C-vitamiin on kahtlemata kõigile tuntud ja teatud vitamiin, aga kas me teame, kui oluline see vitamiin tegelikult on ja milliseid elutähtsaid rolle ta organismis kannab? Vaatame lähemalt.

C Vitamiin osaleb tuhandes protsessis kofaktorina ja kaitseb rakke kahjustuste eest

C-vitamiin e. askorbiinhape on vees lahustuv vitamiin ning  äärmiselt oluline kofaktorina.  Nimelt on C-vitamiin vajalik enamike vitamiinide ja teiste bioaktiivsete ainete tõhusaks toimimiseks. Ja ka vastupidi, enamus vitamiine suurendavad C-vitamiini toimet. Ilma C-vitamiinita on organism suurtes raskustes ning takistatud on paljude oluliste ainete transport erinevatesse olulistesse organsüsteemidesse.  C-vitamiini roll on osaleda ka antioksüdandina. C-vitamiin on võimas säilitusaine, mis võitleb vabade radikaalide vastu ja hoiab rakke lagunemisest. Praegusel stressirohkel ajal elades peaksime kindlasti leidma võimaluse C-vitamiini juurde võtmiseks, et kaitsta oma miljardeid rakke.

C Vitamiin osaleb kollageeni moodustamisel, mis hoiab keha koos

Kahest eelmisest olulisest ülesandest on C-vitamiin vajalik ka sidekoe, naha, kõõluste, kõhre moodustumiseks ja tervendamiseks ning mis eriti tähtis kollageeni sünteesiks. Kollageen on meie naha ja sidekudede tähtis valguline koostisaine, mis aitab säilitada naha ja veresoonte elastsust ja vastupidavust. Kollageen hoiab keha justkui liimina koos ning vooderdab siseelundite, naha ja veresoonte seinu, mis hoiab neid lekkimisest. Kollageeni sisaldavad silelihaskoed, veresooned, seedetrakt, süda, sapipõis, põis, neerud, lõpetades juuste ja küüntega. Küllaldane kogus C-vitamiini on aga kvaliteetse kollageeni sünteesi üheks võtmefaktoriks. Näiteks võib C-vitamiini puuduse korral tekkida skorbuut, mis päädib hammaste välja kukkumise ja siseelundite veritsemisega. See haigus oli vanasti suureks probleemiks madrustel, kes viibisid pikkadel merereisidel ja kannatasid suures c-vitamiini puuduses. Meremeestel puudusid tollal sellekohased teadmised ja ka võimalus värskete puuviljade ja marjade hoiustamiseks. Lõpuks avastati, et sidrun ja teised värsked puuviljad aitavad skorbuuti ära hoida. Tänapäeval sagedamini esineva paradontoosi, kui hambaid ümbritsevate kudede kroonilise põletiku puhul, tuleb C-vitamiini annuseid kindlasti suurendada. C-vitamiini puudusest annavad endast märku ka kergesti tekkivad sinikad e. verevalumid, mis tekivad kui veresoonte läbilaskvus tõuseb.

Võitleb nakkuste ja külmetuste vastu ning takistab viiruste levikut

Nagu eelmistest veel vähe, on C-vitamiin väga oluline aine ka immuunsüsteemi tugevdamisel. Täpsemalt suurendab C-vitamiin immuunsüsteemi kaitserakkude T- ja B-lümfotsüütide paljunemist, millega organism võitleb edukalt nakkuste ja külmetuste vastu ning takistab viiruste ja infektsioonide levikut. Samuti takistab C-vitamiin valgevereliblede hävimist. On tekkinud arvamas nagu C-vitamiini manustamine annab energiat, see ei ole päris õige. Nimelt transpordib C-vitamiin hoopis rasvhappeid mitokondritesse ehk raku energiajaamadesse, millel on väsimust peletav mõju. Energiat toodetakse kehas siiski süsivesikutest ja rasvadest.

Sulatab ja muundab kolesterooli ning võitleb depressiooniga

Samuti aitab C-vitamiin muundada liigset kolesterooli sapisooladeks, takistab kolesteroolil ladestumast veresoonte seintele ja on seega kolesterooli langetava võimega ning südamehaigusi ennetava toimega. Muu kasuliku kõrval on C-vitamiinil ka verdvedeldav toime. Stressiolukorras tõstab C-vitamiin noradrenaliini sünteesi neerupealise säsis ja võitleb nõnda depressiooni vastu. Läbi noradrenaliini tõusu suureneb C-vitamiini toimel ka dopamiini tase, kuna nii noradrenaliin kui dopamiin on mõlemad monoamiinid. Dopamiini sünteesi vajadus tekib Parkinsoni tõbe ja skisofreeniat põdevatel inimestel. Rauapuudusaneemia all kannatajatel tasub teada, et C-vitamiin on väga vajalik raua imendumiseks 12-sõrmiksooles.

C-vitamiini puuduse all võivad kannatada väga paljud

C-vitamiini vajadus on suurim just stressi ja haiguste korral, alkoholi tarvitamise järel, suitsetajatel, antibiootikumide tarvitamisel, paratsetamooli ja aspiriini kasutamisel, naissuguhormoonide kasutamisel, raseduse ajal ja allergiavastaste ravimite kasutamisel (antihistamiiinikumid). Toidust saadava C-vitamiini omastamist halvendavad suitsetamine, alkohol, suhkur, antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, antibeebipillid, düsbakterioos, reuma ja teised kroonilised haigused, stress ja kauaaegne külmakäes viibimine.

C-vitamiini puudusest võib tekkida haigus nimega Skorbuut

Skorbuut on pikaajalisest askorbiinhappe ehk C-vitamiini puudusest tekkinud haigus, mis algab väsimuse, isutuse, apaatia ja igemete veritsusega, lisanduvad liigeste valulikkus ning veresoonte haprus, mistõttu tekivad nahaalused verevalumid (sugeneb ka sisemiste verejooksude oht).

C-vitamiin kui tugev antioksüdant

Telesaade “Trust me i’m a Doctor” testis antioksüdantide käitumist veres. Tulemus: inimene kes tarbib suuremas koguses antioksüdante ja tema veres olevate antioksüdantide level tõusis järsult ühe tunni jooksul. Kuid nelja tunni pärast tekkis vastupidine effekt, antioksüdantide kogus veres oli läbi teinud trastilise kukkumise ja taastus alles 24 h. jooksul. Antioksüdante tasub tarbida mõõdukas koguses ja soovituslikult bioaktiivses vormis. Kui kasutad C-vitamiini haiguste perioodil, tarbi väiksemaid koguseid ja lühema aja jooksul. Näiteks iga 2-3 tunni tagant üks kapsel. Lugeda võid veel siit (1)

Antioksüdandid

 

C-vitamiinirikkad allikad

Kuna Eestis müüdavad puuviljad on kvaliteedilt alla igasugust arvestust, tuleks leida võimalusi, kust looduslikku C-vitamiini juurde saada. Suurepärased C-vitamiinirikkad saadused on näiteks kibuvitsa- ja astepajumarjad, sõstrad eriti mustsõstar, noored kuusekasvud, värsked metsamarjad ning eriti tsitrulised puuviljad. Talveks võiks neid varuda sügavkülma, sest selviisil peaks vitamiinikadu olema kõige väiksem.

c-vitamiin-kibuvits

Eksootilisematest marjadest on C-vitamiinirohked inkamarjad ja camu camu’d ja Acerola kirss mida peetakse maailma kõige C-vitamiini rikkamateks  marjadeks. C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast ei tasu säilitada või leotada puu- ja köögivilju vees ega hoida värskeid puuviljamahlu lahtiselt külmikus kauem kui 2-3 päeva.  Näide: ühes värskes mahlases õunas on nt 8-10 mg C-vitamiini ja värskes apelsinis 30-40 mg. Päevane vitamiinikogus võiks ulatuda 1 grammini ehkki soovituslik päevanorm on 70-100mg C-vitamiini.

Katsete tulemustena tuldi huvitavatele järeldustele, kus näiteks ühe sigareti suitsetamine vähendab 25 mg võrra C-vitamiini kogust, tunniajaline närvilisus hävitab organismis päevase vitamiinidoosi ja tugev vihahoog võib hävitada kuni 2g vitamiini.

C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel.

Sellepärast on oluline teada:
ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees, kasutage ära köögiviljade keeduvedelik, hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva.

Palju C-vitamiini korraga võtta?

Päevane C-vitamiini norm: 70-300 mg.

Stressi puhul: kuni  1000mg C-vitamiini (1g).
Nakkuste puhul:  kuni 3000mg C-vitamiini (3g).
Vähi puhul: kuni 4000mg C-vitamiini (4g).

C-vitamiini kogused soovitatakse jagada päeva peale ära ja toidulisandina korraga mitte võtta üle 1 kapsli (500mg). Vältida tasub õhtust võtmist, kuna C-vitamiin on stimuleeriva toimega ja võib takistada uinumist. Kuur võiks olla 4-6 nädalat. Need, kes võtavad statiine, neil tasub konsulteerida arstiga, kuna C-vitamiini suured kogused segavad verevedeldajate toimet.

Allikad:

  1. R.Raudsik „Energiakriis“
  2. L ja L.Mihkelsoo „Isetervendaja käsiraamat“
  3. telegram.ee
  4. toitumine.ee
  5.  (1) BBC

 

Kas sellest postitusest oli abi?
Anna teada, kas artiklist oli kasu. Ainult nii saame me ennast parandada.
Jah26
Ei0
Sulge menüü
×
×

Ostukorv