D vitamiin ja tema kasulikkus on teadlaste seas äratanud viimasel ajal palju tähelepanu ning seda on seostatud ka mitmete haiguste nagu teatud tüüpi vähktõvede, diabeedi, osteoporoosi, polüskleroosi ning teiste terviseprobleemide ennetamise ja raviga.

D vitamiinil ja inimese tervisele on tõepoolest mitmeid eeliseid ja seda peaks olema ka lihtne piisavas koguses kätte saada. Siiski, ehkki päike paistab ühtviisi meie kõigi peale ning peaks andma meile ka piisavalt D-vitamiini, kannatab umbes pool maailma elanikkonnast D-vitamiini puuduse all.

Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitas, et eestlastel esineb D-vitamiini vähesust aastaringselt. 80%-l uuringus osalejatest jäi ka sügisel D-vitamiini tase seerumis alla optimaalse. Tõsine D-vitamiini puudus (tase alla 50 nmol/L – hüpovitaminoos) esines 29%-l eestlastest (45).

Miks on D vitamiin sinu keha jaoks nii tähtis, millised on D-vitamiini parimad allikad ning kuidas D-vitamiini kasulikkus just sind puudutada võib? Seda kõike saadki siit artiklist lugeda.

Ecosh_Ecosh_D_vitamiini_kasulikkus_D_vitamiini_sialdavad toiduained_Dvitamiini_rikkad_toiduained_Dvitamiin_toidust

D vitamiin ja tema tootmine kehas ja D vitamiini rikkad toidud

Ehkki D-vitamiin on nime järgi vitamiin, on see tegelikult rasvlahustuvate sekosteroidide rühm, mis vastutab kehas paljude tervisega seotud eeliste ja bioloogiliste mõjude eest ning suurendab fosfaadi, kaltsiumi ja magneesiumi imendumist soolestikus.

D3-vitamiin (kolekaltsiferool) ja D2-vitamiin (ergokaltsiferool) on selles rühmas kõige olulisemad. Tegelikult on kolekaltsiferool väga mitmekülgne hormoon, mida on kehas vaja mitmete erinevate protsesside jaoks. D2-vitamiini (ergokaltsiferool) toodavad selgrootud, mõned taimed ja seened ning D2-vitamiini tootmist soodustab ultraviolettvalgus. D3 (kolekaltsiferool) tekib nahas 7-dehüdrokolesteroolist päikese (või ultraviolettvalguse UV) abil, mille UV-indeks on 3 või rohkem (1, 2).

D-vitamiini taseme säilitamiseks kehas peaksid saama 10–30 minutit keskpäevast päikesevalgust mitu korda nädalas. Tumedama nahaga inimesed võivad seda vajada isegi pisut enam (10, 11). Kuna aga inimesed viibivad tänapäeval üha enam siseruumides, on D-vitamiini puudus vägagi levinud.

Seetõttu peaks piisava koguse D-vitamiini kätte saamiseks sööma rohkem D-vitamiinirikkaid toite või tarbima D-vitamiini toidulisandeid, kuna madal D-vitamiini tase võib suurendada riski terviseseisundi halvenemiseks.

15 D vitamiini sisaldavat toitu:

  1. Tursamaksaõli: 34,0 mcg (1 360 IU)/1 spl – 170% DV
  2. Forell: 16,2 mcg (645 IU)/85 g – 81% DV
  3. Lõhe: 14,2 mcg (570 IU)/85 g – 71% DV
  4. Seened (mis on olnud UV-valguse käes): 9,2 mcg (366 IU)/½ tassi – 46% DV
  5. Piim 2% (D-vitamiiniga rikastatud): 2,9 mcg (120 IU)/1 tass – 15% DV
  6. Soja-, mandli- ja kaerapiimad (D-vitamiiniga rikastatud): 2,5-3,6 mcg (100-144 IU)/1 tass – 13-18% DV
  7. Hommikusöögihelbed (D-vitamiiniga rikastatud): 2,0 mcg (80 IU)/1 portsjon – 10% DV
  8. Sardiinid (konserveeritud): 1,2 mcg (46 IU)/2 sardiini – 6% DV
  9. Munad (D-vitamiini sisaldab ainult munakollane): 1,1 mcg (44 IU)/1 suur – 6% DV
  10. Veisemaks: 1,0 mcg (42 IU)/85 g – 5% DV
  11. Tuunikala (konserveeritud): 1,0 mcg (40 IU)/85 g – 5% DV
  12. Juust (Cheddar): 0,3 mcg (12 IU)/28 g – 2% DV
  13. Seened (Portabella): 0,1 mcg (4 IU)/½ tassi – 1% DV
  14. Kanafilee: 0,1 mcg (4 IU)/85 g – 1% DV
  15. Veisehakkliha: 0 mcg (1,7 IU)/85 g- 0% DV (3, 9).
  • mcg (μg) – mikrogrammid portsjoni kohta
  • IU (International Unit) – rahvusvahelised ühikud portsjoni kohta
  • %DV (Percent Daily Value) – päevane väärtus protsentides
  • 1 mcg (μg) D-vitamiini vastab 40 IU-le

D vitamiin – puuduse sümptomid

Näiteks võivad D-vitamiini puudulikkuse nähud ja sümptomid hõlmata järgmist:

  • Luuvalu ja seljavalu
  • Väsimust ja kurnatust
  • Sagedamini haigestumist
  • Lihasnõrkust
  • Lihasvalu või lihaskrampe
  • Meeleolu kõikumist
  • Depressiooni (4, 5).

D_vitamiini_puuduse põhjused

D vitamiin – puuduse põhjused

D-vitamiini puudus on põhjustatud ebapiisavast D-vitamiini sisaldavate toiduainete söömisest koos ebapiisava päikese käes viibimisega. Ligikaudu 50% inimestest kogu maailmas, kõigist rahvustest ja vanuserühmadest kannatavad D-vitamiini puuduse käes (10). Eestis on see protsent veelgi suurem ja D-vitamiini puudus on lausa 70% rahvastikust (45).

Seetõttu on D-vitamiini puudus vägagi suur terviseprobleem, kuna D-vitamiini hüpovitaminoos on üleüldise suremuse üks riskifaktoritest (10).

Näiteks näitavad mõned uuringud, et krooniliste haiguste ennetamiseks võime vajada veelgi rohkem D-vitamiini kui praegu soovitatakse. Siiski, D-vitamiini omastamine toidu kaudu on piiratud, kuna D-vitamiini sisaldavad vaid väga vähesed toiduained. Seetõttu on soovitatud tarbida D-vitamiini toidulisandeid vastavalt päevase lubatud annuse ülempiirile (10). D-vitamiini toidulisandeid saab osta e-poest.

D vitamiin – puuduse riskifaktorid ja riskigrupid

Suurim D-vitamiini puuduse oht on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel ei liigu piisavalt palju õues otsese päikesevalguse käes. Seetõttu on D-vitamiini puuduse riskirühmad peamiselt istuva eluviisiga inimesed, eakad ja piiratud liikumisvõimega inimesed. Keha võime D-vitamiini toota väheneb oluliselt ka vanusega.

  • Imikud, rinnalapsed (kuna inimese piimas on D-vitamiin piiratud) ja alla 5-aastased lapsed
  • Rasedad ja imetavad naised
  • Üle 65-aastased täiskasvanud
  • Kontoritöötajad, kes viibivad palju siseruumides
  • Tumedama nahaga inimesed
  • Kõrge rasvaprotsendiga inimesed, kuna rasvarakud seonduvad D-vitamiiniga ja takistavad selle sisenemist vereringesse
  • Veganid ja taimetoitlased
  • Mõned terviseseisundid ja meditsiinilised probleemid võivad samuti raskendada D-vitamiini omastamist, sealhulgas:
    • neeruhaigus või kui neerud ei suuda D-vitamiini toota
    • maksahaigus
    • põletikulised soolehaigused
    • teatud tüüpi vähk
    • Crohni tõbi
    • tsöliaakia
    • kroonilised põletikulised haigused
    • hüperparatüreoidism
    • maovähendusoperatsioon
    • tsüstiline fibroos ja tsöliaakia
  • Isikud, kes tarbivad teatud ravimeid, mis kõik võivad pärssida D-vitamiini ainevahetust:
    • Kortikosteroidravimid nagu prednisoon (Deltasone, Rayos ja Prednicot)
    • Kehakaalu langetavad ravimid nagu orlistat (Xenical ja Alli)
    • Kolesterooli alandavad ravimid, näiteks kolestüramiin (Questran, LoCholest ja Prevalite)
    • HIV ja AIDSi ravimid (6, 12, 13, 46).

D_vitamiini_puudus_D_vitamiini_puuduse_terviseriskid_D-vitamiini_puuduse_sümptomid

Tervisehäired ja haigused mida D vitamiini puudus põhjustada võib

D-vitamiini puudus võib põhjustada:

  1. Luu mineraliseerumise halvenemist, luude nõrgenemist ja kahjustusi, mis põhjustavad luid pehmendavaid haigusi, sealhulgas rahhiiti lastel (2, 46).
  2. Rahhiit võib omakorda põhjustada luustiku deformatsioone ja valu, hüpokaltseemilisi krampe, teetanilisi spasme, kardiomüopaatiat, hammaste kõrvalekaldeid ja lisaks sellele arenguhäireid (3).
  3. Osteomalaatsiat täiskasvanutel ja noorukitel, kus luud on mineralisatsiooni häire tõttu pehmenenud ja nõrgad. Osteomalaatsia nähud ja sümptomid on sarnased rahhiidiga ja hõlmavad luude deformatsioone, valu, hüpokaltseemilisi krampe ja teetanilisi spasme (3, 46).
  4. Osteoporoosi. Näiteks võib lapsepõlves ja teismeliseeas piisava kaltsiumi ja D-vitamiini tarbimine vähendada hilisemas elus osteoporoosi tekkimise ohtu (14, 46).
  5. Kognitiivseid häireid vanematel täiskasvanutel (6).
  6. Kaltsiumi imendumise langust soolestikus 15% -ni. Näiteks omastavad inimesed (kellel ei ole D-vitamiini puudust) tavaliselt kaltsiumi 60-80% (2).
  7. Suurenenud surmaohtu südame-veresoonkonna haiguste tõttu (6).
  8. Rasket astmat lastel (6).
  9. Teatud vähitüüpe. Madalat D-vitamiini taset on seostatud ka teatud vähitüüpide (näiteks eesnäärmevähi) suurenenud riskiga (6, 7, 8, 18, 32, 46).
  10. Lisaks sagedamini haigestumist ja viirustele vastuvõtlikum olemist. Teadaolevalt parandab D-vitamiin immuunrakkude, sealhulgas T-rakkude ja makrofaagide tööd, mis kaitsevad keha patogeenide ja viiruste eest (15).
  11. Hammaste- ja suuõõne haigused. D-vitamiini puudust seostatakse ka suuõõne haiguste ja paljude suuprobleemide, nagu kaaries, hambadefektid, parodontiit suurema riskiga ning põhjusega, miks suuhaiguste ravid ebaõnnestuvad (31).

D vitamiin-16-kasutegurit

D vitamiin ja kasulikkus – 16 D-vitamiini kasutegurit sinu tervisele 

D-vitamiini kasulikkus on teadlaste jaoks huvipakkuv uurimisobjekt ning on oletatud, et D-vitamiin võib mängida rolli paljude erinevate terviseprobleemide ennetamisel ja ravil nagu näiteks:

  1. Luud. Esiteks on D-vitamiini üks eelistest see, et piisavad D-vitamiini kogused koos kaltsiumiga võivad parandada luude tervist ja ennetada rahhiiti, osteomalaatsiat (luude pehmenemine luu mineraliseerumise häire tõttu) ja osteoporoosi (luu hõrenemine). (2, 16, 20, 21, 22, 23, 24, 46).
  2. Polüskleroos (ka, hulgiskleroos, multiskleroos, hulgikoldekõvastumus, multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex)). Teiseks, vastavalt 2006. aasta uuringule võib D-vitamiin mängida rolli ka polüskleroosi arengus (3, 6, 17, 18, 46).
  3. Süda. Kolmandaks võib 2008. aastal avaldatud uuringu kohaselt D-vitamiini piisav kogus vähendada ka südame-veresoonkonna haiguste tekkimise võimalust (17, 19).
  4. Immuunsüsteem ja gripp. Lisaks võib D-vitamiin 2010. aasta uuringu kohaselt aidata vähendada hooajalise A-gripi tekkimise ohtu, kuna on teada, et see vitamiin võib immuunsust tugevdada (15, 17, 20).
  5. Vähk. Kuna madalat D-vitamiini taset on seostatud ka teatud vähitüüpide suurenenud riskiga (näiteks eesnäärmevähi), võib selle vitamiini piisav sisaldus veres aidata seda riski vähendada (6, 7, 8, 18 , 43, 44, 46).
  6. Testosterooni tase. D-vitamiin on oluline ka meeste tervisele ja võib tõsta testosterooni taset. Kuigi täiendavaid uuringuid on veel vaja, viitavad hiljutised uuringud sellele, et D-vitamiini puudus võib põhjustada ka madalat testosterooni taset.

Kuna madal testosterooni tase võib meestel põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, nagu uneapnoe, kehv ainevahetus, madal libiido ja väsimus – on D-vitamiini piisava taseme säilitamine meeste tervise jaoks kriitilise tähtsusega (25, 26, 27).

  1. Kaal. D-vitamiini kasulikkus ei lõpe veel siin, sest nimelt on aktiivse D-vitamiini piisavat taset seostatud ka saleda kehamassiga. Näiteks suutsid ühes uuringus inimesed, kes võtsid päevas kaltsiumi ja D-vitamiini, kaotada rohkem kaalu kui need, kes said platseebot (17, 29, 33).
  2. Suu ja hammaste tervis. D-vitamiin hoiab luud, hambad ja lihased terved, kuna aitab hallata selliste elutähtsate toitainete, nagu kaltsium ja fosfaat taset organismis. Lisaks võib D-vitamiin aidata vähendada ka igemepõletikku, mis on seotud parodondi (igemete) haigustega.

2020 aasta ülevaate kohaselt on seerumi piisavat D-vitamiini taset seostatud suuõõne parema arengu ja tervisega kogu elu vältel. Edasised uuringud on siiski endiselt vajalikud (16, 30, 31).

  1. Lihasmass. Lisaks leidsid teadlased 2017. aasta uuringus, et inimestel, kellel oli rohkem keha rasvavaba massi ja lihasmassi, oli ka aktiivse D-vitamiini tase kõrgem. See viitab sellele, et aktiivne D-vitamiin kehas võib aidata suurendada lihasmassi ja lihasjõudu (33, 34).
  2. Diabeet. D-vitamiin võib aidata suurendada keha tundlikkust insuliini suhtes ja seeläbi vähendada insuliiniresistentsuse riski, mis on sageli 2. tüüpi diabeedi põhjuseks.

Selleks, et hoida veres D-vitamiini optimaalset taset (> 80 nmol/l), on teadlaste sõnul vajalik D-vitamiini päevane annus üle 2000 IU, kuna on leitud, et sel tasemel on diabeedi oht madalaim (3, 35, 36).

  1. Rasedus. Teadlased viitavad sellele, et rasedatel naistel, kellel on D-vitamiini puudus, võib olla suurem risk preeklampsia tekkeks ja enneaegseks sünnituseks. Lisaks seostatakse rasedate naiste kehva D-vitamiini taset ka rasedusdiabeedi ja bakteriaalse vaginoosiga.

Rasedad naised peaksid siiski olema ettevaatlikud D-vitamiini liigsete koguste ja üledoosiga, sest 2013. aasta uuringus seostasid teadlased raseduse aegset kõrget D-vitamiini taset suurenenud toiduallergia riskiga lapse kahe esimese eluaasta jooksul (37, 38, 39).

  1. Toiduallergia lastel. Toiduallergia elanikkonnas on suurenenud, aga D-vitamiini tase näib olevat samaaegselt vähenenud. Lausa kuni 10 protsendil 12-kuustest imikutest on kliiniliselt kinnitatud toiduallergia. Seetõttu on D-vitamiini ebapiisavat taset seostatud ka lapseea toiduallergiatega (37, 40, 41).
  2. Steroididele resistentne astma ja atoopiline dermatiit. On leitud, et D-vitamiin võib parandada põletikuvastaseid toimeid ja võib tõenäoliselt olla steroididele resistentse astma korral üks võimalikest teisestest ravimeetoditest. Lisaks näitavad hiljutised andmed, et D-vitamiini manustamine võib vähendada ka atoopilise dermatiidi raskust (37, 41).
  3. Postmenopaus (periood, mis algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni). Postmenopausis naiste seas on osteoporoosi, rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste levimus märkimisväärselt suurem.

Kuid praegused teaduslikud tõendid viitavad sellele, et lisaks kaltsiumi homöostaasile võib D-vitamiinil olla kaitsvaid omadusi rindade neoplasmade vastu, see võib vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski ja soodustada luude tervist (42, 43).

  1. Depressioon. Lisaks osaleb D-vitamiin erinevates ajuprotsessides ning seetõttu arvatakse D-vitamiini puudusel olevat roll ka depressiooni kujunemisel (3).
  2. Põletik. D-vitamiin võib mõjutada ka põletikulist mikrokeskkonda. Veelgi enam, teadlased viitavad sellele, et põletiku ja vähi vahel võib olla tugev seos (44).

Siiski, mitmetes D-vitamiini kasutegurites ei ole teadlased veel 100% üksmeelt leidnud ning teatud väidete kinnitamiseks on endiselt vaja täiendavaid uuringuid. Seega ära hakka ennast ise diagnoosima ega ravima vaid pöördu haiguse kahtluse korral oma perearsti poole (3).

D vitamiin-päevased annused
Allikas: National Institutes of Health (3).

D vitamiin – soovitatavad päevased annused (RDA)

D-vitamiini kasulikkus avaldub kõige paremini siis, kui manustad seda piisavas ja õiges koguses. Kuna piisav D-vitamiini annus võib erinevatel inimestel olla erinev, siis ainus viis olla kindel, et sinu D-vitamiini tase veres on rahuldav – on paluda oma perearstilt D-vitamiini vereanalüüsi (3).

RDA (soovitatav annus) lastele

  • 0-12 kuud poisid ja tüdrukud (piisav tarbimine (AI)): 10 mcg (400 IU) päevas
  • 1–13-aastased poisid: 15 mcg (600 IU) päevas
  • 14–18-aastased poisid: 15 mcg (600 IU) päevas
  • 1–13-aastased tüdrukud: 15 mcg (600 IU) päevas
  • 14–18-aastased tüdrukud: 15 mcg (600 IU) päevas

RDA (soovitatav annus) täiskasvanutele 19-50 aastat

  • Mehed: 15 mcg (600 IU) päevas
  • Naised: 15 mcg (600 IU) päevas

RDA (soovitatav annus) täiskasvanutele 51 – 70 ja> 70 aastat

  • Mehed 51–70 aastat: 15 mcg (600 IU) päevas
  • Mehed> 70 aastat: 20 mcg (800 IU) päevas
  • 51–70-aastased naised: 15 mcg (600 IU) päevas
  • Naised> 70 aastat: 20 mcg (800 IU) päevas

RDA (soovitatav annus) raseduse korral

  • 14–18 aastat: 15 mcg (600 IU) päevas
  • 19–50 aastat: 15 mcg (600 IU) päevas

RDA (soovitatav annus) imetavale emale

  • 14–18 aastat: 15 mcg (600 IU) päevas (3).

D vitamiin oliiv

Tähtis teada

Terviseriskid liigse D-vitamiini tarbimise puhul

  • Esiteks on D-vitamiini liigsed kogused mürgised ja see võib põhjustada märkimisväärset hüperkaltseemiat.
  • Teiseks võib hüperkaltseemia omakorda põhjustada iiveldust, oksendamist, lihasnõrkust, neuropsühhiaatrilisi häireid, valu, isutust, dehüdratsiooni, polüuuriat, liigset janu ja neerukive.
  • Lisaks võivad D-vitamiini liigsed kogused põhjustada äärmuslikel juhtudel neerupuudulikkust, pehmete kudede lupjumist kogu kehas (sealhulgas koronaarveresoontes ja südameklappides), südame rütmihäireid ja isegi surma (3).

Siiski, need toksilisuse tunnused ja sümptomid on ebatõenäolised, kui päevane annus on alla 250 mcg (10 000 IU) (3).

Omakorda on ohtlik seerumi liiga madal D-vitamiini tase (umbes 75–120 nmol/l), sest seda on seostatud üleüldise suremuse suurenemisega, teatud tüüpi vähktõvede riski suurenemisega, kardiovaskulaarsete haiguste riski suurenemisega ning kukkumiste ja luumurdude arvu suurenemisega vanemate täiskasvanute seas (3). Seega, D-vitamiini kasulikkus avaldub just õiges ja piisavas annuses.

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteerige kindlasti arstiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Koostanud: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

  1. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1240026/
  2. https://en.wikipedia.org/wiki/Vitamin_D
  3. https://ods.od.nih.gov/factsheets/VitaminD-HealthProfessional/
  4. https://my.clevelandclinic.org/health/articles/15050-vitamin-d–vitamin-d-deficiency
  5. https://www.healthline.com/nutrition/vitamin-d-deficiency-symptoms#TOC_TITLE_HDR_3
  6. https://www.webmd.com/diet/guide/vitamin-d-deficiency#1
  7. https://www.everydayhealth.com/news/illnesses-linked-vitamin-d-deficiency/#:~:text=Prostate%20Cancer%20and%20Low%20Vitamin,American%20and%20African%20American%20men.
  8. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1470481/
  9. https://health.gov/our-work/food-nutrition/2015-2020-dietary-guidelines/guidelines/appendix-12/
  10. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3356951/#:~:text=Vitamin%20D3%20(cholecalciferol)%20is,scientifically%20known%20as%2022%2Ddihydroergocalciferol.
  11. https://www.healthline.com/nutrition/vitamin-d-from-sun#dangers
  12. https://www.prevention.com/health/a20488821/risk-for-vitamin-d-deficiency/
  13. https://www.guidelinesinpractice.co.uk/nutrition/vitamin-d-deficiency-people-at-risk-need-access-to-supplements/352598.article#:~:text=Profound%20vitamin%20D%20deficiency%20is%20particularly%20common%20among%3A%20infants%20and,and%20people%20with%20darker%20skin.
  14. https://www.webmd.com/osteoporosis/guide/osteoporosis-questions-answers#1
  15. https://www.healthline.com/nutrition/vitamin-d-coronavirus
  16. https://www.nhs.uk/conditions/vitamins-and-minerals/vitamin-d/#:~:text=Vitamin%20D%20helps%20regulate%20the,condition%20called%20osteomalacia%20in%20adults.
  17. https://www.healthline.com/health/food-nutrition/benefits-vitamin-d#fights-disease
  18. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1470481/
  19. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20219962/
  20. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3221132/
  21. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2621390/
  22. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31454046/
  23. https://www.uptodate.com/contents/treatment-of-osteoporosis-in-men?topicRef=2023&source=see_link
  24. https://medlineplus.gov/ency/article/000376.htm#:~:text=Osteomalacia%20is%20softening%20of%20the,the%20condition%20is%20called%20rickets.
  25. https://takecareof.com/articles/best-vitamins-supplements-for-men
  26. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21154195/
  27. https://www.mensjournal.com/food-drink/supplements-every-guy-needs/
  28. https://academic.oup.com/ajcn/article/89/5/1321/4596773
  29. https://www.cambridge.org/core/journals/british-journal-of-nutrition/article/calcium-plus-vitamin-d-supplementation-and-fat-mass-loss-in-female-very-lowcalcium-consumers-potential-link-with-a-calciumspecific-appetite-control/623D71E0A965E910C48903089FA7B56C
  30. https://www.dhsv.org.au/dental-health/teeth-tips-and-facts/calcium-vitamin-d-and-phosphorus#:~:text=Vitamin%20D%20regulates%20the%20body%27s,is%20essential%20for%20healthy%20teeth.
  31. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7285165/
  32. https://lpi.oregonstate.edu/mic/vitamins/vitamin-D#cancer-prevention
  33. https://www.medicalnewstoday.com/articles/315863#Supplemental-vitamin-D-may-enhance-muscle-function
  34. https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0170665
  35. https://www.diabetes.co.uk/food/vitamin-d.html#:~:text=Effects%20on%20diabetes,precursor%20to%20type%202%20diabetes.
  36. https://www.news-medical.net/health/Vitamin-D-and-Type-2-Diabetes.aspx
  37. https://www.medicalnewstoday.com/articles/161618#deficiency
  38. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31411387/
  39. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23253182
  40. https://www.aaaai.org/conditions-and-treatments/library/allergy-library/vitamin-d-food-allergy
  41. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25985947/
  42. https://www.npjournal.org/article/S1555-4155(14)00423-1/pdf#:~:text=Current%20scientific%20evidence%20suggests%20that,with%20breast%20cancer%20and%20CVD.
  43. https://www.health.harvard.edu/staying-healthy/time-for-more-vitamin-d
  44. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6164284/#:~:text=Inflammation%20is%20causally%20related%20to,of%20many%20immune%2Drelated%20diseases.
  45. D-vitamiini puudus (virtuaalkliinik.ee)
  46. Normal vitamin D levels: Ranges by age (medicalnewstoday.com)

Kas sellest postitusest oli abi?

×

Ostukorv