Me elame praegu ajal, kus igaühe esmane kohustus ja vajadus peaks olema hoolitseda oma immuunsüsteemi tugevdamise eest. Vastupidava immuunsüsteemi tagavad küll tervislik toitumine, värskes õhus liikumine, igapäevane hügieen, stressi maandavad tegevused, korralik uni, kuid tähtis on toetada immuunsüsteemi ka oluliste vitamiinide ja mineraalainetega. Loe artiklist lähemalt, millised vitamiinid ja mineraalained osalevad tõhusa immuunsüsteemi tagamisel.
Immuunsüsteem – mis see on ?
Immuunsüsteem on meie keha äärmiselt keerukas kaitsesüsteem, mis reageerib tavaliselt võõrjõudude sissetungi korral, millel võib olla oht meie tervisele. See hõlmab endas elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning molekule, mis osalevad immuunvastuse aktivatsioonil, mille eesmärk on hävitada kuid ka pidurdada haigustekitajate levikut. Süsteem jagatakse kaheks – loomulikuks ning omandatavaks immuunsuseks.
Loomulik immuunsüsteem on meil olemas juba sündides ning see reageerib haigustekitaja korral koheselt. Peamine vastus on põletiku reaktsioon, sageli koos kõrgema kehatempertuuriga püüdes sedasi viiruseid eemaldada. Limaskestad püüavad oma eritistega mikroobe välja uhtuda. Haigusperioodile omane nõrkus on omaette eesmärk mitte kulutamaks väärtuslikku energiat millelegi muule kui taastumisele.
Omandatud immuunsuse reaktsioon haigustekitajale ei ole üldine vaid spetsiifiline. Varasemalt läbipõetud haigused on immuunmälu järgi tuvastatavad ning erilised valvurid – T-lümfotsüüdid ja antikehad astuvad võitlusesse. Selle miinuseks on, et esmalt peab haiguse vaid loomuliku immuunvastusega läbi põdema, et tekiks omandatud immuunsus konkreetse haiguse suhtes. Senikaua on igasugune abi, mis tugevdaks meie tervist, vägagi teretulnud!
Immuunsüsteem – kuidas seda tõhustada?
Tervislik eluviis on antud juhul kõige paslikum vastus. Mitte suitsetada, vältida liigset stressi ja alkoholi tarbimist, toituda tervislikult ja püsida normaalkaalus. Magada 7-8h, tegeleda aktiivse tervisespordiga ning tagada piisav enese- ja toiduhügieen. Üsnagi pikk loetelu koosneb siiski vaid elementaarsematest teguritest.
Samas ei tohi unustada, et maja tuleb ehitada tugevale vundamendile. Seda kõike korraga on vägagi raske saavutada, sest tänapäeva hektiline eluviis dikteerib sageli meie ressursse katmaks neid vajalikke tegureid. Selle tõttu kannatab lõpuks meie üldtervis sh immuunsüsteem. Kasu võib olla erinevatest toidulisanditest, sest kõik eelpool nimetatud tegevused kulutavad ja vajavad ühel või teisel viisil mikrotoitaineid nagu mineraalaineid ja vitamiine.
Iseenesest pole siin midagi uut ning näiteks võib tuua isegi tippsportlasi, kellega on korduvalt läbi viidud erinevaid tervisealaseid katseid, kus on tõestatud, et hoolimata grammitäpsusega paika pandud toitumise, une ja aktiivsusega on endiselt olulisi puudujääke vitamiini ja mineraalide kogustes. Samuti on teada, et vananedes väheneb aktiivsus ja toitumine muutub ühekülgsemaks. Osaliselt seetõttu haigestuvadki nõrgema immuunvastuse tõttu eakad sagedamini ja raskemini.
Immuunsüsteem – miks tasuks toidulisandeid juurde võtta?
Vajame teatud arv vitamiine ja mineraale, et töötada nii nagu on ette nähtud. Ühe defitsiidi ehk tõsise puuduse juures, tekivad häired ka teiste mikrotoitainete kasutuses, mille tõttu tekivad komplikatsioonid, mis kulmineeruvad lõpuks tervisehäirega. Nagu nt C-vitamiini puudusel tekiks skorbuut või vitamiin K, ilma milleta ei nakkuks verelibled ehk ei toimuks korrektset vere hüübivust. Samas on oht ka ületarbimisel, nt A-vitamiini liigtarvitamisel võivad tekkida lihas ja luuvalud, nahaprobleemid ja nägemishäired. Teadus on väsimatu ning sageli hinnatakse uute teadmiste avastamisel piirnorme ka ümber nagu nt on varasemad D-vitamiini kogused meie kliimas liialt madalad, et saavutada soovitud efekt. Kokkuvõtvalt, on soovitatav võtta immuunsuse toetamiseks juurde allolevas listis olevaid toidulisandeid. Kuigi kõik vitamiinid ja mineraalid on vajalikud, on erinevad uuringud näidanud kasutegurit nende lisandite puhul kõige paremini kuna neist on meil sageli kõige enam puudus.
Immuunsüsteem – vitamiinid ja mineraalid
B12 – oluline ainevahetuse abistaja, mis osaleb ka veresoonte loomisel ja hoidmisel. Ühtlasi on see oluline kesknärvisüsteemi stabiliseerija. Arvestades, et paljud ei saa oma igapäevasest toitumisest kätte kvaliteetseid valke, siis on B12 lisamine tark tegu. Eriti lõikavad antud vitamiinist kasu taimetoitlased, eakad ning teatud seedekulgla haiguste nagu tsöliaakia põdejad.
D3 – päikesevitamiin, mida me oma elustiiliga antud kliimas tõeliselt vähe saame. Selle puudus mõjutab sisuliselt kõiki meie keha füsioloogilisi tegevusi alates meeleolust kuni nahani välja. On tõestatud, et selle vitamiini kroonilisel puudusel, mis on iseloomulik põhja laiuskraadidel elavatele inimestele, tekivad oluliselt kergemini ülemiste hingamisteede haigused. Selle puudus mõjutab otseselt kaltsiumi imendumist kuid kaudselt ka vaimset tervist, mis omakorda jällegi kõiki muid eluaspekte. D-vitamiin osaleb samuti antibiootikumidele sarnanevate ühendite (nn antimikroobsete peptiidide) loomisel, mis hävitavad nakkuslikke mikroorganisme. D-vitamiin tasakaalustab ka immuunsüsteemi vastusreaktsiooni nakkustele, et vähendada ülemääraseid põletikureaktsioone.
Magneesium – immuunsüsteemi optimaalse töö tagamiseks on äärmiselt tähtis ka 600-s biokeemilises reaktsioonis osalev ning vitamiinide ja teiste mikroelementidega koostööd tegev magneesium. Uuringud on näidanud, et magneesium tõhustab D-vitamiini toimet st madal magneesiumi tase võib tähendada ka madalat D-vitamiini taset. Organisatsioon The Alliance for Natural Health International soovitabki magneesiumi tarvitada igapäevaselt koos D-vitamiiniga. Magneesiumipuudust seostatakse ka immuunsuse vähenenud aktiivsuse ja tugevama põletikureakstiooni tekkega. Lisaks on magneesium väga oluline närvisüsteemi tõhusaks toimimiseks.
Kaltsium – on hästi teada, et vajame seda mineraali just luude ja hammaste tervise säilitamiseks. Tegelikult osaleb see olulisel määral ka lihaste töös, vere ringluses, hormoonide töös ning ka ajus infovahetusel. Meie kehad ei tooda ise kaltsiumi, seega peame seda omandama toidu või lisandite kaudu. Seoses laste arenguperioodiga tuleb tähele panna, et nad saaksid piisava koguse kuid ka keskealistel naistel on osteoporoosi vältimise puhul seda lisana võtta.
Tsink – osaleb otseselt immuunsüsteemi töös, vereloomes, ligi 300 ensüümi koostises ning paljudes teistes üliolulistes füsioloogilistes protsessides. On leitud, et kui tekib külmetushaigus nagu hingamisteede viirusnakkus, siis tasub koheselt antud mineraali võtma hakata. See vähendab haigussümptomite raskust ja kestvust. Samuti on tsink tõhus abivahend haavade paranemisel kuid ka juuste väljalangemise ärahoidmisel.
Vitamiin C – Kuigi see ei ole väga tõhus ära hoidma haigustesse nakatumist, siis on tõestatud, et see omab teatud efekti. Selle mõju tagajärjel lüheneb haiguse kestvus ning väheneb sümptomite raskus. See tuleneb sellest, et vitamiin C esineb immuunrakkudes kontsentreeritud kujul ning haigusperioodidel ammendub see varu äärmiselt kiiresti. Ühtlasi kaitseb see igemepõletike eest, mis on sageli Eestis just hambaravi vähese riikliku toetuse tõttu tahaplaanile jäänud.
Pre– ja probiootikumid – arvestades, et immuunsüsteem toetub oluliselt meie mikrobioomile, siis ei ole halb mõte seda ka toetada, lisades oma menüüsse kasulike bakterite tüvesid ning varustades neid vajalike toitainetega nagu kiudained. Antud hetkel näitab tõenduspõhine meditsiin, et teatud probiootikumid aitavad võidelda viirus- ja bakteriaalsete nakkuste ning allergiate vastu kuid ka tõhustada nt gripivaktsiine. On ilmne, et immuunsüsteem ja mikrobioom on omavahel seotud, ent hiljutised uuringud tõendavad, et D -vitamiin on selles dünaamikas kriitiline vahendaja.
Immuunsüsteem – kokkuvõte
Viljeledes tervislikku eluviisi, kus on järgitud põhitõdesid nagu toitumine, liikumine, stressitase, uni jms, ei pruugi sa toidulisandeid vajada. Seega on toidulisandite sihtrühm pigem nõrgema immuunsusega sihtgrupid nagu eakad, immuunpuudulikkuse kuid ka krooniliste haiguste all kannatajad jms. Samas on antud ala spetsialistid öelnud, et vähesed meist suudavad olla tervisliku elu musternäidised, seega on mõistlik tarbida kvaliteetseid toidulisandeid, eriti raskematel ja stressirohkematel perioodidel. Kindlasti tuleks kinni pidada soovitatud koguste piirnormidest ning võtta seda kui abimeetodit kuniks on saavutatud eelpool nimetatud tasakaalukas elustiil. Rõhku tuleks panna ka toote kvaliteedile ning mitte lähtuda hinnast ja kogusest.
Pildid: Pixabay
Piilu ka Ecosh’i e-poe “Viirushaigused” tootevalikut.
