Tugevad luud, terved hambad, toimiv südameveresoonkond ning lõdvestunud lihased

Luudex [K2 (MK-7) + D3 + Ca + Mg]

Kuldse neliku – vitamiinide K2 ja D3 ning mineraalide kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus ning nende õige vahekord organismis mängivad tervise seisukohast väga tähtsat rolli. Nimelt hoiab luude kompleks korras mitte ainult luude seisundi, vaid mõjutab kogu organismi süsteemi emotsionaalse ja mentaalse heaoluni välja.
Sageli kasutavad oma tervisest hoolivad inimesed teadmatusest puhast kaltsiumpreparaati uskudes, et see tugevdab luid, millel on aga väike kasu, kui seal puuduvad ained, mis aitavad kaltsiumil jõuda luudeni. Ilma transportivate aineteta jääb kaltsium lihtsalt organismis ringlema ning ladestuma ebasobivatesse kohtadesse, põhjustades mitmesuguseid tervise probleeme. Nii magneesium, kui ka kaltsium mõlemad vajavad imendumiseks K ja D vitamiini.

Vitamiin K2 ülesanne ja vajalikkus luu loomisel
K2 on oluline vitamiin kaltsiumi imendumisel, mis hoiab korras nii luude kui südame seisukorra. Nimelt aitab vitamiin K2 kaltsiumil verest jõuda luumassideni, kus seda kasutatakse luude ehituseks ja tugevdamiseks. Kliinilised uuringud on kinnitanud, et vitamiin K on võtmetähtsusega luustiku optimaalse tervise hoidmises. Madal vitamiin K tase ohustab kogu südameveresoonkonda, sest veres ringleva kaltsiumi transport luudesse on kehv, mis päädib kaltsiumi kinnitumisega veresoonte seintele põhjustades veresoonte lupjumist ja sellest tulenevaid kardiovaskulaarseid ehk südame- ja veresoonkonnahaiguseid. K-vitamiini keskne funktsioon on seotud ka vere hüübimisega. See on vajalik koensüüm mitmete valguliste vere hüübimisfaktorite sünteesiks ja aktiveerumiseks.

Mis on K2 (MK-7)?
Vitamiin K esineb mitmes erinevas vormis. Vitamiin K2 on meie tervisele oluliselt kriitilisema tähtsusega kui näiteks K1 ning imendub see oluliselt paremini kui vitamiin K1. MK-4 (menakvinoon-4) on jälle K2 kõige tugevam ja efektiivsemini imenduv vorm ning seda kasutatakse meditsiiniliselt ja eraviisiliselt üle maailma arenenud riikides tervise edendamiseks. Ent siiski MK-4 on aktiivne kõigest mõned tunnid, erinevalt MK-7st (menakvinoon-7), mis “teeb tööd” 24 tundi. MK-7 on seega parim K-vitamiin, mis imendub kiiresti jõudes kergesti igasse keha ossa ja püsides seal kõige pikemat aega. K- vitamiin on rasvlahustuv, mis tähendab seda, et teda tuleb võtta koos mõne puhta õli või toiduga, milles sisaldub rasvu. Imendunud vitamiini säilitatakse maksas.

Vitamiin D3 ülesanne ja vajalikkus luu loomisel
Vitamiin D3 aitab kaltsiumil toitainetest imenduda ja mängib suurt rolli proteiini osteokaltsiini ülesehituses. Osteokaltsiin (tuntud ka kui luu Gla-proteiin) on mittekollageenne küpse luu valk. Tema süntees toimub osteoblastides, mis on sõltuv vitamiin K-st ja mida stimuleerib vitamiin D3. On teada, et osteokaltsiin on oluline luu kasvu regulatsioonis ja mineraalmaatriksi korrektsel ladestumisel luukoes. Lisaks sellele, et D-vitamiin on vajalik luudele, on ta seotud ka normaalse ainevahetuse, südametegevuse, stabiilse närvisüsteemi, vererõhu säilitamise ja infektsioonidele vastupanuga.

Vitamiin D3:
• aitab kaltsiumil imenduda toitainetest
• on vajalik osteokaltsiini ülesehituseks
• aktiveerib osteokaltsiine, mis aitavad kaltsiumil luumassideni jõuda

Vitamiin K2 (MK-7):
• takistab arterite lubjastumist
• tugevdab hambaid ja luid
• aitab kaasa haavade paranemisele ja luude kokkukasvamisele
• takistab sisemiste verejooksude teket
• vähendab põletikke, ninavere jookse ja kardiovaskulaarsete haiguste riske

Magneesium (Mg) ja kaltsium (Ca) – nende roll ja vajalikkus
Magneesium ja kaltsium, sõltudes üksteisest, teevad organismis tihedat koostööd. Kaltsiumi olemasolust organismis sõltub magneesiumi toime efektiivsus. Magneesium jälle reguleerib kaltsiumi taset organismis takistades selle väljaviimist ning määrates luukoe tiheduse. Organism kasutab magneesiumi luustiku karkassi ehitamiseks, mille külge kinnitub kaltsium. Kui karkass on puudulik, ei ole kaltsiumil kuhu kinnituda ning see on ka üheks põhjuseks, miks kaltsium ladestub keha pehmetesse kudedesse, mis põhjustab kõikvõimalikke ladestusi ja kivistisi vere-soonkonnas, neerudes, sapis, maksas, ajus ning liigestes.

Lihastesüsteemis on kaltsiumil ja magneesiumil vastupidine funktsioon, kui kaltsium tõmbab lihaseid kokku, siis magneesium vabastab need, seetõttu on väga oluline, et mõlemad ained on organismis õiges vahekorras esindatud. Kaltsiumi ja magneesiumi tarvitamise päevane vahekord võiks olla 1:1 kuni 2:1. Näiteks 800 mg kaltsiumi vajab 400 – 800 mg magneesiumi. Paljudel inimestel on see suhe 5:1, mis on kaugelt üle normaalse ja kahjulik kogu organismile. Mõned allikad väidavad, et kaltsiumi ja magneesiumi suhe peaks olema vastupidi 1:3 kuna magneesium võtab osa pea kõigist organismi olulistest protsessidest nagu:

• 600 ensümaatilisest reaktsioonist,
• närviimpulsside ja geneetilise informatsiooni edastamisest,
• paljude vitamiinide ja mikroelementide omastamisest,
• aminohapete (valkude) aktiveerimisest,
• DNA, RNA, proteiinide ja energia tootmisest.

Kui palju organism üldse kaltsiumi ja magneesiumi vajab, siis erinevad allikad räägivad siin erinevatest suurustest. Eesti riigi (EFSA) ja EL- i poolt kehtestatud nõuetes märgitakse kaltsiumi päevaseks normiks 800-2500mg täiskasvanutel ja magneesiumi puhul 375mg, mis on ilmselgelt magneesiumi ja tema olulisuse puhul liiga vähe. Tohutut uurimistööd teinud Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoode raamatus “Isetervendamise käsiraamatus“ on nendeks suheteks kaltsiumi puhul 1000 mg ja magneesiumi puhul 400 – 800 mg. Arvesse tuleb võtta ka toidust saadavaid koguseid. Tänapäevase toitumise korral saadakse toidust ehk 200 mg magneesiumi, aga kordades rohkem kaltsiumi (piimatooted, teraviljad jne), siis ülejäänud puuduva osa võiks saada juurdevõetavatest toidulisanditest. Kõik oleneb, kas toitutakse tervislikult või mitte.

Kriitilise tähtsusega mineraali – magneesiumi – puuduse käes kannatab pea 80% inimestest, kuna põllumajandussaaduste liigse kultiveerimise ning pestitsiidide kasutamise tõttu on kaotanud pinnas vajalikud mineraalid. Samuti kõrgkuumusel töödeldud toidud on kaotanud oma toiteväärtuse. Tänapäeva inimesel on magneesiumi raske saada, kuid lihtne kaotada – stress, alkohol, kohv, liigne magusa söömine, antibiootikumid, diureetikumid, lahtistid, südamepreparaadid, E vitamiini puudus – kõik viivad magneesiumi kehast välja. Kõige paremini annavad magneesiumi puudusest märku krambid jalgades, pinges keha, silmalao tõmblused. Samuti kaaries hammastel, pidurdunud lõualuude kasv, mille tõttu pole hammastel piisavalt ruumi kasvada. Lihaste lõdvestumine ja kasv sõltub magneesiumist.

Närvisüsteemi ja magneesiumi seos
Magneesiumi defitsiidist võivad anda märku veel mitmesugused teised närvisüsteemiga seotud sümptomid nagu ärevus, paanikahood, ärrituvus, agorafoobia (suurte, avatud ruumide ja väljakute hirm), väsimus ja kurnatus, peavalu ja migreen, depressioon, heleda valguse ja valjude helide tundlikus, rahutute jalgade sündroom, kõhukinnisus, kõrgvererõhk, südamepekslemine ja arütmia, insomnia (unetus e. unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine).

Magneesiumi manustamise puhul on väga oluline, et see oleks koos ainega, mis on inimesele loomulik ja imenduv. Nendeks on vastavalt omastatavuse pingereale maksimumist allapoole:
• Mg-tsitraat (sidrunhappe baasil)
• Mg-oleaat (õunhappe baasil)
• Mg-kloriid (kloorhappe baasil)
• Mg-sulfaat (väävelhappe baasil)
• Mg-fosfaat (fosforhappe baasil)

Kuna nii kloorhape, väävelhape kui fosforhape on anorgaanilised happed, siis keha näeb vaeva nende ühendite lõhustamisega. Siit ka kõhulahtisuse probleemid magneesiumi mitteomastatavuse puhul.
Organis omastab keemilisest kaltsiumist paremini looduslikku kaltsiumi. Luudex sisaldab kaltsiumi, mis on saadud Atlandi ookeani vetikatest.

Kellele on luude kompleks vajalik?
Eakatele – tugevad luud, terve süda, energilisus ja vaimne heaolu.
Keskealistele–normipiires kolesterooli (kõrge kolesterool on põletiku ja stressi näitaja) tase ja korras vereringe.
Teismelistele – aktiivse elulaadi toetamiseks – tugevad südamelihased, luud ja häireteta verepumpamine üle keha.
Lapsed – luude kasvamiseks ja nende normaalseks arenguks
Emad – tugev immuunsus

Lisaks:
• K-vitamiini imendumishäiretega inimestele
• Luu- ja liigeste toetuseks
• Südame- ja veresoonkonna toetuseks
• Närvisüsteemi toetamiseks

Manustamine
Luudexi soovitav päevane kogus on 2 kapslit päevas, teraapiline doos kuni 4 kapslit päevas koos toiduga.
Hoiatus: need kes tarbivad verd vedeldavaid aineid, konsulteerida arstiga, kuna vitamiin K2 on verd hüübiva toimega. Hoiatus peaks kehtima ka neile, kes joovad vähe vett või ei joo üldse. Veri vajab oma normipiires olevaks koostiseks piisavalt vett. Parim verd vedeldav aine on vesi.

Kogu tervise alustalaks on vesi ja vajalikud toitained!

Kasutatud kirjandus:
1.Mihkelsoo V ja L. „Isetervendaja käsiraamat“
2.Vitamin K2 MK-7 LookBook 2016
3. Happy guide: https://happy.guide/2014/11/17/calcium-magnesium/
4. A.Säde „Vitamiinidest ja mineraalidest“ http://www.aigarsade.com/Vitamiinidest_ja_mineraalidest.pdf
5.http://www.emuoileurope.eu/Vitamiin-K2-ja-Austraalia-emuoli?page_content_only=1&get_content_html_only=1&print_content=1%27

Kas sellest postitusest oli abi?
Anna teada, kas artiklist oli kasu. Ainult nii saame me ennast parandada.
Jah17
Ei1
Sulge menüü
×
×

Ostukorv