LIIGESED, LIIGESEVALU JA LIIGESEHAIGUSED – mida teha liigesevalu korral ja kuidas oma liigesed korras hoida?

Kui sinu liigesed valutavad, siis tea, et sa ei ole oma murega üksi, sest liigesevalu kogeb ligikaudu 70% vanematest täiskasvanutest (19).

Liigesevalu võib olla tingitud kõhre normaalsest kulumisest või liigesepõletikust, aga valu võivad põhjustada ka erinevad liigesehaigused või ülekoormusest ja traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste või lihaste paiksed põletikud. 

Hiina meditsiini, toitainete puuduse ja emotsioonide teooria seisukohtadest lähtuvalt, võib neid põhjusi aga olla ka teisigi.

Nii, nagu iga teisiegi probleemiga, on ka siin positiivne külg, sest liigesevalu on lihtsalt keha märguanne, et midagi on vaja muuta ja millegagi on vaja tegeleda.

Hea uudis on muidugi see, et enamikku ka siin loos toodud erinevatest liigesevalude ja liigesehaiguste riskiteguritest saad ise oma harjumusi muutes ja toitumist täiendades maandada, või siis, lausa elimineerida. Kui põhjused likvideeritud – saab alguse ka paranemine! 

Siiski saab igasuguseid otsuseid kõige paremini teha ikka ja ainult siis, kui sinu käsutuses on võimalikult mitmekülgne info. Seda sulle taaskord pakkuda ka tahame, sest sinu mure on meie pühendumust ja aega väärt.

Seepärast olemegi siin loos lähtuvalt nii tavameditsiini kui ka alternatiivmeditsiini seisukohtadest kokku pannud kõikehõlmavad näpunäited kodustest meetmetest, elustiili muutustest ja alternatiivmeditsiini valkonnast mida liigesevalude korral rakendada ning ka liigeste tervisele soodsalt mõjuvatest toitainetest milledega oma igapäevamenüüd täiendada. Kirjutame ka õigest keharühist, erinevatest võimlemisharjutustest mida teha põlvevalu, puusavalu, seljavalu ja õlavalu korral, ning külma ja sooja rakendamise võimalustest.

Niisamuti räägime erinevatest liigesevalude tüüpidest ning lähtuvalt erinevatest teooriatest – ka liigesevalu ja liigesehaiguste erinevatest põhjustest. Neile kes soovivad kohe enda jaoks kõige põnevama kohani hüpata, saavad seda teha klikates allolevatel teemadel.

Sisukord

1. Mis on liigesed ja millised on liigeste tüübid?
2. Mis on kõhrkude ja millest kõhr koosneb
3. Liigesevalu tüübid ehk millised liigesed peamiselt valutada võivad (kaelavalu, seljavalu, õlavalu, küünarnuki valu, randmevalu, peopesavalu, sõrmevalu, puusavalu, põlvevalu, pahkluu valu, kannavalu, varbavalu, päkavalu)?
4. Sagedasemad liigesevalu põhjustavad liigeste ja luude haigused
5. Liigesevalu ja liigesehaiguste põhjused tavameditsiini kohaselt
6. Liigesevalu ja liigesehaiguste emotsionaalsed põhjused – kas sinu liigesevalu või liigesehaiguse taga võivad olla hoopis sinu tunded?
7. Liigesevalu ja liigesehaiguste põhjused hiina meditsiini kohaselt
8. Liigestega seotud muredest toitainete puuduse teooria kohaselt
9. Liigesevalu – elustiilimuutused, alternatiivne meditsiin ja looduslikud meetmed
10. Liigestele on oluline õige kehahoiak nii seistes kui ka istudes – aga milline on õige kehahoiak?
11. Liigesevalu ning sooja- ja külmateraapiad. Millal panna oma liigesele külma kompressi ja millal sooja kompressi? 
12. 7 toitainet sinu liigeste toetuseks
13. 9 toitainet sinu luustiku ja lihaste toetuseks
14. Liigesevalu ja võimlemisharjutused – põlvevalu, puusavalu, õlavalu ja seljavalu vastu

Mis on liigesed ja millised on liigeste tüübid?

Mis on liigesed

Liiges on kehaosa, kus kaks või enam luud omavahel liikumise võimaldamiseks kokku puutuvad. Iga luu sinu kehas – välja arvatud keeleluu – puutub liigeses kokku vähemalt ühe teise luuga ning liigese kuju sõltub selle funktsioonist.

Meie liigesed on ühed keerulised aparaadid. Nendes on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigesele on toeks ka liigesele kinnitunud kõõlused ja lihased. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena.

Liigeste tüübid

Liigeseid kirjeldatakse selle järgi, kui palju liikumist need võimaldavad. Kolm suuremat liigeste klassi hõlmavad järgmist:

1. Liikumatu liiges. Liikumatu liiges on liiges, kus kaks või enam luud on tihedas kontaktis, kuid liikumist ei saa toimuda – näiteks nagu koljuluud. Kolju liigeseid nimetatakse ka kolju õmblusteks.
2. Kergelt liigutatav liiges. Kergelt liigutatavad liigesed on liigesed, kus kaks või enam luud on niivõrd tihedalt koos, et lubatud on vaid piiratud liikumine – näiteks nagu lülisamba selgroolülid.
3. Vabalt liigutatav liiges. Vabalt liigutatavad liigesed on enamik inimkeha liigeseid (4, 5).

Millist tüüpi liigeseid vigastused enim ohustavad?

Üldiselt võib öelda nii, et mida rohkem on võimalik liigest liigutada, seda suurem on ka vigastuste oht. See on nii seetõttu, et suurem liikumisulatus vähendab ka liigese tugevust (4, 5).

Vabalt liikuvad liigesed

Kuus vabalt liikuvate liigeste tüüpi, mis on vigastustele enim altid on järgmised:

1. Keraliiges ehk kuulliiges (ingl ball and socket joint). Keraliiges on liiges, kus ühe luu ümmargune pea paikneb teise luu, näiteks puusa- või õlaliigese osas oleva nö tassikese ehk nõgususe sees ja liikumine on võimalik igas suunas. Näiteks:
   • Õlaliiges
   • Puusaliiges
2. Sadulliiges (ingl saddle joint). Sadulliiges on oma nime saanud tänu sarnasusele hobuse seljas oleva sadulaga. Seda iseloomustavad vastastikuse nõgusa-kumera kujuga vastandlikud liigesepinnad, mis võimaldavad edasi-tagasi ja küljelt-küljele liikumist, kuid ei võimalda pöörlemist. Näiteks:
   • Pöidla-põhja liiges (ingl carpometacarpal joints)
3. Plokkliiges (ingl hinge joint). Plokkliigeses avanevad ja sulguvad luud ainult ühes suunas (mööda üht tasapinda) nagu uks. Plokkliigesed on näiteks:
   • Küünarliiges
   • Hüppeliiges
   • Põlveliiges
4. Ellipsoidliiges ehk munaliiges (ingl condyloid joint). Ellipsoidliiges on munajas liigesepind, mis siseneb elliptilisse õõnsusse ja võimaldab ilma pöörlemiseta liikuda kahel tasapinnal. Ellipsoidliigesed on näiteks:
   • Randmeliiges
   • Metakarpofalangeaalsed liigesed (ehk sõrmeliigesed)
   • Metatarsofalangeaalsed liigesed (ehk varbaliigesed)
   • Ülemine kuklaliiges
5. Pöördliiges (ingl pivot joint). Pöördliiges võimaldab ainult pöörlemist, kus üks luu pöörleb ümber teise luu moodustatud rõnga, näiteks:
   • Kaelalülid ehk liigesed, mis võimaldavad pead pöörata
   • Küünarluu vahelised liigesed, mis pööravad küünarvart
6. Liugurliiges ehk tasapinnaline liiges (ingl gliding joint – or plane joint). Liugurliiges on liiges, kus luude vastaspinnad on suhteliselt tasased, võimaldades luudel sel moel üksteise kohal libiseda. Selline liiges võimaldab vaid piiratud liikumist. Näiteks:
   • Akromioklavikulaarne liiges, mis on õla ülaosas asuv liiges
   • Subtalaarne liiges on liiges, mis on jalalabal ja võimaldab jalalaba pöörlemist (4, 5).

Mis on kõhrkude ja millest kõhr koosneb

Kõhrkude on elastne ja sile sidekoe tüüp. See on poolläbipaistev ja mittepoorne kude, mis on tavaliselt kaetud sitke ja kiulise kihiga, mis kõhre kaitsta ja paigal hoida aitab.

Kõhrkude katab ja kaitseb liigeste pikkade luude otsi ning on ka paljude teiste kehaosade, sealhulgas roidekaare, kaela ja bronhide ning lülidevaheliste ketaste struktuurne komponent. Kõhr ei ole nii kõva ja jäik nagu luu, kuid on palju jäigem ja vähem painduv kui lihas.

1. Kõhr koosneb glükoosaminoglükaanidest, proteoglükaanidest, kollageenkiududest ja mõnikord ka elastiinist. Kõhre moodustavad erilised rakud – kondrotsüüdid – mis toodavadki põhiliselt kollageenist ja proteoglükaanidest koosnevat kõhremaatriksit. 
2. Kõhre maatriks koosneb kollageenidest (peamiselt II tüüpi kollageenist koos väiksemate kollageenitüüpidega IX ja XI) ja proteoglükaanidest.
3. Kollageen on valk, mis kõhrele tema tugevuse annab. Kõhr ei saa toitaineid veresoonte kaudu, sest neid seal ei ole. Verevarustuse puudumise tõttu on kõhr ka tundetu (mõnel fibroossel kõhrel, näiteks põlvemeniskil, on siisk olemas osaline verevarustus). Selle asemel saavad kõhre rakud toitaineid ümbritsevast vedelikust (sünoviaalvedelik). Kui me oma liigeseid liigutame, aitab see vedelikul liikuda ja toitaineid paremini kõhre rakkudeni viia.
4. Liigesevedelik ehk sünoviaalvedelik on viskoosne lahus, mida leidub sünoviaalliigeste õõnsustes. Lisaks toitainete transpordile on selle liigesevedeliku peamine ülesanne vähendada ka liikumise ajal tekkivat hõõrdumist sünoviaalliigeste liigesekõhrede vahel.

Kuna kõhre rakud ei uuene nii kiiresti kui teistes kudedes, siis paraneb kõhr võrreldes teiste kudedega väga aeglaselt.

Kõhre on kolme erinevat tüüpi (elastne, hüaliinne ja fibroosne), mis erinevad kollageeni ja proteoglükaani suhtelise koguse poolest:

• Elastne kõhrkude. Elastses kõhres on rakud üksteisele lähemal, luues vähem rakkudevahelist ruumi. Elastset kõhre leidub väliskõrvas ja kõri osades. 
• Hüaliinne kõhrkude. Sellises kõhrkoes on vähem rakke kui elastses kõhres ja rakkudevahelist ruumi on rohkem. Hüaliinset kõhre leidub ninas, kõrvades, hingetorus ja kõri osades. 
• Fibroosne kõhrkude. Selles kõhres on kõige vähem rakke, seega on sellel ka kõige rohkem rakkudevahelist ruumi. Kiulist kõhre leidub selgroos ja meniskites (16).

Liigesevalu tüübid ehk millised liigesed peamiselt valutada võivad (kaelavalu, seljavalu, õlavalu, küünarnuki valu, randmevalu, peopesavalu, sõrmevalu, puusavalu, põlvevalu, pahkluu valu, kannavalu, varbavalu, päkavalu)

Liigesevalu võib end tunda anda ka rohkem kui ühes liigeses ja samaaegselt võivad valutada näiteks ka põlved ja puusad. Liigesevalu tekib enamasti just vabalt liikuvates liigestes ja levinumad liigesevalu tüübid on: 

1. Kaelavalu 
2. Seljavalu
3. Õlavalu 
4. Küünarnuki valu
5. Randmevalu
6. Peopesavalu
7. Käeselja valu
8. Sõrmevalu
9. Päidlavalu
10. Puusavalu
11. Põlvevalu
12. Pahkluu valu
13. Kannavalu
14. Varbavalu
15. Valu jalalaba peal
16. Valu jalatalla all
17. Päkavalu

Allolevalt kirjutame veidi lähemalt erinevat tüüpi liigesevaludest, nende taga peituvatest võimalikest põhjustest ja sellest, kuidas võiksid liigesevalu vastu abi leida.

1. Kaelavalu – miks kael valutab ja kuidas saada abi

Kaelavalu põhjused vastavalt sümptomitele

Kõige levinumad kaelavalu põhjused on:

• Paha magamisasend. Kael jäi magamise ajal ebamugavasse asendisse.
• Halb rüht. Näiteks pikalt laua taga istudes.
• Pigistatud närv. Mõni närvike saab kuskilt pressida.
• Vigastus. Vigastus mõnest äkilisest liigutusest või näiteks kukkumise tagajärjel saadud põrutus (1).

Kuidas ise oma kaelavalu leevendada saad

• Kasuta madalat, tugevat patja.
• Aseta kane kaelale sooja- või külmakotid.
• Proovi teha kaelale kergeid venitusharjutusi.
• Vajadusel võta paratsetamooli või ibuprofeeni või kasuta kaelal mõnda geeli.
• Ära kanna kaelatuge, parem on hoida kael liikumas (kui arst just ei keela seda teha).
• Ära tee midagi, mis võib olla ohtlik, kuna sa ei saa oma kaela liigutada – näiteks ära sõida autoga või jalgrattaga.
• Kui kaelavalu või jäikus ei kao mõne nädala pärast; kui valuvaigistid ei ole mõjunud; kui oled valu pärast mures või sul on ka muid sümptomeid, nagu torked või külm käsi, siis võta ühendust oma perearstiga (1).

Kuidas ise oma kaelavalu ennetada saad

• Jälgi, et sinu pea oleks magamise ajal ülejäänud kehaga samal kõrgusel.
• Kasuta magamiseks pigem kõvemat madratsit.
• Istu sirgelt, keera õlad õrnalt tahapoole ja too ka kael tahapoole.
• Istudes näiteks laua taga arvuti ees või kus iganes mujal – ära hoia oma kaela pikalt samas asendis.
• Proovi magades vältida kõhuli asendit.
• Proovi magades hoida kael sirge ja mitte seda väga väänata (see juhtubki tihti just kõhuli magades) (1).

2. Seljavalu – miks selg valutab ja kuidas saada abi?

Seljavalu, eriti just alaseljavalu, on väga levinud nähtus, mida kogeb elu jooksul 70-85% inimestest. Enamasti esinevad nimmevalud keskealistel, 30. ja 45. eluaasta vahel. Kuigi paljudel on valud kerged ja mööduvad, on need tihti ka kroonilised. Tavaliselt paraneb seljavalu mõne nädala jooksul, kuid mõnikord võib valu kesta ka kauem või, siis pidevalt tagasi tulla. 

Seljavalu põhjused

Inimesed kipuvad seljavalusid sageli radikuliidiks kutsuma. Tegelikult viitab nimmeradikuliit valule, mis algab lülisamba alaosast ja kiirgub allapoole, jalga ja isegi varvasteni. Lisaks nimmeradikuliidile on mitmeid teisi tervisehäireid, mis põhjustavad valu selgroos või jäsemetes. Radikuliiti on varem tuntud ka istmikunärvi järgi nimetatud ishiasena, kuna valu paikneb enamasti selle närvi piirkonnas. Tänapäeval kasutatakse selle haiguse kohta mõistet radikulopaatia. Seljavalul võib olla põhjuseid mitmeid, aga alati pole selge, mis seda täpselt põhjustab.

• Enamasti on seljavalu põhjuseks vigastus nagu lihase ära tõmbamine või lihaspinge.
• Mõnikord võivad seljavalu põhjustada ka meditsiinilised seisundid, nagu probleemid seljadiskidega, kinnijäänud närv või anküloseeriv spondüliit.
• Istmikunärvi valu, mida tuntakse ka ishiasena, iseloomustab peamiselt valu alaseljas, mis võib kiirguda ühte või mõlemasse jalga.
• Väga harva võib seljavalu olla märk tõsisest probleemist, nagu luumurd või infektsioon (17, 18).

Kuidas ise oma seljavalu leevendada saad

Kuigi seljavalu taandub sageli mõne nädala jooksul iseenesest, on siiski asju mida kiirema taastumise nimel ise ära saad teha.

• Püsi aktiivne ja proovi jätkata oma igapäevaste tegevustega.
• Vajadusel võid võtta põletikuvastaseid ravimeid nagu ibuprofeen – paratsetamooli üksinda seljavalu korral ei soovitata, kuid seda võib kasutada koos mõne teise valuvaigistiga.
• Valu ja turse vähendamiseks kasuta käterätikusse mähitud jääpakki (või külmutatud herneste kotti). Aga, seljavalu puhul võib külm olla vähem kasulik, kui vigastus pole uus. Samuti võib problemaatiline kude olla küll põletikus, kuid nii sügaval, kuhu külmakompress ligi ei pääse. Enamasti tulenevad seljavalud suurenenud lihaspingest, mida külm võib ärritada.
• Seega on soojateraapia seljavalude puhul enamasti parem ja võid liigeste jäikuse või lihasspasmide vähendamiseks kasutada rätikusse mähitud soojakotti (või kuumaveepudelit).
• Seljavalu vastu saad teha ka mõningaid võimlemisharjutusi ja venitusi. Neid leiad siit loost alapealkirja “Liigesevalu ja võimlemisharjutused põlvevalu, puusavalu, õlavalu ja seljavalu vastu” alt ja ka siit. Kuid lõpeta harjutus, kui valu süveneb ja pöördu nõu saamiseks perearsti poole.
• Kindlasti ära jää pikka aega voodisse pikutama.
• Sellised tegevused nagu kõndimine, ujumine, jooga ja pilates võivad samuti aidata seljavalu leevendada.
• Taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad alapealkirja “Liigesevalu – elustiilimuutused, alternatiivne meditsiin ja looduslikud meetmed” alt
• Seljavalu ennetamiseks ja raviks on äärmise tähtsusega ka rüht. Oma keharühi kontrollimiseks tee keharühi test! Sellest, kuidas seda teha ja kuidas oma keharühti parandada kirjutame edasi alapealkirja “Liigestele on oluline õige kehahoiak nii seistes kui ka istudes – aga milline on õige kehahoiak?” all.
• Kuna erinevaid ravivõimalusi mida kroonilise seljavalu korral pakutakse on mitmeid (rühmatreeningud, füsioteraapia, manuaalteraapia, kognitiivne käitumuslik teraapia (CBT), protseduur teatud selja närvide sulgemiseks, et need lõpetaksid valusignaalide saatmise, operatsioon), siis pöördu perearsti poole, kui: seljavalu ei leevene pärast mõnenädalast kodust ravi; valu ei lase sul teha oma igapäevaseid tegevusi; valu on tugev või süveneb aja jooksul; oled valu pärast mures või sul on raskusi toimetulekuga. 
• Kiiremas korras perearsti konsultatsiooni nõuavad olukorrad kus sul on seljavalu ja lisaks:
  • kõrge kehatemperatuur;
  • oled kaalust alla võtnud ilma seda proovimata;
  • seljas on muhk või turse või selg on muutnud oma kuju;
  • valu ei parane pärast puhkamist või on hullem öösel;
  • valu süveneb aevastamisel, köhimisel või kakamisel;
  • valu tuleb pigem selja ülaosast (õlgade vahelt), mitte alaseljast.
• Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui sul on seljavalu ja:
  • valu, kihelus, nõrkus või tuimus mõlemas jalas;
  • tuimus või kipitus suguelundite või tuharate ümber;
  • raskused pissimisega;
  • oled kaotanud kontrolli põie või soolestiku üle;
  • valu rinnus;
  • valu sai alguse pärast tõsist õnnetust (18).

3. Õlavalu – miks õlaliigesed valutavad ja kuidas saada abi?

Õlavalu põhjused vastavalt sümptomitele

• Külmunud õlg või artriit (osteoartriit või reumatoidartriit). Jäikus ja valu õlas, mis ei kao mitmete kuude või isegi aastate jooksul.
• Kõõlusepõletik või bursiit. Valu, mis on käe või õla kasutamise ajal sageli hullem.
• Ujuja õlg (liigne koormus). Valu õla üla- ja välisküljel, mis on kätt tõstes hullem (eriti kui tõsta käsi pea kohale), valu öösiti, mis võib mõjutada ka und ja nõrkus käes.
• Õla ebastabiilsus, mõnikord hüpermobiilsuse (liigeste hüpermobiilsuse sündroom (ehk LHS)) tõttu. Surisemise tunne, tuimus, käsi on nõrk ja tundub justkui õlg klõpsaks või lukustuks.
• Õla nihestus, luumurd (nt käe- või rangluumurd) või kõõluse rebend. Äkiline väga tugev valu, ei saa kätt liigutada (või on see raske), mõnikord muudab õlg kuju.
• Akromioklavikulaarse liigese probleemid, nagu nihestus või sidemete venitamine või rebestus. Valu õla ülemises osas (täpsemalt just seal kohas, kus rangluu ja õlaliiges kokku saavad).

Kuidas ise oma õlavalu leevendada 

Tavaliselt peaksid allolevaid soovitusi järgima vähemalt 2 nädalat, enne kui õlavalu leevenema hakkab. Õlavalust taastumine võib aga kokku aega võtta 6 kuud või kauem.

• Püsi aktiivne ja liiguta õlga õrnalt.
• Proovi valu tagasitulemise peatamiseks 6–8 nädalat õlaharjutusi. Parem kui harjutused annab sulle füsioterapeut, aga mõned harjutused leiad siinsest loost veidi altpoolt ja ka siit (2).
• Seisa sirgelt, õlad veidi allapoole ja õrnalt tahapoole suunatult.
• Pane istudes alaselja taha padi.
• Toeta oma käsi süles olevale padjale.
• Pane õlale kuuma- või külmakotte (olenevalt valu põhjusest).
• Vajadusel kasuta valuvaigisteid, mida apteeker sulle soovitab – need võivad olla tabletid või nahale määritav kreem või geel.
• Liigesekompleks toetab sinu liigeseid seespidiselt.
• Ära lõpeta õla kasutamist täielikult – see võib õla paranemist takistada.
• Väldi liigutusi, mis näivad asja hullemaks tegevat.
• Ära mõtle ise endale paranemiseks võimlemisharjutusi ega kasuta raskeid jõusaaliseadmeid.
• Istu sirgelt, ära kössita, ega too oma kaela ja õlgu istudes ettepoole.
• Täpsemalt selle kohta, milliseid toitaineid liiges vajab, millised on õlavalu leevendamiseks üldised soovitused ja kodused meetmed ning milliseid harjutusi õlavalu korral teha, loe edasi alapeatüki “Liigesed ja liigesevalu – mis aitab liigesevalu vastu? Elustiilimuutused, kodused vahendid, alternatiivne meditsiin, õige rüht, sooja ja külmateraapia, liigestele ja luustikule vajalikud toitained ning võimlemisharjutused liigesevalu vastu” alt.
• Kui õlavalu süveneb või ei leevene 2 nädala pärast, või kui kätt või õlga on väga raske liigutada, siis võta ühendust perearstiga.
• Küsi kiiret perearsti vastuvõttu või helista 112 kui (allolevad sümptomid võivad olla märgid millestki tõsisest, näiteks luumurd või nihestus või sideme või kõõluse rebend):
  • sul on äkiline või väga tugev õlavalu;
  • sa ei saa oma kätt liigutada;
  • sinu käsi või õlg on muutunud kuju või on tugevasti paistes;
  • sul on torkimistunne, mis ei kao kuhugi;
  • kätes ega õlas pole tunnet;
  • käsi või õlg on puudutamisel kuum või külm;
  • valu algas peale mõnda vigastust või õnnetust;
  • sul on tugev valu mõlemas õlas;
  • tunned end halvasti või sul on palavik (1).

4. Küünarnuki valu – miks küünarliiges valutab ja kuidas saada abi

Küünarnuki valu põhjused vastavalt sümptomitele

Lisaks vigastusele võib valu küünarnukis ja käes põhjustada kõik allolev.

• Tennisisti küünarliiges (ka lateraalne epikondüliit ja golfari küünarliiges). Valu küünarnuki välisküljel, raskused käe täielikul sirutamisel
• Kõõlusepõletik või bursiit. Liigesevalu, jäikus, turse, raskused kahjustatud piirkonna liigutamisel.
• Nikastused ja venitused. Valu, hellus, verevalumid, turse.
• Külmunud õlg. Õlast alla tulev valu, jäikus.
• Artriit. Valu ja jäikus liigestes.
• Liigeste infektsioon (septiline artriit). Turse liigese ümber, kõrge kehatemperatuur või kuumatunne ja värisemine (1).

Kuidas ise oma küünarnuki valu leevendada

Küünarliigese ja käte valu leevendamiseks võid proovida paaril päeval teha järgmist:

• Pane käterätikusse mähitud kuumakott või külmutatud herneste pakk – tee seda 10–15 minutit iga paari tunni järel.
• Kui käsi on paistes, siis tõsta see üles.
• Kui valu on väga hull, siis ära kannata ja võta vajadusel valuvaigisteid.
• Küünarnuki kaitseks kasuta ortoosi (retsepti selle soodsamaks soetamiseks saad perearstilt).
• Liigese taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Veelgi rohkem nõuandeid oma liigeste toetamiseks leiad siit.
• Kui sinu küünarnuki- või käevalu ei kao mõne nädala pärast, siis pöördu perearsti poole. Tee seda aga kohe kiiresti kui: käsi valutab treenides, kuid valu kaob, kui puhkad; on paistes ja sul on kõrge kehatemperatuur või tunned end kuumana ja värised. Esmaabisse pöördu juhul kui:
  • sul on käes tugev valu ja sul on raske liikuda;
  • oled oma kätt vigastanud ja kuulsid plõksuvat häält või käsi on muutnud kuju;
  • käsi suriseb või tunned käes tuimust;
  • kätevalu on tekkinud ootamatult ja sellega kaasneb rindkeres surve, raskustunne või  pigistustunne (see võib olla südameataki märk) (1).

5. Randmevalu – miks randmeliigesed valutavad ja kuidas saada abi?

Randmevalu põhjused vastavalt sümptomitele

• Randme nikastus. Randmes on valu, see on turses ja võivad esineda ka sinikad, rannet on raske liigutada või millestki kinni haarata. 
• Kõõlusepõletik (de Quervaini sündroom) või artriit. Valu, turse ja jäikus pöidla põhjas (randme lähedal), mis kestab pikka aega, võib olla raske liigutada sõrmi ja pöialt, võib esineda muhk.
• Karpaalkanali sündroom. Valutav valu, mis on hullem öösiti, kipitus, tuimus või torked sõrmedes, käes või käsivarres, nõrk pöial või raskused haaramisel.
• Ganglioni tsüst. Randme peal sile tükk, võib olla valulik.
• Randmemurd. Äkiline, terav valu randmel, turse, plõksuv heli vigastuse ajal (1).

Kuidas ise oma randmevalu leevendada saad

• Võimalusel puhka rannet ja peata või vähenda tegevusi, mis põhjustavad valu – näiteks trükkimine, vibreerivate tööriistade kasutamine tööks või pillimäng.
• Pane randmele rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) ja aseta see randmele kuni 20 minutiks iga 2–3 tunni järel. 
• Ära kasuta kuumakotte ega võta kuuma vanni esimese 2–3 päeva jooksul pärast vigastust.
• Hoia oma käed ja randmed siiski liikumas ning tee jäikuse ja valu vastu õrnu harjutusi.
• Kui sinu käsi on turses, siis võta ära kõik ehted.
• Kanna randme toetamiseks ja valu leevendamiseks lahast (ortoosi) ja seda eriti öösel – neid saad enamikest apteekidest ja supermarketitest ning võimalusel saad perearstilt selle ostmiseks ka retsepti.
• Mõtle raskete või valusate toimingute hõlbustamiseks vidinate või tööriistade kasutamisele – näiteks purkide avamiseks või köögiviljade tükeldamiseks.
• Kaalu pehme padjakese hankimist, mis toetaks sinu rannet trükkimisel või kirjutamisel.
• Kui valu on tugev, võta valu leevendamiseks valuvaigistit, aga ära kasuta ibuprofeeni esimese 48 tunni jooksul pärast vigastust.
• Kindlasti väldi raskete esemete tõstmist ja ära haara ka millestki liiga tugevasti kinni.
• Taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Pöördu perearsti poole, kui: randmevalu takistab sul tavapärast tegevust tegemast; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; sul on kätes või randmes kipitus või tundlikkuse kaotus; sul on diabeet (käteprobleemid võivad diabeedi korral olla tõsisemad), sul on randmevalu ja ka halb enesetunne koos kõrge kehatemperatuuriga või ranne on valulik, soe, paistes ja jäik. Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui:
  • randmevalu on väga tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • kuulsid vigastuse hetkel mingit heli nagu plõksatust või raksatust;
  • ei saa rannet liigutada ega asju käes hoida;
  • kui ranne on muutnud kuju või värvi;
  • käsi on osaliselt või täielikult kaotanud tunnetuse (need võivad olla randmeluu murru tunnused) (1).

6. Peopesavalu – miks peopesa valutab ja kuidas saada abi

Peopesavalu põhjused vastavalt sümptomitele

Enamasti on valu peopesas põhjustatud käe vigastamisest, aga valu võivad põhjustada ka allolevad probleemid.

• Karpaalkanali sündroom. Vaevav valu, mis on hullem öösel, tuimus või torkimine, nõrk pöial või raskused haaramisel.
• Sõrmede tenosünoviit (ingl trigger finger). Valu või hellus peopesas sõrmede või pöidla juures, jäikus, klõpsamine sõrme või pöidla liigutamisel.
• Artriit. Valu, turse ja jäikus, mis kestab pikka aega, võib olla raske liigutada sõrmi, võib esineda muhke.
• Perifeerne neuropaatia. Põletav või terav valu, tuimus või kipitustunne, peopesa on puudutuse või kuumuse suhtes tavalisest rohkem või vähem tundlik.
• Erütromelalgia. Kuumus, valu ja punetus peopesades (1).

Kuidas ise oma peopesa valu leevendada saad

• Taaskord, kui saad, siis puhka oma kätt.
• Aseta oma peopesale rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks iga 2–3 tunni järel.
• Vajadusel võta paratsetamooli, aga ära kasuta ibuprofeeni esimese 48 tunni jooksul pärast vigastust.
• Paistetuse korral eemalda kõik ehted.
• Lõpeta või vähenda valu põhjustavad tegevused – näiteks kirjutamine, trükkimine, poolelioleva käsitöö kallal nokitsemine või majapidamistööd.
• Kanna peopesa toetamiseks ja valu leevendamiseks lahast (ortoosi) ja seda eriti just öösel – ortoosid on saadaval enamikus apteekides, sprordipoodides ja supermarketites.
• Kuniks sul veel lahast ei ole, siis seo oma käe toetamiseks selle ümber side.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Et leevendada kätes valu ja jäikust, siis hoia oma käed ja randmed liikumas, tehes selleks õrnu harjutusi.
• Ära kasuta kuumakotte ega võta kuuma vanni esimese 2–3 päeva jooksul pärast vigastust.
• Ära tõsta raskeid esemeid ega haara millestki liiga tugevalt kinni (1).
• Pöördu perearsti poole, kui: valu peopesas takistab sinu tavapäraseid tegevusi; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; sul on kätes kihelus või tundlikkuse kaotus; sul on diabeet (sest kätega seotud probleemid võivad diabeedi korral olla tõsisemad); valuliku peopesaga kaasneb ka kõrge palavik ja halb enesetunne; sinu peopesa on valus, soe, paistes ja jäik. Viivitamu tegutsemine on vajalik kui:
  • valu on väga tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, pearinglust või iiveldust;  
  • kuulsid vigastuse hetkel plõksatust;
  • sa ei saa pöialt liigutada ega asju käes hoida;
  • sõrm või pöial on muutnud kuju või värvi;
  • oled kaotanud oma käes osaliselt või täielikult tunnetuse (need võivad olla märgid luumurrust) (1).

7. Käeselja valu – miks käeselg valutab ja kuidas saada abi

Käeselja valu põhjused vastavalt sümptomitele

• Kõõlusepõletik või artriit. Valu, turse ja jäikus, mis kestab pikka aega, võib olla raske sõrmi liigutada, võib esineda kõvasid tükikesi.
• Käeluumurd. Vigastuse ajal tekkiv äkiline terav valu, turse ning raksatus.
• Ganglioni tsüst. Sile tükk liigese või kõõluse lähedal, võib olla valulik.
• Karpaalkanali sündroom. Vaevav valu, mis on hullem just öösiti, tuimus või torkimistunne, nõrk pöial või raskused haaramisel.
• Sügelised. Sügelev ja valulik nahk, lööve.

Kuidas ise oma käeselja valu leevendada saad

• Võimalusel puhka oma kätt.
• Pane rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks käeseljale iga 2–3 tunni järel.
• Vajadusel võta valu leevendamiseks paratsetamooli, aga ära kasuta ibuprofeeni esimese 48 tunni jooksul pärast vigastust.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Kui käsi on paistes, siis võta ära kõik ehted.
• Mähi käe toetamiseks selle ümber side. 
• Kanna käe toetamiseks ja valu leevendamiseks lahast (ortoosi), seda eriti öösel – need on saadaval enamikust apteekides, supermarketites ja spordipoodides.
• Tee valu ja jäikuse leevendamiseks sõrmedele õrnu võimlemisharjutusi 
• Ära kasuta esimese 2–3 päeva jooksul pärast vigastust kuumakotte ega võta kuuma vanni.
• Pöördu perearsti poole, kui: valu käeseljas ei lase sul tavapäraseid tegevusi teha; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; sul on kätes kihelus või tundlikkuse kaotus; sul on diabeet ja kätevalu (käteprobleemid võivad diabeedi korral olla tõsisemad). Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui: 
  • kätevalu on väga tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • kuulsid vigastuse hetkel raksu;
  • ei saa käsi liigutada ega asju käes hoida;
  • oled oma käes osaliselt või täielikult tunnetuse kaotanud;
  • käsi on muutnud kuju või värvi (eed võivad olla märgid luumurrust (1).

8. Sõrmevalu – miks sõrmeliigesed valutavad ja kuidas saada abi?

Sõrmevalu põhjused vastavalt sümptomitele

• Sõrme nikastus. Turse, valu ja sinikad, sõrme on raske liigutada ning raske on ka millestki kinni haarata. 
• Kõõlusepõletik (de Quervaini sündroom) või artriit. Valu, turse ja jäikus sõrme põhjas, mis kestab pikka aega, sõrme võib olla raske liigutada ja võib esineda muhke.
• Haamersõrm (ingl mallet finger). Valu, paistetus, ei saa sõrmeotsa sirgeks ajada, tekib sageli peale sõrme millegi külge jäämist.
• Sõrmede tenosünoviit (ingl trigger finger). Valu või hellus peopesas sõrme põhjas, jäikus, klõpsamine sõrme liigutamisel.
• Karpaalkanali sündroom. Valu, tuimus, kipitus või nõrkus sõrmedes või kätes.
• Sõrmemurd. Vigastuse ajal tekkiv äkiline terav valu, turse või plõksatus (1).

Kuidas ise oma sõrmevalu leevendada saad

• Võimalusel puhka oma sõrme.
• Aseta sõrmele rätikusse pandud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks iga 2-3 tunni järel.
• Peata või vähenda tegevusi, mis põhjustavad valu – näiteks trükkimine, tööriistade tööks kasutamine või pillimäng.
• Eemalda valusalt sõrmelt kõik ehted.
• Seo valutav sõrm tema kõrvaloleva sõrme külge – pane kahe sõrme vahele väike vatitükk või marlitükk ja kinnita need teibiga lõdvalt kokku.
• Raskete või valusate toimingute hõlbustamiseks kaalu abivahendite või abiliste kasutamist, näiteks purkide avamiseks või köögiviljade tükeldamiseks.
• Valu leevendamiseks võid võtta paratsetamooli, aga ära kasuta ibuprofeeni esimese 48 tunni jooksul pärast vigastust.
• Taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Esimese 2–3 päeva jooksul pärast vigastust ära kasuta kuumakotti ega võta kuuma vanni.
• Väldi raskete esemete tõstmist ja ära haara millestki liiga kõvasti kinni.
• Ära lõpeta sõrmede kasutamist täielikult ja tee nende jäikuse leevendamiseks mõne päeva pärast õrnu käte- ja sõrmeharjutusi.
• Sõrme toestamiseks ja valu leevendamseks võid kasutada ka apteekides müügilolevaid paindlikke lahased (ortoose).
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Pöördu perearsti poole, kui: valu sõrmes takistab sinu tavapärast tegevust; kui valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; kui valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; kui oled märganud käes kipitust või käsi tundub tuim, või kui sul on diabeet (diabeedi korral võivad kätega seotud probleemid olla tõsisemad). Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui:
  • valu on tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • kuulsid vigastuse hetkel migit heli nagu näiteks prõksu;
  • sa ei saa oma sõrme liigutada ega asju käes hoida;
  • sõrm on muutnud kuju või värvi;
  • oled pärast vigastust osaliselt või täielikult kaotanud käes tunnetuse (need võivad olla märgid sõrmeluu murrust) (1).

9. Pöidlavalu – miks pöial valutab ja kuidas saada abi

Pöidlavalu põhjused vastavalt sümptomitele

• Pöidla nikastus. Valu, turse, sinikad pärast vigastust.
• Kõõlusepõletik (de Quervaini sündroom) või artriit. Valu, turse ja jäikus pöidla põhjas, mis kestab pikka aega, võib olla raske pöialt liigutada, võib esineda muhk.
• Karpaalkanali sündroom. Vaevav valu, mis on hullem just öösel, tuimus või torkimistunne, nõrk pöial või raskused haaramisel.
• Pöidla tenosünoviit (ingl trigger thumb). Valu või hellus peopesas pöidla põhjas, jäikus, klõpsamine sõrme või pöidla liigutamisel.
• Pöidla murd. Vigastuse ajal tekkiv äkiline terav valu, turse ja raksuv heli (1). 

Kuidas ise oma pöidlavalu leevendada saad

• Võimalusel puhka pöialt.
• Aseta pöidlale rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks iga 2–3 tunni järel.
• Kui pöial tundub paistes, siis võta ära kõik ehted.
• Peata või vähendada tegevusi, mis põhjustavad valu – näiteks trükkimine, kirjutamine, tööriistade kasutamine või pillimäng.
• Kanna pöidla toetamiseks ja valu leevendamiseks lahast, seda eriti öösel – neid saad enamikest apteekidest ja supermarketitest.
• Kui sul veel lahast ei ole, kaalu pöidla külge millegi pulgakommipulga või jäätisepulga sarnase asja sidumist või teipimist  – see hoiab lahase (ortoosi) saamiseni sinu pöialt paigal.
• Kaalu raskete või valusate toimingute hõlbustamiseks abivahendite kasutamist – näiteks purkide avamiseks või köögiviljade tükeldamiseks.
• Hoia pöialt õrnade harjutustega liikumas.
• Võta vajadusel paratsetamooli, aga ära kasuta ibuprofeeni esimese 48 tunni jooksul pärast vigastust.
• Taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Esimese 2–3 päeva jooksul pärast vigastust ära kasuta kuumakotte ega võta kuuma vanni.
• Väldi raskete esemete tõstmist ja ära haara millestki liiga kõvasti kinni.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Pöördu perearsti poole, kui valu pöidlas takistab sul tegemast tavapäraseid tegevusi kui: valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; kui valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; kui sul on kätes kihelus või tundlikkuse kaotus või kui sul on diabeet – käteprobleemid võivad diabeedi korral olla tõsisemad. Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui:
  • valu on tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • kuulsid vigastuse hetkel raksatust;
  • ei saa pöialt liigutada ega asju käes hoida;
  • pöial on muutnud kuju või värvi;
  • oled oma käes osaliselt või täielikult tunnetuse kaotanud (need võivad olla märgid pöidla murdmisest) (1).

10. Puusavalu – miks puus valutab ja kuidas saada abi

Puusavalu põhjused vastavalt sümptomitele

Puusavalu põhjuseid on palju. Selle põhjuseks võib olla äkiline vigastus või mõni pikemaajaline probleem nagu artroos. Puusavalu põhjustest annavad sulle aimu sinu sümptomid, aga ära ennast siiski ise diagnoosi, vaid pöördu perearsti poole. Allolevalt on toodud peamised täiskasvanute puusavalu põhjused lähtuvalt sinu sümptomitest.

• Nikastus või venitus. Valu, turse või verevalumid pärast intensiivset või korduvat treeningut.
• Artrooos ehk liigesekulumus (ka osteoartriit). Valu kõndimisel ja jäikus pärast liikumist (peamiselt üle 45 aasta vanustel).
• Reumatoidartriit. Jäikus ja valu, mis on hullemad ja süvenevad just pärast liikumatust (näiteks hommikul ärgates).
• Liigeste infektsioon (septiline artriit). Kuum, paistes puus ja kõrge kehatemperatuur või kuumatunne ja värisemine.
• Puusaluu murd. Pärast kukkumist või vigastust tekkinud tugev valu koos võimetusega kõndida.

Kuidas ise oma puusavalu leevendada saad

• Proovi vältida oma puusa liigset koormamist – jah, võimalusel on parem ikka liikuda, kuid proovi mitte üle pingutada.
• Pane valutavale kohale rätiku sisse jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks iga 2-3 tunni järel.
• Kasuta vajadusel valuvaigisteid.
• Kanna mugavaid, põrutusi summutavaid pehme tallaga kingi.
• Kui oled kogunud veidi üleliigset kehakaalu, siis proovi sellest lahti saada.
• Proovi teha leebeid puusade venitusharjutusi. Üldisi soovitusi ja võimlemisharjutusi, mida puusavalu korral teha, leiad siinsest loost alapealkirja “Liigesed ja liigesevalu – mis aitab iigesevalu vastu? Elustiilimuutused, kodused vahendid, alternatiivne meditsiin, õige rüht, sooja ja külmateraapia, liigestele ja luustikule vajalikud toitained ning võimlemisharjutused puusavalu vastu” alt. Võimlemisharjutusi leiad lisaks ka siit (3).
• Ära kanna midagi rasket.
• Väldi madalatel toolidel istumist – selline asend võib puusadele täiendavat survet avaldada.
• Liigese taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Kui puusavalu takistab sind tavapäraste tegevuste tegemisel; mõjutab sinu und; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud, või kui sul on puusade jäikus rohkem kui 30 minutit pärast ärkamist, siis pöördu oma perearsti poole. Allolevate sümptomite korral palu aga kiiret vastuvõttu või helista 112: 
  • sinu puusavalu algas äkitsi ja on tugev, aga sa ei ole kukkunud ega puusa vigastanud;
  • või, siis on sul tugev puusavalu just pärast kukkumist või vigastust;
  • sinu puus on paistes ja tundub kuum;
  • nahk puusa ümber on muutnud värvi;
  • sul on puusavalu ja tunned end üldiselt halvasti ning sul on kõrge kehatemperatuur või tunned end kuuma ja värisevana;
  • sa ei saa kõndida ega oma jalale raskust asetada;
  • peale vigastust on jalas või puusas tundekaotus või kihelus (1).

11. Põlvevalu – miks põlveliigesed valutavad ja kuidas leida abi

Põlvevalu põhjused vastavalt sümptomitele

Põlvevalu võib olla tingitud mitmetest erinevatest põhjustest. Allolev teave põlvevalu põhjuste ja sümptomite kohta võibki sulle sinu valu põhjuse kohta veidi aimu anda. Siiski ära ise endale diagnoosi pane – kui oled mures, pöördu perearsti poole.

Põlvevalu pärast vigastust 

• Nikastus või venitus. Nikastuse või venituse korral tekib valu pärast ülevenitamist, liigese ülekasutamist või väänamist ning sageli just treeningu ajal.
• Kõõlusepõletik. Kõõlusepõletiku korral annab valu tunda põlvekedra ja sääre vahel, mis on sageli põhjustatud korduvast jooksmisest või hüppamisest.
• Rebenenud side, kõõlus või menisk, kõhre kahjustus. Põlv on ebastabiilne ja annab järele, kui proovid seista, sa ei suuda põlve sirgeks ajada ja vigastuse ajal võisid kuulda raksumist.
• Põlvekedra nihestus. Põlvekeder muudab pärast kokkupõrget või järsku suunamuutust oma kuju (1).

Põlvevalu ilma ilmsete vigastusteta

• Artrooos ehk liigesekulumus (ka osteoartriit). Artroosi korral annavad valu ja jäikus tunda mõlemas põlves ning põlved võivad olla ka kergelt turses. Seda esineb sagedamini vanematel inimestel.
• Bursiit. Põlve painutamisel ja põlvili olemisel valu ja turse süvenevad. Põlv tundub soe ja punane.
• Verejooks liigeses. Põlv on turses ja soe ning võivad esineda verevalumid. Selle juhtumine on tõenäolisem antikoagulantide (vere hüübimist pärssivad ained) võtmise ajal.
• Podagra või septiline artriit. Põlv on kuum ja punane, esinevad äkilised väga tugeva valu hood.
• Osgood-Schlatteri tõbi. Teismelised ja noored täiskasvanud, kellel on valu ja turse põlvekedra all (1).

Kuidas ise põlvevalu ja turset leevendada 

Põlvevalu korral võid kõigepealt proovida järgmist:

• Aseta põlvele võimalikult vähe raskust – näiteks väldi pikalt seismist.
• Kasuta põlvel rätikusse mähitud jääpakki või külmutatud herneste kotti kuni 20 minutit iga 2–3 tunni järel.
• Tugeva valu korral võid kasutada valuvaigisteid, nagu paratsetamool või ibuprofeeni geel või tabletid. 
• Liigese taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Täpsemalt selle kohta, milliseid toitaineid liiges vajab, millised on põlvevalu leevendamiseks üldised soovitused ja kodused meetmed ning milliseid harjutusi põlvevalu korral teha, loe edasi alapeatüki “Liigesed ja liigesevalu – mis aitab iigesevalu vastu? Elustiilimuutused, kodused vahendid, alternatiivne meditsiin, õige rüht, sooja ja külmateraapia, liigestele ja luustikule vajalikud toitained ning võimlemisharjutused liigesevalu vastu” alt.
• Pöördu arsti poole kui põlvevalu ei parane mõne nädalaga; põlv on väga valus; sa ei saa oma põlve liigutada ega sellele mingit raskust panna; sinu põlv on tugevasti paistes või muutnud oma kuju; põlv lukustub, annab järele või klõpsab valusalt (valutu klõpsimine on normaalne); sul on väga kõrge kehatemperatuur ja tunned end kuumana ja värised ning põlve ümber on punetus või kuumus (see võib olla infektsiooni tunnuseks) (1).

12. Pahkluu valu – miks pahkluu valutab ja kuidas saada abi

Pahkluu valu põhjused vastavalt sümptomitele

• Hüppeliigese nikastus. Valu, turse, verevalumid, mis tekkisid pärast intensiivset või korduvat treeningut.
• Achilleuse kõõluse põletik ehk kannakõõluse põletik. Valu pahkluus ja kannas ning varvastel seismisel ka sääremarjas.
• Bursiit. Punetus ja turse, tuim vaevav valu.
• Hüppeliigese murd. Äkitsi tekkiv ja terav valu, võisid vigastuse ajal kuulda liigeses raksuvat heli, turse, kõndimisraskused, pahkluu on imeliku nurga all (1).

Kuidas ise oma pahkluu valu leevendada saad

• Võimalusel puhka jalga ja tõsta oma jalg üles.
• Pane rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks pahkluule iga 2–3 tunni järel.
• Kanna laiu mugavaid madala kontsa ja pehme tallaga kingi.
• Kasuta oma jalanõudes pehmeid sisetaldu või kannapatju.
• Proovi teha regulaarseid õrnu venitusharjutusi.
• Ära kõnni ega seisa pikka aega järjest.
• Ära kanna kõrgeid kontsi ega kitsaid terava otsaga kingi.
• Vajadusel võta valu leevendamiseks paratsetamooli või kasuta ibuprofeeni geeli (vajadusel ibuprofeeni tablette).
• Mähi pahkluu toetamiseks selle ümber side või kanna pahkluu toetamiseks ja valu leevendamiseks lahast (ortoosi), seda eriti öösiti – need on saadaval enamikust apteekides, supermarketites ja spordipoodides.
• Liigese taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Pöördu perearsti poole, kui: pahkluu valu ei lase sul tavapäraseid tegevusi teha; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; sul on jalas kihelus või tundlikkuse kaotus; sul on diabeet ja jalavalu (diabeedi korral võivad jalaprobleemid olla tõsisemad). Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui: 
  • pahkluu valu on väga tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • sinu pahkluu või labajalg on muutnud kuju või on imeliku nurga all;
  • kuulsid vigastuse hetkel raksu;
  • sa ei saa kõndida (need võivad olla märgid luumurrust) (1).

13. Kannavalu – miks kand valutab ja kuidas saada abi

Kannavalu põhjused vastavalt sümptomitele

• Plantaarfastsiit. Terav valu jalakaare ja kanna vahel, tunne on halvem kõndima hakkamisel ja parem puhkamisel, raskused varvaste põrandast üles tõstmisega.
• Achilleuse kõõluse põletik ehk kannakõõluse põletik. Valu kanna tagaosas, pahkluus ja sääres.
• Bursiit. Punetus ja turse, tuim vaevav valu kannas.
• Kannaluumurd või Achilleuse kõõluse rebend. Äkiline terav valu kannas, turse, heli vigastuse ajal, kõndimisraskused (1).

Kuidas ise oma kannavalu leevendada saad

• Võimalusel puhka oma kanda ja tõsta oma jalg üles.
• Pane oma kannale rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks iga 2–3 tunni järel.
• Kanna laiu mugavaid madala kontsa ja pehme tallaga kingi.
• Kasuta oma jalanõudes pehmeid sisetaldu või kannapatju.
• Proovi teha kannale regulaarseid õrnu venitusharjutusi, neid leiat siit.
• Ära kõnni ega seisa pikka aega järjest ning seda eriti just paljajalu.
• Ära kanna kõrgeid kontsi ega kitsaid terava otsaga kingi.
• Vajadusel võta valu leevendamiseks paratsetamooli või kasuta ibuprofeeni geeli (vajadusel ibuprofeeni tablette).
• Liigese taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Mähi kanna toetamiseks kanna ja pahkluu ümber side või kasuta kanna toetamiseks ja valu leevendamiseks lahast (ortoosi), seda eriti öösel – need on saadaval enamikust apteekides, supermarketites ja spordipoodides.
• Pöördu perearsti poole, kui: kannavalu ei lase sul tavapäraseid tegevusi teha; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; sul on jalas kihelus või tundlikkuse kaotus; sul on kannavalu ja diabeet (diabeedi korral võivad jalaprobleemid olla tõsisemad). Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui: 
  • sul on pärast vigastust väga tugev kannavalu;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • sinu pahkluu või labajalg on muutnud kuju või on imeliku nurga all;
  • kuulsid vigastuse hetkel jalas raksuvat heli;
  • sa ei saa kõndida (need võivad olla märgid luumurrust) (1).

14. Varbavalu – miks varvas valutab ja kuidas saada abi

Varbavalu põhjused vastavalt sümptomitele

• Sissekasvanud varbaküüs. Valu või turse küüne ümber, küünte kõverdumine varba sisse.
• Bunion ehk suure varba nukk. Kõva kondine tükk suure varba lähedal.
• Raynaud sündroom või külmamuhud (ingl chilblains, pernio). Valu, kipitus ja tuimus, kui oled külma käes või stressis, varbad võivad muuta värvi.
• Varbaluu murd. Valu, paistetus, punane või muljutud varvas, valu kõndimisel.
• Podagra. Äkiline valu, jäikus, punane või kuum paistes nahk varbaliigese ümber (1).

Kuidas ise oma varbavalu leevendada saad

• Võimalusel puhka oma jalga ja tõsta see üles.
• Pane varbale rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks iga 2–3 tunni järel.
• Eelista laia liistuga mugavaid, pehme talla ja madalate kontsadega kingi ning väldi kitsa liistu, terava nina ja kõrgete kontsadega jalanõusid.
• Proovi teha regulaarseid õrnu venitusharjutusi. Harjutusi varbavalu leevendamiseks leiad siit.
• Ära kõnni ega seisa pikka aega järjest.
• Vajadusel võta valu leevendamiseks paratsetamooli või kasuta ibuprofeeni geeli (vajadusel ibuprofeeni tablette).
• Liigese taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Seo valus varvas kinni – pane valutava varba ja järgmise varba vahele väike vatitükk või marlitükk ning kinnita see teibi või sidemega lõdvalt kõrvaloleva varba külge (ära tee seda suure varba või hullusti katkise varba puhul).
• Pöördu perearsti poole, kui: varbavalu ei lase sul tavapäraseid tegevusi teha; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; sul on jalas kihelus või tundlikkuse kaotus; sul on varbavalu ja diabeet (diabeedi korral võivad jalaprobleemid olla tõsisemad). Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui: 
  • oled oma suurt varvast hullusti vigastanud;
  • varbavalu on tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • sul on jalas tunnetuse kaotus või torkimistunne;
  • sinu varvas on imeliku nurga all;
  • kuulsid vigastuse hetkel imelikku heli;
  • sul on raskusi varvaste liigutamisega või sa ei saa kõndida (need võivad olla märgid luumurrust) (1).

15. Valu jalalaba peal  – miks jalalaba pealt valutab ja kuidas saada abi

Jalalaba valu põhjused vastavalt sümptomitele

Valu jalalaba peal põhjustab enamasti treenimine, eriti kui see hõlmab jooksmist, löömist või hüppamist. Jalalaba valu põhjuseks võib olla aga ka liiga kitsaste kingade kandmine. Täpsemat aimu valu põhjustest annavad sümpromid. Alllolevalt on toodud olenevalt valu erisustest mõned võimalikud jalalaba ülaosa valu põhjused.

• Nikastus või venitus. Valu, paistetus või sinikad, mis tekkisid peale korduvat või intensiivset treeningut.
• Kõõlusepõletik või artrooos ehk liigesekulumus (ka osteoartriit). Valu, turse ja jäikus, mis kestab pikka aega, krabisev või pragunev tunne jala liigutamisel, muhk kõõluses.
• Podagra. Punane, kuum, paistes nahk, äkiline või tugev valu, kui miski puudutab jalga, valu algab tavaliselt suure varba alaosast (1).

Kuidas ise oma jalalaba valu leevendada saad

• Võimalusel puhka oma jalga ja tõsta see üles.
• Pane valutavale kohale rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks iga 2–3 tunni järel.
• Kanna laiu mugavaid madala kontsa ja pehme tallaga kingi kus oleks jalgadele palju ruumi.
• Kasuta pehmeid sisetaldu või padjandeid, mida saad jalanõudesse panna.
• Ülekaalulisuse korral on abi juba ka väikesest kaalulangusest.
• Proovi jalale ja pahkluule teha regulaarseid õrnu venitusharjutusi. Harjutusi, mis aitavad leevendada valu jalalaba peal, leiad siit.
• Liigese taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Ära kõnni ega seisa pikka aega järjest.
• Väldi sporti ja teisi tegevusi, mis sinu arvates valu põhjustavad.
• Proovi vältida kõrgete kontsade ja teravate ninadega kingi.
• Vajadusel võta valu leevendamiseks paratsetamooli või kasuta ibuprofeeni geeli (vajadusel ibuprofeeni tablette).
• Pöördu perearsti poole, kui: valu jalalaba peal takistab sinu tavapäraseid tegevusi; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; sul on jalas kihelus või tundlikkuse kaotus; sul on jalalaba valu ja diabeet (diabeedi korral võivad jalaprobleemid olla tõsisemad). Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui: 
  • valu jalalaba peal on tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • sul on jalas tunnetuse kaotus või torkimistunne;
  • sinu jalg on muutnud kuju või on veidra nurga all;
  • kuulsid vigastuse hetkel imelikku heli;
  • sa ei saa kõndida (need võivad olla märgid luumurrust) (1).

16. Valu jalatalla all – miks jalatald valutab ja kuidas saada abi

Jalatalla valu põhjused vastavalt sümptomitele

Jalatalla valu põhjustab sageli treening, näiteks jooksmine, liiga kitsaste kingade kandmine, aga mõnel inimesel on ka lihtsalt selline jala kuju, mis avaldab jalapõhjale täiendavat survet. Seda tüüpi valu võib põhjustada ka kõva või lõhenenud nahk või viiruslikud tüükad ehk verrucad. Allolevalt on olenevalt valu sümptomitest toodud mõned võimalikud jalatalla valu põhjused.

• Jala nikastus. Valu, turse, verevalumid või sinikad, mis tekkisid pärast intensiivset või korduvat treeningut.
• Mortoni neuroom. Terav, põletav või tulitav valu varvaste läheduses (päkal), talla all tundub olevat tükk või väike kivike.
• Plantaarfastsiit. Terav valu jalakaare ja kanna vahel, tunne on halvem kõndima hakkamisel ja parem puhkamisel, raskused varvaste põrandast ülestõstmisega.
• Jalavõlvi vajumine ehk madaldumine (lampjalgsus). Püsti seistes pole jalavõlvi all tühimikku ning jalg surub põrandale kogu talla ulatuses (1).

Kuidas ise oma jalatalla valu leevendada saad

• Võimalusel puhka oma jalga ja tõsta see üles.
• Pane valutavale kohale rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks iga 2–3 tunni järel.
• Kanna laiu mugavaid madala kontsa ja pehme tallaga kingi, kus oleks jalgadele palju ruumi.
• Kasuta pehmeid sisetaldu või padjandeid, mida saad jalanõudesse panna.
• Ülekaalulisuse korral proovi liigseid kilosid vähendada.
• Proovi jalalabale ja pahkluule teha regulaarseid õrnu venitusharjutusi. Harjutusi, mis vähendavad jalalaba pinget ja aitavad leevendada valu talla all, leiad siit.
• Ära kõnni ega seisa pikka aega järjest.
• Väldi sporti ja teisi tegevusi, mis sinu arvates valu põhjustavad.
• Proovi vältida kõrgeid kontsi ja kitsaid terava ninaga kingi.
• Liigese taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Vajadusel võta valu leevendamiseks paratsetamooli või kasuta ibuprofeeni geeli (vajadusel ibuprofeeni tablette).
• Pöördu perearsti poole, kui: valu talla all takistab sinu tavapäraseid tegevusi; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; sul on jalas kihelus või tundlikkuse kaotus; sul on talla all valu ja diabeet (diabeedi korral võivad jalaprobleemid olla tõsisemad). Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui: 
  • valu talla all on tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • sul on jalas tunnetuse kaotus või torkimistunne;
  • sinu jalg on muutnud kuju või on imeliku nurga all;
  • kuulsid vigastuse hetkel raksuvat heli;
  • sa ei saa kõndida (need võivad olla märgid luumurrust) (1).

17. Päkavalu ehk metatarsalgia – miks päkad valutavad ja kuidas saada abi

Päkavalu põhjused vastavalt sümptomitele

Päkavalu nimetatakse ka metatarsalgiaks ja seda põhjustab enamasti treening (näiteks jooksmine) või liiga kitsaste kingade kandmine. Mõnel inimesel on ka selline jala kuju, mis avaldab päkale täiendavat survet. Seda tüüpi valu võib põhjustada ka kõva või lõhenenud nahk või verrucad ehk viiruslikud tüükad. Allolevalt on olenevalt valu sümptomitest toodud mõned võimalikud päkavalu põhjused.

• Nikastus. Valu, turse, sinikad, mis tekkisid pärast intensiivset või korduvat treeningut.
• Mortoni neuroom. Terav, põletav või tulitav valu varvaste läheduses (päkal), talla all oleks nagu tükk või väike kivike.
• Bursiit või artriit. Punetus ja turse, tuim vaevav valu.
• Bunion ehk suure varba nukk. Kõva kondine tükk suure varba lähedal (1).

Kuidas ise oma päkavalu leevendada saad

Päkavalu saab enamasti koduste vahenditega ise edukalt leevendada, aga kui päkk mingil põhjusel ei parane, siis pöördu perearsti poole.

• Võimalusel puhka oma jalga ja tõsta see üles.
• Pane valutavale kohale rätikusse mähitud jääkott (või külmutatud herneste kott) kuni 20 minutiks iga 2–3 tunni järel.
• Kanna laiu mugavaid madala kontsa ja pehme tallaga kingi, kus oleks jalgadele palju ruumi.
• Kasuta pehmeid sisetaldu või padjandeid, mida saad jalanõudesse panna.
• Ülekaalulisuse korral proovi veidi kaalu alandada.
• Proovi jalgadele ja pahkluule teha regulaarseid õrnu venitusharjutusi. Harjutusi, mis päkavalu leevendada aitavad, leiad siit.
• Ära kõnni ega seisa pikka aega järjest.
• Väldi sporti ja teisi tegevusi, mis sinu arvates valu põhjustavad.
• Väldi kitsaid, kõrgete kontsade ja terava otsaga kingi.
• Vajadusel võta valu leevendamiseks paratsetamooli või kasuta ibuprofeeni geeli (vajadusel ibuprofeeni tablette).
• Liigese taastumisel võivad abi pakkuda ka looduslikud valuvaigistid ja liigeste toetajad nagu Boswellia (India viirukipuu ekstrakt) ja Liigesekompleks. Luustiku ja lihaskonna toetuseks sobib Luudex.
• Teisi koduseid nippe ja elustiilisoovitusi liigesevalude leevendamiseks leiad siit.
• Pöördu perearsti poole, kui: päkavalu takistab sinu tavapäraseid tegevusi; valu süveneb või tuleb pidevalt tagasi; valu ei ole pärast 2-nädalast kodus ravimist leevenenud; sul on jalas kihelus või tundlikkuse kaotus; sul on päkavalu ja diabeet (diabeedi korral võivad jalaprobleemid olla tõsisemad). Viivitamatu tegutsemine on vajalik kui: 
  • valu jalalaba piirkonnas on tugev;
  • tunned valu tõttu minestustunnet, peapööritust või iiveldust;
  • sul on jalas tunnetuse kaotus või torkimistunne;
  • sinu jalg on muutnud kuju;
  • kuulsid vigastuse hetkel imelikku heli;
  • sa ei saa kõndida (need võivad olla märgid luumurrust) (1).

Mida tähendab tugev ehk äge valu?

Selgitame allolevalt ka seda, mida täpsemalt on ülaltoodud liigesevalu tüüpide juures mõeldud tugeva, mõõduka ja kerge valu all. 

• Äge ehk tugev valu:
  • on alati olemas ja nii halb, et raske on mõelda ning rääkida;
  • on nii tugev, et sa ei saa magada;
  • sul on väga raske liikuda, voodist tõusta, vannituppa minna, pesta või riietuda.
• Mõõdukas valu:
  • on samuti alati olemas;
  • raskendab keskendumist või uinumist;
  • Saad siiski hakkama, et tõusta, pesta või riietuda.
• Kerge valu:
  • tuleb ja läheb;
  • on tüütu, kuid ei takista igapäevaste tegevuste tegemist (1).

Liigesehaiguste levik – sa ei ole üksi

Hinnanguliselt kannatab iga viies inimene maailmas mingi liigesehaiguse, näiteks osteartroosi e. artroosi, osteoporoosi, reumatoidartriidi või teiste krooniliste liigeste ja luude haiguse käes. Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all 250 000 – 300 000 inimest. 

Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud luu- ja liigesehaigust üle 100 miljoni igas vanuses inimese – see on suurim krooniliste haiguste all kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. 

Jaanuaris ja veebruaris 2022 tehti Michigani ülikooli poolt 50–80-aastaste täiskasvanute seas küsitlus artriidi ja liigesevalu kohta.

• Kolm viiest 50–80-aastasest täiskasvanust (60%) teatasid, et tervishoiutöötaja on neile kunagi öelnud, et neil on artriit ja 30% teatas artroosi diagnoosist. 
• Harvemini teatatud artriidi tüübid olid reumatoidartriit (8%), podagra või pseudopodagra (7%) või muud tüüpi artriit (5%).
• Umbes kolm kümnest vanemast täiskasvanust (29%) väitsid, et tervishoiuteenuse osutaja ütles neile, et neil on artriit, kuid nad ei olnud kindlad, mis tüüpi.
• Üldiselt teatas 70% vanematest täiskasvanutest, et neil on praegu liigesevalu. Naised teatasid liigesevaludest sagedamini kui mehed (75% vs. 65%), nagu ka 65–80-aastased võrreldes 50–64-aastastega (74% vs. 68%). 
• Lisaks teatasid liigesevaludest tõenäolisemalt vanemad täiskasvanud, kellel oli madalam haridustase, kes elavad madalama sissetulekuga leibkondades ning kelle füüsiline või vaimne tervis oli hea või kehv.
• Üldiselt hindas 31% 50–80-aastastest täiskasvanutest oma liigesevalu kergeks, 31% mõõdukaks ja 8% raskeks, samas kui 30% teatas, et neil puuduvad artriidi sümptomid.
• Artriidi sümptomitega patsientidest hindas 55% oma liigesevalu mõõdukaks või raskeks. Naised teatasid keskmisest või tugevast liigesevalust sagedamini kui mehed (43% vs. 34%). 
• Vanemad täiskasvanud, kes olid mustanahalised, madalama haridustasemega, madalama sissetulekuga leibkondades ning hea või halva füüsilise või vaimse tervisega, teatasid tõenäolisemalt mõõdukast või tugevast liigesevalust.
• Nendest, kellel on liigesevalu, ütles 45%, et kogesid sümptomeid iga päev, 26% umbes pooltel päevadel, 19% vähem kui pooltel päevadel ja 10% harva. Ligikaudu pooled (49%) ütlesid, et nende tavapärased tegevused on (väga või mõnevõrra) liigesevalu tõttu piiratud ja 36% ütles, et liigesevalu häirib nende igapäevast elu (19).

Sagedasemad liigesevalu põhjustavad liigeste ja luude haigused

Luu- ja liigesehaigusi on mitmeid ja ühel seisundil võib olla ka mitmeid erinevaid vorme. Liigesevalu võib olla põhjustatud kõhre loomulikust kulumisest või kroonilisest põletikust liigeses, aga valu võivad tekitada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste või lihaste paiksed põletikud. Hiina meditsiini, toitainete puuduse ja emotsioonide teooriast lähtuvalt, kus liigesehaiguste taga on tunded – võib aga põhjusi olla mitmeid teisigi.

Liigesepõletik võib olla tingitud ka haigustest (nt düsbakterioos, ainevahetushäire), või tekkida ülekaalu, liigse stressi või infektsioonide (bakter, viirus, seen) tagajärjel. Terve liigese üheks suurimaks vaenlaseks peetakse liigset suhkrut ja lisaks ka nisujahu, suhkrut ja rasva sisaldavaid toiduaineid nagu maiustusi, saiakesi, magustatud jooke jne.

Liigeste ja luude probleemide põhjustajad võivad olla ka näiteks liigeseid mõjutavad haigused nagu:

• Artriit. Artriit on tegelikult katusetermin, mida sageli kasutatakse mis tahes liigeseid kahjustava häire korral ja mis hõlmab enam kui sadat liigesehaigust. Artriidi levinumad vormid on artroos ja reumatoidartriit. Teiste liikide hulka kuuluvad podagra, luupus, fibromüalgia ja septiline artriit. Need on kõik reumaatilised haigused. Üldised artriidi sümptomid on liigesevalu ja jäikus. Muud sümptomid võivad hõlmata punetust, soojust, turset ja kahjustatud liigeste liikumisulatuse vähenemist. Teatud tüüpi artriidi korral on kahjustatud ka teised elundid. Haiguse algus võib olla järkjärguline või äkiline.
• Behterevi tõbi (jäigastav lülisambapõletik) e. anküloseeriv spondüliit, tuntud ka kui aksiaalne spondüloartriit, on kogu keha haarav põletikuline haigus, mis võib aja jooksul põhjustada lülisamba luude, mida nimetatakse selgroolülideks, kahjustuse. See kahjustus muudab lülisamba vähem paindlikuks ja võib põhjustada küürus poosi. Kui ka ribid on kahjustatud, võib olla raske sügavalt hingata.
• Bursiit. Bursiit on valulik seisund, mis mõjutab väikseid vedelikuga täidetud kotikesi ehk limapaunasid, mis on pehmenduseks liigeste läheduses asuvatele luudele, kõõlustele ja lihastele. Bursiidi korral muutuvad need limapaunad põletikuliseks. Bursiidi levinumad asukohad on õlas, küünarnukis ja puusas ning see võib tekkida pideva mehhaanilise surve (näiteks töö põlvili asendis), trauma või kroonilise ülekoormuse tõttu.
• Podagra. Podagra tekib siis, kui kehas olev kusihape koguneb ja moodustab liigestes nõelakujulisi kristalle ehk kusihappe kristalle. Normaalses olukorras eritab keha kusihappe neerude kaudu uriini, kuid podagra korral toodab organism kusihapet kas siis liiga palju või eritab seda liigselt vähe välja. See põhjustab valu, turset, punetust ning muutusi kahjustatud liigese liikumises ja kasutamises. Kuid mitte kõigil, kellel on kõrge kusihappe tase, ei arene podagra.
• Luupus. Luupus on haigus, mis tekib siis, kui keha immuunsüsteem ründab organismi enda kudesid ja elundeid (autoimmuunhaigus). Luupusest põhjustatud põletik võib mõjutada paljusid erinevaid kehasüsteeme – sealhulgas liigeseid, nahka, neere, vererakke, aju, südant ja kopse.
• Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos. Puukborrelioosi põhjustavad Borrelia bakterid. Inimesed saavad borrelioosi tavaliselt baktereid kandva puugi hammustusest. Puukborrelioosi tüüpilised tunnused on peavalu, palavik, väsimus ja iseloomulik nahalööve. Ravimata jätmise korral võib infektsioon levida liigestesse, südamesse ja närvisüsteemi. Puukborrelioosi diagnoositakse sümptomite, füüsiliste leidude (nt lööve) ja nakatunud puukidega kokkupuutumise võimaluse põhjal.
• Artroos ehk osteoartroos (ka osteoartriit) ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega, mille esinemissagedus suureneb vanusega ja mis puudutab enamasti naisi. Liigeste kulumisel kulub ja õheneb kõhr, mis katab luude liigestuvaid pindasid. Kui kõhr on kulunud, siis kõhrealune luu kahjustub ja pakseneb. Seetõttu nimetataksegi sellist luid ja liigeseid hõlmavat protsessi osteoartroosiks, kus “osteo” tähendab luud ja „arthro“ tähendab liigest. 
• Reumatoidartriit. Reumatoidartriit on krooniline autoimmuunne ja põletikuline haigus, mis tähendab, et immuunsüsteem ründab kogemata keha enda terveid rakke, põhjustades seeläbi kahjustatud kehaosades põletikku (valulikku turset). Reumatoidartriit ründab peamiselt liigeseid (tavaliselt mitut liigest korraga), harva ka erinevad siseorganid. Haigus võib mõjutada ka liigeselähedasi kudesid nagu limapaunu, kõõlusetuppesid ja lihaseid. 
• Juveniilne idiopaatiline artriit– reumatoidartriit ei ole aga ainult vanainimeste liigeshaigus. See võib alata ka varasest lapseeast (kuigi sagedamini algab haigus just 30-40ndates eluaastates). 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel juhul nimetataksegi haigust hoopis juveniilseks artriidiks.
• Osteoporoos ehk luuhõrenemine on kogu skeletti mõjutav luuhaigus, mis areneb luu mineraalse tiheduse ja luumassi vähenemisel või luu struktuuri ja tugevuse muutumisel. See võib viia luu tugevuse vähenemiseni, mis võib suurendada luumurdude riski. Primaarne osteoporoos on luuhõrenemine, mis tekib inimese normaalse vananemisprotsessi käigus. Sekundaarne osteoporoos on määratletud kui luukadu, mis tuleneb spetsiifilistest, täpselt määratletud kliinilistest häiretest. 
• Psoriaatiline artriit. Psoriaatiline artriit on artriidi vorm, millega kaasneb nahalööve. Psoriaas on krooniline naha ja küünte haigus. See põhjustab punaseid, ketendavaid lööbeid ja pakse, aukudega küünte teket. Lööve võib tekkida enne või pärast artriidi sümptomeid. Psoriaatiline artriit põhjustab liigeste põletikku, paistetust ja valulikkust.
• Koormus. Näiteks ujuja õlga ja tennisisti õlga ei peeta otseselt liigesehaigusteks kuna need on kõik põhjustatud liigsest koormusest ja teatavatest valedest liigutustest.
• Reumaatiline palavik (ingl rheumatic fever). Reumaatiline palavik on põletikuline seisund, mis võib põhjustada südame, liigeste, aju ja naha põletikku või paistetust. Arvatakse, et reumaatiline palavik on immuunvastus varasemale infektsioonile. Näiteks arvatakse, et see võib tekkida, kui ei ravita korralikult kurgumandlipõletikku või sarlakeid või, siis pärast impetiigot ehk mädavill-löövet. Neid infektsioone põhjustavad streptokokid (bakter nagu A-rühma streptokokk). Tavaliselt kulub reumaatilise palaviku tekkeks pärast ühte neist infektsioonidest nakatumist umbes 1–5 nädalat. Reumaatiline palavik ei ole nakkav ja sellesse haigestuvad peamiselt 5-15 aastased lapsed.
• Vale kehahoiak. Vale kehahoiak (kas siis istumisel või seismisel), võib samuti sinu liigestele liigset survet avaldada ja seeläbi ka valu põhjustada. Õigest kehahoiakust ja sellest, kuidas oma kehahoiakut testida ja parandada saad, kirjutame siin loos alapealkirja “Liigestele on oluline õige kehahoiak nii seistes kui ka istudes – aga milline on õige kehahoiak?” all.

Mis võib põhjustada liigesevalu ning ka ülaltoodud liigeste ja luude haigusi? Liigesevalu ja liigesehaiguste põhjused ja riskitegurid lähtuvalt tavameditsiini seisukohast, hiina meditsiini seisukohast, emotsionaalsetest põhjustest ja läbi toitainete puuduse teooria

Liigesevalu ja liigesehaiguste põhjused tavameditsiini kohaselt

Paljude liigeste ja luude haiguste puhul polegi meie tavameditsiini kohaselt siiani teada ühest põhjust, mis selliseid haigusi tekitada võiks. Siiski arvatakse liigesevalude ja liigesehaiguste riskifaktoriteks olevat mitmed järgmised tegurid või nende kombinatsioonid:

1. Ülekoormus. Seda võivad põhjustada näiteks mingid pidevad üheviisilised liigutused füüsilise töö tegijate seas või, siis valesti valitud koormus ja ebaõiged tehnikad trennihuviliste seas.
2. Ülekaal. Liigne kaal surub liigestele, eriti just puusadele ja põlvedele. Peale selle toodab rasvkude ka liigestes ja nende ümber kahjulikku põletikku tekitavaid valke. Siiski, selleks, et liigne surve näiteks põlveliigestele väheneks, piisab juba väikesest kaalulangusest. Sellest, kui väikesest – kirjutame siin loos edasi alapealkirja “Liigesevalu – elustiilimuutused, alternatiivne meditsiin ja looduslikud meetmed” all.
3. Infektsioonid. Liigesepõletikud võivad tekkida ka mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tagajärjel. Niisamuti ei maksaks jätta uurimata Anthony Williami raamatut “Medistiinimeedium”, mille järgi on mitmed autoimmuunhaigused põhjustatud viirusest nimega Epstein-Barr, mis käivitub agressiivsel moel tänu tugevale stressile, väsimusele ja toksiinide (raskmetallide) hulgale organismis. Sellest, kuidas selle viirusega toime tulla kirjutame siin loos samuti põgusalt edasi alapealkira “Liigesevalu – elustiilimuutused, alternatiivne meditsiin ja looduslikud meetmed” all.
4. Pärilikkus ja kõrvalekalded luudes ning liigestes. Liigeseprobleemid võivad olla ka pärilikud. Nii võivadki näiteks mõned geenid mõjutada käe, põlve või puusa artroosi riski. Osad selle haiguse haruldased artroosi vormid võivad aga olla seotud hoopis kõrvalekalletega kõhrkoe jaoks äärmiselt olulise toitaine – kollageeni mõjutavate geenidega. Lisaks võivad hilisemas elus liigesevalu ja liigeseprobleeme põhjustada mingil põhjusel teistmoodi arenenud luud, liigesed või kõhred.
5. Ainevahetushäired. Ainevahetusega seotud häired nagu hemokromatoos (seisund, mille korral on kehas liiga palju rauda) ja diabeet võivad rolli mängida näiteks liigesekulumuse haiguses artroosis.
6. Immuunsüsteemi häired. Mitmed liigesehaigused on autoimmuunhaigused, ehk seda tüüpi häired, kus organism hakkab ekslikult ründama keha enda terveid kudesid.
7. Nõrgad kõhred. Samuti võib liigesekõhre nõrkus (ka kaasasündinud) olla üks neist teguritest, mis liigesekulumust soodustab.
8. Liigestuvate luude väärasendid. Siin all on mõeldud näiteks ka halba keharühti või teisi liigeseid valel moel koormavaid sundasendeid – nagu ka ebaõigeid asendeid arvuti taga töötades. 
9. Vanus. Liigesevalud ja liigeseprobleemid algavad enamasti vanemas eas ja osasid neist põhjustavad ka lihtsalt ealised iseärasused ehk liigeskulumus (artroos). Vanemas eas on kehal ka enda taastamiseks ja ravimiseks vaja lihtsalt rohkem aega, energiat ja ka piisavas koguses õigeid toitaineid, mida meie tavapärane toitumine tihti ei pakugi.
10. Sugu. Osad liigeseprobleemid, nagu näiteks eelnimetatud liigesekulumise haigus artroos, on sagedasemad ja ka tõsisemad just naisterahvaste seas. Selle põhjuseks võib olla vähesem lihasmass, mis liigestele raskema koormuse korral rohkem tuge pakuks. On ju peamiselt ikka emad need, kes laps süles – samaaegselt ka kõige muuga tegelevad.
11. Varasemad vigastused. Varasemad vigastused võivad samuti hiljem tekkivate liigesevalude ja liigesehaiguste riski suurendada (8, 9).

Igasuguse haiguse juures on lisaks nö tulekahju kustutamisele ehk sümptomitele reageerimisele vaja keskenduda ka haiguse põhjuste elimineerimisele. Paljusid ülaltoodud riskifaktoreid saad oma paranemise teekonna alustamiseks kui mitte täielikult elimineerida, siis vähemalt maandada ja sellest kuidas seda teha, siin loos alapealkria “Liigesevalu – elustiilimuutused, alternatiivne meditsiin ja looduslikud meetmed” all ka kirjutame.  

Siiski, selleks, et asjasse veelgi rohkem selgust tuua on vaja vaadata laiemat pilti.

Just siin tahamegi korraks pikemalt peatuda ja rääkida sulle liigesevalust ka hoopis teise nurga alt. Kuna inimese keha on tervik ja paljud meie emotsioonid väljenduvad lõpuks füüsilisel tasandil, siis võivad liigeseprobleemide taga olla ka sinu mõtted ja muud tegurid, mida meile harjumuspärane meditsiiniteooria arvesse ei võta.

Siin tulevadki mängu teised lähenemised mida pakuvad emotsionaalsete põhjuste teooria, hiina meditsiin ja toitainete puuduse teooria. Nendest kõikidest nüüd kohe lähemalt räägimegi. Esimesena emotsioonidest osade levinumate liigesehaiguste taga.

Liigesevalu ja liigesehaiguste emotsionaalsed põhjused. Sinu keha räägib sinuga – kas sinu liigesevalu taga võivad olla hoopis sinu tunded?

Debbie Shapiro toob oma raamatus “Sinu keha räägb sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele” liigeste ja liigesehaiguste kohta välja järgmist. Liigesed ühendavad mõtted ja tunded liikumise ja tegutsemisega. Nad annavad väljendusvabaduse: me võime tantsida, hüpta, kallistada ja emmata. Nad võimaldavad meil liikuda sujuvalt ja kergelt või hüplevalt ja katkendlikult, olenevalt meie psüühilis-emotsionaalsest seisundist. 

Nad annavad stabiilsust ja tasakaalu kogu kehale. Liikumine on voolav ja kui loomulikku voolavust takistada, tekivad blokeeringud ja haigused. Näiteks viitab pärmseene e. candida albicans (nt küüneseen) üleküllus enese tagasihoidmisele ja muutuste kartusele. Öeldakse, et veerevale kivile sammal ei kasva, st pärmseen ei saa tekkida neile, kes liiguvad elus hoogsalt edasi.

1. Atriit ehk liigesepõletik – kui suutmatus rääkida tõelistest tunnetest

Kõige tavalisem liigesehäda on liigesepõletik. See on seotud liikumise ja suhtlemisega ning viitab tulevikuhirmule, vastuseisule toimuva suhtes, viha või häirivate emotsioonide kuhjumisele või suutmatusele rääkida tõelistest tunnetest. Kui liigesed valutavad või on põletikus, siis on väljendatavad tunded sageli kriitilised, pahased või paindumatud ning meil oleks vaja nendest tunnete põhjustest lahti saada. 

• Mõtle mis sind sisimas sedavõrd üles kütab, mis paneb sind põlema? Mis on nii ärritav, et sa ei suuda seda väljendada? 
• Nüüd mõtle, mida on vaja liigeste lõdvestumiseks vaja? Väljendada oma tõelisi tundeid? Rohkem enda vajadustele mõelda? Endale ja teistele andeks anda? Ennast heaks kiita, aktsepteerida ja armastada?

2. Reumatoidartriit – kui ülemäärane enesekriitilisus, hukkamõist ja madal enesehinnang

See on autoimmuunne haigus, kus meie enda immuunsüsteem kahjustab liigeste kelmeid, kuna veres on reumatoidne faktor. Liigutused on äärmiselt piiratud ning liigesed muutuvad jäigaks ja valulikuks ning hiljem – deformeerunuks.

Sellesse seisundisse võivad sattuda näiteks sportlased, kes on olnud väga aktiivsed, kuid varjanud endas ülimat jäikust, liigset distsiplineeritust ja enesekriitilisust. Või esineb reumatoidartriidiga inimestel kalduvus anda alati teistele, mitte iseendale, arvestada teiste vajadustega, aga mitte iseenda vajadustega – ja see tekitab allasurutud viha.

Selle haiguse autoimmuunne aspekt viitab ülemäärasele enesekriitilisusele ja hukkamõistvale suhtumisele, mis võib olla seotud madala enesehinnanguga. 

• Kas tunned, et oled takerdunud negatiivsesse ja kritiseerivasse ellusuhtumisse? Kas oled kellegi või millegi pärast pahane ja kibestunud? Kas sa ei suuda ennast läbi suruda ning tegutseda nii, nagu tegelikult tahaksid, sest tunned takistust? Kas hävitad end süü ja häbitundega? Kas sul on kalduvus oma jalgealust kriitika ja eneseaustuse puudumisega õõnestada? Oma olukorra tõttu on artriiti põdeval inimesel käed sageli kõvasti rusikasse surutud – kas rusikas vihjab sinu soovile kellegi või millegi pihta virutada?
• Liikumine on hädavajalik, eriti vooluga kaasaminek ja muutustel toimuda laskmine. Elu on liikumine, nii et mida rohkem me kinni jääme, seda elutumaks võime muutuda. Meile võib tunduda, et oleme eesmärgi kaotanud, meid närib sallimatus enda suhtes ja näib, et pole mõtet midagi teha. Kui me ei suuda enam teha seda, mida tegime varem, peame leidma uue olemise viisi – pehmema ja ennasthindavama viisi.

3. Osteoporoos ehk luuhõrenemine – kui alistumise, abituse ja lootusetusetunne

See hormonaalsetest muutustest tingitud seisund põhjustab luumassi vähenemist – tavaliselt just naistel pärast menopausi – muutes luud hapraks ja kergemini murduvaks. Osteoporoos viitab sellele, et läbi luude voolab vähem elujõudu, mis võib tuleneda alistumisest ning abituse- ja lootusetusetundest. 

Pärast menopausi võib naine hakata tundma, et tema olemasolu mõte on kadunud ning miski ei anna tõuget leidmaks uut suunda – uut eesmärki. 

• Kas tunned, et su eesmärk on kadunud, kui emaks saamise võimalust enam ei ole? Kas tunned, et naine sinus ja sinu naiselikkus on kadunud? 
• Luud on seotud meie vaimuga, seega peame oma vaimu ülendama ja ta teguvustesse rakendama, et mitte tal hääbuda lasta. Mida sa saaksid teha, et tuua oma ellu rohkem vaimujõudu? Näiteks seista millegi eest? Tervise, metsa, laste, looduse eest? Realiseerida end läbi loomingu? Leia oma elule uus mõte!

Liigesevalu ja liigesehaiguste põhjused hiina meditsiini kohaselt

Hiina meditsiinis käsitletakse liigeseprobleeme (ehk artriiti, mis on üldnimetus rohkem kui sajale liigeseid mõjutavale seisundile), kui seisundit, mis tuleneb keha kanalite ja võrgustike ummistumisest. Seepärast on artriit tuntud ka kui Bi sündroom või blokaad, kus “Bi” tähendab hiina keeles takistust. 

Bi sündroomi iseloomustab eluenergia qi ja vere stagnatsioon meridiaanides, mida põhjustab väliste patogeensete tegurite nagu tuule, külma ja niiskuse sissetung. See seisund avaldub valulikkuse, tuimuse, raskustunde, liigeste ja jäsemete turse ning liikumispiirangutena. Liigesevalu on Bi sündroomi üks peamisi sümptomeid, mistõttu tõlgendavad mõned lääne meditsiini esindajad Bi sündroomi kui “artralgia sündroomi”.

Bi sündroom hõlmab hiina meditsiinis mitmesuguseid ägedaid ja kroonilisi haigusseisundeid, milledel kõikidel on lääne meditsiinis omad nimetused nagu näiteks reumaatilised haigused, reumatoidartriit, artroos, fibrosiit, luupus, podagra, neuralgia ja teised liigeseid mõjutavaid terviseseisundeid. Hiina meditsiinis on Bi sündroomi raviks mitmeid efektiivseid meetodeid, nagu nõelravi, moksibutsioon ja loomulikult ka taimne ravi (12, 13).

Artriidi ravi eesmärk hiina meditsiinis on eemaldada blokaadid kehasüsteemidest, olenemata sellest, kas need mõjutavad luid, veresooni, kõõluseid või lihaseid. Artriidi levinuimaks põhjuseks peetakse tuule ja külma koosmõju, mis selgitab, miks artriit ongi rohkem levinud just niisketes ja märgades kliimades ning miks see kipub süvenema just talveperioodil (12, 13).

Liigesevalude ja liigesehaiguste põhjused hiina meditsiini järgi

Bi sündroomi, mida hiina meditsiinis tuntakse kui enam kui sajale liigeseid mõjutavale haigusele viitavat terminit, võivad esile kutsuda nii sisemised kui ka välimised faktorid.

• Välised faktorid hõlmavad patogeense tuule, külma ja niiskuse tungimist lihastesse, liigestesse ja meridiaanidesse. “Huangdi Neijing” ehk Kollase keisri sisehaiguste kaanonis on mainitud, et kui need kolm patogeeni sisenevad kehasse üheaegselt, võivad nad põhjustada meridiaanide ummistumist ja Bi sündroomi teket. Kliiniliselt on täheldatud, et Bi sündroom esineb sagedamini külma, niiske ja tuulise kliimaga piirkondades.
• Sisemised faktorid viitavad keha üldisele nõrkusele ja kaitsva qi ehk wei qi puudulikkusele, mis vastutab organismi kaitsmise eest. Nõrgenenud kaitsva qi korral väheneb keha vastupanuvõime patogeenidele, mis võib väljenduda naha ja pooride funktsioonihäiretena, lubades patogeensel tuulel, külmal ja niiskusel kergesti kehasse tungida ja Bi sündroomi põhjustada. “Ji Sheng Fang” ehk “Retseptid haigusest vabanemiseks” toob välja, et kaitse-qi puudulikkuse korral võib patogeensete tegurite sissetung viia Bi sündroomini. Seega on Bi sündroomi peamine patoloogia qi ja vere stagnatsioon meridiaanides, mida põhjustab patogeensete tegurite sissetung.

Hiina meditsiiniteooria järgi ei teki valu, kui meridiaanid on avatud ja qi ning veri liiguvad vabalt. Valu tekib siis, kui meridiaanid on blokeeritud ja qi ning vere liikumine on takistatud.

Inimeste kehaehitus on erinev, mistõttu mõned inimesed võivad Bi sündroomi all kannatada, samas kui teised jälle mitte. Pärast Bi sündroomi läbipõdemist võib liigne yang ja kogunenud kuumus muuta tuule-külma-niiskuse tüüpi Bi sündroomi kuuma Bi sündroomiks. Kui patogeenne tuul, külm ja niiskus püsivad meridiaanides pikema aja jooksul, võib see viia aga vere stagnatsiooni Bi sündroomini.

Kollase keisri sisehaiguste kaanoni kohaselt võib Bi sündroom areneda ja muutuda luu Bi-ks, kõõluse Bi-ks, veresoonte Bi-ks, lihaste Bi-ks ja naha Bi-ks. Kuna viis zang-elundit on seotud vastavate meridiaanide ja kudedega, võivad patogeenid meridiaanidest ja kudedest järk-järgult siseorganitesse levida. Näiteks võib luu Bi areneda neeru Bi-ks, kõõluse Bi maksa Bi-ks, veresoonte Bi südame Bi-ks, lihase Bi põrna Bi-ks ja naha Bi kopsu Bi-ks (12, 13).

Zang viitab “tahketele” yin-organitele nagu süda, maks, põrn, kopsud ja neerud, samas kui fu tähistab “õõnsaid” yang-organeid nagu peensool, jämesool, sapipõis, kusepõis, kõht ja San Jiao, mis on õõnes ruum keha tüves (12, 13).

Liigesehaiguste eri vormide põhjustajatena on tuvastatud kuus peamist Bi sündroomi tüüpi, millele viitavad ilmnevad sümptomid:

1. Tuule Bi sündroom (ekslev valu). Tuule Bi puhul ei püsi valu paigal, vaid liigub eri liigestesse ja kehaosadesse. Sellele viitavad ujuv pulss (pulssi kirjeldav termin hiina meditsiinist), valge katt keelel ja tuule talumatus.
2. Külma Bi sündroom (valulik valu). Külma Bi-d iseloomustab terav ja püsiv valu, tihe pulss, liigeste jäikus, kohalik külmusetunne, mis leeveneb soojusega, halb vereringe, valge katt keelel ja kahvatu jume. Külm ilm võimendab külma Bi sümptomeid.
3. Niiske Bi sündroom (fikseerunud valu). Niiske Bi korral tuntakse liigestes ja jäsemetes raskust ja tuimust. Valu on kindlas kohas püsiv, kaasneb lokaalne turse ja tuimus, valge katt keelel ning aeglane ja tasane pulss. Niiske Bi valu süveneb niisketel ja vihmastel päevadel.
4. Kuuma Bi sündroom (kuumusest tingitud valu). Kuuma Bi puhul on valu intensiivne, liigesed on punetavad, paistes ja põletikulised. Lisaks võib esineda palavik, higistamine, janu, kollakas katt keelel ja kiire ning ebaühtlane pulss.
5. Stagneerunud vere Bi sündroom. See tähendab vere seiskumist, mis on kaotanud oma loomuliku funktsiooni ja muutunud patogeenseks. Stagneerunud vere Bi sündroomiga kaasnevad pikaajaline artralgia, liigeste turse, jäikus, deformatsioon, jäsemete tuimus, keele lillakas värvus koos verevalumitega, valge või rasvane katt keelel ning nõrk ja ebaühtlane pulss.
6. Südame Bi sündroom. Selle sümptomiteks on südamepekslemine, rindkere surve, rinnakuvalu, õhupuudus, külmad jäsemed, tumepunane keel vähese katuga, nõrk või ebakindel pulss ning näo, huulte ja küünte sinakaks värvumine (12, 13).

Hiina meditsiinis kasutatakse erinevate Bi sündroomide raviks mitmesuguseid ravimtaimi ja nõelravi, et taastada kehas ummistuste tõttu häiritud tasakaal, leevendada valu ja, arvestades seisundi autoimmuunseid aspekte, reguleerida ka immuunsüsteemi funktsiooni. Iga seisundi jaoks on olemas spetsiifilised punktid ja punktide kombinatsioonid, mida mõjutatakse ning ka kindlad taimsed preparaadid. Nõelravi efektiivsust näiteks reumatoidartriidi ravis on kinnitanud ka kliinilised uuringud (12, 13).

Liigestega seotud muredest toitainete puuduse teooria kohaselt

Liigeseprobleemide erinevad põhjused on välja toodud ka Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo teoses “Isetervendaja käsiraamat”. Selles raamatus käsitletakse mitmeid teisigi erinevaid tervisehäireid, millede tekkepõhjusteks peetakse peamiselt toitainete defitsiiti, emotsioone ja teatud eluviisivalikuid. Seda just seepärast, et raamatu autorite arvamuse kohaselt – kui kehas on kõiki vajalikke toitaineid – siis keha suudab end ka ise ravida. Siin on mõned liigeseprobleemide põhjused, mida selles raamatus on esile toodud (10):

• Valulikud ja paistes liigesed. Selliste sümptomite põhjuseks peetakse C-vitamiini ja proliini puudust. Proliin on valkude, sealhulgas kollageeni sünteesiks vajalik aminohape. Elustiiliharjumused, mis võivad antud sümptomeid esile kutsuda, hõlmavad ebatervislikku toitumist, vedelikupuudust ja liikumisvaegust.
• Raskelt liikuvad ja ragisevad liigesed. Kui liigesed on jäigad ja tekitavad liikumisel raginat, võib selle põhjuseks olla seleeni, fosfori ja proliini puudus. Samuti võivad selliseid sümptomeid põhjustada toitumisvead, vedelikupuudus ja vähene füüsiline aktiivsus.
• Liigesevalu. Liigesevalude võimalikeks põhjuseks arvatakse olevat vitamiinide B5, B6, C, A ja E ning mineraalide nagu vase, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja väävli puudus. Muude häirete seas, mis liigesevalu pühjustada võivad tuuakse välja närvide pitsumine, atsidoos, ebaõige hingamine, veepuudus, toitumisvead, toiduallergia, verevarustushäired, parasiidid, organismi saastumine, saastunud sissehingatav õhk ja sissehingava õhu vähene niiskus.
• Luuvalu. Luuvalu võivad selle raamatu kohaselt põhjustada toitainete nagu A-vitamiini, D-vitamiini, kaltsiumi ja fosfori puudus. Luuvalu põhjustavaks psühholoogiliseks ja muudeks põhjuseks arvatakse olevat hirm jääda ilma toetusest ning taaskord toitumisvead.
• Artroos. Artroosi võimalikeks põhjusteks peetakse selle raamatu kohaselt B-grupi vitamiinide, vase, mangaani, räni, hõbeda ja oomega-3 rasvhapete puudust. Psühholoogilisteks põhjusteks teiste süüdistamist õnnetuse korral, ebaõigluse tunnet ja tigedust. Muude häirete ja vigade all tuuakse välja närvide pitsumine, keha saastumine, toitumisvead, valkude puudus, verevarustushäired ja ükskõiksus.
• Artriit. Artriiti arvatakse põhjustavat selliste toitainete nagu B6-vitamiini, boori, vase, hõbeda, tsingi ja seleeni puudus. Artriiti põhjustavate psühholoogiliste põhjuste seas tuuakse välja kriitilisus, liigne rangus enese suhtes, põlgustunne, allasurutud raev, armastuse puudumine, organismi sundimine ja liigne sihipärasus. Muud artriiti soodustavad häired arvatakse olevat düsbakterioos, veepuudus, organismi saastumine, toitumisvead, atsidoos, verevarustushäired, närvide pitsumine, veresoonte kokkusurutus, immuunpuudulikkus ja ükskõiksus (10).

Liigesed ja liigesevalu – mis aitab liigesevalu vastu? Elustiilimuutused, kodused vahendid, alternatiivne meditsiin, õige rüht, sooja ja külmateraapia, liigestele ja luustikule vajalikud toitained ning võimlemisharjutused liigsevalu vastu

Hea uudis on muidugi see, et enamikku siin loos toodud erinevatel teooriatel põhinevatest liigesevalude ja liigesehaiguste riskiteguritest saad ise oma harjumusi muutes ja toitumist täiendades maandada või, siis lausa elimineerida. Kui põhjused likvideeritud – saab alguse ka sinu keha paranemine! 

Seepärast olemegi sinu jaoks allolevalt lähtuvalt nii tavameditsiini, kui ka alternatiivmeditsiini seisukohtadest kokku pannud kõikehõlmavad näpunäited kodustest meetmetest, elustiili muutustest, võimlemisharjutustest, sooja- ja külmateraapiatest ning alternatiivmeditsiini võimalustest mida liigesevalude korral rakendada ja ka liigeste tervisele soodsalt mõjuvatest toitainetest milledega oma igapäevamenüüd täiendada. Pea siiski meeles, et osadel tõsisematel juhtudel saab parimat ravi soovitada siiski ainult sinu arst.

1. Liigesevalu – elustiilimuutused ja alternatiivne meditsiin

1. Treening. Liigeste stabiliseerimiseks ja nende paindlikkuse säilitamiseks on vaja tugevdada liigest ümbritsevaid lihaseid. Selleks, et treening oleks mitmekesine ja erinevatele liigestele kasulik, proovi erinevaid tegevusi nagu kõndimine, rattasõit või vesiaeroobika. Kui tunned valu, katkesta harjutus ja proovi mõne päeva pärast vähendatud intensiivsusega uuesti.
2. Liikumisteraapiad. Uuringud on näidanud, et taiji ja jooga, mis sisaldavad leebemaid harjutusi ja venitusi koos sügava hingamisega, võivad samuti aidata liigesevalu leevendada ja liigeste liikuvust suurendada.
3. Puhasta keha. Liigesevalude ja liigeseprobleemide põhjuste seas tõime ära teooriad, millede kohaselt võib liigesehaiguste taga olla ka keha saastumine. See tähendab sisuliselt kõike, mis sinu keha mürgitab sealhulgas võimalikku parasiitide olemasolu organismis, halbade bakterite ülekaalu seedetraktis, liigset kokkupuudet raskmetallidega, halva kvaliteediga õhu sissehingamist jne. Kui kahtlustad, et need tegurid võivad sinu liigeseprobleemide juures rolli mängida, siis nüüd ongi aeg neid adresseerida. Hinga värsket õhku, puhasta keha toksiinidest, saa lahti parasiitidest, võida halbade bakterite ülekaal ja ära lase oksüdatiivsel stressil enam oma kehas võimutseda!
4. Vähenda füüsiliselt koormust ja kaalu koostööd füsioterapeudiga. Ülekoormuse puhul lihtsalt pead korraks aja maha võtma ja oma kehale taastumiseks aega andma. Liigeseprobleemid ongi märk sellest, et kõike on hetkel liiga palju ja siit jookseb sinu keha jaoks piir. Sa ei saa ennast lõpmatuseni piitsutada, sest olukord läheb paremaks ainult siis, kui midagi muudad. Seega, kui vaja, muuda töötingimusi, võta rohkem puhkepause või vaheta võimalusel töökohta, treeni väiksemate koormustega või palu füsioterapeudi abi, et ta näitaks sulle kuidas treenida liigestele haiget tegemata (usu, siin on võimalusi). Füsioterapeut saab aidata isegi siis, kui sa ise täpselt veel ei teagi, millega endale haiget oled teinud. Kui palud füsioterapeudi juurde saatekirja perearstilt, siis on teenus soodsam.
5. Vähenda ka vaimset koormust ja lase lahti teatud mõtetest ja emotsioonidest. Kui lugesid läbi kõik erinevad liigesehaiguste põhjuste teooriad, siis panid ilmselt isegi tähele, et mõtetest ja emotsioonidest kui ühtedest võimalikest liigeseprobleemide põhjustajatest tegime juttu nii mõneski kohas. Seega, miks mitte proovida alustada hoopis sealt, et puhastad ennekõige oma meeled ja lased lahti mõtetest, mis sinu kehale liiga teevad. Selleks, et teada millistest mõtetest ja tunnetest on vaja lahti lasta, vaata uuesti peatükke “Liigesevalu ja liigesehaiguste emotsionaalsed põhjused“, “Liigesevalu ja liigesehaiguste põhjused hiina meditsiini kohaselt” ja “Liigestega seotud muredest toitainete puuduse teooria kohaselt“. Oma vaimse tervise eest saad hoolitseda ka praktiseerides lõõgastavaid tegevusi nagu jooga või meditatsioon, mis aitavad toime tulla pikaajaliste tervisehäiretega kaasnevate emotsionaalsete raskustega.
6. Seljata viirused. Üheks teooriaks on, et liigesehaiguste taga võib olla ka salakaval viirus nimega Epstein-Barr. Selle viiruse taandamiseks tuleb puhastada organism, muuta söömisharjumusi, lahendada stressiallikad, väsimuse korral oma vajadustest teada anda ning taaskord, muuta ka oma sissesööbinud arusaamu, et pead kõigega üksi hakkama saama, jne.
7. Kaalulangus. Ülekaal on tänapäeval sagedane nähe, mis võib tekkida nii stressist, ühekülgsest toitumisest, toitainete puudusest, vähesest liikumisest kui ka vähesest vedeliku tarbimisest. Ja nagu ennegi öeldud, siis mõjub ülekaal hävitavalt ka kandvatele liigestele. Aga, isegi väike kaalukaotus võib seda liigset survet ja seeläbi ka liigesevalu vähendada. Näiteks, kui kaotad vaid pool kilo, väheneb surve sinu põlvedele umbes kahe kilo võrra, aga kui saad lahti juba 4,5 kilost, siis väheneb surve põlvedele juba 18 kilo võrra.
8. Õige keharüht. Ka hea rüht on oluline liigestele koormuse vähendamiseks. See tähendab enamat kui parema väljanägemise nimel sirgelt seismist ja on pikaajalise tervise oluline osa. Kui hoiad oma keha õigesti, olenemata sellest, kas oled paigal või liigud, saad vältida valu, vigastusi ja muid terviseprobleeme. Sellest kuidas oma keharühti kontrollida ja õige keharüht saavutada, kirjutame edasi kohe järgmise alapeatüki all.
9. Soe ja külm. Tihti on abi ka erinevatest sooja- ja külamteraapiatest. Selle kohta millises olukorras kasutada sooja ja millises külma ning mida need erinevad teraapiad – mida ka kodus praktiseerida saad – endas hõlmavad, saad edasi lugeda juba ülejärgmise alapeatüki “Liigesevalu ning sooja- ja külmateraapiad” alt.
10. Kapsaitsiin. Tšillipipras leiduv kapsaitsiin võib mõnel juhul leevendada liigesevalu, kui seda kahjustatud liigese piirkonnas nahale kanda.
11. Jalatsid, liigesetoed ja sisetallad. Sobivad jalatsid, ortoosid (liigesetoed) või sisetallad võivad toetada liigest, leevendades seeläbi ka valu. Ortoosi soodsamaks soetamiseks küsi retsepti oma perearstilt.
12. Abivahendid. Jalutuskepid, haaratsid jms võivad aidata vähendada koormust liigestele või lihtsustada köögitöid sõrmeliigeste valu korral.
13. Elektriravi. Kuigi elektritravi ei kõrvalda liigesevalu põhjust, võib see pakkuda lühiajalist leevendust. 
14. Nõelravi. On tõendeid, et nõelravi võib leevendada artroosist põhjustatud valu ja parandada ka selle sümptomeid. Selleks pead aga muidugi ennekõike leidma sobiva spetsialisti.
15. Vesi. Vett on liigestel vaja nagu õhku!
16. Toitumine ja toitained. Lülita oma menüüsse oomega-3 rasvhapped, põletikku vähendavad ja antioksüdantsed toidud ning minimeeri põletikku tekitavaid toite (töödeldud toidud, piimatooted ja suhkur). Liigeste üheks suurimaks vaenlaseks ongi just liigne suhkur – suhkrut, nisujahu ja rasva sisaldavad tooted nagu maiustused, saiaksesed, magustatud joogid jne. Niisamuti peaksid pakkuma kõhrkolele ja luustikule olulisi toitaineid nagu glükosamiin, kondroitiinsulfaat, kollageen, hüalroonhape jne. Sellest, mis need toitained täpsemalt on kirjutame siin loos juba põhjalikumalt edasi alapealkirja “7 toitainet sinu liigeste toetuseks” all (6, 8, 10, 12, 14).

2. Liigestele on oluline õige kehahoiak nii seistes kui ka istudes – aga milline on õige kehahoiak?

Kehahoiakut on kahte tüüpi:

• Dünaamiline asend on see, kuidas hoiad oma keha liikudes, näiteks kõndides, joostes või millegi üles tõstmiseks kummardades.
• Staatiline asend on see, kuidas hoiad oma keha, kui sa ei liigu, näiteks istudes, seistes või magades.

Hea kehahoiaku tagamiseks on vaja keskenduda nii dünaamilisele kui ka staatilisele kehahoikule.

Kuidas võib kehahoiak minu tervist mõjutada?

Kehv rüht võib olla tervisele kahjulik. Küürakil ja vales asendis olemine võivad:

• Lihas-skeleti süsteemi valesse asendisse seada.
• Kulutada liigselt selgroogu, muutes selle hapramaks ja seeläbi altimaks ka vigastustele.
• Põhjustada kaela-, õla- ja seljavalu.
• Vähendada paindlikkust.
• Mõjutada seda, kui hästi või halvasti liigesed liiguvad.
• Mõjutada tasakaalu ja suurendada kukkumisohtu.
• Muuta raskemaks ka toidu seedimise.
• Muuta raskemaks hingamise.
• Hea rüht parandab aga nii tervist, enesehinnangut kui ka meeleolu (11).

Üldised soovitused keharühi parandamiseks

Hea kehahoiaku võti on sinu selgroo asend. Sinu selgrool on kolm loomulikku kõverat – kaelal, selja keskel ja alaseljal. Õige keharüht peab need kõverused säilitama, kuid ei tohi neid suurendada. Kehahoiaku parandamine on võimalik igas eas ja sellele aitavad kaasa venitusharjutused ning ülakeha tugevdamine!

• Pööra tähelepanu oma kehahoiakule igapäevaste tegevuste ajal – mitte ainult siis, kui kõnnid või seisad – aga ka siis kui vaatad televiisorit või pesed nõusid. 
• Ole aktiivne. Kehahoiakut aitavad parandada kõik harjutused. Siiski on osad neist, nagu näiteks jooga, tai chi ja muud kehateadlikkusele keskenduvad treeningud kohe eriti head. Samuti on hea mõte teha harjutusi, mis tugevdavad just torsot (selja-, kõhu- ja vaagnapiirkonna lihaseid).
• Säilita tervislik kaal. Liigne kaal võib nõrgendada kõhulihaseid, tekitada probleeme vaagnale ja selgroole ning soodustada ka alaseljavalu. Kõik see võib kahjustada ka kehahoiakut.
• Kanna mugavaid madala kontsaga kingi. Kõrged kontsad võivad mõjutada tasakaalu ja sundida sind teistmoodi kõndima. See suurendab stressi lihasele ja kahjustab ka kehahoiakut. 
• Veendu, et kõik tööpinnad oleksid sinu jaoks sobival kõrgusel ja seda olenemata sellest, kas istud arvuti ees, valmistad õhtusööki või sööd (11).

Kuidas ma saan oma rühti parandada istudes?

Paljud meist veedavad suure osa ajast istudes – seda kas siis tööl, koolis või kodus teleka ees. Seetõttu on väga oluline, et istuksid kogu selle pika aja jooksul õigesti ja ei pingestaks oma keha valesti. Siin on sulle selleks mõned näpunäited. 

• Vaheta sageli istumisasendeid.
• Tee ka sagedasi pause.
• Tee pauside ajal mõned sammud või lühikesed jalutuskäigud.
• Pauside ajal proovi oma lihaseid lihaspingete leevendamiseks iga kord ka õrnalt venitada.
• Ära rista istudes jalgu vaid hoia jalad põrandal, pahkluud põlvede ees.
• Veendu, et jalad puudutaksid põrandat, või kui see pole võimalik, kasuta jalatuge.
• Lõdvesta oma õlad, neid ei tohiks ei ettepoole, ega ka tahapoole tõmmata.
• Hoia küünarnukid keha lähedal. Need peaksid olema 90–120 kraadi painutatud.
• Veendu, et selg oleks täielikult toetatud. Kui toolil puudub seljatugi, mis sinu alaselja kumerust toetaks, siis kasuta selja taga patja või muud toestust.
• Veendu, et ka reied ja puusad oleksid toetatud. Sul võiks olla hästi polsterdatud iste ning sinu reied ja puusad peaksid olema põrandaga paralleelsed (11).

Kuidas ma saan oma rühti parandada kui seisan?

• Seisa sirgelt ja sirutatult, justkui keegi tõmbaks sind peast ülespoole.
• Hoia oma õlad veidi tagapool.
• Tõmba kõht sisse.
• Hoia oma keharaskus peamiselt päkkadel.
• Hoia oma pea horisontaalselt.
• Lase kätel vabalt külgedel rippuda.
• Hoia jalgu harkis umbes õlgade laiuselt harkis.
• Tee allolev keharühi test ja kui sa ei suuda kirjeldatud asendit võtta, või saad seda teha vaid lõuga üles tõstes, siis tuleb sul kehahoiaku parandamisse suhtuda tõsisemalt ja ka rohkem harjutada. Selleks aseta näiteks mõned rätikud pea taha ja suru pea ning selg vastu seina, kujutledes, kuidas tõmbad naba selgroo suunas. Hoia asendit üks minut ja tee seda harjutust iga päev 4-6 korda.
• Korrektne kehahoiak võib alguses veidi kohmakas ja ebamugav tunduda ja seda eriti siis, kui oled pikalt unustanud sirgelt seista või istuda (11).

Kontrolli oma keharühti ja tee keharühi test!

• Seisa seljaga vastu seina nii, et sinu pea, õlad ja tuharad puudutaksid seda ning kannad oleksid seinast 5-10 sentimeetri kaugusel.
• Seejärel mõõda vahemaasid, mis jäävad sinu alaselja kumeruse ja seina ning sinu kaela ja seina vahele. Selleks pane oma labakäsi alaselja kaare ja seina vahele, asetades peopesa seina vastu.
• Kui tunned seina ja alaselja kaare vahel ruumi täpselt oma labakäe jaoks (umbes 2,5 cm) ja sinu kaela ja seina vahele jääb umbes 5 sentimeetrine ruum, siis on sinu kehahoiak ideaalne!
• Kui ruum alaselja seina vahel on liialt suur, siis pinguta kõhulihaseid, et alaselja kaar veidi sirgemaks muuta.
• Kui aga ruumi on vähe, siis kumerda selga piisavalt, et käsi selja taha mahtuks.
• Astudes seinast eemale, püüa nüüd sama asend säilitada ka igapäevatoimetusi tehes (11).

3. Liigesevalu ning sooja- ja külmateraapiad. Millal panna oma liigesele külma kompressi ja millal sooja kompressi?

Vahel on keeruline otsustada, millised olukorrad nõuavad külma ja millised sooja kompressi. Seda enam, et mõnikord hõlmab üks ravi isegi mõlemat. Üldreegel on aga see, et kasuta külma ägedate vigastuste või valu ning põletiku ja turse korral, aga soojust lihasvalu, kroonilise ning pikaajalise valu või jäikuse korral. Kui olukord ei ole nii tõsine ega krooniline, siis võid enda jaoks sobiva teraapia leidmiseks proovida ka mõlemat meetodit.

• Külm kompress või külmageelid: ägedate vigastuste, ägeda valu, põletiku või turse korral.
• Soe kompress või soojendavad salvid: lihasvalu, kroonilise ning pikaajalise valu või jäikuse korral (6).

Külmateraapia eesmärgid ja millise valu korral külmateraapiat kasutada

Külmad kompressid ja muud külmateraapia meetodid aeglustavad vigastatud piirkonnas vereringet. Selle eesmärgiks on vähendada paistetust, põletiku tekke kiirust ning kudede kahjustusi. Lisaks on külmusel ka tuimestav efekt, seega toimib külm kompress omamoodi kohaliku valuvaigistina, mis tuimestab valusaid kudesid ja aeglustab valu sõnumite ajuni jõudmist. Külmateraapiat on parim kasutada esimese 48 tunni jooksul pärast vigastust.

Erinevad külmateraapiad ja kompressid on näidustatud järgmistel juhtudel:

• Liigesepõletik.
• Kõõlusepõletik (tendiniit).
• Hiljutine või värske vigastus, eriti kui vigastatud kohast kiirgab soojust.
• Podagra.
• Lihasrebend.

Külmateraapia on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

• Vereringlust takistavate haiguste korral (veresoone haigused, vigastused või neuroloogilised probleemid).
• Lahtise haava või villide korral.
• Krambiohu korral, kuna külm võib seda riski suurendada.
• Külmatunde korral (kuna külma ei tohi kindlasti rakendada, kui inimesel juba on külm) või külma suhtes hüpertundlikkuse korral.
• Ravitava piirkonna tuimuse korral.
• Jäikade ja kangete lihaste korral, kuna siis võib valu minna veelgi hullemaks. 
• Kindlasti ei tohiks külmateraapiaid kasutada vahetult enne aktiivset tegevust. Niisamuti ei tohi jääd panna otse nahale (see võib kudesid vigastada ja külmakahjustuseni viia).

Millised on kodused võimalused külmateraapia kasutamiseks?

• Külm kompress. Külma kompressi saad teha näiteks mässides kuiva rätiku või muu kanga sisse külmutatud juurviljade pakk või jääga täidetud kilekott. Aseta see jahe pakike kuni kolmel järjestikusel päeval iga nelja kuni kuue tunni tagant kuni 20 minutiks põletikulisele piirkonnale.
• Külm vesi. Võid haiget kohta ka lihtsalt külmas vees (siiski mitte jääkülmas) leotada.
• Jääkubiku kasutamine. Niisamuti võid valutavat kohta ringikujuliste liigutustega (jää peab olema kindlasti pidevas liikumises) masseerida jääkuubiku või külmutatud juurviljade pakiga. Aga kui kasutad just seda meetodit kus jää puutub nahaga kokku otse, siis ei tohiks seda kindlasti praktiseerida kauem kui 5 minutit. Seega, selleks ei jää otsene kontakt ei kahjustaks sinu nahka võid seda meetodit kasutada kaks kuni viis korda päevas, maksimaalselt kuni viis minutit järjest (6).

Soojateraapia eesmärgid ja millise valu korral soojateraapiat kasutada

Soojuse kasutamise eesmärgiks on laiendada veresooni, tugevdada vereringet ja aidata valulikel ning kramplikel lihastel lõdvestuda. Paranenud vereringe aitab peale teatud tüüpi treeninguid omakorda jälle kaasa piimhappe tekkele. Soojus võib omamoodi positiivselt mõjuda ka psühholoogiliselt ja seeläbi valu leevenemist võimendada. Üldiselt peetaksegi soojendavaid teraapiad üldise kroonilise lihasvalu või artriidist tulenevate valulike liigeste ravimisel jahutavatest meetmetest efektiivsemateks.

Erinevad soojateraapiad ja kompressid on näidustatud järgmistel juhtudel:

• Artroos ehk liigesekulumus.
• Lihaste kangus.
• Nikastuste ja lihasrebendite korral kui tegu ei ole põletiku ega värske vigastusega.
• Tendiniidi korral.
• Valu ja krampide korral, seda eriti seljavalu (kaasa arvatud alaseljavalu) ning kaelavalu korral.

Soojateraapia on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

• Soojus ei ole sobiv kõikide vigastuste korral. Näiteks vigastus, mis on juba soe, ei saa edasisest soojendamisest sugugi mitte kasu (siia alla kuuluvad värsked haavad, põletikud, põletused, dermatiit ja kõik muud olukorrad, kus nahk on tuline, punane või põletikuline).
• Uue või lahtise haava puhul ei tohiks kasutada kuuma, eriti kui inimene on juba palavikus. Soojus peaks alati olema mugav, mitte põletav.
• Vigastatud piirkond on tuim.
• Neuropaatia või muu haiguse korral, kus inimesel puudub kuumatundlikkus.
• Kõrge vererõhu või südameprobleemide korral on enne kuumateraapiate kasutamist vaja pidada nõu arstiga (6).

Millised on kodused võimalused soojusravi kasutamiseks?

• Soojakotid ja muud soojendavad vahendid. Soojendavad vahendid võivad olla näiteks kuuma veega täidetud pudelid, soojustatud padjakesed, soojakotid ning kuumad kompressid või mähised. Soojendavad vahendid võivad olla märjad või kuivad ja nende kasutamise aeg on erinev. Näiteks võib osade allikate kohaselt kuiva soojust kasutada maksimaalselt kuni 8 tundi, aga märga soojust 2 tundi. Siiski, kui sind pole teisiti juhendatud, siis probleemses piirkonnas tuleks sooja kasutada 3 korda päevas korraga kuni 20 minutit korraga. 
• Soe vann. Märg soojus mõjub kiiremini ja soojateraapia hõlmab endas ka mõnulemist soojavee vannis. Vannivee temperatuur ei peagi olema väga kuum, aga võib jääda näiteks ka 33 ja 37.7 kraadi vahele.
• Parafiinravi. Parafiinravi kasutatakse liigesepõletike ja reumaatiliste valude leevendamiseks. Temperatuuril 48–54 °C muutub parafiin vedelaks ja peale haige koha (käe või jala) esialgu spetsiaalsete kreemide ja vedelikega töötlemist kastetakse see siis seejärel vedelasse parafiini (6 kuni 8 korda) ning mähitakse pehmesse froteest kindasse või -sokki. Soojal parafiinil lastakse toimida 20 minutit. Parafiinravi teenust pakutakse kuurortravikeskustes ja meditsiiniasutustes.
• Kreemid ja plaastrid. Võid kasutada ka erinevaid soojendavaid määrded või plaastrid, mis sisaldavad pipraid (näiteks kapsaitiini) (6).

Külma ja sooja vahetamine

Kui kasutad nahal külma, tõmbuvad sinu verersooned kokku, aeglustub vereringe ja leeveneb ka valu. Külma eemaldamisel ja sooja rakendamisel aga hakkavad veresooned puudulikkuse ülekompenseerimiseks laienema. See parandab vereringet, mis toob omakorda kaasa ka uued toitained, mis vigastatud kudedel paraneda aitavad.

Külma ja sooja vahetamine võib olla hea järgmistel juhtudel:

• Artroos ehk liigeskulumus
• Treeningust tulenev lihasvalu (6).

4. Liigesed ja liigesevalu – 7 toitainet sinu liigeste toetuseks

1. Liigesed ja glükosamiin ning kondroitiinsulfaat

Glükoosamiin ja kondroitiinsulfaat toimivad sinu kõhres ehitusmaterjalidena. Liigesekõhr asub liigesevedelikus kahe kokku­liigenduva luu vahel ja selle ülesanne on olla luude vaheliseks pehmeks, elastseks, sitkeks ja hõõrdumist vähendavaks kihiks. Kuna kõhr on allutatud pidevale ja tugevale koormusele, peab kõhrkude ka pidevalt uuenema. 

Uut kõhre, st kollageeni ja proteoglükaane, toodavad kõhres sisalduvad kõhrkoe rakud (kondrosüüdid). Kõhrest moodustub elastne ja löögikindel kiht liigesepindade ja selja lülivaheketta kaitseks. Kuna kõhres ei ole veresooni, toodavad kõhre­rakud ka liigesevedelikku, mille ülesanne on tagada liigese liikuvus, varustada teda toitainetega ja eemaldada liigesest ka jääkained.

Glükoosamiin on glükoosist ja glutamiin-aminohappest moodustunud liigese looduslik ühend. Kui mitu glükoosamiini ühinevad pikaks ahelaks, tekivad glükoosaminoglükaanid, millest üks on kondroitiinsulfaat. Kui glükoosaminoglükaaniga ühineb veel proteiin, tekib proteoglükaan. Proteoglükaani omadus on võime siduda vett. Seetõttu sisaldab ka kõhr koguni 80% vett.

Niisiis, ära unusta päevas piisavas koguses vett juua! Luud, liigesed, kõhred, kõhrevahelised vedelikud – kõik vajavad vett! Kõige parem on korralikult mineraliseeritud vesi, kus sees on kõik luude ja liigeste jaoks vajalikud mineraalid. 

Aga milline on just see õigeim glükosamiini vorm millest ka reaalset kasu on? 

Kõige kasulikumaks ja parimaks suukaudseks glükoosamiini vormiks peetakse glükoosamiinsulfaati. Seda lihtsalt seetõttu, et see on kergesti imenduv ja seda on ka põhjalikult uuritud. Samuti sisaldab glükoosamiinsulfaati sulfaati, mis on vajalik kõhre tootmiseks ja säilitamiseks.

Peale kõhre esineb glükoosamiini looduslikult ka veel nahas, kõõlustes, veresoonte seintes ning südameklappides. Seega ei ole glükoosamiin ehitusmaterjaliks vaid uue kõhrkoe jaoks.

Koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib glükosamiin kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet. Lisaks takistavad need kaks toitainet ka kõhrkoe murenemist. Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime.

Ecoshi liigestele mõeldud kompleksis LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN, sisalduvad lisaks teistelegi liigeste jaoks olulistele toitainetele millest kohe lähemalt räägime ka glükoosamiinsulfaat ja kondroitiinsulfaat.

2. Liigesed ja MSM ehk orgaaniline väävel

Kolmandaks looduslikuks materjaliks kõhre moodustamisel on MSM (metüülsulfonüülmetaan). See on inimese kehas sisalduv orgaaniline väävel, mida saadakse väikestes kogustes ka toiduga. Kõhres toimib MSM kõhre moodustumiseks vajaliku väävli allikana. Väävel moodustab proteoglükaanide vahele nn väävlisildu.

Liigese enda looduslikud ained glükoos­amiin ja kondroitiinsulfaat ning väävel MSM on uuteks kõhre moodustavateks aineteks. Nende koostisosade individuaalse ja kombineeritud mõju kohta artroosiprobleemide ravimisel on ka mitmeid kliinilisi uurimisandmeid. Uuringud on näidanud, et liigese enda ainete kasutamine aeglustab liigeskõhre kulumist, vähendab liigesevalu ning suurendab liigeste liikuvust. 

Glükoosamiin, kondroitiinsulfaat ja MSM on uuringute põhjal ka pikaajalisel kasutamisel osutunud hästi talutavaks ning nende tarvitamisel pole avastatud ka selliseid kõrvaltoimeid nagu näiteks ravimite kasutamisel. Aga, MSMi tarbimisel on äärmiselt tähtis jälgida tooraine pärituolu, kuna saadaolevaist on ainuke puhas MSM just OptiMSM®.

Ecoshi liigestele mõeldud kompleksis sisaldubki just see enim uuritud ja puhtaim OptiMSM®.

3. Liigesed, liigesevalu ja kurkumist saadud kurkumiin ja BCM-95 ekstrakt

Lisaks mitmetele teistele tervisemuredele on kurkumist pärit kurkumiini põletikuvastased omadused näidanud suurepärast toimet ka süsteemse põletikuga kulgevate haiguste nagu reuma ja artroosi (nimetatud ka kui osteoartroos ja osteoartriit) korral. Kurkumiini puhul on aga üks mure. Nimelt ei taha ta tavaliselt üksi ja eraldiseisvalt seedetraktis imenduda ning vajab imendumiseks piperiini näol kaaslast.

Siin tuleb appi ainulaadne kurkuminoidide preparaat ehk BCM-95 ekstrakt, mille eripäraks ongi võrreldes tavalise kurkumiini ekstraktiga just selle parem imendumine. BCM-95 ekstrakt aitab suurendada kurkumiini biosaadavust ja selle stabiilsust organismis. Seetõttu annabki suurema osa kurkumiini tervislikust potentsiaalist just BCM-95 ekstrakt.

Ecoshi valikus on kurkumiin koos piperiini ja imendumist soodustava BCM-95 ekstraktiga eraldiseisva toidulisandina täitsa olemas. BCM-95 ekstrakt sisaldub ka liigesekompleksi LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN koostises.

4. Liigesed, liigesevalu ja Boswellia ehk viirukipuu vaigu ekstrakt

Traditsioonilises Ayurveda’s on Boswellia tuntud oma võime tõttu reguleerida liigestesse voolava vere varustust. Arvatakse, et Boswellia suurendab keha paranemise protsessi, aidates samal ajal toetada ka normaalset liigeste ja lihaste tervist. 

Nii kurkumiin kui ka Boswellia e. viirukipuu vaigu ekstrakt on mõlemad tugevad liigeste toetajad ja valuvaigistajad. 

Boswellia toidulisandite valikul on oluline jälgida sealset boswelliinhapete sisaldust, sest just need ongi need aktiivsed ained, mis Boswelliale tema mõju annavad. Ideaalsel juhul võiks boswelliinhapete sisaldus olla vähemalt 60%. Boswellia kohta leiad põhjalikumat lugemist siit.

Boswellia on e-poes saadaval nii eraldiseisvalt kui ka liigesekompleksi LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN koostises. Ecosh kasutab oma toidulisandites Boswelliat, kus bosweliinhappeid on minimaalselt 65%.

5. Liigesed ja kollageen

Kuigi kollageenist on enamasti räägitud kui naha koostises olevast valgust, millest nooruslik välimus ja naha ilu sõltuvad, siis lisaks nahale leidub kollageeni tegelikult ka küünte, sooleseinte, lihaste, selgroolüli diskide, organite, veresoonte välimise kihi – ning mis peamine – ka luude, kõhrede ja kõõluste koostises. 

Seepärast on ka kollageen liigeste tervise jaoks üks ääretult oluline ehitusmaterjal. Miks?

Kollageen on tugev, vetruv ja kiuline aine – justkui liim, mida sisaldavad mitmed sinu keha koed ja mis sind justkui tsemendina telliskivide vahel koos hoiab. Kollageeni tüüpe on mitu, aga just II tüübi kollageen on see, mis sisaldub inimese kõhres, luukoes ja teistes sidekudedes. Seetõttu ongi liigeste tervise seisukohalt hea juurde tarbidagi just II tüübi kollageeni. Seda kas siis kollageeni sisaldavatest toiduallikatest või kvaliteetsetest ja kontrollitud toidulisanditest.

Liigestele mõeldud kompleksis LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN sisalduv kvaliteetne denatureerimata kollageen ongi just seesama II tüüpi kollageen ja peamine struktuurne valk, mis sisaldub ka sinu kõhres, luukoes ja teistes sidekudedes. 

6. Liigesed ja C-vitamiin

Liigeste ja luude tervises on tähtis roll mängida ka meie vanal heal tuttaval C-vitamiinil. Nimelt aitab C-vitamiin kaasa luude ja kõhrkoe normaalseks talitluseks üliolulise kollageeni normaalsele moodustumisele.

C-vitamiini võib endale sobival kujul tarbida eraldiseisvalt, aga teiste toitainete imendumise parandamiseks ja kollageeni moodustumise soodustamiseks sisaldub see ka liigestekompleksis LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN.

7. Liigesed ja hüalroonhape

Hüaluroonapet leidub looduslikult ka meie kehas ja seda eriti just nahakudedes. Kuigi suur osa organismis olevast hüaluroonhappest paikneb nahas, leidub seda rohkelt ka:

• klaaskehas (silmamuna osa), kus see annab silmadele kuju; 
• kõhredes, luudes ja sünoviaalvedelikus, kus see toimib lubrikandina, amortisaatori ja filtrina;
• veresoontes ja nabaväädis. 

Hüalroonhappe ülesanne on säilitada kehas kollageeni ja elastiini tootmine. Kahjuks aga vanusega hüaluroonhappe kogus kehas kahaneb. Täiskasvanul on võrreldes beebiga 20 korda vähem hüaluroonhapet. Näiteks 60 kg kaaluva inimese keha sisaldab hüalroonhapet vaid ligikaudu 12 grammi.

Hüalroonhappe vorm, mis eriti just liigeste kontekstis suurt olulisust omab on naatriumhüaluronaat. See hüaluroonhappe naatriumsool on tuntud oma võime poolest siduda vett ja moodustada geelitaolist ainet. See omadus muudab naatriumhüaluronaadi kasulikuks liigeste tervise seisukohalt, toimides nii määrdeainena kui ka kaitsena.

Liigestele mõeldud toitainetekompleks LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN sisaldab olenevalt annusest hüalroonhapet 40 mg (2 kapslit) – 80 mg (4 kapslit), mis on geeli moodustumiseks igati piisav.

Miks kasutada liigesevalu korral liigestele mõeldud mitmekülgset toitainetekompleksi LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN

See liigestele mõeldud kompleks sobib sulle juhul kui tunned, et sinu liigesed vajavad mitmekülgset ja igapäevast toetust, sest liigesekompleksi koostises sisalduvadki just kõik needsamad ülaltoodud liigeste jaoks olulised ning nende tööle ja liikuvusele kaasa aitavad toitaineted nagu:

1. Boswellia serrata ehk India viirukipuu ekstrakt, kus boswelliinhapete sisaldus on vähemalt 65%. Liigesekompleksi koostises on Boswellia ekstrakti kahes kapslis kokku 180 mg.
2. Glükoosamiinsulfaat: liigesekompleksi koostises on glükoosamiinsulfaati kahes kapslis kokku 180 mg.
3. Kondroitiinsulfaat: liigesekompleksi koostises on kondroitiinsulfaati kahes kapslis kokku 180 mg.
4. Naatriumhüaluronaat ehk hüaluroonhappe naatriumsool: liigesekompleksi koostises on naatriumhüaluronaati kahes kapslis kokku 40 mg.
5. Kurkumiini BCM-95 ekstrakt: liigesekompleksi koostises on naatriumhüaluronaati kahes kapslis kokku 180 mg.
6. Vitamiin C: Liigesekompleksi koostises on C-vitamiini kahes kapslis kokku 60 mg.
7. Collavant n2 kvaliteetne denatureerimata II tüübi kollageen: liigesekompleksi koostises on II tüübi kollageeni kahes kapslis kokku 20 mg.
8. OptiMSM ehk orgaaniline väävel: liigesekompleksi koostises on just seda kvaliteetseimat ja puhtaimat OptiMSMi kahes kapslis kokku 180 mg.

Kuidas tarvitada liigestele mõeldud toitainetekompleksi LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN 

• Mitu kapslit võtta? Võta 2 kuni 4 kapslit päevas. 
• Millal kapsleid võtta? Kuna selles kompleksis on mitmed toitained rasvlahustuvad, siis oleks hea kui võtaksid kapsleid koos veega söögi ajal.
• Kui kaua tarvitada? Liigesekompleksi kasutamise periood sõltub liigeste probleemidest. Üldjuhul on liigestele kompleksi mõju hindamiseks soovitatav seda kasutada järjest 2-3 kuud. Seda lihtsalt selleks, et liiges vajab enda täiendavatest toitainetest uuesti üles ehitamiseks aega. Kuigi, mõned inimesed võivad nendest täiendavatest toitainetest tulenevat mõju oma liigestele tunda juba varem. Kui mõju on näha, võid jätkata toidulisandi kasutamist, aga tee iga paari kuu järel 2-3 nädalane paus. Kui sa aga mõju märka või kui seisund halveneb, siis konsulteeri edasiste sammude hindamiseks tervishoiutöötajaga.

Millised doosid tegelikult liigeseid toetaks?

Liigese tervise parandamiseks ja liigesevalu vähendamiseks soovitatakse täiskasvanutele glükoosamiini 1500 milligrammi päevas. Selleks on hea tarvitada Ecoshi liigestekompleksist 4 kapslit 2 korda päevas või 2 kapslit 4 x päevas. 

Uuringud kinnitavad, et mitmed väikesed doosid kogu päeva vältel on suurema valuvaigistava toimega kui üks kord päevas suur annus (1500 mg). Lisaks sisalduvad selles kompleksis valuvaigistava toimega kurkumiin ja Boswellia.

5. Luustik ja lihased – millised toitained toetavad sinu luustikku ja lihaseid? Siin on 9 toitainet sinu luustiku ja lihaste toetuseks

Luustik ja lihased – millised toitained toetavad sinu luustikku ja lihaseid?

1. Luud, lihased ja kaltsium 

Kaltsion on luude tugevuse ja tervise säilitamiseks ülimalt oluline mineraal. See osaleb rakkude jagunemise protsessis ja on mõistagi vajalik ka normaalsete hammaste säilitamiseks. Lisaks aitab kaltsium kaasa normaalsele energiavahetusele, närviülekandele ning lihaste ja seedeensüümide tööle.

Kui aga küsid milline on kõige paremini imenduv kaltsiumi vorm, mis tagaks kehas ka kaltsiumi efektiivse kasutamise, siis selleks on kaltsium-tsitraat. Piisav kaltsiumi tarbimine on eriti oluline just kasvueas lastele, rasedatele naitsele, imetavatele emadele, menopausi ajal ja pärast seda ning üle 50-aastastele naistele ja meestele.

Kaltsium-tsitraat sisaldub Ecoshi luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainetekompleksis Luudex.

2. Luud, lihased ja magneesium

Luustiku ja lihaskonna jaoks on äärmiselt tähtis ka magneesium, mis on abiks nii kaltsiumi imendumisel kui aitab säilitada ka luude tervist. Nii nagu kaltsium, osaleb ka magneesium rakujagunemise protsessis ning aitab kaasa normaalsele valgusünteesile ja elektrolüütide tasakaalule. Lisaks toetab magneesium lihaste ja närvisüsteemi normaalset funktsiooni.

Magneesium sisaldub Ecoshi luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainetekompleksis Luudex.

3. Luud, lihased ja C-vitamiin

C-vitamiin on vajalik aitamaks kehas kaasa kollageeni normaalsele moodustumisele luude, kõhrkoe, igemete, hammaste ja naha normaalseks talitluseks. Üks parimaid C-vitamiine on just patenteeritud PureWay-C, kus C-vitamiin on kombineeritud looduslike taimsete rasvhapete ja tsitrusviljade bioflavonoididega.

Need täiendavad koostisosad soodustavad C-vitamiini omastamist, jaotumist ja ka kehas püsimist. Lisaks on PureWay-C kompleksil ka hea talutavus ja kõrge biosaadavus. See tähendab, et keha omastab sellist C-vitamiini kompleksi lihtsalt efektiivsemalt ja kiiremini kui tavalist askorbiinhapet.

Patenteeritud koostisega PureWay-C sisaldub ka Ecoshi luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainetekompleksis Luudex.

4. Luud, lihased ja põldosi

Põldosi on luustiku jaoks oluline just seetõttu, et see on räni allikas. Räni aga aitab optimaalses seisukorras hoida luid, juukseid, küüsi ja nahka. Peale selle toetab põldosi ka maksafunktsiooni ning südame-veresoonkonna tervist.

Põldosi sisaldub ka Ecoshi luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainetekompleksis Luudex.

5. Luud, lihased ja tsink

Meie keha vajab tervete luude jaoks ka tsinki, mis lisaks luude tervise toetamisele, aitab kaasa ka normaalsele happe-alustasakaalule ja valgusünteesile. Valkude sünteesi eesmärk on toota valke rakkude ja keha jaoks. Valgud on olulised keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks, struktuuride loomiseks, signaalmolekulidena toimimiseks ja muuks.

Valkude biosüntees on rakkude sees toimuv põhiline bioloogiline protsess, mis tasakaalustab raku valkude kadu uute valkude tootmise kaudu. Valgud täidavad mitmeid kriitilisi funktsioone ensüümide, struktuurvalkude või hormoonidena. Valkude süntees on elutähtis protsess ja on oluline, et meie keha suudaks ehitada valke, mida vajame oluliste funktsioonide täitmiseks.

Kõik toitained mis aitavad kaasa valgusünteesile, aitavad sisuliselt luua meie kehas uute rakkude valmistamiseks vajaminevaid ehitusmaterjale – valke. Valkudest me olemegi ehitatud. 

Lisaks on tsingil oluline roll mängida meie normaalses immuunfunktsioonis ja rakkude kaitsel oksüdatiivse stressi eest.

Tsink sisaldub ka Ecoshi luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainetekompleksis Luudex.

6. Luud, lihased ja mangaan

Uue luukoe moodustumiseks ja luude tervise säilitamiseks on oluline ka mangaan. See mineraal aitab lisaks kaasa ka sidekoe tervise jaoks olulise kollageeni moodustumisele ja energiavahetusele.

Mangaan sisaldub ka Ecoshi luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainetekompleksis Luudex.

7. Luud, lihased ja boor

Boor on luustiku jaoks oluline mitte ainult seetõttu, et see luude tervist toetab, aga ka seetõttu, et see kaltsium imendumist soodustab. 

Seepärast sisaldub boor ka Ecoshi luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainetekompleksis Luudex.

8. Luud, lihased ja K2-vitamiin

K2 vitamiin tuleb luustiku seisukohalt mängu sellel lihtsal põhjusel, et see vitamiin aitab hoida kaltsium väljaspool ververesoontestesooni ja suunata selle just luudesse, kus seda enim vaja on. Tänu sellele väheneb kaltsiumi ladestumine veresoonte seintele, millest on omakorda suur abi ka südame tervise toetamisele. 

Oma kvaliteetse tooraine ja hea imendumise tõttu on üks parimaid K2-vitamiine on just Kappa K2-vitamiin. See on 99,7% täielikult trans K2 MK-7, tähendades seda, et Kappa K2-vitamiin on looduses leiduva K2 molekuliga identne ja ka täielikult bioaktiivne. Seega, kasutades just seda K2-vitamiini menakinoon-7 vormi, saad oma luudele pakkuda parimat võimalikku kasu.

Kappa K2-vitamiin sisaldub ka Ecoshi luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainetekompleksis Luudex.

9. Luud, lihased ja D3-vitamiin

Kaltsiumi imendumist soolestikus parandab ja selle tasakaalu kehas aitab säilitada ka D3 vitamiin, ilma milleta tegelikult kaltsium oma kasu luustikule pakkuda ei saagi. D3 vitamiin aitab kehas säilitada ka optimaalset fosfori tasakaalu. Seega on D3-vitamiin luude tervise ja tugevuse jaoks pea, et esmase tähtsusega.

D3-vitamiin sisaldub ka Ecoshi luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainetekompleksis Luudex.

Miks kasutada luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud mitmekülgset toitainetekompleksi Luudex

Toitainetekompleks Luudex pakub luudele, hammastele ja lihaskonnale nende jaoks vajalike toitainete näol terviklikku ja tasakaalustatud toetust. Luudexis sisalduvad ka kõik ülalmainitud luude ja lihaste jaoks vajalikud toitained nagu kaltsium, magneesium, C-vitamiin, tsink, mangaan, põldosi, boor, K2-vitamiin ja vitamiin D3.

Kõik koostisosad selles toitainete kompleksis on valitud nii, et nende kombinatsioon oleks sünergiline ja pakuks sinu luudele ja lihastele optimaalset ja igakülgset tuge. Luudex sobib eriti hästi just neile, kelle menüüs on uue luustiku ja lihaste ülesehitusmaterjale vähe ja kes vajavad tuge oma keha nimetatud toitainetega varustamisel ning luude ja lihaste toetamisel.

Luude ja lihaste kompleksis Luudex sisalduvad kõik põhilised luude ja lihaste jaoks olulised toitained nagu:

• Kaltsium. Luudexi koostises on kaltsiumi kahes kapslis kokku 132 mg.
• Magneesium. Luudexi koostises on kahes kapslis magneesiumi kokku 66 mg.
• Vitamiin C. Luudexi koostises on C-vitamiini kahes kapslis kokku 40 mg.
• Põldosja ekstrakt. Luudexi koostises on põldosja ekstrakti kahes kapslis kokku 20 mg.
• Tsink. Luudexi koostises on tsinki kahes kapslis kokku 2 mg.
• Mangaan. Luudexi koostises on mangaani kahes kapslis kokku 1 mg.
• Boor. Luudexi koostises on C-vitamiini kahes kapslis kokku 0,5 mg.
• Vitamiin K2. Luudexi koostises on K2-vitamiini kahes kapslis kokku 20 µg.
• Vitamiin D3. Luudexi koostises on D3-vitamiini kahes kapslis kokku 10 μg / 400 IU

Kuidas tarvitada luustikule ja lihaskonnale mõeldud toitainetekompleksi LUUDEX 

• Mitu kapslit võtta? Võta 2 kuni 4 kapslit päevas koos toiduga.
• Mida veel teadma peaksid? Kuna K2-vitamiin on hüübiva toimega, siis konsulteeri verdvedeldavate ravimite tarvitamise korral enne selle toidulisandi tarvitamist eelnevalt oma perearstiga. Seesama hoiatus kehtib ka neile, kes joovad vähe vett. Veri vajab oma koostiseks piisavalt vett ja parim verd vedeldav aine on vesi.

6. Liigesevalu ja võimlemisharjutused põlvevalu, puusavalu, õlavalu ja seljavalu vastu

1. Võimlemisharjutused põlvevalu vastu

Põlveliigese valu saab leevendada, tugevdades põlve ümber olevaid lihaseid, mis aitab vähendada ka liigesele langevat survet. Niisamuti võib märkimisväärset paranemist tuua regulaarne kõndimine. Kui aga kõndimine liigset ebamugavust valmistab, võib alternatiivina proovida vees kõndimist, mis liigeseid vähem koormab. Allpool on välja toodud täiendavad harjutused, mis võivad põlvevalu korral abiks olla.

Sirge jala tõstmine. See harjutus tugevdab reie esiküljel asuvaid nelipealihaseid. Harjutuse tegemiseks järgi allolevaid samme:

• Heida pikali, käed keha kõrval sirgelt ja õlgadega paralleelselt, üks jalg sirge, teine kõverdatult põrandal jalatallaga vastu maad.
• Pinguta sirge jala reielihast ja tõsta jalg põrandast umbes 15–25 cm kõrgusele.
• Hoia positsiooni viis sekundit ja naase algasendisse.
• Tee 10 kordust ja seejärel vaheta jalga.
• Soorita mõlemale jalale kolm korda 10 kordust, neli kuni viis korda nädalas.

Poolkükid. Kuigi arvatakse teisiti, on kükid tegelikult põlvevalu leevendamiseks ja lihaste tugevdamiseks suurepärased. Aga, neid tuleb teha õigesti, sest liiga sügav kükk võib valu põhjustada. Järgi allolevaid juhiseid:

• Seisa jalad õlgade laiuselt harkis, käed sirutatud ette.
• Langeta puusad umbes 25 cm allapoole, justkui istuksid toolile, raskus kandadel.
• Hoia asendit viis sekundit ja tõuse siis püsti tagasi.
• Tee kolm korda 10 kordust, neli kuni viis korda nädalas.
• Kui harjutus muutub lihtsamaks, suurenda järk-järgult raskust, alustades 1-2 kilogrammistest hantlitest. Naistel ei soovitata taljest kõrgemale tõsta rohkem kui 16 kg ja meestel rohkem kui 25 kg.

Põlve sirutus – järgi neid samme:

• Istu tooli äärele, rind ettepoole, kõhulihased pingul.
• Siruta aeglaselt ühte põlve, tõstes jalga nii kõrgele kui võimalik, varbad ülespoole suunatud.
• Hoia asendit kaks sekundit ja naase siis algasendisse.
• Tee mõlemale jalale kaks korda kaheksa kordust, neli kuni viis korda nädalas (15).

2. Võimlemisharjutused puusavalu vastu

Artroosist tingitud kroonilist puusavalu võivad süvendada ka pinges tuharalihased. Allpool on toodud harjutused, mis võivad aidata puusavalu leevendada.

Teokarbi harjutus. See aitab lõdvestada pinges ja valulikke puusalihaseid. Juhised on järgmised:

• Heida külili, jalad teineteise peal ja põlved 45-kraadise nurga all.
• Kannad koos hoides tõsta ülemine põlv võimalikult kõrgele, ilma et puusad liiguksid.
• Hoia positsiooni kaks sekundit ja naase algasendisse.
• Tee 10-15 kordust ja seejärel tee sama teise jalaga.

Puusa sirutamine (kui põrandal on raske, võib harjutuse sooritada voodil). Juhised on järgmised:

• Heida kõhuli, puusade all padi.
• Painuta üks põlv 90-kraadise nurga alla ja tõsta sirgelt üles, aeglaselt alla lastes loe viieni.
• Tee mõlemale poolele 8-12 kordust.
• Kui harjutus muutub lihtsamaks, lisa pahkluudele 1-kilogrammised raskused.

Püstiasendis puusa sirutused. See harjutus tugevdab puusalihaseid ja parandab stabiilsust. Juhised on järgmised:

• Seistes pinguta kõhulihaseid ja liiguta üks jalg küljele üles, hoides tasakaalu teise jalaga.
• Hoia asendit paar sekundit ja naase algasendisse.
• Tee kummagi jalaga 3 x 10 sirutust, kaks korda päevas, näiteks triikides või nõusid pestes (15).

3. Võimlemisharjutused õlavalu vastu

Liigeste kulumisest tingitud õlavalu võib esineda ealiste muutuste ja näiteks artriidi tõttu, aga see võib ilmneda ka ootamatult, näiteks haarates midagi auto tagaistmelt või vaadates järsult selja taha. Õlalihaste tugevdamiseks ja kehahoiaku parandamiseks sobivad järgmised harjutused:

Õlavarre kokkusurumine. See on lihtne, kuid õlgadele ja kehahoiakule oluline harjutus. Tee nii:

• Seisa sirgelt püsti.
• Suru õlad alla ja vii õlavarred tagasi, püüdes tiivakonte kokku viia.
• Naase algasendisse.
• Korda 3 x 10 korda.

Käte ringid. Ka see on õlgade lihtne harjutus, mida saab teha igal pool. Toimi nii:

• Seisa jalad õlgade laiuselt harkis ja tõsta käed külgedele.
• Liiguta käsi neid ringutades, aga hoides neid siis õlgade kõrgusel.
• Pärast 15-20 kordust muuda käte liikumise suunda.

Plank. Plank on tegelikult tervet keha hõlmav harjutus, mis tugevdab nii selga, torsot kui ka õlgu. Koormuse vähendamiseks õlgadele toetu küünarvartele. Tee nii:

• Heida kõhuli ja tõsta keha toetudes küünarvartele ja kätele.
• Hoia asendit 30 sekundit (ära tõsta tuharaid liiga üles ega lase neil ka liigselt madalale vajuda), seejärel puhka ja korda.
• Suurenda järk-järgult koormust, kuni suudad teha järjest  viis 30-sekundilist kordust (15).

4. Harjutused seljavalu vastu

Ka seljavalu korral on esmatähtis säilitada keha liikuvust. Seda eriti läbi selliste füüsiliste tegevuste nagu kõndimine, jooga või tai chi. Joogat peetakse kroonilise seljavalu leevendamisel tihti füsioteraapiaga võrdväärseks meetodiks. Kui aga jooga tundub hetkel liiga keeruline, siis allpool on toodud mõned kerged harjutused seljavalu vähendamiseks, mida on võimalik teha kodus.

Kegeli harjutus. See harjutus tugevdab kõhu ristilihast (transversus abdominis), mis on üks peamisi lihaseid, mis toetab ka alaselja piirkonda. Harjutuse sooritamine:

• Leia üles need lihased, mida on vaja pingutada, et katkestada urineerimine.
• Pinguta neid lihaseid viis sekundit, seejärel lõdvestu samaks ajaks ja korda seda viis korda päevas.
• Hiljem võid pingutuse kestust pikendada kuni kümne sekundini. Ideaalis tee harjutust kolm korda päevas, kümme korda järjest.

Supermani harjutus. See harjutus tugevdab sinu üla- ja alaselja lihaseid. Toimi järgmiselt:

• Heida kõhuli tasasele alusele ja tõsta samaaegselt käed ja jalad, nagu lendaksid kui Superman.
• Püsi selles asendis viis sekundit ja naase algasendisse.
• Tee harjutust kümme korda.

Silla harjutus. Kuigi tihti arvatakse, et plank on torso ja seljalihaste tugevdamiseks üks parimaid harjutusi, võib see valesti sooritades hoopis põhjustada seljaprobleeme. Sild on sarnaste lihaste tugevdamiseks leebem alternatiiv. Sooritusviis:

• Heida selili, käed külgedel, põlved kõverdatud ja jalad kindlalt maas.
• Pinguta kõhu- ja tuharalihaseid ning tõsta vaagen üles, moodustades kehaga sirge joone õlgadest põlvedeni.
• Hoia asendit 15 sekundit ja naase aeglaselt algasendisse. Korda viis korda.

Põlve-rinna venitus. See harjutus venitab alaselga, puusi ja reie sisekülge. Sooritusviis:

• Heida selili ja tõsta üks jalg, tuues põlv rinnale.
• Hoia viis sekundit, kõhulihased pinges ja selg maas.
• Lõdvestu ja tee harjutust teise jalaga.
• Korda kümme korda.

Kokkuvõtteks

Liigesevalu võib olla vaevav ja tülikas ning takistada sind ka igapäevatoimetuste tegemisel. Õnneks on aga liigesevalu vastu olemas mitmeid koduseid vahendeid mida sellisel puhul rakendada saad ja loodame, et siit loost enda jaoks mõne sobiva ka leidsid! 

Kindlasti ei tohi aga unustada, et oma kehasse tuleb suhtuda kui tervikusse ja parima tulemuse valuvaba igapäevaelu nimel saavutad ikka siis, kui sinu ravi hõlmab lisaks elustiilimuutustele, võimlemisharjutustele, mõttemustrite kohendamisele ja muudele kodustele nippidele ka toitumist ja liigeste jaoks oluliste toitainete tarbimist.  

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autorid: Maria-Helena Loik ja Agnes Laine

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com. Shuttesrtock.com

Allikad:

1. Joint pain – NHS (www.nhs.uk)
2. Video exercises for shoulder pain | The Chartered Society of Physiotherapy (csp.org.uk)
3. Exercises for the hips | Versus Arthritis
4. Anatomy, Joints – StatPearls – NCBI Bookshelf (nih.gov)
5. Joints – Better Health Channel
6. Kuumateraapia ja külmateraapia: kumb on parem? – Ajakiri SPORT
7. Rheumatic Fever: All You Need to Know | CDC
8. Osteoarthritis – Symptoms and causes – Mayo Clinic
9. Osteoarthritis (OA) | Causes, symptoms, treatments (versusarthritis.org)
10. Isetervendaja käsiraamat | Eestikeelsed raamatud | Raamatud – RemedyWay OÜ
11. Guide to Good Posture: MedlinePlus
12. Arthritis – An Introduction – Chinese & Western Medicine (acumedic.com)
13. (PDF) Bi Syndrome (Arthralgia Syndrome) (researchgate.net)
14. Arthritis | Causes, symptoms, treatment | Versus Arthritis
15. Exercises to Relieve Sore Muscles and Muscle Pain (aarp.org)
16. Cartilage – Wikipedia
17. Ishias e jalavalu | Alasejavalu | Istmikunärvivalu | Jalavalu | Nimmevalu (kiropraktik.ee)
18. Back pain – NHS (www.nhs.uk)
19. Arthritis and Joint Pain | National Poll on Healthy Aging (healthyagingpoll.org)

Su kehale võiksid sobida need tooted

OOMEX – oomega 3 kalaõli

29 € 24.65 €

Lisa korvi

LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN – liigeseid toetav

34 €

Lisa korvi

Luudex – luudele ja lihaskonnale

26 € 22.1 €

Lisa korvi