Probiootilise toidulisandi andmine rasedatele emadele ja nende imikutele vähendab märkimisväärselt ekseemi tekkimise võimalust lapse esimese 11 eluaasta jooksul, kinnitavad uuringud. Kui anda emadele raseduse hilises faasis ja rinnaga toitmise ajal probiootikumi Lactobacillus rhamnosus  (HN001) ning samuti nende beebidele sünnist kuni 2. eluaastani, vähendab see lastel ekseemi tekkimise võimalust poole võrra.

Probiootikum andis lastele kaitset ka astma, õietolmuallergia ning teiste allergiate vastu.

Wellingtoni Otago Ülikooli ja Aucklandi Ülikooli teadlaste uurimistöö on avaldatud teadusajakirjas Laste allergia ja immunoloogia. Teadlased on varasemalt avastanud, et probiootikumil on tähelepanuväärne mõju ekseemi vältimisel kuni 6-aastaste laste puhul.

Peaautor professor Julian Crane, Wellingtoni Otago Ülikooli meditsiiniteaduskonnast, ütleb, et see uuring on esimene, mis näitab varajase probiootilise sekkumise positiivset tulemust vähemalt elu esimese kümnendi jooksul seoses erinevate allergiahaigustega. Avastused pärinevad uurimisprojektist, mis algas 2004 a.-l ja kaasas 474 rasedat naist Wellingtonis ja Aucklandis. Osalejad jaotati juhuslikkuse alusel kolme gruppi, saades ühte kahest probiootikumist või platseebot.

“Me palusime naistel iseseisvalt võtta ühte kahest probiootikumist või platseebot raseduse lõpufaasist kuni rinnast võõrutamiseni ja anda seda igapäevaselt ka oma imikutele kahe aasta jooksul.

Neid lapsi uuriti taas kahe-, nelja-, kuue- ja üheteist-aasta vanusena.

“Olles saanud kahe-aastaseks, oli Lactobacillus rhamnosus (HN001) probiootikumi tarbinud lastel ekseemi ilmnemist 50% vähem kui platseebot tarbinud lastel. Teine probiootikum, Bifidobacterium lactis (HN019), võrreldes platseeboga nähtavat mõju ei avaldanud,” väidab professor Crane.

“Uurides neid lapsi kahe-, nelja-, kuue- ja üheteist-aasta vanusena, ilmnes, et lastel, kes said HN001-e esines mitte ainult 50% vähem ekseemi, vaid ka vähem vilisevat hingamist, vähem astmat, vähem õietolmuallergiat ja vähem allergilisust tavaliste allergeenide suhtes.”

Hiljem ilmnev mõju õietolmuallergiale ja astmale oli ootuspärane, ütleb professor Crane, kuna need vaevused kipuvad tekkima hilisemas vanuseastmes.

Ekseem on enim levinud alla kahe-aastaste laste hulgas, see puudutab umbkaudu 30% Uus-Meremaa last. Raviks kasutatakse põhiliselt niisutamist ja kortikosteroidkreeme.

Professor Crane ütleb, et ei ole teada, miks probiootikumid vähendavad ekseemijuhtumeid ja teisi allergianähte, aga need võivad mõjutada arenevat immuunsüsteemi ja/või muuta geene, mis mõjutavad naha kaitsefunktsiooni.

“Arvatakse, et varajane ekseem võib teha lapse vastuvõtlikuks teistele allergiahaigustele ja ekseemi ennetamisel võib olla kaitsev mõju teiste allergiahaiguste vastu.

“Arusaamine, kuidas asi toimib on oluline samm edasi.”

Uuringut rahastas Uus-Meremaa Tervise Uuringute Nõukogu (the Health Research Council of New Zealand), lisarahastus jätkuuringuks pärineb laste teviseuuringute fondilt Cure Kids. Probiootikumi– ja platseebokapslitega varustas Fonterra New Zealand.

See artikkel on taasavaldatud Otago Ülikoolilt saadud materjalide põhjal. Märge: materjali on lühendatud. Täpsema info saamiseks vaadake algallikat.

Allikas:

Wickens, K., Barthow, C., Mitchell, E. A., Kang, J., Zyl, N. V., Purdie, G., . . . Crane, J. (2018). Effects of Lactobacillus rhamnosus HN001 in early life on the cumulative prevalence of allergic disease to 11 years. Pediatric Allergy and Immunology, 29(8), 808-814. doi:10.1111/pai.12982

 

Kas sellest postitusest oli abi?

Sulge menüü
×

Ostukorv