Koensüüm Q10 (vahel nimetatud ka kui vitamiin Q10) on vitamiiniga sarnane ensüüm, mida sinu organism saab toiduga, aga toodab ka ise. Kehas salvestatakse Q10 sinu rakkude mitokondritesse (mitokondrid vastutavad energia tootmise eest), kus selle peamiseks rolliks on osaleda raku energia tootmises ja aidata toitu energiaks muuta. 

Mitokondrid kaitsevad rakke ka patoloogiliste bakterite, viiruste ja oksüdatiivsete kahjustuste eest. Koensüümi Q10 leidub kõigis keharakkudes, kuid eriti palju just südames, lihastes ja närvisüsteemis. 

Vanemaks saades (alates umbes 25. eluaastast) kipub aga Q10-ne tootmine kehas vähenema ning selle vähene tase on omakorda jälle seotud vananemise ilmingutega. 

Kuna koensüüm Q10 toimib antioksüdandina, mis kaitseb rakke vabade radikaalide poolt põhjustatud kahjustuste eest ja sellel on oluline osa ainevahetuses, siis mängib see ensüüm võtmerolli ka sinu üldises heaolus. Seetõttu võib normaalse Q10-ne taseme säilitamist pidada vägagi tähtsaks. Õnneks ei ole see enamus inimeste jaoks keeruline ning vitamiin Q10 jõuab kvaliteetsest toidust sinu rakukestesse kohale lihtsasti.

Teatud olukordades aga koensüüm Q10 toidust piisavalt ei imendu, kehas on Q10 süntees häiritud, või siis, on mingitel põhjustel inimese organismis selle ensüümi järgi lihtsalt suurenenud vajadus. Madalat Q10 taset on aga seostatud paljude terviseseisunditega. Sellisel juhul saab abi imendumisega seotud probleemide lahendamisest ja/või tublidest Q10 toidulisanditest.

Parimad Q10 toidulisandid ei sisalda ainult ühte koensüümi Q10 vormi, aga mõlemat – nii ubikinooni kui ubikinooli, kuna neil on koos sünergiline toime. 

Kõige selle kohta saadki nüüd täpsemalt teada, sest siin loos vastame paljudele koensüüm Q10-ga seotud küsimustele nagu: millised on Q10 rollid sinu kehas; mis on ubikinoon ja mis on ubikinool; millised on kehas koensüümi Q10 sünteesimise protsessid; miks see osadel juhtudel häiritud on ja miks tekib kehas Q10 puudus; millised toiduained seda ensüümi sisaldavad; mida põnevat on Q10-ne kohta avastanud teadlased ning mida silmas pidada Q10 toidulisandite valikul!

Q10_vitamiin_on_nagu vesi_mis_lillele_energiat_ja_jõudu_annab

Mis on koensüüm Q10 (CoQ10) ja selle peamised rollid sinu kehas?

Ubikinoonid ehk Q-vitamiinid on rühm rasvlahustuvaid ühendeid, millel on antioksüdantne toime ja vitamiinidega sarnane ehitus. Koensüümi vorme on erinevaid – Q1-st Q10-ni, kuid inimorganismis domineerib just koensüüm Q10. 

Inimkehas on umbes 2–7% ka koensüümi Q9, mille sinu maks muudab Q10-ks. See muutmine on aga organismile lisakoormus, mis seisneb lisaensüümide, vitamiinide ja energia kaotamises.

Q10 osaleb sinu kehas rakuenergia tootmises (aitab toitu energiaks muuta) ja kaitseb mitokondreid (rakulised elektrijaamad, mis toodavad 95% inimese keha jaoks vajalikust energiast) oksüdatsiooni eest. Kuidas?

Nimelt mängib Q10 kehas võtmerolli just antioksüdandina ja toimib sinu raku organellide e. mitokondrite kaitsjana vabade radikaalide eest. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane (raku kesta e. raku esmast kihti), muudavad DNA-d ja võivad hullemal juhul põhjustada ka rakusurma.

Usutakse, et just vabad radikaalid ongi ühed suurimad süüdlased kiire vananemise ja ka mitmete terviseprobleemide, nagu südamehaiguste ja kasvajate põhjustamisel. Antioksüdandid aga, nagu ka vitamiin Q10 jälle neutraliseerivad vabu radikaale ja vähendavad või hoiavad seeläbi ära ka nende poolt tekitatud kahju. 

Koensüümi Q10 kõrval on teised olulised antioksüdandid, mis samuti kahjustatud rakkude ja kudede taastumist ning paranemist kiirendavad vitamiinid C, A ja E, karotenoidid, flavonoidid, seleen, mangaan ja tsink. Antioksüdantide kohta leiad põhjalikumat lugemist siit.

Q10-ne avastamise ajalugu tegelikult väga kaugele ei ulatugi. Selle kollaka kristalse ühendi e. koensüüm Q10-ne eraldasid esimesena 50 aastat tagasi veise südamest F. L. Crane, Y. Hatefi, R. L. Lester ja C. Widmer Wisconsini ülikoolist. Samal aastal said selgeks ka aine ehitus ja koht meie keha energiatootmises. Tänu oma antioksüdantsetele omadustele on koensüümi Q10 toimet nüüdseks uuritud juba paljude terviseprobleemide korral (1, 3, 26).

Vitamiin_Q10_Mis_vahe_on_ubikinoonil_ja_ubikinoolil-Ecosh

Koensüüm Q10 vormid ubikinoon ja ubikinool – mis vahe neil on?

Looduses, nii toidus kui inimorganismis, leidub koensüümi Q10 mõlemat vormi – nii ubikinooni kui ka ubikinooli. Need mõlemad koensüüm Q10 erinevad vormid on seotud ka keha energia tootmisega. Peamine erinevus ubikinooni ja ubikinooli vahel seisneb aga molekuli redutseerimistasemes. 

See tähendab, et ubikinoon on koensüüm Q10 oksüdeeritud vorm ja ubikinool on aktiivne redutseeritud vorm. Mõlemad vormid mängivad olulist rolli keha normaalses funktsioneerimises, eriti aga energia tootmises ja oksüdatiivse stressi vastu võitlemisel.

  • Ubikinool ehk aktiivne ja kehas koheselt kasutatav vorm. Ubikinool on sõltuvalt temperatuurist kas valge või läbipaistev. See on Q10ne aktiivne redutseeritud vorm, mida organism saab koheselt ja hõlpsasti kasutada. Seda nimelt seetõttu, et rakuenergia genereerimiseks peab keha kõigepealt ubikinooni ubikinooliks muutma. Ilma niisuguse muundamiseta ei saa organism energia tootmisprotsesse lõpule viia ega ka energiataset säilitada. Seetõttu võibki just ubikinool osutuda asendamatuks eakatele ja nendele, kellede jaoks on tavalise Q10-ne imendumine või selle organismis aktiivseks Q10-ks muutmine mingil põhjusel võimatu. Ubikinool on rakulise energia tootmiseks olulisem, kuna see on aktiivsem ka elektronide transportimisel mitokondrites ja ATP sünteesis. Keemia seisukohast ongi ubikinooli ja ubikinooni peamine erinevus see, et ubikinool on Q10 redutseeritud vorm, samas kui ubikinoon on oksüdeeritud vorm. See tähendab, et ubikinoonil on rohkem elektrone kui ubikinoolil.
  • Ubikinoon ehk mitteaktiivne vorm, mille keha peab selle kasutamiseks esmalt ubikinooliks muutma. Ubikinoonile on iseloomulik kollane värvus. Ubikinoon on koensüümi Q10 oksüdeeritud vorm, mida on uuritud ja toidulisandina kasutatud juba enam kui 30 aastat. Ubikinoon on koensüüm Q10 põhiline vorm, mida leidub nii toidus kui ka inimkehas.

Kuni viimaste aastateni ongi toidulisandite tootjate suurim väljakutse olnud leida tehnoloogia, mis võimaldaks kapseldada just seda vitamiini Q10 aktiivset vormi ehk ubikinooli ning sealjuures see aktiivne vorm seal kapslis ka säilitada. 

Suurim väljakutse on see olnud just seetõttu, et ubikinool on keemiliselt äärmiselt ebastabiilne ja muutub tagasi oksüdeeritud vormiks niipea, kui hapnikuga kokku puutub. 

Aga, tänaseks on see mure lahendatud ja Ecoshi Q10 toidulisand sisaldab lisaks ubikinoonile ka Q10 aktiivset vormi – ubikinooli. Nimelt kasutab Ecosh oma tootes kvaliteetset Kaneka ubikinooli toorainet, mis on organismis toodetava koensüümiga Q10 bioidentne.

Q10_toidulisand_Ubikinoon_pluss_Ubikinool_vitamiin_Q10-Ecosh

Miks sinu keha vajab koensüümi Q10 mõlemat vormi – nii ubikinooni kui ubikinooli ja miks tarvitada neid mõlemaid

Ubikinoon ja ubikinool on mõlemad koensüümi Q10 erinevad vormid, mis toimivad sünergistlikult ja täiendavad üksteist. Koos aitavad need säilitada koensüüm Q10 taset organismis ja optimeerida ka selle toimet. Ubikinooli (redutseeritud koensüüm Q10) ja ubikinooni (oksüdeeritud koensüüm Q10) koos võtmisel on mitmeid eeliseid:

  • Sünergiline toime. Moodustades redoks-paari, toimivad ubikinool ja ubikinoon sinu kehas koos. See kooslus aitab paremini säilitada koensüüm Q10 ringlust ja optimeerida ka selle toimet. Nad saavad teineteist täiendada ja tugevdada.
  • Tõhusus. Kui ubikinooli peetakse tõhusamaks antioksüdandiks, mis aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest, siis raku energia tootmises mängib olulist rolli just ubikinoon. Seega pakub nende kahe kombinatsioon nii antioksüdantset kaitset kui ka energiataseme toetust.
  • Individuaalsed vajadused. Kuigi mõned inimesed võivad ubikinooli või ubikinooni suhtes eelistusi omada, siis võivad nende vajadused vastavalt elustiilile ja tervislikule seisundile erinevad olla, või siis, ajas muutuda. Kombineeritud toidulisand pakub aga paindlikkust neile, kes soovivad kasutada mõlema vormi eeliseid.
  • Vanuse ja terviseseisundi kaalutlused. Mõned uuringud viitavad sellele, et ubikinool võib olla eelistatud vanematele inimestele või neile, kellel on juba oksüdatiivse stressi märke, samas kui ubikinooni võivad eelistada nooremad inimesed, kellel on rohkem vajadust energia tootmise järele.

Viimase kolme aastakümne jooksul on koensüüm Q10 oma mitmete positiivsete omaduste tõttu vägagi tunnustatud. Seda eriti just oma toime tõttu nii üldisele tervisele ja heaolule kui ka südame-veresoonkonna ning neuroloogilisele tervisele. 

Q10 varud sinu kehas, selle ainevahetus (metabolism) ja imendumine – mis vähendab Q10 imendumist ja mis suurendab Q10 imendumist?

Koensüüm Q10 ja ainevahetus

Looduses, nii toidus kui inimorganismis, leidub koensüümi Q10 mõlemat vormi – nii ubikinooni kui ka ubikinooli. Suurem osa koensüümist Q10, mida saame toiduga, on aga ubikinoon. 

Sooleseinas ja maksas muudetakse see ubikinoon siis ubikinooliks – koensüümi Q10 aktiivseks vormiks. 

Sinu kehas sünteesitakse Q10 maksas aga vaid juhul, kui maks on terve ja organismis on ka piisavalt B-grupi vitamiine. Maks suudab Q10 sünteesida kõige rohkem vanuses 19-25 aastat. Vanemaks saades see võime väheneb. Maksaprobleemide ja maksa tervena hoidmise kohta saad edasi lugeda siit.

Koensüüm Q10 ja imendumine

Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja sapphapetest. Normaalse, tervisliku ja stressita eluviisi puhul ei ole Q10 vitamiini toidulisandina vaja juurde võtta. Sapi- või pankrease nõre vaeguse ja osade teiste seisundite korral, millest kirjutame lähemalt Q10 puuduse põhjuste juures, on aga selle vitamiini imendumine pärsitud.

Kus sinu kehas Q10-t hoiustatakse

Koensüümi Q10 põhiline hoidla ehk depoo asub sinu kehas peamiselt maksas ja neerudes, kuid selle tase on kõrgeim müokardis (kuna müokardi (südamelihas) energiavajadus on tohutu), ületades Q10 sisalduse maksas ja neerudes kahekordselt.

Q10_toiduallikad_Koensüüm_Q10_Ubikinooni_allikad_Ubikinooli_allikad_Vitamiin_Q10_toidus-Ecosh

Koensüüm Q10 (ubikinooni) toiduallikad

Kuigi teatud toitudes looduslikult leiduv Q10 kogus on palju väiksem kui toidulisandites, siis Q10 vitamiini on siiski nii loomsest kui ka taimsest toidust võimalik kätte saada. Kõige rikkalikumad Q10 allikad on mõned kalad, veiseliha, sealiha, linnuliha, subproduktid nagu maks ja süda, taimeõlid ning pähklid ja seemned. Köögiviljad ja puuviljad sisaldavad vitamiini Q10 vaid väga tagasihoidlikus koguses, välja arvatud avokaadod, mille CoQ10 sisaldus on üsna kõrge.

Koensüüm Q10 sisaldus valitud toiduainetes:

Sealiha:

  • Liha: 14–45 mg/kg
  • Maks: 23–54 mg/kg
  • Süda: 12–128 mg/kg

Veiseliha:

  • Liha: 26–40 mg/kg
  • Maks: 39–50 mg/kg
  • Süda: 113 mg/kg

Kana:

  • Rinnafilee: 8–17 mg/kg
  • Tiivad: 11 mg/kg
  • Kintsuliha: 24–25 mg/kg

Kalad:

  • Sardiin: 5–64 mg/kg
  • Lõhe: 4–8 mg/kg
  • Tuunikala: 5 mg/kg
  • Makrell:
    • Punane liha: 43–67 mg/kg
    • Valge liha: 11–16 mg/kg

Õlid:

  • Sojaoaõli: 54–280 mg/kg
  • Rapsiõli: 64–73 mg/kg
  • Viinamarjaseemneõli: 64–73 mg/kg
  • Oliiviõli: 4–160 mg/kg
  • Päevalilleseemneõli: 4–15 mg/kg

Pähklid ja seemned:

  • Maapähkel: 27 mg/kg
  • Pistaatsia: 20 mg/kg
  • Seesamiseemned: 18–23 mg/kg
  • Kreeka pähkel: 19 mg/kg
  • Sarapuupähkel: 17 mg/kg
  • Mandel: 5–14 mg/kg

Köögiviljad ja ürdid:

  • Petersell: 8–26 mg/kg
  • Spinat: kuni 10 mg/kg
  • Brokkoli: 6–9 mg/kg
  • Lillkapsas: 2–7 mg/kg
  • Hiina kapsas: 2–5 mg/kg

Puuviljad:

  • Avokaado: 10 mg/kg
  • Viinamarjad: 6–7 mg/kg
  • Mustsõstar: 3 mg/kg
  • Maasikas: 1 mg/kg
  • Apelsin: 1–2 mg/kg
  • Greip: 1 mg/kg
  • Õun: 1 mg/kg
  • Banaan: 1 mg/kg (4).

Q10_toidulisand_Ubikinoon_pluss_Ubikinool_vitamiin_Q10-Ecosh

Koensüüm Q10 puuduse tunnused – mis juhtub Q10 puuduse ja imendumishäirete korral?

Kerge Q10 puudus

Kui Q10 süntees on tagasihoidlik, või mingil põhjusel takistatud, väheneb organismis ka energia tootmine. Lihased hakkavad kiiremini väsima, nõrgeneb südame töö, langeb närvirakkude töö tõhusus ja väheneb ka antikehade moodustamine immuunsüsteemi poolt. 

Seepärast ongi peamised märgid väikesest Q10 puudusest:

  • väsimus,
  • lihasnõrkus,
  • jõuetus.

Tõsine Q10 puudus

Nagu siin loos eelnevaltki mainitud, siis on väga ebatõenäoline, et täiesti tervel inimesel üldse tõsine Q10 defitsiiti tekiks. Aga inimestel, kellel on spetsiifilised tervisehäired, nagu geneetilised mutatsioonid või muud terviseprobleemid, on see risk suurem. 

Nendest seisunditest põhjustatud tõsine Q10 puudus ilmneb tõenäoliselt juba varases eas ja sellist defitsiiti iseloomustavad:

  • Sagedane väsimus ja nõrkus.
  • Peavalud või migreenid.
  • Organite kahjustus.
  • Kidur kasv.
  • Ajupõletik või ajukahjustus.
  • Kuulmislangus.
  • Vaimsete võimete ja liikumisvõimete kaotus.
  • Probleemid tasakaalu ja koordinatsiooniga.
  • Nägemise või kuulmise kaotus, silmade liikumise häired, lihaste krambid või jäikus ning vaimne alaareng.
  • Neeruprobleemid, mis võivad põhjustada valku uriinis, kolesterooli tõusu, vedeliku kogunemist, turset, verd uriinis, aneemiat, valgete vereliblede vähenemist või neerupuudulikkust.
  • Südameprobleemid, mis võivad põhjustada südamelihase laienemist ja nõrgenemist (30).

Q10 puudust saab mõõta vereprooviga, kuid see ei näita alati täpselt, kui palju on seda koensüümi meie kudedes ja rakkudes. Vitamiin Q10 puudust saab ravida Q10 toidulisanditega, aga Q10 toidulisandeid ei ole vaja kõigile, vaid ainult neile, kellel on koensüüm Q10-ne järgi suurenenud vajadus.

Q10 puuduse põhjused

Q10 puudus ehk defitsiit jaguneb laias laastus primaarseteks või sekundaarseteks puudusteks. Primaarsed puudused tulenevad CoQ10 sünteesi mitmeastmelise biokeemilise raja geneetilistest defektidest, samas kui sekundaarsed puudused võivad tekkida teiste haiguste või teatud farmakoteraapiate tagajärjel (28).

Q10 puudus geneetliste tegurite tõttu

Kaks olulist aspekti, mis võivad CoQ10 puudulikkust põhjustada, on vähenenud biosüntees ja suurenenud Q10 kasutamine organismis. Q10 peamine allikas kehas on biosüntees ja see nõuab vähemalt 12 geeni. Kuid mutatsioonid paljudes nendes geenides võivad põhjustada Q10 puudulikkust.

Siiski võivad CoQ10 taset mõjutada ka muud geneetilised defektid, mis ei olegi otseselt Q10 biosünteesiprotsessiga seotud. Nende hulka kuuluvad geneetilised defektid, nagu näiteks mitokondriaalse DNA, ETFDH, APTX, FXN ja BRAF mutatsioonid (4).

Selline Q10 defitsiit on haruldane, kliiniliselt heterogeenne autosoomne retsessiivne haigus, millega kaasneb koensüümi Q10 vaegus ja mis võib mõjutada paljusid kehaosi, peamiselt aga aju, neere ja lihaseid.

See häire on põhjustatud mutatsioonist mis tahes geenis, mis kodeerib otseselt Q10-ne sünteesiga seotud valke ja on mitokondriaalsete häirete hulgas ainulaadne, kuna varajane Q10-ne lisaks tarbimine võib ära hoida neeru- ja neuroloogiliste ilmingute teket. Geneetilistel põhjustel kujunenud koensüümi Q10 vaeguse sümptomid, raskusaste ja algus võivad olla väga erinevad.

Kõige tõsisematel juhtudel ilmneb häire imikueas ja põhjustab probleeme, mis võivad olla eluohtlikud. Nende terviseprobleemide hulka kuuluvad:

  • Raske ajufunktsiooni häire koos lihasnõrkusega (entsefalomüopaatia).
  • Teiste kehasüsteemide rike.

Tagasihoidlikumatel juhtudel võib sellist laadi defitsiit endast märku anda kuuekümnendates eluaastates ning sageli põhjustada neuroloogilisi ja muid probleeme, mis järk-järgult süvenevad, kui neid koensüümi Q10 lisaks tarbimisega ei ravita. Nende terviseprobleemide hulka kuuluvad:

  • Koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired (väikeaju ataksia), mis on põhjustatud liikumiste koordineerimisega seotud ajuosa (väikeaju) defektidest.
  • Krambid.
  • Halb lihastoonus.
  • Tahtmatud lihaste kokkutõmbed (düstoonia).
  • Progresseeruv lihaste jäikus (spastilisus).
  • Intellektuaalne puue.
  • Ebanormaalsed silmade liigutused (nüstagm).
  • Nägemise kaotus nägemisnärvide atroofia (degeneratsiooni) või silma tagaosa valgustundliku koe lagunemise tõttu (retinopaatia).
  • Sensorineuraalne kuulmislangus sisekõrva kõrvalekallete tõttu.
  • Nefrootiline sündroom (teatud tüüpi neerufunktsiooni häire), mis tekib siis, kui neerukahjustus kahjustab neerude funktsiooni ja võimaldab verevalgul uriiniga erituda (proteinuuria ehk valkkusesus). See võib ilmneda koos neuroloogiliste kõrvalekalletega või ilma.
  • Suurenenud kolesteroolisisaldus veres (hüperkolesteroleemia).
  • Ebatavaline vedeliku kogunemine kõhuõõnde.
  • Turse.
  • Veri uriinis (hematuuria), mis võib põhjustada punaste vereliblede arvu vähenemist organismis (aneemia).
  • Ebatavaline vere hüübimine või spetsiifiliste valgete vereliblede arvu vähenemine, mis võib nefrootilise sündroomiga inimestel põhjustada immuunsüsteemi nõrgenemist ja sagedasi infektsioone. Ilma ravita (kus kasutatakse Q10 toidulisandeid) võib inimestel lõpuks tekkida pöördumatu neerupuudulikkus (lõppstaadiumis neeruhaigus).
  • Hüpertroofiline kardiomüopaatia (teatud tüüpi südamehaigus, mis suurendab ja nõrgestab südamelihast) (5, 7, 8, 25).

Muud Q10 puuduse põhjused

On palju teisigi tegureid, mis kehas Q10 moodustumist ja selle toidust imendumist takistada võivad. Siia hulka kuuluvad:

  • Pidev stress. Stressi korral seedimine põhimõtteliselt seiskub, kuna veri, mis toitaineid rakkudesse, kudedesse ja organitesse kannab, liigub nn “põgene või võitle” olukorra tõttu mis kehas stressi tõttu tekib – lihastesse.
  • B6-vitamiini puudus.
  • Soolehäired (sh soole väärarengud).
  • Raua liiasus (sh liigne rauatablettide tarbimine).
  • Kudede suurenenud nõudmised haiguse tagajärjel.
  • Mitokondriaalsed haigused.
  • Oksüdatiivne stress (vananemise ja teiste liigsete vabade radikaalidega kokkupuudet soodustavate tegurite tõttu).
  • Rääsunud õlide ja rasvade ning transrasvade tarbimine.
  • Liiga palju kloori sisaldav vesi.
  • Erinevate ravimite kõrvaltoimed, näiteks:
    • Statiinid (kasutatakse laialdaselt kolesterooli alandamiseks). On leitud, et  statiinide tarvitamise (kolesteroolialandajad) korral on maksas Q10 süntees pärsitud. Nimelt vähendavad statiinid maksa aastatega niigi vähenevat võimet Q10 sünteesida veel umbes 40% ja seda ei õnnestu toiduga kuidagi korvata. Olgu ka öeldud, et lisaks tarbitav Q10 ei vähenda mitte mingil moel keha enda Q10 toodangut.
    • Antibiootikumid.
    • Lahtistitena töötavad mineraalõlid.
    • Antibeebipillid (6).

Q10_vitamiin_on_elujõu_vitamiin

Koensüüm Q10 ja uuringud

Koensüümi Q10 on uuritud palju ja allolevalt toome sinuni nendest uuringutest kiire ülevaate peamiselt National Institutes of Health lehel avaldatud artikli põhjal.  

1. Vererõhk

Q10 toidulisandite mõju on uuritud seoses vererõhu vähendamisega, kus madalat Q10 taset on seostatud kõrgema vererõhuga ja vastupidi (1, 3).

2. Süda

Oma oksüdatiivsete kahjustuse vähendamise ning ATP tootmise suurendamise tõttu on teadlastel olnud põhjust uurida ja seostada vitamiin Q10 tarbimist koos tavaliste ravimitega ka südameprobleemide riskide vähenemisega (1, 3, 8).

3. Viljakus

Uuringutes on Q10 antioksüdantsed omadused näidanud mõju ka sperma kvaliteedile ja vanusega seotud munarakkude kvaliteedi ja arvu languse vähenemisele naistel (3, 6, 9).

4. Rasedus

Uuringute kohaselt on CoQ10 toidulisandite võtmine seotud riskirühma kuuluvate naiste preeklampsia (raseduse tüsistus, mida kirjeldab kõrge vererõhk ja mõne muu organsüsteemi, kõige sagedamini maksa ja neerude kahjustuse tunnused) tekkeriski vähenemisega. Madalat Q10 taset on seostatud ka iseenesliku raseduse katkemisega (3).

5. Periodontaalne haigus

Periodontaalne haigus on põletikuline haigusprotsess, mis tuleneb peamiselt bakterite rünnakust ning igemete ja hambaid ümbritseva luu põletikust. Uuringutes on koensüüm Q10 näidanud endogeenset (seespidist) antioksüdantset toimet, mis tõstab haiges igemes Q10 kontsentratsiooni ja pärsib seeläbi kaugelearenenud patoloogilisi protsesse (3).

6. Veresuhkur

Keskmisest madalamat Q10 taset on seostatud ka diabeediga ja uuritud selle tarbimise mõju insuliinitundlikkusele ja II tüüpi diabeedile (3, 13).

7. Päikesekahjustus ja nahk

Keskkonnategurid, nagu UV-kiired, võivad pärssida kaitset kahjulike väliste agressorite eest, vähendada naha niiskust ja soodustada nahakihtide õhenemist. Q10 otse nahale kandmine võib aga vähendada välistegurite, näiteks päikesekahjustuste põhjustatud kahjustusi, suurendada naharakkude energiatootmist ning soodustada antioksüdantide kaitset. Uuringud viitavad ka sellele, et madala Q10 tasemega inimestel näib olevat suurem risk nahavähi tekkeks (6, 10).

8. Oksüdatiivne stress

Q10 on antioksüdantse toimega. Antioksüdandid aga kaitsevad rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest ja stimuleerivad raku energia tootmist, edendades seega nende tervist ja ellujäämist.

9. Vähk

Uuringute kohaselt on vähihaigetel patsientidel koensüümi Q10 tase langenud. Seetõttu on madalat CoQ10 taset seostatud suurema vähiriskiga (14, 15, 16, 17).

10. Treening

Oksüdatiivne stress ehk vabade radikaalide ülekaal kehas võib mõjutada lihaste tööd ja seega ka treeninguvõimet ning sooritust. Õnneks võib Q10 toidulisandite manustamine treeningule kaasa aidata, vähendades rakkudes oksüdatiivset stressi ja parandades mitokondriaalseid funktsioone (6, 12).

11. Aju funktsioonid

Oksüdatiivne stress mõjub halvasti ka ajule. See suurendab kahjulike ühendite tootmist, mis võivad mõjutada tunnetust, mälu ja füüsilisi funktsioone. Uuringutes on Q10 vitamiin aga vähendanud nende kahjulike ühendite aktiivsust, mis ajuhaigusi põhjustada võivad (6).

Veelgi enam, mõnedes esialgsetes uuringutes on koensüüm Q10 samade kahjulikke ühendeid pärssivate mehhanismide kaudu näidanud ka Alzheimeri tõve ja Parkinsoni tõve progresseerumise aeglustumist (kuid mitte peatamist). Selle mõju kinnitamiseks on aga vaja rohkem uuringuid (1, 6, 18, 19, 20).

12. Statiini tüüpi kolesterooliravimite võtmise kõrvalmõjud, nagu maksaprobleemid ja lihasvalud

Koensüüm Q10 on osutunud vajalikuks, kui arst on määranud kolesteroolitaset alandavaid statiine (nagu atorvastatiin, tserivastatiin, lovastatiin, pravastatiin, simvastatiin), sest need ravimid ei võimalda maksas Q10 sünteesida. Statiinid vähendavad maksa võimet sünteesida Q10 aastatega umbes 40% ja seda ei saa kompenseerida Q10-rikka toidu söömisega.

Mõnede esialgsete tõendite kohaselt võib Q10 vitamiin aidata ennetada või pärssida ka statiinitüüpi kolesterooliravimite võtmise kõrvaltoimeid, nagu maksaprobleemid ja lihasvalu. Siiski on vaja rohkem uuringuid. Pane tähele, et lisaks tarbitud Q10 ei vähenda kuidagi organismi enda Q10 tootmist (1, 3).

13. Peavalud

Uuringutes on Q10 võtmine näidanud pärssivat mõju migreeni korral, kuna see suurendab mitokondriaalset funktsiooni ja mõjutab ka põletikku. Siiski võib toime avaldumiseks kuluda mitu kuud (3, 11).

14. Kopsude tervis

Samuti on oksüdatiivsetele kahjustustele äärmiselt vastuvõtlikud kopsud. Seetõttu võib antioksüdantse kaitse puudumine, sealhulgas koensüümi Q10 madal tase ja suurenenud oksüdatiivne kahjustus kopsudes, põhjustada kopsuhaigusi, nagu astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK). Astmahaigetel võib Q10-ne lisaks tarbimine aidata vähendada tarbitavate steroidravimite vajadust (6, 21, 22, 23, 24).

15. Mitokondriaalsed häired

Mitokondriaalse müopaatiaga inimestel on sageli vähenenud ka Q10-ne tase lihaskoes. Seetõttu kasutatakse koensüümi Q10 laialdaselt esmaste mitokondriaalsete häirete korral. Kliinilised tõendid on aga mitokondriaalsete haiguste suhtelise harulduse ja heterogeensuse tõttu piiratud (3).

16. Fibromüalgia

Hiljutiste uuringute kohaselt on oksüdatiivne stress ja koensüümi Q10 vähenenud tase seotud fibromüalgia kliiniliste sümptomitega. Ühes uuringus näitasid Q10-ne puudulikkusega fibromüalgiaga patsiendid pärast selle vitamiini lisaks tarbimist sümptomite olulist vähenemist (3).

17. Ateroskleroos

Uuringus, mis viidi läbi ateroskleroosiga inimestel, näitas koensüümi Q10 tarbimine annuses 150 mg/päevas oksüdatiivse stressi vähenemist, antioksüdantsete ensüümide aktiivsuse suurenemist ja ka põletikumarkerite vähenemist (3).

18. Huntingtoni tõbi

Huntingtoni tõbi on neurodegeneratiivne geneetiline seisund, mis põhjustab neuronite järkjärgulist surma koos dementsuse ja dramaatilise kaalukaotuse kliiniliste sümptomitega. Kuid kuna on kindlaid tõendeid selle kohta, et varajane oksüdatiivne stress võib Huntingtoni tõve korral rolli mängida, on välja pakutud Q10-ne kasutamise strateegia. Selle vitamiini tarbimine on Huntingtoni tõvega inimestel näidanud oksüdatiivse stressi markerite vähendamisel paljutõotavaid tulemusi (3).

19. Friedreichi ataksia

Tõendid näitavad, et ka Friedreichi ataksia puhul mängivad olulist rolli just oksüdatiivsed kahjustused, aga ka mitokondriaalse hingamisahela düsfunktsioon ja raua akumuleerumine. Kuid pikaajalise avatud pilootuuringu kohaselt, mis kestis 47 kuud, uuriti 400 mg koensüümi Q10 pluss 2100 IU E-vitamiini kasutamist päevas 10 patsiendil ning täheldati mitokondriaalse energia sünteesi püsivat paranemist, mis oli seotud ka haiguse progresseerumise aeglustumise ja südamefunktsiooni paranemisega. Kahjuks olid lühemate uuringute tulemused vähem rahuldavad (3).

20. Downi sündroom

Downi sündroom on kromosomaalne anomaalia, mis on seotud keerulise fenotüübiga. Huvitaval kombel mängib oksüdatiivne stress ka selles patoloogias suurt rolli, mis viitab sellele, et oksüdatiivne stress aitab kaasa Downi sündroomi kliinilisele ilmingule. Uuringute tulemused, milles uuriti Q10-ravi mõju DNA kahjustustele Downi sündroomi korral, viitavad sellele, et Q10-ne mõju Downi sündroomi korral ei peegelda mitte ainult antioksüdantide efektiivsust, vaid tõenäoliselt moduleerib ka DNA mehhanisme (3).

21. Enneaegne vananemine

Vananemisest tingitud koensüümi Q10 koguste vähenemine võib olla üheks peamiseks teguriks eakate krooniliste tervisehäirete tekkes. Veelgi enam, lisaks sellele, et koensüüm Q10 on antioksüdant, osaleb see ka rakuprotsessides. Seetõttu on vananemise ajal Q10-ne õige omastamine rakkudesse nende aktiivsuse parandamiseks kriitilise tähtsusega. Q10-ne funktsionaalse taseme säilitamine rakumembraanides kas endogeense sünteesi parandamise või toidulisandite abil võibki olla vananemise ajal üks tervise tugevdamise võtmestrateegiaid (3).

Q10_toidulisand_Ubikinoon_pluss_Ubikinool_vitamiin_Q10-Ecosh

Millal võiksid koensüümi Q10 lisaks tarbida?

Üldiselt peaks enamikul tervetel inimestel olema Q10-ne varud juba looduslikult täiesti piisavad. Kuid mõned tõendid viitavad sellele, et osadel juhtudel võib antioksüdantse strateegiana olla kasulik ka selle lisaks tarbimine. 

Seda just seetõttu, et mõned tervislikud seisundid (nagu paljud neurodegeneratiivsed häired, vähk, stress, diabeet ning südame-veresoonkonna ja lihaskonna haigused) ning ka vanus võivad kehas Q10-ne taseme langust põhjustada. Kuigi pole veel täiesti selge, kas madal Q10-ne tase ikka on nende terviseprobleemide tagajärg, või hoopis põhjustaja. Q10 toidulisandeid võib lisaks tarvitada allolevatel põhjustel.

  • Püsiva füüsilise ja vaimse koormuse ajal, sh pideva stressi ja kurnatuse korral.
  • Ravimite pikaajalisel tarvitamisel.
  • Vananedes.
  • B-vitamiinide puudusel.
  • Kui kahtlustad, et puutud kokku liigselt paljude vabade radikaalidega.
  • Mõnede terviseprobleemide korral, nagu kardiomüopaatia ja kõrge kolesteroolitase.
  • Erinevatest terviseprobleemidest taastumisel.

Koensüüm Q10 ja soovitatavad annused – kui palju Q10-t sinu keha vajab?

Olulised faktid vitamiini Q10 tarbimise kohta:

  • Alates 25. eluaastast hakkab Q10-ne süntees sinu kehas vähenema ja 60-aastaselt toodab sinu organism juba ainult 40% kogusest, mida keha tegelikult vajab. Kui aga Q10-ne päevane kogus langeb 25%-ni, võivad hakata arenema patoloogilised protsessid, näiteks südame-, maksa- ja kopsude funktsioonides.
  • Õnneks ei põhjusta koensüüm Q10-ne lisaks tarbimine tõsiseid kõrvaltoimeid ning selle vitamiini uued vormid suurendavad ka Q10-ne imendumist ja kudedes jaotumist.
  • Kuigi Q10 vitamiini ideaalset kogust pole kindlaks tehtud, peetakse toidust ja muudest allikatest saadava koensüümi Q10 tüüpiliseks soovitatavaks ööpäevaseks annuseks 90–200 mg. See annus võib siiski erineda sõltuvalt isiklikest vajadustest ja tervislikust seisundist. Kuid toiduga saavad seda koensüümi inimesed tavaliselt päevas ainult 10–20 mg, samas kui nad võiksid saada vähemalt 30–70 mg.
  • Terapeutilistel eesmärkidel on teadlased kasutanud täiskasvanutel Q10-ne annuseid vahemikus 50 mg kuni 1200 mg, mis on aeg-ajalt jagatud päeva jooksul mitmeks väiksemaks annuseks.
  • Koensüüm Q10-ne toime hakkab ilmnema pärast 2-4-nädalast tarbimist, kuni saavutatakse vajalik tase.
  • Rasva sisaldavate (lipiidide) toiduainete samaaegne tarbimine soodustab vitamiini Q10 imendumist.
  • Praadimine vähendab koensüümi Q10 sisaldust toidus 14–32%.
  • Pane tähele, et erinevatel toidulisanditel võivad olla erinevad tugevused ja koostisained, seetõttu peaksid järgima etiketil olevaid juhiseid või küsima nõu oma arstilt (1, 2, 3, 4).

Miks valida just Ecoshi Q10 toidulisand

Ecoshi Q10 toidulisand sisaldab mõlemat vormi, nii ubikinooni kui ubikinooli. Ühiselt on neil sünergiline toime. Ubikinool ja ubikinoon toimivad kehas koos ning moodustavad redoks-paari, mis aitab kehas Q10-ne ringlust paremini säilitada ja optimeerida ka selle toimet. Seega mõlemad vormid täiendavad ja tugevdavad teineteist.

Veelgi enam, Ecoshi Q10 toidulisandis on kasutusel Kaneka ubikonool, mis on saadud 30 aasta jooksul maailma tunnustatuimast ja uurituimast Q10 koostisosast. Kaneka ubikinool on märkimisväärselt erinev toode, mille on valmistanud üks usaldusväärsemaid toidulisanditetööstuse ettevõtteid. See on saadaolevaist üks tugevamaid lipiidides lahustuvaid antioksüdante ning kaitseb keharakkude, sealhulgas lipiidide, valkude ja DNA oksüdatiivse kahjustuse eest. Samuti mängib see olulist rolli raku ATP (energia) tootmisel.

Ecoshi Q10 toidulisandis sisalduvast Kaneka ubikinoolist veidi täpsemalt:

  • 2007. aastal tõi Kaneka Corporation turule oma järgmise põlvkonna koensüüm Q10-ne toote Kaneka ubikinool ja see on maailma esimene ja ainus toitainena saadaolev ubikinool
  • Tänu Kaneka pühendumusele kõrgeima kvaliteediga toitainete tootmisele, kulutas ettevõte enne selle murrangulise toitainelise koostisosa turuletoomist uuringutele ja testimisele rohkem kui 10 aastat. 
  • Kaneka ubikinool saadakse Kaneka Q10-st, mis on ainus tänapäeval saadaolev looduslik pärmiga fermenteeritud ja bioidentne koensüüm Q10.
  • Kaneka ubikinool imendub paremini kui tavaline koensüüm Q10, mis tähendab, et Q10-ne optimaalset taset saab kiiresti ja tõhusalt taastada ja seda eriti neil, kes on üle 40-aastased või keda mõjutavad teatud vanusega seotud seisundid.
  • Ubikinool mõjutab energiataset, vastupidavust ja üldist heaolu igas eas, siiski arvatakse, et need, kes on 40-aastased ja vanemad või keda mõjutavad vanusega seotud tervislikud seisundid, saavad sellest Q10-ne eelkonverteeritud vormist rohkem kasu kui nooremad.
  • Kaneka ubikinool on olnud müügil alates 2006. aastast (27).

Ecoshi Q10-ne toidulisandis sisalduv ubikinool on ainus tänapäeval saadaolev looduslik pärmiga fermenteeritud ja bioidentne koensüüm Q10.

Koensüüm Q10 ettevaatusabinõud ja kõrvalmõjud üleannustamise korral

Ettevaatusabinõud

  • Kuna Q10 võib alandada vererõhku ja veresuhkru taset, siis inimesed, kellel on kroonilised haigused, nagu diabeet, südamepuudulikkus, neeru- või maksaprobleemid, peaksid olema CoQ10 toidulisandite kasutamisel ettevaatlikud ja konsulteerima oma arstiga.
  • Samuti peaksid enne Q10 toidulisandite tarbimist oma arstiga nõu pidama inimesed, kes võtavad teatud ravimeid, nagu kilpnäärmeravimid või verevedeldajad, või läbivad keemiaravi.
  • Niisamuti ei tohiks ilma eelnevalt arstiga konsulteerimata Q10 toidulisandeid tarbida lapsed, lapseootel naised ja imetavad emad.

Kõrvalmõjud üleannustamise korral

CoQ10 pidev ja äärmiselt liigne tarbimine (täheldatud ohutu taseme riskihindamise meetod on näidanud, et ohutuse tõendid on tugevad kuni 1200 mg päevas tarbimise korral) võib harvadel juhtudel põhjustada peamiselt seedetrakti kõrvaltoimed, näiteks:

  • iiveldus,
  • oksendamine,
  • kõrvetised,
  • ebamugavustunne kõhus,
  • kõhulahtisus,
  • söögiisu kaotus,
  • sügelev nahk,
  • unetus,
  • peavalu,
  • unisus,
  • väsimus,
  • vähenenud valgustaluvus (1, 4).

Need kõrvaltoimed kaovad aga tavaliselt nädala jooksul pärast liigse tarbimise lõpetamist (1, 4).

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autorid: Agnes Laine ja Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com.

Allikad:

  1. Coenzyme Q10: Health Benefits, Dosage, & Side Effects (webmd.com)
  2. CoQ10 Dosage: How Much Should You Take per Day? (healthline.com)
  3. Coenzyme Q10 Therapy (nih.gov)
  4. Coenzyme Q10 – Wikipedia
  5. Primary Coenzyme Q10 Deficiency – NCBI Bookshelf (nih.gov)
  6. 9 Benefits of Coenzyme Q10 (healthline.com)
  7. Primary coenzyme Q10 deficiency: MedlinePlus
  8. Coenzyme Q10 for the treatment of heart failure – PubMed (nih.gov)
  9. Antioxidant supplements and semen parameters – PubMed (nih.gov)
  10. Low plasma coenzyme Q10 levels as an independent prognostic factor for melanoma progression – PubMed (nih.gov)
  11. Oral coenzyme Q10 supplementation in patients with migraine – PubMed (nih.gov)
  12. Oxidative stress and antioxidant defense in plasma: the effect of coenzyme Q10 – PubMed (nih.gov)
  13. Novel CoQ10 antidiabetic mechanisms – PubMed (nih.gov)
  14. Low plasma coenzyme Q(10) levels and breast cancer risk – PubMed (nih.gov)
  15. Activities of vitamin Q10 in animal models and a serious deficiency in patients with cancer – PubMed (nih.gov)
  16. Plasma coenzyme Q10 levels and prostate cancer risk – PubMed (nih.gov)
  17. Lipid peroxidation, DNA damage and coenzyme Q10 in lung cancer patients – PubMed (nih.gov)
  18. Parkinson’s disease: mitochondrial molecular pathology, inflammation, statins, and therapeutic neuroprotective nutrition – PubMed (nih.gov)
  19. Evaluation of coenzyme Q as an antioxidant strategy for Alzheimer’s disease – PubMed (nih.gov)
  20. Effects of coenzyme Q10 in early Parkinson disease – PubMed (nih.gov)
  21. Increased oxidative stress in patients with chronic obstructive pulmonary disease (COPD) – PubMed (nih.gov)
  22. Coenzyme Q10 supplementation reduces corticosteroids dosage – PubMed (nih.gov)
  23. Coenzyme Q10 levels in serum of patients with chronic obstructive pulmonary disease – PubMed (nih.gov)
  24. Decreased levels of coenzyme Q(10) in patients with bronchial asthma – PubMed (nih.gov)
  25. OMIM – COENZYME Q10 DEFICIENCY, PRIMARY
  26. Mitochondrial control of cellular life, stress, and death – PubMed (nih.gov)
  27. Kaneka Ubiquinol – Kaneka Nutrients
  28. Disorders of Human Coenzyme Q10 Metabolism – PMC (nih.gov)
  29. Coenzyme Q10 Information | Mount Sinai – New York
  30. Coenzyme Q10 Deficiency – an overview | ScienceDirect Topics
  31. Apotheka „Naerata“ terviseajakiri NR 42 (14) TALV 2016 Mihkel Zilmer
  32. V ja L. Mihkelsoo „Isetervendaja käsiraamat“.
  33. Kasutatud konverentsil “Koensüüm Q10 ja omega-3 rasvhapped südamehaiguste ennetamises” esitatud Tiiu Vihalemma, Aet Lukmanni ja Svend Aage Mortenseni ettekannete materjale.
  34. Ubikinoonid – Vikipeedia (wikipedia.org)
  35. Ubiquinol Side Effects & Adverse Reactions (List) – MentalHealthDaily
  36. What Is Mitochondria (Structure, Diagram & Function) (byjus.com)
  37. The role of mitochondrial function and cellular bioenergetics in ageing and disease – PMC (nih.gov)

Kas sellest postitusest oli abi?

Lisa kommentaar

×

Ostukorv

´