LAPSE ARENG JA ARENGU VERSTAPOSTID – kognitiivse arengu, kõne arengu, füüsilise arengu ja sotsiaalse arengu verstapostid kuni lapse 5 aastaseks saamiseni ning näpunäited lapse arengu toetamiseks

Lapse areng on teema, mis paneb põksuma iga lapsevanema südame ja seda juba pikka aega enne lapse sündi. Soovime ju kõik, et meie lapsed oleksid õnnelikud, terved ja tublid. Aga kuidas me teame, kas nad arenevad normaalselt? Kuidas saame nende arengut toetada ja julgustada?

Selleks on olemas üldlevinud soovitused ja lapse arengu verstapostid, mis näitavad, millal enamik lapsi teatud asju teha oskavad, nagu näiteks naeratada, lehvitada, tassist juua või kõndida. 

Aga, iga laps on eriline ja areneb oma tempos. Seega ei tasu muretseda, kui sinu laps ei tee midagi täpselt samal ajal, kui seda teevad teised. See ei tähenda, et ta oleks vähem andekas või vähem armastatud.

Käesolevas artiklis annamegi sulle rohkem infot lapse arengu verstapostide kohta kuni tema viie aastaseks saamiseni ning jagame sinuga näpunäiteid ja tegevusi, kuidas oma lapse arengut toetada ja soodustada saad. Need näpunäited pärinevad mitmetelt ekspertidelt ja spetsialistidelt, kes on antud andmete läbivaatamisele ja arengu verstapostide valikule palju kaasa aidanud (1).

Lapse kasvatamine ja tema arengu jälgimine ei ole lihtne ülesanne, aga see on väga ilus ja rõõmus kogemus. Loodame, et siinne artikkel aitab sul seda imelist aega enda ja oma lapse elus nautida! 

Lapse areng

See, kuidas sinu laps mängib, õpib, räägib, käitub ja liigub, annab sulle tema arengu kohta mitmeid olulisi vihjeid. 

Lapse arengu verstapostideks nimetatakse selliseid oskusi nagu esimene naeratamine, “tadaa” lehvitamine, esimest korda tassist joomine või esimese sammu astumine. Need on need asjad, mida enamik lapsi (75% või rohkem) teatud vanuseks teha oskab ja mis ühtlasi ka lapse tervet arengut näitavad.

Ja ka vastupidi, kui üks või mitu verstaposti saavutamata jäävad, vihjavad need sellele, et millegile on tarvis tähelepanu pöörata ja selle taga on vaja põhjust otsida. Küll oleks lihtne kui iga lapsuke saaks sündides kaasa “juhendi” kuidas just temaga kõige paremini toime tulla ja kuidas just tema arengud kõige paremini toetada. Paraku see nii aga ei ole ja peame kõike katse-eksituse meetodil ise teada saama.

Aga kindlasti ei tohi sa selle pärast, kuni mõni oskus sinu lapsel veidi kauem aega võtab üleliia muretseda. See ei ole võistlus ja lapsed ei ole ju ühtviisi programmeeritud robotid. Seega pole selles midagi ebanormaalset, kui mõni laps pisut rohkem aega vajab. 

Ja just seepärast, et sa oma lapse arengu pärast asjatult südant ei valutaks (seda eriti siis, kui mõni teine ema oma lapse oskustega uhkeldab), toomegi allolevalt ära needsamad arengu verstapostid millal peaks olema tavapärane aeg midagi osata. 

Aga ka see pole kivisse raiutud. Peaasi, et sa ei unustaks, lapse kasvatamine ja tema arengu soodustamine ei ole sprint, vaid maraton. 

Kui suhtud kõigesse rahulikult ja ei suru liigselt takka, tajub ka sinu laps rahulikku ja turvalist õhkkonda, mis tema tervet arengut soodustab. Sest just sina, kui oma lapse esimene õpetaja oled see, kes tema aju arengule ja õppimisele enim kaasa aidata saab!

Seepärast, lisaks kõne arengu, sotsiaalse arengu, füüsilise arengu ja kogntitiivse arengu verstapostidele jagame sinuga allolevalt ka näpunäiteid ja turvalisi tegevusi, mida teatud perioodidel oma beebi arengule kaasa aitamiseks proovida võid. 

Kuigi paljusid neist soovitustest tead kindlasti juba isegi, siis loodame, et leiad meie näpunäidete loetelust vähemalt ühe uue hea soovituse. Või siis, saad kinnitust sellele mida teadsid juba niigi. 

Need on üldised läbimõeldud soovitused, milles on üksmeelele jõudnud mitmed teemaga seotud eksperdid ja teised, kes on aidanud kaasa antud andmete läbivaatamisele ja arengu verstapostide valikule, nagu Michelle M. Macias, MD, Julie F. Pajek, PhD, Paul H. Lipkin, MD, Judith S. Shaw, EdD, MPH, RN, Jane K. Squires, PhD, Karnesha Slaughter, MPH, Toni M. Whitaker, MD, Lisa D. Wiggins, PhD ja Jennifer M. Zubler, MD. Natalia Benzale, MD ja José O. Rodríguezile, MD, MBA (1).

PS! Soovitame sul lugeda seda artiklit koos kogu perega, et teil oleks ühine arusaam lapse arengust ja sellest, kuidas teda parimal viisil aidata. Nii saate vältida ebavajalikke pingeid ja konflikte ning luua oma lapsele rahuliku ja turvalise õhkkonna. Seda just seepärast, et alati ei ole kõikidel lapse kasvatamisest ja sellest, milline on tema parim viis tema arengu suunamiseks päris üks ja sama pilt. Ja need olukorrad, kus üks vanematest arvab üht viisi ja teine käitub lapsega risti vastupidi, võivad tekitada ebameeldivaid pingeid mida tajub ka laps ja mida vahel lahendatakse teineteist süüdistades aastaid. Seega, palume, lugege seda lugu koos ja arutage oma nägemused lapse kasvatamisest sõbralikult läbi. Uskuge, see võib päästa teie koduse õhkkonna ja kindlasti päästab see ka lapsukese ebameeldivatest olukordadest, kus vanemad tema “õigesti” kasvatamise teemadel vaidlevad. 

Lapse arengu verstapostid

2 kuud. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 2-kuuselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 2-kuuselt

• Rahuneb, kui temaga räägitakse või ta sülle võetakse.
• Vaatab sinu nägu.
• Tundub sind nähes rõõmus, kui talle lähened või tema juurde lähed.
• Naeratab, kui temaga räägid või talle naeratad (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 2-kuuselt

• Teeb peale nutmise ka muid hääli.
• Reageerib valjudele helidele (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 2-kuuselt

• Jälgib sind, kui end liigutad.
• Vaatab mänguasja mitu sekundit (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 2-kuuselt

• Hoiab kõhuli olles pead püsti.
• Liigutab mõlemat kätt ja mõlemat jalga.
• Avab lühiajaliselt oma käed (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 2-kuuse lapse arengu soodustamiseks

1. Reageeri oma lapsele positiivselt. Käitu justkui oleksid temaga koos olles põnevil ning naerata ja räägi temaga, kui ta hääli teeb. See õpetab teda vestluses kordamööda “rääkima” ehk dialoogi pidama.
2. Räägi, loe ja laula oma lapsele. See aitab tal keelt mõista ja ka keeleliselt areneda.
3. Kallista ja hoia teda süles. See aitab tal tunda end turvaliselt ja hoituna. Ja ära karda, et oma beebi sellega ära hellitad.
4. Reageeri talle. Beebile reageerimine aitab tal õppida ja areneda. Ekraaniaja piiramine lapsega koos olles aitab sul olla tähelepanelikum ja märgata, kui ta sinu reaktsiooni ootab.
5. Hoolitse kindlasti ka enda eest. Lapsevanemaks olemine võib olla raske töö. Aga, kui tunned end hästi, on lihtsam koos olemisest rõõmu tunda ja sellele keskenduda.
6. Pane beebi kõhuli, kui ta on ärkvel ja pane mänguasjad tema ette silmade kõrgusele. See aitab tal harjutada pea üles tõstmist.
7. Ära jäta oma last üksi. Kui ta tundub unine, aseta ta selili turvalisele magamiskohale (kindel madrats ilma tekkide, patjade, pehmenduste või mänguasjadeta).
8. Ära kunagi raputa oma last ega luba ka teistel seda teha! Nii võid kahjustada lapse aju või põhjustada veelgi  hullemat.
9. Harjuta ise rahulikuks jäämist, kui laps on ärritunud, räägi või laula talle vaikselt, teda hoides või kiigutades. See aitab lapsel rahuneda ning vähendab ka tema stressi ja hirmu. Kui aga lapse nutmise ajal ise liigselt ärritud, siis pane ta turvalisse kohta ja mine minutiks-paariks eemale. Siiski ära ole eemal kaua ja vajadusel kontrolli last iga 5 minuti tagant.
10. Kehtesta magamise ja söötmise rutiin. See aitab lapsel hakata õppima, mida oodata.
11. Hoia mõnda tilisevat mänguasja ühel pool beebi pea kohal, raputa seda ja vaata, kas beebi otsib müra.
12. Piira ka oma ekraaniaega (televiisor, tahvelarvutid, telefonid jne) ja videokõnesid lähedastega. Alla 2-aastastele lastele ei ole tegelikult üldse soovitatav ekraanide juures viibida. Imikud õpivad kõige paremini rääkides, mängides ja teistega suheldes.
13. Räägi ja mängi oma lapsega nii söötmise, riietamise, kui ka vannitamise ajal.
14. Aita oma lapsel õppida mõningaid enese rahustamise viise, lastes tal imeda näiteks sõrme või lutti.
15. Aseta beebile ohutusse lähedusse peegel, et ta saaks ennast vaadata. Nii hakkab tal tekkima arusaam sellest kes ta on.
16. Vaadake koos beebiga heledate värvide või nägudega pilte ja räägi talle neist (1).

2-kuuse beebi toitumine

• Sellel ajal soovitatakse osade allikate kohaselt toita oma last ainult rinnapiimaga või piimaseguga. Nii väikesed beebid ei ole veel valmis teisteks toitudeks, veeks või muudeks jookideks (see valmidus tuleb olenevalt lapsest umbes esimese 6 elukuu jooksul).
• Õpi märkama oma lapse näljasignaale nagu käte suhu panemine, pea rinna või pudeli poole pööramine, või huulte lakkumine/limpsimine.
• Jälgi ka märke, mis näitavad, et lapsel on kõht täis, näiteks suu sulgemine või pea rinnast/pudelist eemale pööramine. Kui laps ei ole enam näljane, ei ole vaja teda sööma sundida (1).
• Kuigi rinnapiim on imikutele parim toitainete allikas, ei anna see tõenäoliselt piisavalt D-vitamiini, mida imikud kaltsiumi ja fosfori imendumiseks vajavad. Liiga vähene D-vitamiin võib aga põhjustada luude pehmenemist, nõrgenemist ja ka rahhiiti. Kuna päikese käes viibimine – mis on oluline D-vitamiini allikas – ei ole olenevalt aastaajast alati võimalik ja võib liigses koguses olla ka ohtlik, on toidulisandid parim viis D-vitamiini puuduse vältimiseks. Konsulteeri selles suhtes kindlasti üle ka oma lapse arstiga, aga D-vitamiini puuduse tekkimise vältimiseks soovitatakase rinnaga toidetud ja osaliselt rinnaga toidetud imikutele lastele mõeldud D-vitamiini anda juba alates esimestest elupäevadest (1). 
  • Rinnaga toidetud või osaliselt rinnaga toidetud imikud vajavad päevas vedelal kujul D-vitamiini 400 IU. Imikud peaksid jätkama selle koguse D-vitamiini saamist kuni rinnapiimast võõrutamiseni või, kuni nad joovad päevas umbes 1 liitrit D-vitamiiniga rikastatud piimasegu, või pärast 12-kuuseks saamist tavalist täispiima (1, 2, 3).
  • Imikud, kes saavad päevas vähem umbes 1 liiter D-vitamiiniga rikastatud piimasegu, vajavad päevas 400 IU-d vedelal kujul D-vitamiini. Imikud peaksidki jätkama D-vitamiini toidulisandi saamist seni, kuni nad joovad päevas vähemalt umbes 1 liitri D-vitamiiniga rikastatud piimasegu.

Kui annad oma lapsele vedelat D-vitamiini, veendu, et sa ei anna talle soovitatud kogusest suuremat kogust. 

Kui laps saab vanemaks ja lisad lapse toidulauale ka tahkeid toiduaineid, saad aidata tal kätte saada D-vitamiini päevast vajadust, pakkudes D-vitamiini sisaldavaid toiduaineid nagu näiteks lõhet, munakollaseid ja D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid (1, 2, 3). Loe ka meie varasemat artiklit laste vitamiinidest ja sellest kuidas lastel vitamiinipuudust ära tunda.

4 kuud. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 4-kuuselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 4-kuuselt

• Naeratab sinu tähelepanu saamiseks iseseisvalt.
• Naerab (kuigi see pole veel see päris õige naer), kui püüad teda naerma ajada. 
• Vaatab sulle otsa, liigutab end või teeb hääli, et sinu tähelepanu saada või hoida (1). 

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 4-kuuselt

• Teeb helisid nagu “oooo”, “aahh” (kägisemine).
• Teeb vastuhääli, kui temaga räägid.
• Pöörab pea sinu hääle suunas (1). 

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 4-kuuselt

• Kui ta on näljane, avab rinda või lutipudelit nähes suu.
• Uudistab oma käsi (1). 

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 4-kuuselt

• Hoiab pead kindlalt ilma toetuseta, kui teda hoiad. 
• Hoiab mänguasja, kui paned selle tema kätte. 
• Kasutab oma kätt mänguasjade liigutamiseks.
• Toob käed oma suu juurde ja suhu.
• Tõukab end üles küünarnukkidele/käsivartele, kui ta on kõhuli (1). 

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 4-kuuse lapse arengu soodustamiseks

Allolevalt jagame sinuga näpunäiteid kuidas oma lapse arengule sel perioodil kaasa aidata.

1. Sel perioodil kehtivad ka varasemad soovitused nagu beebiga rääkimine ning talle lugemine ja laulmine, mis kõik aitavad tal sõnadest aru saada ja rääkima õppida.
2. Piira võimalust, et laps oleks liigselt ekraani (televiisor, telefonid, tahvelarvutid jne) ees, sest alla 2-aastastele ei ole ekraanide ees viibimine soovitatav. Niisamuti on olulised kindlad rutiinid magamiseks ja söötmiseks.
3. Paku oma lapsele turvalisi võimalusi mänguasjade järele haarata, mänguasju lüüa ja uurida, mis on tema ümber. Pane ta näiteks koos turvaliste mänguasjadega tekile. Igapäevane mängimine põrandal või mängumattidel koos beebiga aitab tal liikuda, õppida ja uurida.
4. Luba beebil turvalisi asju suhu panna, et neid uurida. Nii beebid õpivad. Lase tal näiteks näha, kuulda ja puudutada asju, mis ei ole teravad, kuumad, ega nii väikesed, et ta võiks need kogemata alla neelata.
5. Anne beebile turvalisi mänguasju, mida on lihtne käes hoida, näiteks heli tegevaid mänguasju, või tema vanusele vastavaid värviliste piltidega riidest raamatuid.
6. Lase beebil kogu päeva jooksul liikuda ja inimeste ning esemetega suhelda. Püüa teda mitte liiga kaua hoida kiikedes, lapsevankrites või hüpiktoolides.
7. Pane beebi selili ja näita talle heledat värvi mänguasja. Liiguta mänguasja aeglaselt vasakult paremale ja üles-alla, et näha, kas ta jälgib, kuidas mänguasi liigub.
8. Nüüd on aeg laulda ja rääkida oma lapsega nii, et aitad tal natuke samaaegselt mõne minuti jooksul ka “trenni teha”. Näiteks liiguta tema käekesi ja jalakesi ettevaatlikult laulu rütmis üles ja alla. Kui hoiad teda püstiasendis kindlalt oma käte vahel, lase tal üles ja alla hüpata.
9. Mängi näiteks piilumist. Kata oma silmad kätega kinni, siis võta käed ära ning ütle “kukuu”. Jälgi, kas laps naeratab või annab sulle mängu nautimise kohta muid märke.
10. Pööra tähelepanu sellele, kuidas laps erinevatele asjadele reageerib. See aitab sul teada saada, mis talle meeldib, mis ei meeldi ning mis temas hea tunde tekitab.
11. Kopeeri oma lapse hääli ja vaata, kui kaua ta sinuga edasi-tagasi “räägib”.
12. Hüüa oma beebit tema nime järgi, et aidata tal seda õppida. Ta hakkab oma nime ära tundma umbes 9 kuu vanuselt. Näiteks: “Kas sa oled rõõmus Markus?” (1).

4-kuuse beebi toitumine

• Toida oma last endiselt ainult rinnapiimaga või piimaseguga. Imikud ei ole umbes esimese 6 elukuu jooksul veel valmis täiendavateks toitudeks, veeks ega ka muudeks jookideks.
• Jätka D-vitamiini andmist (1).

6 kuud. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 6-kuuselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 6-kuuselt

• Tunneb ära tuttavaid inimesi.
• Talle meeldib ennast peeglist vaadata.
• Naerab (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 6-kuuselt

• Teeb sinuga kordamööda helisid. See tähendab, et ta ootab vestluses oma korda, et midagi öelda.
• Pistab keele suust välja ja puhub mullikesi. 
• Teeb vinguvaid või kergelt karjuvaid/kisavaid häälitsusi (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 6-kuuselt

• Paneb asju suhu, et neid uurida.
• Jõuab haarata mänguasja, mida ta tahab.
• Sulgeb huuled, et näidata kui ta ei soovi enam toitu (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 6-kuuselt

• Veereb kõhult selili.
• Tõukab end kõhuli olles sirgete kätega üles.
• Toetub istudes kätele (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 6 kuu vanuse lapse arengu soodustamiseks

1. Mängi koos lapsega “edasi-tagasi” mängu. Kui laps naeratab, naerata ka sina, kui ta teeb hääli, siis jäljenda neid. See aitab tal õppida sotsiaalsust.
2. Loe oma lapsele iga päev ette, vaadates värvilisi pilte ajakirjadest või raamatutest ja räägi neist. Vasta talle, kui ta lobiseb ja samuti “loeb”. Näiteks kui ta teeb häälitusi, ütle kinnituseks “Jah, see on koerake!”.
3. Näita oma lapsele üha enam uusi asju ja nimeta neid. Näiteks näita jalutuskäigul autodele, puudele ja loomadele ja nimeta kõike mida näed.
4. Lisaks oma lapsele laulmisele, mängi talle ka muusikat. See aitab tema ajul areneda.
5. Piira endiselt ekraaniaega (televiisor, tahvelarvutid, telefonid jne) ja videokõnesid lähedastega.
6. Kui märkad, et sinu laps vaatab midagi, siis osuta sellele ja räägi talle sellest asjast.
7. Pane laps kõhuli või selili ja pane talle mänguasjad lihtsalt käeulatusesse. Julgusta teda mänguasjade kättesaamiseks ümber pöörama.
8. Õpi lugema oma lapse meeleolu. Kui ta on õnnelik, tee edasi seda, mida parasjagu teete. Kui ta on ärritunud, tehke paus ja lohuta oma last.
9. Aita oma lapsel õppida, et tal on oskus rahuneda ja, et ta saab rahuneda. Räägi temaga vaikselt, hoia teda süles, kiiguta teda, laula või lase tal oma sõrme või lutti imeda. Sa võid lapsele pakkuda ka lemmikmänguasja või pehmet looma, kui sa teda hoiad või kiigutad.
10. Hoia oma last istumise ajal üleval. Lase tal ringi vaadata ja anna talle uudistamiseks mänguasju, kuniks ta õpib ise tasakaalu hoidma.
11. Hoia oma last mõlema käega kindlalt tema käte alt kinni ja lase tal seista. Vaadake koos lapsega ringi ja nimeta asju, mida te näete, kui ta seisab.
12. Tutvusta oma lapsele erinevaid helisid ja hääli. Näiteks sosista, plaksuta või tee naljakaid hääli. Jälgi, kas sinu laps on uudishimulik ja vaatab ning milliseid helisid ta eelistab.
13. Igapäevane mängimine põrandal või mängumattidel koos beebiga aitab tal liikuda, õppida ja uurida.
14. Kui ta kukutab mänguasja põrandale, võta see üles ja anna tagasi. Selline mäng aitab tal õppida põhjust ja tagajärge (1).

6-kuuse beebi toitumine

• Kuigi rinnapiim või piimasegu on sinu lapsele endiselt ikka veel kõige olulisem “toidu” allikas, siis nüüd on õige aeg vestelda oma beebi arstiga teemal, millal alustada talle tahkete toitude andmist ja millised toidud võivad olla lämbumisohtlikud.
• Õpi mõistma, millal sinu laps on näljane või millal tal on kõht täis. Toidule osutamine, lusikale suu avamine või toidu nägemisel erutumine on märgid, et ta on näljane. Teised, nagu toidu eemale lükkamine, suu sulgemine või pea toidu eest ära pööramine, annavad märku, et tal on kõht täis.
• Jätka oma beebile D-vitamiini andmist vastavalt oma lapse arsti soovitusele (1).

9 kuud. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 9-kuuselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 9-kuuselt

• On võõraste läheduses häbelik, klammerduv või kartlik. 
• Näitab mitmeid erinevaid näoilmeid, nagu õnnelik, kurb, vihane ja üllatunud.
• Vaatab, kui teda kutsutakse 
• Reageerib, kui lahkud (vaatab, sirutab käed või nutab). 
• Naeratab või naerab, kui mängid temaga näiteks piilumise mängu (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 9-kuuselt

• Teeb palju erinevaid häälitsusi nagu “mamamama” ja “bababababa”.
• Tõstab käed üles, kui soovib, et teda sülle võetaks (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 9-kuuselt

• Otsib esemeid, kui need on silmist kadunud (näiteks oma lusikat või mänguasja).
• Taob asju ehk põrutab ühte asja vastu teist (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 9-kuuselt

• Saab ise istuvasse asendisse.
• Liigutab asju ühest käest teise.
• Kasutab sõrmi, et toitu enda poole haarata ja uudistab seda sõrmedega.
• Istub ilma toeta (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 9-kuuse lapse arengu soodustamiseks

1. Korda oma lapse häälitsusi ja kasutades neid samu helisid mida teeb tema, ütle lihtsaid sõnu. Näiteks kui laps ütleb “bababa”, siis korda “bababa” ja seejärel ütle “banaan”.
2. Aseta mänguasjad maapinnale või mängumatile tema jaoks veidi kättesaamatusse kohta ja julgusta oma last nende kättesaamiseks roomama või veerema. Märka seda, kui ta asjade juurde jõuab ja anna talle tema saavutusest positiivselt märku. See ei pea olema üleliigne kiitmine, aga vähemalt mingigi positiivne tunnustus.
3. Õpeta oma beebile viipama “head aega” või raputama “ei” ütlemiseks pead. Näiteks lehvita ja ütle “tadaa”, kui oled lahkumas. Võid õpetada ka lihtsat beebi viipekeelt, et aidata tal sulle öelda, mida ta tahab, enne kui ta oskab sõnu kasutada (5).
4. Jätka temaga mängude mängimist, kasvõi sedasama piilumisemängu, aga nüüd juba väheke teisiti. Kata näiteks oma pea mõne rätikuga ja vaata, kas laps tõmbab selle maha. Temaga võid mängida ka nii, et viskad konteinerist klotsid välja ja paned need kokku tagasi.
5. Mängi koos lapsega mängu nagu näiteks “minu kord, sinu kord”. Proovi seda ulatades mänguasja edasi-tagasi.
6. “Loe” oma lapsele. Lugemine võib olla ka piltidest rääkimine. Näiteks raamatuid või ajakirju vaadates nimeta talle pilte, kui neile osutad.
7. Piira kodus ühiselt koos viibides endiselt ekraaniaega (televiisor, tahvelarvutid, telefonid jne) ja videokõnesid lähedastega. 
8. Keelamise asemel palu soovitud käitumist. Näiteks selle asemel, et öelda “ära seisa”, või “ei tohi seista”, ütle hoopis “on aeg istuda”. 
9. Selle asemel et minema hiilida minema, ütle kiire ja rõõmus hüvastijätt, et su laps teaks, et sa lahkud. Tee seda isegi siis, kui ta nutab. Ta õpib ise rahunema ja seda, mida oodata. Anna talle ka teada, kui tagasi tuled, öeldes näiteks “emme on tagasi!”, või “issi tuli koju”.
10. Kehtesta magamise ja söömise rutiin. Beebid saavad paremini hakkama, kui nad teavad, mida oodata.
11. Jää oma lapse lähedusse, kui ta uurib ja kodus ringi liigub, et ta teaks, et oled lähedal.
12. Veendu, et sinu laps saab piisavalt magada: 4- kuni 12-kuused lapsed vajavad und 12-16 tundi päevas (sh uinakud). Järjepidevate uneaegade korral on see lihtsam!
13. Taaskord, hoolitse palun ka enda eest. On oluliselt lihtsam nautida oma kasvavat last ja olla armastav lapsevanem, kui oled välja puhanud ja tunned end hästi.
14. Tee sellest mäng, kui beebi asju maha kukutab ja anna talle ese tagasi, et ta saaks selle uuesti maha kukutada.
15. Pööra tähelepanu sellele, kuidas ta reageerib uutele olukordadele ja inimestele ning püüa jätkuvalt teha asju, mis teevad sinu lapse õnnelikuks ja tema olemise mugavaks.
16. Kirjelda kõike mida märkad, et sinu laps vaatab näiteks “punane ümmargune pall”. Mida rohkem ta kasvab, seda detailsemaks võid oma kirjeldustes minna. Näiteks “suur punane sinise triibuga korvpall”.
17. Mängi mängu, mis õpetab beebit otsima asju, mida ta näeb, et ära peitsid, näiteks mänguasja teki alla.
18. Paku oma lapsele tema uuringutes ja maailma avastamiseks turvalist keskkonda ja kindlusta oma kodu beebikindlalt. Näiteks vii teravad või purunevad asjad kättesaamatusse kohta. Peida ravimid, kemikaalid ja puhastusvahendid ära. 
19. Võid mõnda madalamal asuvasse kappi pannagi talle avastamiseks erinevaid ohutuid asju, mis ei ole otseselt mänguasjad. 
20. Salvesta kõikidesse telefonidesse mürgistusabi telefoninumber 16662 (välisriigist helistades (+372 ) 794 3794).
21. Kasuta oma sõnu, näoilmet ja häält, et näidata, mida sinu arvates laps tunneb (kurb, vihane, õnnelik). Ütle talle näiteks: “Sa oled kurb, vaatame, kas me saame sinu tuju paremaks teha”.
22. Pane oma laps selliste asjade lähedusse, millest ta saab ohutult kinni võtta (1).

9-kuuse beebi toitumine

• Uuri lämbumisohu ja ohutute toiduainete kohta, millega oma last toidad. Lase tal ise sõrmedega söömist ja väikese veekogusega tassiga joomist harjutada. Istu tema kõrvale ja nautige söögiaega koos. Jah, see saab olema üks paras sodimine, aga õppimine ongi räpane ja lõbus!
• Aita lapsel harjuda erinevate maitsete ja tekstuuridega. Toidud võivad olla siledad, püreestatud või peeneks hakitud. Lapsele ei pruugi iga toit esimesel katsel küll meeldida, aga anna talle võimalus toite ikka ja jälle proovida.
• Jätka lapsele D-vitamiini andmist. Alla 12 kuu vanused lapsed vajavad iga päev 400 IU`d  D-vitamiini. 12-24 kuu vanused lapsed vajavad iga päev 600 IU D-vitamiini. Konsulteeri annuste suhtes ka oma lapse arstiga (1, 6).

1 aasta. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 1-aastaselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 1-aastaselt

• Mängib koos sinuga lihtsaid mänge, näiteks patsu-patsu kooki (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 1-aastaselt

• Lehvitab ja ütleb “tadaa”. 
• Kutsub vanemat “emme” või “issi”, või mõne muu erilise nimega.
• Mõistab sõna “ei” (teeb lühikese pausi või peatub, kui seda ütled) (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 1-aastaselt

• Paneb midagi kuhugile sisse, näiteks klotsi tassi või mujale selleks ettenähtud kohta.
• Otsib asju, mida näeb, et tema eest peitsid, näiteks mänguasja teki alla (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 1-aastaselt

• Tõmbab end püsti.
• Kõnnib, hoides mööblist kinni.
• Joob ilma kaaneta tassist, kui seda hoiad. 
• Haarab asju hoides neid pöidla ja nimetissõrme vahele, nagu tillukesi toidupalasid (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 1-aastase lapse arengu soodustamiseks

1. Õpeta oma lapsele “soovitud käitumist”. Näita talle, mida ta peab tegema ja kasuta positiivseid sõnu või kallistista teda, kui ta seda teeb. Näiteks kui ta tõmbab teie pere lemmiklooma sabast, õpeta talle, kuidas teda õrnalt silitada, ja kallista last, kui ta vastavalt soovitatule käitub.
2. Räägi või laula oma lapsele sellest, mida parasjagu teed. Näiteks ütle “Emme peseb käsi” või laula: “Nüüd me peseme käsi”.
3. Ehita edasi seda, mida laps püüab öelda. Kui ta ütleb “to”, ütle “Jah, veoauto” või, kui ta ütleb “veoauto”, ütle “Jah, see on suur, sinine veoauto”.
4. Suuna oma last kiiresti ja järjekindlalt ümber, andes talle mänguasja või liigutades teda, kui ta teeb midagi mida sa ei taha, et ta teeks. Säästa “ei” ohtlike käitumisviiside jaoks. Ja kui ütled “ei”, ütle seda kindlalt. Ära nääguta, ära korruta end liigselt, ära karju ega anna talle ka liiga pikki selgitusi.
5. Ka siin kehtivad samad soovitused, mis eelmise perioodi kohta andsime. Näiteks see, et paku oma lapsele tema uuringutes ja maailma avastamiseks turvalist keskkonda ja kindlusta oma kodu beebikindlalt. Vii teravad või kergesti purunevad asjad kättesaamatusse kohta. Peida ravimid, kemikaalid ja puhastusvahendid ära. Võid mõnda madalamal asuvasse kappi pannagi talle avastamiseks erinevaid ohutuid asju, mis ei ole otseselt mänguasjad. Lastele meeldibki tihti enim mängida just päris asjadega.
6. Kui sa seda veel teinud ei ole, siis salvesta kõikidesse telefonidesse mürgistusabi telefoninumber 16662 (välisriigist helistades (+372 ) 794 3794).
7. Reageeri sõnadega, kui sinu laps midagi näitab või millegile osutab. Imikud näitavad, et küsida asju. Ütle näiteks: “Tahad tassi? Siin on tass. See on sinu tass.” Kui ta üritab öelda “tass”,  tunnusta tema katset.
8. Osuta huvitavatele asjadele, mida näed, näiteks veoautole, bussile või loomadele. See aitab lapsel pöörata tähelepanu sellele, mida teised talle näitamisega “näitavad”.
9. Piira endiselt ekraaniaega (televiisor, tahvelarvutid, telefonid jne) ja videokõnesid lähedastega. Alla 2-aastastele lastele ei ole soovitatav ekraaniaega kasutada. 
10. Anna oma lapsele potid ja pannid või väike muusikainstrument, näiteks trumm või tamburiin. Julgusta teda müra tegema.
11. Veendu, et laps saab piisavalt magada: 4- kuni 12-kuused lapsed vajavad uneaega 12-16 tundi päevas (sh uinakud).
12. “Lugege” koos lapsega raamatuid. Lugemine võib olla ka piltidest rääkimine. Selles vanuses beebidele meeldivad raamatud, kus on asju, mida nad saavad katsuda, või klapid, mida nad saavad tõsta.
13. Mängige koos klotside ja muude mänguasjadega, mis julgustavad beebit oma käsi kasutama.
14. Lase lapsel asju, näiteks tühju karpe, lastetooli või muid “tõukamismänguasju” ringi lükata, et ta saaks kõndimist harjutada.
15. Julgusta oma last ka iseseisvalt kõndimist harjutama. Erinevad kõndimise harjutamiseks mõeldud toolid ei ole soovitatavad. Lase tal käest kinni hoida, või  siis, las ta hoiab kinni mööblist, mis on ohutu (1).

1-aastase lapse toitumine

• Anna oma lapsele vett, rinnapiima või tavalist piima. Sa ei pea andma oma lapsele mahla, kuid, kui seda teed, siis anna päevas maksimaalselt kuni 120 ml, 100% puuviljamahla. 
• Ära anna oma lapsele muid suhkrurikkaid jooke, näiteks puuviljajooke, limonaadi, spordijooke või maitsestatud piimasid.
• Aita lapsel endiselt harjuda erinevate maitsete ja tekstuuridega toitudega. Toidud võivad olla pehmed, püreestatud või peeneks hakitud. Kõik toidud ei pruugi sinu lapsele esimesel katsel meeldida, aga paku talle mõne aja pärast uuesti.
• Ära unusta, et söömine ei peagi praegu veel välja kukkuma ideaalselt, kui ta seda ise teha proovib. Peaasi, et proovib. Las ta sodib ja üritab oma sõrmekestega seda õiget söömise haaret. Istu sina lihtsalt täie rahuga tema kõrvale ja nautige söögiaega koos.
• 12-24 kuu vanused lapsed vajavad vedelal kujul D-vitamiini iga päev 600 IU`d, aga konsulteeri selles suhtes ka oma lapse arstiga (1, 6).

15 kuud. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 15-kuuselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 15-kuuselt

• Jäljendab mängides teisi lapsi, näiteks võtab mänguasju karbist välja, kui teine laps seda teeb.
• Näitab sulle objekte, mis talle meeldivad.
• Plaksutab, kui on põnevil.
• Kallistab pehmet nukku või muud mänguasja.
• Näitab sulle oma kiindumust (kallistab ja/või musitab) (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 15-kuuselt

• Proovib öelda ühte või kahte sõna peale “emme” või “issi”, näiteks “pa” palli puhul või “aua” koera puhul.
• Vaatab tuttavat eset, kui nimetad selle nime.
• Järgib nii žestide, kui ka sõnadega antud juhiseid. Näiteks annab mänguasja, kui ulatad käe ja ütled: “Anna mulle mänguasi”. 
• Näitab näpuga, kui soovib midagi küsida, või kui tahab abi saada (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 15-kuuselt

• Püüab kasutada asju õigesti, näiteks telefoni, tassi või raamatut.
• Paneb vähemalt kaks väikest eset, näiteks klotsid, kokku (või üksteise otsa) (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 15-kuuselt

• Astub iseseisvalt paar sammu.
• Kasutab sõrmi, et ise toitu sööta (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 15-kuuse lapse arengu soodustamiseks

1. Aita lapsel rääkida ja õppida. Lapse varajased sõnad ei ole täielikud. Korda tema sõna ja lisa sellele mida ta ütleb omalt poolt täielik sõna. Ta võib öelda “pa” palli jaoks ja sina võid öelda “Pall, jah, see on pall”.
2. Ütle lapsele esemete nimed, kui ta neile osutab, ja oota paar sekundit, et näha, kas ta proovib midagi ise öelda enne, kui talle selle kätte annad. Kui ta proovib ise öelda, siis tunnusta teda ja korda antud eseme nime, näiteks: “Jah! See on tass.”
3. Leia võimalusi, kuidas lasta lapsel igapäevategevustes kaasa teha või sind aidata. Lase tal õue minekuks jalatsid tuua, pange koos näiteks pikemale väljasõidule minnes vajalikud suupisted kotti või pange koos sokid korvi.
4. Kehtesta kindlad magamis- ja toitumisrežiimid. Loo oma lapsele rahulik ja vaikne magamaminekuaeg. Pane talle pidžaama selga, peske hambad ja loe talle igal õhtul.
5. 1- kuni 2-aastased lapsed vajavad 11 kuni 14 tundi und päevas (kaasa arvatud uinakud). 
6. Näita oma lapsele erinevaid asju, näiteks mütsi. Küsi temalt: “Mida sa mütsiga teed? Sa paned selle endale pähe.” Pane see endale pähe ja siis anna müts tema kätte nägemaks, et kas ta proovib sind jäljendada. Tee seda ka teiste esemetega, näiteks raamatu lehitsemise või tassist joomisega.
7. Laula žestidega laule, näiteks “Põdral maja metsa sees”. Vaata, kas ta püüab mõnda tegevust järgi teha.
8. Ütle talle, mida ta sinu arvates tunneb (näiteks kurb, vihane, pettunud, õnnelik). Kasuta selleks oma sõnu, näoilmet ja häält. Ütle näiteks nii: “Sa oled pettunud, sest me ei saa praegu liivakasti mängima minna, aga sa ei tohi mind lüüa. Lähme otsime mõne mängu mida saame mängida toas.”
9. Nüüd on oodata vihahooge. Need on selles vanuses normaalsed ja tõenäolisemad siis, kui laps on väsinud või näljane. Vanemaks saades peaksid vihahood muutuma lühemaks ja harvemaks. Vihahoo korral võid proovida tema tähelepanu kõrvale juhtida, kuid on ka täiesti okei, kui lased tema vihahool mööduda ilma midagi tegemata. Anna talle aega rahunemiseks ja edasiliikumiseks.
10. Keelamise asemel õpeta oma lapsele jätkuvalt “soovitud käitumist”. Näita või ütle talle, mida ta peab tegema (selle asemel, et öelda “ära kiigu tooliga”, ütle “isu paigal” jne.) ja kasuta positiivseid sõnu või kallistusi, kui ta seda teeb. 
11. Julgusta oma last klotsidega mängima. Sa võid näiteks klotsidest torni laduda ja ta võib need siis ümber lüüa.
12. Kui sa seda veel teinud ei ole, siis paku oma lapsele tema uuringutes ja maailma avastamiseks turvalist keskkonda ja kindlusta oma kodu beebikindlalt. Näiteks vii teravad või purunevad asjad kättesaamatusse kohta. Peida ravimid, kemikaalid ja puhastusvahendid ära. Võid mõnda madalamal asuvasse kappi panna talle avastamiseks erinevaid ohutuid asju, mis ei ole otseselt mänguasjad. 
13. Salvesta kõikidesse telefonidesse mürgistusabi telefoninumber 16662 (välisriigist helistades (+372 ) 794 3794).
14. Jätka kogu päeva jooksul lapsega rääkimist, talle lugemist ja laulmist ning asjade nimede ütlemist. Ta püüab praegu öelda ja õppida palju uusi sõnu, mis võivad aidata tal hiljem ka lugemist õppida.
15. Tehke “raamat”, kus on pildid sinu lapse elus olevatest inimestest ja lemmikloomadest. Nimeta neid, kui te koos raamatut läbi vaatate. Lisa sinna ka oma lapse pilt.
16. Laulge koos lastelaule või laule, mis teie perele meeldivad. Tantsige koos oma lapsega.
17. Lastele meeldib lemmikraamatuid ikka ja jälle uuesti lugeda. Aga loe pärast tema lemmikraamatut vahepeal mõnda uut raamatut, et uurida ja proovida uusi raamatuid. 
18. Mängi lihtsaid mänge, näiteks peitust ja otsimist. Lase lapsel vaadata, kuidas näiteks tooli taha peitu poed ja siis oota, et ta sind “üles leiab”.
19. Leia üks lihtne “koristamislaul” ja laula seda, kui õpetad oma last “koristama”. Lase tal sind aidata, kui näiteks mänguasju korvi paned, või palu tal ulatada sulle asju, mida ära panna.
20. Võid lapsele õpetada lihtsaid žeste ja beebide viipekeelt, et aidata lapsel sinuga “rääkida” ja näidata sulle, mida ta tahab.
21. Teeske “rääkimist” mõne mänguloomaga. Vaata, kas sinu laps püüab sind jäljendada, või kas ta kasutab teist mängulooma, et “rääkida” selle loomaga, mida sina käes hoiad.
22. Puhu seebimulle ja lase lapsel neid lõhkuda. Ütle midagi, kui ta neid lõhub, näiteks “Hopsti” (1).

15-kuuse lapse toitumine

• Lase lapsel kasutada joomiseks kaaneta tassi ja harjutada lusikaga söömist. Sööma ja jooma õppimine on endiselt räpased, kuid see eest lõbusad tegevused!
• Anna oma lapsele vett, rinnapiima või tavalist piima. Sa ei pea andma oma lapsele mahla, kuid, kui seda teed, siis anna päevas maksimaalselt kuni 120 ml, 100% puuviljamahla. 
• Ära anna oma lapsele muid suhkrurikkaid jooke, näiteks puuviljajooke, limonaadi, spordijooke või maitsestatud piimasid.
• Aita lapsel endiselt harjuda erinevate maitsete ja tekstuuridega toitudega. Toidud võivad olla pehmed, püreestatud või peeneks hakitud. Kõik toidud ei pruugi sinu lapsele esimesel katsel meeldida, aga paku talle mõne aja pärast uuesti.
• Ära unusta, et söömine ei peagi praegu veel välja kukkuma ideaalselt, kui ta seda ise teha proovib. Peaasi, et proovib. Las ta sodib ja üritab oma sõrmekestega õiget söömise haaret. Istu sina lihtsalt täie rahuga tema kõrvale ja nautige söögiaega koos.
• Ära unusta D-vitamiini! (1).

18 kuud. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 18-kuuselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 18-kuuselt

• Liigub sinust eemale, kuid vaatab, et sa oleksid ikka lähedal.
• Näitab sulle, kui midagi huvitavat märkab.
• Sirutab käed välja, et sa neid peseksid.
• Vaatab koos sinuga mõne lehekülje raamatust.
• Aitab sul teda riietada, lükates käe läbi varruka või tõstes jala ülespoole (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 18-kuuselt

• Proovib öelda kolm või rohkem sõna peale oma põhiliste sõnade “emme” või “issi”. 
• Järgib ühe sammuga juhiseid ilma žestideta, näiteks annab sulle mänguasja, kui ütled: “Anna see mulle” (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 18-kuuselt

• Kopeerib sind, kui teed koduseid töid, näiteks pühib harjaga põrandat.
• Mängib mänguasjadega lihtsal viisil, näiteks lükkab mänguautot (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 18-kuuselt

• Kõnnib ilma kellestki või millestki kinni hoidmata.
• Kritseldab.
• Joob ilma kaaneta tassist, kuigi vahel võib siiski ka veidi maha tilkuda.
• Oskab sõrmedega süüa.
• Proovib kasutada lusikat.
• Ronib ilma abita diivanile või toolile ja sealt maha (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 18-kuuse lapse arengu soodustamiseks

1. Kasuta endiselt positiivseid sõnu ja pööra rohkem tähelepanu käitumisele, mida soovid näha (“soovitud käitumine”). Näiteks: “Vaata, kui kenasti sa mänguasja ära paned”. Niisamuti pööra vähem tähelepanu sellele, mida sa ei taha näha. See soodustab teda otsima tähelepanu läbi positiivsete tegevuste.
2. Julgusta “teeseldud” mängu. Anna lapsele lusikas, et ta saaks teeselda, et ta toidab näiteks oma mängukaru. Teeselge kordamööda.
3. Aita lapsel õppida tundma teiste tundeid ja positiivseid reageerimisviise. Näiteks, kui ta näeb kurba last, ütle talle: “Ta näeb kurb välja. Toome talle kaisukaru.”
4. Esita lihtsaid küsimusi, et aidata lapsel mõelda selle üle, mis teda ümbritseb. Näiteks küsi temalt: “Mis see on?”
5. Anna talle lihtsaid valikuid. Lase lapsel valida maksimaalselt kahe asja vahel. Näiteks küsi temalt riietumisel, kas ta tahab kanda punast või sinist särki. See õpetab talle enesekindlust otsuste tegemisel.
6. Piira ekraaniaega (televiisor, tahvelarvutid, telefonid jne) kui olete lapsega koos, et saaksid reageerida tema sõnadele ja tegevusele.
7. Kuigi enamik lapsi ei ole tualettruumi treenimisel edukad enne 2-3 aasta vanust – on nüüd ikkagi aeg sellele vaikselt mõtlema hakata. Ära proovi seda teha liiga vara, sest kui ta ei ole veel valmis, võib see tekitada stressi ja tagasilööke, mille tõttu võib treenimine hoopis kauem aega võtta.
8. Vihahood on selles vanuses normaalsed ning peaksid lapse vanemaks saades muutuma lühemaks ja juhtuma harvemini. Võid proovida tähelepanu kõrvale juhtimist, kuid täiesti okei on ja vihahoo ignoreerimine. Annna talle aega rahunemiseks ja liikuge edasi.
9. Kui oma lapsega räägid, siis pöördu tema poole ja lasku võimalusel ka ise tema silmade kõrgusele. See aitab lapsel “näha”, mida sa räägid, mitte ainult sinu sõnade, vaid ka sinu silmade ja näo kaudu.
10. Alusta oma lapsele kehaosade nimetuste õpetamist, näidates neile ja öeldes asju nagu “Siin on sinu nina, siin on minu nina”, näidates samal ajal tema ja siis enda nina.
11. Püüa reageerida oma lapse käitumisele turvaliselt ja armastavalt. Jää (nii palju kui võimalik) järjepidevaks.
12. Õpeta oma lapsele rohkem sõnu, lisades tema poolt öeldud sõnadele ka oma sõnad. Näiteks kui ta ütleb “koer”, ütle: “Jah, see on koer. Koerad ütlevad “auh-auh”.
13. Loe endiselt raamatuid ja räägi talle raamatus olevatest piltidest kasutades selleks lihtsaid sõnu.
14. Mängige koos lihtsaid mänge, kus teil mõlemal on oma osa. Näiteks tehke seda sama seebimullide puhumise ja lõhkumise mängu millest ennegi kirjutasime, veeretage palle edasi-tagasi, lükake koos mänguautosid, või pange koos klotsid või muud esemed kasti ja võtke nad sealt taas välja.
15. Loo oma koju koht, kuhu laps võib minna, kui ta on ärritunud. Jää siiski ise lähedusse, et laps teaks, et tal on turvaline ja ta saab vajadusel rahunemiseks sinu juurde tagasi tulla.
16. Anna talle mänguasju, mida ta saab ohutult lükata või tõmmata.
17. Anna oma lapsele mänguasju ja asju, mis soodustavad “rollimängu”, näiteks nukk ja beebitekk (1).

18-kuuse lapse toitumine

• Kehtesta söögirutiin. Näiteks istuge koos lapsega laua ääres, kui ta sööb sööki ja suupisteid. See aitab kehtestada teie pere söögiaja rutiini.
• Lase lapsel kasutada joomiseks alati kaaneta tassi ja harjutage lusikaga söömist.
• 12-24 kuu vanused lapsed vajavad D-vitamiini iga päev 600 IU`d (1, 6).

2 aastat. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 2-aastaselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 2-aastaselt

• Märkab, kui teised on haiget saanud või ärritunud, näiteks teeb pausi või vaatab kurvalt, kui keegi nutab.
• Vaatab sinu nägu või jälgib sind muul moel, et näha, kuidas uues olukorras reageerida (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 2-aastaselt

• Osutab raamatus olevatele asjadele, kui küsid näiteks “Kus on karu?”.
• Ütleb vähemalt kahest sõnast koosnevaid lauseid, näiteks “Veel piima”. 
• Oskab näidata vähemalt kahele kehaosale, kui tal seda teha palud.
• Kasutab rohkem žeste kui lihtsalt lehvitamine ja näpuga näitamine, näiteks saadab õhumusi või noogutab jaatavalt (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 2-aastaselt

• Hoiab midagi ühes käes, kasutades samal ajal teist kätt, näiteks hoiab karpi ja võtab kaane ära.
• Proovib kasutada mänguasjade lüliteid või nuppe.
• Mängib korraga rohkem kui ühe mänguasjaga, näiteks paneb mängutoitu mängutaldrikule (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 2-aastaselt

• Lööb palli.
• Jookseb.
• Kõnnib (mitte ronib) paar trepiastet üles kas abiga või ilma abita.
• Sööb lusikaga (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 2-aastase lapse arengu soodustamiseks

1. Aita lapsel õppida, kuidas sõnad kõlavad, isegi kui ta ei oska neid veel selgelt välja öelda. Näiteks kui laps ütleb “naan”, ütle: “Sa tahad veel banaani”.
2. Jälgi oma last tema mängu ajal tähelepanelikult. Selles vanuses lapsed mängivad üksteise kõrval, kuid ei oska veel jagada ja probleeme lahendada. Näita oma lapsele, kuidas konfliktidega toime tulla, aidates tal jagada, vahetada ja kasutada võimaluse korral sõnu.
3. Palu lapsel aidata sul söögiajaks valmistuda, lastes tal lauale kanda asju nagu kergemaid ja mittepurunevaid nõusid või salvrätikud. Kindlasti ära jäta teda abi eest tänamata. Niisamuti võid tema abi paluda teiste lihtsate tööde tegemisel, näiteks mänguasjade või pesu korvi panemisel.
4. Anna oma lapsele palle, mida ta saab lüüa, veeretada ja visata.
5. Anna talle mänguasju, mis õpetavad lapsele, kuidas asju tööle panna ja probleeme lahendada. Näiteks selliseid, kus nuppe vajutades midagi juhtub.
6. Luba lapsel mängida täiskasvanute riietega, näiteks kingade, mütside ja särkidega. See aitab tal õppida rollimänge ja rolle.
7. Selles vanuses lapsed vajavad päevas 11-14 tundi und (koos uinakutega). 
8. Enamik lapsi ei ole võimelised poti kasutamise treeningutega alustama enne 2 kuni 3 aasta vanust ja liiga varajane alustamine võib tekitada stressi ja tagasilööke, mille tõttu võib treenimine võtta kauem aega. Aga, nüüd on ehk juba õige aeg? 
9. Mängi oma lapsega õues. Näiteks tõmba oma last kiigel tahapoole tagasi ja ütle “valmis, valmis….”, siis oota ja ütle “mine”, kui sa kiike lükkad. Lase tal liivakastis mängida ka liivamänguasjadega.
10. Tehke koos lihtsaid kunstiprojekte. Anna oma lapsele värvipliiatsid või pane paberile sõrmevärvi ja lase tal seda laiali kanda ning punkte teha. Riputa valminud kunstitööd seinale või mujale nähtavasse kohta, et laps saaks seda näha.
11. Kasuta endiselt just positiivseid sõnu ja pööra rohkem tähelepanu käitumisele, mida soovid näha (“soovitud käitumine”), kui sellele, mida sa ei soovi näha. Ütle näiteks: “Vaata, kui hästi sa lusikaga sööd”, selle asemel, et “Ära pudista kogu aeg”.
12. Aita lapsel kokku panna ka lihtsaid puslesid kujundite, värvide või loomadega. Nimeta iga osa, kui laps selle paika paneb. Julgusta teda ka klotsidega mängima, kui ta seda veel ei tee. Näiteks ehitage kordamööda torne ja lööge neid maha.
13. Julgusta oma lapse uudishimu ning aita tal uusi asju õppida ja uurida. Vii teda erinevatesse uutesse kohtadesse jalutama või sõitke bussiga.
14. Laulge koos žestidega laule. Pärast seda, kui olete mõnda laulu paar korda laulnud, vaata, kas sinu laps laulab mõnda sõna, kui mingi žesti teed ja ootad.
15. Palu lapsel aidata sul avada sahtlit või kappi, kui te riideid ära panete, või avada ust, kui te õue lähete (1).

2-aastase lapse toitumine

• Luba oma lapsel igal söögikorral süüa nii palju või vähe, kui ta ise tahab. Väikelapsed ei söö iga päev alati sama palju või, siis sama tüüpi toitu. Sinu ülesanne on pakkuda talle tervislikku toitu ja tema ülesanne on otsustada, kas ja kui palju ta sööb.
• 12-24 kuu vanused lapsed vajavad D-vitamiini iga päev 600 IU`d (1, 6).

30 kuud. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 30-kuuselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 30-kuuselt

• Mängib teiste laste kõrval ja mõnikord mängib juba ka nendega koos. 
• Näitab, mida ta oskab, öeldes: “Vaata mind!”. 
• Järgib käsu peale lihtsaid tavasid, näiteks aitab mänguasju kokku korjata, kui ütled: “On koristamise aeg” (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 30-kuuselt

• Ütleb umbes 50 sõna.
• Ütleb kaks või enam sõna koos ühe tegevussõnaga, näiteks “Koerake jookseb”. 
• Nimetab raamatus olevaid asju, kui neid näitad ja küsid: “Mis see on?”. 
• Ütleb sõnu nagu “mina” või “meie” (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 30-kuuselt

• Kasutab oma rollimängudes ehk teesklusmängudes asju, näiteks toidab nukku klotsiga, nagu oleks see toit. 
• Näitab lihtsaid probleemide lahendamise oskusi, näiteks seisab väikesel toolile, et midagi kätte saada. 
• Järgib kaheastmelisi juhiseid, näiteks “pane mänguasi maha ja pane uks kinni”. 
• Näitab, et tunneb vähemalt ühte värvi, näiteks näitab punasele värvipliiatsile, kui küsid: “Milline neist on punane?” (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 30-kuuselt

• Oskab asjade keeramiseks kasutada käsi, näiteks ukselingi keeramiseks või kaane (või kergesti keeratava pudelikorgi) lahti keeramiseks.
• Võtab ise mõned riided seljast, näiteks püksid (juhul kui seal puuduvad kinnitused mida ta eelnevalt avama peaks nagu nööbid, lukud või vöö) või lukust lahti tehtud jope.
• Hüppab maapinnale maha mõlema jalaga.
• Keerab raamatute lehekülgi ükshaaval, kui talle ette loetakse (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 30-kuuse lapse arengu soodustamiseks

1. Julgusta “vaba mängu”, kus laps saab üha enam just oma huvidele järgneda, uusi asju proovida ja asju uuel viisil kasutada.
2. Kasuta jätkuvalt positiivseid sõnu ja pööra rohkem tähelepanu käitumisele, mida näha soovid (“soovitud käitumine”), kui nendele, mida näha ei soovi. Võid näiteks mainida “Mulle meeldib see, kuidas sa lahkesti mänguasja Markusele andsid”.
3. Lase tal teha lihtsalid valikuid oma riietuse osas ja piira valikuid kahe või maksimaalselt kolme esemega.
4. Esita oma lapsele lihtsaid küsimusi raamatute ja lugude kohta. Esita küsimusi, näiteks “Kes?” “Mis?” ja “Kus?”
5. Aita oma lapsel õppida koos teiste lastega mängima. Näita talle, kuidas seda teha, aidates tal jagada, vahetada ja kasutada oma “sõnu”.
6. Lase lapsel “joonistada” värvipliiatsitega paberile, habemeajamisvahendiga kandikule või kriidiga kõnniteele. Kui joonistad ise sirget joont, vaata, kas ta jäljendab sind. Kui ta saab sirgete joonte joonistamisega hästi hakkama, näita talle, kuidas joonistada ringi.
7. Mängige koos lapsega õues ja lase tal mängida ka koos teiste lastega. Näiteks vii ta mänguväljakule, kus ta saab turvaliselt ronida ja joosta. Võid uurida ka kohalike mängurühmade ja koolieelikute ringide kohta. Teistega koos mängimine aitab tal õppida jagamise ja sõpruse väärtust.
8. Kasuta oma lapsele asjade kirjeldamiseks sõnu, näiteks suur/väike, kiire/aeglane ja sisse/välja.
9. Aita lapsel kokku panna lihtsaid puslesid kujundite, värvide või loomadega. Nimeta iga osa, kui laps selle paika paneb.
10. Nüüd ei tohiks enam olla liiga vara potil käimist harjutada. Seega, uuri selleks võimalusi, sest potile treenimiseks on tänapäeval mõeldud ka abivahendeid, mis selle protsessi lõbusaks muudavad.
11. Lase lapsel mängida suurte kastidega. Ta võib teeselda, et see on auto, buss, rong või maja. Luba tal seda kasti värvida ja sinna kleebiseid peale panna.
12. Julgusta last nimetama värve, kehaosi ja raamatute pilte.
13. Löö koos lapsega palli edasi-tagasi. Kui laps oskab seda juba hästi, siis näita talle, kuidas lüüa palli joostes.
14. Selles vanuses lapsed vajavad päevas 11-14 tundi und (kaasa arvatud uinakud). Järjepideva režiimi korral on magamaminek lihtsam. Peske hambad, pange “tuduriided” selga ja lugege koos samal ajal pilte vaadates raamatut.
15. Mängi oma lapsega “jälgi juhti”. Kõnni sirgjooneliselt, tee pöördeid, kõnni tagurpidi ja kõnni varvastel. Lase lapsel ise juhtida, kui oled talle näidanud, kuidas mäng käib.
16. Loe oma lapsele ette ja külastage koos kohalikku raamatukogu. See aitab lapsel lugemist nautida ja olla valmis lugema, kui ta vanemaks saab.
17. Julgusta “teeseldud” mängu. Näiteks lase lapsel teeselda, et ta valmistab süüa, kasutades oma köögis ohutuid asju. Ka see saab olema üks paras sodimine, aga ega ilma sodimiseta õppida ei saagi.
18. Näita lapsele, kuidas raamatus või ajakirjas ükshaaval lehekülgi pöörata (1).

30-kuuse lapse toitumine

• Paku oma lapsele toitu, mis on lihtne ja tervislik. Lase tal valida, mida süüa näiteks vahepalaks. Piira valikuid kahe või kolmega.
• Suuremaid söögikordi sööge koos perega nii palju kui võimalik. Paku talle sama sööki, mida ka kogu ülejäänud pere sööb. See mõistagi eeldab, et peate võib-olla oma tavapärasesse menüüsse mõningasi muudatusi tegema ja seda veidi lihtsustama. Nautige üksteise seltskonda ja vältige söögi ajal ekraaniaega (televiisor, tahvelarvutid ja telefonid jne).
• Luba oma lapsel igal söögikorral süüa nii palju või vähe, kui ta soovib. Sinu ülesanne on pakkuda talle tervislikku toitu ja tema ülesanne on otsustada, kas ja kui palju ta tahab süüa.
• National Institutes of Health (NIH) andmetel vajavad selles vanuses lapsed D-vitamiini päevas 600 IU`d, aga konsulteeri koguste suhtes kindlasti üle ka oma perearstiga (1, 7).

3 aastat. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 3-aastaselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 3-aastaselt

• Rahuneb umbes 10 minuti jooksul pärast sinu lahkumist, näiteks lasteaias.
• Märkab teisi lapsi ja ühineb nendega, et koos mängida (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 3-aastaselt

• Vestleb sinuga vahetades edasi-tagasi vähemalt 2 lauset.
• Küsib “kes”, “mida”, “kus” või “miks” küsimusi, näiteks “Kus vanaema on?”, või “Miks lind lendab?”. 
• Vastab küsimuse peale, mis tegevus pildil või raamatus toimub, näiteks “jookseb”, “sööb” või “mängib”. 
• Ütleb küsimise korral oma eesnime.
• Räägib enamasti piisavalt hästi, et ka teised peale sinu tema jutust aru saavad (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 3-aastaselt

• Joonistab ringi, kui talle näidatakse, kuidas seda teha. 
• Väldib kuumade esemete (nt pliidi) puudutamist, kui teda hoiatatakse (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 3-aastaselt

• Paneb esemeid kokku, näiteks suuri pärleid nööri otsa.
• Paneb ise mõned lihtsamad riided selga, näiteks ilma kinnitusteta püksid või jope.
• Kasutab kahvlit (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 3-aastase lapse arengu soodustamiseks

1. Julgusta last sinu toetusel oma probleeme ise lahendama. Esita talle küsimusi, et aidata tal probleemist aru saada. Aita tal lahendusi välja mõelda, proovides ühte, või vajadusel mitut varianti.
2. Räägi oma lapse emotsioonidest ja paku talle sõnu, mis aitavad tal oma tundeid selgitada. Aita tal ka stressirohkete tunnetega toime tulla, õpetades teda sügavalt sisse hingama, kallistama lemmikmänguasja või minema vaiksesse, turvalisse kohta, kui ta on ärritunud.
3. Pane paika mõned lihtsad ja selged reeglid, mida laps saab järgida, näiteks kasuta kodulooma katsumisel “õrnu käsi”. Kui ta reeglit rikub, näita talle, mida ta selle asemel teha saab. Hiljem, kui laps reeglit järgib, siis tunnusta ja õnnitle teda.
4. Loe koos oma lapsega. Esita küsimusi nagu “Mis toimub pildil?” ja/või “Mis sa arvad, mis juhtub järgmisena?”. Kui ta annab sulle vastuse, küsi rohkem üksikasju.
5. Mängige loendamismänge. Loendage kehaosi, treppe ja muid asju, mida te igapäevaselt kasutate või näete. Selles vanuses lapsed hakkavad õppima numbreid ja loendamist.
6. Aita lapsel arendada oma keeleoskust, rääkides temaga pikemate lausetega, kui tema ise seda teeb ja kasutades päris sõnu. Korda seda, mida ta ütleb, näiteks “vaja banaani”, ja seejärel näita, kuidas kasutada “täiskasvanulikumaid” sõnu, öeldes: “Ma tahan banaani” või “Ma soovin banaani”, või miks mitte “Palun ulata mulle banaani”.
7. Lase lapsel söögi valmistamisel abiks olla. Anna talle lihtsaid ülesandeid, näiteks puu- ja köögiviljade pesemine või nende salatiks kokku segamine.
8. Anna lapsele juhiseid 2 või 3 sammuga. Näiteks: “Mine oma tuppa ja võta kingad ja mantel.”
9. Õpeta oma lapsele lihtsaid laule ja riime.
10. Anna oma lapsele “tegevuste kast” koos paberi, värvipliiatsite ja värvimisraamatutega. Värvige ja joonistage koos oma lapsega jooni ja kujundeid.
11. Julgusta oma last koos teiste lastega mängima. See aitab tal õppida sõpruse väärtust ja seda, kuidas teistega läbi saada.
12. Lase lapsel mängida plastiliini või teiste sedalaadi toodetega. Plastiliini murdmine, surumine, pigistamine ja eri värvi pallide tegemine treenib tema käe- ja sõrmelihaseid kirjutamiseks, nööpimiseks ja lõikamiseks.
13. Mängige mänge, et õpetada vastandeid. Lase end madalale ja ütle: “Ma olen väike”. Siis tõuse püsti ja ütle: “Ma olen suur.” Tehke sama näiteks ka kiire/aeglane ja vaikne/valju puhul.
14. Mängi sobitusmänge. Palu lapsel leida raamatutest või majast ühesuguseid esemeid.
15. Mängige koos lapsega õues. Käige mänguväljakul või jalutuskäigul. Anna oma lapsele piisavalt aega valida, mida ja kuidas ta tahab mängida. Ühine temaga ja järgi tema juhiseid.
16. Aita oma lapsel olla valmis uuteks kohtades ja uute inimestega kohtumiseks. Näiteks võid lugeda lugusid või mängida rollimänge (teesklusmängu) uutest kohtadest või asjadest, et aidata tal end mugavamalt tunda.
17. Julgusta oma last ütlema sulle oma nime ja vanust (1).

3-aastase lapse toitumine

• Anna oma lapsele lihtsaid ja tervislikke toiduvalikuid. Näiteks küsi talt suupiste ajal: “Kas sa tahad porgandit või õuna?”.
• National Institutes of Health (NIH) andmetel vajavad selles vanuses lapsed D-vitamiini päevas 600 IU`d, aga konsulteeri koguste suhtes kindlasti üle ka oma perearstiga (1, 7).

4 aastat. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 4-aastaselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 4-aastaselt

• Teeskleb mängu ajal, et on keegi muu (õpetaja, superkangelane, koer). 
• Avaldab soovi minna teiste lastega mängima, kui neid ei ole parasjagu läheduses, näiteks “Kas ma võin mängida Mardiga?”. 
• Lohutab teisi, kes on haiget saanud või kurvad, näiteks kallistab nutvat sõpra.
• Väldib ohtu, näiteks ei hüppa mänguväljakul kõrgelt alla. 
• Armastab olla “abiline”. 
• Muudab käitumist vastavalt sellele, kus ta parasjagu viibib (kirik, raamatukogu, mänguväljak, kodu) (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 4-aastaselt

• Ütleb nelja või enama sõnaga lauseid.
• Ütleb mõningaid sõnu laulust, luuletusest või lastelaulust. 
• Räägib vähemalt ühest asjast, mis tema päeva jooksul juhtus, näiteks “Ma mängisin jalgpalli”. 
• Vastab lihtsatele küsimustele nagu “Milleks on mantel?” või “Milleks on värvipliiats?” (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 4-aastaselt

• Nimetab mõningaid esemete värvuseid.
• Räägib, mis juhtub järgmiseks mõnes tuntud muinasjutus või muus loos.
• Joonistab inimese kolme või enama kehaosaga (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 4-aastaselt

• Püüab enamasti suurt palli kinni.
• Serveerib endale täiskasvanu järelvale all ise toitu või valab vett.
• Avab mõned nupud.
• Hoiab värvipliiatsit või pliiatsit sõrmede ja pöidla vahel (mitte rusikas) (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 4-aastase lapse arengu soodustamiseks

1. Aita oma lapsel olla valmis uuteks kohtadeks ja uute inimestega kohtumiseks. Näiteks võid talle eelnevalt lugeda lugusid või mängida rollimänge (teesklusmängu), et aidata tal end uues olukorras mugavalt tunda.
2. Loe koos oma lapsega. Küsi temalt, mis loos toimub ja mida ta arvab, et mis võib järgmiseks juhtuda.
3. Aita lapsel õppida värve, kujundeid ja suurusi. Näiteks küsi, mis värvi, kuju ja suurusega asju ta päeva jooksul näeb.
4. Julgusta oma last kasutama “oma sõnu”, et küsida asju ja lahendada probleeme, kuid näita talle, kuidas. Ta ei pruugi veel teada, milliseid sõnu ta vajab. Näiteks aita lapsel öelda: “Kas ma võin sinu mänguasja võtta?”, selle asemel, et ta mõne teise lapse käest mänguasja lihsalt ära tirib. 
5. Aita lapsel õppida tundma teiste tundeid ja positiivseid reageerimisviise. Näiteks, kui ta näeb kurba last, ütle talle: “Ta näeb kurb välja. Toome talle mõne mänguasja.”
6. Kasuta positiivseid sõnu ja pööra ikka ja jälle tähelepanu käitumisele, mida soovid näha (“soovitud käitumine”). Näiteks ütle: “Sa jagad seda mänguasja nii kenasti!” Pööra vähem tähelepanu sellele, mida sa ei taha näha.
7. Ütle lapsele lihtsalt, miks ta ei või teha midagi, mida ta teha tahab, aga mida sina ei taha, et ta teeks (“soovimatu käitumine”). Anna talle hoopis valikuvõimalus, mida ta võib selle asemel teha. Näiteks: “Sa ei tohi voodil hüpata. Kas sa tahad minna õue ja seal mängida või paneme muusika mängima ja tantsime koos?”
8. Lase lapsel koos teiste lastega mängida (näiteks mänguväljakul või, siis olles koos lastega oma tutvusringist). Kui sa seda veel teinud ei ole, siis uuri kohalike mängurühmade ja koolieelsete programmide kohta. Teistega koos mängimine aitab lapsel õppida jagamise ja sõpruse väärtust.
9. Loo rahulik ja vaikne magamamineku rutiin. Väldi igasugust ekraaniaega 1 kuni 2 tundi enne magamaminekut (televiisor, telefon, tahvelarvuti jne) ja ära aseta lapse magamistuppa mingeid ekraane.
10. Selles vanuses lapsed vajavad päevas 10-13 tundi und (koos uinakutega). 
11. Anna oma lapsele mänguasju või asju, mis soodustavad tema kujutlusvõimet, näiteks riideid, potte ja panne, millega ta saab mängida kokka, või klotse, millega ta saab ehitada. Tegelege tema teesklusmänguga ühiselt, näiteks sööge mängult tema poolt valmistatud klotsidest või mullast toitu.
12. Võta aega, et vastata oma lapse “miks” küsimustele. Kui sa vastust ei tea, siis ütlegi “ma ei tea” või aita lapsel leida vastus raamatust, internetist või küsige koos mõnelt teiselt täiskasvanult.
13. Loenda lihtsaid asju, näiteks sõrmede, mänguasjade või banaanide arvu. See aitab lapsel õppida numbreid ja loendamist.
14. Anna oma lapsele valikuid, mis on lihtsad ja tervislikud. Lase tal valida, mida seljas kanda, mängida või vahepalaks süüa. Piira valikuid 2 või 3 valikuga.
15. Jätka oma lapsele teistega koos mängimiseks oskuste õpetamist, näiteks sõnade kasutamist, mänguasjade jagamist ja kordamööda mängimist.
16. Õpeta oma lapsele sõpradega õues mängima mänge, nagu peitus või kull.
17. Räägi oma lapsega täielike lausetega, kasutades “täiskasvanute” sõnu. See aitab tal õppida paremini rääkima ja aitab kaasa ka tema tulevastele lugemis- ja kirjutamisoskustele.
18. Lase lapsel aidata lihtsate tööde tegemisel, näiteks postkastist posti toomisel, lemmiklooma toitmisel või laudade pühkimisel. See aitab arendada iseseisvust.
19. Õpeta oma last põnevuse korral peatuma ja ootama, mängides punast tuld, rohelist tuld või nö “soolasamba tantsu” (mängi muusikat, lülita see välja ja lase kõigil samas asendis nagu nad just olid seisma jääda, kui muusika peatub).
20. Mängi oma lapse lemmiklaule ja tantsi koos temaga. Kopeerige üksteise liigutusi kordamööda.
21. Anna oma lapsele aega, et ta saaks koos sõpradega ise oma probleeme lahendada. Näiteks, kui nad vaidlevad selle üle, kes saab olla milline superkangelane, lase neil seda lahendada. Jää vajaduse korral lähedale, et aidata. Kui nad ei suuda oma probleemi lahendada, kasuta abistavaid küsimusi, et aidata neil välja mõelda teisi lahendusi.
22. Kasuta sõnu, näiteks “esimene”, “teine” ja “lõpuks”. Mängides, lugusid jutustades või koduseid töid tehes küsi oma lapselt, mis tuleb järgmisena. See aitab lapsel õppida sündmuste järjekorda.
23. Lohuta oma last, kui ta kardab, ja räägi tema hirmudest. Võid öelda nii: “Kollid võivad sulle tunduda hirmsad, aga nad ei ole reaalsed ja ei saa sulle haiget teha.” Aita oma lapsel õppida asju, mida ta saab teha, kui ta kardab, näiteks kallistada pehmet looma.
24. Mängige lihtsaid lastemänge või sobitusmänge.
25. Püüa iga päev leida aega aktiivseks mänguks. Sinu lapsel on kindlasti lõbusam, kui ta saab tegevuse ise valida. Anna talle valikuvõimalusi, näiteks koos musitseerida ja tantsida, õues mängida või koos jalutama minna.
26. Aita oma lapsel märgata, kui ta kellegi tundeid haavab, kirjeldades seda, mida näete. Julgusta teda vabandust paluma ja aita tal leida viis, kuidas teine inimene end paremini tunneks.
27. Tee väljasõite raamatukokku, et lasta lapsel ise raamatuid valida.
28. Piira ekraaniaega (televiisor, tahvelarvutid, telefonid jne) kuni 1 tunnini päevas ja luba seda näiteks ainult lasteprogrammide ajal, kui ka täiskasvanu on kohal. Ära aseta lapse magamistuppa mingeid ekraane. Lapsed õpivad rääkides, mängides ja teistega suheldes (1).

4-aastase lapse toitumine

• Söö võimaluse korral koos lapsega. Lase tal näha, et naudid tervislikke toite jooke, näiteks puuvilju, köögivilju ja täisteravilju ning limonaadide asemel vett.
• National Institutes of Health (NIH) andmetel vajavad selles vanuses lapsed D-vitamiini päevas 600 IU`d, aga konsulteeri koguste suhtes kindlasti üle ka oma perearstiga (1, 7).
• Laste vitamiinide ja vitamiinivajaduste kohta leiad põhjalikumat lugemist siit.

5 aastat. Lapse areng ja tema arengu verstapostid 5-aastaselt

Lapse sotsiaalne areng – sotsiaalsed/emotsionaalsed verstapostid 5-aastaselt

• Järgib reegleid või mängib teiste lastega mängides kordamööda.
• Laulab, tantsib või esineb sulle muul moel.
• Teeb kodus lihtsaid koduseid töid, näiteks sobitab sokke või koristab pärast söömist laua ära (1).

Lapse kõne areng – keele/kommunikatsiooni verstapostid 5-aastaselt

• Räägib kuuldud või väljamõeldud lugu, milles on vähemalt kaks sündmust. Näiteks kass jäi puu otsa kinni ja tuletõrjuja päästis ta. 
• Vastab lihtsatele küsimustele raamatu või loo kohta pärast seda, kui oled seda talle ette lugenud või rääkinud.
• Hoiab vestlust ja vahetab sinuga edasi-tagasi rohkem kui kolm lauset.
• Kasutab või tunneb ära lihtsaid riime (jõuluvana, kulla pai, kingi mulle suhkrusai) (1).

Lapse kognitiivne areng – kognitiivsed verstapostid (õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine) 5-aastaselt

• Loeb kuni 10ni.
• Nimetab mõningaid numbreid vahemikus 1 kuni 5, kui neile osutad. 
• Kasutab sõnu aja kohta, nagu “eile”, “homme”, “hommikul” või “õhtul”. 
• Pöörab tegevusele 5-10 minutit tähelepanu. Näiteks jutuajamise või meisterdamise ajal (siin ei ole mõeldud ekraaniaega). 
• Kirjutab mõned tähed oma nimest. 
• Nimetab mõned tähed, kui neile osutad (1).

Lapse füüsiline areng – liikumise/füüsilise arengu verstapostid 5-aastaselt

• Vajutab nuppe.
• Hüppab ühel jalal (1).

Näpunäited ja arendavad tegevused mida saad teha oma 5-aastase lapse arengu soodustamiseks

1. Sinu laps võib hakata vastu rääkima, vaidlema või nö “vastu haukuma” ja kasutama ka vandesõnu. Ta teeb seda selleks, et tunda end iseseisvana ja katsetada, mis juhtub. Piira tähelepanu, mida sa tema negatiivsetele sõnadele pöörad ning leia talle alternatiivseid tegevusi, mis võimaldavad tal olukorda juhtida ja iseseisev olla. Selle asemel kiida oma last, kui ta palub asju kenasti ja suhtub rahulikult sellesse, kui ütled “ei”. Ühesõnaga pane endiselt rõhku tema hea käitumise märkamisele, nagu näiteks “Sa jäid rahulikuks, kui ma ütlesin sulle, et on voodiaeg.”
2. Küsi oma lapselt, mida ta mängib ja aita tal oma vastuseid laiendada, küsides “Miks?” ja “Kuidas?”. Ütle näiteks: “See on tore sild, mida sa ehitad. Miks sa selle sinna panid?”
3. Mängige mänguasjadega, mis julgustavad last asju kokku panema, näiteks pusled ja ehitusklotsid.
4. Kasuta sõnu, et aidata lapsel hakata mõistma aega. Näiteks laula laule nädalapäevade kohta ja anna talle teada, milline päev on käes. Kasuta aja kohta sõnu nagu täna, homme ja eile.
5. Olenemata sellest, et ta ei tee seda täiuslikult, siis lase lapsel siiski asju ise teha. Lase tal näiteks voodit teha, särki kinni nööpida või vett tassi valada. Tähista, kui ta seda teeb, ja püüa mitte “parandada” midagi, mida sa otseselt ei pea parandama.
6. Räägi oma lapse ja enda tunnetest ja nimeta neid tundeid. Lugege raamatuid ja rääkige tegelaste emotsioonidest ja sellest, miks nad just selliseid tundeid tunnevad.
7. Mängige koos riimimänge. Näiteks küsi: “Mis riimub sõnaga kass?”.
8. Mängige mänge, mis aitavad mälu ja tähelepanu arendada ja õpeta oma last mängides reegleid järgima. Näiteks mängige lihtsaid lauamänge või kaardimänge.
9. Loo oma kodus koht, kuhu laps võib minna, kui ta on ärritunud. Jää siiski tema lähedusse, et laps teaks, et tal on turvaline ja ta saab vajadusel rahunemiseks ka sinu juurde tulla.
10. Sea oma lapsele piirangud ekraaniajale (televiisor, tahvelarvutid, telefonid jne). Ekraaniaeg ei tohi ületada ühte tundi päevas. Koosta oma pere jaoks vajadusel meediakasutuse plaan.
11. Julgusta oma last “lugema”, vaadates pilte ja jutustades lugu.
12. Lase oma lapsel mängida koos teiste lastega. Kui teie suhtlusringkond on piiratud, siis uuri kohalike mängurühmade ja koolieelsete programmide kohta. Mängimine koos teistega aitab teie lapsel õppida jagamist ja sõprust.
13. Õpeta oma lapsele ohutuid puudutusi, näiteks kallistamist, kui mõlemad inimesed seda soovivad ja puudutusi, mis aitavad hoida laste tervist (arstide või vanemate puudutused). Ebaturvalised puudutused on puudutused, mis võivad tekitada lapsel haiget, ebamugavust, hirmu või segadust. Õpeta oma lapsele, et see on tema otsustada, kes teda puudutab ja aita tal harjutada “ei” ütlemist soovimatutele või ebaturvalistele puudutustele. Anna talle ka teada, et kaasa arvatud sinuga, on ka teisi täiskasvanuid, kelle poole ta võib küsimusteks või abi saamiseks pöörduda.
14. Õpeta oma lapsele, et kui ta on eksinud või vajab abi, otsiks ta “abilisi”, näiteks lastega vanemaid, poe müüjat, kellel on ametimärk, või politseinikku. Õpeta oma lapsele selgeks tema enda nimi ja sinu nimi (ees- ja perekonnanimi).
15. Julgusta oma last tema teesklusmängudel. Aita tal leida esemeid, mida ta saab kasutada riietumise-, kooli- või kodumänguks.
16. Hoia värvipliiatsid, paber, värvid, käärid ja liim loominguliste tegevuste jaoks ühes karbis ja julgusta teda joonistama või tegema muid kunstiprojekte erinevate tarvikutega.
17. Vii oma laps mänguväljakule. Õpeta talle, kuidas ta saab kiigel endale ise hoogu teha ja aita tal vajadusel turnida.
18. Loo rahulik ja vaikne magamamineku rutiin. Väldi 1 kuni 2 tundi enne magamaminekut igasugust ekraaniaega (televiisor, tahvelarvutid, telefonid jne) ja ära aseta lapse magamistuppa mingeid ekraane.
19. Selles vanuses lapsed vajavad päevas 10-13 tundi und (koos uinakutega). Järjepidevad uneajad teevad selle lihtsamaks!
20. Loe oma lapsele ette. Esita küsimusi, näiteks “Mis toimub pildil?” ja “Mis sa arvad, mis juhtub järgmisena?”.
21. Uuri asju, mis sinu lapsele meeldivad. Näiteks kui ta armastab loomi, hangi raamatukogust raamatuid loomadest, otsige koos pargis linde ja oravaid või külastage loomaaeda, et loomade kohta rohkem teada saada.
22. Püüa iga päev leida aega aktiivseks mänguks ja lase see tegevuse valik teha temal. Nii on tal lõbusam. Anna talle valikuvõimalusi, näiteks koos musitseerimine ja tantsimine, õues mängimine või ühine jalutuskäik.
23. Aita endiselt oma lapsel olla valmis uuteks kohtadeks ja uute inimestega kohtumiseks. Näiteks võid talle lugeda lugusid või mängida rollimänge (teesklusmängu), et aidata tal valmistuda eelkooliks (1).

5-aastase lapse toitumine

• Sööge õhtusööki koos oma lapsega ja nautige perega koos viibimist ja rääkimist. Paku kogu perele sama sööki ja püüa sõõmise ajal vältida ekraaniaega (televiisor, tahvelarvutid, telefonid jne). 
• Lase lapsel tervislike toitude valmistamisel kaasa aidata ja nautige neid koos.
• National Institutes of Health (NIH) andmetel vajavad selles vanuses lapsed D-vitamiini päevas 600 IU`d, aga konsulteeri koguste suhtes kindlasti üle ka oma perearstiga (1, 7).
• Laste vitamiinide ja vitamiinivajaduste kohta leiad põhjalikumat lugemist siit.

Kui sul on küsimusi, või kui soovid rohkem ideid, kuidas oma lapse arengule veelgi rohkem kaasa aidata, siis konsulteeri oma perearstiga.

Moondega areng ja arenguhäired

Oma last tunned kõige paremini just sina. Seega, ära oota kui näed ja tunnetad, et midagi on viltu. Näiteks kui tal läheb ühe või mitme verstapostini jõudmiseks liigselt kaua aega, või, kui ta on kaotanud oma kunagisi oskusi. Räägi sellisel juhul kindlasti oma lapse arstiga. 

Pea meeles, alates sünnist kuni 5. eluaastani peaks iga laps ülaltoodud verstapostid oma mängimises, õppimises, kõnes, käitumises ja liikumises siiski õigeaegselt saavutama. Seega on oluline lapse arengut kõigis neis valdkondades jälgida ja tegutseda mure korral varakult (4).

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. CDC’s Developmental Milestones | CDC
2. Vitamin D | Breastfeeding | CDC
3. Vitamin D for babies: Are supplements needed? – Mayo Clinic
4. AAP Motor Delay Tool (healthychildren.org)
5. Beebiviiplemine | Beebikool | Muusikaringid Beebidele | Veebikursused | Zoomitunnid
6. Vitamin D | Nutrition | CDC
7. Vitamin D – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)