Korditseps (Cordyceps sinensis) e. kedristõlvikut kirjeldatakse vanades Hiina ja Tiibeti meditsiiniraamatutes kui raviseent ja mis on haruldane rööviku ja seene kombinatsioon. Neid röövikulaadseid seeni leiti Sikkimis, (India osariik, mis piirneb Nepali, tiibeti ja Bhutaniga), üle 4500 m kõrgustel aladelt.
Kui seened peremeesorganismi ründavad, tungivad nad tema koesse ning lõpuks asendavad selle ja kasvatavad pika, sihvaka varre, mis ulatub peremeesorganismist välja. Traditsioonilises Hiina meditsiinis on seda käsitsi korjatud ja kuivatatud sajandeid väsimuse, iivelduse, neeruhaiguste ja madala sugutungi raviks. Tänu oma paljudele tervistavatele omadustele koguvad kedristõlvikuekstrakti sisaldavad toidulisandid ja muud tooted üha enam populaarsust.
Enam kui 400-st praeguseks avastatud kedristõlvikuliigist on terviseuuringud keskendunud kahele: Hiina kedristõlvikule (Cordyceps sinensis) ja harilikule kedristõlvikule (Cordyceps militaris). Suurem osa senistest korditsepsi uuringutest on piirdunud loomkatsete või laboriuuringutega, kuid tema võimalikud tervistavad omadused on paljutõotavad.
Selles artiklis võtame vaatluse alla kedristõlviku kuus teadusuuringute põhjal võimalikku soodsat toimet.
Korditseps võib parandada füüsilist sooritusvõimet
Arvatakse, et kedristõlvik suurendab organismis adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmist, mis on vajalik energia ülekandeks lihastesse. See parandab keha hapnikukasutust, eriti füüsilise koormuse ajal (1, 2).
Ühes 30 terve vanemaealise osalejaga läbi viidud uuringus uuriti kedristõlviku mõju koormustaluvusele koormusjalgratta kasutamisel. Osalejad said kuue nädala vältel kas 3 grammi päevas laboris aretatud kedristõlvikutüve, mida nimetatakse CS-4-ks, või platseebot. Uuringu lõpuks oli VO2 max CS-4 võtnud osalejatel 7% võrra suurenenud, samas kui platseebot saanud osalejatel ei olnud mingeid muutusi (3). VO2 max ehk maksimaalne hapnikutarbimine on üldise sooritusvõime näitaja (4).
Teises sarnases uuringus anti 20 tervele vanemaealisele osalejale 12 nädala jooksul kas 1 gramm CS-4 või platseebot (5). Kuigi osalejate VO2 max näitajates ei leitud muutusi kummaski grupis, paranesid CS-4 saanud osalejatel teised sooritusvõime näitajad.
Ühes uuringus katsetati ka kedristõlvikut sisaldava seentesegu mõju nooremate täiskasvanute sooritusvõimele ( 6). Kolme nädalaga suurenes CS-4 saanud osalejate VO2 max platseebot saanud osalejatega võrreldes 11%.
Uuemad uuringud näitavad, et treenitud sportlaste puhul kedristõlvik sooritusvõime kasvu kaasa ei too ( 7, 8 ).
KOKKUVÕTE. Uuringud on näidanud, et kedristõlvik parandab sooritusvõimet nii eakatel kui ka noorematel täiskasvanutel, kuid mitte piisavalt hästi treenitud sportlastel.
Korditsepsi vananemisvastane toime
Traditsiooniliselt on eakad kasutanud kedristõlvikut väsimuse vastu ning jõudu andva ja sugutungi suurendava vahendina. Teadlased usuvad, et kedristõlviku vananemisvastast toimet võib seletada tema antioksüdandisisaldus (9).
Mitmed uuringud on näidanud, et kedristõlvik suurendab vanemate hiirte organismis antioksüdandisisaldust, mille tulemusena paraneb mälu ja suguvõime (10, 11, 12).
Antioksüdandid on molekulid, mis kaitsevad rakke kahjulike mõjude eest, neutraliseerides haigusi ja vananemist soodustavaid vabu radikaale (13, 14, 15).
Ühes uuringus leiti, et hiired, kellele anti kedristõlvikut, elasid mitu kuud kauem kui platseebot saanud hiired (16). Teises uuringus pikenes kedristõlviku toimel puuviljakärbeste eluiga, mis toetas samuti seene vananemisvastase toime hüpoteesi (17).
KOKKUVÕTE. Katsed hiirtega näitavad, et kedristõlvikul on vananemisvastane toime.
Võimalik kasvajavastane toime
Viimasel ajal on teadlaste huviorbiiti kerkinud kedristõlviku võimalik kasvajavastane toime. Usutakse, et see võib avalduda mitmel moel.
Katseklaasiuuringutes on selgunud, et kedristõlvik suudab pärssida mitmete inimese vähirakkude, sealhulgas kopsu-, käärsoole-, naha- ja maksavähi rakkude, kasvu (18, 19, 20, 21).
Katsed hiirtega on näidanud, et kedristõlvikul on kasvajavastane toime ka lümfoomile, melanoomile ja kopsuvähile (22, 23, 24, 25).
Samuti võib kedristõlvikust abi olla paljude vähiravimeetodite kõrvaltoimete vastu. Üks neist kõrvaltoimetest on leukopeenia. Seda ei tohi segi ajada vähivormi leukeemiaga. Leukopeenia on seisund, mille korral vere valgeliblede (leukotsüütide) arv väheneb, mille tõttu organismi kaitsevõime väheneb ning nakkusoht suureneb (26).
Ühes loomkatses uuriti kedristõlviku toimet hiirtele, kellel oli kiiritus- ja keemiaravi tulemusel tekkinud leukopeenia (27). Üllataval kombel suutis kedristõlvik leukopeenia taanduma panna. Need tulemused näitavad, et seen võib vähendada mõne vähiravimeetodiga seotud tüsistusi.
KOKKUVÕTE. Katseklaasiuuringud ja loomkatsed on näidanud, et kedristõlvikust võib abi olla nii vähi ravimisel kui ka mõnede vähiravi kõrvaltoimete leevendamisel. Inimeste puhul on vaja täiendavaid uuringuid.
Korditseps võib aidata II tüüpi suhkurtõbe kontrolli all hoida
Kedristõlvik sisaldab üht suhkrut, millest võib suhkurtõve ehk diabeedi ravimisel abi olla.
Suhkurtõbi on haigus, mille puhul organism kas ei tooda insuliini või on sellele resistentne. Insuliin on hormoon, mis transpordib glükoosi ehk viinamarjasuhkru rakkudesse, kus see energiaks muundatakse.
Kui keha ei tooda piisavalt insuliini või organismil tekib selle vastu resistentsus, ei saa glükoos rakkudesse siseneda ning jääb verre. Aja jooksul võib vere liigne glükoosisisaldus põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Seetõttu tuleb diabeetikutel jälgida, et nende veresuhkru tase (ehk vere glükoosisisaldus) oleks kontrolli all.
On tähelepanuväärne, et kedristõlvik suudab veresuhkru taseme normi piires hoida, matkides insuliini toimet. Mitmed katsed suhkurtõbiste hiirtega on näidanud, et kedristõlvik alandab veresuhkru taset (28, 29, 30).
On ka tõendeid, mis viitavad sellele, et ta aitab ära hoida suhkurtõve sagedat tüsistust – neeruhaigust. Ülevaade 22 uuringust, milles osales kokku 1746 kroonilise neeruhaigusega patsienti, näitas, et kedristõlviku toidulisandeid võtnud patsientide neerutalitlus paranes (31).
KOKKUVÕTE. Kontrollimata suhkurtõvele on iseloomulik krooniline kõrgenenud veresuhkru tase, mis võib tervist tõsiselt kahjustada. Loomkatsete tulemused viitavad kedristõlviku potentsiaalile diabeediravis.
Võimalik kasu südame tervisele
Uuemad uuringutulemused näitavad üha ilmsemalt kedristõlviku kasulikkust südame tervisele. Hiinas on kedristõlvik ametlikult heaks kiidetud arütmia ehk rütmihäire (seisund, mida iseloomustab liiga aeglane, liiga kiire või ebakorrapärane südamerütm) ravim (32).
Ühes uuringus leiti, et kedristõlvik vähendas kroonilise neeruhaigusega rottidel oluliselt südamekahjustuse tekkeohtu. Arvatakse, et kroonilise neeruhaiguse põhjustatud südamekahjustus suurendab südamepuudulikkuse tekkeohtu, seega teenib südamekahjustuse ennetamine ühtlasi ka südamepuudulikkuse ennetamise huve (33).
Teadlased põhjendavad kedristõlviku sellist toimet tema adenosiinisisaldusega. Adenosiin on looduslikult esinev ühend, millel on südant kaitsev toime (34).
Kedristõlvik võib mõjuda hästi ka kolesteroolitasemele. Loomkatsed on näidanud, et kedristõlvik vähendab nn halva ehk LDL-kolesterooli sisaldust veres (35, 36, 37). Kuna LDL-kolesterool põhjustab kolesterooli kuhjumist arterites, võib selle liiga suur sisaldus veres suurendada südamehaiguste ohtu.
Samuti on tõestatud, et kedristõlvik vähendab hiirtel triglütseriidide sisaldust veres (35). Triglütseriidid on veres esinev rasvaliik. Nende kõrget taset organismis seostatakse suurenenud südamehaiguseohuga (38).
KOKKUVÕTE Kedristõlvik võib olla kasulik südame tervisele, aidates ennetada rütmihäireid ja alandades triglütseriidide ja nn halva ehk LDL-kolesterooli taset veres.
Korditseps võib aidata põletiku vastu
Väidetakse, et kedristõlvik aitab organismil põletikuga võidelda. Kuigi vahel võib põletik hea olla, võib liigne põletik põhjustada haigusi, näiteks südamehaigusi ja vähki.
Uuringud on näidanud, et kui kedristõlvik viiakse inimese rakku, pärsitakse seal teatud põletikku soodustavad valgud (39, 40, 41, 42). Teadlased usuvad, et tänu sellele toimele võib kedristõlvikust saada kasuliku põletikuvastase toidulisandi või ravimi (42).
On selgunud, et hiirtel vähendab kedristõlvik põletikku hingamisteedes, mis teeb temast potentsiaalse astmaravimi. Siiski paistab seen põletiku leevendamisel mis tahes kehapiirkonnas tõhususelt alla jääma sagedamini välja kirjutatavatele tavaravimitele (43).
Kedristõlvikut võib kasutada ka paikselt. Ühes uuringus leiti, et seen vähendas paiksel kasutamisel hiirtel nahapõletikku, mis kinnitab veel kord tema põletikuvastast toimet (44).
KOKKUVÕTE. Uuringud näitavad, et loomadel vähendab kedristõlvik põletikunäitajaid.
Korditsepsi toidulisandite võtmine
Hiina kedristõlvikut (Cordyceps sinensis) on raske korjata, seetõttu küsitakse seenekilo eest enam kui 20 000 USA dollarit (32). Seetõttu sisaldab enamik kedristõlviku toidulisandeid aretatud tüve, mida nimetatakse kedristõlvik CS-4-ks.
Annustamine
Kuna inimuuringuid on läbi viidud vähe, puudub annustamise kohta üksmeel. Enamasti on inimuuringutes kasutatud annust 1000–3000 mg päevas. Selles vahemikus annus ei ole andnud kõrvaltoimeid ning selle puhul on kinnitust leidnud ka teatav kasu tervisele.
Kõrvaltoimed ja ohutus
Kedristõlviku kasutamise ohutust inimestel ei ole uuritud. Kuid tema kauaaegne kasutamine traditsioonilises Hiina meditsiinis annab alust arvata, et toksiline ta ei ole. Liiati on Hiina valitsus kedristõlvik CS-4 kasutamise haiglates heaks kiitnud ning tunnistanud selle ohutuks looduslikuks ravimiks (32).
KOKKUVÕTE. Metsikult kasvanud Hiina kedristõlviku (Cordyceps sinensis) kõrge hinna tõttu kasvatatakse kedristõlvikulisandite toormaterjal laboris. Inimestel kasutatavad annused jäävad vahemikku 1000–3000 mg.
Kokkuvõte
Traditsioonilises Hiina meditsiinis on korditseps hästi tuntud ning teda on sajandeid kasutatud paljude tervisehädade raviks. Loomkatsed ja laboriuuringud viitavad korditsepsi potentsiaalile parandada südame tervist ning võidelda põletiku, vähi, suhkurtõve ja vananemise vastu. On tehtud ka inimuuringuid korditsepsi mõjust sooritusvõimele. On leitud, et seen annab kehalise koormuse ajal energiat ja suurendab hapnikutarbimist. Praegu puudub üksmeel selles, kui suure annuse inimene peaks võtma, et korditsepsi kasulik toime avalduks.
