LASTE VITAMIINID - mis on just need vitamiinid mida lapsed ja teismelised igapäevaselt enim vajavad ning kuidas nende puudus lapse arengut mõjutab

Mis on need olulisemad laste vitamiinid ja mineraalid, mis laste arengus enim rolli mängivad ja mida nende toitainete puudus lapse tervisele halba võib teha? Mida laps sööma peaks? Kui laps sööb ainult viinereid ja makarone – siis kas ta ikka saab sealt vajalikud toitained kätte?

Need on küsimused, mida valdav osa lapsevanematest endale tihti esitab. Emade ja isadena tahame ju kõik, et meie lapsed normaalselt areneksid ning terveteks, tublideks ja nutikateks inimesteks sirguksid. Et saaksime oma laste üle uhkust tunda ja ka endile hea kasvatustöö eest pika pai teha.

Siiski, laste vitamiinid ja kõik sellega seonduv on tegelikult mitmeti keeruline ja vastutusrikas teema millest rääkida. Vastutusrikas just seetõttu, et lapsed ise enda eest otsuiseid ei tee. Seega oleneb nende toitumine ja areng AINULT meist kui täiskasvanutest ja selle tähtsa vastutuse võtjatest.

Toitumine toitumiseks, sest lapsel kõht lihtsalt millestki täis sööta – ei ole keeruline (kuigi tuleb tunnistada, et vahel on, sest ilmselt on paljud lapsevanemad puutunud kokku perioodidega, kus tundub, et laps lihtsalt ei söö). Kui see oleks piisav, siis võikski ju neile päevast päeva kiirnuudleid, viinereid, kalapulki ja külmutatud pihve pakkuda.

Aga jälgimine, et lapse toidus ka piisavalt toitaineid oleks – vajab juba natuke rohkem süvenemist. Sest see ongi omaette teadus. Ja toitainete all ei pea me ilmselgelt silmas ainult vitamiine ega mineraale vaid ka valke, süsivesikuid, kiudained ja rasvu. Ja aus vastus küsimusele, kas laps viineritest ja makaronidest vajalikud toitained kätte saab on, et – ei, tegelikult ei saa, kui selline toitumine kestab pikka aega järjest.

Niisamuti tuleb lapsevanemana osata tähele panna esimesi märke, mis osade vitamiinide või mineraalainete puudusele viitavad. Eriti tähtis on see just seetõttu, et teatud vitamiinide puuduse korral võivad juba tekkinud arenguhäired olla tagasipöördumatud. Seega, olenevalt lapse igapäevasest toitumisest on äärmiselt oluline hoolitseda selle eest, et ta kõik arenguks ja kasvamiseks vajalikud ained kätte saaks. See on ka põhjus, miks lapsevanemana siinse loo läbi lugeda võiksid, sest beebidel, lastel ja teismelistel on täiskasvanutest täielikult erinevad toitumisvajadused.

Siinsest artiklist leiadki nimekirja just nendest kõige tähtsamatest vitamiinidest ja mineraalainetest mida lapsed ja teismelised igapäevaselt vajavad. Samuti toome ära nende oluliste vitamiinide puuduse tunnused. Nii oskad võimalikku vitamiinipuudust koheselt märgata ning kiiresti ka abi leida. Kirjutame ka osadest tervisehädadest, mis nende oluliste vitamiinide ja mineraalainete puuduse tõttu tekkida võivad.

Mõistagi ei tähenda see, et peaksid oma lapsele nüüd kõiki erinevaid toidulisandeid sisse söötma hakkama, sest näiteks osasid toitaineid nagu kaltsiumi, peaks iga laps normaalse toitumise puhul toidustki kätte saama. Ja palun võta siinset infot kui indikatiivset ning ära ise oma lapsel vitamiinipuudust diagnoosi ega seda kohe toidulisanditega ravima hakka. Kahtluse korral lase ikka kindlasti eelnevalt teha vitamiinipuuduse test ja konsulteeri arstiga vastavalt analüüsi näitudele sobivate annuste suhtes.

Laste_vitamiinid_Milliseid_vitamiine_laps_enim_vajab

Laste vitamiinid ja mineraalained – mis on just need vitamiinid ja mineraalid mida beebid, lapsed ja teismelised normaalseks arenguks ja kasvuks igapäevaselt enim vajavad

Selles, et lastel isegi piisava toitumise korral vahel vitamiine või mineraalaineid purgist juurde on võtta vaja – ei ole tänapäeval enam mitte midagi imelikku. Ning alati ei tähenda see ka seda, et tema toitumine kuidagi puudulik oleks. Nimelt ei tekigi vitamiinipuudus alati ainult puuduliku toitumise tõttu. Nii võib näiteks B12 vaegus tekkida mitte ainult taimetoitlaste või veganite peredes, aga ka peale operatsiooni. Niisamuti on osasid vitamiine lihtsalt raske piisavalt toidust kätte saada (nagu näiteks D-vitamiini).

Enamikul ei ole ka oma peenramaad, kust rikkalikus ning puhtas mullas kasvanud vitamiinidest ja mineraalidest pakatavat toitu napsata või lähedalasuvat metsa, kus põsed mustikatest ja metsmaasikatest punni toppida saaks. Poelettidel müüdavad, kaugelt toodud, väetatud, pritsitud, tööstuslikult kasvatatud puu- ja köögiviljad, ei sisalda aga pooltki seda, mida vanaema peenramaal kasvatatud porgand.

Kindlasti ei taha me siinkohal julgustada vitamiinidega ebapiisava toitumise kompenseerimist ning oluline on teada ka seda, et ohtlik ei ole mitte ainult vitamiinide puudus, aga ka üleannustamine.

Kõige olulisemad laste vitamiinid ja mineraalained, mida meie väikesed tibud igapäevaselt vajavad ja mis nende arengus suurt rolli mängivad – on vitamiinid D, C, A ja B12 ning mineraalained nagu kaltsium ja raud. Osasid neist saab laps normaalse toitumise puhul toidust kätte lihtsasti, aga näiteks A-, C- ja D-vitamiini sisaldavaid vitamiinipreparaate soovitatakse lastele vanuses 6 kuud kuni 5 aastat igapäevaselt juurde anda.

Imikutele, kes saavad päevas rohkem kui 500 ml imiku piimasegu, ei tohiks vitamiine juurde anda. Seda seetõttu, et piimasegu on rikastatud A-, C- ja D-vitamiinide ning ka muude toitainetega. Imikutele aga, keda toidetakse rinnaga, tuleks alates sünnist juurde anda igapäevaselt D-vitamiini toidulisandit, olenemata sellest, kas imetav ema ise D-vitamiini sisaldavat toidulisandit tarbib või mitte (2).

Lõhe

Laste vitamiinid ja mineraalained

1. Laste vitamiinid: D-vitamiin

D-vitamiin on oluline ainevahetuslikult aktiivne ühend, mida keha sünteesib kas, siis UVB-valguse abil, või, mis imendub seedetrakti kaudu teatavatest toiduainetest. D-vitamiini peamine roll on hõlbustada kaltsiumi imendumist soolestikust ja säilitada kaltsiumi homöostaasi. D-vitamiini puudus on seotud paljude ortopeediliste haiguste, sealhulgas Perthese tõve, rahhiidi ning ka haprate luude tõttu luumurdude tekkega. Samuti võib D-vitamiin aidata kaitsta hilisemas elus tekkivate krooniliste haiguste eest (2, 11).

Laste ööpäevane D vitamiini vajadus

Imikutele alates sünnist kuni 1-aastaseks saamiseni, keda toidetakse rinnaga, tuleks piisava D-vitamiini varu tagamiseks anda iga päev 8,5-10 mikrogrammi (kuni 400IU) D-vitamiini sisaldavat toidulisandit. Seda olenemata sellest, kas imetav ema ka ise D-vitamiini sisaldavat toidulisandit võtab või mitte. Imiku piimasegust toituvatele imikutele ei tohiks anda D-vitamiini toidulisandit, kui nad söövad päevas rohkem kui 500 ml piimasegu, sest piimasegu on D-vitamiini ja teiste toitainetega rikastatud.
0-12 kuu vanused: 10 mcg ehk 400 IU päevas.
1-18 aastased: 15 mcg ehk 600 IU päevas (2, 3).

D-vitamiini allikad ja D-vitamiinirikkad toiduained

Peamine D-vitamiini allikas on suvine päikesevalgus meie nahal. Kuid oluline on hoida oma lapse nahk päikese eest kaitstuna ja katta tema nahka enne, kui see punetama ja kõrvetama hakkab. Kui viibite koos rannas, pane talle kasvõi õhuke särgike selga või laia äärega mütsike pähe. Niisamuti ei tohiks lapsed kuuma ilmaga liiga kaua päikese käes viibida. Väikesed lapsed peaksid saama vitamiinitilku, isegi kui nad päikese käes käivad.

D-vitamiini leidub vaid vähestes toiduainetes, näiteks rasvases kalas (nagu lõhe, makrell ja sardiinid) ja munades (D vitamiin sisaldub munakollases). Seda lisatakse ka osadele valmistoitudele, näiteks margariinidele, võile, piimale ja hommikusöögihelvestele. Kuid ainuüksi toiduga on raske saada D-vitamiini piisavalt (2).

D-vitamiini allikad taimetoitlastele:

Taimetoitlaste ja veganite pered peaksid otsima D-vitamiiniga rikastatud teraviljatooteid. Siiski on kõigile taimetoitlastele ja veganitele tungivalt soovitatav tarbida D-vitamiini toidulisandeid, seda vaid välja arvatud juhul, kui nad saavad päevas toiduga 400 IU.

Mõned näited D-vitamiini ligikaudsest sisaldusest erinevates toiduainetes:

Tursamaksaõli (1 spl): 34,0 mcg ehk 1 360 IU
Forell (85 g): 16,2 mcg ehk 645 IU
Lõhe (85 g): 14,2 mcg ehk 570 IU
Seened (mis on olnud UV-valguse käes) (½ tassi): 9,2 mcg ehk 366 IU
Piim 2% (D-vitamiiniga rikastatud) (1 tass): 2,9 mcg ehk 120 IU
Soja-, mandli- ja kaerapiimad (D-vitamiiniga rikastatud): 2,5-3,6 mcg ehk 100-144 IU
Hommikusöögihelbed (D-vitamiiniga rikastatud) (1 portsion): 2,0 mcg ehk 80 IU
Sardiinid (konserveeritud) (2 sardiini): 1,2 mcg ehk 46 IU
Munad (D-vitamiini sisaldab ainult munakollane) (1 suur): 1,1 mcg ehk 44 IU
Veisemaks (85 g): 1,0 mcg ehk 42 IU
Tuunikala (konserveeritud) (85 g): 1,0 mcg ehk 40 IU
Juust (Cheddar) (28 g): 0,3 mcg ehk 12 IU
Seened (Portabella) (½ tassi): 0,1 mcg ehk 4 IU
Kanafilee (85 g): 0,1 mcg ehk 4 IU
Veisehakkliha (85 g): 0 mcg ehk 1,7 IU (3).

– mcg (μg) – mikrogrammid portsjoni kohta.

– IU (International Unit) – rahvusvahelised ühikud portsjoni kohta.

– 1 mcg (μg) D-vitamiini vastab 40 IU-le.

Miks on D-vitamiin lastele oluline

Terved ja tugevad luud. Lapseeas piisav D-vitamiini tarbimine aitab kehal omastada kaltsiumi ning seeläbi üles ehitada ka tervet ning tugevat luustikku. Lisaks on D-vitamiinil oluline roll ka rahhiidi ennetuses. Rahhiit on luude pehmenemise seisund, mis võib tekkida kasvavatel lastel, kes ei tarbi pikka aega piisavalt D-vitamiini (3, 5, 6).
Tugev immuunsüsteem ja gripi ennetus. Lisaks immuunsüsteemi tugevdamisele võib D-vitamiin uuringute kohaselt aidata koolilastel vähendada ka hooajalise A-gripi põdemise ohtu (3, 4).
Lapseea toiduallergia ennetamine. Huvitav tähelepanek on see, et samaaegselt toiduallergia suurenemisega elanikkonnas näib inimestel D-vitamiini tase kehas olevat langenud. Ameerika Astma ja Immunoloogia Akadeemia (AAAAI) sõnul on tänapäeval kliiniliselt kinnitatud toiduallergia isegi kuni 10. protsendil 12-kuu vanustest imikutest. Seega on D-vitamiini madalat taset seostatud ka lapseea toiduallergiatega (7, 8).
Terved hambad ja suu. D-vitamiin hoiab ka hambad, suu ja lihased terved, kuna aitab lisaks kaltsiumi tasemele juhtida kehas ka teiste elutähtsate toitainete nagu fosfori taset. See aitab vähendada igemepõletikku, mis on seotud parodondi (igemete) haigustega. Niisamuti on D-vitamiini seostatud suuõõne parema arengu ning tervisega kogu elu vältel (3, 9, 10).

D-vitamiini puuduse tunnused lastel

Ebapiisavast toitumisest, ilmastikuoludest ja meie põhjapoolsetest laiuskraadidest tingituna on D-vitamiini puudus laste seas kahjuks väga levinud.

Tüüpilised D-vitamiini puuduse sümptomid võivad lastel olla järgmised:

Valu: eriti alajäsemete pikkade luude valu, mis võib lapse öösel unest üles äratada.
Väärarengud: x-jalad (genu valgum), o-jalad (genu varum) või kasvupeetus.
Areng: kõndimise hilinemine.
Lihased: valud või nõrkus.
Kaltsiumi tasakaaluhäired: tetaania (tahtmatud lihaskrambid), kardiomüopaatia (südamelihase nõrgenemine, südamepuudulikkus), rahhiit, krambid (11).

D-vitamiini toidulisand lastele

Ecoshi D3 vitamiin lastele on vedelal kujul mugavas pipetiga klaaspudelis, toodetud Eestis ja valmistatud MCT kookosõli baasil. Vitamiin D3 (kolekaltsiferool) on nagu ikka – pärit lambavillast toodetud lanoliinist.

Kuidas tarbida Ecoshi laste D-vitamiini:

Enne kasutamist loksuta pudelit.
Vitamiini manustamisel on oluline vältida pipeti kontakti suu ja keele limaskestaga. Seega, võta vitamiini nii, et suhu tilgutades ei puutuks pipett kokku suu limaskestadega või tilguta vitamiin lusikale.
Soovituslik päevane annus on kuni 1-3 tilka (400-1200 IU), sest tugeva D-vitamiini puuduse korral võib tavapärasest soovituslikust ööpäevasest annusest (milleks on 400 IU või suuremate laste puhul 600 IU) väheks jääda. Kõige parem, kui manustad vastavalt terapeudi või arsti soovitusele.
Soovitatud annust mitte ületada.

Mida olulist veel lastele D-vitamiini toidulisandite manustamise kohta teadma peaksid

Lastele on parem manustada D-vitamiini tilkasid kui kapsleid.
D-vitamiin imendub kõige paremini kui võtad seda koos rasvase toiduga.

Munad

2. Laste vitamiinid: B12-vitamiin ja teised B-vitamiinid

B-grupi vitamiinid on vajalikud energia, ainevahetuse ning terve südame ja närvisüsteemi jaoks. Üks tähtsamaid B-vitamiine on B12.

Laste ööpäevane B12-vitamiini vajadus

Sünnist kuni 6 kuud*: 0,4 mcg päevas
7-12 kuused*:0,5 mcg päevas
1-3 aastased: 0,9 mcg päevas
4-8 aastased: 1,2 mcg päevas
9-13 aastased: 1,8 mcg 1,8 mcg päevas
14-18-aastased: 2,4 mcg päevas 2,4 (rasedad teismelised 2,6 mcg ja imetavad emad 2,8 mcg päevas)
19+ aastased: 2,4 mcg päevas (rasedad 2,6 mcg ja imetavad emad 2,8 mcg päevas) (30).

– mcg (μg) – mikrogramm.

-*Adekvaatne tarbimine (AI), mis vastab tervislike, rinnaga toidetavate imikute keskmisele B12-vitamiini tarbimisele.

B12-vitamiinirikkad toiduained

B12-vitamiini saadakse peamiselt loomsetest toiduainetest, nagu liha, linnuliha, kala ja munad. Enamik lapsi saab tavaliselt toidust kätte piisavalt B12-vitamiini, kuid taimetoitlased ja veganid ei pruugi seda saada. Seega, kui eelistate oma peres taimetoitu, siis otsi rikastatud toiduaineid, mis sisaldavad palju B12 vitamiini (kontrolli toidu märgistusel tsüanokobalamiini ehk vitamiini B12 aktiivse vormi sisaldust).

Mõned näited vitamiini B12 ligikaudsest sisaldusest erinevates toiduainetes:

Veisemaks, keedetud või pannil praetud (85 g): 70,7 mcg
Karbonaad (ilma nahata), keedetud (85 g): 17 mcg
Tuunikala, kuumtöödeldud (85 g): 9,3 mcg
Toidupärm (kontrolli märgistust) (umbes ¼ tassi): 8,3 kuni 24 mcg
Lõhe, atlandi, keedetud (85 g): 2,6 mcg
Veisehakkliha 85% tailiha/15% rasva, pannil küpsetatud (85 g): 2,4 mcg
Piim, 2% (1 tass): 1,3 mcg
Jogurt, tavaline, rasvavaba (u 170 g) 1,0 mcg
Hommikusöögihelbed, rikastatud B12-vitamiiniga – 25% päevakogusest (1 portsjon): 0,6 mcg
Juust, Cheddar (u 40 g): 0,5 mcg
Terve muna, keedetud (1 suur): 0,5 mcg
Kalkuniliha, rinnaliha, praetud (85 g): 0,3 mcg
Tempeh (1/2 tassi): 0,1 mcg (30).

Miks on B12-vitamiin lastele oluline

B12-vitamiin on oluline vererakkude ja närvide tervise säilitamiseks ning ka loote ja kasvava aju normaalseks arenguks.
Samuti aitab B12 moodustada DNA-d, ehk geneetilist alusmaterjali.

B12-vitamiini puudus lastel

B12 puudus mõjutab lapsi igas vanuses, sealhulgas ka emaüsas olevat last ning vastsündinut. B12 puuduse kahtluse korral on väga oluline lasta oma last kiiresti testida, sest B12-vitamiini puudulikkus on progresseeruv seisund.

See tähendab, et mida kauem võtab aega B12 puuduse diagnoos ja mis tahes järgneva ravi alustamine, seda suurem on tõenäosus, et närve ümbritsev müeliin (närvikiude ümbritsev ja kaitsev rakumembraan) kahjustub püsivalt. Diagnoosimise ja raviga ei tohiks viivitada, sest laste sümptomid ei pruugi enam olla täielikult tagasipööratavad.

B12 puuduse sümptomid imikutel ja lastel

Arengu hilinemine või taandareng.
Apaatia – ärrituvus.
Hüpotoonia (vähenenud lihastoonus).
Nõrkus.
Treemor (lihasvärin, värin kätes või jalgades).
Tahtmatud liigutused.
Krambid.
Ataxia (neuroloogiline häire, mis mõjutab tasakaalu, koordinatsiooni ja kõnet).
Anoreksia ja muud söömishäired.
Kehv kehakaalu tõus.
Kehvakasvuline pea.
Kehv sotsialiseerumine.
Halvad motoorsed oskused.
Keeleline mahajäämus.
Kõneprobleemid.
Madalam IQ ehk intellektuaalne puue.
Aneemia – punaliblede või hemoglobiini vähenemine.
Makrotsütoos (suured punalibled), see sümptom võib, aga ei pruugi alati esineda.

Võimaliku tõsise B12 puuduse hoiatusmärgid imikutel, lastel ja teismelistel

Kui sinu lapsel esineb mõni allolevatest sümptomitest, lase oma perearstil esimesel võimalusel teha test B12 puudulikkuse kontrollimiseks.

Liikumisprobleemid, sealhulgas raskused kõndimisel või kirjutamisel.
Vaimsed muutused – ärrituvus, muutunud meeleolu, halb mälu, “lame” emotsionaalne toonus, autistlikule käitumisele sarnane tagasitõmbumine.
Nägemishäired/vaegnägemine.
Kehv kehakaalu tõus ja aeglane kasv.
Jalavalud või muud ebanormaalsed valud.
Väsimus.
Söögiisu kadumine.
Imikutel või väikelastel ebatavaliselt väike pea ümbermõõt.
Apaatia, letargia või ärrituvus.
Tahtmatud liigutused, näiteks käte lehvitamine imikutel või väikelastel.
Tikid.
Hallid juuksed ehk enneaegne hallinemine.
Hüpopigmenteerunud nahapiirkonnad kaukaasia lapsel ja/või vitiligo või hüperpigmenteerunud nahapiirkonnad mustanahalistel või aasia lastel.
Imemisrefleks pärast kaheksa kuu vanust. See refleks algab, kui lapse suunurka silitatakse või puudutatakse. Beebi keerab pea ja avab suu, et järgida ja hakata silitamise suunas imema (tavaliselt kaob see refleks hiljemalt peale 6 kuuseks saamist).
Operatsioonid (sh hambaravioperatsioonid), mis hõlmavad dilämmastikoksiidi. See anesteetikum, mida manustatakse sageli hambaravitööde või operatsioonide ajal, näiteks kroonilise kõrvapõletikuga lastele kõrvatorude paigaldamisel, võib inaktiveerida organismi B12 varusid ja põhjustada tõsiseid neuroloogilisi kahjustusi.
Edasilükkunud areng (halb söögiisu, halb kasv ja/või kehakaalu tõus, üldine halb tervislik seisund).
Krooniline kõhukinnisus.
Arengupeetus, autism, tserebraalparalüüs (püsiv kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus), intellektipuue või muu neuroloogilise häire diagnoos.
Tõsine toiduallergia või tundlikkus.
Diagnoositud tsöliaakia või gluteenenteropaatia (peensoole haigus, mille puhul on keelatud nisu, rukis ja oder).
Kilpnäärme häire või muu autoimmuunhaigus.
Insult või arteroskleroosi diagnoos – veresoonte seinte paksenemine, kõvenemine või elastsuse kadumine.
Mis tahes psühhiaatriline või käitumishäire, sealhulgas ADHD diagnoos.
Downi sündroomi diagnoos (31).

Mida olulist veel lastele B12-vitamiini manustamise kohta teadma peaksid

B12 vitamiini puudus on väga tõsine asi ning esimesed sammud õige ravi saamiseks (tihti hõlmab ravi esialgu suuremaid doose ehk B12 vitamiini süste) on kindlasti perearsti visiit ja B12 vitamiinipuuduse test. Enne testi tegemist ei ole hea toidulisandeid manustama hakata, kuna see võib testitulemused rikkuda.
Olgu ka öeldud, et näiteks täiskasvanute B12 puuduse ravi korral sisaldavad B12-süstid umbes 100 mikrogrammi B12, mis on ligikaudu 40 korda suurem, kui soovituslik päevane annus keskmise terve täiskasvanu jaoks (2,4 mikrogrammi). Kuid just sellised ülisuured annused ongi vajalikud, et aidata ravida puudulikkusega inimesi. Kindlasti ära hakka selliseid doose manustama toidulisandite kujul!
Küll aga on kvaliteetseid B-kompleksi vitamiini toidulisandeid mõistlik tarbima hakata edasise B12 puuduse vältimiseks (seda võib teha ka paralleelselt B12-süstidega). B-kompleksi vitamiine just seetõttu, et kõik B-vitamiinid vajavad üksteist, et korralikult toimida. Ühe vitamiini liigne eraldi annustamine võib põhjustada teiste tasakaalutust.
Kui B12 puuduse ravi süstidega on alanud, ei ole vaja B12 taset uuesti kontrollida, välja arvatud juhul, kui lapse seisund ei parane. Seda seetõttu, et seerumitase ei anna mingit teavet selle kohta, mis toimub rakutasandil. NICE (The National Institute for Health and Care Excellence) sätestab: Kobalamiinitaseme mõõtmine ei ole kasulik, kuna see tase suureneb ravi käigus sõltumata ravi tõhususest, seega ei ole korduvtestimine tavaliselt vajalik (31).

Ecoshi B-kompleks ei ole kindlasti mõeldud tarbimiseks lastele kuna sealsed B-grupi vitamiinide kontsentratsioonid on liigselt kõrged. Sobiva toidulisandi leidmiseks konsulteeri oma perearsti, terapeudi või apteekriga.

Õlid

3. Laste vitamiinid: E-vitamiin

E-vitamiin tugevdab organismi immuunsüsteemi ning aitab hoida veresooned puhtad ja terved.

Laste ööpäevane E vitamiini vajadus

0-6 kuused*: 4 mg
7-12 kuused*: 5 mg
1-3 aastased: 6 mg
4-8 aastased: 7 mg
9-13 aastased: 11 mg
14+ aastased: 15 mg (rasedad teismelised 15 mg ja imetavad emad 19 mg päevas)

– *Adekvaatne tarbimine (AI), mis vastab tervislike, rinnaga toidetavate imikute keskmisele E-vitamiini tarbimisele (32).

E-vitamiinirikkad toiduained

Suurepärased E-vitamiini allikad on taimeõlid, nagu päevalille- ja saflooriõli, samuti pähklid ja seemned, sealhulgas mandlid, sarapuupähklid ning päevalilleseemned.

Mõned näited E-vitamiini ligikaudsest sisaldusest erinevates toiduainetes:

Nisuiduõli (1 supilusikatäis): 20,3 mg
Päevalilleseemned, röstitud (28 g): 7,4 mg
Mandlid, röstitud (28 g): 6,8 mg
Päevalilleõli (1 supilusikatäis): 5,6 mg
Saflooriõli (1 supilusikatäis): 4,6 mg
Sarapuupähklid, röstitud (28 g): 4,3 mg
Maapähklivõi (2 supilusikatäit): 2,9 mg
Maapähklid, röstitud (28 g): 2,2 mg
Maisiõli (1 supilusikatäis): 1,9 mg
Spinat, keedetud (½ tassi): 1,9 mg
Brokkoli, hakitud, keedetud (½ tassi): 1,2 mg
Sojaõli (1 supilusikatäis): 1,1 mg
Kiivi (1 keskmine): 1,1 mg
Mango, viilutatud (½ tassi): 0,7 mg
Tomat, toores (1 keskmine): 0,7 mg
Spinat, toores (1 tass): 0,6 mg (32).

E-vitamiini puuduse tunnused lastel

E-vitamiini puudus võib põhjustada aneemia vormi, mille puhul punased vererakud lõhenevad (hemolüütiline aneemia). Selle tõsise tervisehäire tekke oht on suurim just enneaegsetel imikutel.
Enneaegsetel imikutel võib E-vitamiini puuduse tagajärjel tekkida ka ajusisene verejooks (hemorraagia) ja silmade veresooned võivad kasvada ebanormaalselt (häire, mida nimetatakse enneaegse lapse retinopaatiaks). Samuti on haigestunud vastsündinutel nõrgad lihased.
Lastel võivad sümptomiteks olla aeglased refleksid, kõndimisraskused, koordinatsiooni kadumine, positsioonitaju kadumine (teadmine sellest, kus tema jäsemed on, ilma neid vaatamata) ja lihasnõrkus (33).

Puuviljad

4. Laste vitamiinid: C-vitamiin

C-vitamiin on oluline nii lapse immuunsüsteemi kui ka tema üldise tervise ja arengu jaoks. Samuti aitab C-vitamiin organismil omastada rauda.

Laste ööpäevane C-vitamiini vajadus

0-6 kuud*: 40 mg
7-12 kuud*: 50 mg
1-3 aastat: 15 mg
4-8 aastat: 25 mg
9-13 aastat: 45 mg
14-18 aastased poisid: 75 mg
14-18 aastased tüdrukud: 65 mg (21).

– mg – milligramm

-*Adekvaatne tarbimine (AI), mis vastab tervislike, rinnaga toidetavate imikute keskmisele C-vitamiini tarbimisele

Mõned näited C-vitamiini ligikaudsest sisaldusest erinevates toiduainetes:

Punane paprika, magus, toores (½ tassi): 95 mg
Apelsinimahl (¾ tassi): 93 mg
Apelsin (1 keskmine): 70 mg
Greibimahl (¾ tassi): 70 mg
Kiivi (1 keskmine): 64 mg
Roheline paprika, magus, toores (½ tassi): 60 mg
Brokkoli, keedetud (½ tassi): 51 mg
Maasikad, värsked, viilutatud (½ tassi): 49 mg
Rooskapsas, keedetud (½ tassi): 48 mg
Greip (½ keskmise suurusega greibist): 39 mg
Brokkoli, toores (½ tassi): 39 mg
Tomatimahl (¾ tassi): 33 mg
Cantaloupe (½ tassi): 29 mg
Kapsas, keedetud (½ tassi): 28 mg
Lillkapsas, toores (½ tassi): 26 mg
Kartul, küpsetatud (1 keskmine): 17 mg
Tomat, toores (1 keskmine): 17 mg
Spinat, keedetud (½ tassi): 9 mg
Rohelised herned, külmutatud, keedetud (½ tassi): 8 mg (21).

C-vitamiini puuduse tunnused lapsel

Lastel on C-vitamiini puudulikkuse kõige sagedasemad tunnused:

Luu- ja lihaskonna valu.
Peteemiad ehk verevalumid.
Igemete veritsus.
Muude tunnuste hulka kuuluvad alopeetsia (nööpnõelasuurused juusteta tühimikud üle pea), lihasatroofia (lihaste kõhetumine), skorbuut (pikaajalisest askorbiinhappe ehk C-vitamiini vaegusest põhjustatud haigus), halb haavade paranemine ja iseloomulikud krussis juuksed (23).

Miks on C-vitamiin lastele oluline

C-vitamiin on oluline, et lapse keha saaks moodustada:

Kollageeni, veresooni, kõhresid ja lihaseid. See aitab säilitada paljusid kehakudesid, sealhulgas nahka. Ühe uuringu kohaselt aitab C-vitamiin ka sidekoe taastamisel ja haavade paranemisel.
Neurotransmittereid. Need on kemikaalid, mis on olulised närvisüsteemi signaalide edastamiseks.
Karnitiini. See on kemikaal, mis toetab rasvhapete transporti ja lagundamist energia saamiseks.
Terveid luid ja hambaid, mis on lapse kasvuperioodil üliolulised.
Tugevat immuunsüsteemi. Üks tuntumaid funktsioone on muidugi C-vitamiini roll organismi immuunsüsteemi toetamisel. Kuna C-vitamiin on antioksüdant ja üldise tervise säilitamiseks hädavajalik, võib see aidata tugevdada sinu väikese lapse immuunsüsteemi ka siis, kui tal on näiteks nohu. Antioksüdandid aitavad vähendada vabade radikaalide põhjustatud rakukahjustusi organismis (22).

Mida olulist veel C-vitamiini ja selle parema imendumise kohta teadma peaksid

C-vitamiin aitab imenduda ka raual.
Sinu lapse kasvav organism ei suuda ise C-vitamiini toota.
Üldiselt peaks laps normaalse toitumise korral oma päevase C-vitamiini normi kätte saama. Siiski, kui ta on oma toidu suhtes väga valiv ning puu- ja aedvilju hea meelega ei söö, võid kaaluda talle C-vitamiini toidulisandite andmist. Sellisel juhul vali toidulisand, mis ei sisaldaks liigselt kõrvalained nagu magusained, glaseerained, säilitusained jms. Kui toidulisand on kapslis, võid kapsli avada ja pulbri sealt välja kallata või toidule raputada.
Ecoshi C vitamiinid ei ole mõeldud otseselt lastele kuna nendes olevad doosid on laste jaoks liigselt suured. Kuid, need võivad sobida C-vitamiini puuduse leevendamiseks täiskasvanutel. Lisaks on Ecoshi C-vitamiin kapslis ning seda on lastel raske neelata. Lapsele sobiva toidulisandi leidmiseks konsulteeri oma perearsti, terapeudi või apteekriga.

Porgandid

5. Laste vitamiinid: A-vitamiin

A-vitamiin on lastele oluline tugeva immuunsüsteemi, hea nägemise ja terve naha jaoks.

Laste ööpäevane A-vitamiini vajadus

Sünnist kuni 6 kuud*: 400 mcg RAE
7-12 kuud*: 500 mcg RAE
1-3 aastat: 300 mcg RAE
4-8 aastat: 400 mcg RAE
9-13 aastat: 600 mcg RAE
14-18 aastased poisid: 900 mcg RAE
14-18 aastased neiud: 700 mcg RAE (rasedad teismelised: 750 mcg RAE ja rinnaga toitvad teismelised: 1 200 mcg RAE) (34).

-*Adekvaatne tarbimine (AI), mis vastab tervislike, rinnaga toidetavate imikute keskmisele A-vitamiini tarbimisele.

A-vitamiini mõõtühikud on nüüd mcg RAE, kuid varem kasutati rahvusvahelisi ühikuid (IU). IU ümberarvestamiseks mcg RAE-ks tuleb kasutada järgmist valemit:

1 IU retinooli = 0,3 mcg RAE.
1 IU täiendavat beetakaroteeni = 0,3 mcg RAE
1 IU toiduga saadav beetakaroteen = 0,05 mcg RAE
1 IU toidu alfa-karoteen või beeta-krüptoksantiin = 0,025 mcg RAE (34).

A-vitamiinirikkad toiduained

A-vitamiinirikaste toiduainete hulka kuuluvad maks, porgandid, bataadid, kaalikad, mangod ning tumerohelised köögiviljad, nagu spinat, kapsas ja brokoli, aga ka A-vitamiiniga rikastatud piimatooted ja võid.

Mõned näited A-vitamiini ligikaudsest sisaldusest erinevates toiduainetes:

Veisemaks, pannil praetud (85 g): 6582 mcg RAE
Maguskartul, koorega küpsetatud (1 terve): 1403 mcg RAE
Spinat, külmutatud, keedetud (½ tassi): 573 mcg RAE
Porgand, toores (½ tassi): 459 mcg RAE
Atlandi heeringas, marineeritud (85 g): 219 mcg RAE
Jäätis, vanilje (⅔ tassi): 185 mcg RAE
Piim, A-vitamiiniga ja D-vitamiiniga rikastatud (1 tass): 149 mcg RAE
Cantaloupe, toores (½ tassi): 135 mcg RAE
Juust, ricotta (½ tassi): 133 mcg RAE
Paprika, magus, punane, toores (½ tassi): 117 mcg RAE
Mangod, toored (1 terve): 112 mcg RAE
Hommikusöögihelbed, rikastatud 10% A-vitamiini päevakogusest (1 portsjon): 90 mcg RAE
Muna, kõvaks keedetud (1 suur): 75 mcg RAE
Aprikoosid, kuivatatud (5 aprikoosi): 63 mcg RAE
Brokkoli, keedetud (½ tassi): 60 mcg RAE
Lõhe, keedetud (85 g): 59 mcg RAE
Tomatimahl, konserveeritud (¾ tassi): 42 mcg RAE (34).

A-vitamiini puuduse tunnused lastel

Kõige sagedasem A-vitamiini puuduse kliiniline märk on silmade kuivus (kseroftalmia ehk silmakuive, silma side- ja sarvkesta haigus, mis ravi puudumise korral lõpeb silma kärbumisega), mis tekib pärast seda, kui plasma retinooli sisaldus on olnud madal ja silmade A-vitamiini varud on ammendunud. Esimene märk on öine pimedus ehk võimetus näha hämaras või pimedas, mis on tingitud vähesest rodopsiini tasemest võrkkestas. Rodopsiin on inimese ja enamiku loomade silma võrkkesta valgustundlik pigment ehk nägemispurpur, mis on keemiliselt koostiselt liitvalk. Kseroftalmia mõjutab ka sarvkesta ja võib lõpuks viia püsiva pimeduseni. A-vitamiini puudus on üks peamisi laste ennetatava pimeduse põhjuseid.
Teine kroonilise A-vitamiini puuduse mõju on infektsioonide (eriti leetrite ja infektsioonidega seotud kõhulahtisuse) suurenenud raskusaste ja suremusrisk. 2013. aastal suri madala ja keskmise sissetulekuga riikides 94 500 last A-vitamiini puuduse tagajärjel kõhulahtisusse ja 11 200 last leetrite tõttu.
Pikaajaline A-vitamiini puudus võib põhjustada ka kopsude ebanormaalset arengut ja suurenenud hingamisteede haiguste (nt kopsupõletik) riski.
Samuti võib see põhjustada aneemiat (seisund, mille puhul punased verelibled ei varusta organismi piisavalt hapnikuga) (34).

Piimatooted

6. Laste mineraalaine: Kaltsium

Kaltsiumi on lapsepõlves vaja kasvamiseks ning tugevate luude ja hammaste ehitamiseks. Kuni 99% keha kaltsiumivarudest asub luudes ning neid varusid on vaja igapäevaselt toiduga täiendada. Kui laps ei saa lapsepõlves piisavalt kaltsiumi, võib tal hilisemas elus nõrkade luude tõttu olla suurem oht luumurdudeks.

Laste ööpäevane kaltsiumivajadus

1-3-aastased: 700 milligrammi (mg) kaltsiumi päevas.
4-8-aastased: 1000 mg päevas.
9-18-aastased: 1300 mg päevas (1).

Mõned näited kaltsiumi sisaldusest erinevates toiduainetes:

Jogurt, tavaline, madala rasvasisaldusega (225 g): 415 mg
Apelsinimahl, kaltsiumiga rikastatud (1 tass): 349 mg
Jogurt, puuvilja, madala rasvasisaldusega (225 g): 344 mg
Mozzarella, osaliselt kooritud (40 g): untsi 333 mg
Sardiinid, õlikonservid, koos luudega (85 g): 325 mg
Piim, rasvavaba (1 tass**): 299 mg
Sojapiim, kaltsiumiga rikastatud (1 tass): 299 mg
Täispiim, 3,25% rasvasisaldusega (1 tass**): 276 mg
Tofu, kõva, kaltsiumsulfaadiga valmistatud (½ tassi***): 253 mg
Lõhe, roosa, konserveeritud, koos luudega (85 g): 181 mg
Kodujuust, 1% rasvasisaldusega (1 tass): 138 mg
Tofu, pehme, kaltsiumsulfaadiga valmistatud (½ tassi***): 138 mg
Sojaoad, keedetud (½ tassi): 131 mg
Hommikusöögiviljad, rikastatud 10% kaltsiumisisaldusega (1 portsjon): 130 mg
Spinat, keedetud, nõrutatud (½ tassi): 123 mg
Külmutatud jogurt, vanilje (½ tassi): 103 mg
Naeris, värske, keedetud (½ tassi): 99 mg
Kapsas, värske, keedetud (1 tass): 94 mg

– mg – milligramm

– ** Kaltsiumisisaldus varieerub veidi vastavalt rasvasisaldusele; mida rohkem rasva on toidus, seda vähem kaltsiumi see sisaldab.

– *** Kaltsiumisisaldus on kaltsiumsoolaga töödeldud tofu puhul. Teiste sooladega töödeldud tofu ei sisalda märkimisväärses koguses kaltsiumi (16).

Kaltsiumipuuduse tunnused lastel

Kaltsiumipuuduse tunnused ei ole imikutel esialgu märgatavad, sest D-vitamiin ja hormoonid, näiteks parathormoon, hoiavad kaltsiumitaseme stabiilsena. Kui laste kaltsiumitase on aga liiga madal, tekivad neil tõenäolisemalt sümptomid. Allolevalt toome ära mõned kõige levinumad kaltsiumipuuduse tunnused imikutel ja lastel:

Ärrituvus.
Lihasnõrkus või krambid.
Kipitustunne või tuimus sõrmedes.
Halb söögiisu.
Ebanormaalne südame löögisagedus.
Värinad.
Kõndimisraskused.
Letargia.
Krambid.
Hingamisraskused ja raskused käte kasutamisel.
Kuiv nahk ja juuksed.
Haprad küüned.
Uinumisraskused, unetus, unehäired.
Öine higistamine.
Kaltsiumipuudulikkusega lapsed on sageli ärritunud, nutavad jaon rahutud. Neil võib olla anoreksia, puudub huvi ümbritseva vastu ja tekib psühholoogiline mahajäämus.
Viivitatud hammaste moodustumine, ebaühtlased hambad.
Juuste väljalangemine.
Fontanelli (luustumata piirkond koljuluude vahel) aeglustunud kinnikasvamine.
Sellistel lastel on häiritud füüsiline areng, kõndimine on hilinenud, deformeerunud luud ja liigesed.
Suurenenud kopsupõletiku risk, sest kaltsiumipuudus põhjustab lihastoonuse vähenemist.
Kaltsiumipuudulikkusega lastel on sageli suurenenud neuromuskulaarne stimulatsioon. Pidev kõri lihase kokkutõmbumine võib põhjustada hingamisraskusi, diafragma spasm põhjustab luksumist, kõhulihase kokkutõmbumine põhjustab piima tagasivoolu, soole- ja põie lihaste spasmid põhjustavad korduvat urineerimist.
Rahhiit.
Hüpokaltseemia (17, 18, 19).

Mida olulist veel kaltsiumi ja selle parema imendumise kohta teadma peaksid

Kaltsiumi imendumiseks on kehas vaja ka D-vitamiini.
Keha ise kaltsiumit ei tooda, seega saab seda ainult toidust või toidulisanditest.
Kui kaltsiumipuudust siiski kahtlustad ja arst on teinud kindlaks, et sinu lapsel on kaltsiumipuudus, siis lase tal soovitada ka mõni hea kaltsiumi toidulisand, sest kaltsiumi toidulisandi puhul on parimaks imendumiseks oluline sealne vitamiinide nagu A, C ja D ning mineraalide nagu magneesiumi, boori, fosfor ja mangaani tasakaal ja vahekord.

Loomne toit

7. Laste mineraalaine – Raud

Raud aitab kaasa vereloomele ning punastel vererakkudel hapnikku läbi kogu keha transportida.

Laste ööpäevane raua vajadus

Sünnist kuni 6 kuud: 0,27 mg
7-12 kuud: 11 mg
1-3 aastat: 7 mg
4-8 aastat: 10 mg
9-13 aastat: 8 mg
14-18 aastased poisid: 11 mg
14-18 aastased tüdrukud: 15 mg (24).

Rauarikkad toiduained

Rauda sisaldavad rikkalikult just punane liha ja muud loomsed tooted. Taimetoitlased ja veganid saavad rauda tumerohelistest lehtköögiviljadest (nagu spinat, lehtkapsas jms), täisteraviljadest, pähklitest, seemnetest ja kaunviljadest.

Mõned näited raua sisaldusest erinevates toiduainetes:

Hommiksöögiuhelbed, mis on rikastatud kogu päevas vajaliku normi rauaga (1 portsjon): 18 mg
Austrid, aurutatud või keedetud (85 g): 8 mg
Valged oad, konserveeritud (1 tass): 8 mg
Veisemaks, praetud (85 g): 5 mg
Läätsed, keedetud ja nõrutatud (½ tassi): 3 mg
Spinat, keedetud ja nõrutatud (½ tassi): 3 mg
Tofu, kõva (½ tassi): 3 mg
Šokolaad, tume, 45%-69% kakaod (28 g): 2 mg
Kidney oad, konserveeritud (½ tassi): 2 mg
Sardiinid, konserveeritud ja koos luudega (85 g): 2 mg
Kikerherned, keedetud ja nõrutatud (½ tassi): 2 mg
Tomatid, konserveeritud, hautatud (½ tassi): 2 mg
Veiseliha, hautatud, vähese rasvaga (85 g): 2 mg
Küpsetatud kartul, koos koorega (1 keskmine kartul): 2 mg
India pähklid, röstitud (28 g ehk umbes 18 pähklit): 2 mg
Rohelised herned, keedetud (½ tassi): 1 mg
Kana, röstitud, koos nahaga (85 g): 1 mg
Riis, valge, pikateraline, rauaga rikastatud, keedetud (½ tassi): 1 mg
Täisterasepik (1 viil): 1 mg (24).

Rauapuuduse tunnused lapsel

Kahvatu nahk.
Väsimus.
Külmad käed ja jalad.
Aeglustunud kasv ja areng.
Halb söögiisu.
Ebaharilikult kiire hingamine.
Käitumisprobleemid.
Sagedased infektsioonid.
Isu ebaharilike asjade järele nagu jää, muld, värv või tärklis (25).

Miks on raud lastele oluline

Raud aitab hapnikku kopsudest ülejäänud kehasse transportida ning seeläbi lihastel hapnikku salvestada ja kasutada.
Hemoglobiini valmistamiseks vajavad rakud rauda. Kui laps ei saa oma toiduga piisavalt rauda, ei suuda organism toota piisavalt punaseid vereliblesid ehk rakkudes puudub hemoglobiin.
Kui lapse toitumine on rauavaene, võib tal kujuneda rauavaegusaneemia ehk rauapuudusaneemia. See võib esineda mitmel tasandil, alates kergest puudusest kuni rauapuudulikkuse aneemiani – seisundini, mille puhul veres ei ole piisavalt terveid punaseid vereliblesid. Ravimata jätmise korral võib rauapuudus lapsel mõjutada nii kasvu kui ka arengut (25).

Mida olulist veel raua ja selle parema imendumise kohta teadma peaksid

Toiduga saadav raud on kahes vormis: heem- ehk loomne raud ja mitte-heem ehk taimne raud. Heemne raud sisaldub ainult loomses lihas, nagu liha, linnuliha ja mereannid. Mitteheemset rauda leidub taimsetes toiduainetes, näiteks täisteraviljades, pähklites, seemnetes, kaunviljades ja lehtköögiviljades. Vahe nende vahel on selles, et heemraud imendub kehas oluliselt paremini kui mitteheemne raud.
Seega, kui tegemist on taimse raua allikaga ehk mitteheemse rauaga, siis on selle paremaks imendumiseks vaja kindlasti kõrvale süüa C-vitamiinirikkaid toiduaineid.
Sageli tekitab rauapuudust ka folaadi ja B12 vitamiini puudus, millele tasub samuti analüüsid teha. Nt saab Synlabis teha kehvveresuse paketi, mis sisaldab lisakas raua (ferritiini) analüüsile ka folaadi ja B12 vitamiini analüüse.
Ecoshi rauda võib sinu laps tarvitada vaid juhul, kui vereproovi tulemusena on selgunud rauapuudus. Sellisel juhul konsulteeri olenevalt rauapuuduse tõsidusest õige annuse suhtes oma perearsti, terapeudi või apteekriga. Loe rohkem siit.
Kui toidad oma last rauaga rikastatud piimaseguga, saab ta tõenäoliselt soovitatud koguse rauda igapäevaselt kätte. Kui aga toidad last rinnaga, räägi oma lapse arstiga võimalikust lastele mõeldud raua toidulisandi tarbimisest (25).

Milliseid_vitamiine_laps_vajab_ehk_parimad_laste_vitamiinid

Laste tervislik ja täisväärtuslik toitumine ehk teised laste menüüs igapäevaselt olulised toitained

Laste toitumine põhineb samadel ideedel kui täiskasvanute toitumine. Kõik vajavad samu asju, mis tähendab, et lisaks vitamiinidele ja mineraalainetele on lapse kehal vaja ka süsivesikuid, kiudaineid, valke ja rasvu. Neid kõiki kokku nimetataksegi toitaineteks. Erinevas vanuses vajavad lapsed konkreetseid toitaineid erinevas koguses.

Olgu ka öeldud, et toitaineterohke on just see toitaineterohke toit, millele ei ole lisatud suhkrut, küllastunud rasva või soola – või on neid lisatud vähe. Allolevalt toomegi ära üldised laste toitumise põhitõed ja ligikaudsed toitainete vajadused vastavalt lapse vanusele.

Lastele vajalikud toitaineterikkaid toiduained:

Valgud. Vali mereannid, tailiha ja kodulinnuliha, munad, oad, herned, sojatooted ning soolata pähklid ja seemned.
Puuviljad. Julgusta oma last sööma erinevaid värskeid, konserveeritud, külmutatud või kuivatatud puuvilju. Kui armastate oma peres puuviljakonserve, siis vali pigem sellised, kus on etiketil kirjas, et need on vähese suhkruga või omas mahlas. See tähendab, et see sisaldab vähe lisatud suhkrut. Pea meeles, et 1/4 tassi kuivatatud puuvilju loetakse üheks puuvilja portsjoniks.
Köögiviljad. Paku erinevaid värskeid, konserveeritud, külmutatud või kuivatatud köögivilju. Vali herned või oad koos värviliste köögiviljadega igal nädalal. Konserveeritud või külmutatud köögivilju valides otsi pigem selliseid, mis sisaldavad vähem naatriumi.
Teraviljad. Vali täisteratooted, näiteks täisteraleib või -pasta, kaerahelbed, popkorn, kinoa või pruun ja looduslik riis. Teraviljades sisalduvad kiudained ei ole vitamiinid ega mineraalid, kuid toidud, milles on palju kiudaineid, sisaldavad tavaliselt ka palju olulisi toitaineid, näiteks E-vitamiini, C-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi. Igapäevased kiudainete soovitused põhinevad tegelikult sellel, kui palju kaloreid inimene päevas tarbib. See on umbes 14 grammi iga 1000 kalori kohta. Kuigi lapsed on palju väiksemad kui täiskasvanud, vajab nende keha tervisliku seedesüsteemi säilitamiseks sama palju kiudaineid kui täiskasvanute oma. Näiteks 4-8-aastane laps, kes võib süüa umbes 1500 kalorit päevas, vajab päevas 25 grammi kiudaineid. Väikelapsed aga, kes söövad üldiselt veidi vähem kui vanemad lapsed, vajavad seega tõenäoliselt umbes 18 grammi kiudaineid päevas (1). Kiudainerikaste toiduainete hulka kuuluvad marjad, brokoli, avokaado ja kaerahelbed. Suurepäraseks kiudainete allikaks on ka kõiksugused oad. Oad sisaldavad samuti palju valku ja toitaineid, näiteks A-vitamiini ja kaaliumi, mistõttu on need head toiduained ka taimetoitlaste ja veganite peredele.
Piimatooted. Julgusta oma last sööma ja jooma rasvavabu või madala rasvasisaldusega piimatooteid, näiteks piima, jogurtit ja juustu. Ka rikastatud sojajoogid loetakse piimatoodeteks.

Püüa piirata oma lapse kaloreid, mis pärinevad:

Lisatud suhkrust. Looduslikult esinevad suhkrud, nagu need, mis on puuviljades ja piimas, ei ole lisatud suhkrud. Lisatud suhkrute hulka kuuluvad näiteks ka pruun suhkur, maisisuhkur, maisisiirup ja mesi. Lisatud suhkru vältimiseks kontrolli toitumisalaseid märgiseid. Väldi limonaade ja muid lisatud suhkruga jooke ning piira mahlaportsjoneid. Kui laps siiski mahla joob, siis veendu, et see on 100% mahl, millele ei ole lisatud suhkruid.
Küllastunud rasvadest. Küllastunud rasvad pärinevad peamiselt loomsetest toiduallikatest, nagu punane liha, vorstid, viinerid, pitsad, hamburgerid, võileivad ja osad täisteratooted. Ka magustoidud, nagu koogid ja jäätis, on levinud küllastunud rasvade allikas. Otsi toiduvalmistamisel võimalusi, kuidas asendada küllastunud rasvad taime- ja pähkliõlidega, mis annavad vajalikke asendamatuid rasvhappeid ja E-vitamiini.
Soolast. Enamik lapsi tarbib oma igapäevases toitumises liiga palju soola. Soola teine nimetus on naatrium. Sool võib peituda võileibades, kus leiva, liha, maitseainete ja muude lisandite naatriumisisaldust kokku arvestades, on lapse jaoks naatriumi sisaldus toidus juba liigselt suur. Töödeldud toiduainetes, näiteks pitsas, krõpsudes, makaronitoitudes ja supis, on samuti sageli suures koguses soola. Seega kontrolli etiketil toitumisalaseid märgiseid ja otsi madala naatriumisisaldusega tooteid. Kui sul on lapse toitumise kohta lisaküsimusi või sellega seoses konkreetseid muresid, siis räägi oma lapse perearsti või toitumisnõustajaga.

Toitumissoovitused lastele

Toitumissoovitused lastele – eraldi toitumissoovitused erinevas vanuses tüdrukutele ja poistele

Lisaks vanusele sõltub iga lapse toitainetevajadus ka tema isiklikest konkreetsetest eripäradest nagu liikumine, tervislik seisund, geneetilised iseärasused jne. Seega võta allolevaid soovitusi pigem kui väga üldiseid suuniseid ning selleks, et teada saada oma lapse täpsem toitainete vajadus – pea nõu toitumisnõustajaga.

Üldised keskmised toitumissoovitused tüdrukutele

Toitumissoovitused tüdrukutele vanuses 2 kuni 4 aastat:

Kalorid: 1000 kuni 1400, sõltuvalt lapse kasvust ja aktiivsusest.
Valgud: 57 – 113 grammi.
Puuviljad: 1 kuni 1,5 tassi.
Köögiviljad: 1 kuni 1,5 tassi
Teraviljad: 85 – 142 grammi.
Piimatooteid: 2 kuni 2,5 tassi.

Toitumissoovitused tüdrukutele vanuses 5 kuni 8-aastat:

Kaloreid: 1200 kuni 1800, sõltuvalt lapse kasvust ja aktiivsusest.
Valgud: 85 – 142 grammi.
Puuviljad: 1 kuni 1,5 tassi.
Köögiviljad: 1,5 kuni 2,5 tassi.
Teraviljad: 113 – 170 grammi.
Piimatooted: 2,5 tassi.

Toitumissoovitused tüdrukutele vanuses 9 kuni 13-aastat:

Kalorid: 1400 kuni 2200, sõltuvalt lapse kasvust ja aktiivsusest.
Valgud: 113 – 170 grammi.
Puuviljad: 1,5 kuni 2 tassi.
Köögiviljad: 1,5 kuni 3 tassi.
Teraviljad: 142 – 198 grammi.
Piimatooted: 3 tassi.

Toitumissoovitused tüdrukutele vanuses 14 kuni 18-aastat:

Kalorid: 1800 kuni 2400, sõltuvalt lapse kasvust ja aktiivsusest.
Valgud: 142 – 185 grammi.
Puuviljad: 1,5 kuni 2 tassi.
Köögiviljad: 2,5 kuni 3 tassi.
Teraviljad: 170 – 227 grammi.
Piimatooted: 3 tassi.

Toitumissoovitused poistele

Toitumissoovitused poistele vanuses 2 kuni 4 aastat:

Kalorid: 1000 kuni 1600, sõltuvalt kasvust ja aktiivsusest.
Valgud: 57 – 142 grammi.
Puuviljad: 1 kuni 1,5 tassi.
Köögiviljad: 1 kuni 2 tassi.
Teraviljad: 85 – 142 grammi.
Piimatooted: 2 kuni 2,5 tassi.

Toitumissoovitused poistele vanuses 5 kuni 8-aastat:

Kalorid: 1200 kuni 2000, sõltuvalt lapse kasvust ja aktiivsusest.
Valgud: 85 – 156 grammi.
Puuviljad: 1 kuni 2 tassi.
Köögiviljad: 1,5 kuni 2,5 tassi.
Teraviljad:113 – 170 grammi.
Piimatooted: 2,5 tassi.

Toitumissoovitused poistele vanuses 9 kuni 13-aastat:

Kalorid: 1600 kuni 2600, sõltuvalt lapse kasvust ja aktiivsusest.
Valgud: 142 – 184 grammi.
Puuviljad: 1,5 kuni 2 tassi.
Köögiviljad: 2 kuni 3,5 tassi.
Teraviljad: 142 – 255 grammi.
Piimatooted: 3 tassi.

Toitumissoovitused poistele vanuses 14 kuni 18-aastat:

Kalorid: 2000 kuni 3200, sõltuvalt lapse kasvust ja aktiivsusest.
Valgud: 156 – 198 grammi.
Puuviljad: 2 kuni 2,5 tassi.
Köögiviljad: 2,5 kuni 4 tassi.
Teraviljad: 170 – 283 grammi.
Piimatooted: 3 tassi (35).

Vitamiinipuudus_lapsel_vitamiinipuudusest_põhjustatud_haigused_lastel

Vitamiinipuudus lapsel – enamlevinud tüsistused ja terviseprobleemid, mis lapsel erinevate mineraalide ja vitamiinide puuduse tõttu tekkida võivad

Aneemia ehk rauapuudulikkus lapsel

Rauapuudus lastel võib põhjustada aneemiat ja mõjutada ka arengut. Raud aitab hapnikku kopsudest ülejäänud kehasse transportida ning lihastel hapnikku ka salvestada ja kasutada. Seega on raud toitaine, mis on lapse kasvuks ja arenguks lausa hädavajalik. Siiski ei tarbi seda paljud lapsed piisavalt ning seetõttu on rauapuudus lastel üsnagi tavaline probleem.

Rauapuudus võib esineda mitmel tasandil, alates kergest puudusest kuni rauapuudulikkuse aneemiani – seisundini, mille puhul veres ei ole piisavalt terveid punaseid vereliblesid. Ravimata rauapuudus võib mõjutada lapse kasvu ja arengut ning mõjutada tema toimetulekut. Siiski ei ilmne enamik rauapuuduse märke ja sümptomeid lastel enne, kui tekib rauapuudulikkuse aneemia.

Rauapuuduse (aneemia) sümptomid lapsel

Kahvatu nahk.
Väsimus.
Külmad käed ja jalad.
Aeglustunud kasv ja areng.
Halb söögiisu.
Ebaharilikult kiire hingamine.
Käitumisprobleemid.
Sagedased infektsioonid.
Ebatavaline isu asjade järele mis ei ole toit nagu jää, muld, värv või tärklis.
Vahel ka köhatamine (25).

Skorbuut ehk tõsine C-vitamiini puudus lastel

Kuna enamik lapsi saab oma toiduga piisavalt C-vitamiini, siis tegelikult esineb skorbuuti harva ning seda on tavaliselt ka väga lihtne ravida.

Skorbuuti põhjustabki just see, kui laps ei ole vähemalt 3 kuu jooksul saanud toidust piisavalt C-vitamiini. Skorbuudi risk on suurem ka nendel lastel, kelle ema on raseduse või rinnaga toitmise ajal toitunud ebapiisavalt, sest keha vajab sel ajal rohkem C-vitamiini.

Skorbuudi sümptomid lapsel

Laps tunneb end kogu aeg väga väsinud ja nõrgana.
Ärritustunne ja kurvameelsus.
Tugev liigese- või jalavalu.
Paistes, veritsevad igemed (mõnikord võivad ka hambad välja kukkuda).
Nahale tekkivad punased või sinised laigud (tavaliselt säärele).
Kergesti tekkivad sinikad (27).

Hüpokaltseemia ehk lapse vere liigselt väike kaltsiumisisaldus

Hüpokaltseemia on seisund, mille puhul veres on liiga vähe kaltsiumi. Normaalne kaltsiumitase on oluline luude arengu tagamiseks ning südame ja lihaste normaalseks tööks. Imiku puhul on mõned sagedased hüpokaltseemia põhjused enneaegne sünd, infektsioonid, ema diabeet ja mõned ravimid.

Hüpokaltseemiat võib põhjustada aga ka D-vitamiini puudus, mis võib tekkida enamasti just rinnaga toidetavatel imikutel, kes ei saa D-vitamiini toidulisandeid. Harva esinevad hüpokaltseemia põhjused on hüperparatüreoidism (see on hüpofüüsi häire, kus kõrvalkilpnäärmed toodavad liiga palju parathormooni, mille tulemuseks on veres liigselt kõrge kaltsiumi sisaldus) ja pseudohüpoparatüreoidism ehk geneetiline häire, mis imiteerib hüpoparatüreoidismi.

Hüpokaltseemia sümptomid lapsel

Sageli hüpokaltseemia korral sümptomid puuduvad. Kui need aga esinevad, on sümptomid järgmised:

Lühike kasv.
Kuiv nahk.
Kuivad juuksed.
Haprad küüned.
Lihaskrambid.
Sõrmede ja varvaste kipitustunne.
Katarakt ehk hallkae, mis on kõige levinum, kuid siiski välditav pimeduse põhjus maailmas.
Nõrgenenud hambaemail.
Krambid (19).

Rahhiit ehk lapse D-vitamiini puudusest tulenev luude arengut mõjutav seisund

Kuna D-vitamiin aitab lapse organismil toidust kaltsiumi ja fosforit omastada, siis D-vitamiini puuduse korral on kehal võimatu luudes piisavat kaltsiumi- ja fosforitaset säilitada ning seeläbi terveid ja tugevaid luid moodustada. Seetõttu võib tekkida rahhiit.

Rahhiit on laste luude arengut mõjutav seisund, mis põhjustab luuvalu, halba kasvu ning luude pehmenemist ja nõrgenemist, mis võivad viia luumuutusteni. Tavaliselt on rahhiit tingitud äärmuslikust ja pikaajalisest D-vitamiini puudusest. Kuigi, rahhiiti võivad põhjustada ka harvaesinevad pärilikud probleemid. Ka täiskasvanutel võib esineda sarnane tervisehäda, aga täiskasvanute rahhiiti nimetatakse osteomalaatsiaks või luude pehmenemiseks.

Rahhiidi sümptomid lapsel

Viivitused lapse normaalses kasvamises.
Viivitused lapse normaalses motoorses arengus.
Valu selgroos, vaagnas ja jalgades.
Lihasnõrkus.
Kuna rahhiit pehmendab lapse luude otstes olevaid kasvukoe piirkondi (kasvuplaate), võib see põhjustada selliseid skeleti deformatsioone nagu:
- kõverad jalad või põlved,
- paksunud randmed ja pahkluud,
- rinnaluu eendumine.

Tavaliselt parandab rahhiidiga seotud luuprobleemid piisav D-vitamiini ja kaltsiumi tarbimine. Kui rahhiiti põhjustab mõni muu meditsiiniline probleem, võib laps vajada täiendavaid ravimeid või teistsugust ravi. Mõnikord võib rahhiidist põhjustatud skeleti deformatsioon vajada ka korrigeerivat operatsiooni (6).

Perthese tõbi ehk lapse reieluupea kärbumine

Perthese tõbi on haruldane (mõjutatud on 1 laps 9000-st) laste puusaliigese seisund, kus osas reieluu peas või kogu reieluu peas (reieluu ülaosa ehk reieluupähik) on verevarustus ajutiselt katkenud ja luu hakkab kärbuma. Selline nõrgenenud luu laguneb järk-järgult ja võib kaotada oma ümmarguse kuju. Lõpuks taastab keha verevarustuse ja luu paraneb. Kui aga reieluu pea ei ole pärast paranemist enam ümar, võib see põhjustada valu ja jäikust. Hilisemas vanuses võib see soodustada puusaliigese artriiti.

Perthese tõve sümptomid lapsel

Perthese tõvega lapsed kurdavad tavaliselt valu või jäikust puusas, kubemes, reies või põlves – seda eriti pärast füüsilist koormust.
Nad lonkavad ja nende puusaliiges tundub jäik.
Lisaks on piiratud puusaliigese liikumisulatus.
Valu, mis süveneb aktiivsusega ja paraneb puhkusega.
Perthese tõbi hõlmab tavaliselt ainult ühte puusaliigest. Mõnel lapsel on kahjustatud ka mõlemad puusad, aga seda tavaliselt erineval ajal.

Need sümptomid võivad püsida mitu kuud, aga haigusest paranemine ja luu täielik taastumisprotsess võib kesta aastaid. Haigusest paranemine on tavaliselt iseeneslik, aga, selleks, et hoida reieluu pea võimalikult ümarana, kasutavad arstid mitmesuguseid ravimeetodeid.

Kindel haiguse põhjus on siiani teadmata, kuid teooriaid on erinevaid. Ning kuna haigus kipub esinema pigem põhjapoolsetes riikides, siis muude võimalike põhjuste nagu trauma, põletiku või iseäraliku geneetika kõrval peetakse võimalikuks ka seda, et Perthese tõve tekkes võib rolli mängida ka D-vitamiini puudus (14, 15).

Tetaania ehk lapse tahtmatud toonilised lihasekrambid

Tetaania on seisund või omamoodi ka sümptom, mis hõlmab tahtmatuid lihaskontraktsioone ja liigselt stimuleeritud perifeerseid närve ning on põhjustatud elektrolüütide tasakaalutusest.

Inimese keha koosneb umbes 60% ulatuses veest, mis tähendab, et peaaegu iga vedelik ja rakk sinu kehas sisaldab ka elektrolüüte. Need aitavad kehal reguleerida keemilisi reaktsioone, säilitada tasakaalu rakkude sees ja väljaspool olevate vedelike vahel ning palju muudki. Rakud kasutavad elektrolüüte ka elektrilaengute juhtimiseks, mille abil lihased kokku tõmbuvad.

Üheks elektrolüütide tasakaaluhäire põhjuseks, mis omakorda tetaaniat tekitada võib ongi aga just nimelt D-vitamiini puudus. Täpsemini, hüpokaltseemia, mis tekib siis, kui kaltsiumitase on veres liiga madal. Kaltsium aitab närvidel töötada, lihaseid kokku suruda, verel hüübida ja südamel korralikult töötada. Hüpokaltseemiat võivad põhjustada paljud erinevad terviseseisundid, kuid sageli on selle põhjuseks kõrvalkilpnäärmehormooni (hüpoparatüroidism) või just nimelt D-vitamiini ja seeläbi ka kaltsiumi madal tase organismis.

Tetaania sümptomid lapsel

Tavalise ja kerge tetaania tunnused on järgmised:
- Tuimustunne suu ümbruses.
- Lihasspasmid.
- Kihelev, torkiv, kipitav või põletustunne kätes ja jalgades (paresteesia).
Tõsise tetaania tunnused on järgmised:
- Kõrikramp ehk larüngospasm, mis võib põhjustada hingamisraskusi.
- Bronhospasmid (kui kopsude hingamisteid ääristavad lihased tõmbuvad kokku).
- Valulikud, üldised lihaskrambid.
- Oksendamine.
- Vähenenud südametegevus, näiteks ebaregulaarne südamerütm (arütmia).

Enamik tetaania juhtumeid ei ole eluohtlikud, kuid raske tetaania võib seda olla. Rasked episoodid võivad mõnikord tekitada rabdomüolüüsi. See on potentsiaalselt eluohtlik seisund, mida põhjustab lihaste lagunemine (12).

Kardiomüopaatia ehk lapse südamelihase nõrgenemine

Kardiomüopaatia on vägagi tõsine, aga õnneks haruldane südamelihase nõrgenemise haigus. Päris välja ravida kardiomüopaatiat kahjuks ei saa, küll aga võib ravi aidata sümptomeid leevendada ja mõnikord selle haiguse süvenemise ka peatada.

Olenevalt tekkepõhjustest on kardiomüopaatial mitmeid erinevaid vorme ning ka ravi oleneb konkreetsest haiguse tüübist. Kardiomüopaatia võib põhjustada eluohtlikku rütmihäiret, südameklapi riket ja verehüübeid. Üheks kardiomüopaatiat soodustavaks teguriks peetakse väga tõsist D-vitamiini puudust.

Kardiomüopaatia sümptomid lapsel

Osadel inimestel sümptomid puuduvad, teised märkavad neid aga alles siis, kui seisund halveneb. Kardiomüopaatia sümptomid süvenevad aja jooksul. Kui tekib südamepuudulikkus, võivad kardiomüopaatia tunnused olla järgmised:

Väga suur väsimustunne pärast tavapärast tegevust.
Võimetus lamada (ebamugavustunne lamades hingata).
Kiire südame löögisagedus.
Kõrge vererõhk.
Õhupuudus, kiire hingamine või hingamisraskused.
Öine äkiline õhupuudusehoog ehk paroksimaalne öine düspnoe.
Hingeldushood.
Minestushood.
Valu rinnus.
Jalgade, pahkluude ja jalgade turse.
Kõhu paisumine.
Pearinglus.
Imikutel söömisraskused ja kehv kehakaalu tõus ehk aeglustunud kasv.
Muud sümptomid võivad olla südamepekslemine, pearinglus, peapööritus või minestamine.

Kardiomüopaatia tüsistused

Kopsuödeem ehk kopsuturse. See on kõige raskem kardiomüopaatia vorm.
Südamepuudulikkus.
Südame rütmihäire ehk arütmia.
Kodade arütmia.
Emboolia (ehk siirdtopistus). See on ühe või mitme veresoone topistumine ehk ummistumine verevooluga edasiliikuva ühe või mitme embolia ehk topisega. Need topised võivad olla näiteks bakterikogumid, veenidesse sattunud õhumullid (õhkemboolia), luumurru tõttu luuüdist verre sattunud rasvatilgad (rasvemboolia) või verehüüve (trombemboolia).
Sünkoop (ehk „süvaminestus“). See on kiiresti algav teadvusekadu, millele lisandub kogu keha toonuse langus.
Äkksurm jm. (13, 26).

O-jalad lapsel (genu varum)

O-jalad (genu varum) on seisund, kui jalad on põlvedest väljapoole kaardunud, samal ajal kui jalalabad ja pahkluud puutuvad kokku. O-jalad on imikute ja väikelaste seas üsnagi tavaline nähtus. Enamasti ei ole muretsemiseks põhjust ja O-jalad kaovad sageli 3-4-aastaseks saades, aga vahel harva on need ka vanematel lastel.

O-jalgade sümptomid lapsel

Kui vanemad võivad muretseda lapse jalgade välimuse või ebatavalise kõnnaku pärast, siis väikelast ennast tavaliselt O-jalad ei häiri, sest need ei tekita ei valu, ega ka ebamugavustunnet. Niisamuti ei mõjuta O-jalad lapse võimet roomata, kõndida või joosta.
Mõnikord võivad O-jalgadega lapsed kõndida sissepoole suunatud varvastega, komistada sageli ja tunduda ka kohmakad.
Kui seisund kestab teismeikka jõudmiseni, võib see põhjustada ebamugavustunnet pahkluudes, põlvedes või puusades.

Mis põhjustab O-jalgsust?

Kui lapsed sünnivad O-jalgadega, siis on see tingitud asjaolust, et mõned luud pidid emakas kasvades veidi väänduma, et nad väikesesse ruumi ära mahuksid. Sellisel põhjusel tekkinud O-jalgu peetakse lapse kasvu ja arengu normaalseks osaks.
Kui laps hakkab kõndima, võib kumerus veidi suureneda ja seejärel ka paraneda. Lastel, kes hakkavad kõndima nooremas eas, on kumerused märgatavamad.
Enamikul lastest korrigeerub jalgade väljapoole kumerus ehk O-jalgsus 3 või 4-aastaseks saades iseenesest. Jalad võivad vastupidi – näida isegi sissepoole kõverdununa. Jalad sirguvad tavaliselt 7. või 8. eluaastaks.
Harva, aga siiski võivad O-jalad olla põhjustatud ka mõnest tõsisemast haigusest, nagu rahhiidist, mis on D-vitamiini või kaltsiumi puudusest tingitud luukasvuprobleem. See on sagedasem arengumaades, kus lapsed ei saa piisavalt D-vitamiiniga rikastatud toitu. Mõnikord võib rahhiit perekonnas esineda ka geneetilise iseärasuse tõttu, mis mõjutab D-vitamiini kasutamist organismis (28).

X-jalad (genu valgum) lapsel

X-jalad on seisund, kus lapsel puutuvad sirgelt seistes põlved kokku, kuid pahkluud on lahus. See on sageli normaalne osa kasvust ja arengust ning väikelastel kuni algkooliealistel lastel tihti esinev nähtus. X-jalgus ei ole mitte midagi tõsist ning kaob tavaliselt iseenesest, kui laps on 7 või 8-aastane.

X-jalgsuse sümptomid lastel

Nii nagu O-jalgadegi puhul, on ka X-jalgsuse pärast tavaliselt lapsevanemad rohkem mures kui laps ise. Nad muretsevad jalgade välimuse pärast ning, et laps võib komistada ja kukkuda.
Ka last ennast võib häirida, et põlved kõndimise ajal kokku puutuvad, kuid X-jalad ei põhjusta tavaliselt valu.

Mis põhjustab X-jalgsust?

2-4-aastastel lastel võib põlvede sissepoole pöördumist ehk x-jalgsust põhjustada ka täiesti normaalne luude kasv ja areng ning enamiku väikeste laste põlved pöörduvadkii vähemalt veidi sissepoole. Tavaliselt paraneb see umbes 7-8-aastaseks saades. Mõnedel lastel võib x-jalgsus olla tingitud tervisehäirest. Kui see on nii, siis tekivad märgid hiljem, tavaliselt pärast 6. eluaastat ning paranemise asemel X-jalgsus hoopis süveneb.

Pärast 4. eluaastat alanud või halvenenud X-jalad võivad olla põhjustatud tervisehäirest. Näiteks:

Ühe põlve ümber oleva luu kasvupiirkonna paranenud luumurd võib põhjustada põlve sissepoole pöördumist.
Rahhiit, mis on D-vitamiini või kaltsiumi puudusest põhjustatud luukasvuprobleem, mida saab ravida D-vitamiini ja kaltsiumipreparaatidega.
Terviseprobleem nagu düsplaasia (liigese ebaküpsus, mis ilmneb juba lapse sünnimomendil) ja millega mõned lapsed sünnivad, võib samuti luude kasvu mõjutada.
Ka ülekaalulisus võib x-jalgsust soodustada .
Kasvaja jalaluus võib põlve sissepoole pöörata.

Konsulteeri ortopeediga juhul kui:

Lapse jalad ei lähe iseenesest sirgemaks.
Üks põlv pöördub rohkem sisse, kui teine või pöördubki sissepoole ainult üks jalg.
Lapsel on ka valu, lonkamine, nõrkus või raskusi jooksmisega.

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com