B-vitamiinide rühma kuuluv foolhape toimib sünergias teiste B-vitamiinidega – eriti koos B12-vitamiiniga. Kuigi foolhapet leidub paljudes toiduainetes, kaob see kehast kergesti. Mõnede allikate kohaselt peetakse foolhapet ka aju vitamiiniks.

Foolhappevaeguse ohus on rohkem rasedad, vanemad inimesed, alkoholi liigtarvitajad ja erinevate tervisehäirete, kurnatuse ja väsimuse all kannatavad inimesed.

Bioaktiivne foolhape aitab kaasa:

• normaalsele vereloomele,
• homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele,
• psühholoogilistele funktsioonidele,
• immuunsüsteemi normaalsele talitusele
• väsimuse ja kurnatuse vähendamisele.

KOOSTISOSAD: mahuaine: riisijahu, glaseeraine: pullulaan (taimne kapsel), kaltsium-L-metüülfolaat (vitamiin B9, foolhape).

MANUSTAMINE:  1 kuni 2 kapslit päevas peamise söögikorra ajal. Mitte ületada päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust. Toidulisandit ei kasutata mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili. Hoida toodet lastele kättesaamatus kohas.

SÄILITAMINE: Hoida toodet kuivas, suletuna, toatemperatuuril kuni 25 °C ja kaitstuna otsese päikesevalguse eest.

TOOTE KOGUS: 90 taimset kapslit, netokogus 65 g

Foolhape ja folaat – kas need on üks ja sama?

Mõisted “foolhape” ja “folaat” ei tähenda ühte ja sama. Folaat on üldine termin, mida kasutatakse erinevate B9-vitamiini vormide kirjeldamiseks nagu foolhape, tetrahüdrofolaat (THF), dihüdrofolaat (DHF), 5-, 10-metüleentetrahüdrofolaat (5, 10-MTHF) ja 5-metüültetrahüdrofolaat (5-MTHF).

• Foolhape. Foolhape on folaadi sünteetiline (st foolhapet toiduainetes looduslikult ei esine) vorm, mida kasutatakse foolhappega rikastatud toiduainetes nagu pastatoodetes, riisis, leivas ja osades hommikusöögihelvestes ja toidulisandites.

• Folaat. Folaat esineb ka looduslikult ja seda leidub enim just roheliste lehtedega köögiviljades (nagu spargel, brokoli, brüsseli kapsas, spinat jne), puuviljades ja marjades (nagu avokaado, banaan, greip, apelsin, papaia, vaarikas, maasikas), kaunviljades (nagu kikerherned, herned, aeduba, munguba, sojauba, valge uba), köögiviljades (nagu peet, porgand, lillkapsas, seller, mais, okra, tomat, kaalikas), teraviljades (nagu täisteravili, bulgur-nisu, nisuidud), aga ka mereandides ning pähklites ja seemnetes.

Miks toidulisandid ja rikastatud toiduained sisaldavad foolhapet, mitte folaati?

Toiduainete rikastamine on protsess, mille käigus lisatakse toidule vitamiine ja mineraalaineid. Kuna foolhape on kuumastabiilsem kui looduslik folaat, mis kuumuse ja valguse toimel kergesti laguneb, siis sobibki just foolhape paremini kasutamiseks nii toidulisandites, kui ka rikastatud toiduainetes.

Foolhape raseduse ajal

Foolhapet peetakse äärmiselt oluliseks terve beebi arengu toetamise seisukohalt nii raseduse ajal, kui ka alles rasedust planeerides. Seega peaks naine raseduse ajal või enne lapseootele jäämist sööma tasakaalustatult ja rohkesti looduslikult folaati sisaldavaid toiduaineid. Enamikul naistest on siiski väga raske saada soovitatud päevast foolhappe kogust ainult toiduga ning seetõttu võib paljudel juhtudel olla soovitatav tarbida lisaks foolhappe toidulisandeid või foolhappega rikastatud toiduaineid.

Miks on üks parimaid foolhappe vorme just L-metüülfolaat?

L-metüülfolaat ehk metüülitud folaat on folaadi aktiivne vorm, mida keha saab kohe kasutama hakata. Samuti on see ka üks ohutuimaid, stabiilseimaid ja bioefektiivseimaid loodusliku foolhappe vorme, mida sisaldavad näiteks ka rohelised lehtköögiviljad. L-metüülfolaat, mis on kombineeritud kaltsiumisoolaga imendub kehas stabiilsemalt, kui L-metüülfolaat kombineerituna glükoosamiinisoolaga.

Foolhappe soovituslik päevane tarbimine ehk foolhappe tarbimise ülempiirid

Kuna foolhape toidulisanditest ja rikastatud toiduainetest imendub kehas suuremal määral (väidetavalt kuni 85%), kui looduslikest toiduainetest pärit folaat (keskmiselt kuni 50%), siis peab seda foolhappe toidulisandite tarbimisel arvesse võtma. 

National Institutes of Health (NIH) andmetel on toidulisanditest või rikastatud toiduainetest saadava foolhappe aktsepteeritav ülemine tarbimistase:

• Sünnist kuni 6 kuu vanuseni: andmed puuduvad
• 7–12 kuud: andmed puuduvad
• 1-3 aastased: 300 mcg
• 4-8 aastased: 400 mcg 
• 9-13 aastased: 600 mcg 
• Teismelised 14 – 18 aastased tütarlapsed: 800 mcg 
• Teismelised 14 – 18 aastased poisid: 800 mcg 
• Täisealised 19 + aastased naised: 1000 mcg
• Täisealised 19 + aastased mehed: 1000 mcg 
• Rasedad vanuses 14 – 18 aastat: 800 mcg 
• Rasedad vanuses 19 + aastat: 1000 mcg
• Imetavad emad vanuses 14 – 18 aastat: 800 mcg
• Imetavad emad vanuses 19 + aastat: 1000 mcg

Foolhape ja selle koosmõju ravimitega

Foolhape võib häirida teiste ravimite mõju ja ka vastupidi, osade ravimite sisaldus veres võib mõjutada foolhappe imendumist. Seega räägi enne foolhappe toidulisandite tarbimist oma arsti või apteekriga.

Toote valmistamisel on järgitud Euroopa Liidu toiduhügieeni määruse EU 852/2004, rahvusvahelise toiduohutuse standardi ISO 22000:2018 nõudeid ning HACCP põhimõtteid