Nisu – põhjustab autoimmuunhaigusi

Keha ei tunne geneetiliselt muundatud nisu toiduna ära

Tänapäevane nisu ei ole enam seesama teravili, mida meie vanaemad nooruses sõid. See on 45 cm kõrgune kääbus nisu, mis loodi geneetiliste uuringute käigus 1960–1970-ndatel. Kui põllumajandustööstus võttis laialdase nisukasvatuse üle ning hakkas arendama suurema saagikusega taime, muudeti nisu hübriidi nii suurel määral, et selle geneetiline koostis on suures osas muutunud. Selle taime toitainetesisaldus on töötlemata kujul üle 30% madalam kui selle eellasel.

Enamik kasvatatud nisu läheb töötlemisele, mille käigus eemaldataks 40% teradest ning toodetakse sellest valgendatud nisujahu. Nii et meil ei ole mitte ainult ebatervislik modifitseeritud nisuhübriid, vaid me vähendame selle toitainelist väärtust ka töötlemisega. Kahjuks moodustavad selle eemaldatava 40% just tera idu ja kest, mis on kõige toitainerikkamad osad. Suur osa nisu algsest B1, B2, B3, E-vitamiinist, foolhappest, kaltsiumist, fosforist, tsingist, vasest, rauast ja kiudainetest läheb selle töötluse käigus lihtsalt kaduma. Igasugused töödeldud nisust toiduained käituvad kehas mürgina, sest neil on rohkem kahjulikke kui kasulikke omadusi. Keha lihtsalt ei tunne töödeldud nisu ära toiduainena.

Viljatera kolm keemiarelva

Ained, mis peale viljatera töötlemist alles jäävad on inimesele kahjulikud. Viljateral on varuks terve arsenal keemiarelvi, millega ta end kahjurite eest kaitseb.

• Nisugluteen on keeruline valguühend, mis koosneb gliadiinist ja gluteiinist. Gluteen moodustab tervelt 80% nisuteras sisalduvast valgust. Gluteen e. kleepvalk on aine, mis hoiab leiba koos. Vana 14 kromosoomi sisaldav üheteranisu sisaldas väikseid koguseid kleepvalku ja see põhjustas vähem haigusi. Uus kääbus nisu sisaldab 28 või kaks korda nii palju kromosoome ja toodab laias valikus kleepvalke, mis põhjustab põletikke ja kõige tõenäolisemalt tsöliaakiat.
• WGA (idudes leiduv aglutiniin) on lektiin, mis kaitseb viljatera kahjurite eest.
• Opioidsed peptiidid on psühhoaktiivsed kemikaalid ja väga sarnased nendega, mida leidub oopiumis ja morfiinis.

Millistes toitudes leidub nisu?

Kas oled teadlik sellest, mitu korda päevas Sa tegelikult  nisu tarbid? Ja ma ei peagi siinkohal silmas vaid valget nisusaia hommikusöögiks, ega ka lõunaks söödud pitsat või pastatooteid, pirukaid, torte, küpsiseid,  vaid ka gluteeni, mis on peidetud nii tervislikuna paistva  musta leiva  või pasteedi sisse, töödeldud lihatoodetesse,  kalatoodetesse,  valmiskastmetesse,  maiustustesse, toiduvärvidesse, juukselakkidesse, huulepulka, hambapastasse. Kas Sa näiteks tead, et poest merekapsasalatit ostes saad sealt lisaks ajurakkudele mürgiste asovärvide ja sünteetilise  suhkruasendaja ka  glükoosisiirupit ja nisuvalku?

Nisu tekitab diabeeti ja rasvumist

Nisu on üks kõige kõrgema glükeemiaindeksiga toiduaine üldse, lüües veresuhkru kiirelt üles. Kõhunäärme poolt toodetava hormoon insuliini ülesandeks on viia süsivesikutest (teraviljad, puuviljad ja maiustused) saadav glükoos kui kütus rakkudesse, kuid kui insuliini toodetakse seoses süsivesikurikka ja kõrge glükeemiaindeksiga toidu rohkusega liiga palju, muutuvad rakuretseptorid „tuimaks“, ega võta seda enam vastu.  Teistpidi sellega kurnatakse ka pankrease insuliini tootvad rakud. Kui insuliini on vähe või  pole üldse, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on “toitu”, kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase insuliini puudumisel glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks. Liigne glükoos veres aga muudetakse rasvaks, sh vistseraalseks ehk kõhusiseseks rasvaks, mis on palju ohtlikum kui „välisrasv“. Tekib nn nisukõht – rasv, mis koguneb enamikel inimestel talje piirkonda. Erinevalt muudest rasvadest põhjustab see rasv põletikku.

Nisu on nagu oopium – sõltuvust tekitav

Hübriidnisul on uusi omadusi, millest keegi ei räägi, nagu näiteks ülalmainitud valk nimega gliadiin. See ei ole sama, mis gluteen. Küsimus ei ole ainult inimestes, kes on gluteenitundlikud või tsöliaakiahaiged – gliadiinile on tundlikud kõik inimesed, sest tegemist on opiaadiga. Opiaadid on oopiumist pärinevad kui ka sünteetilised, morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendid.

 Nii tekitab nisu narkootilise sõltuvuse, kuna nisugluteeni lagunemisel sooles tekkivad polüpeptiidid läbivad sooleseina ja aju verebarjääri ning sobivad täpselt neuronite „opioidsetesse“ retseptoritesse – nagu oopium, morfiin jt narkootikumid, andes leebe eufooriatunde. See tekitab vastupandamatut „toiduiha“  iga paari tunni tagant ning mille tõttu tarbivad inimesed oluliselt rohkem toitu kui nad vajavad. See loob pinnase kehakaalu järsule tõusule. Seetõttu kaasuvad nisust loobumisega võõrutusnähud nagu väsimus, uimasus, ärrituvus, meeleolumuutused, kurbus jne, mis võivad kesta nisust loobumisel 2-5 päeva.

Kas nisutalumatust on võimalik testiga kindlaks teha?

Gluteenitundlikkuse jaoks polegi head testi. Traditsiooniline gluteenitalumatuse veretest tuvastab vaid üht kuuest polüpeptiidist nisus – gliadiini. On olemas veel viis: aglutiniin, gluteomorfiin, gluteiin, prodünorfiin ja oomega-gliadiin.

Nisu talumatuse sümptomid on paraku väga erinevad. Vahel esinevad need kohe peale einet ning kaovad peatselt. Vahel kestavad need terve nädala või muutuvad krooniliseks. Kui asjad hullemaks lähevad, diagnoositakse pahatihti pigem autoimmuunne sündroom kui gluteenitalumatus. Vaatame enimlevinud sümptomeid.

6 levinud gluteenitalumatuse sümptomit

1. Ilmselged seedetrakti-, mao- ja seedeprobleemid. Need võivad sisaldada üht või mitut järgnevatest: gaasid, puhitus, rahutus, alakõhukrambid, kõhukinnisus, kõhulahtisus või muutuv kombinatsioon mõlemast – ärritatud soolestiku sündroom.
2. Peavalud ja/või migreenid.
3. Emotsionaalsed probleemid, mis tulenevad kroonilisest ärrituvusest ja ootamatutest irratsionaalsetest tujumuutustest.
4. Neuroloogilised probleemid, sealhulgas uimasus, tasakaaluhäired, nõrkus, valu, kipitus või tuimus jäsemetes.
5. Fibromüalgia, mis on pehmete kudede krooniline valulik haiguslik seisund, aga ei ole tegelikult omaette haigus vaid pelgalt sümptom. Fibromüalgia on lihas- ja sidekoevalud, mis tuleneb sõnadest –fibro – sidekoed, myo – lihas, algia – valu.
6. Väsimus, kas siis krooniline või peaaegu peale igat einet. Krooniline väsimus on samuti vaid sümptom mitte haigus.

Nisu mõjutab närvisüsteemi luues erinevaid närvisüsteemi haigusi

Nisu gluteenil on määrav osa kesknärvisüsteemi haiguste tekkes ja võimendumises, alates kroonilisest stressist  ja depressioonist ning lõpetades autismi, skisofreenia, epilepsia, Alzheimeri ja Parkinsoniga. Kusjuures kui muude organite, sh eriti seedesüsteemi kahjustused pole kaugeltki mitte kõigil, siis nisu mõju AJULE  on maailmakuulsa neuroloogi David Perlmutteri andmetel üleüldine, väljendudes mälu ja kognitiivsete võimete märkamatus vähenemises kuni eelloetletud „vaimuhaigusteni“.

Nisu gliadiini on seostatud väikeaju ataksiaga (häired tundlikkuses, tasakaalus, liigutustes ning kõnnakus), perifeerse neuropaatiaga (närvilõpmete kahjustusest tulenev tundlikkusehäire sõrmedes ja varvastes), gluteeni entsefalopaatiaga (dementsus), käitumisprobleemidega ADHD ning autismiga lastel ning paljude teiste olemasolevate haiguste sümptomite halvenemisega.

Nisu põhjustab kilpnäärme põletikku  

On üldteada fakt, et näiteks tsökiaakiat ja  autoimmuunset kilpnäärmetõbe põdevad inimesed kuuluvad tihti samasse genotüüpi (HLA-DQ2  või HLA-DQ8), mis teeb neid eriti vastuvõtlikuks nisuvalgu  laastava mõju suhtes. Kas teadsite, et autoimmuunne kilpnäärme alatalitlus on halli kardinalina sageli tegev  ka sclerosis multiplexi (hulgiskleroosi) vallandumisel? Kilpnäärme hormoonidel on oluline roll  aju terviseks üliolulise isolatsioonikihi, müeliini, tootmisel. Kui räägime aga gluteeni,  aju ja kilpnäärme seostest, siis on mitmed uuringud näidanud, et gluteenitalumatuse  puhul toodetakse antikehi ka väikeaju närvirakkude (astrotsüütide) vastu.

Nii võibki  kilpnäärme  kui gluteenitalumatuse probleemidega inimeste suust sageli kuulda kaebusi viletsa mälu ja mentaalse hägususe suunal.  See ei ole pelgalt ettekujutus, see ongi nii. Lihtsaim  ja riskivabam lähenemine on siinkohal minimeerida teadlikult nisutarbimine ja vaadata, mis juhtub.

Kui see kõik tundub mõistetamatu ja liigspetsiifilise infona, siis  võib seda väljendada ka nii: juhul kui Sul on mõni autoimmuunhaigus  (nagu kõik eelnimetatud seda on)  ja on geneetiline eelsoodumus nisutalumatuseks, siis toidad Sa iga kord, kui  nisuvalku sööd, autoimmuunset põletikku oma kehas.

Kuidas tekitab nisu erinevaid autoimmuunhaigusi?

Nisu annab organismis seedudes väga happelist jääki. See happeline jääk kahjustab soolestiku limaskesta. Seejärel kahjulikud bakterid (tasakaalus soolemikrofloora on hapestumise tõttu pöördunud kahjulike bakterite kasuks), parasiidid, seened ja osaliselt seeditud toiduosakesed murravad läbi soolestiku seina ja on kättesaadavad Su immuunsüsteemile (60% asub otse soole pinna all, ühe raku paksuse voodrikihi taga). Selle tulemusena hakkab immuunsüsteem ründama võõrkehi ja viib süsteemi põletikku, mis võib kulutulena levida üle keha. Põletik ei ole kahjuks valiv ja see hakkab ründama erinevaid kudesid ja rakke põhjustades erinevaid autoimmuunhaigusi, milleks on kõik ülalloetletud haigused.

Ja kuigi teadusandmebaasid kirendavad uuringutest, mis kinnitavad  tänapäeva hübriidnisu  laastavalt  toksilist mõju nii sooletraktile, kilpnäärmele, ajurakkudele, närvisüsteemile jne ei  jõua need teadmised kahjuks paljude abivajajateni sel lihtsal põhjusel, et tavameditsiin ei pea seda mõju oluliseks.  Küsin siinkohal, kuidas saab ravi seisukohalt pidada ebaoluliseks tegurit, mis märkimisväärselt tugevdab autoimmuunpõletikku kehas?

Kasutatud allikad:

http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/tanapaeva-nisu-on-ideaalne-murk
http://www.remedyway.ee/blog/tahate_parandada_oma_kilpnaarme_ja_aju_tervist_proovige_elada_nisuvabalt/#.WfM-O2i0PIV
https://paleo.ee/2012/07/5-pohjust-miks-gluteen-on-sinu-tervisele-kahjulik/
http://www.hingepeegel.ee/toitumine/5-pohjust-valtida-teravilja-ja-gluteeni/
https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/khunre.html