Nisutalumatus: allergia, tsöliaakia või tundlikkus?

Nisutalumatus ei ole üks diagnoos. Selle nime all kohtab kolme erinevat seisundit: nisuallergiat, tsöliaakiat ja mittetsöliaakilist gluteeni- või nisutundlikkust. Vaevused võivad olla sarnased, kuid mehhanism, uurimine ja lahendus on erinevad. Esimene samm on selgitada välja, milline neist sind puudutab. Enne nisu menüüst väljajätmist tasub arstiga rääkida, sest nisuvaba toit võib tsöliaakiatesti tulemust moonutada.

Nisuallergia	Tsöliaakia	Nisu- või gluteenitundlikkus
Mis toimub	IgE-vahendatud allergiline reaktsioon	Autoimmuunreaktsioon, mis kahjustab peensoolt	Mehhanism on teadmata
Algus	Minutitest paari tunnini	Sageli järkjärguline	Sageli järkjärguline
Võimalikud tunnused	Nõgeslööve, turse, hingamisraskus, oksendamine	Puhitus, kõhulahtisus või kõhukinnisus, väsimus, rauavaegus	Puhitus, kõhuvalu, väsimus
Uurimine	Anamnees, nahatest, IgE-vereanalüüs	tTG-IgA-vereanalüüs ja soolebiopsia	Välistusmeetod, biomarkerit pole

Kolm seisundit, mida nimetatakse nisutalumatuseks

Nisuallergia

Nisuallergia korral toodab immuunsüsteem nisuvalkude vastu IgE-antikehi. Reaktsioon algab tavaliselt minutite kuni paari tunni jooksul ja võib tekitada nõgeslöövet, turset või oksendamist. Rasked juhud hõlmavad vilistavat hingamist ja anafülaksiat. Samas allikas on kinnitatud nisuallergia levimuseks hinnatud 0,4–1% lastest ja 0,1–0,25% täiskasvanutest. Hingamisraskuse, näo turse või minestustunde korral on vaja kohe abi.

Tsöliaakia

Tsöliaakia on autoimmuunhaigus, mille puhul gluteen käivitab immuunreaktsiooni, mis kahjustab peensoolt. Maailmas on vereanalüüsiga tuvastatud tsöliaakia levimus 1,4% ja biopsiaga kinnitatud 0,7%. Sümptomid võivad olla väga erinevad ja mõnel inimesel on need kerged või peaaegu märkamatud. Seetõttu jääb haigus sageli avastamata.

Nisu- või gluteenitundlikkus

Kui tsöliaakia ja allergia on välistatud, kuid nisu söömine tekitab siiski vaevusi, räägitakse mittetsöliaakilisest gluteeni- või nisutundlikkusest. Diagnoos tehakse välistusmeetodil ja biomarkerit pole. Küsitlustes on selle levimuseks hinnatud 0,49–14,9%, mis näitab, kui ebaselge on piir.

Siin on üllatus: süüdlane ei pruugi olla gluteen. Nisu sisaldab ka fruktaane ja amülaas-trüpsiini inhibiitoreid (ATI). ATI võimalikku rolli on kirjeldatud, kuid sobivaid kontrollitud katseid pole veel tehtud. Ühes uuringus sai 59 end gluteenitundlikuks pidavat osalejat gluteeni (5,7 g), fruktaane (2,1 g) või platseebot. Fruktaanid tekitasid kõrgema sümptomiskoori kui gluteen või platseebo. See ei tähenda, et gluteen ei võiks kellelegi probleemi tekitada. See tähendab, et nisuvaba toiduga saavutatud parem enesetunne ei tõesta gluteeni süüd.

Ootuste mõju võib olla samuti suur: sümptomid võivad tekkida juba ootusest, et toit kahjustab. Pimekatses kordus sümptomite reaktsioon vaid umbes 16%-l inimestest, kes pidasid end gluteenitundlikuks. Sinu vaevused on päris, kuid põhjus võib olla muu kui gluteen.

Kuidas nisutalumatust tuvastada

Sobiv tee sõltub sellest, millal ja milliseid sümptomeid sul on.

1. Vaevused algavad minutite kuni paari tunni jooksul ning hõlmavad nahka või hingamist: pöördu allergoloogi poole. Diagnoos põhineb anamneesil ning nahatestil või IgE-vereanalüüsil. Vajadusel tehakse jälgitav provokatsioonikatse.
2. Vaevused on seedetraktis, väsimus on püsiv, esineb rauavaegus või on lähisugulasel tsöliaakia: aruta arstiga tsöliaakiatesti vajadust. Esimene samm on tTG-IgA-vereanalüüs koos üldise IgA määramisega, positiivse tulemuse järel kinnitatakse diagnoos tavaliselt soolebiopsiaga.
3. Mõlemad testid on negatiivsed, kuid nisu söömine tekitab vaevusi: põhjus võib olla nisutundlikkus või midagi muud. Pea söögi- ja sümptomipäevikut ning aruta tulemusi arstiga.

Levinud lõks on see, et inimene jätab nisu ära ja läheb alles siis testima. NIDDK soovitab gluteenivaba toitumist mitte alustada enne testimist. Kui oled gluteeni juba vältinud, nõuab Briti gastroenteroloogide juhend enne testimist 3–6 g gluteeni päevas vähemalt kuue nädala jooksul. See vastab ligikaudu 1,5–2 viilule leivale või 90 grammile keedetud pastale päevas. Tee seda arsti juhendamisel.

Geenitest on kasulik ennekõike välistamiseks. Umbes 95%-l tsöliaakiahaigetest on HLA-DQ2.5 ja enamikul ülejäänutest DQ8, kuid neid variante kannab ka umbes 30% elanikkonnast. Negatiivne tulemus välistab tsöliaakia praktiliselt täielikult, positiivne ei kinnita diagnoosi.

IgG-põhised toidutalumatuse paneelid, mida müüakse kodutestidena, ei sobi nisuallergia ega talumatuse tuvastamiseks. Ameerika allergoloogia, astma ja immunoloogia akadeemia ei soovita neid ning nende väärtus on tõestamata.

Mida tõendid levinud nisumüütide kohta ütlevad

Internetis levib mitu väidet, mida uuringud ei kinnita.

„Tänapäevane nisu on muudetud kääbusnisu ja tekitab seetõttu rohkem haigusi.” Harilik leivanisu on 42 kromosoomiga liik, mis tekkis umbes 8500–9000 aastat tagasi, mitte 1960ndatel. Saksamaal võrreldi 60 nisusorti aastatest 1891–2010. Gluteeni kogusisaldus ei muutunud, valgu- ja gliadiinisisaldus langes ning gluteniinide osa tõusis. Ülevaate järgi ei ole selget tõendit, et aretus oleks suurendanud kahjulikke reaktsioone tekitavate valkude hulka. Mineraalainete sisaldus on aretuse käigus siiski vähenenud.

„Nisu on nagu oopium ja tekitab sõltuvust.” Gluteeni seedimisel tekivad peptiidid, mis näitavad laboris opioidilaadset aktiivsust. Pole aga näidatud, et need jõuaksid ajju ja toimiksid inimorganismis. Teraviljateadlaste ülevaate järgi puuduvad tõendid nisust võõrutusnähtude või sõltuvuse kohta. Samuti pole tõendeid, et gluteenipeptiidid põhjustaksid kehakaalu tõusu.

„Nisu põhjustab diabeeti.” Prospektiivsete uuringute ülevaade näitab pigem vastupidist: iga lisanduv 30 g täisteratooteid päevas oli seotud 13% madalama 2. tüübi diabeedi riskiga. See on seos, mitte tõestatud põhjuslik mõju. Siiski ei toeta andmed ideed, et nisu kui selline diabeeti tekitab.

Nisu ja autoimmuunhaigused: mis seos on tegelikult?

Seos on olemas, kuid see käib tsöliaakia kaudu, mitte nisu kaudu üldiselt. Tsöliaakiat esineb 2–5%-l autoimmuunse kilpnäärmehaigusega inimestest ja 1–19%-l 1. tüüpi diabeeti põdevatest inimestest. Seega tasub autoimmuunhaiguse korral arutada arstiga tsöliaakiatesti tegemist.

Hashimoto türeoidiidi korral, kui tsöliaakiat ei ole, ei piisa tõenditest gluteenivaba toidu soovitamiseks. Värske ülevaade hindab tõendite kindlust väga madalaks. Laiemalt autoimmuunsusest kirjutasime artiklis autoimmuunhaiguste looduslikust toetamisest.

Peidetud nisu ja märgistuse lugemine

Kui diagnoos on kinnitatud, on järgmine väljakutse nähtamatu nisu. Gluteeni võib leiduda suppides, kastmetes, puljongikuubikutes, valmistoitudes, vorstides ja sojakastmes.

ELi märgistusreeglid aitavad. Nisu ja muud gluteeni sisaldavad teraviljad tuleb koostisosade loetelus esile tõsta, näiteks rasvase kirjaga. Silt „gluteenivaba” tohib olla toidul, mis sisaldab kuni 20 mg gluteeni kilogrammi kohta. Nisuallergiaga inimesele on oluline, et gluteenivaba ei tähenda automaatselt nisuvaba. Loe koostisosi iga ostu juures.

Gluteenivaba toit ilma meditsiinilise põhjuseta

Kui gluteeni vältimiseks põhjust ei ole, võib toit hoopis kehvemaks muutuda. Ülevaate järgi võib gluteenivaba toit sisaldada vähem kiudaineid, rauda, B-vitamiine ja foolhapet ning gluteenivabad tooted on 2–3 korda kallimad.

Seetõttu tasub enne tervete tooterühmade väljajätmist küsida, kas vaevus on päriselt seotud nisuga. Kui oled gluteeni juba pikemalt vältinud, aitab toitumise tasakaalu hinnata toitumisspetsialist. Vitamiinide ja mineraalide puhul on mõistlik alustada vereanalüüsist, mitte oletada. Vajaduse korral leiad B-vitamiinide ja raua valiku Ecoshi e-poest. Toidulisand ei asenda tsöliaakia ravi ega arsti hinnangut.

Seedimise toetamine pärast diagnoosi välistamist

Kui tsöliaakia ja nisuallergia on välistatud, kuid kõht on tundlik, algab tugi sageli igapäevaharjumustest: regulaarsed söögiajad, aeglane söömine, mitmekesine taimne toit ja piisav puhkus. Soolestiku bakterite rollist kirjutasime artiklis soolestiku mikrofloorast. Laiema valiku leiad seedimise tootekategooriast.

Kui soovid seedimist üldiselt toetada, on üks võimalus kiudainetega piimhappebakterite segu. See ei ravi nisuallergiat ega tsöliaakiat. Gluteenivaba toitumise puhul vaata koostist tootelehelt enne ostu.

Nisu ei ole seega üldine mürk ega ka süütu kõrvaltvaataja. Oluline on teada, kas vaevuse taga on allergia, tsöliaakia, tundlikkus või hoopis midagi muud. Kui see on selge, saad valida toitumise, mis sobib sinule, mitte internetis levivale trendile.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

1. Wheat Allergy – StatPearls
2. Global prevalence of celiac disease – Celiac Disease Foundation
3. Non-Celiac Gluten Sensitivity – PMC
4. Molecular triggers of non-celiac wheat sensitivity – PMC
5. Fructans, rather than gluten, induce symptoms – PubMed
6. Non-coeliac gluten or wheat sensitivity – Medical Journal of Australia
7. Diagnosis of celiac disease – NIDDK
8. BSG guideline on coeliac disease: highlights – Coeliac UK
9. Celiac disease for health care professionals – NIDDK
10. IgG food test – AAAAI
11. Origin of bread wheat – PMC
12. Wheat cultivars 1891–2010 – Journal of Agricultural and Food Chemistry
13. Modern wheat and human health – PMC
14. Gluten proteins and human health – PMC
15. Wheat addiction claims – Cereal Foods World
16. Gluten peptides and weight gain – PMC
17. Dietary intake and type 2 diabetes: umbrella review – BMJ
18. Celiac disease and associated conditions – PMC
19. Gluten-free diet and autoimmune thyroiditis: meta-analysis – PMC
20. Gluten-free diet in non-celiac Hashimoto’s thyroiditis – PMC
21. Back to basics – Coeliac UK
22. Regulation (EU) No 1169/2011 – EUR-Lex
23. Regulation (EU) No 828/2014 on gluten-free claims
24. Gluten-free diet and wheat allergy – NHS Scotland
25. Gluten-free diet without medical indication – PMC