KINGIME SULLE iga tellimusega kookosõliga D-vitamiini. E-poodi

Mis on täpsemalt vitamiinid või üldse toidulisandid

Toidulisandid on nagu toit ehk toitained, mida meie keha igapäevaselt vajab oma funktsioonide täitmiseks, kuid on kontsentreeritumal kujul.

Toidulisanditeks võivad olla:

  • vitamiinid  – nt B-, D-, C- vitamiinid, 
  • mineraalained – nt Zn, Se, Ca, Fe, K, Na,
  • aminohapped (valkude üksikud koostisosad) – nt  arginiin, lüsiin, tauriin, trüptofaan,
  • rasvhapped – nt oomega 3,6,9,
  • taimsed ekstraktid ja droogid –  nt kurkum ja kurkumist välja ekstraheeritud toimeaine kurkumiin, mis vähendab põletikke, Pau D’Arco e. sipelgapuu koor toimeainega lapahool, mida tarvitatakse just gripihooajal, et tugevdada immuunsüsteemi,
  • ensüümid – aitavad toidul seedida. Ensüümid on samuti valgud, kuid vajavad sõpra nt. vitamiini või mineraalainet, et lagundada söödud toit (nt. liha, kala, õunad jne) toitaineteks, millest ensüümid kehas omakorda ehitavad üles uusi rakke inimeses,
  • probiootikumid e. piimhappebakterid – probiootikumide eesmärgiks on samuti aidata lagudada toitaineid, aga ka kaitsta organismi patogeenide eest ning neutraliseerida ja viia välja jääkaineid. Probiootikume saame hapendatud toidust, nt. hapukapsas, kimchi jne.

Miks meie keha vajab toitaineid?

Me vajame toitaineid, sest kogu meie keha koosneb rakkudest ja rakud toitainetest – valkudest ehk aminohapetest, rasvadest ehk rasvhapetest, süsivesikutest, mineraalainetest,  vitamiinidest ning veest. Kõik need omakorda koosnevad Mendelejevi tabeli keemilistest elementidest nagu süsinik (C ), vesinik (H), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S) jne. Kui veel peenemaks pinna, siis need elemendid omakorda koosnevad molekulidest ja aatomitest.  Inimorganism on puhas keemia. Kõik meie organid ja ka toit, mida sööme koosnevad nende elementide kombinatsioonidest. 

Rakk koosneb: olenevalt vanusest 60-70% veest. Mida vanemaks inimene saab, seda ”kuivemaks” ta läheb. Vastsündinu koosneb 85-90% ulatuses veest.  Ülejäänud 30-40% koosneb keha valkudest e. proteiinidest (aminohapped), rasvadest (rasvhapped, lipiidid) ning süsivesikutest. 

  • Meie lihased vajavad valku ehk aminohappeid, sest lihased koosnevad valgust. Me peame sööma kana, kala, muna jne, et organism saaks pidevalt ehitada üles uusi lihasrakke. 
  • Me vajame mineraalaineid, millest koosneb suuresti meie luustik. Luustiku materjalid on nt. magneesium, kaltsium, fosfor ning  mida me saame nt. pähklitest, kakaost, tillist, mereandidest jne. 
  • Me vajame rasvu ehk rasvhappeid, millest koosneb suuresti meie aju ja rakkude membraanid. Kvaliteetseid rasvu nagu oliiviõli, seemnete ja pähklite õli ja kalaõli ehk omega 3 kasutab organism rakkude ehituseks, samas loomseid rasvu kasutab keha rohkem energia tootmiseks. 
  • Me vajame vitamiine, et kaitsta rakke lagunemise eest, ainevahetuse jaoks ja paljuks muuks. Nt on vaja C-vitamiini kollageeni tekkimiseks. Kollageen hoiab koos naha, veresooned ja organid. Lihased ja kõõlused luude küljes ja hambad lõualuu küljes. Kui tekivad kergesti sinikad, mis näitab, et veresooned  on lõhkenud, siis võib eeldada C-vitamiini puudust. Vitamiinid ja antioksüdandid kaitsevad rakke lagunemise st vabade radikaalide rünnakute eest. C-vitamiin võtab osa üle 300-st erinevast protsessist meie organismis, mida näitab ka see, et C-vitamiin  on enim müüdud vitamiin maailmas.
  • Vajame ensüüme, kui meie enda keha mingit ensüümi ei tooda, selleks, et aidata seedida teatud toiduaineid nt piimavalku, teravilja gluteeni, raskesti seeditavat liha või rasvu jne. 
  • Vajame probiootikume e. piimhappebaktereid, et toetada meie immuunsüsteemi, toetada närvisüsteemi ja taastada mikrobioomi. Vajame probiootikume, et antibiootikumide (AB) poolt tekitatud kahju taastada, sest AB ei tapa mitte ainult kahjulikke baktereid, kui oleme haigestunud mõnda bakteriaalsetesse haigusesse, vaid tapab ka kasulikke baktereid, mis on olulised, et seedida toitaineid, kaitsta meid välismõjude – just nimelt kahjulike bakterite, viiruste, seente jne eest, ning viia kehast välja toksiine, nt pestitsiide, millega pritsitakse toiduained, et need säiliksid kauem.  

Puudulik rakutoitumine aga viib raku ehitusmaterjali puudumiseni. See teeb rakud ebatäiuslikuks, nende töö häirub, läbi mille omakorda haigestuvad organid ja organsüsteemid. Rakukahjustusest saavad alguse kõik organi kahjustuse vormid. Toitainete puudujääki võib tekitada toitainete vaene toitumine, stress, haigused, toksiinid, ravimid jne. 

 

Tähtsamad vitamiinid ja mineraalained ehk toidulisandid

Vitamiinid liigituvad kahte gruppi  – rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvad vitamiinid on: A, D, E, K, Q vitamiinid. Oluline on nende puhul meeles pidada, et kuna nad on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja talitlus organismis sõltuvad toiduga saadavate lipiidide (rasvade) olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast. Ehk, et need vitamiinid vajavad rasvu.  

Veeslahustuvad vitamiinideks on kõik  B-grupi vitamiinid nagu B1, B2, B3, B4, B5, B6 jne  ja C-vitamiin. 

Meie silmad vajavad A-vitamiini, luud D-vitamiini. Q vitamiin on väga oluline energia tootmiseks. Vitamiin koensüüm Q10 e. ubikinoon on tegelikult organismis esinev ensüüm, mis osaleb raku energia tootmise protsessis (aitab muuta toidu energiaks) ja kaitseb mitokondreid (raku jõujaam, mis toodab 95% kogu inimorganismile vajalikust energiast) oksüdeerumise eest terve elu. B-vitamiinid on väga olulised lihaste, aju ja närvisüsteemi jaoks. C-vitamiini vajab 300 erinevat funktsiooni. 

Tähtsamad mineraalaineid on tsink, seleen, magneesium, kaltsium,  raud, räni, väävel, kaalium, naatrium.  Meie veri sisaldab suurel hulgal rauda ja see annab verele ka punase värvuse. Kaltsiumi vajavad meie luud, magneesiumi lihased ja närvisüsteem. Tsink ja seleen on eriti olulised meestele – suguhormoonide, eesnäärme, sperma tootmiseks,  ka kilpnäärmele ja haavade paranemiseks. Räni on oluline juustele ja küüntele. 

Ravimtaimed – ravimtaimed toetavad organismi tervikuna ja varustavad keha vajalike ainetega. Suurim erinevus taimede ja sünteetiliste ravimite vahel on, et sünteetika käsitleb haiguste poolt põhjustatud sümptomeid, aga taimne ravim suunab keha ise ennast tervendama. 

Toidulisandid- vitamiinid, kellele ja miks? Miks ja kas me vajame toidulisandeid lisaks? 

Nagu eespool sai kirjeldatud, siis toidulisandid on toitained, mida keha vajab oma ülesehituseks ja oma funktsioonide täitmiseks. Siin tekib  küsimus, kas me siis ei saa toidust toitaineid kätte? Uurime seda teemat lähemalt. 

TOIDUAINED ON LIIGSELT KULTIVEERITUD, RAFINEERITUD JA TÖÖDELDUD – toiduained ei sisalda tänapäeval enam piisavalt toitaineid, sest need on liigselt kultiveeritud, rafineeritud või töödeldud, millest on kadunud ja hävinenud vajalikud toitained. Rafineeritud toit on selline, milles algne toitaineterikas tooraine on liigselt “puhastatud”, valgendatud ja kuumutatud. Jahu tootmise käigus eemaldatakse tervislikud kiud ja õlid, kuna need muudavad jahu pruunikaks ja kiiremini riknevaks. Kõik tervislikum osa eemaldatakse. Järele jääb lõhnatu, toitainetevaene kauasäiliv mass ehk endosperm, puhas tärklis. Vitamiinid hävivad näiteks juba 40 C kuumuse juures. 

Toidulisandeid vajavad seljuhul juurde need, kes toituvad peamiselt töödeldud toitudest  nagu praetud, friteeritud, keedetud toidud ning kust puuduvad värsked salatid, puu- juur ja aedviljad. Eriti kuuluvad siia gruppi teismelised.

TOIDULAUD ON ÜHEKÜLGNE- kui toidulaud on liiga ühekülgne, ei saa  organism piisavalt kätte toitaineid, mille tõttu hakkavad kehas toimuma funktsioneerimishäired. Mõelge, kui organismil puudub kaltsium, et hoida luud tugevad. Selle tulemuseks on luude hõrenemine st haprad ja kergesti murduvad luud. Kui me ei saa piisavalt kvaliteet rasvu, ei saa rakud teha oma tööd ning tekivad rakutalitluse häired, ainevahetushäired,  mäluhäired jne. Kui pole valku, siis ei ole millest tekitada lihast, jne

TOIDUAINED POES ON TOODUD PIKA MAA TAGANT JA KORJATUD ENNE TÄIELIKKU KÜPSEMIST – paljud tooted, mida näeme kohalikes toidupoodides, saadetakse siia kaugete maade tagant ja tihti korjatakse need ära pooltoorelt. Teatud toodetes on vitamiinid end ennem ammendanud, kui meie neid oma poe riiulitel näeme. Mõnikord koristatakse saaki nädalaid või kuid enne ostmist. Kohalike ja mahetoodete ostmine on parim valik, kui soovime saada vitamiini ja toitaineterikast toitu. 

PINNAS ON LIIGSE KOMMERTSPÕLLUMAJANDUSE JA VÄETISTE KASUTAMISE TULEMUSEL TOITAINETEVAENE– vastavalt USDA dokumentidele ja 2004. aasta ajakirjas Journal of the American College of Nutrition avaldatud aruandele on puu- ja köögiviljade toiteväärtus tänapäeval madalam kui 1970. aastatel. Kommertspõllumajanduse ja kõigi meie kasutatavate võimsate väetiste tõttu sisaldab meie muld märkimisväärselt vähem elutähtsaid toitaineid. Nt ei sisalda pinnad enam piisavalt mineraalaineid nagu  seleeni, magneesiumi jne. Ja mitte ainult USA-s, vaid kogu maailmas. Muld muutub üha toitainete vaesemaks ning selles puuduvad meile vajalikud  mineraalained. Mida rohkem püüame looduse ja taimede loomuliku kasvuviisiga manipuleerida, seda vähem toiteväärtust neis säilib.  Toit, mida me sööme, on täpselt nii hea, kui hea on muld, milles ta kasvab.

INIMESTE TERVISED EI OMASTA KUIGI HÄSTI ENAM TOITAINEID -liigse stressi, ebatervisliku toitumise ja elustiili, haiguste, toksiinide, ravimite tarvitamise ja vananemise tõttu on inimeste ainevahetusfunktsioonid tihtipeale häirunud, mille tulemuseks on toitainete puudulikkus. Vanemaks saades võtame ka rohkem ravimeid ja ka see võib häirida toitainete imendumist. Kõigil, kellel on ebapiisav maohape ei imendu toitained korralikult. Toidulisandid võivad aidata seda tühimikku kompenseerida.

TOKSIINIDE SISALDUS TOIDUS JA KESKKONNAS ON KÕRGE – tänapäeva toksiinide rohke maailm erineb sellest, kus elasid meie esivanemad. Iga päev hingame, joome ja sööme sisse toksilisi aineid, mida paisatakse meie keskkonda ja mida me isegi ei tea, mis ained need on, mis meid ümbritsevad. Meie kaasaegses ja pidevalt muutuvas maailmas vajab keha kõigi nende toksiinidega toimetulemiseks ja nende vastu võitlemiseks rohkem toitaineid kui kunagi varem. Tänapäeva toidus sisalduvad toitained aga ei vasta nendele väljakutsetele, eriti kui mõelda kogu meie söödavale toidule, milles on vähe tervislikke vitamiine, mineraalaineid ja muid toitaineid. Igapäevane vitamiinide ja toidulisandite võtmine võib aidata kehal toime tulla ebatervislike mürkidega, mida me igapäevasest keskkonnast saame. Me vajame toidulisandeid, et saada toitaineid kontsentreeritud kujul, mida keha vajab, et viia kehast mürkaineid välja nt võilille juuri, maarjaohakat, takjajuuri, vetikaid, küüslauku, sellerit  jne.

PUUDUVAD VÕIMALUSED, OSKUSED JA TEADMISED ENDALE PUHTA JA TERVISLIKU TOIDU KASVATAMISEKS – kui elame linnas ja puuduvad võimalused/oskused/teadmised kasvatada endale ise puhast toitu või korjata tervistavaid ravimtaimi, siis on heaks alternatiiviks tervislikud ja toitaineterikkad toidulisandid. 

TREENINGUTEL KAOTATUD TOITAINED  – keha vajab spordi tegemisel rohkem toitaineid energia tootmiseks ja taastumiseks, kui istuva eluviisi puhul. Nt valke, vitamiine, oomega rasvhappeid, mineraale nagu magneesium jne. Mida rohkem treenida, seda rohkem vajab keha ressursse taastumiseks.  Toidulisandid võivad selle puudujäägi korvata.

VEE LIIGSEL FILTREERIMISEL ON VESI  MINERAALIDEST TÜHI  – kaasaegsed veetootmismeetodid koos filtrite liigse kasutamisega võivad isegi meie joogivee tühjendada mineraalainetest.

Kahjuks ei piisa alati tasakaalustatud toitumisest, et olla terve. Kui võtta arvesse tänapäeva kõrget stressitaset,  ületöödeldud toiduainete, imendumishäirete ja kehvade põllumajandustavade kombinatsiooni, on meie toitumine üsna ebarahuldav. Paljud inimesed (sealhulgas eakad, veganid, alkohoolikud ja imendumisprobleemidega inimesed) ei omanda piisavalt  toitaineid, mida nad vajavad tervenemisel ja tervise säilitamiseks.  Me vajame toidulisandeid juurde, kui meil on vaja kõrvaldada toitainete puudujääke ning haiguste ilmnemisel vajab organism kiiresti, seda millest ta koosneb. 

Millised sümptomite puhul võiks toidulisandite peale mõelda? 

Millised toidulisandid sobivad erinevate sümptomite korral?

Millest alustada?

Kõigepealt on vaja selgeks saada millest organismil puudus on. Seda saab teada: 

  • perearstilt, kes saab võtta analüüse, 
  • eralaboris Synlabis saab tellida tervisepakette, nt vere, südame, maksa, kilpnäärme, neerude, kõrvetiste,  viiruste jne kohta.
  • loodusterapeudid ja toitumisnõustajad on pädevad selgitamaks välja, millest võib Sinu organismil puudus olla. Julgustame ka meie terapeutidelt nõu küsima terapeut@ecosh.com 
  • pidevalt ennast ise harides, lugedes kasulikke artikleid, vaadates teemakohaseid videosid jne

Mida eelistada – kas kapsleid, tinktuure või liposoomseid toidulisandeid? 

Kapsli eelised:

  • kapsel peidab ebameeldiva maitse või lõhna
  • säilivad avatuna kauem kui vedelikud

Tinktuuri eelised: 

  • sobib neile, kes ei saa kapsleid neelata
  • toime võib olla kiirem, kui kapslil
  • alkoholi baasil tinktuuridel on toimeained kiiremad, kui ilma alkoholita, kuid ei sobi kõigile

Liposoomsete lisandite eelis: 

  • toime on tänu lipiididele (lipiidid ehk rasvad pääsevad kergemini rakumembraanist läbi, kuna rakumembraan ise koosneb lipiidsest struktuurist) tõhusam ja efektiivsem. Eriti oluline metabolismi (ainevahetuse) häirete (kroonilised haigused, vanemad inimesed) all kannatavatele inimeste puhul.

Kuidas võtta vitamiine/toidulisandeid?

Milliseid võtta hommikul? Milliseid õhtul?

  • Üldiselt võetakse vitamiine hommikul, kuna need on ergutava toimega, eriti vesilahustuvaid vitamiine nagu B-vitamiin, C-vitamiin. B-vitamiine võiks võtta enne sööki, C-vitamiine võtta tundliku seedimise korral peale sööki, samas Bioaktiivne Acerolaga C-kompleks sobib ka enne sööki võtta.
  • Hommiku ja lõuna paiku on sobiv võtta ka mineraalaineid nagu rauda, tsinki, seleeni, joodi. 
  • Lõunal on sobiv võtta rasvlahustuvaid vitamiine D-, E-, K ja Q -vitamiine ning rasvhappeid nagu oomega-3 koos rasvasema toiduga.  
  • Ensüüme võetakse u 3 min enne igat toidukorda või söögi ajal. 
  • Õhtul on hea võtta magneesiumi, kuna magneesium soodustab und ja lõõgastab lihaseid ning kaltsiumi, kuna  lihased ning luud arenevad ja kasvavad paljuski öösel.
  • Ööseks on sobiv võtta probiootikume, kuna öösel on piimhappebakteritel  rahulik areneda ja paljuneda ja toitu ei tule pidevalt peale. 

Toidulisandid  – mida võib võtta koos ja mida eraldi?

  • Üldiselt võib vitamiine koos võtta, kuid eelistada võiks rasv- ja vesilahustuvate vitamiinide eraldi võtmist.
  • Koos on hea võtta ka nt D-, K ja C- vitamiine ja Mg-, Ca -mineraale, kuna kõiki neid on vaja luude arenguks.
  • Koos võib võtta kõiki mikroelemente, va rauda ja tsinki. Rauda võtta eraldi ja vältida kohvi või teega võtmist, kuna kofeiin ja tanniinid takistavad raua imendumist.
  • Eelistada võiks tsingi eraldi tarbimist, kuna tsink võib takistada teiste mirkoelementide omastumist. Näiteks võtta lõuna ajal, 2h teistest vitamiinidest-mineraalidest eraldi. Tavaliselt tsingi preparaadid võivad põhjustada iiveldust, seega on kindlama tarvitada glütsinaadi vormi, mis seda ei põhjusta.
  • Taimseid preparaate soovitaks võtta samuti eraldi mikroelementidest, kui nad ei ole just ka ise taimsed. 
  • Probiootikume võtta teistest eraldi pigem tühjale kõhule ööseks.
  • Joodi tuleks võtta tühjale kõhule, 20-30 minutit enne sööki, veega. Jood kaotab oma mõju kui teda võtta koos piimatoodetega. Joodi ja C-vitamiini võtmise vahele võiks samuti aega planeerida, kuna C-vitamiin neutraliseerib joodi toimet. 

Kaua vitamiine võtta ?

Kui kaua keegi vitamiine toidulisandina võtma peab, sõltub vanusest, aktiivsusest, ainevahetusest, toitumisest ja haiguste olemasolust. Mõnede vitamiinide ravitoime hakkab avalduma alates teatud kogusest (nt D-vitamiin vähemalt 4000 IU või 100 mcg) või alles peale „jõustumist“ – vajaliku kontsentratsiooni saavutamisel järjepideva tarbimise käigus (nt E-vitamiin). Seepärast soovitatakse vitamiine toidulisandina tarvitada süstemaatilisest ja piisavalt kaua (2 – viimaste teadusuuringute kohaselt lausa 6 kuud), selle aja jooksul toimub organismi ümberorienteerumine uutele ainete vahekorrale. Mikroelemente võiks manustada meie toitumise juures 5-7 nädalat.  Närvisüsteemi toetust võiks planeerida 100-150 päeva. Omega-3 depoo täitumiseks võib kuluda 3-4 kuud, vajadusel aasta vältel.

Nt kui antibiootikume kuure on tehtud üksteise järel mitmeid, siis probiootikume on vaja võtta 2-3 korda nii kaua kui on võetud antibiootikume, et taastada mikrofloora tasakaal.Tervise hoidmiseks tuleb tarbida vitamiinirikkaid toit(toidu)ained igapäevaselt ja haiguste puhul tuleb kindlasti võtta teraapilisi doose.

Kas koos ravimitega tohib toidulisandeid võtta? 

Oluline on arsti või terapeudiga arutada, sest pole teada, kuidas üks või teine aine koos mõjuvad. Üldiselt vitamiine, mineraalaineid, aminohappeid, rasvhappeid, ensüüme ja probiootikume võib koos ravimitega tarvitada. Siiski nt C-vitamiin ja osad taimsed preparaadid nt must pässik, Pau D’Arco vedeldavad verd, sel juhul on vaja teada, kui tarvitatakse verevedeldajaid. Näiteks must pässik aitab reguleerida ka veresuhkrut, kui tarvitatakse insuliini. Kui Te ei ole kindel, kuidas mõni toidulisand teie ravi võib mõjutada, pidage nõu arsti, apteekri või terapeudiga.

Kas on vitamiine ja toidulisandeid võimalik üle tarvitada?

  • Kindlasti suurendab vitamiinide vajadust rohke alkoholi, kohvi ja musta tee  joomine, erinevate kangetoimeliste ravimite, suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine ning suur vaimne või füüsiline koormus.          
  • Vitamiinid vajavad paremaks toimimiseks üksteise tuge. Olulist  rolli vitamiinide omastamisel mängivad ka mineraalained.
  • Vesilahustuvaid vitamiine ei ole nii kerge üle tarvitada, kuna organism viib üleliigse uriiniga välja. Kindlasti on võimalik alatarvitada, seega tasub järgida juhiseid ja ise juurde uurida ja lugeda, et tekiks julgus tarvitada. 
  • Liiga suurte koguste võtmine saab põhjustada ajutist kõhulahtisust (reeglina tervena, haiguse ajal tavaliselt mitte, sest kõik läheb kasutusse), see on märk, et keha on saanud piisavalt ning rohkem omastada enam ei suuda, ülejääk väljub, ühtlasi väljutatakse ka ebavajalikud jääkaineid sooltest. Keha saab toetada piisava vee tarbimisega. 
  • Küll aga ei tohi kindlasti rasvlahustuvaid vitamiine üle lubatud koguste tarvitada nt A- ja K-vitamiini.
  • Magneesiumi vajab organism ohtralt üle 300 erineva funktsiooni jaoks, seega sellega väga ületarbimist pole vaja karta. Kui magneesiumi liiga vähe tarvitada, siis paraku pole jah mingit tolku sellest vähesest kogusest. 
  • Ensüüme võib tarvitada nii, et kergema toiduga 1-2 kapslit korraga, raskema toiduga 2-3 kapslit korraga. 
  • Taimseid drooge ja ekstrakte saab samuti üle tarvitada. Üldiselt kehtib taimepreparaatide juures reegel, et alustada väiksema annusega ja seda vajadusel suurendada, kui ei ole teisiti soovitatud. Organism ei pruugi esialgu osata uue taimse lisandiga midagi peale hakata ja vajab kohanemiseks aega. Sageli kasutatakse taimsete preparaatide puhul ekstrakte, et toimeained oleksid tugevamad ja siinkohal ongi mõistlik jälgida, kuidas teile üks või teine taim sobib.
  • Aga üldiselt tarvitada ikka nii nagu purgil või pudelil kirjas. Doosid on kirjas ikka selleks, et neid järgida. Enamasti on doosideks antud vahemikud 1-3. Kasutage oma talupoja mõistust ja ei pea alati maksmimu annust kohe võtma ja samas inimene, kes on suurema kehakaaluga, vajabki võibolla maksimum annust. 
  • Laste puhul soovitame üldiselt toituda tervislikult ja mitmekülgselt ning kui on teada mõne vitamiini või mineraalaine puudus, siis anda lastele neid  vastavalt arsti soovitustele. 

Mida võiks vitamiinide ja toidulisandite valimisel jälgida?

Vitamiine ostes jälgi, kui palju on tootesse lisatud lisaaineid  nt mahuained, säilitusained, lõhna ja maitseained ja tugevdajad, paksendajad jne. Mida vähem lisaaineid on, seda puhtam toode on. Iga toidulisand, mis on toodetud Eestis, peab saama Eesti Ravimiametilt ja Põllu- ja Toiduametilt (PTA) kinnituse, et see vastab EV nõuetele. Eestisse vahendatud toidulisandite puhul järgige soovitatud annuseid ning pidage nõu terapeudiga.

Hooajalisus – millised toidulisandid sobivad võtta talvel, kevadel, sügisel ja suvel? 

  • Kuna aastaajad muutuvad ja meie keha läbib samu tsükleid nagu Maa (miks muidu me talvel nii uniseks jääme, kui maa on läinud puhkavasse, noorendavasse olekusse?), on oluline kuulata oma keha ja teha kindlaks, milliseid toidulisandid sobivad just sulle Sinu eripära arvestades, et tunneksid ennast hästi.
  • Kindlasti ühtib toidulisandite hooaeg rohkem gripi hooaegadega, milleks on kevad, sügis ja talv. Suviti süüakse rohkem värsket ja viibitakse palju  värske õhu ning päikese käes, siis on üldjuhul toidulisandite tarvitamine väiksem. Kuid on neid, kes peavad oma tervise tõttu kogu aasta vältel tervisele tähelepanu pöörama.  Talvisel perioodil peaks siiski jälgima oma D3, Zn, Fe, B12 ja C, E  taset.
  • Kevadeti tehakse kehapuhastus kuure.
  • Meie laiuskraadi inimestel on tarvilik juurde võtta D-vitamiini kogu aasta vältel, eriti tubastel inimestel.

Vaata ka: Ecosh’i toidulisandid ja vitamiinid

Kas sellest postitusest oli abi?

This Post Has One Comment

  1. Pille

    Väga pikk, põhjalik ja vajalik informatsioon. Suur tänu.

Lisa kommentaar

×

Ostukorv