Mineraalide tähtsust meie organismi jaoks võib võrrelda vääriskividega. Nende abil töötavad organismis bioloogilised funktsioonid, mille täitmisega või asendamisega pole võimelised toime tulema ei alternatiiv- ega ka klassikaline meditsiin. Ilma nendeta pole võimalik tervendada ei hinge ega ka keha.

Organismi normaalseks toimimiseks on vaja 25 mineraalainet, neist seitse on peamised makroelemendid – kaalium, kaltsium, naatrium, Makroelemendidmagneesium, väävel, kloor ja fosfor. Neid mineraalaineid vajab organism suurtes kogustes, rohkem kui 0,1 g ööpäevas. Mikroelemente vajab organism vähe, ainult milli- või mikrogrammides. Osad neist: jood, vask, tsink, kroom, seleen, mangaan ja räni kuuluvad elutähtsate mikroelementide nimistusse. Just nende mineraalide defitsiit põhjustab raskeid ainevahetushäireid ja kaasasündinud väärarenguid.

Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes, puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest. Näiteks naistel on suurenenud rauavajadus seotud menstruatsiooni ja rasedusega, sportlastel on naatriumivajadus suurem, sest selle kadu higistamisel on suur.

Organismis on kõik makro- ja mikroelemendid omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad. Organismis on nende elementide omavaheline tasakaal välja kujunenud evolutsiooni käigus sadade tuhandete aastate jooksul. Elutegevuseks saab organism vajalikud mineraalained toidust ja talletab nende varud peamiselt lihastes ja luudes. Mõningaid elemente nagu kaltsium, fosfor, raud, jood normaalselt funktsioneeriv organism välja ei vii, vaid need on pidevas ringluses ja taaskasutuses.

Mineraalained kuuluvad:

  • paljude ensüümide ja vitamiinide koostisse,
  • osalevad tohutus hulgas organismis kulgevates keemilistes reaktsioonides,
  • tagavad elundkonna normaalse töö,
  • osalevad füsiloogiliste funktsioonide regulatsioonis,
  • hoolitsevad ainevahetuse tasakaalu eest.

Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.

       Näiteks:

Minraalid kehas-joonis

  • mangaan (Mn) osaleb närvisüsteemi funktsioneerimises
  • kaalium (K) saadab hapniku ajju
  • naatrium (Na) ja kaalium (K) osalevad närvi ja lihaste töös
  • tsink (Zn) ajufunktsioonis, tähelepanus, lõhna ja maitse tundmises, eesnäärme ja hormoonide töös
  • kaltsium (Ca) ja fosfor (P) on vajalikud luude ja hammaste jaoks
  • jood (I) kilpnäärme funktsioonides
  • vask (Cu) kopsutöös
  • magneesium (Mg) südametegevuses ning lihaste lõdvestamises
  • mangaan (Mn) ja boor (B) osalevad tugevate luude tagamises
  • seleen (Se) ja väävel (S) aitavad puhastada organismi
  • väävel (S) on vajalik tervete naha, juuste ja küünte tagamiseks
  • kaalium (K) langetab vererõhku
  • raud (Fe) osaleb vere loomes

Millistes toiduainetes esineb mineraalaineid?

Headeks mikroelementidega varustajaks on meresool, teravijade terad, kaerahelbed, tatar, päevalilleseemned, pähklid, maks, kaunviljad, rohelised taimed, rafineerimata õlid, puuviljad jne

Minraalide allikad

 

Millal võib esineda mineraalide puudust ja mis seda põhjustab?

Mikroelementide oluline puudujääk esineb kõigi haigusseisundite korral, stresside korral, raseduse ja rinnaga toitmise ajal,  põletuste- ja verejooksude korral, müra- ja kahjustavate töö- ning keskkonna-tingimuste korral ning lapse- ja vanurieas. Mineraalainete omastatavust võivad takistada veel liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, mõned ravimid ja  antibeebipillid.

Toidusaadustest saadavate (aedviljad, köögiviljad, looma ja linnuliha jne) toitainete vähesust põhjustavad:

  1. Keskkonna saastatus (tehased, tööstused jne)
  2. Ebapiisav mikro- ja makroelementide (toitainete) hulk pinnases
  3. Toiduanete töötlemine (keetmine, praadimine, rafineerimine)
  4. Varajane saagikorje (toorena)
  5. Ületootmine

Kas inimene saab kõik vajalikud mineraalid toidust kätte?

Akadeemik P.A. Avtsyn on öelnud, et elav organism saab talle vajalikud mikroelemendid õhust, veest ja toidust. Ent uuringud näitavad, et enamikke mikroelemente ei leidu enam mullas, taimedes ega ka toiduainetes. Tagajärjeks on kõrvalekalded ja häired tervises. Venemaa elanikel esineb mikroelementide defitsiiti 70 – 90% juhtudest. Isegi ratsionaalselt korraldatud toitumise juures ei ole võimalik organismi varustada vajalikus koguses mineraalainetega, seda on vaja korrigeerida erinevate toidulisanditega. Organismis esineva ebapiisava mineraalainete koostise all kannatab umbes 80% inimestest. Uuringud kinnitavad, et 83 aasta jooksul (1914-1997) on keskmine mineraalide sisaldus köögiviljades langenud  400 milligrammilt 50 mg peale.  (Allikad: Lindlahr, 1914; Hamaker, 1982; U.S. Department of Agriculture, 1963 ja 1997).

Kas vere- ja uriinianalüüsid näitavad mineraalide puudust?

Vere- ja uriinianalüüsid näitavad mikroelementide defitsiiti suure hilinemisega ning organismis valitsev reaalne mikroelementide olemasolu neis ei kajastu. Vere- ja uriinianalüüs näitab silma eest varjatud protsessi, mis viis haiguse tekkeni, lõppstaadiumit. Organismis toimub mikroelementide kadu pikaajalise protsessi käigus, mille põhjustajaiks on stress, parasiidid ning mikroelementide vähesus tarvitatavas toidus.

Vere- ja uriinianalüüsid ei kajasta mikroelementide reaalset olukorda või nende puudust

Mineraalidest puudusest tulenevaid haigusi ei saa ravida keemiliste ravimitega

Ravi keemiliste preparaatidega kõrvaldab ainult haiguse sümptomid ajutiselt, kuid mikroelementide üha süvenevat vaegust ei suuda kõrvaldada ükski kemikaal. Näiteks hakkas inimesel valutama pea – ta võttis valuvaigistit – valu tegelik põhjus on aga kroomivaegusest põhjustatud veresoonte spasm. Lisaks sellele, et organism püüab keemilist ravimit kui tema jaoks mitteloomulikku ainet kehast väljutada, kasutab ta selles protsessis samuti mikroelemente. Haiguse tegelikest põhjustest mittearusaamine viib selleni, et haigus progresseerub ja ei allu enam „traditsioonilisele“ ravimipõhisele toimele. Antibiootikumide ja teiste ravimite tarvitamine ei korva organismi mikroelementide defitsiiti!

Arstikabinetis pööratakse enamasti tähelepanu ainult joodile ja rauale. Joodile seepärast, et selle vähesusega seostatakse kilpnäärmehormoonide tootmise langust ja rauale seotakse külge silt, et selle vähesus põhjustab hemoglobiini madalat taset. Tegelikkuses aga võib olla kilpnäärme hormoonide madala taseme põhjustajaks seleenivaegus ja madala hemoglobiinitaseme (aneemia) taga peidab end vasevaegus.

Mikro- ja makroelemendid pole ravimid.

Need on asendamatud toiteelemendid meie organismi rakkudele, organitele ja organsüsteemidele.

Tsink, seleen, jood, räni, mangaan, vask ja kroom on inimese organismi jaoks elutähtsad  mikroelemendid – igaüks neist osaleb organismis rohkem kui 500s keemilises reaktsioonis kas otseselt või kaudselt läbi teiste abimehhanismide. Nende olemasolust sõltub kõikide teiste mineraalainete omastatavus, vitamiinide ja fermentide aktiivsus jne. Spetsialistid väidavad: «Meil puudub tegelik ettekujutus sellest, kui palju füüsilises ja vaimses mahajäämuses lapsi oleks võimalik tuua normaalsesse ellu tagasi, kui palju artriite, nahahaigusi, infarkte-insulte ja teisi vereringehäiretest tingitud „ravimatuid“ haigusi oleks võimalik ennetada ja mikroelementide kaasabil likvideerida».

Allikad:

  1. ja L.Mihkelsoo ”Isetervendamise käsiraamat”
  2. http://www.heatunde.eu/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=NewsFront&f=viewNews&id=121
  3. http://ruslekar.info/Drozhzhi-opasnoe-biologicheskoe-oruzhie-1331.html
  4. U.S. Department of Agriculture, 1963 ja 1997
  5. http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mineraalained
Kas sellest postitusest oli abi?
Anna teada, kas artiklist oli kasu. Ainult nii saame me ennast parandada.
Jah5
Ei0
Sulge menüü
×
×

Ostukorv