Jahedal, niiskel ja päikesevaesel ajal kimbutavad inimesi nohu-köha ja vahel ka põletikulised haigused. Miks?

Eesti asub kliimavööndis, kus on neli aastaaega ja päikeselist ilma jätkub vaid 3–4 kuuks, mistõttu inimesed on sügistalvisel perioodil sõna otseses mõttes energiavaeguses ning sagedamini haiged. Energiat saab inimene ju päikeselt. Ka toidulaud pole meil talvel nii vitamiini- ja ensüümirikas, et keha energiatootmist täiuslikult toetada. Energiapuudusest tekivad põletikulised haigused, mida seostatakse põhiliselt viiruste ja bakteritega. Kuid probleem on laiem.

Oleme harjunud nohu, köha, põiepõletike, eesnäärmepõletike, kõhulahtisuse ja teiste limaskestade põletikuliste seisundite põhjuseks pidama ainult viirusi ja baktereid, unustades, et immuunsüsteem ründab kudesid ka teiste stressorite korral: negatiivsed emotsioonid, kiirgus, välistemperatuur, ravimid, parasiidid, ebakvaliteetne toit, liiga vähene vee ja soolade tarbimine jne. Kõik põletikud on oma olemuselt autoimmuunhaigused, mis tähendab, et immuunsüsteem on iseenda vastu tööle hakanud. Emotsionaalne stress on põletike peamine, tugevasti alahinnatud põhjus.

Ka laste puhul, kes hakkavad lasteaias käima, on sagedasim haigestumise põhjus emotsionaalne stress, mida tekitab lapse lahutamine terveks päevaks vanematest ja oma harjumuspärasest keskkonnast. Aja möödudes ja kogemustest õppides harjub laps olukorraga ega haigestu enam nii sageli. See on emotsioonide ja keha treening ning vajalik arenguks ja eluga kohanemiseks.

D3-vitamiini puudus on ülioluline tegur kehakudede põletike tekkes ja seda on võimatu alahinnata. Eestlaste D3 -vitamiini tase on nii madal, et ma imestan iga päev, kuidas meil veel üldse terveid inimesi on… Väsimuse, jõuetuse ja autoimmuunhaiguste tohutu leviku taga on kindlasti just D 3 -vitamiini puudulik süntees ja toiduga saamine. Täiskasvanu igapäevane vajadus Eesti kliimas oleks vähemalt 8000 RÜ ehk 200 mikrogrammi ka suvel. Sellise doosi kasutamisel pole ma pika arstipraksise jooksul kohanud ühtegi D 3 -vitamiini üledoosi juhtumit. D 3 -vitamiini sisaldus veres 75–250 nanomooli liitri kohta ei lase haigestuda, kõrvaldab kroonilise väsimuse ja tagab normaalse kolesteroolitaseme veres juba paari nädalaga. Lisaboonuse parema enesetunde näol saavad muidugi reumaatilisi ja teisi kroonilisi põletikulisi haigusi põdevad inimesed.

Vanasti sisaldasid piim, või, kalad ja munad rohkesti D-vitamiini, sest loomad oli vabapidamisel, õhk, veekogud ja maapind puhtamad, toite ei töödeldud sellises ulatuses nagu tänapäeval. Ka elukorraldus erines praegusest – polnud elektrit, mistõttu tööd tehti valgel ajal ning rohkem kevadel ja suvel, talvel pühenduti kergematele kodustele toimetustele. Keha oli looduse järgi rohkem tasakaalus.

Viirused on meie ümber kõikjal ja satuvad organismi hingamisel, söömisel ja limaskestade kaudu. Kui neid paisatakse ümbritsevasse keskkonda massiliselt, siis põhjustavad nad paljude inimeste haigestumist epideemiatena. Organismis pole ühtegi steriilset kude, ka viirusi leidub iga inimese kehas rohkesti. Immuunsüsteemi tormiline reaktsioon on tavaliselt tugeva immuunsuse tunnus. Pigem on problemaatiline keha loid ja vinduv kaitse, mil ei teki kõrget palavikku ja mis peegeldab pärsitud immuunvastust. Ka on tervemad need inimesed, kes vähem ennast ja oma ümbrust steriliseerivad, mistõttu nende immuunsüsteem on karastatud ega lase haigusel tekkida. Iga haiguse loomulik läbipõdemine karastab immuunsüsteemi.

Põletik on alati immuunrünnak kehas, normaalne vastus organismi jaoks uuele olukorrale, põhjustades kudedes turset, punetust ja valu. Immuunsüsteem on ründerühm number üks iga uue situatsiooni korral kehas. Süüdi pole ainult pisikud, mistõttu ei peaks põletikumarkerite (CRV) leidmisel antibakteriaalse raviga kiirustama. Vanarahva tarkused “ma vihastasin end haigeks”, “muretsesin end haigeks” pole lihtsalt sõnakõlksud, vaid kogemused elust. Emotsioonid põhjustavad rohkem põletikulisi haigusi, kui inimesed üldse ette suudavad kujutada, sest me ei oska neid teadvustada, need on alateadlikud.

Sageli eelistavad patsiendid kiiret ja tõhusat antibiootikumravi, mis võimaldab terveneda tööl käies. Inimesed on läinud kergema vastupanu teed ka ilmselt teadmatusest antibiootikumide kaugtoime kohta. Nad soovivad kiiremini, kui organism suudab, vabaneda palavikust, kurguvalust, nohust, köhast ning antibiootikumid seda ka võimaldavad, takistades immuunrünnakut. Bakterite massiline hävitamine nõrgestab veelgi keha ja viib teistsuguse mikrofloora tekkeni.

Antibiootikumide sagedase kasutamise peamine põhjus on soov kiiresti tööle naasta. Haiguspäevade ajal jääb inimene rahaliselt hätta, eriti kui tuleb saada hakkama pangalaenu igakuise tagasimaksmisega, kardetakse kaotada töökoht… Antibiootikum oleks justkui kindlustunde ja tervenemise tagatis, kuid see pole nii. Antibiootikumid peaksid jääma äärmuslikuks abinõuks juhuks, mil immuunsüsteem on juba nii nõrgestatud, et ei jõua enam võimu võtta ja 7–10 päeva jooksul paranemise poole liikuda.

Kuna iga haigus annab teada energiakriisist kehas, mille tõttu koed on liiga happelised, siis tuleb aru saada, et haigus informeerib olukorrast, mil keha vajab puhkust ja rahu, aluselist ja mineraliseeritud vett ning aega oma energia taastamiseks. Lubage organismil ennast normaalselt kaitsta ja kannatage veidi haiguse esimeste päevade ebamugavust. Tormiline haiguse algus on tegelikult tugeva ja hästi toimiva immuunsüsteemi tunnus ning palavik ja limaskestade-lihaste valud osa haiguse üldnähtudest. Kui hakkate juba higistama ja tekib söögiisu, on haiguse kulg võtnud soodsa suuna. Haigusjärgne nõrkus on samuti protsessi osa, mis mõne päevaga möödub.

Söömisega ei tasu üle pingutada. Alustada tuleks puu- ja juurviljadest, jälgida isusid. Seedetrakt oli haiguse ajal puhkeseisundis, mistõttu seedeensüümide turgutamiseks sobib puljong, aedviljasupp. Vaja on tarbida rohkesti hapusid marju, puuvilju, mis sisaldavad C-vitamiini, sest selle varud on haiguse ajal vähenenud ja keha ise seda vitamiini ei tooda. Liigne magus ja piimatooted pole kasulikud, sest ei lase suurenenud limaeritusel lõppeda.

Limaskestade kaitse hapestumise vastu on alati suurem limatootmine ja see kestab seni, kui keha on saanud tagasi oma tasakaalu. Kui limaskestadel lastakse jääda happeliseks, kestab kuiv köha, mille vastu inimesed otsivad abi ravimitest. Veepuudust ja happelisi limaskesti neutraliseerib ja ravib õigesti tembitud puhas vesi, mida peaks tarbima vastavalt kehakaalule (umbes 30 ml 1 kg kehakaalu kohta) ka ajal, kui te pole haiged. 1,5 l veele soovitan lisada 0,5 teelusikatäit soodat ja 5–6 kristalli jämedat soola.

Riina Raudsik, arst.
Allikas: raudsik.com

Kas sellest postitusest oli abi?
Anna teada, kas artiklist oli kasu. Ainult nii saame me ennast parandada.
Jah2
Ei0
Sulge menüü
×
×

Ostukorv