Mis on D3-vitamiin?

Kuigi nime jĂ€rgi vitamiin, on D-vitamiini aktiivne vorm (kolekatsiferool) organismis tegelikult vĂ€ga mitmekĂŒlgset toimet omav hormoon, mis on vajalik kuni 3000-le erinevale organismi protsessile. Kolekaltsiferoolid on rasvlahustuvad, sarnase ehitusega bioaktiivsed prohormoonid – kolekaltsiferool (vitamiin D3) ja ergokaltsiferool (vitamiin D2). D3-vitamiin salvestub meie kehasse loomsete produktidega, mille imendumine toimub passiivdifusioonina peensoolest. Imendunud vitamiin D viiakse maksa, kus tekib 25-hĂŒdroksĂŒkolekaltsiferool, mis on vitamiin D ringlusvorm veres ja millest saab mÀÀrata D-vitamiini taset organismis. Nahas tekib UV-kiirguse ehk pĂ€ikese toimel 7-dehĂŒdrokolesteroolist kolekaltsiferool, mis viiakse samuti maksa. Neerudes muundub 25-hĂŒdrokĂŒkolekaltsiferool kaltsitriooliks, mis on hormoon.

Millistest allikatest D-vitamiini saab?

D- vitamiin tekib organismis lÀbi naha pÀikese ehk ultraviolettkiirguse (UVB) toimel. Eestis (59°N) on pÀike D-vitamiini allikana kÀttesaadav ainult suvekuudel, mistÔttu on septembrist maini vaja kindlasti leida endale D-vitamiini lisaallikas. Selleks sobib hÀsti toidulisandina D3-vitamiin, mis on D-vitamiini eelistatum ja tugevam vorm. Toiduga saab D-vitamiini piiratult. Peamisteks looduslikeks D-vitamiini allikateks on kalaÔli, munakollane, vÔi, maks ja pÀrm. D-vitamiini leiab ka mÔnedes kunstlikult vitamiiniga rikastatud toiduainetes nagu piim, jogurt, kuid nende D-vitamiini osakaal toidus on ÀÀrmiselt tagasihoidlik.

Milline on D-vitamiini roll kehas?

D-vitamiinil on tÀhtis roll osaleda:
‱ kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse regulatsioonis tagades tugevad luud ja hambad,
‱ immuunsĂŒsteemi töös, suurendades vastupanuvĂ”imet infektsioonidele (kĂ”ik haigused nĂ€itavad, et kehas on pĂ”letik!!!),
‱ normaalse ainevahetuse, sĂŒdametegevuse, stabiilse nĂ€rvisĂŒsteemi ning vererĂ”hu sĂ€ilitamises,
‱ lihaste sh sĂŒdamelihase talitluses.

PÔletike, kolesterooli ja D-vitamiini omavaheline seos

Peamiselt tekivad pĂ”letikud kehas stressist, pingest ja ĂŒlevĂ€simusest. PĂ”letike tekkega annab organism teada, et vĂ€sinud keha vajab puhkust ja rahu ning immuunsĂŒsteem asub pĂ”letiku korral keha sisekeskkonna tasakaalu eest vĂ”itlusse. Kolesterool on tĂ€htsaim keha pĂ”letikuvastane aine, mida maks toodab intensiivselt nii vaimse kui fĂŒĂŒsilise pinge olukorras. Kolesteroolist hakkab organism tootma kĂ”iki keha kaitseks vajalikke pĂ”letikuvastaseid hormoone, sh D3-vitamiini. D3-vitamiini puudusel tĂ”useb organismis kolesterooli tase, et intensiivistada D3-vitamiini sĂŒnteesi pĂ”letike elimineerimiseks.

Kellel on vitamiinipuuduse risk suurim?

KÔrgeim D-vitamiini vaeguse risk on inimestel, kes tervislikel vÔi muudel pÔhjustel liiguvad vÀhe vÀljas, saamata nahale otsest pÀikest. Ohustatud on istuva eluviisiga, eakad ja liikumispuudega inimesed. Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvÔime organismis mÀrkimisvÀÀrselt.

Milliseid haigusi D3-vitamiini vaegus vÔib pÔhjustada?

‱ luude hĂ”renemist (nt osteoporoos, rahhiit, skeleti deformatsioon),
‱ hammaste luukoe nĂ”rgenemist (kaaries)
‱ lihaste (sh ka sĂŒdamelihase) funktsiooni halvenemist (nt lihaskorseti nĂ”rkus, lihaskrambid, –
jÀikus ja -valu),
‱ erineva autoimmuunse geneesiga haigusi nagu I tĂŒĂŒpi diabeeti ja Sclerosis multiplex’i,
‱ postmenopausi, (nt varane ĂŒleminekuiga),
‱ toitainete imendumishĂ€ireid soolestikus.

Tasub teada!

  • D-vitamiin on rasvlahustuv ning seetĂ”ttu imendub vitamiin Ă”lis lahustatuna organismis paremini. Ecoshi D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool on saadud lambavilla lanoliinist ja lahustatud meeldivamaitselises kookosĂ”lis, oliivi- vĂ”i omega-3 ja -6 rikkas kanepiseemneĂ”lis. Viimane on kasvatatud puhtas Eesti looduses.
  • Ecoshi D3-vitamiin on villitud klaaspipetiga varustatud pudelitesse, millega on mugav doseerida vajalikke koguseid.
  • Oluline on teada, et pĂ€ikesekaitsekreemi kasutamine takistab D-vitamiini sĂŒnteesi nahas.
  • Huvitav fakt on see, et ilma kaitsekreemita pĂ€ikese kĂ€es olles toodab nahk D-vitamiini ainult esimese 15-20 min jooksul, edasi hakkab nahk pruunistuma ja D vitamiini tootmine lĂ”ppeb. Selle ajaga imendub kehasse ca 15-20 000 IU-d (375-500 mcg) D-vitamiini ning piisavalt pĂ€ikese kĂ€es viibides on normaalne D-vitamiini tase veres 150 -230nmol/l.
  • PĂ€ikeselistelt maadelt talvel Eestisse saabudes pĂŒsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult 3–4 nĂ€dalat.

D3-vitamiini puuduse kÀes kannatab enamik Eesti inimesi

Kuidas ma saan teada, kas mul on D-vitamiini puudus?

NB! D-vitamiini taset saab mÔÔta perearstide juures vÔi kÔikides polikliinikutes. D-vitamiini saab mÔÔta ka eralaboris SYNLAB.
D-vitamiini tase veres vĂ”iks olla vahemikus 75 nmol/l-kuni 175 nmol/l. Selline tase peab olema tagatud kogu aasta vĂ€ltel. Tartu Ülikooli teadlaste uuring nĂ€itas, et eestlastel esineb D-vitamiini vĂ€hesust aastaringselt. 80%-l uuringus osalejatest jĂ€i ka sĂŒgisel D-vitamiini tase seerumis alla optimaalse. TĂ”sine D-vitamiini puudus (tase alla 50 nmol/L – hĂŒpovitaminoos) esines 29%-l eestlastest.

Milliste ĂŒhikutega mÔÔdetakse D-vitamiini taset veres?

Eestis mÔÔdetakse D-vitamiini taset veres nmol/l ehk nanomooli liitri kohta.

D3-vitamiin

*D-vitamiini tasemed on vĂ”etud raamatust „D vitamiini revolutsioon“ Soram Khalsa, M.D.

*Tartu Ülikooli Kliinikumi D-vitamiini teabelehel viidatakse, et maksimaalne ohutu pĂ€evane annus pikaaegsel kasutamisel on 10 000IU e. 250 mcg.

D3-vitamiin ja soovituslikud manustamise kogused?

Sinu D-vitamiini tase veres Minimaalne vajalik D-vitamiini pÀevaannus defitsiidi korrigeerimiseks + optimaalne septembrist-maini pÀevannus D-vitamiini pÀevaannus kokku
80 nmol/l 0 ”g + 30 ”g 30 ”g = 1200IU
70 nmol/l 10 ”g + 30 ”g 40 ”g = 1600IU
60 nmol/l 20 ”g + 30 ”g 50 ”g = 2000IU
50 nmol/l 30 ”g + 30 ”g 60 ”g = 2400IU
40 nmol/l 40 ”g + 30 ”g 70 ”g = 2800IU
30 nmol/l 50 ”g + 30 ”g 80 ”g = 3200IU
20 nmol/l 60 ”g + 30 ”g 90 ”g = 3600IU
10 nmol/l 70 ”g + 30 ”g 100”g = 4000IU

Mida tĂ€hendab D3-vitamiini toodete taga olev ĂŒhik IU, mcg vĂ”i ”g?

IU on rahvusvaheliselt mÀÀratud bioloogiliselt toimiva aine kogus mingis aines (nt toidulisandis), mille kangust vĂ€ljendatakse jĂ€rgmiste ĂŒhikutena:
‱ IU (International Unit),
‱ mcg (mikrogramm) vĂ”i ”g (mikrogramm).

NB! Mikrogrammide (mcg) ja Internation Units (IU)
omavahelist suhet arvutatakse:

1 mcg (vÔi ”g) = 40 IU
Nt: 25 mcg x 40= 1000 IU-d D3-vitamiini

Millist D-vitamiini Sa peaksid siis tarbima?

Kui organis on D3-vitamiini vaegus, siis soovitame kasutada KanepiÔli D3 vitamiini 4000 iu/tilk. Inimesed kellele kanepimaitse ei meeldi, sobib hÀsti maitsestamata puhas KookosÔli D3 vitamiin 4000 iu/tilk. Kui organis D3 vitamiini vaegus puudub, on soovitatav oma D3 vitamiini taset hoida KookosÔli D3 vitamiin 1200 iu/tilk

D3-vitamiin ja selle liigtarbimine?

D-vitamiini ĂŒledoosi ei ole vĂ”imalik saada liigsest pĂ€ikese kĂ€es viibimisest, sest kehal on D-vitamiini sĂŒnteesimiseks nahaalusest kolesteroolist efektiivne reguleerimismehhanism. D-vitamiini ĂŒletarbimise mĂŒrgitusnĂ€hud vĂ”ivad ennekĂ”ike tekkida kestval ĂŒlisuurte annuste tarbimisel toidulisandina ja avalduvad vĂ€ikelastel juba 45 ÎŒg (1800 rĂŒ) igapĂ€evasel tarbimisel; tĂ€iskasvanutel peetakse mĂŒrgiseks igapĂ€evast kogust 250–1000 ÎŒg (10000–40000 rĂŒ).

D-vitamiini ĂŒletarbimine vĂ”ib pĂ”hjustada anoreksiat, kaalukaotust, polĂŒuuriat ja sĂŒdamerĂŒtmihĂ€ireid. TĂ”sisemaks tagajĂ€rjeks on kaltsiumi ladestumine pehmetes kudedes, mis viib pöördumatute neeru-, sĂŒdame- ja veresoonkonna kahjustusteni.

Allikaid:

D3 vitamiin – Wikipedia

Kas sellest postitusest oli abi?

×

Ostukorv