Streptokok – enterokok bakterid on paljudel inimestel saanud tuntuks peale haigestumist ja analüüside tulemusi arsti juures.  Segadust ja muret tekitab see, et ei teata, mis bakterid need on, kuidas need tekivad, kui ohtlikud või ohutud need on ja mida selle diagnoosiga peale hakata? Kas peale arstipoolt määratud antibiootikume saab ka ise midagi enese heaks ära teha, et haigust edaspidi enam ei korduks? Kirjutan siin artiklis lahti oma mõtted ja uurimised, ehk saate ka teie sellest abi.

Igal elundkonnal on omad olulised bakterite kogumid

Inimorganismis elavate mikroorganismide ehk bakterite kogumit nimetatakse mikroflooraks. Inimorganismis elavate kõikide bakterite kogumass võib olla koguses 3-4 kg. Oma mikrofloora on nahal, higi- ja rasunäärmetes, kõikidel limaskestadel, suus, bronhides, suguorganites, kõige suuremas koguses aga maos ja soolestikus. Inimese normaalne mikrofloora kujutab endast evolutsiooni käigus välja kujunenud sõbralikult kooseksisteerivate bakterite kooslust.

Tähtsaim mikrofloora inimesel on seedetrakt

Kõige tähtsam mikrofloora inimesel on seedetrakt, mille mass on ligikaudu 2 kg. Inimese soolestikus elutseb ligi tuhat bakteriliiki, mis tarvitavad samu aineid, mida organismgi või toituvad seedimata toidu jääkidest. Sellise suure biomassiga bakterite elutegevuseks kulub ligikaudu 20% soolestiku jõudnud toiduainetest.

Soolestiku mikrofloora on terve nähtamatu süsteem, mis täidab väga olulist rolli ning lisaks nimetatakse soolestikku veel teiseks maksaks.

Soolestiku mikrofloora ülesanded:

• sünteesib tohutul hulgal kasulikke aineid, toetades organismi kaitsejõude, mis on vajalikud tervisele ja organismi tasakaalule;
• muudab kahjutuks paljud kahjulikud ained, muutes need neutraalseks;
• akumuleerib ja viib organismist välja mujalt tulnud toksiinid, kantserogeenid, allergeenid, soolad
ja raskemetallid.


Biokile – soolestiku esmane kaitseliin infektsioonide vastu

Soolestiku normaalsel mikroflooral on iseloomulik anatoomiline ehitus biokile kujul. Kasulikud bakterid paiknevad seal mitmekihiliselt. Biokile katab soolestiku limaskesta seestpoolt kaitstes seda veetustumise, keemilise ja füüsilise rünnaku vastu, aga samuti ka haigusttekitavate organismile kahjulike ja võõraste mikroorganismide, parasiitide vastu, takistab nende poolt eritatavate toksiinide ja allergeenide tungimist soolestiku limaskesta. Biokile on esmaseks kaitseliiniks infektsioonide vastu.

Soolestiku kasulikud, kahjulikud ja neutraalsed bakterid

Gastroenteroloogiliste vaatluste kohaselt on inimese soolestikus tavaliselt 20% kasulikke, 30% kahjulikke ja 50% neutraalseid baktereid. Seejuures ilmneb, et olenevalt toidust võivad neutraalsed bakterid tegutseda nii kasulike kui kahjulikena. Vale toitumise korral liituvad nad kahjulike bakteritega ja suurendavad nende hulka, õige toitumise korral liituvad nad kasulike bakteritega. Seepärast tekib düsbakerioos ebaõige toitumise korral väga kiirelt.

Mikrofloora kasulike bakterite koostise muutumisel või nende arvu vähenemise tulemusel muutub biokile kergemini läbitavaks ning verre võivad tungida toidu makromolekulid ja ainevahetuse saadused, mille tulemusel häirub immunsüsteemi töö, võivad tekkida autoimmuunsüsteemi haigused.

Normaalse mikrofloora (ca 95%) põhimassi moodustavad bifidobakterid, laktobakterid ja bakteroidid.

Bifidobakterid – valmistavad piim- ja äädikhapet, luues ideaalse keskkonna soolestiku tööks, takistavad patogeensete mikroorganismide ja roisubakterite paljunemist, lagundavad laktoosi (võivad seetõttu olla erakordselt kasulikud võitluses laktoositalumatusega), sünteesivad paljusid vitamiine, soodustavad raua, kaltsiumi ja vitamiinide imendumist, aminohapete ja valkude sünteesi, kolesteroolitaseme alanemist ja aitavad ära hoida toidumürgitusi. Koos vanuse suurenemisega, stressi ja ebaõige toitumise tõttu väheneb organismis bifidobakterite hulk.

Laktobakterid – (piimhappebakerid) lagundavad laktoosi, valmistavad piimhapet, kaitsevad allergiliste reaktsioonide vastu, tagavad õigeaegse soolestiku tühjendamise, aitavad organismil välja töötada immuunsüsteemi elemente. Laktobakterid võivad neutraliseerida ensüümide tegevuse, mis soodustavad vähirakkude kasvu jämesooles ja piimanäärmetes. Kuigi laktobakterid on inimese organismis märgatavalt vähem kui bifidobaktereid, mängivad just nemad olulist rolli bifidobakteritele paljunemiseks soodsa keskkonna loomisel, hoiavad ära organismi saastamise patogeense flooraga. Laktobaktereid on kõige rohkem just hapupiimatoodetes (hapupiim, ilma konservantideta värske keefir, mida soovitakse regulaarselt tarvitada üks klaasitäis päevas).

• Soolestiku kasulik mikrofloora sisaldab samuti normaalsete ensümaatiliste omadustega a) soolekepikesi, mis võtavad osa vitamiinide valmistamisest, soodustavad immuunsuse tugevnemist, takistavad haigusttekitavate bakterite kasvu, loovad tingimused lakto – ja bifidobakterite arenguks; b) enterokokid osalevad süsivesikute ainevahetuses; c) peptokokke, mis osalevad rasvhapete moodustumisel, takistavad haigustekitavate bakterite kasvu; d) streptokokke, mis osalevad süsivesikute ainevahetuses, takistavad haigustekitavate bakterite kasvu; e) klostriidiume, mis võtavad osa hapete, organismile endale vajalike alkoholide moodustumisest.

Tarvitseb normaalsel mikroflooral aga nõrgeneda, kui tema hulk järsult langeb ja neutraalsed bakterid lähevad haigustekitavate „poolele“ üle, edaspidi soolestiku „territooriumi“ hõivavad patogeensed, haigustekitavad bakterid ja hoogsalt hakkavad arenema häired organismis, tekkima haigused. Soolestiku mikroflooras tekkivad häired ei ole peaaegu üldse märgatavad, ainult organismi kaitsevõime nõrgeneb ja tõuseb vastuvõtlikkus nakkushaiguste suhtes.

Kasulikud bakterid muutuvad kahjulikeks valetoitumise korral

Nagu me näeme on streptokokid ja enterokokid iseenesest kasulikud ja vajalikud bakterid, mis osalevad süsivesikute ainevahetuses, ent kui toitumine läheb liig süsivesikute rikkaks e. happeliseks, siis neutraalsed bakterid lähevad üle halbade poolele ja neist saavad kahjulikud luues mikroflooras tasakaalutust ja tekitades mitmesuguseid erinevaid haigusi. Süsivesikute rikka (liigse jahu, suhkru, piima, puuvilja toodete puhul) toitumise puhul hakkab organism kahjulikke bakterid soolestiku mikrofloora tasakaalustamise eesmärgil nn välja uhama ja seetõttu võib streptokokke ja enterokokke leida sealt kus nad olema ei peaks näiteks hingamisteedes (rögas), uriinis või väljaheites.

Millest täpsemalt muutub organism happeliseks? Probleem seisneb suhkru ja rasva kontsentratsioonis. Jahu,- suhkru, – piimatoodetes e. nt pagaritoodetes on liigselt sünteesitud ja töödeldud suhkruid. Suhkur kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat – st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkur ja rasv muudavad organismi happeliseks.

Haigused tekivad nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu

Halbade bakterite poolt nõrgestatud immuunsüsteemi tõttu võivad tekkida järgmised haigused nagu nohu, köha, bronhiit, angiin, kopsupõletik, põiepõletik ja muud põletikulised protsessid vastavalt sellele, mis on inimese nõrgim koht organismis. Organism viib liigseid kahjulikke aineid välja läbi lima ehk röga ja nohu, läbi uriini, väljaheite ja isegi läbi suguelundite vedelike. Toidulaua aluselisemaks( juur- ja aedviljad, salatid, idud jne) muutmisega, peaks paranema ka haigustest. Sealjuures tuleb juua ohtralt aluselist vett (näiteks sidruni, rabarberi, astelpajumarjade või soodaga maitsetatud vett), et organism saaks kiiresti kahjulikke baktereid välja viia ja happelist keskkonda aluseliseks muuta. Oluline on ka muuta oma emotsionaalset seisundit ehk vähendada stressitaset, sest stress iseenesest hävitab kasulikud bakterid asendades või muutes need halbadeks.

Kiiret soolestiku mikrofloora tasakaalu aitavad taastada probiootlised piimhappebakterid

Kuna puhast ja naturaalset pastoriseerimata piimast valmistatud hapupiima või keefiri on raske leida, siis alternatiivseks võimaluseks on manustada inimspetsiifilisi probiootilisi piimahappebaktereid, et tõsta kasulike bakterite osakaalu soolestiku mikroflooras. Probiootilised piimhappebaklterid on loodud selleks, et aidata soolestiku mikrofloorat taastada, eriti peale antibiootikumide võtmist. Antibiootikumid tapavad ära küll kahjulikud bakterid, kuid hävitavad ära ka kasulikud bakterid ning organism on seetõttu veel enam vastuvõtlik erinevatele haigustele.

EcoBioticu päevane annus sisaldab kokku ligi 40 miljardit piimhappebakterit, mis on piisav kogus nn „kasulike“ bakterite kontsentratsiooni tõstmiseks organismis. Probiootilised piimhappebakterid normaliseerivad seedimist ja seedekulgla tööd, pärsivad patogeensete mikroobide tegevust, kaitsevad organismi nende elutegevuse toksiliste jääkide eest ning hoiavad ära ainevahetushäired. Piimhappebakterite tarbimine aitab parandada organismi kaitsemehhanismi ning kasulike bakterite juurde manustamine probiootikumide näol aitab kaasa üleüldise hea tervise säilitamisele.

Wiki

Ole terve!
Ecoshi meeskond

Kas sellest postitusest oli abi?

Lisa kommentaar

×

Ostukorv

´