Streptokokid ja enterokokid: kasulikud või ohtlikud?

Streptokokid ja enterokokid on kaks eri bakterirühma, mille nimed satuvad sageli analüüsivastusele ja tekitavad muret. Ainuüksi leid ei tähenda veel haigust. Enterokokid elavad tervel inimesel soolestikus ning mitmed streptokokid on osa kurgu, naha või suguteede mikroobikooslusest. Oluline on, milline liik leiti, millisest kehaosast proov võeti ja kas sul on sümptomeid. Ravivajaduse otsustab arst, mitte laborivastuse üksik rida.

Kiire ülevaade:

Streptokokid	Enterokokid
Elupaik	erineb liigiti, näiteks kurk, nahk, seedetrakt, suguteed	peamiselt soolestik
Tuntumad haigustekitajad	S. pyogenes (A-rühm), S. agalactiae (B-rühm), S. pneumoniae	E. faecalis, E. faecium
Tüüpilised haigused	angiin, nahainfektsioonid, kopsupõletik, vastsündinu infektsioon	kuseteede infektsioonid, haiglanakkused, südameklapipõletik
Leid ilma sümptomiteta	sageli kandlus, näiteks B-rühm raseduse ajal	sageli normaalse soolefloora osa

Mis vahe on streptokokkidel ja enterokokkidel?

Mõlemad on grampositiivsed kerajad bakterid. Veel 1984. aastani kuulusid tänased enterokokid (Streptococcus faecalis ja Streptococcus faecium) streptokokkide perekonda. Siis eraldati nad oma perekonda Enterococcus. Inimestel põhjustavad enamiku enterokokkinfektsioonidest just E. faecalis ja E. faecium.

Streptokokid jaotatakse rakuseina süsivesikute järgi Lancefieldi rühmadesse. Näiteks S. pyogenes kuulub A-rühma ja S. agalactiae B-rühma ning S. pneumoniae ehk pneumokokil rühmaantigeeni ei ole. Seepärast pole „streptokokk” analüüsil piisav info. Üks on kurguvalu tekitaja, teine rasedusaegse sõeltesti tulemus ja kolmas jogurti starterkultuur.

Kas need bakterid on osa normaalsest mikrofloorast?

Enterokokid on soolestiku püsielanikud. Tervel inimesel moodustavad nad vähem kui 1% soolebakteritest, väljaheites võib neid siiski olla kuni 10⁸ pesamoodustavat ühikut (pmü) grammi kohta. Nad tekitavad probleeme siis, kui satuvad sinna, kus neil pole kohta: kusiteedesse, verre, haavadesse või südameklappidele.

Streptokokkide hulgas on samuti kahjutuid liike. Streptococcus thermophilus on koos bakteriga Lactobacillus bulgaricus jogurti tavaline starterkultuur. Enterokokkidega on keerulisem. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ei ole E. faeciumi oma kvalifitseeritud ohutuse eelduse (QPS) nimekirja lisanud, sest mõnel tüvel on kahjulikke omadusi. Seetõttu tuleb iga tüve ohutust hinnata eraldi. Sama liigi sees võivad tüved erineda.

Soolestiku mikrofloora tervikuna on palju laiem teema. Lähemalt loe artiklist soolestiku mikrofloora ja selle bakterite rollist.

Millal streptokokid põhjustavad haigust?

A-rühma streptokokk (S. pyogenes). See on koolilaste sagedaseim bakteriaalse kurgupõletiku tekitaja ja haigestumine on kõige sagedasem talvel ja varakevadel. Tüüpilised tunnused on järsult alanud kurguvalu, palavik, valulik neelamine, punased paistes mandlid ja kaelal suurenenud lümfisõlmed. Köha ja nohu viitavad pigem viirusele.

Diagnoosi kinnitab kiirtest või kurgukülv. USA haiguste tõrje keskus (CDC) soovitab ravida 10 päeva penitsilliiniga. Kuur tasub lõpuni võtta ka siis, kui sümptomid mööduvad paari päevaga. Põhjus on tüsistused: ravimata A-rühma infektsiooni järel võib 1–5 nädala pärast tekkida reumaatiline palavik liigesevalu, väsimuse ja palavikuga.

B-rühma streptokokk (S. agalactiae). Täiskasvanutele on see tavaliselt kahjutu, kuid WHO andmetel kannab seda soolestikus või suguteedes 10–30% rasedatest. Ilma sünnitusaegse antibiootikumita puutub bakteriga kokku kuni pool sellistest emadest sündinud lastest. Ameerika sünnitusarstide kolledži (ACOG) andmetel haigestub varasesse vastsündinuinfektsiooni 1–2% neist lastest. Seetõttu tehakse rasedatele sõeltest, ACOG soovitab seda 36.–37. rasedusnädalal. Positiivse vastuse korral antakse antibiootikum sünnituse ajal. Kui sul on B-rühma leid, tasub sellest sünnitusmajas ette teatada.

Pneumokokk (S. pneumoniae) põhjustab sagedamini keskkõrvapõletikku, kopsupõletikku, ninakõrvalkoopapõletikku ja aju- või seljaajukelmepõletikku. Siin ei piisa kodusest toetamisest, vaid vajad arsti hinnangut.

Millal enterokokid põhjustavad haigust?

Enterokokid on haiglas saadud nakkuste sage tekitaja. Nad võivad põhjustada kuseteede põletikku, vere- ja haavainfektsioone ning südameklapipõletikku. Terved inimesed haigestuvad harva, rohkem on ohus pikalt haiglas olnud, intensiivravi saanud või nõrgenenud immuunsusega inimesed.

Murettekitav on vankomütsiiniresistentne enterokokk (VRE). CDC andmetel tekib enamik VRE nakkusi haiglates. Soolestikus võib VRE olla ka ilma nakkuseta ja sellist kandlust ei ravita antibiootikumiga.

Enterokokk uriinis või väljaheites

Enterokokk väljaheites on normaalne leid. Uriinis on pilt keerulisem. Kui uriinikülv näitab enterokokki, aga sul pole kusepõiepõletiku sümptomeid (kirvendav urineerimine, sage tung, alakõhuvalu), võib tegu olla proovi saastumise või asümptomaatilise bakteriuuriaga. Selle määratlus on ≥10⁵ pesamoodustavat ühikut milliliitris sümptomiteta inimesel. Juhendite järgi ei ravita sümptomiteta bakteriuuriat, välja arvatud raseduse ajal või enne teatud uroloogilisi protseduure. Seetõttu tasub tulemus arstiga läbi rääkida. Korduvate kuseteede infektsioonide kohta leiad rohkem artiklist põiepõletikust.

Enterokokid suplusvees ja joogivees

Enterokokke kasutatakse veekvaliteedi näitajana, sest nende leid viitab sõnnikust või reoveest pärinevale roojasaastele. Terviseamet uurib suplusvees sooleenterokokke ja E. coli ning võtab suplushooajal vähemalt neli proovi, mille vahe on kuni üks kuu. Eestis on sooleenterokokkide piirnorm 100 pmü/100 ml. EL-i suplusveedirektiivis on sisevetes „suurepärase” kvaliteedi piir 200 ja „hea” piir 400 pmü/100 ml.

Ületamisi esineb. 2021. aastal ületasid sooleenterokokid normi 61 proovis 29 supluskohas ja 32 avalikus veekogus, ületanud proovides oli 110–1000 pmü/100 ml. Kui norm on veidi ületatud, soovitab Terviseamet olla ettevaatlik eelkõige lastel, vanematel ja nõrga immuunsusega inimestel. Enne supelranda minekut tasub kontrollida Terviseameti viimast hinnangut.

Joogiveele on nõue rangem: ühisveevärgi joogivees on enterokokkide piirsisaldus 0 pmü/100 ml. Kui oma kaevu vee analüüs enterokokke näitab, ei tasu vett toorelt juua enne uut proovi ja põhjuse selgitamist.

Kas „happeline” toitumine muudab streptokokid ja enterokokid kahjulikuks?

Sageli väidetakse, et liigne suhkur, jahu ja piim „hapestavad” organismi ning muudavad neutraalsed bakterid kahjulikuks. Sellele ei ole teaduslikku kinnitust. Vere pH on rangelt reguleeritud ja umbes 7,4. Seda hoiavad paigas neerud ja kopsud, toit seda ei muuda. Toit võib muuta uriini pH-d, aga mitte organismi tervikuna. Ka Harvard Health märgib, et pH tasakaalustamiseks ei ole vaja erivett ega toidulisandeid.

Mikrofloora jaoks on tõenditega toetatud kaks valikut:

• kiudainerikas toit: 64 uuringu (2099 tervet täiskasvanut) metaanalüüsis suurendasid kiudained bifidobakterite ja laktobatsillide hulka
• kääritatud toit: 10-nädalases uuringus 36 terve täiskasvanuga suurendas jogurti-, keefiri- ja hapukapsarikas menüü mikrobioomi mitmekesisust

Mikrofloora toetamine pärast antibiootikume

Antibiootikum peab sageli hävitama haigustekitaja, kuid mõjutab ka kasulikke soolebaktereid. Seepärast kasutatakse sageli piimhappebakterite preparaate. Tõendid on siin vastakad.

Ühelt poolt vähendavad piimhappebakterid antibiootikumidega seotud kõhulahtisust. Cochrane’i 33 uuringu ülevaates esines lastel kõhulahtisust 8% preparaadi saanutest ja 19% kontrollrühmas. Täiskasvanutel vähendas preparaat 42 uuringu metaanalüüsis riski 37% võrra, kuid väikese algriskiga uuringutes erinevust ei olnud.

Teiselt poolt leidis 2018. aastal ajakirjas Cell avaldatud uuring, et mitme tüvega piimhappebakterite preparaat aeglustas pärast antibiootikumi soolestiku enda mikrobioomi taastumist võrreldes iseeneslikuga. Sellest ei järeldu, et preparaadid oleksid kahjulikud, aga kinnitamata on, et need „taastavad” mikrofloora. Kõhulahtisuse ennetamine ja mikrofloora taastumine on kaks eri küsimust.

Kui soovid antibiootikumikuuri ajal või järel piimhappebaktereid proovida, on mõistlik valida tüvepõhine toode ja arutada seda arsti või apteekriga, eriti nõrgenenud immuunsuse korral. Ecoshi seedimise tooted sisaldavad piimhappebaktereid koos kiudainetega. Universaalne segu sobib kõigile alates 4. eluaastast. Naistele loodud variant sisaldab seitset tüve, mis esinevad naise suguteede loomulikus mikroflooras.

Toidulisand ei asenda antibiootikumi, kui arst on selle määranud, ega ravi infektsiooni. Soolestiku tasakaalu kohta leiad rohkem infot artiklist düsbakterioosist.

Mida küsida arstilt, kui analüüsis on streptokokk või enterokokk

• Milline liik täpselt leiti (näiteks S. pyogenes, B-rühm, E. faecalis)
• Millisest kehaosast proov võeti ja kuidas see võeti
• Kas leid sobib minu sümptomitega või võib see olla kandlus
• Kas ravi on vajalik ja kui kaua seda tuleb võtta
• Kas on vaja kontrollproovi ja millal

Need küsimused aitavad vältida nii tarbetut antibiootikumikuuri kui ka tõeliselt ravi vajava infektsiooni tähelepanuta jätmist.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

1. Streptococcus – Medical Microbiology (NCBI)
2. Enterococcus Infections – StatPearls
3. Multiple-drug resistant enterococci – CDC Emerging Infectious Diseases
4. Making Yogurt at Home – Cooperative Extension Service
5. Suitability of taxonomic units notified to EFSA until September 2024
6. Increase in invasive Group A streptococcal infections – ECDC
7. About Strep Throat – CDC
8. Clinical guidance for group A streptococcal pharyngitis – CDC
9. Strep throat – MedlinePlus
10. About Rheumatic Fever – CDC
11. ACOG Committee Opinion 797 – PubMed
12. Neonatal Group B Streptococcus Disease – PMC
13. Enterococcal infections – Merck Manual
14. Vancomycin-resistant Enterococci basics – CDC
15. IDSA asymptomatic bacteriuria guideline 2019
16. Management of urinary tract infections – Stanford
17. Suplusvesi ja supluskohad 2026 – Terviseamet
18. Bathing Water Directive 2006/7/EC – EUR-Lex
19. Supluskohad ja suplusvee kvaliteet 2021 – Terviseamet
20. Suplusvees uuritavad mikrobioloogilised näitajad – Terviseamet
21. Joogivee kvaliteedinõuded – Riigi Teataja
22. Cancer Diets: Myths and More – British Dietetic Association
23. Do I need to rebalance my pH? – Harvard Health
24. Dietary fiber intervention on gut microbiota composition – PubMed
25. Fermented-food diet increases microbiome diversity – Stanford Medicine
26. Probiotics for the prevention of pediatric antibiotic-associated diarrhea – Cochrane
27. Probiotics for the prevention of antibiotic-associated diarrhoea – meta-analysis
28. Post-Antibiotic Gut Mucosal Microbiome Reconstitution – Cell