Düsbakterioos ja soolestiku mikrofloora: mis on tõsi?

Düsbakterioos tähendab soolebakterite koosluse tasakaalu muutust, kuid see ei ole ametlik, laboris kinnitatav diagnoos. Seetõttu ei kehti ka sageli korratud väited, et düsbakterioos põhjustab üheksat haigust kümnest või et soolestiku “puhastus” lahendab kõik mured. Hästi tõendatud on aga see, et antibiootikumid, kiudainetevaene toit ja mõned ravimid mõjutavad mikrofloorat. Samuti saab mikrofloorat toetada.

Mida artiklist leiad:

• Düsbakterioosil puudub üldtunnustatud määratlus ja kinnitav test.
• Pärast antibiootikume taastub mikrofloora sageli nädalatega, mõni liik võib puududa kuude kaupa.
• Kõige paremini uuritud igapäevane tugi on mitmekesine kiudainerikas toit: naistele vähemalt 25 g ja meestele vähemalt 35 g päevas.
• Piimhappebakterite mõju sõltub tüvest, seega ei sobi iga toode igaks olukorraks.
• Veri väljaheites, seletamatu kaalulangus ja kolm nädalat kestnud kõhumured vajavad arsti hinnangut.

Mis on düsbakterioos ja miks seda ei diagnoosita

Düsbakterioos ehk düsbioos on soolestiku mikroobikoosluse koostise, tasakaalu või talitluse muutus. Meditsiinis kasutatakse seda sõna ebatäpselt. Ülevaateartiklid märgivad, et ükski konsensuskonverents ega erialaühing pole düsbioosile ühtset määratlust andnud, ja seega puudub ka kuldstandard, mille järgi seisundit tuvastada.

Praktikas tähendab see kahte asja. Esiteks ei näita düsbioosi tavaline vereanalüüs ega soolepeegeldus ning kliinilises töös seda tavaliselt ei diagnoosita. Teiseks kattuvad sümptomid (puhitus, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhuvalu) paljude teiste seisunditega. Seetõttu ei ole mõistlik panna endale “düsbakterioosi” diagnoosi ainult kõhutunde või internetist leitud sümptomiloendi põhjal.

Sama kehtib väljaheitest tehtavate mikrobioomitestide kohta. Briti gastroenteroloogide seltsi mikrobioomipaneel leiab, et kaubanduslikku väljaheitetesti ei saa praegu teaduslikult õigustada, sest “normaalse” mikrobioomi kohta ei piisa teadmisi, et ühe inimese tulemust hinnata.

Mida soolestiku mikrofloora tegelikult teeb

Soolestiku mikrofloora on üle tuhande liigiga kooslus. Terve täiskasvanu soolestikus elab üle 1000 bakteriliigi, kusjuures Firmicutes ja Bacteroidetes moodustavad neist 70–90%.

Mõned levinud arvud vajavad parandamist. Vana väide “10 korda rohkem baktereid kui inimrakke” on aegunud. Weizmanni instituudi uurijate hinnangul on 70 kg kaaluval täiskasvanul umbes 3,8 × 10¹³ bakterirakku ja 3,0 × 10¹³ inimrakku, see tähendab suhet ligikaudu 1,3 : 1. Samuti ei kaalu bakterid kilogramme: kogu keha bakterite mass on ligikaudu 0,2 kg.

Nende väikeste rakkude töö on siiski märkimisväärne:

• Nad kääritavad kiudaineid ja muid seedimata süsivesikuid lühiahelalisteks rasvhapeteks, mis on seotud soolestiku tervise ja immuunsüsteemi reguleerimisega.
• Nad aitavad toota K-vitamiini ja B-vitamiine, nagu näitab ülevaade soolestiku mikrofloora rollist.

Mis mikrofloorat tasakaalust välja viib

Ülevaadete järgi seostatakse düsbioosiga antibiootikume, läänelikku toitumist ja kroonilist stressi. Stressi puhul on see inimuuringutes siiski pigem seos kui tõestatud põhjus. Lisaks antibiootikumidele võivad koosseisu muuta ka prootonpumba inhibiitorid ja metformiin.

Kui kaua taastumine aega võtab?

Täpset aega ei saa lubada, sest see sõltub antibiootikumist, kuuri pikkusest ja inimesest. Süstemaatilise ülevaate järgi taastub enamikul koosseis lähtetasemele mõne nädalaga, kuid mitte kõigil. Ühes uuringus sai 12 tervet meest neli päeva kolme tugevat antibiootikumi. Nende mikrofloora taastus lähtetasemele lähedaseks 1,5 kuuga, kuid üheksa tavalist liiki ei olnud enamikul kuue kuu pärast veel tuvastatavad. Tugevate antibiootikumide kombinatsioon on siiski äärmuslikum näide kui tavaline ambulatoorne kuur.

Oluline on ka see, et antibiootikum ei tähenda automaatselt probleemi. Kui ravi on arsti hinnangul vajalik, ei tasu kuuri omavoliliselt katkestada.

Millal kõhumure vajab arsti, mitte toidulisandit

Puhitus, gaasid ja ebaregulaarne kõhutegevus on sageli seotud toitumise, stressi või ajutise infektsiooniga. Siiski on märke, mille puhul ei tasu mikrofloorat ise “parandama” hakata:

• veri väljaheites
• seletamatu kaalulangus
• püsiv roojamissageduse muutus
• kõhuvalu, mis kestab kolm nädalat või kauem

NHS-i juhend soovitab nende puhul pöörduda perearsti poole, sest selle taga võivad olla muud haigused. Sellises olukorras vajab keha uurimist, mitte “puhastamist”.

Kui peamine sümptom on püsiv puhitus, tasub arstiga arutada ka peensoole bakterite liigkasvu (SIBO). Selle sagedaseim sümptom on puhitus ning diagnoos tehakse hingamistesti või peensoole vedeliku külvi põhjal, mitte väljaheiteanalüüsist. Püsiva kõhukinnisuse korral leiad ideid artiklist kõhukinnisus ja selle leevendamine, põletikuliste soolehaiguste puhul aga lehelt haavandiline koliit ja Crohni tõbi.

Kuidas soolestiku mikrofloorat toetada

1. Kiudained ja mitmekesine taimne toit

Soolebakterite peamine toit on kiudained. Põhjamaade toitumissoovitused (NNR 2023) näevad täiskasvanule ette vähemalt 3 g kiudaineid megadžauli kohta, mis tähendab ligikaudu 25 g naistele ja 35 g meestele päevas. Eesti soovitused ütlevad sama: ligikaudu 13 g 1000 kcal kohta.

Näide: kui sinu päevane energiavajadus on 2000 kcal, jääb sihiks 2 × 13 = 26 g kiudaineid. See ei ole lihtne eesmärk, sest TalTechi uuringu järgi söövad eestlased soovitatust vähem kiudaineid.

Praktilised otsustuskriteeriumid:

• Kui sööd vähe kiudaineid, suurenda kogust järk-järgult nädalate jooksul ja joo piisavalt vett, sest järsk muutus võib esialgu puhitust tekitada.
• Põhjamaade soovitus on 500–800 g köögivilju, puuvilju ja marju päevas. Kartulit ja kaunvilju siia ei loeta.
• Mitmekesisus loeb. Ameerika soolestikuprojektis oli neil, kes sõid nädalas üle 30 erineva taimse toidu, mitmekesisem mikrofloora kui neil, kes sõid kuni 10. See on seos, mitte tõestus, et just 30 on maagiline arv.

2. Piimhappebakterid: millal ja milliseid

ISAPP määratluse järgi on probiootikum elusmikroorganism, mis piisavas koguses manustatuna annab peremeesorganismile tervisekasu. Edaspidi räägime piimhappebakteritest.

Tähtis on mõista, et mõju on sageli tüvespetsiifiline ja annusest sõltuv: ühe tüve uuring ei tõesta teise toote toimet. Seepärast tasub vaadata, kas pakendil on märgitud perekond, liik ja tüvi.

Antibiootikumide puhul on pilt kahetine. USA riikliku terviseinstituudi toidulisandite amet märgib, et mõne tüve manustamine kahe päeva jooksul pärast esimest antibiootikumiannust võib vähendada antibiootikumidega seotud kõhulahtisuse riski. Samas leidis 2018. aasta Celli uuring, kus 21 tervet täiskasvanut said seitsmepäevase antibiootikumikuuri, et kaubandusliku mitmetüvelise segu rühmas oli mikrofloora taastumine hilisem ja poolik, samal ajal kui ilma lisanditeta rühmas taastus see 21 päevaga. Uuring oli väike ja hindas taastumist, mitte kõhulahtisuse ennetamist, kuid see näitab, et “rohkem baktereid” ei tähenda automaatselt kiiremat taastumist.

3. Saccharomyces boulardii

Saccharomyces boulardii ei ole bakter, vaid pärm. 21 randomiseeritud uuringu (4780 osalejat) metaanalüüs leidis, et see vähendas antibiootikumidega seotud kõhulahtisuse riski 18,7%-lt 8,5%-le, mis tähendab, et ühe juhtumi vältimiseks tuli ravida umbes kümmet inimest. Kasu kehtib uuritud tüve ja annuse kohta, mitte iga pärmitoote kohta.

Ecoshi tooted

Kui toidust üksi ei piisa või sul on põhjust piimhappebakterite varu täiendada, vaata sortimenti seedimise kategoorias. Ecobiotic 16 tüve sisaldab kuutteist inimesele omast piimhappebakteritüve koos kiudainete ja artišokiga. Ecobiotic universaalne sobib alates 4. eluaastast ning sisaldab kiudainete allikana tatrajahu ja mustikaid. Boulardii tootes on 5–10 miljardit elusrakku. Tüvede ja annuste kohta vaata tootelehelt täpsemat infot ning võrdle seda uuringutes kasutatuga.

Toidulisand ei asenda mitmekesist toitu ega arsti hinnangut. Raske haiguse, nõrgenenud immuunsuse või antibiootikumikuuri korral tasub toote valikut enne arstiga arutada.

Olukord	Mida võib kaaluda
Antibiootikumikuur	Arutada arstiga uuritud tüvedega piimhappebaktereid või pärmi Saccharomyces boulardii, alustades esimese kahe päeva jooksul
Kiudainete sihtkogus jääb täitmata	Rohkem köögivilju, marju, kaunvilju ja täisteratooteid, vajadusel kiudaineid sisaldav toode
Püsiv kõhukinnisus	Kiudained, vedelik, liikumine ning arsti vastuvõtt, kui häire ei möödu
Veri väljaheites, kaalulangus	Arst, mitte toidulisand

Mikrofloorat ei saa ühe kuuriga “lähtestada”. Püsiv tugi on mitmekesine, kiudainerikas toit, millele võib vajadusel lisada piimhappebaktereid või boulardii pärmi. Püsivate või ärevaks tegevate kõhumuredega tasub aga esmalt pöörduda arsti poole.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

1. Problems with the concept of gut microbiota dysbiosis
2. Approach to the diagnosis and management of dysbiosis
3. British Society of Gastroenterology – Gut Microbiota for Health panel
4. The gut microbiome in health and in disease
5. The gut microbiome: a core regulator of metabolism
6. Revised estimates for the number of human and bacteria cells in the body
7. The human microbiome – a physiologic perspective
8. Gut microbiota in health and disease
9. Stress, depression, diet, and the gut microbiota
10. Determinants of the healthy gut microbiome
11. Recovery of gut microbiota of healthy adults following antibiotic exposure – Nature Microbiology
12. NHS Essex – bowel cancer symptoms
13. Merck Manual – small intestinal bacterial overgrowth
14. Nordic Nutrition Recommendations 2023 – dietary fibre
15. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused
16. TalTech – Estonians’ fibre intake
17. Nordic Nutrition Recommendations 2023 – vegetables, fruits and berries
18. WCRF – 30 plant-based foods a week
19. ISAPP consensus definitions
20. ISAPP – kas kõik piimhappebakterite tooted on samad?
21. NIH Office of Dietary Supplements – health professional fact sheet
22. Post-antibiotic gut mucosal microbiome reconstitution – Suez et al., Cell 2018
23. Saccharomyces boulardii in the prevention of antibiotic-associated diarrhoea
24. Antibiotic-induced changes in the human gut microbiota for the most commonly prescribed antibiotics