Noorte vaimne tervis on murettektitav teema, mis on viimasel ajal kõneaineks juba liigagi tihti. Üha rohkem on ka noorte vaimse tervise tõsist halvenemist peegeldavaid uuringuid. Pooled Eesti noortest on mõelnud depressiivseid mõtteid ja ligi veerand lausa suidsiidseid mõtteid. 

Seetõttu peame ka meie oluliseks see teema fookusesse võtta ning noorte vaimsest ja ka füüsilisest tervisest (vaimne ja füüsiline tervis on ju omavahel tihedasti seotud) vähe pikemalt rääkida. 

Ehkki noorte organismid on vastupidavad, siis pidev pikaajaline stress mõjutab lõpuks ka füüsilist tervist. Häiritud närvisüsteemi kaudu võivad välja lüüa seedeprobleemid, nahaprobleemid, keskendumishäired ning ka muud tervisehäired. Noored kipuvad rohkem patustama ka ebatervisliku toitumise, jookide ja muude tervist kahjustavate käitumisviisidega. 

Kõigepealt, kes on noored? Eesti Statistikaamet toob välja, et kogu Eesti rahvast umbes viiendiku moodustavad noored, see on 2022 aasta seisuga 274 673 noort inimest, kelle vanus jääb vahemikku 7–26 eluaastat (1).

Siin loos kirjutamegi noorte vaimse tervise häirete põhjustest ning ka sellest, mida teha, et nende vaimset tervist paremini mõista ja kaitsta. Toome välja toetavad nõuanded ning kirjeldame teatud vitamiinide, mineraalainete ja antioksüdantide olulisust noorte vaimse- ja füüsilise tervise heaolus. 

Vaimse_tervise_häired

Noorte vaimne tervis ning sellega kaasnev peamine mure ehk depressiooni esinemissagedus ja suitsiidide oht noorte seas

Laste depressioon ei ole sugugi uus asi. Kolme aasta eest (2019 a) näitasid Lastekaitse liidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saare sõnul uuringud, et 11-16 aastaste seas on depressiivseid mõtteid mõelnud peaaegu pooled. Statistikaameti seisuga oli noori vanuses 12-16:

  • aastal 2019 – 66 526,
  • aastal 2021 – 72 605,
  • ja aastal 2022 – 74 620.

Seega võib oletada, et igal aastal mõtlevad depressiivseid mõtteid ligikaudu 35 000 noort. Suisa veerand on mõelnud suitsiidseid mõtteid, st keskmiselt 17 500 noort (7, 8).

Ligikaudu iga teine noor vanuses 11–16 on mõelnud depressiivseid mõtteid ning iga neljas suitsiidseid mõtteid.

ERR uudised kirjutasid 2017 aastal, et Eesti lapsed tarvitavad raviks üha rohkem antidepressante ja rahusteid. Need arvud on ohtlikult kõrged. See tähendab, et need lapsed, kelle hinges karjub tühjus, on meile tegelikult väga lähedal. Miks see nii on ja mis on need peamised mured mis noori rusuvad?

Noorte vaimne tervis ja vaimse tervise häirete 12 peamist põhjust

1. Kiire elutempo

Alates tööstusrevolutsioonist on elu kiirenenud märgatavalt. Tekkis esmakordne võimalus ennast kiiresti üles töötada ja tööalane edu saavutada. Eesmärgiks sai raha ja rikastumine. Ega selles midagi halba ei ole, kõik ju soovivad ennast teostada ja proovile panna, probleem on aga selles, et edu ja rahakultus on viinud koostoimiva elu ja mitte ainult elu, vaid kogu sotsiaal-ökoloogilise süsteemi tasakaalust välja. Rõhk on tööl, rahal, saavutustel ning tarbimisel, mitte perekonnal ja teistel humaansetel väärtustel.

Turundus näitab ideaale ja kõik soovivad saavutada ideaalset elu, ehkki paljudel võib elu tegelikult igati korras olla. Pidevad uued soovid ja eesmärgid tekitavad tunde nagu hetkeline olukord ei oleks piisav ega hea.

Kogu aeg on tunne, et midagi on puudu ja kui kogu aeg on midagi puudu, siis tuleb kogu aeg pingutada, et soovitut saada. Aga millal siis inimene saab nautida hetke, olla rõõmus just nüüd ja praegu, olla õnnelik sellega, mis tal parasjagu on?

2. Kõrged ootused ja nõudmised

Tänapäeva noorte elu esitab küllaltki suuri väljakutseid. Nii ühiskonna, sõpruskonna kui ka pere nõudmised lastele on kõrged. Sageli on kõrged ka noorte endi nõudmised. Selleks, et pääseda hinnatud koolidesse, on vaja õpingutes kõvasti pingutada. Ligikaudu neli õpilast kümnest peab koolitööd pingeliseks. Mida vanemad õpilased, seda pingelisem on nende jaoks ka koolitöö. Kõige enam pingeliseks peavad koolitööd 15-aastased tüdrukud (60%) (2).

Noored käivad mitmetes erinevates huvialaringides ja treeningutes, et silmaringi avardada ja püsida konkurentsis, kuid mis jätab vähe aega olla koos pere või iseendaga. Ühiskonna edu aluseks peetakse andekaid noori. Loodetakse, et noortel on teotahe ja eesmärgid, mille poole püüelda, sest need on elus edasiviivaks jõuks ning edu võtmeks (3).

Sageli öeldakse lastele isegi ette, mis elukutse nad peaksid valima ja kuhu tööle asuma, ehkki laste enda elutee võib ette näha hoopis teist suunda. Nii ei pruugi täisikka jõudes laps enam oma olemust tunda. Seda, kes ta on või mis ta teha soovib. Valet tööd tehes kustub silmis sära ja närbub ka vaim.

Kõige eeltoodu tagajärjeks on noorte vaimne ja füüsiline kollaps, mis päädib sageli depressiooniga, sest laps ei saa ühendust sellega, et ta on ühiskonnale oluline.

3. Turunduse mõju noortele ja nende vanematele

Noored on ka üha tugevama turunduse mõju all. Pinget loob vajadus hea välja näha. See tähendab ka näiteks teatud trendidele vastavat riietust. Lisaks mängib suurt rolli vanemate sissetulek ja staatus, see tähendab millise autoga sõidetakse ja kui uhkes majas elatakse. 

Et lapsed ei käitu sõltumatute tarbijatena (nende vastutus on piiratud, nad ei ole otseselt majanduslikud subjektid, sest neil puuduvad sissetulekud), siis vastutavad laste vajaduste rahuldamise eest lapsevanemad. See aga, et turundus laste vajadusi muudkui kasvatab, muudab olukorra keerulisemaks ka vanemate jaoks. 

Tunnetatud ressursside piiratus paneb vanemad pingeseisu, seda enam, kui tarbimisel tajutakse tugevaid sümbolilisi väärtusi, näiteks lapsele millegi ostmine tähendab vanema armastust või aitab vanema nägemuses tõsta lapse sotsiaalset staatust (4). Taoline olukord loob pingeid nii lapse ja lapsevanemate vahel, kui ka noore ning tema sõpruskonna vahel. Oht äratõugatud või väljanaerdud saada on inimese kui sotsiaalse olendi jaoks väga hirmutav.

Sotsiaalärevus või sotsiaalfoobia võivad inimese elu häirida sellisel määral, et ta ohu vältimiseks tõmbub tagasi igasugustest kontaktidest või suudab suhelda ainult mõne kindla ja usaldusväärse inimesega. Või, siis teeb seda sootuks läbi interneti kaitsva seina.

4. Läbi turunduse ka materiaalse edukuse surve

Pere majanduslik seis mõjutab järjest enam õpilase enesehinnangulist tervist. 2018. aasta andmetel seda just tüdrukute osas, kus hea majandusliku olukorraga tüdrukute seas oli hea ja väga hea tervisega 88% ja halva majandusliku olukorraga tüdrukute seas 77%. 

Vanuse kasvades 11-eluaastast kuni 15-eluaastani väheneb hea ja väga hea tervisehinnanguga noorte hulk ja seda nii poiste kui tüdrukute seas (5).

Hinnates õpilase rahulolu oma eluga, selgub, et positiivset hinnangut mõjutab nii pere parem majanduslik olukord, õpilase kõrgem enesehinnanguline tervis, muredest rääkimise võimalus ema või isaga ning ka hinnang koolis käimisele (5).

5. Vähene lähedus ja muredest rääkimise võimalus oma vanematega

Sageli on noorte vanemad tööde, muude kohustuste või iseendaga nii hõivatud, et südamlikeks vestlusteks jääb vähe aega, see tähendab, et noored ei saa ka piisavat toetust oma lähikonnast. 

Võrreldes 2014. aastaga on 2018 aastal noorte tervisekaebuste osas näha kahjuks tõusutrendi. Rohkem kui 5% on sagenenud õpilastel peavalu, masendus ja kurbus, ärritatud olek ja halb tuju, raskused uinumisel ja närvilisus. 2014. aasta andmetel tundsid ligikaudu pooled noortest, kes hindasid oma peresuhteid negatiivseks või kelle enesehinnanguline tervis oli halb, üle ühe korra nädalas ärrituvust või halba tuju.

Samuti noorte hulgas, kellel oli raske oma muredest emaga rääkida, oli poole rohkem neid, kes tundsid vähemalt kord nädalas halba tuju ning ärritatud olekut võrreldes noortega, kellel oli kerge oma muredest emaga rääkida. 

2018. aasta uuringu andmetel esines noortel, kellel on raske oma muredest emaga rääkida, 91% ulatuses vähemalt üks tervisekabus peaaegu iga nädal või sagedamini. Samas noortel, kellel on kerge oma muresid emaga jagada, esines tervisekaebusi viiendiku võrra vähem (72%) (5).

Vaimne_tervis

6. Halvav üksindustunne

Eelnevaga tihedalt seotud on üksindustunne. Uuringuandmed näitavad, et iga kaheksas laps ütleb Eestis, et tal pole kellegagi oma muredest rääkida. Vene lastest ütleb seda suisa viiendik. Kui laps tunneb, et tal pole oma muredest kellelegi rääkida, kapseldub ta aina enam. Soomes on üksindust uuritud juba kakskümmend aastat.

Üksindus tapab aina enam ning on varsti kõige suurem surmade põhjustaja.

7. Vaimne tervis ja selle seos vähese puhkuse ning vaba ajaga

Puhkamisele, lõõgastumisele ja vabale ajale pööratakse tänapäeval väga vähe tähelepanu – ajale, mil organismi ressursid saaksid taastatud, keha ja meel rahuneda. Sellise hõivatuse kõrvalt ei jää noortel aega mõelda, mida nad elult soovivad või millises suunas edasi liikuda. 

Koolides toimub õppimine õppekava järgi, mis täidab vähemalt 80% õpilase ajast, lisaks treeningud ja teiste noortega peale kooli koos lävimised ning vaid 5-10% ajast jääb lapsel aega kuulata iseennast ja järgida oma südame teed. Seda muidugi vaid juhul, kui nad ei täida seda aega arvutimängudega. 

Selleks, et laps saaks päriselt keskenduda, mõelda ja tunda mis on tema tee, vajab ta selleks aega ja arutelusid vanemate ja õpetajatega (6).

8. Koroona

Koroona võimendas depressiivsust veelgi. Noorte vaimne tervis sai koroona eriolukorras tugeva löögi. Pea pooled 2020 aasta Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise küsitluses osalenud noortest tunnistasid, et tajusid enda vaimse tervise seisundi halvenemist seoses piirangute ja eriolukorraga. 

Vaimsete raskuste keskmes on paljude noorte jaoks enda mõtetega üksi jäämine. Muret tegi ka distantsõppega seotud ekraaniaja suurenemine ning huvitegevuse võimaluste vähenemine. 

Ka pere ja lähedastega seonduvalt tunti kodus lõksus olemise tunnet. See tõi kaasa suurema hulga konflikte ning piiras võimalusi saada tuge, samal ajal tundsid paljud noored üksi jäätust ja toe puudumist (9). 

On lapsi, kellele kodus õppimine sobis ja kes said oma pereliikmetega lähedasemaks. Jah, ka sellised lapsed on ka olemas. Aga nende seisund, kelle põhiline tugi oli koolikaaslaste ja õpetajate näol – on tunduvalt halvenenud.

9. Teiste pereliikmete mured

Lapsi mõjutab ka see, kui pereliikmed on stressis. Lastel oleksid nagu tundlad peas, sest nad võtavad kõik perekonna mured justkui õhust kinni. Isegi kui nad on väikesed lapsed, ei loe sotsiaalmeediat, ei vaata televisiooni – võtavad nad õhust kinni selle, mis toimub täiskasvanutega (10). Tumedust tuleviku suhtes on tublisti luua aidanud ka meedia, kus pidevalt hirmu külvatakse. Ka seda tajuvad lapsed õhust oma nähtamatute tundlatega.

10. Vägivald

Kui siia lisanduvad veel emotsionaalne ja/või füüsiline vägivald ja/või seksuaalne kuritarvitamine, võtab laste olukord veelgi hullema pöörde. 

2020 aastal oli alaealise kannatanuga kontaktseid seksuaalkuritegusid 222, millest vägistamisjuhtumeid 71. Kusjuures toimepanija oli 77 protsendil juhtudest lapsele tuttav. Ligi pooltel kordadel oli kurjategija pereliige või sugulane (11).

11. Vaimne tervis ja selle seos ebatervisliku ja toitainetevaese toitumisega

Laste vaimse tervise halvenemine omakorda tähendab, et stress mõjutab närvisüsteemi kaudu ka seedimist. Lapsed toituvad sageli ka suhteliselt ühekülgselt  – kiire võileib, burger või makaronid, jookideks limpsid, energiajoogid ja kiireks ampsuks šokolaadid ning pirukad.

Nendest valikutest ei saa aga noored kätte oma vajalikke toitainete hulka, mis tähendab, et nii füüsiline tervis kui ka vaimne tervis saavad ajapikku päris korraliku löögi. Sellele lisandub igapäevane kohustuste stress ning vajadus kõigega hakkama saada.

12. Vanemad ja ühiskond

Meie noored on meie praeguste täiskasvanute ja ühiskonna peegeldus. Midagi on ühiskonnas suurel määral valesti kui pooled noored kogevad depressiivsust. Laste üksindustunne ja kasvavad vaimse tervise häired näitavad tegelikult ainult seda, et probleem ei ole mitte lastes, vaid nende vanemates ja ühiskonnas. 

Laste ja lastevanemate suhted on külmad ja kauged, lapsevanematel pole piisavalt aega oma lastega tegelemiseks, vähe on koostegemisi ja vestlusi. Sest ühiskonna survel peavad ju lapsevandemadki edukad olema. Seega kannatavad ka lapsevanemad tegelikult samade probleemide all nagu noored.

Vaimse_tervise_häirete_tüübid

Vaimse tervise häirete ehk psüühikahäirete tüübid – ärevushäired, depressioon, posttraumaatiline stressihäire (PTSD), skisofreenia, söömishäired ehk toitumishäired, isiksus-ja käitumishäired ning neuroarenguhäired

Vaimse tervise häiret iseloomustab kliiniliselt oluline häire inimese tunnetuses, emotsionaalses regulatsioonis või käitumises. Tavaliselt seostatakse seda stressi või kahjustusega olulistes funktsioneerimisvaldkondades. 

2019. aastal elas psüühikahäiretega 1 inimene kaheksast ehk 970 miljonit inimest üle maailma, millest kõige levinumad olid ärevus- ja depressiivsed häired. COVID-19 pandeemia tõttu kasvas 2020. aastal ärevus- ja depressiivsete häiretega inimeste arv oluliselt . Esialgsed hinnangud näitavad ärevuse ja depressiivsete häirete suurenemist vastavalt 26% ja 28% vaid ühe aastaga. Kuigi on olemas tõhusad ennetus- ja ravivõimalused, ei ole enamikul psüühikahäiretega inimestel tõhusale ravile juurdepääsu (12). 

Niisamuti ei pruugi inimesed hiilivat psüühikahäiret esialgu kahtlustadagi ning hiljem on seda jälle raskem ravida. Vaimse häire tõttu kogevad inimesed sageli ka häbimärgistamist, diskrimineerimist ja inimõiguste rikkumisi.

Olenevalt sümptomitest liigitatakse vaimse tervise- ehk psüühikahäireid erinevalt (12).

Ärevushäired

2019. aastal elas ärevushäirega 301 miljonit inimest, sealhulgas 58 miljonit last ja noorukit. Ärevushäireid iseloomustavad liigne hirm ja mure ning sellega seotud käitumishäired. Ärevushäire sümptomid on piisavalt tõsised, et põhjustada märkimisväärset stressi või olulist häiret inimese üleüldises funktsioneerimises. Ärevushäireid on ka omakorda mitut tüüpi, näiteks: 

Tõhus loodusravi, sealhulgas nii eneseabi meetmed, teraapiad kui ka muud looduslikud vahendid teatud vitamiinide ja mineraalainete näol on ärevushäirete raviks täiesti olemas ning nende kohta saad lähemalt lugeda siit. Siiski, olenevalt vanusest ja raskusastmest võib ärevushäirete raviks kaaluda ka ravimite kasutamist ning psühholoogilist abi.

Depressioon

Ülemaailmselt elas depressiooniga 2019. aastal 280 miljonit inimest, sealhulgas 23 miljonit last ja noorukit.  Tavalistest meeleolukõikumistest ja lühiajalistest emotsionaalsetest reaktsioonidest igapäevaelu väljakutsetele erineb depressioon täielikult. Depressiooniepisoodi ajal kogeb inimene depressiivset meeleolu (kurvameelsus, ärrituvus, tühi tunne) või naudingu või tegevuse vastu huvi kaotust peaaegu iga päev ning seda vähemalt kahe nädala jooksul.

Depressioonis inimesele ei saa öelda, et ära tühja pärast nukrutse või, võta end kokku, või, mis veelgi hullem – katsu ikka positiivselt mõelda. Need asjad on midagi, mida depressiooni all kannatav inimene lihtsalt ei suuda. Tal puudub selleks igasugune jõud. Samuti ei pruugi ta esialgu hiilivat depressiooni kahtlustadagi. Seetõttu on lähedaste tugi ja märkamine selle vaimse tervise häire all kannatajale üks esmatähtsaid asju.

Depressiooniga kaasnevad ka mitmed muud sümptomid, mis võivad hõlmata keskendumisraskust, liigset süütunnet või madalat enesehinnangut, lootusetust tuleviku suhtes, surma- või enesetapumõtteid, unehäireid, muutusi söögiisus või kehakaalus ning eriti just väsimust või madalat enesehinnangut ja energiat (12). 

Depressiooniga inimestel on ka suurem risk endale liiga teha. Sellest kõigest, kuidas depressioonis last, noorukit, meest, naist või eakat inimest ära tunda ning millised on ohumärgid, et sinu lähedasel enesetapumõtted peas võivad olla – oleme pikemalt kirjutanud siin depressioonist põhjalikult rääkivas loos.

Depressiooni raviks on olemas tõhusad looduslikud abivahendid ning ka psühholoogiline ravi mille kohta saad lähemalt lugeda siit. Siiski, olenevalt vanusest ja depressiooni raskusastmest võib kaaluda ka ravimite kasutamist.

Bipolaarne häire

2019. aastal koges bipolaarset häiret ülemaailmselt 40 miljonit inimest. Bipolaarse häirega inimesed kogevad vaheldumisi depressiivseid episoode koos maniakaalsete sümptomite perioodidega. Depressiooniepisoodi ajal kogeb inimene peaaegu iga päev depressiivset meeleolu (kurbus, ärrituvus, tühi tunne) või huvi kaotust naudingut pakkuva tegevuse vastu. 

Maania sümptomid võivad hõlmata eufooriat või ärrituvust, suurenenud aktiivsust või energiat ja muid sümptomeid, nagu suurenenud jutukus, tormavad mõtted, suurenenud enesehinnang, vähenenud unevajadus, hajameelsus ja impulsiivne ning hoolimatu käitumine. Ka bipolaarse häirega inimestel on enesetapurisk suurem (12). 

Bipolaarse häire raviks on olemas erinevad tõhusad võimalused, sealhulgas psühhoharidus (psühhoharidus on tõenduspõhine terapeutiline sekkumine patsientidele ja nende lähedastele, mis annab teavet ja tuge haiguse paremaks mõistmiseks ja sellega toimetulekuks), stressi vähendamine ja sotsiaalse funktsioneerimise tugevdamine ning mõistagi ka ravimid (12).

Posttraumaatiline stressihäire (PTSD)

PTSD ja muude psüühikahäirete esinemissagedus on alati kõrgem konfliktidest mõjutatud olukordades. PTSD võib tekkida pärast kokkupuudet äärmiselt ähvardava või kohutava sündmuse või siis, sündmuste seeriaga. Posttraumaatilist stressihäiret iseloomustavad: 

  • traumaatilise sündmuse või sündmuste taaskogemine olevikus (pealetükkivad mälestused, tagasivaated või luupainajad),
  • sündmuse või sündmustega seotud mõtete, tunnete ja ka inimeste vältimine,
  • pidev tunne, et kuskil valitseb kõrgendatud oht. 

Need sümptomid püsivad vähemalt mitu nädalat ja põhjustavad märkimisväärset talitlushäiret. Ka sellele psüühikahäirele on olemas tõhus psühholoogiline ravi.

Skisofreenia

Skisofreenia mõjutab maailmas kokku ligikaudu 24 miljonit inimest ehk 1 inimest 300-st ning skisofreeniaga inimeste oodatav eluiga on 10–20 aastat madalam kui kogu elanikkonnal (13).

Põhjused selleks on füüsiliste haiguste hiline diagnoosimine ja halb ravi, antipsühhootiliste ravimite metaboolsed kõrvaltoimed, ebatervislik eluviis ja samuti ka kõrge enesetapurisk. Skisofreeniat iseloomustavad olulised tajuhäired ja muutused käitumises. Sümptomiteks võivad olla: 

  • püsivad luulud, 
  • hallutsinatsioonid, 
  • mõtlemise häire, 
  • väga ebakorrapärane käitumine,
  • äärmuslik erutus. 

Skisofreeniaga inimestel võib esineda püsivaid raskusi oma kognitiivse funktsiooniga. Siiski on olemas mitmeid tõhusaid leevendus- ja ravivõimalusi, sealhulgas ravimid, psühhoharidus, perekondlikud sekkumised ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon (12, 13).

Söömishäired ehk toitumishäired nagu Anorexia nervosa ja Buliimia nervosa

2019. aastal koges söömishäireid 14 miljonit inimest, sealhulgas peaaegu 3 miljonit last ja noorukit. Söömishäired, nagu anorexia nervosa ja bulimia nervosa, hõlmavad ebanormaalset söömist ja üleliigset muret toidu pärast, samuti silmatorkavaid kehakaalu ja kehakujuga seotud probleeme. Sümptomid või käitumine põhjustavad märkimisväärset ohtu või tervisekahjustust, märkimisväärset stressi või olulist funktsioneerimishäiret. 

  • Anorexia nervosa algab sageli noorukieas või varases täiskasvanueas ja on seotud enneaegse surmaga meditsiiniliste tüsistuste või siis, enesetapu tõttu. 
  • Buliimia nervosat põdevatel inimestel on märkimisväärselt suurem risk uimastitarbimise, suitsidaalsuse ja tervisega seotud tüsistuste tekkeks. 

Mõlema toitumishäire raviks on olemas tõhusad ravivõimalused, sealhulgas perepõhine ravi ja kognitiivteraapia (12).

Isiksuse- ja käitumishäired 

2019. aastal elas juba ainuüksi antisotsiaalsete isiksushäirega (ka düssotsiaalne isiksushäire) inimesi maailmas kokku ligikaudu 40 miljonit, sealhulgas lapsed ja noorukid (12). Aga erinevat tüüpi isiksuse-ja käitumishäireid on veel mitmeid, sealhulgas:

Noorukite ja täiskasvanute isiksus- ja käitumishäired:

  • Spetsiifilised isiksushäired
    • Paranoiline isiksushäire (teiste kahtlustamine ja umbusaldamine ning nende motiivide väärtõlgendamine).
    • Skisoidne isiksushäire (eraldatus inimsuhetes, emotsioonide piiratud väljenduslaad).
    • Düssotsiaalne isiksushäire (teiste inimeste õiguste rikkumine ja eiramine).
    • Nartsissistlik isiksushäire (empaatiatunde puudumine, imetlusvajadus, enesetähtsustamine).
    • Ebastabiilne isiksushäire (ebastabiilsus mina-pildis, emotsionaalsuses ja inimsuhetes).
    • Histriooniline isiksushäire (ülemäärane ähelepanu vajadus ja emotsionaalsus).
    • Anankastne isiksushäire (korra ja kontrolli vajadus ning selle ületähtsustamine tuues ohvriks paindlikkuse, inimsuhted ja rõõmutunde).
    • Vältivisiksushäire (sotsiaalne pärsitus ja ülitundlikkus negatiivse hinnangu suhtes).
    • Sõltuvisiksushäire (alluv k’itumine, vajadus hoolitsuse järele, lahutuskartus).
    • Muud spetsiifilised isiksushäired nagu ekstsentriline (eccentric), “haltlose” type, ebaküps, nartsissistlik, passiivne-agressiivne või psühhoneurootiline isiksus.
    • Täpsustamata isiksushäire.
  • Segatüüpi ja muud isiksushäired.
  • Püsivad isiksusemuutused. Siia alla liigituvad pikaajalise tugeva stressi, raske psüühilise haiguse või katastroofilise kogemuse järel tekkinud täiskasvanuea isiksus- ja käitumishäired inimesel, kellel varem isiksushäiret pole olnud (12, 14).

Käitumis- ja tundeeluhäired lastel:

  • Hüperkineetilised häired:
    • Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)
    • Hüperkineetiline käitumishäire
  • Käitumishäired:
    • Perekonnas avalduvad käitumishäired
    • Sotsialiseerumata käitumishäire
    • Sotsialiseerunud käitumishäire
    • Tõrges-trotslik käitumine
  • Segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired:
    • Käitumishäire depressiooniga
  • Lapsele iseloomulikud tundeeluhäired:
    • Lahutamiskartus lapsel
    • Lapse foobiad
    • Lapse sotsiaalfoobiad
    • Lapse rivaalsushäire
  • Lapse või nooruki suhtlemishäired:
    • Valikuline mutism
    • Reaktiivne kiindumishäire
    • Valikuta kiindumine
  • Tikid:
    • Lühiajalised tikid
    • Kroonilised motoorsed või vokaalsed tikid
    • Gilles de la Tourette’i sündroom
  • Lapse või nooruki muud käitumis- ja tundeeluhäired:
    • Mitteorgaaniline enurees
    • Mitteorgaaniline enkoprees
    • Söömishäire imiku- või lapseeas
    • Pica imiku- või lapseeas
    • Liigutuste stereotüüpiad
    • Kogelemine
    • Ebarütmiline kõne
    • Muud täpsustatud käitumis- ja tundeeluhäired (12, 14, 15, 16).

Kõikide nende häirete raviks on olemas tõhusad psühholoogilised ravimeetodid, mis hõlmavad sageli ka vanemaid, hooldajaid ja õpetajaid ning kognitiivseid probleemide lahendamise või sotsiaalsete oskuste koolitust (12).

Neuroarenguhäired

Neuroarenguhäired on käitumis- ja kognitiivsed häired, mis tekivad arenguperioodil ja hõlmavad olulisi raskusi spetsiifiliste intellektuaalsete, motoorsete, keeleliste või sotsiaalsete funktsioonide omandamisel ja teostamisel. Neuroarenguhäired hõlmavad muuhulgas intellektuaalse arengu häireid, autismispektri häireid ja aktiivsus- ja tähelepanuhäireid (ATH). 

  • Aktiivsus- ja tähelepanuhäireid (ATH) iseloomustab püsiv tähelepanematus ja/või hüperaktiivsus-impulsiivsus, millel on otsene negatiivne mõju akadeemilisele, tööalasele või sotsiaalsele toimimisele. Intellektuaalse arengu häireid iseloomustavad olulised piirangud intellektuaalses funktsioneerimises ja kohanemiskäitumises, mis viitab raskustele igapäevaelus teostatavate igapäevaste kontseptuaalsete, sotsiaalsete ja praktiliste oskustega. 
  • Autismispektri häire (ASH) kujutab endast mitmekesist haigusseisundite rühma, mida iseloomustavad teatud raskused sotsiaalse suhtlemise ja vastastikuse sotsiaalse suhtlemise osas, samuti püsivad piiratud, korduvad ja paindumatud käitumismustrid, huvid või tegevused.

Neuroarengu häiretele on olemas tõhusad ravivõimalused, sealhulgas psühhosotsiaalsed sekkumised, käitumuslikud sekkumised ning töö- ja kõneteraapia. Teatud diagnooside ja vanuserühmade puhul võib kaaluda ka ravimite kasutamist (12).

Kuidas_parandada_noorte_vaimset_tervist_Vaimne_tervis_ja_selle_heaolu

Millised on lahendused, et noorte vaimne tervis saaks paraneda? Siin on selleks 7 soovitust!

Mida teha, kui noori kimbutab stress, üksindus, depressiivsed mõtted, eluisu kaotus, tühjus ja mure tuleviku pärast? Need noored on tulevased lapsevanemad – emad ja isad. Millist eeskuju annavad nad oma lastele? Lootust, helgust, kergust või raskust ja masendust? Depressiivsusest üldiselt omal jõul välja ei tulda. Need noored vajavad tuge ja abi.

Loomulikult oleneb õigeim ravi ennekõike vaimse tervise häire tüübist, konkreetsest inimesest, kes häire all kannatab ning ka tema lähedastest. Seetõttu saamegi allolevalt anda ainult väga üldiseid nõuandeid.

Siiski, erinevatest looduslikest võimalustest ärevushäirete ja depressiooni raviks oleme põhjalikumalt kirjutanud oma varasemates lugudes ÄREVUSHÄIRED – ärevushäire tunnused, tüübid ja looduslik ravi” ja “DEPRESSIOON – kuidas seda ära tunda ja milliste looduslike vahenditega depressiooni leevendada?“. Seega, kui sina ise või sinu lähedane kannatab neist ühe või teise all, siis soovitame sealse spetsiifilisema info ja soovitustega kindlasti tutvuda. Nüüd aga üldiste nõuannete juurde.

1. Tänulikkus ja üksteise märkamine ning hoidmine

Me elame paremini, kui kunagi varem, aga oleme ikka õnnetud ja rahulolematud. Võib-olla tuleks korraks peatuda, vaadata oma elu kõrvalt ja mõelda, et äkki on mul kõik hästi? Mul on kodu, mul on lapsed, mul on auto, mul on õed-vennad, ema ja isa, sugulased ja sõbrad. Mul on töö ja sissetulek. Ma saan reisida ja kohvikutes käia, sporti teha, harivaid kursusi võtta, oma hobidega tegeleda jne. Olla päriselt iga päev tänulik kõige eest, mis on olemas ja millised võimalused on meile antud. Pöörata rohkem tähelepanu endale, perele, sugulastele ja sõpradele meie ümber.

Hoida, toetada, tunnustada, kuulata ja aidata üksteist. Olla üksteise jaoks rohkem olemas märkamise, hea sõna või abiga.

Aga, siin on üks aga. Teadmine sellest – või endale kordamine, et mul on ju tegelikult kõik olemas ja ma ei tohiks nuriseda – ei aita alati. See tunne, et midagi on puudu – lihtsalt ei taha ära kaduda. Tee või tina. Seda just seetõttu, et see on TUNNE, mitte mõtlemine, mida saab mõistusega seletada või üritada end mõtlema sundida. Seega, kui mõistusega tead, et sul on kõik olemas, aga see tunne, et midagi on ikka puudu – ei kao, siis võib-olla on hoopis midagi ÜLE? Mõtle sellele, ehk on üle see emotsioon või tunne, et midagi on puudu?

Kui õpid märkama, süvenema, lõdvestuma ja vabastama, siis mõistad, et päris sinul ei ole kunagi midagi puudu ega üle. Siis mõistad, et tegelikult on see puudu-üle-mäng üks kiuslik ego teema ja ei puutu üldse PÄRIS sinusse.

2. Uuendused koolisüsteemis – ehk tänapäeva noored on need, kes saavad maailma ise muuta

Eespool tõin välja, et kool hõivab 80% laste ajast. Tänapäeva koolisüsteem on samuti iganenud ja tekkinud hierarhilisest maailmavaatest, mil hakkas tekkima tsivilisatsioon ja sealt omakorda esimesed armeed, kirikud ja neist omakorda politsei, haigla- ja vanglasüsteemid oma pikkade kõledate koridoride ja ülevalt alla tulevate käskude ja korraldustega.

Ka kool on tekkinud samast süsteemist – kus voolavusel, initsiatiivil, usaldusel ja orgaaniliselt tekkivatel õppeolukordadel on olnud vähe ruumi. Ehkki, juba on märgata ka muutusi.

Kool on tänapäeva uuendusmeelsele ajale jalgu jäänud ja seda tunnevad ka noored. Esimene september tekitab ärevust veel nendeski, kes on juba ammu kooli lõpetanud. 

Koolisüsteem võiks muutuda lapsesõbralikumaks, kus lapsed ei pea istuma hommikust õhtuni laua taga. Paljud tunnid annab ära teha väljas, looduses, ettevõtteid ja muuseume külastades jne – õppides reaalsest elus enesest. Laiendades silmaringi ja mõtlemist. Tänapäeva lapsed ei suuda juba oma olemuselt enam nii konstantselt paigal püsida kui varasemad põlvkonnad. Nad vajavad liikumist ja liikumise pealt õppimist. 

Põhjalikku õpet pakkuvas Schumacher Collegeś on kasutusel nn “pea-süda-käed” (ingli k head, heart and hand) lähenemine, mille tuumaks on arusaam, et inimene õpib erinevatel tasanditel – mentaalselt (mõistus, mälu), emotsionaalselt, sotsiaalselt, kehaliselt, käitumuslikult jne. Selleks, et õppima tulnud inimese väärtuslikku aega kõige tõhusamalt kasutada, on mõistlik erinevaid õppimise tasandeid tasakaalustada ning seda ka ühe päeva sees. 

Näiteks on üldjuhul keskhommik parim aeg mõtlemist nõudvateks tegevusteks, pealelõunasse sobivad hästi füüsilised, õhtupoolikusse ehk emotsionaalsemad tegevused, kuigi need ajad ei ole kuidagi kivisse raiutud.

Tähtis on erinevate õppimisviiside tasakaalustamine, sest väga vähesed suudavad päev läbi mõelda, emotsionaalsed olla või õppimise seisundis füüsilist tööd teha. (6)

Vaimse_tervise_häirete_ravi

3. Teadmine sellest, et raskused ja negatiivsus on indikaatorid sellest, et midagi tuleb muuta ning iga olukord pakub võimalust kasvamiseks ja õppimiseks

Raskustega aitab hakkama saada teadmine, et negatiivsetel energiatel on oma kindel ülesanne – täiesti otsene, olulist õpetust edastav roll. Need energiad tugevdavad ja väestavad meid. 

Kõik need keerulised olukorrad läbistavad meie emotsionaalkeha ning toovad esile kõik puhastamist vajavad mustrid. Kõik, mis ei toimi, seda tulebki muuta – koolisüsteem, probleemid perekonnas, ühiskonna toimivus, suhtlusviisid jne. Noored näevad, et ühiskonnas on palju, mis ei toimi ja nemad ongi need, kes seda kõike ise saavad muuta. 

Noortele tuleb vaid sisendada, nemad on see muutus, nemad saavad muuta ja neil on õigus muuta. 

Iga hetk pakub õppimist ja võimalust reageerida olukordadele positiivselt. Igas olukorras on kasvamise võimalus. Igas hetkes on värav enda väestamisele  – vastutuse võtmine olukorra eest. 

Igas hetkes saame valida, kas reageerida huumoriga või vihastuda, kas võtta olukorda kerguse või raskusega. Saame alati valida kellegi solvangu peale mõtte ja tundega, et ma ei anna sellele solvangule tähtsust. See on enesemeisterlikkus. 

Mida enesemeisterlikumad me oleme, seda kergem on elu.

Muidugi mõista ei maksa kohe igas suunas rapsima ja kõike mis ei meeldi kohe tohterdama hakata. See teadmine, et sul on jõud ja õigus muuta ning oma elu täpselt nii liikuma panna nagu soovid, see, et kogu vastutus sinu oma elu ees lasubki just sinul endal – võib olla omamoodi äärmiselt kurnav ning ka ärevusttekitav.

Nagu öeldakse, tark ei torma ja igal asjal on oma õige aeg ja koht. Ennekõike tuleb ikka lõdvestuda, rahuneda, endaga kontakt luua ning jõuda teadmisele selles kas, mida ja kui paljut on vaja muuta ning milline roll võib just sinul selles muutmises olla. Tegelikult tahame ju kõik lihtsalt püsivat heaolu, aga kui pidevalt siblime, muudame, närveldame – siis ei mahu sellesse pilti heaolutunne. Lõdvestu, lõdvestu ja veelkord LÕDVESTU! See käib nii noorte endi, kui ka nende vanemate kohta.

4. Igapäeva katsumused – ärme ole iseendaga liiga karmid

Elu kõige suurem katsumus on hakkama saada igapäevaeluga ja selle erinevate aspektidega. Tähelepanu vajavad perekonnaelu, karjäär, rahaasjad, koristamine, toiduvalmistamine, isiklik vaimne ja füüsiline areng, sõbrad, sugulased jne. Kõik need eluaspektid on vaja käimas hoida ja neid austada, aga seda võib vahel liiga palju olla. Seega, kui aeg-ajalt tunned, et see kõik kasvab üle pea, siis ära ole enda vastu liiga karm.

Seda ongi kõike väga palju, millega inimene igapäevaselt peab hakkama saama. Seetõttu ole enda üle uhke! Suurim väljakutse ja areng meie eluteel ongi meie igapäevane elu. 

Siiski, ära suurest uhkusest, et igapäevaeluga toime tuled nüüd päris joovastusse ka satu, ega luba sel uhkusel end juhtima hakata. Valu enda poputamisega vaigistamine ja negatiivse positiivsega asendamine on vahel vajalik. Niisamuti on vahel vaja endale ilusaid sõnu öeldes turgutada oma ego. Teisalt jälle, ei saa sinna ka kinni jääda ning oma pead pidevalt ning krooniliselt nö jaanalinnu kombel liiva alla peita. Poputa end teadlikult ja just siis, kui seda enim vajad. Mitte liiga vähe, aga mitte ka liiga palju!

5. Võtta elu kergusega

Elu võib proovida võtta ka kergusega ja kõigesse ei ole vaja liigse tõsidusega suhtuda. Ellu liiga raskelt suhtudes võime jääda ilma elu rõõmust ja ilust – kuidas päike õrnalt keha paitab, kuidas meretuul sõõrmetesse tulvab, kuidas lillede ilu ja lõhn ning linnulaul hetkega kohale toob ja keha maandab, kuidas väikeste laste siirus südant avab, kuidas sõbra naeratus või ema pannkoogid soojust ja turvatunnet loovad.

Unusta süütunded ja kriitika. Kui tunned, et oled teinud vea, siis anna endale ja teistele andeks. Ära mine kaasa enese süüdistamisest tulenevate negatiivsete emotsioonidega. Negatiivsust on siin maailmas ilma selletagi piisavalt. 

Olgem tänulikud kõikide õppetundide eest.

Parim viis kuidas alustada süütunnetest, pingetest ja negatiivsetest emotsioonidest vabanemisega on taaskord lõdvestamine. Esialgu just oma füüsilise keha lõdvestamine. Seda saad teha mil iganes viisil sulle meeldib. Jaluta 15 minutit, tee joogat, mine sauna või ujulasse, tee mõned kätekõverdused ja kükid või selja venitusharjutused – usu, enda jaoks sobiva viisi kuidas oma keha lõdvestada ja seeläbi ka meeltele veidi puhkust anda leiad kõige paremini just sina ise.

6. Elu baasvajadused – toitumine, liikumine, uni – korda

Nii laste kui vanemate olukorda saab väga palju paremaks muuta, kui paigas on elu baasvajadused – toitumine, liikumine ja piisav uni (10). Ära nõua endalt palju, aga ära nõua palju ka oma lastelt, jäta aega puhkamiseks, iseendaga olemiseks, perega koos olemiseks, enda meelepäraste hobidega tegelemiseks ja lihtsalt niisama olemiseks. Puhanud meel leiab lahendusi. Tekivad uued ideed ja taipamised, mis on südame ja soovidega rohkem kooskõlas. 

Toitu nii tervislikult ja mahedalt kui võimalik. Kui organism saab vajalikud toitained kätte, saab ta paremini hakkama ka pingete ja koormusega. Lisaks aitab pingeid maandada mõõdukas füüsiline koormus, aga treeninguga ei ole vaja üle pingutada. Pingutus ja paus peaks käima käsikäes!

Siiski, tervisliku toitumisega ei maksa ka äärmustesse ega fanaatiliseks minna. Kui vanaema pakutud kringlitükike (või kaks) meele rõõmsaks teeb, siis on see just täpselt see kõige parem rohi. Tähtis on tasakaal ning üle pingutada ei ole vaja ei saiakeste ning limonaadide ega ka mitte rohelise salati ja supertoitudega.

Oma keha saab õppida kuulama ning tegelikult ütleb ta sulle ise kui tal saiakestest kõrini on ning ka vastupidi, millal võib endale natuke maiustamist lubada. Inimese organism on tegelikult nutikas, kuula teda ja ta juhendab sind!

Ecoshi_Noorex_vaimne_tervis_ja_selle_heaolu_

7. Noorte vaimset ja füüsilist tervist toetavad vitamiinid, mineraalained ja antioksüdandid

Vaimne tervis on füüsilise tervisega tugevamalt seotud kui arvatagi oskad. Seega võib teatud toitainete puudus organismis vaimse tervise probleeme nagu depressiooni, ärevushäireid ja stressi süvendada või, siis esile kutsuda. Ning vastupidi, nende toitainete olemasolu – vaimse tervise häirete sümptomeid oluliselt parandada. Mitmed uuringud näitavad, et terve vaimse seisundi ja närvikava jaoks oluliste toitainete hulka kuuluvad (enamik neist toitainetest sisaldub ka Noorexi koostises) just nimelt:

Nii võib mõni oskuslikult valitud toidulisand ebatervisliku toitumise korral vaimse tervisega lausa imet teha!

Noorte vaimne tervis ja see, kuidas noori omalt poolt toetada on ka meile Ecoshis mõtlemisainet pakkunud. Seetõttu arendasimegi spetsiaalselt noortele mõeldud toote nimega Noorex, mis sisaldab selle vanusegrupi nõudliku organismi jaoks just neid essentsiaalseid kontsentreeritud toitaineid nagu aminohappeid (valgud) L-tauriin, L-teaniin, L-arginiin , C-, B6-, B9- ja B12- vitamiinid, mineraalaineid nagu magneesium ja tsink ning organismi jõuvarusid boostivat roosilõhnalist kuldjuurt.

Vitamiinide, mineraalainete, antioksüdantiderikas kompleks Noorex on spetsiaalselt mõeldud toetamaks noorte vaimset ja füüsilist tervist. Kuid mitte ainult, Noorexit võivad võtta kõik, kes soovivad pingeliste perioodidega toimetulekuks noorendavat jõudu juurde saada. 

NOOREX

Noorexi tervisekasud:

  • Tõstab vastupidavust pingelistel perioodidel. Noorex annab rasketel perioodidel vastupidavust juurde. See aitab paremini toime tulla pingetega ning toetab sinu keha ülemõtlemise ja unepuuduse korral. Noorex vähendab ärrituvust ja rahutust, rahustab närvisüsteemi, tõstab keskendumisvõimet, aitab teadvel ja kohal olla ning tasakaalustab ja stabiliseerib organismi. Toode ennetab organismi ülekoormust ja koormusest tulenevaid külmetus- ja viirushaigustesse haigestumisi. 
  • Ideaalne taastumiseks peale treeningut. Noorex on sobiv ka füüsiliseks taastumiseks peale treeningut, kui olulised mineraalained on välja higistatud ja lihased kipuvad krampi tõmbuma ning piimhappe liigsest kogunemisest valutama. 
  • Rikastab organismi oluliste toitainetega. Noorte toitumine on sageli ühekülgne ja toitainetevaene, aga Noorex täidab organismi varud toitainetega. Nii saab ennetada toitainete puudusest tulenevat ülekoormust ning sellest tulenevalt omakorda jõuetust, viirustesse haigestumist, meeleolu kõikumisi ja depressiooni langemist. 
  • Muudab organismi aluseliseks. Noored kipuvad tarvitama ka alkoholi. See teeb aga keha liigselt happeliseks, mis omakorda raskendab hommikust ärkamist ning teeb kehvaks ka üleüldise enesetunde (sellist enesetunnet tuntakse teisisõnu ka kui pohmelli). Noorex aitab keha uuesti tasakaalu viia ja organismi taas aluseliseks muuta. 
  • Piisab sellest, kui tarbid kõigest 2-4 kapslit päevas. Kuna elu on läinud kiireks ja loeb ainult lihtsus, kiirus ja mugavus, siis Ecosh on just need kõige olulisemad toitained viinud ühte tootesse. Selleks, et kõik vajalikud toitained kätte saada, piisab vaid kahe kuni nelja kapsli tarvitamisest päevas.

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Autorid: Agnes Laine ja Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Shutterstock.com, Pixabay.com

Allikad:

  1. Noored | Statistikaamet
  2. 158107216065_Eesti_kooliopilaste_tervisekaitumine_2017_2018_uuringu_raport.pdf (tai.ee)
  3. Kokkuvõtteks – Huvialaharidus, huvitegevus noorsootöö osana ja noorte motivatsioon (weebly.com)
  4. Baktoo_Uibu.pdf (ut.ee)
  5. 158107216065_Eesti_kooliopilaste_tervisekaitumine_2017_2018_uuringu_raport.pdf (tai.ee)
  6. T. Trapido, “Lood, mis loovad”.
  7. Statistika juhtimislauad 
  8. ERISAADE | Väärkohtlemine, laste vaimse tervise kollaps. Lastekaitse liit: kõigil on kohustus märgata ja teavitada – Delfi
  9. ​Sotsiaalkaitseminister: noorte vaimne tervis vajab eritähelepanu | Sotsiaalministeerium (sm.ee)
  10. Lemme Haldre: meis kõigis on isetervenemise võime olemas | Arvamus | ERR
  11. ERISAADE | Väärkohtlemine, laste vaimse tervise kollaps. Lastekaitse liit: kõigil on kohustus märgata ja teavitada – Delfi
  12. Mental disorders (who.int)
  13. Life expectancy in schizophrenia and years of potential life lost (nationalelfservice.net)
  14. Inimene.ee
  15. Häiriva käitumisega lapse puhul lihtsaid retsepte ei ole: Õpetajate Leht (opleht.ee)
  16. Lapseea psüühikahäired (kliinikum.ee)

Kas sellest postitusest oli abi?

Lisa kommentaar

×

Ostukorv