Mis on D3-vitamiin?

Kuigi nime jĂ€rgi vitamiin, on D-vitamiini aktiivne vorm (kolekatsiferool) organismis tegelikult vĂ€ga mitmekĂŒlgset toimet omav hormoon, mis on vajalik kuni 3000-le erinevale organismi protsessile. Kolekaltsiferoolid on rasvlahustuvad, sarnase ehitusega bioaktiivsed prohormoonid – kolekaltsiferool (vitamiin D3) ja ergokaltsiferool (vitamiin D2). D3-vitamiin salvestub meie kehasse loomsete produktidega, mille imendumine toimub passiivdifusioonina peensoolest.

Imendunud vitamiin D viiakse maksa, kus tekib 25-hĂŒdroksĂŒkolekaltsiferool, mis on vitamiin D ringlusvorm veres ja millest saab mÀÀrata D-vitamiini taset organismis. Nahas tekib UV-kiirguse ehk pĂ€ikese toimel 7-dehĂŒdrokolesteroolist kolekaltsiferool, mis viiakse samuti maksa. Neerudes muundub 25-hĂŒdrokĂŒkolekaltsiferool kaltsitriooliks, mis on hormoon (1, 10).

Millistest allikatest D-vitamiini saab?

D- vitamiin tekib organismis lÀbi naha pÀikese ehk ultraviolettkiirguse (UVB) toimel. Eestis (59°N) on pÀike D-vitamiini allikana kÀttesaadav ainult suvekuudel, mistÔttu on septembrist maini vaja kindlasti leida endale D-vitamiini lisaallikas. Selleks sobib hÀsti toidulisandina D3-vitamiin, mis on D-vitamiini eelistatum ja tugevam vorm (1, 9, 10)

Toiduga saab D-vitamiini piiratult. Peamisteks looduslikeks D-vitamiini allikateks on kalaÔli, munakollane, vÔi, maks ja pÀrm. D-vitamiini leidub ka mÔnedes kunstlikult vitamiiniga rikastatud toiduainetes nagu piim, jogurt, kuid D-vitamiini osakaal nendes toitudes on ÀÀrmiselt tagasihoidlik (11).

15 D vitamiini sisaldavat toitu:

  1. TursamaksaĂ”li: 34,0 mcg (1 360 IU)/1 spl – 170% DV
  2. Forell: 16,2 mcg (645 IU)/85 g – 81% DV
  3. LĂ”he: 14,2 mcg (570 IU)/85 g – 71% DV
  4. Seened (mis on olnud UV-valguse kĂ€es): 9,2 mcg (366 IU)/Âœ tassi – 46% DV
  5. Piim 2% (D-vitamiiniga rikastatud): 2,9 mcg (120 IU)/1 tass – 15% DV
  6. Soja-, mandli- ja kaerapiimad (D-vitamiiniga rikastatud): 2,5-3,6 mcg (100-144 IU)/1 tass – 13-18% DV
  7. Hommikusöögihelbed (D-vitamiiniga rikastatud): 2,0 mcg (80 IU)/1 portsjon – 10% DV
  8. Sardiinid (konserveeritud): 1,2 mcg (46 IU)/2 sardiini – 6% DV
  9. Munad (D-vitamiini sisaldab ainult munakollane): 1,1 mcg (44 IU)/1 suur – 6% DV
  10. Veisemaks: 1,0 mcg (42 IU)/85 g – 5% DV
  11. Tuunikala (konserveeritud): 1,0 mcg (40 IU)/85 g – 5% DV
  12. Juust (Cheddar): 0,3 mcg (12 IU)/28 g – 2% DV
  13. Seened (Portabella): 0,1 mcg (4 IU)/Âœ tassi – 1% DV
  14. Kanafilee: 0,1 mcg (4 IU)/85 g – 1% DV
  15. Veisehakkliha: 0 mcg (1,7 IU)/85 g- 0% DV (11, 32).
  • mcg (ÎŒg) – mikrogrammid portsjoni kohta
  • IU (International Unit) – rahvusvahelised ĂŒhikud portsjoni kohta
  • %DV (Percent Daily Value) – pĂ€evane vÀÀrtus protsentides
  • 1 mcg (ÎŒg) D-vitamiini vastab 40 IU-le

Milline on D-vitamiini roll kehas?

D-vitamiinil on tÀhtis roll osaleda:

‱ kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse regulatsioonis tagades tugevad luud ja hambad,
‱ immuunsĂŒsteemi töös, suurendades vastupanuvĂ”imet infektsioonidele (kĂ”ik haigused nĂ€itavad, et kehas on pĂ”letik),
‱ normaalse ainevahetuse, sĂŒdametegevuse, stabiilse nĂ€rvisĂŒsteemi ning vererĂ”hu sĂ€ilitamises,
‱ lihaste sh sĂŒdamelihase talitluses (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8).

PÔletike, kolesterooli ja D-vitamiini omavaheline seos

Peamiselt tekivad pĂ”letikud kehas stressist, pingest ja ĂŒlevĂ€simusest. PĂ”letike tekkega annab organism teada, et vĂ€sinud keha vajab puhkust ja rahu ning immuunsĂŒsteem asub pĂ”letiku korral keha sisekeskkonna tasakaalu eest vĂ”itlusse (17, 18).

Kolesterool on tĂ€htsaim keha pĂ”letikuvastane aine, mida maks toodab intensiivselt nii vaimse kui fĂŒĂŒsilise pinge olukorras. Kolesteroolist hakkab organism tootma kĂ”iki keha kaitseks vajalikke pĂ”letikuvastaseid hormoone, sh D3-vitamiini. D3-vitamiini puudusel tĂ”useb organismis kolesterooli tase, et intensiivistada D3-vitamiini sĂŒnteesi pĂ”letike elimineerimiseks (12, 13, 14, 15, 16, 19).

PĂ€ike ja D vitamiini kasutegurid sinu tervisele

Teaduslikult tÔestatud D-vitamiini kasutegurid sinu tervisele

D-vitamiini kasulikkus on teadlaste jaoks huvipakkuv uurimisobjekt ning on oletatud, et D-vitamiin vÔib mÀngida rolli paljude erinevate terviseprobleemide ennetamisel ja ravil nagu nÀiteks:

  1. Luud: piisavad D-vitamiini kogused koos kaltsiumiga vÔivad parandada luude tervist ja ennetada rahhiiti, osteomalaatsiat (luude pehmenemine luu mineraliseerumise hÀire tÔttu) ja osteoporoosi (luude hÔrenemine) (1, 31, 33, 34, 25).
  2. PolĂŒskleroos (ka, hulgiskleroos, multiskleroos, hulgikoldekĂ”vastumus, multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex)): vastavalt 2006. aasta uuringule vĂ”ib D-vitamiin mĂ€ngida rolli polĂŒskleroosi arengus (11, 22, 35, 36, 25).
  3. SĂŒda: 2008. aastal avaldatud uuringu kohaselt vĂ”ib D-vitamiini piisav kogus vĂ€hendada ka sĂŒdame-veresoonkonna haiguste tekkimise vĂ”imalust (35).
  4. ImmuunsĂŒsteem ja gripp: lisaks vĂ”ib D-vitamiin 2010. aasta uuringu kohaselt aidata vĂ€hendada hooajalise A-gripi tekkimise ohtu ja tugevdada immuunsust (29, 35, 37).
  5. VĂ€hk: kuna madalat D-vitamiini taset on seostatud ka teatud vĂ€hitĂŒĂŒpide suurenenud riskiga (nĂ€iteks eesnÀÀrmevĂ€hi), vĂ”ib selle vitamiini piisav sisaldus veres aidata vĂ€hiriski vĂ€hendada (22, 25, 26, 27, 38, 39).
  6. Testosterooni tase: D-vitamiin on oluline ka meeste tervisele ja vÔib tÔsta testosterooni taset. Kuigi tÀiendavaid uuringuid on veel vaja, viitavad hiljutised uuringud sellele, et D-vitamiini puudus vÔib pÔhjustada madalat testosterooni taset.

Kuna madal testosterooni tase vĂ”ib meestel pĂ”hjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, nagu uneapnoet, kehva ainevahetust, madalat libiidot ja vĂ€simust – on D-vitamiini piisava taseme sĂ€ilitamine meeste tervise jaoks kriitilise tĂ€htsusega (40, 41, 42).

  1. Kaal: D-vitamiini kasulikkus ei lĂ”pe veel siin, sest nimelt on aktiivse D-vitamiini piisavat taset seostatud ka saledama kehaga. NĂ€iteks suutsid ĂŒhes uuringus inimesed, kes vĂ”tsid pĂ€evas kaltsiumi ja D-vitamiini, kaotada rohkem kaalu kui need, kes said platseebot (35, 37, 43).
  2. Suu ja hammaste tervis: D-vitamiin hoiab luud, hambad ja lihased terved, kuna aitab hallata selliste elutÀhtsate toitainete, nagu kaltsium ja fosfaat taset organismis. Lisaks vÔib D-vitamiin aidata vÀhendada ka igemepÔletikku, mis on seotud parodondi (igemete) haigustega.

2020 aasta ĂŒlevaate kohaselt on seerumi piisavat D-vitamiini taset seostatud suuÔÔne parema arengu ja tervisega kogu elu vĂ€ltel (30, 31, 44).

  1. Lihasmass: lisaks leidsid teadlased 2017. aasta uuringus, et inimestel, kellel oli rohkem keha rasvavaba massi ja lihasmassi, oli ka kÔrgem aktiivse D-vitamiini tase. See viitab sellele, et aktiivne D-vitamiin kehas vÔib aidata suurendada lihasmassi ja lihasjÔudu (43, 44).
  2. Diabeet: D-vitamiin vĂ”ib aidata suurendada keha tundlikkust insuliini suhtes ja seelĂ€bi vĂ€hendada insuliiniresistentsuse riski, mis on sageli 2. tĂŒĂŒpi diabeedi pĂ”hjuseks.

Selleks, et hoida veres D-vitamiini optimaalset taset (> 80 nmol/l), on teadlaste sĂ”nul vajalik D-vitamiini pĂ€evane annus ĂŒle 2000 IU, kuna on leitud, et sel tasemel on diabeedi oht madalaim (11, 45, 46).

  1. Rasedus: teadlased viitavad sellele, et rasedatel naistel, kellel on D-vitamiini puudus, vĂ”ib olla suurem risk preeklampsia tekkeks ja enneaegseks sĂŒnnituseks. Lisaks seostatakse rasedate naiste kehva D-vitamiini taset ka rasedusdiabeedi ja bakteriaalse vaginoosiga.

Rasedad naised peaksid siiski olema ettevaatlikud D-vitamiini liigsete koguste ja ĂŒledoosiga, sest 2013. aasta uuringus seostasid teadlased raseduse aegset kĂ”rget D-vitamiini taset suurenenud toiduallergia riskiga lapse kahe esimese eluaasta jooksul (47, 48, 49).

  1. Toiduallergia lastel: toiduallergia elanikkonnas on suurenenud, aga D-vitamiini tase nÀib olevat samaaegselt vÀhenenud. Lausa kuni 10 protsendil 12-kuustest imikutest on kliiniliselt kinnitatud toiduallergia. SeetÔttu on D-vitamiini ebapiisavat taset seostatud ka lapseea toiduallergiatega (47, 50, 51).
  2. Steroididele resistentne astma ja atoopiline dermatiit: on leitud, et D-vitamiin vĂ”ib parandada pĂ”letikuvastaseid toimeid ja vĂ”ib tĂ”enĂ€oliselt olla steroididele resistentse astma korral ĂŒks vĂ”imalikest teisestest ravimeetoditest. Lisaks nĂ€itavad hiljutised andmed, et D-vitamiini manustamine vĂ”ib vĂ€hendada ka atoopilise dermatiidi raskust (47, 51).
  3. Postmenopaus (periood, mis algab 12 kuud pĂ€rast viimast menstruatsiooni): postmenopausis naiste seas on osteoporoosi, rinnavĂ€hi ja sĂŒdame-veresoonkonna haiguste levimus mĂ€rkimisvÀÀrselt suurem.

Kuid praegused teaduslikud tĂ”endid viitavad sellele, et lisaks kaltsiumi homöostaasile vĂ”ib D-vitamiinil olla kaitsvaid omadusi rindade neoplasmade vastu, see vĂ”ib vĂ€hendada sĂŒdame-veresoonkonna haiguste riski ja soodustada luude tervist (38, 52).

  1. Depressioon: lisaks osaleb D-vitamiin erinevates ajuprotsessides ning seetÔttu arvatakse D-vitamiini puudusel olevat roll ka depressiooni kujunemisel (11).
  2. PÔletik: D-vitamiin vÔib mÔjutada ka pÔletikulist mikrokeskkonda. Veelgi enam, teadlased viitavad sellele, et pÔletiku ja vÀhi vahel vÔib olla tugev seos (39).

Siiski, mitmetes D-vitamiini kasutegurites ei ole teadlased veel 100% ĂŒksmeelt leidnud ning teatud vĂ€idete kinnitamiseks on endiselt vaja tĂ€iendavaid uuringuid. Seega Ă€ra hakka ennast ise diagnoosima ega ravima vaid pöördu haiguse kahtluse korral oma perearsti poole (11).

D vitamiini puuduse riskifaktorid

Kellel on vitamiinipuuduse risk suurim?

KÔrgeim D-vitamiini vaeguse risk on inimestel, kes tervislikel vÔi muudel pÔhjustel liiguvad vÀhe vÀljas, saamata nahale otsest pÀikest. Seega enim ohustatud on istuva eluviisiga, eakad ja liikumispuudega inimesed. Oluline on teada, et ka vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvÔime organismis mÀrkimisvÀÀrselt (11).

D-vitamiini puuduse riskifaktorid ja riskigrupid:

  • Imikud, rinnalapsed (kuna inimese piimas on D-vitamiin piiratud) ja alla 5-aastased lapsed
  • Rasedad ja imetavad naised
  • Üle 65-aastased tĂ€iskasvanud
  • Kontoritöötajad, kes viibivad palju siseruumides
  • Tumedama nahaga inimesed
  • KĂ”rge rasvaprotsendiga inimesed, kuna rasvarakud seonduvad D-vitamiiniga ja takistavad selle sisenemist vereringesse
  • Veganid ja taimetoitlased
  • MĂ”ned terviseseisundid ja meditsiinilised probleemid vĂ”ivad samuti raskendada D-vitamiini omastamist, sealhulgas:
    • neeruhaigus vĂ”i kui neerud ei suuda D-vitamiini toota
    • maksahaigus
    • pĂ”letikulised soolehaigused
    • teatud tĂŒĂŒpi vĂ€hk
    • Crohni tĂ”bi
    • tsöliaakia
    • kroonilised pĂ”letikulised haigused
    • hĂŒperparatĂŒreoidism
    • maovĂ€hendusoperatsioon
    • tsĂŒstiline fibroos ja tsöliaakia
  • Isikud, kes tarbivad teatud ravimeid, mis kĂ”ik vĂ”ivad pĂ€rssida D-vitamiini ainevahetust:
    • Kortikosteroidravimid nagu prednisoon (Deltasone, Rayos ja Prednicot)
    • Kehakaalu langetavad ravimid nagu orlistat (Xenical ja Alli)
    • Kolesterooli alandavad ravimid, nĂ€iteks kolestĂŒramiin (Questran, LoCholest ja Prevalite)
    • HIV ja AIDSi ravimid (22, 23, 24, 25).

D vitamiini puuduse sĂŒmptomid

Milliseid sĂŒmptomeid ja haiguseid vĂ”ib D3-vitamiini vaegus pĂ”hjustada?

  • luuvalu ja seljavalu;
  • luude hĂ”renemist (nt osteomalaatsia, osteoporoos, rahhiit, skeleti deformatsioon);
  • hammaste luukoe nĂ”rgenemist (kaaries);
  • vĂ€simust ja kurnatust;
  • sagedamini haigestumist ja viirustele vastuvĂ”tlikum olemist, sest teadaolevalt parandab D-vitamiin immuunrakkude, sealhulgas T-rakkude ja makrofaagide tööd, mis kaitsevad keha patogeenide ja viiruste eest;
  • kognitiivseid hĂ€ireid vanematel tĂ€iskasvanutel;
  • lihaste (sh ka sĂŒdamelihase) funktsiooni halvenemist (nt lihaskorseti nĂ”rkus, lihaskrambid, –
    jÀikus ja -valu);
  • meeleolu kĂ”ikumist;
  • juuste vĂ€ljalangemist;
  • depressiooni;
  • suurenenud surmaohtu sĂŒdame-veresoonkonna haiguste tĂ”ttu;
  • rasket astmat lastel;
  • varajast menopausi (varane ĂŒleminekuiga);
  • erinevaid autoimmuunse geneesiga haigusi nagu I tĂŒĂŒpi diabeeti, reumatoidartriiti ja Sclerosis multiplex’i;
  • toitainete nagu nĂ€iteks kaltsiumi imendumise langust soolestikus 15% -ni (inimesed kellel ei ole D-vitamiini puudust omastavad tavaliselt kaltsiumi 60-80%);
  • madalat D-vitamiini taset on seostatud ka teatud vĂ€hitĂŒĂŒpide (nĂ€iteks eesnÀÀrmevĂ€hi) suurenenud riskiga;
  • D-vitamiini puudust seostatakse ka suuÔÔne haiguste ja paljude suuprobleemide, nagu kaaries, hambadefektid, parodontiit suurema riskiga ning pĂ”hjusega, miks suuhaiguste ravid ebaĂ”nnestuvad (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 22, 25, 26, 27, 28, 29, 30).

Tasub teada!

  • D-vitamiin on rasvlahustuv ning seetĂ”ttu imendub vitamiin Ă”lis lahustatuna organismis paremini. Ecoshi D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool on saadud lambavilla lanoliinist ja lahustatud meeldivamaitselises kookosĂ”lis, oliivi- vĂ”i omega-3 ja -6 rikkas kanepiseemneĂ”lis. Viimane on kasvatatud puhtas Eesti looduses.
  • Ecoshi D3-vitamiin on villitud klaaspipetiga varustatud pudelitesse, millega on mugav doseerida vajalikke koguseid.
  • Oluline on teada, et pĂ€ikesekaitsekreemi kasutamine takistab D-vitamiini sĂŒnteesi nahas (20).
  • Huvitav fakt on see, et ilma kaitsekreemita pĂ€ikese kĂ€es olles toodab nahk D-vitamiini ainult esimese 10-30 min jooksul, edasi hakkab nahk pruunistuma ja D vitamiini tootmine lĂ”ppeb. Selle ajaga imendub kehasse ca 15-20 000 IU-d (375-500 mcg) D-vitamiini ning piisavalt pĂ€ikese kĂ€es viibides on normaalne D-vitamiini tase veres 150 -230nmol/l (20, 21).
  • PĂ€ikeselistelt maadelt talvel Eestisse saabudes pĂŒsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult 3–4 nĂ€dalat.

D3-vitamiini puuduse kÀes kannatab enamik Eesti inimesi

Kuidas ma saan teada, kas mul on D-vitamiini puudus?

NB! D-vitamiini taset saab mÔÔta perearstide juures vÔi kÔikides polikliinikutes. D-vitamiini saab mÔÔta ka eralaboris SYNLAB. D-vitamiini tase veres vÔiks olla vahemikus 75 nmol/l-kuni 175 nmol/l. Selline tase peab olema tagatud kogu aasta vÀltel.

Tartu Ülikooli teadlaste uuring nĂ€itas, et eestlastel esineb D-vitamiini vĂ€hesust aastaringselt. 80%-l uuringus osalejatest jĂ€i ka sĂŒgisel D-vitamiini tase seerumis alla optimaalse. TĂ”sine D-vitamiini puudus (tase alla 50 nmol/L – hĂŒpovitaminoos) esines 29%-l eestlastest (9).

Milliste ĂŒhikutega mÔÔdetakse D-vitamiini taset veres?

Eestis mÔÔdetakse D-vitamiini taset veres nmol/l ehk nanomooli liitri kohta.

D3-vitamiin

*D-vitamiini tasemed on vĂ”etud raamatust „D vitamiini revolutsioon“ Soram Khalsa, M.D.

*Tartu Ülikooli Kliinikumi D-vitamiini teabelehel viidatakse, et maksimaalne ohutu pĂ€evane annus pikaaegsel kasutamisel on 10 000IU e. 250 mcg.

D3-vitamiin ja soovituslikud manustamise kogused?

Sinu D-vitamiini tase veresMinimaalne vajalik D-vitamiini pÀevaannus defitsiidi korrigeerimiseks + optimaalne septembrist-maini pÀevannusD-vitamiini pÀevaannus kokku
80 nmol/l0 ”g + 30 ”g30 ”g = 1200IU
70 nmol/l10 ”g + 30 ”g40 ”g = 1600IU
60 nmol/l20 ”g + 30 ”g50 ”g = 2000IU
50 nmol/l30 ”g + 30 ”g60 ”g = 2400IU
40 nmol/l40 ”g + 30 ”g70 ”g = 2800IU
30 nmol/l50 ”g + 30 ”g80 ”g = 3200IU
20 nmol/l60 ”g + 30 ”g90 ”g = 3600IU
10 nmol/l70 ”g + 30 ”g100”g = 4000IU

Mida tĂ€hendab D3-vitamiini toodete taga olev ĂŒhik IU, mcg vĂ”i ”g?

IU on rahvusvaheliselt mÀÀratud bioloogiliselt toimiva aine kogus mingis aines (nt toidulisandis), mille kangust vĂ€ljendatakse jĂ€rgmiste ĂŒhikutena:

‱ IU (International Unit),
‱ mcg (mikrogramm) vĂ”i ”g (mikrogramm).

NB! Mikrogrammide (mcg) ja Internation Units (IU)
omavahelist suhet arvutatakse:

1 mcg (vÔi ”g) = 40 IU
Nt: 25 mcg x 40= 1000 IU-d D3-vitamiini

Millist D-vitamiini Sa peaksid siis tarbima?

Kui organis on D3-vitamiini vaegus, siis soovitame kasutada KanepiÔli D3 vitamiini 4000 iu/tilk. Inimesed kellele kanepimaitse ei meeldi, sobib hÀsti maitsestamata puhas KookosÔli D3 vitamiin 4000 iu/tilk. Kui organis D3 vitamiini vaegus puudub, on soovitatav oma D3 vitamiini taset hoida KookosÔli D3 vitamiin 1200 iu/tilk

D3-vitamiin ja selle liigtarbimine?

D-vitamiini ĂŒledoosi ei ole vĂ”imalik saada liigsest pĂ€ikese kĂ€es viibimisest, sest kehal on D-vitamiini sĂŒnteesimiseks nahaalusest kolesteroolist efektiivne reguleerimismehhanism. D-vitamiini ĂŒletarbimise mĂŒrgitusnĂ€hud vĂ”ivad ennekĂ”ike tekkida kestval ĂŒlisuurte annuste tarbimisel toidulisandina ja avalduvad vĂ€ikelastel juba 45 ÎŒg (1800 rĂŒ) igapĂ€evasel tarbimisel; tĂ€iskasvanutel peetakse mĂŒrgiseks igapĂ€evast kogust 250–1000 ÎŒg (10000–40000 IU) (11).

D-vitamiini ĂŒletarbimine vĂ”ib pĂ”hjustada anoreksiat, kaalukaotust, polĂŒuuriat ja sĂŒdamerĂŒtmihĂ€ireid. TĂ”sisemaks tagajĂ€rjeks on kaltsiumi ladestumine pehmetes kudedes, mis viib pöördumatute neeru-, sĂŒdame- ja veresoonkonna kahjustusteni (11).

Kliendi D3-vitamiini testi ja tarbimise tagasiside

Minu D-vitamiini nĂ€it veres oli 23 nmol/l. Tarbisin Ecoshi D3 vitamiini 4000 IU- tilk kolm nĂ€dalat ĂŒks tilk pĂ€evas ja sain verest vĂ”etud D-vitamiini testi tulemuseks 125 nmol/l.
Hiljem jĂ€tkasin tarbimist ĂŒks tilk kahe pĂ€eva jooksul ja sellega hoidsin D3 vitamiini taset 110-135 nmol/l kohta.

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

  1. D-vitamiin (wikipedia.org)
  2. D3 Deficiency (clevelandclinic.org)
  3. 8 Signs of Vitamin D Deficiency (healthline.com)
  4. Vitamin D and Autoimmunity (nih.gov)
  5. Autoimmune Diseases | IntechOpen
  6. D3 and risk of early menopause (nih.gov)
  7. Vitamin D and hair loss (medicalnewstoday.com)
  8. Nutritional Disorders (msdmanuals.com)
  9. D-vitamiin (virtuaalkliinik.ee)
  10. The “sunshine” vitamin (nih.gov)
  11. Vitamin D (nih.gov)
  12. D3 and Inflammation (nih.gov)
  13. Body’s attempt to fight inflammation – Moncton Naturopathic Medical Clinic
  14. D3 Synthesis (lumenlearning.com)
  15. Breaking old rules, raising new hopes – Harvard Health
  16. Cholesterol and vitamin D production | UNSW Newsroom
  17. How stress influences disease: Study reveals inflammation as the culprit – ScienceDaily
  18. Inflammation: Stress-Related Diseases (nih.gov)
  19. PÕLETIK. Kolesterool, D3 | Dr Riina Raudsik
  20. Vitamin D From The Sun (healthline.com)
  21. D-VITAMIINI REVOLUTSIOON | Rahva Raamat
  22. Vitamin D Deficiency (webmd.com)
  23. These Groups Are Prone To D3 Deficiency | Prevention
  24. People at risk need access to supplements | Guidelines in Practice
  25. Normal vitamin D levels (medicalnewstoday.com)
  26. Illnesses Linked to Vitamin D Deficiency | Everyday Health
  27. Vitamin D in Cancer Prevention (nih.gov)
  28. Vitamin D | Linus Pauling Institute | Oregon State University
  29. Vitamin D Lowers Your Risk of COVID-19? (healthline.com)
  30. D3 and Oral Health (nih.gov)
  31. Vitamin D – NHS (www.nhs.uk)
  32. Dietary Guidelines | health.gov
  33. D3 levels on bone mineral density (nih.gov)
  34. Vitamin D for osteoporosis (nih.gov)
  35. Benefits of Vitamin D (healthline.com)
  36. Vitamin D Levels and Risk of Multiple Sclerosis | JAMA Network
  37. Vitamin D prevents seasonal influenza – PubMed
  38. Time for more vitamin D – Harvard Health
  39. Anti-Inflammatory Effects of Vitamin D in Tumorigenesis (nih.gov)
  40. Daily Vitamin (takecareof.com)
  41. D3 on testosterone levels – PubMed (nih.gov)
  42. Supplements For Every Man’s Needs – Men’s Journal
  43. D3 improves muscle strength (medicalnewstoday.com)
  44. D3 effects on muscle function (plos.org)
  45. Vitamin D – Diabetes
  46. Vitamin D and Type 2 Diabetes (news-medical.net)
  47. D3 Benefits (medicalnewstoday.com)
  48. Vitamin D and Preterm Birth and Preeclampsia – PubMed
  49. D3 status and food allergy development – PubMed
  50. Vitamin D and Food Allergy | AAAAI
  51. Vitamin D in Asthma and Allergy – PubMed
  52. Vitamin D and Postmenopausal Women’s Health (npjournal.org)

Kas sellest postitusest oli abi?

×

Ostukorv