Stress kirjeldab meie igapäevaelus ette tulevat pinget, mis muutub probleemiks, kui inimene tunneb end ülekoormatuna ja on võimetu sellega toime tulema. Stress mõjutab keha ka füüsiliselt ning võib pikemalt kestes olla vägagi hävitav. Stressiga toimetulekuks on põhiline omandada tõhusad stressijuhtimisvõtted, toituda tervislikult, vältida alkoholi ja muude stimuleerivate jookide joomist ning tarbida vajadusel stressi maandavaid taimseid ürte ning keha toetavaid, toitvaid  ja turgutavaid toidulisandeid. 

Kuna närvisüsteemist sõltub nii palju, siis on oluline õppida pöörama tähelepanu sellele, kuidas Sinu keha reageerib stressile. Stress ise ei ole üdini halb, vaid võib olla positiivne motivaator elu väljakutsetega toime tulemisel, kuid teada on, et kui organismis on kortisooli tase pikka aega kõrge, ohustavad meid suurema tõenäosusega tõsised terviseprobleemid. 

Mis on kortisool?

Kortisool on neerupealiste koores sünteesitav steroidhormoon, mille tase veres on kõige kõrgem hommikuti kella 6-8 vahel, kõige madalam õhtuti 20-22 paiku. Kortisool valmistab meid ette päevasteks tegemisteks. Kortisooli esineb nii krooniliselt stressis olevatel inimestel kui ka neil, kes on täiesti terved. (1)  Sellel elutähtsal hormoonil on kehas kümneid erinevaid eesmärke ja arvukalt keemilisi koostoimeid.

Mida kortisool täpsemalt teeb?

Kortisooli retseptorid on hajutatud kogu kehas, neid leidub peaaegu igas rakus ning neil on erinevad olulised funktsioonid.

Kortisooli retseptorid: (2)

  • aidavad meid hoida ärkvel ja erksana,
  • aitavad vältida väsimust ja ajuudu,
  • aitavad hoida ainevahetust käigus (aitab energia saamiseks rasva põletada),
  • tasakaalustavad veresuhkru taset (kuna see võimaldab rakkudel energia saamiseks glükoosi omastada ja kasutada),
  • vähendavad põletikku ja aitavad kaasa paranemisele,
  • tasakaalustavad vedeliku taset soola ja vee tarbimise põhjal,
  • aitab kaasa vererõhu kontrollile,
  • abitavad kaasa paljude kognitiivsete protsesside, näiteks õppimisel ja mälul sõnastamisele,
  • aitavad reageerida ohtudele ja neist pääsemisele,
  • aitavad kaasa loote arengule raseduse ajal.

Hans Selye 4 erinevat stressi liiki

Kanada endokrinoloog ja bioloogilise stressi kontseptsiooni looja Hans Selye arvates ei kahjusta meid mitte stress, vaid meie vastusreaktsioon stressile. H. Selye on välja pakkunud  neli stressi liiki, kus ühel teljel tuvastas ta hea stressi (eustress) ja halva stressi (distress)

Teisel teljel on liigne stress (hüperstress) ja vähene stress (hüpostress). Hüperstress on igasugune stress liigses hulgas ning hüpostress on ebapiisav hulk stressi ehk väljakutsetevaene elu. Seega, organism vajab teatud hulgal stressi, et jääda terveks. 

Kui eustress ehk positiivne närvisüsteemi pinge aitab tulemuste saavutamiseks rakendada olemasolevaid jõuvarusid ja tõstab eneseusku, siis distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mille puhul enesehinnang langeb, tekib hirm ja ärevustunne eelseisvate sündmuste eest, mis tunduvad ületamatud. 

Tervist ohustavaimad on krooniline distress ja hüperstress. Selye pooldab nende tasakaalustamist: lõppeesmärk oleks tasakaalustada hüper- ja hüpostress ning omada piisavalt eustressi. Stressi emotsionaalseteks reaktsioonideks on pahameel, viha ja raev; kartus, ärevus ja hirm; masendus ja kurbus. Inimesed on erinevad, nii on ka nende reaktsioonid erinevad.

Mis toimub kehas stressiga kokku puutudes? 

Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem 

Stress mõjutab otseselt närvisüsteemi. Närvisüsteemi võib jaotada kaheks – sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline närvisüsteem tagab organismi toimimise stressi – või ohuolukorras, parasümpaatiline aga siis, kui organism on rahuolekus.

Ohu olukorras keha justkui tardub –tuleb otsustada kas võidelda või põgeneda. Igasugune stress annab läbi närvisüsteemi ajule märku ohust. Sisse lülitub sümpaatiline närvisüsteem (3)

Sümpaatilise närvisüsteemi käivitumisel suunab keha kõik ressursid lihastesse selleks, et leida ruttu jõud võitlemiseks või põgenemiseks. Selline reaktsioon on paika pandud juba meie eellaste ajastul, mis on normaalne ja vajalik ellujäämiseks, kuid pikaajaliselt sellises olukorras viibimine toimub kõigi keha teiste süsteemide arvelt.

Stressi mõju kehale ja pikaajalise stressi tulemusel kujunevad haigused

Nagu ülalpool öeldud, stressi ehk ohuga kokkupuutumisel tekkiv kortisool ehk nn stressihormoon põhjustab vere valgumist lihastesse, peamiselt jäsemetesse, samal ajal voolates ära nahast, seedesüsteemist ja isegi mõnel määral ajust. Sageneb südamerütm, tõuseb arteriaalne vererõhk, laienevad silmapupillid, suureneb lihaspinge, suhkru hulk veres kasvab, janutunne tekib, ahenevad veresooned ning langeb immuunsüsteemi töövõime (4) . Selline pikaajaline seisund võib lõpuks põhjustada (5)

Pikaajalisest stressist tulenevate haiguste käes vaevlevad rohkem aga need täiskasvanud, kelle lapsepõlv on möödunud hirmude, konfliktide, vägivalla või muude raskete sündmuste käes. Nende võime stressi ja traumadega efektiivselt toime tulla on suuresti vähenenud. Miks see nii on loe lähemalt artiklist “Krooniline haigus ja ebaedu saavad alguse tihtipeale lapsepõlve traumadest. Uuri küsimustiku abil, kas Sinu probleemid on saanud alguse lapsepõlvest!”. 

Kasuliku stressi mõju kehale

Neurobioloogid on kindlaks teinud, et lühiajaline mõõdukas ühekordne stress on inimesele vajalik ellujäämiseks ja aju arenguks. Lühiajaline stress teravdab tähelepanu, mobiliseerib aju tööd, soodustab informatsiooni kiiret vastuvõtmist ja meeldejätmist, aju neuronvõrgustiku ja mälu arengut. See aktiveerib immuunsüsteemi ja on vajalik tervenemiseks ja tervena püsimiseks. 

Lühiajaline stress on inimesele isegi meeldiv. Näiteks enne tööalast edutamist, tähtsat perekondlikku sündmust (pulmad, laste sünd) sageneb meeldivalt pulss, mõõduka füüsilise koormuse korral tekib kerge ärevus, mööda keha valgub laiali mõnus soojus, tõuseb meeleolu jne. 

Normaalse sisemise kontrolli olemasolul tuleb lugeda kasulikuks stressi, mis tekib lahendust nõudva probleemi korral, õppimisprotsessis uue olukorraga kokkupuutumisel, esmakordsel auto juhtimisel, uute tööülesannete täitmisel jne. 

Mis tekitab tänapäeval halba stressi? 

Tänapäeva inimene võib endale aga hädaohtu ette kujutada. Organismis toimuvat biokeemiliste protsesside seisukohalt ei ole vahet, kas stress tekkis reaalse vaenlase või vastavate mõtete alusel tekkinud ohutaju tõttu. Mõlemal juhul moodustuvad ajus nii või teisiti stressihormoonid ja käivitub stressireaktsioon. Ohuks ja stressireaktsiooniks võib tänapäeva inimese jaoks olla:

  • verbaalne solvang, 
  • tekkiv ärevus, 
  • paratamatusetunne, 
  • konfliktsituatsioonid, 
  • hirm ebaedu ees, 
  • kriitika,
  • töölt vallandamise oht, 
  • füüsilise ohu ootus, 
  • otsustamine jne. 

Organism võib ka ise esile kutsuda bioloogilise stressi, kui ta ei tule toime:

  • väljastpoolt saabuvate toksiinidega, 
  • toitainete ja vedeliku defitsiidiga, 
  • ohtlikke nakkuste – viiruste, parasiitide, seente ja kahjulike bakterite näol ning 
  • alkoholi ja suitsetamisega

Toksiinide, patogeenide ning toitainete defitsiidi korral aitab keha toetada Ecoshi terviklik kehapuhastuskuur. Vaata lisaks SIIT.

Stressi ja organsüsteemide omavaheline seos

Kui elu toob püsivat muret ja stressi, siis on keha alalises pinges ehk nn pooltöös. Kui seedesüsteem ei tööta korrapäraselt, jääb toit seedimata kujul roiskuma ja arenema hakkavad roisubakterid, mis tähendab, et kahjulikud bakterid võtavad kasulike bakterite üle võimust põhjustades seedeprobleeme nt koliit kui Crohni tõbi ning areneb ka ülekaal ning rasvumine

Pideva stressi korral on seedesüsteemi verevarustus ja toitainete transport kudedesse ja rakkudesse häirunud, sest kogu tähelepanu ja energia on pidevalt lihastel. See kurnab lihaseid. 

Alaline lihaspinge põhjustab lõpuks lihaskangust ja valu. Pinges lihastest ei liigu korralikult läbi veri, vesi ega energia. Sellest võib järeldada, et fibromüalgia (lihaspinged, kangus ja valud) võib tekkida stressist ja abi võib saada nt B-vitamiinide, magneesiumi suurendatud doosidest  mis on vajalikud närvisüsteemi rahustamiseks ning väävlist ehk MSM-st, mis aitab eemaldada rakkudest toksiine ning ehitada üles valke, kõhrkude ja sidekude. Pideva stressi tõttu ei saa rakud ka toitaineid, mis võib põhjustada näiteks luudehõrenemist ehk osteoporoosi, muid luude ja liigeste kroonilisi haigusi ning Alzheimeri tõbe ja dementsust. 

Stressi olukorras pole inimestel ka suguiha, sest verevarustus on mujal. Suguiha tekib lõõgastunud ja rahuolekus. Pikaaegse stressi tulemuseks on raku alavarustatus toidu, vee ja hapnikuga, mis põhjustab rakukahjutusi. Kui keharakud on näljas ja janus, siis ei saa inimene mitte kuidagi olla rõõmus ja heas meeleolus. 

Kui siia juurde lisada veel ühekülgne toitainetevaene toitumine, elu jooksul kogunenud toksiinid, vähene veejoomine ja liikumine, on tulemuseks tõsised kroonilised haigused. Teadlaste hinnangul võib pikaajaline stressihormoonide rohkus lühendada eluiga koguni 15 aastat.

Kuidas stressiga toime tulla?

Vastupanuvõimet ehk teisisõnu võimet elu tõusude ja mõõnadega toime tulla saab aga parandada väga mitut moodi. Keha stressireaktsiooni aitavad vähendada:

  • võimalikult vähetöödeldud toidu söömine, 
  • igapäevane mediteerimine (6) , 
  • looduses viibimine (7), 
  • sügavad ja lõõgastavad hingamisharjutused (8),
  • regulaarne treening (9)
  • muusika kuulamine, 
  • head inimsuhted, 
  • andestamine ja rahuldustunde leidmine. 

Kui sa võtad kasutusele ülalnimetatud soovitused ning õpid juhtima oma raskeid emotsioone, väärtustama ennast ning keskenduma olulisele, siis tunned end rahulikumana ja lõõgastunumana ning tuled toime mistahes probleemidega, mida elu sulle ette seab. 

Toitumine stressi ajal

Mitte miski ei asenda tervislikku toitumist. Mida suurem stress on, seda tõenäolisemalt sööd sa rämpstoitu ja magusat. See võib küll ajutiselt su enesetunnet parandada, aga kokkuvõttes valad sellega õli tulle. Jälgi teadlikult, et saaksid toiduga rohkesti tervislikke valke, mida annavad näiteks kala, kanaliha, munad, piimatooted (kui ei esine piimatalumatust), oad, kiudaineterikkad toidud ning pähklid ja seemned. Väldi suure glükeemilise koormusega toite, nagu valge riis, kartulid, sai ning suhkrurikkad toidud ja joogid, mis lihtsalt võimendavad veresuhkru kõikumisi. 

Halb toiduvalik

Kiired süsivesikud nagu 

  • suhkur, 
  • sai, 
  • valge riis, 
  • rafineeritud teraviljatooted – stimuleerivad stressihormooni kortisooli vallandumist,
  • ergutid – nagu kohv, alkohol ja nikotiin – suurendavad pingeid kehas. 

Hea toiduvalik

Hea toiduvaliku alla kuuluvad järgmised stressi vähendavad toiduained (10):

  • täisteratooted, 
  • kaer, 
  • rasvane kala, 
  • läätsed, 
  • avokaado,
  • spargel,
  • värsked puu- ja köögiviljad,
  • marjad, 
  • pähklid ja seemned
  • tume šokolaad,
  • küüslauk. 

Vitamiinid, mineraalained ja muud toitained ning toidulisandid, mis toetavad keha stressi korral

Kui sul on stressirohke aeg ja sa ei söö alati õigesti, tasuks võtta multivitamiini, et saaksid kindlasti kätte närvisüsteemi tervisele vajalikud vitamiinid ja mikroelemendid. Näiteks väsimust ja masendust võib süvendada B6- ja B12-vitamiini, foolhappe-, raua- ja tsingi puudus.

Tervisliku meeleolu hoidmiseks ja stressi kahjulikele mõjudele vastu seismiseks on tähtsad ka oomega-3- rasvhapped. Valkudest ehk aminohapetest on stressi puhul enim abi L-trüptofaanist, L-türosiinist, L-tauriinist, L-teaniinist. 

Vitamiinid 

  • A-vitamiin – aitab kahjutuks teha toksiine, mis alandavad energiataset.
  • B1-vitamiin – tõstab meeleolu ja on elutähtis närvisüsteemi talitluseks.
  • B3-vitamiin – korrastab unemustreid
  • B4-vitamiin (koliin) ja B8-vitamiin (inositool) on rahustava toimega. 
  • B5-vitamiin (pantoteenhape) – kontrollib neerupealiste talitlust, mis täidavad stressireaktsioonides peamist osa. 
  • B6-vitamiin – on asendamatu tuju parandava ajukemikaali serotoniini tootmiseks. 
  • B12-vitamiin – aitab sünteesida hea enesetunde ajukemikaale.
  • C-vitamiin – kulutatakse kiiresti ära stressireaktsioonides ning selle puudus võib süvendada ärevust ja ärrituvust.
  • E-vitamiin – on võimas antioksüdant. 

Mineraalained 

  • Kaltsium – aitab lõõgastuda
  • Kroom – stabiliseerib veresuhkru taset
  • Magneesium – tugevdab immuunsust
  • Seleen – on antioksüdant ja tugevdab E-vitamiini toimet
  • Tsink – suurendab vastupanuvõimet infektsioonhaigustele ja aitab toksiine neutraliseerida 

Aminohapped

Mis on aminohapped ja mis on nende funktsiooniks? Aminohapped on valgud ehk proteiinid, mis moodustavad organismi materiaalse baasi – plastilise materjali rakkude, rakkudevahelise aine ja kudede moodustamiseks ning on vajalikud mitmesuguste füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks nagu: 

  • katalüütilised (ensüümid), 
  • liikumis- (müosiin), 
  • regulatoorsed (hormoonid), 
  • transpordi- (hemoglobiin, müglobiin), 
  • kaitsefunktsioonid (immuunglobuliinid, interferoon) ja paljud teised. 

80-st tuntud aminohappest pakuvad erilist huvi 28 aminohapet, mis on vajalikud igat liiki valkude (rakkude) ülesehitamiseks ja mis kõige sagedamini esinevad toiduainetes ning neist 4 osalevad suures osas stressiga toimetulemisel. Nendeks on: 

  • L-trüptofaan – kujutab endast looduslikku antidepressanti, aitab võidelda rahutuse ja depressiooni vastu
  • L-türosiin – üks paremaid antidepressante, vähendab hästi depressiooni ja ärrituvust, parandab meeleolu, kasutatakse ärevuse puhul
  • L-tauriin – kasutatakse stressi- ja raevuhoogude, ärrituvuse ja hüperaktiivsuse vähendamiseks, rahutuse, erutuvuse raviks
  • L-teaniin – aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Uuringutes on väljendatud aminohappe L-Teaniini toimet tõsta GABA-tasemeid ning alfa-laineid ajus, mis toovad kaasa rahustava toime uimasust põhjustamata. Just rahustava toime tõttu on L-Teaniin leidnud kasutust spetsialistide poolt, kes soovitavad seda aminohapet lisatarbida stressirohke perioodi vältel ning ärevuse korral.

Muud toitained/toidulisandeid 

Oomega-3-rasvhapped – vähendavad põletikke

Piimhappebakterid – aitavad taastada tasakaalu soolestikus

Rahustavad taimed

Loodus on õnnistanud meid ka paljude ravimtaimedega, mis mõjuvad närvisüsteemile rahustavalt ning aitavad meil stressirohkete olukordadega paremini hakkama saada ja kohaneda. Toon välja mõned: 

Roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea) – kuldjuurt kui adaptogeeni on Ida-Euroopas ja Aasia rahvameditsiinides üle 3000 aasta kasutatud kui energia andjat, depressiooni vähendajat, kurnatuse peletajat ja mägihaiguse ennetajat. Sobib neile, kes kurdavad väsimust, teadvuse hägunemist, võib olla ka kerget depressiooni ja keskendumisraskusi. Kroonilise väsimuse sündroomiga ja fibrumüalgiaga patsiendid on öelnud selle taime kohta, et see on teinud neil imet. Soovitav võtta 2-3 kuud, selle ajaga jõuab nende kasulik toime avalduda, võib võtta ka kauem, aga vaja võtta ette ka kõiki teisi terviseedenduslikke samme. 

Punakas kannatuslill (Passiflora incarnata) – kannatuslill on rahustava-uinutava toimega ning usaldusväärne abimees nii täiskasvanute kui ka laste unetuse, ärevuse, erutuse ja ärrituvuse korral. Kannatuslill lõdvestab kõiki elundkondi. 

Kannatuslill

Liht-naistepuna Hypericum perforatum) on enim tuntud kerge kuni mõõduka depressiooni ja aastaajast sõltuva depressiooni (seasonal affective disorder SAD) leevendajana. Ta on läbi ja lõhki närve toniseeriva toimega, ei alanda ainult stressi, vaid mõjutab ka närvikahjustust, valu, tervenemist ja tujuga seotud virgatsaineid. Annab kerguse ning kaitseb süngete mõtete ja ülitundlikkuse eest. 

Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on ammustest aegadest kasutusel stressi leevendajana ja viib sügava rahu seisundisse. 

Pingeliste perioodide ohjamiseks oleme toonud turule toote nimega Meelerahu

Et tulla igapäevaste pingetega paremini toime, oleme toonud turule tasakaalustava toote nimega Meelerahu. Meelerahu on mõeldud närvisüsteemi toetamiseks pingelistel perioodidel, mil organism saab hakata end koguma ja mobiliseerima ressursse. Meelerahu ei ole mõeldud depressiooni raviks, ent annab võimaluse, et pikaajalisest pingest ei hakkaks kujunema kroonilist stressi, mille tüüpilisteks sümptomiteks on ärevus, ärrituvus, pinge ja meeleolu kõikumised. Stressi tunneb ära ka viisil, kui inimene ei suuda enam tunda rõõmu väikestest asjadest nagu päikesepaiste ja laste rõõmukilked.

Meelerahu toode sisaldab nelja aminohapet nagu L-trüptofaan, L-türosiin,  L-tauriin, L-teaniin, meelerahu toovaid taimi nagu roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea) ja kannatuslille õite ekstrakt (Passiflora incarnata) ning foolhapet (kaltsium-L-metüülfolaat), mis kõik soodustavad ajus õnnehormoonide tootmist. 

Lisaks on soovitav võtta stressiperioodil ka B-grupi vitamiine ja magneesiumi, kuna tihtipeale tekib stress just B-vitamiinide ja magneesiumi puudusest. Kuna stressi korral kasutab organism ära ka kõik C-vitamiini varud, siis oleks kasulik lisaks teha ka C-vitamiini kuur. 

Meelerahu toodet võib tarvitada nii lühi- kui pikaajaliste kuuridena: 3-4 nädalast kuni mitme kuuni. Toode ei mõjuta kognitiivseid võimeid, seetõttu sobib toodet tarvitada ka autoga sõitmisel.   Toodet ei ole soovitav tarvitada raseduse ega imetamise ajal. 

NB! Kui on tekkinud tugevakujuline depressioon, mis on tõsine kliiniline seisund, siis selle diagnoosimiseks ja raviks on vajalik pöörduda arsti poole. Kuidas ära tunda depressiooni, sellest saab lugeda lisaks depressiooni loost.

Meelerahu tootega koos sobib pingetega paremini toime tulemiseks võtta ka: 

Vaata ka meie MEELERAHU vestlusringi, kus me räägime mitmetest lihtsatest meetoditest, kuidas endasse rohkem rahu tuua. 

Vaata lisaks ka saadet toksiinidest ja kuidas neid kehast välja viia. Toksiinid on väga suur osa sellest, miks me keha stressi kogeb.

Allikad:

  1. V. ja L. Mihkelsoo “Isetervendaja käsiraamat”.
  2. https://en.wikipedia.org/wiki/Hans_Selye
  3. M.N.Groves “Tasakaalus inimene. Holistilise taimravi teejuht”. 
  4. National Geographic “ Taimedega terveks. Holistiline vaade kodusele ravile”. 
  5. Vitamiinide ja mineraalainete käsiraamat. 

Kas sellest postitusest oli abi?

×

Ostukorv