Raskmetallid

Mitte kunagi varem pole meie ajaloos olnud kokkupuudet nii paljude mürgiste ainetega kui seda on tänapäeval. Nende hulgas on raskmetallid nagu elavhõbe, alumiinium, arseen, vask, seatina, nikkel, plii ja kaadmium; õhusaaste; ravimid; nanotehnoloogilised kemikaalid, mida pritsitakse peaaegu igale tootele; pestitsiidid, herbitsiidid ja fungitsiidid; plastid; tööstuslikud puhastusvahendid; bensiin; dioksiinid ookeanides ja tuhanded uued kemikaalid, mis keskkonda igal aastal sisse tuuakse. Need mürgid küllastavad veekogusid ja langevad taevast alla.

Toksiinidel on palju ohte. Nad mürgitavad keha otseselt, kahjustades aju, maksa, kesknärvisüsteemi ja teisi elutähtsaid piirkondi. Nad nõrgestavad immuunsüsteemi, muutes selle haavatavaks haigustele. Ja mis kõige halvem, nad toidavad vähki, viiruseid, baktereid ja teisi sissetungijaid, mis omakorda aitavad haiguste tekkimisele kaasa.  Just toksiinid on tänapäevaste tõsiste haiguste nagu vähi, Alzheimeri tõve ja teiste epideemiate vallandajad.

Raskmetallide toksilisus

Enamesinevad raskmetallid, nende allikad ja nende poolt põhjustatud haigused 

Elavhõbe

Elavhõbedat kasutatakse elektriseadmetes, patareides, lampides, kraadiklaasides. Varem kasutati seda ka pestitsiidides, fungitsiidides, antiseptikumides, pleegitavates kreemides, ka stomatoloogias hõbeplommides ehk amalgaamplommides. Kuigi paljud elavhõbedat sisaldavad ained või aparatuurid on keelatud, kasutatakse neid ikka veel. Seda võib leiduda lahtistites, printeritindis, lahustites ja värvides, kosmeetikatoodetes, pesuloputusvahendites, plastis. Üks paljudest võimalustest, kuidas me elavhõbedat saame, on mereandide kaudu, eriti suured röövkalad on elavhõbedaga saastunud. Võite vähendada riski, süües väiksemaid kalu nagu sardiinid ja makrellid.

Elavhõbedat on antud sajandeid ühelt põlvkonnalt teisele edasi. On peaaegu kindel, et Sinu vana-vana-vana-vanemad maitsesid elavhõbedaeliksiire, kui seda peeti nooruse allikaks. Elavhõbedaeliksiirid olid kuulsad üle kogu Inglismaa, ülejäänud Euroopas ja teisteski riikides. Elavhõbe on mürgine juba imeväikestes kogustes, mida on võimatu näha. Elavhõbedat on lasknud veekogudesse töötused ja 20 sajandil tekkisid elavhõbedat sisaldavad ravimid. Laste puhul on elavhõbeda allikaks ka vaktsiinid. Vanasti kasutasid elavhõbedalahust ka kübarate valmistajad viltimise kiirendamiseks. Keskmiselt elas kübarategija tollal 3 kuni 5 aastat pärast seda, kui vabrikus tööle asus.

Toksilisuse seisukohast on olulise tähtsusega elavhõbeda esinemise vorm. Tööstused kasutavad anorgaanilist elavhõbedat ja tihti satuvad elavhõbedajäägid heitveega veekogudesse. Veekogude põhjamuda mikroobid muundavad anorgaanilise elavhõbeda märgatavalt ohtlikumaks metüülelavhõbedaks. Metüülelavhõbe jõuab veekogu toiduahelasse ja kuhjub ahela kõrgeimal astmel olevates röövkalades. Erinevalt anorgaanilisest elavhõbedast kahjustab metüülelavhõbe peamiselt suuraju koort.

Raskemateks tagajärgedeks on:

  • jäsemete halvatus,
  • liikumisraskused,
  • tundehäired,
  • kuulmise nõrgenemine,
  • psüühikahäired.

Arenev kesknärvisüsteem on mõjudele tavaliselt tundlikum, seega rasedad ei tohiks elavhõbedat sisaldavat kala üldse süüa.

Amalgaamplommidest vabaneb pidevalt väikeses koguses elavhõbedat, mis närides seguneb seedeensüümide ja toiduga ning rändab edasi seedetrakti. Maos reageerib elavhõbe vesinikkloriidhappega ning tekib elavhõbedakloriid, mis võib kahjustada mao ja soolestiku sisepinda ning tekitada haavandeid. Kui elavhõbedaühendid satuvad kontakti meie soolestikus elutsevate heade bakteritega, siis hävivad need kohe. See põhjustab soolestiku mikrofloora tasakaalu häiret, mis omakorda põhjustab tervet suurt hulka erinevaid sümptomeid ja seisundeid, kõige sagedamini pärmseene vohamist ja sellest tulenevaid probleeme.

Pärast kokkupuudet elavhõbedaauruga on kesknärvisüsteemi elavhõbedasisaldus kümnekordne, võrreldes sama koguse manustamisega suu kaudu. Kesknärvisüsteemis jaguneb elavhõbe ebaühtlaselt, kogunedes väikeajju ja piklikaju piirkonda.Sümptomid varieeruvad kergest isiksushäirest kuni dementsuseni välja.

NB! Elavhõbe ei lähe organismist ära, kui ei tee selle eemaldamiseks erilisi samme. Võime võtta lihtsad puhastusprogrammid igapäevarutiiniks, et end kaitsta. Elavhõbe eemaldub aeglaselt, poolestusaeg on umbes aasta. 

Elavhõbe on lipofiilne, mis tähendab, et see kontsentreerub rasvarikastes kudedes, sealhulgas ka ajus. Seetõttu mõjutab igasugune elavhõbedamürgistus negatiivselt ajufunktsioone. Kahjuks on kõige kaitsetumad elavhõbeda mõju ees arenevad looted, imikud ja väikelapsed. Aina tihenev vaktsineerimiskalender ning seetõttu aina suurem kokkupuude elavhõbedaühenditega võib olla üheks selgituseks, miks on plahvatuslikult suurenenud ajufunktsiooniga seotud probleemide, nagu näiteks autismispektrihäire levik.

Elavhõbe kahjustab aju ja närvisüsteemi

Elavhõbedaga seotud ajukahjustus võib väljenduda näiteks imikute hilinenud arengulistes verstapostides, nagu kõndimine ja rääkimine, viletsas mälus ja tähelepanuvõimes, samuti mõjutab see just väikelastel ja eakatel keelelisi oskusi, peenmotoorikat ja käe-silmade koostööd.

Sageli nimetatakse halba mälu ja tähelepanuvõimetust ka:

  • dementsuseks,
  • autismiks,
  • tähelepanu- ja käitumishäireks,
  • Parkinsoni tõveks,
  • Alzheimeri tõveks,
  • depressiooniks,
  • migreeniks ja muudeks probleemideks.

Kuigi kõiki neid tervisehäireid võivad põhjustada ka mitmed teised faktorid, ei tasu elavhõbedamürgistust ühe põhjusena välistada. Väidetavalt on Alzheimeri tõve eest vastutav 100 protsenti elavhõbe.

Elavhõbe põhjustab lihaste ja liigeste probleeme

Kuna elavhõbe kontsentreerub rasvkoes ja akumuleerub pikema aja vältel, siis ei tohiks olla üllatav, et see võib põhjustada tõsiseid:

  • lihaste ja liigesevalusid,
  • lihasjäikust ja paistetust.

Skeleti-lihassüsteemis on elavhõbedamürgistuse nähtudeks lihaste valulikkus, kiire väsimine, lihasjäikus, krambid ja muud probleemid.

NB! Sageli võib artriidi, fibromüalgia, kroonilise väsimuse sündroomi ja multiskleroosi algseks põhjuseks olla ühe võimalusena liigse elavhõbeda akumuleerumine.

Elavhõbeda kahjustused on laiaulatuslikud

Elavhõbe on parim kütus vähile, viirustele ja bakteritele. Kokkupuude elavhõbedaga põhjustab põletikku ja võtab inimesed pantvangi tohutu arvu sümptomitega ja haigustega, milleks on:depressioon, ärevus, hüperaktiivsus ja tähelepanupuudulikkus, autism, bipolaarne häire, neuroloogilised häired, epilepsia, kihelused, tuimus, tukslemine, spasmid, kuumahood, südamepekslemine, juustekaotus, mälukaotus, segadus, unetus, libiido kaotus, väsimus, migreenid ja kilpnäärmehäired.

Alumiinium

Alumiiniumi ei peeta keemiliselt raskmetalliks, kuna see on madalama tihedusega. Kuid selle mõju tõttu organismile käsitletakse seda raskmetallidega ühes kategoorias. Alumiiniumi saame näiteks mitmetest ravimitest, sealhulgas maohapet neutraliseerivatest antatsiididest, alumiiniumist valmistatud nõudest (kui need veel kasutusel on), küpsetamisel kasutatavast hõbepaberist, antiperspirant-tüüpi deodorantidest, küpsetuspulbrist, saastunud joogiveest, toidulisanditest, autode heitgaasidest, tubakasuitsust ja ilutulestikust.

Peamiselt kahjustab alumiinium kesknärvisüsteemi, neere ja seedesüsteemi. Samuti viib see luudest kaltsiumi välja ning halvendab kaltsiumi ja fosfori imendumist. Alumiiniumi on väga palju seostatud kognitiivsete probleemidega ning vanematel inimestel sagedamini esinevate haigustega nagu Alzheimeri tõbi ja dementsus. Noorematel võib see põhjustada õppimishäireid, luuhõrenemist, kõrvade vilinat, seedimisprobleeme, koolikuid imikutel, laste hüperaktiivsust, tasakaaluprobleeme, mäluprobleeme, degeneratiivseid lihasehaiguseid ja vähki.

Arseen

Arseeni kasutatakse enamasti pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel ja kasutamisel, kuna arseen on väga mürgine putukatele, bakteritele ja seentele. Samal põhjusel lisati vanasti ka värvidesse arseeni. Arseeni kasutatakse ka veise- ja seafarmides toidulisandina ning alles hiljuti keelustati USA-s arseeni sisaldus kanalihas. Metallilist arseeni kasutatakse plii tugevdamiseks sulamites. Arseen jõuab organismi toidu (kalade ja mereandide) ja joogi kaudu, ka sissehingatav arseen on ohtlik. Samuti puutuvad arseeniga kokku inimesed, kes töötavad metallitööstuses, klaasitootmises või säilitavad puitu. Arseen akumuleerub küüntes ja juustes ning seega saab neid kasutada biomarkeritena.

Arseen põhjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi kahjustusi, kuid see on kahjulik ka neerudele, maksale, kopsudele ja põiele. Arseen võib põhjustada kurguvalu, anoreksiat, palavikku, limaskestade ärritust, südame rütmihäireid, jäsemete tuimust, sünnidefekte ja diabeeti. Mürgistuse sümptomid sarnanevad kooleraga: kõhuvalu, oksendamine, kõneraskused, lihasspasmid, segasus, kooma. Ravimata mürgistus lõpeb sageli surmaga. Krooniline arseeni mürgistus suurendab riski kopsu-, neeru- ja nahavähi tekkeks.

Kaadmium

Kaadmium esineb looduses maagis koos tsingiga, vähemal määral ka plii või vasega. Tekib fossiilkütuste põlemisel, fosforväetistest, raua ning terase ja ka tsemendi tootmisel, samuti looduslikest allikatest. Organismi satub kaadmium peamiselt seedetrakti või hingamisteede kaudu.

Kaadmiumi võib sisaldada lahustuv kohv ja tee, joogivesi, mõned karastusjoogid, rafineeritud teravili, fungitsiidid, pestitsiidid ja plast. Kindlasti lekib seda keskkonda patareidest ning sigaretisuitsuga. Kõige ohtlikum on kaadmiumit sisaldavate tolmude või aurude sissehingamine. Sigareti suitsetamisel hingatakse 10% kaadmiumi kogusest kopsudesse. Kuni 50% sigareti kaudu sissehingatud kaadmiumist absorbeerub kopsudes. Suitsetajatel on kaadmiumi sisaldus 4–5 korda kõrgem kui mittesuitsetajatel.

Kaadmium kahjustab seedesüsteemi, maksa, platsentat, neere, kopse, kesknärvisüsteemi, luid ja reproduktiivorganeid. Maksas moodustab see valkudega ühendi, mis liigub neerudesse ja kahjustab nendes toimuvat filtratsiooniprotsessi, mille tõttu kaotab keha vajalikke valke ja toitaineid.

Pikemaajaline kaadmiumi kokkupuude võib põhjustada luude hõrenemist, kuna luudest tõrjutakse kaltsium välja ja see asendub kaadmiumiga. Juba väike hulk kaadmiumi suurendab luuhõrenemise riski. Itai-Itai haigus on üks tuntum kaadmiumimürgistusest alanud epideemia. Samuti on kaadmium kantserogeenne: võib tekitada kopsu-, eesnäärme või neeruvähki. Kaadmiumi sisaldusele kehas viitab ka näiteks pidev väsimus, ärrituvus, peavalud, kõrge vererõhk, eesnäärme suurenemine, juustekadu, õppimishäired, maksa- ja nahaprobleemid, liigesevalud, alanenud immuunsus ja kopsukahjustus. Kaadmiumi eemaldamine kehast on väga raske.

Plii

Plii tekib eelkõige autokütusest, tolmust ja tööstustest lenduvast gaasist. Kuna järjest rohkem kasutatakse pliivaba bensiini, on plii emissioon arenenud maades vähenenud. Lisaks tekib pliid kaevandustes ja metallitööstuses, samuti värvides. Organismi jõuab see nii õhust kui ka toidu kaudu. Juba väike kogus pliid on inimesele väga ohtlik. Kuna plii ei lagune looduses, siis kokkupuutel maapinnaga võib see sinna jääda pikaks ajaks. Samuti on plii kahjulik bioloogilistele süsteemidele. Plii akumuleerub mulla ülemises kihis ja on liikumatu. Kui seda pidevalt juurde tekib, ei taastu normaalne mullasüsteem. Plii ei lahustu vees ning tekitab organismidele raskeid kahjustusi.

Plii kahjustab luid, aju, neere, kilpnääret, maksa ja kesknärvisüsteemi. Piideva pliiga kokkupuute korral võib mürgistus alata kergest psüühikamuutustest ja lõppeda surmaga. Oluline on seejuures, kui kaua ja kui kiiresti puutub inimene kokku raskmetalliga ning inimese vanus. Kergem pliimürgistus põhjustab väsimust, keskendumisraskusi, mälunõrkust, unehäireid, ärrituvust, luu kasvuhäireid, õpiraskuseid, kõrgenenud vererõhku, kaalukaotust, vastuvõtlikkust infektsioonidele, peavalusid, seedehäireid ja mitmeid muid probleeme. Ägedama mürgistuse sümptomid on unisus, krambid, segadus, koljusisese rõhu tõus, mis viivad teadvusetuse ja surmani. Kahjustused võivad olla ka püsivad. Kesknärvisüsteem kahjustub, kui pliisisaldus on üle 3 µmol/l. Plii võib inimesele vähki tekitada. Imikud, rasedad naised ja looted on pliimürgistusele kõige vastuvõtlikumad. Lastel imendub plii seedetraktis. Tagajärgedeks võivad olla ajukahjustused, käitumis-, kontsentratsiooni- või õppimishäired.

Kuidas organism toksiine väljutab või neid liigsuse puhul talletab?

Organismis esineva ja kuhjuva saaste imeb endasse ja viib välja lümf, verest absorbeerib saaste maks ja lagundab selle lihtsamateks ohututeks osisteks, mis viiakse koos sapiga kehast välja. Puhastustööga tegelevad ka kilpnääre ja neerupealised. Kui saastet koguneb liiga palju, siis ei tule organism selle väljaviimisega enam üksinda toime ja käivitab kaitsemehhanismid ning hakkab saastet ladestama lahustunud sooladena algul soolte seintes, nahas, olemasolevas või moodustatavas rasvakihis, hiljem maksas, neerudes, suguorganites ja viimases järjekorras lihastes, kõõlustes ja luudes. Keha organites ja õõnsustes hakkavad moodustuma kivid, häirub vereringe ja immuunsüsteemi ja organismi teiste süsteemide töö, lakkavad normaalselt kulgemast taastumis- ja iseraviprotsessid, kiirenevad vananemisprotsessid, võib tekkida iseeneslik mürgitumine. Näiteks ainuüksi soolestiku seinte saastumine, mida sageli saab mõõta kilodes, põhjustab selliste haiguste teket nagu angiin, riniit, sinusiit, herpes, astma, migreen, neurasteenia, furunkuloos, lööbed, rääkimata sooltepõletikest, seedeprotsessi häiretest (kõhukinnisus ja kõhulahtisus) ja düsbakterioosist.

Lisaks ülaltoodule tekitab mürgitust veel:

  • väheliikuv eluviis,
  • vähene puhta vee tarbimine,
  • rafineeritud toiduainete kasutamine,
  • aedviljade, rohelise ja puuviljade vähene söömine,
  • emotsionaalne ülekoormus ja pidev stress.

detox

Kuidas raskmetallidest vabaneda?

Raskmetallidest vabanemine on keeruline, kuid väga oluline. See võtab sageli väga pikalt aega, et neid kehast efektiivselt ja turvaliselt väljutada. Selle jaoks on mitmeid toite ja toidulisandeid, mis puhastumisele kaasa aitavad, näiteks:

Raskemetallide detox

Alustuseks tasub leida hambaarst, kes on spetsialiseerunud amalgaamplommide turvalisele eemaldamisele. Seejärel on hea konsulteerida holistilise meditsiini spetsialisti või toitumisterapeudiga, kes mõistab õige toitumise, toidulisandite ning seedesüsteemi ja maksa/neerude puhastamise olulisust, et kehast raskemetalle tõhusalt eemaldada.

Väga oluline on tarbida puhast vett, higistada (saunas või infrapunasaunas) ja peale seda ennast hoolikalt pesta, tervislikku ja puhast toitu süüa. Küüslauku kasutati 1970-ndatel edukalt pliimürgistusega laste ravimisel ning see aitab ka kõiki teisi raskemetalle kehast välja viia. Värske koriander on nii tõhus raskemetallide siduja, et võib suures koguses maksa üle koormata. Mõõdukal tarbimisel on see aga suurepärane abimees. Ka probiootikumid hapendatud toitudes aitavad raskmetallide sidumisel kaasa ning taastavad raskmetallide poolt kahjustatud soolestiku mikrofloorat.

Rohelised lehtköögiviljad on igasuguste mürkide puhastamisel head, kuid talvisel ajal, kui neid toidus napib, saab toetada enda toitumist klorella ja spirulina toidulisanditega.

Kuna raskmetallide kuhjumine on aeglane ja märkamatu protsess, siis tasub pigem tegeleda ennetamise ja pideva puhastamisega, kui oodata, millal tõsisemad terviseprobleemid tekivad.

Raskmetallidest puhastamine

Selles maailmas elades on võimatu vältida kõike kahjulikku, aga me saame siiski üht – teist enda jaoks ära teha. Üks parimatest viisidest raskmetallidest puhastumiseks on tarbida iga päev järgmist viit asja:

Odraorase mahlaekstrakti pulber: tõmbab raskmetallid välja põrnast, soolestikust, pankreasest ja suguelundkonnast. Odraorase pulber valmistab elavhõbeda ette täielikuks absorbtsiooniks Spirulina poolt. Võtke 1-2 teelusikatäit segatuna vee või mahla hulka. (Sisaldub Ecoshi 9 Superfoods tootes).

Spirulina: (eelistatavalt Hawaiilt):  tõmbab raskmetallid välja ajust, kesknärvisüsteemist ja maksast ning absorbeerib odraorase pulbri ekstraheeritud raskmetallid. Võtke 2 teelusikatäit segatuna vee, kookosvee või mahla hulka. (Sisaldub Ecoshi 9 Superfoods tootes).

Koriander: siseneb sügavale raskesti ligipääsetavasse kohtadesse, ekstraheerides möödunud aegade raskmetallid. Segage üks tassitäis smuuti või mahla sisse või lisage salatile.

Metsmustikad: tõmbavad raskmetallid välja ajust. Samuti tervendavad ja parandavad kõik tühimikud, kust raskmetallid on eemaldatud, mis on eriti tähtis ajukoele. See on kõige võimsam toit Alzheimeri tõve tagasipööramiseks. Sööge iga päev vähemalt tassitäis. (Sisaldub Ecoshi VitaBoost tootes).

Atlandi punavetikas (Palmaria palmata, ingli k dulse): seob elavhõbedat, seatina, alumiiniumi, vaske, kaadmiumi ja niklit, läbib vere-aju barjääri. Erinevalt teistest vetikatest suudab iseseisvalt elavhõbeda eemaldada. Siseneb keha sügavustesse, varjatud kohtadesse, otsides üles elavhõbeda, sidudes selle ja mitte vabastades enne, kui see kehast väljub. Sööge iga päev kaks supilusikatäit helbeid või samas koguses ribasid, kui see on lehtedena.

Optimaalseks mõjuks oleks hea tarbida kõiki viit toitu või toidulisandit 24 tunni jooksul. Kui te ei saa kõiki võtta, siis püüdke süüa iga päev kahte või kolme. Kõik need viis võimsat raskemetalle eemaldavat toitu jätavad kehasse olulisi toitaineid, parandamaks raskemetallide tekitatud kahjustusi ja taastades keha. Kui soovite erilist edu, lisage veel takjajuur. Tarbi pikema aja jooksul. Pole peaaegu midagi paremat, mida võiksite teha oma tervise heaks, kui eemaldada raskemetallid oma kehast.

Maksatoetaja puhastuse ajal

Võimas maksatoetaja puhastuse ajal on maarjaohakas (Inglise k Milk Thistle). Maarjaohakas suurendab maksa vastupanuvõimet, tugevdab sapi moodustumist ja eritumist ja mõjub hästi seedetraktile.

Maarjaohakas on pärimuste järgi “neitsi Maarja kingitus”. Maarjaohakas (Silybum marianum) on pärit Vahemere äärest, ta on üheaastane ja korvõieline nagu teisedki ohakad. Tema kõrgus võib küündida 150 sentimeetrini. Paljud rahvad peavad maarjaohakat kõige tõhusamaks ravimtaimeks. Maarjaohakal ei ole teadaolevalt mitte ühtegi vastunäidustust ega kõrvaltoimet!

Maarjaohakas

Maarjaohakas mõjub hästi maksapõletiku korral, mis on tingitud:

– viiruslikust hepatiidist (maksapõletik – nt Epstein-Barri viirus, mis on C-hapatiidi üks viirusvorm).

– alkoholi liigtarvitamisest

– liigsöömisest tingitud maksatsirroosi puhul

See taim soodustab tõhusalt maksa taastumist ja soodustab maksa innervatsiooni. Innervatsioon on mistahes organi või koe varustamine närviimpulssidega närvirakkude ja närvikiudude kaudu, tagades nende ühenduse kesknärvisüsteemiga.

Lisaks aitab maarjaohakas maksa tervendada kollatõve puhul, ravimitest või mürkidest tekkinud kahjustuste puhul (ka radiatsioonist tingitud kahjustused).

Maks on kõige suurem seedenääre ja organismi kõige suurem siseorgan kaaluga ca 1,5kg. Maksa nimetatakse organismi laboratooriumiks, kus muudetakse mürgised ühendid kahjututeks ja mis seejärel erituselundite kaudu kehast eemaldatakse. Kõigist jääkainete eemaldamises osalevatest elunditest on just maks seotud mürkainete kahjutuks tegemisega. Maks paikneb kõhuõõne paremas pooles vahelihase all.

Lisaks nimetatutele on teda kasutatud veel põrna-, kilpnäärme- ja verehaiguste, soolade ladestumise, veenilaiendite, tursete, vesitõve, hemorroidide, rasvumise, radikuliidi, liigesevalude ja allergiliste nähtuste puhul. Abi on ka mitmesuguste nahahaiguste puhul.

NB! Maarjaohaka seemned ja ürt võivad vähendada suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ja tamoksifeeni efektiivsust.

Rahvalikud retseptid

Maarjaohaka juurte tõmmis

Juuretõmmis valmistatakse arvestusega 1 spl tooret 1 kl keeva vee kohta. Tooret kuumutatkse kinnises emailitud nõus vesivannil 30 min, kurnatakse kuumalt läbi 2-3-kordse marli, marli pigistatakse kuivaks ja tõmmisele lisatakse keedetud vett esialgse mahuni. Võetakse sisse 1 spl 3 korda päevasenne sööki.

Kasutatakse hambavalu(suu loputamine), kõhulahtisuse, uriinipeetuse, radikuliidi ja krampide korral.

Lehtede mahl

Seda juuakse kõhukinnisuse, jämesoolepõletiku ja maolimaskesta põletiku puhul.

Seemnetõmmis

Seemnetest valmistatud jahu alandab veresuhkrutaset, puhastab verd, aitab ravida veenilaiendeid. Seemnetõmmise valmistamiseks valatakse 30 g pulbriks hõõrutud seemnetele 0,5 l kuuma vett ja kuumutatkse vesivannil nii kaua, kuni vee hulk väheneb poole võrra, seejärel kurnatakse läbi marli. Võetakse sisse 1 spl tund peale sööki. Ravikuuri kestus on 1 kuni 2 kuud.

 

Allikad:

  1. https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/raskemetallide-moju-organismile-ja-kuidas-neist-vabaneda
  2. A. Williams “Meditsiinimeedium”.
  3. L ja V. Mihkelsoo “Isetervendaja käsiraamat”.
  4. http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/maarjaohakas-on-tohusaim-ravimtaim-maksale-ja-tervele-organismile?id=71238795
Kas sellest postitusest oli abi?
Anna teada, kas artiklist oli kasu. Ainult nii saame me ennast parandada.
Jah65
Ei2
Sulge menüü
×
×

Ostukorv