Selleks, et säilitada aasta ringi erksus ja energia ning olla täis elujõudu, on organismil tarvis D-vitamiini. Kui aga tunnete, et keha on kurnatud ja energiapuudus kimbutab, tasub lasta end kontrollida, kas ehk organismis napib seda vajalikku vitamiini.Ligi 90% inimkehas olevast D-vitamiinist ehk päikesepaiste vitamiinist tekib kokkupuutel päikesega. Vitamiin D talletuskohaks on maks ning talletatud varu säilib seal kuni viis kuud. Sel vitamiinil on meie organismis väga oluline roll ning selle peamine funktsioon on kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimine ning luustiku hooldamine. Inimene saab 15 minutit ülekehaliselt päikese käes viibides kuskil 15 000 IU-d D- vitamiini.D-vitamiin aitab ka stabiliseerida vererõhku ning tagab normaalse verehüübimise ja südametegevuse.

D-vitamiini puudus tekib järmistel põhjustel

D-vitamiini defitsiiti põhjustavad vähene päikesevalgus, rinnaga toitmine, rasedus, rasvumine, alkoholi liigne tarvitamine ja piiratud toiduvalik.

Mõnikord on probleemiks ka see, et kuigi tarvitame piisavalt D-vitamiini, siis imendusmisprobleemide tõttu ei suuda keha seda omandada. Põhjusteks võivad seejuures olla: liigne suitsetamine ja alkoholi joomine, mõned ravimid, ülekaal või vanus. Seetõttu võib vitamiinivaegust kahtlustada ka juhul, kui enda arvates probleemi ei tohiks olla.

Leevendab meeleseisundit

Isegi kui organism ei saa piisavalt D-vitamiini ja kehal on D-vitamiini puudus, siis võib selle defitsiit kulgeda ägedate sümptomiteta aastaid. Samas võib vitamiinivaegus väljenduda täiskasvanutel üldise väsimustunde või luu- ja lihasvalude, lihasnõrkuse või ka kurvameelsusena. Vitamiin D annab valgusevaesel ajal energiat– kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all või tumedad silmaalused) ja masenduse eest. Ka hooajalist masendust, mida teatakse talve- või sügismasenduse nimetuse all, on edukalt ravitud just D-vitamiiniga.

Kas kilod kogunevad liiga kergesti?

D-vitamiini puudus võib ühtlasi soodustada ülekaalu teket. On leitud, et D-vitamiin vähendab leptiini eraldumist. Tegemist on rasvarakkude toodetava hormooniga, mis osaleb kaalu reguleerimises. Arvatakse, et leptiin annab ajule märku, millal rasvarakud on piisavalt täidetud, kuid kuidas kõik täpselt toimib, veel ei teata. Arvatavasti halvendab rasvumine mainitud vitamiini puudulikkust veel rohkem ja seda seetõttu, et D-vitamiini biokättesaadavus naha ja toiduainete kaudu on raskendatud.

Üks probleem, mitmed erinevad sümptomid

D-vitamiini puudusele võivad viidata ka suurem valutundlikkus, unisus, keskmisest kõrgem vererõhk, kuid samad sümptomid võivad olla põhjustatud ka muudest asjaoludest.

Vitamiin D toidulisand kombinatsioonis kaltsiumiga aitab eakatel vältida kukkumise tagajärgedega seotud terviseriske, sest luud on tugevamad. Kuna D-vitamiini rolliks on aidata just nimelt hoida kehas sobilikku kaltsiumitaset, siis D-vitamiini puuduse korral hakkab keha võtma luudes leiduvat kaltsiumi, mis muudabki luud hapraks.

D-vitamiini taset uuritakse ka seedetrakti haiguste puhul (imendumishäired) ja krooniliste neeruhaiguste puhul (sünteesi häire), sest erinevad faktorid võivad takistada vitamiini imendumist isegi juhul, kui inimene tarbib näiteks toidulisandeid. Sellisteks faktoriteks on: liigne alkohol ja liigne suitsetamine, teatud ravimite (oraalsed kontratseptiivid, glükortikoidid, statiinid ja krambivastased ravimid) tarvitamine, kortikosteroidid ja kiudaineterikas dieet.

D-vitamiini puuduse riskigruppideks on eelkooliealised lapsed, menopausiealised naised, eakad, rasedad, madala UVB-kiirgusintensiivsusega piirkondades elavad inimesed ja ülekaalulised inimesed.

Kui palju siis võtta D-vitamiini?

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tehtud uuringute põhjal tõsteti 2012. aastal täiskasvanutele ohutu D-vitamiini kogus ööpäevas 50 mikrogrammilt 100 mikrogrammile (2000–4000 IU).

Liiga palju pole hea

D-vitamiini huupi võttes on võimalik ka tervisele kahju teha. Vitamiin D liigne tarbimine võib olla ohtlik, sest see võib viia kaltsiumi ülekülluseni. Kui kaltsiumit on veres liiga palju, võib võimalike üleannustamise tunnustena esineda südamekloppimist, segasustunnet, kõhukinnisust, iiveldust.

Testi D-vitamiini taset enne annuste suurendamist

Kuna üleannustamine võib lõppeda tervisekahjustusega, siis tasub enne võetava D-vitamiini koguste märkimisväärset suurendamist veretestiga kindlaks määrata, kas organismis on D-vitamiini puudus.

Millist D-vitamiini võiks tarbida?

D-vitamiini juures kvaliteedi määrab tema baasõli. Eestimaine mahe kanepiseemneõli baasi olev D-vitamiin on maailma üks kvaliteetsemaid? Kuidas nii? Suured ravimitööstused ei kasuta orgaanilisi õlisid toodete valmistamisel, vaid lähtutakse farmaatiale sobilikematest õlidest. (päevalilleseemne õli, rapsiõli jne)

Kui organis on D3 vitamiini vaegus siis soovitame kasutada Kanepiõli D3 vitamiini 4000 iu/tilk. Inimesed kellele kanepimaitse ei meeldi sobib hästi maitsestamata puhas Kookosõli D3 vitamiin 4000 iu/tilk. Kui organis D3 vitamiini vaegus puudub, on soovitatav oma D3 vitamiini taset hoida Kookosõli D3 vitamiin 1200 iu/tilk

D-vitamiini puuduse korral leiad parima valiku siit:

Kasulikke teadmisi ja fakte saate lugeda veel järgnevast artiklist “Kasulikud teadmised ja faktid D-vitamiinist”Allikaid:

D3 vitamiin – Wikipedia

Kas sellest postitusest oli abi?
Anna teada, kas artiklist oli kasu. Ainult nii saame me ennast parandada.
Jah0
Ei0
Sulge menüü
×
×

Ostukorv