Mis on ensüüm? Kuidas ensüümid töötavad ja millal neist puudu jääb

Ensüüm on valk, mis kiirendab organismis keemilisi reaktsioone, ilma et ta ise reaktsioonis ära kuluks. Ilma ensüümideta kulgeks seedimine, energia tootmine ja rakkude uuenemine nii aeglaselt, et elu poleks võimalik. Iga ensüüm teeb üht kindlat tööd: amülaas lõhustab tärklist, lipaas rasvu, pepsiin valke. Kui mõnest seedeensüümist jääb puudu, annab see tavaliselt märku seedehäiretega – puhituse, gaaside, kõhulahtisuse või rasvase väljaheitega.

Lühidalt:

Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, peaaegu kõik neist on valgud
Iga ensüüm sobib kindla aine ehk substraadiga nagu võti lukku
Inimese ensüümid töötavad kõige paremini umbes 37 °C juures
Paljud ensüümid vajavad tööks vitamiinist või mineraalainest abilist
Levinuim ensüümipuudus on laktaasi puudus, Eestis puudutab see ligi veerandit inimestest
Püsivate seedevaevuste korral tasub põhjus välja selgitada koos arstiga

Kuidas ensüüm töötab

Iga keemiline reaktsioon vajab käivitamiseks energiat. Ensüüm alandab seda nn aktivatsioonienergiat, nii et reaktsioon saab toimuda kehatemperatuuril ja sekundi murdosa jooksul. Reaktsiooni lõpptulemust ensüüm ei muuda – reaktsioon lihtsalt jõuab selleni kiiremini.

Kiirus on muljetavaldav. USA riikliku meditsiiniraamatukogu biokeemiaõpiku andmetel kiirendavad ensüümid reaktsioone sageli rohkem kui miljon korda. Mõnel juhul toimub ensüümi abil millisekunditega see, mis muidu võtaks aastaid.

Ensüümi pinnal on lohk ehk aktiivtsenter, kuhu substraat täpselt sobitub. Just seetõttu on ensüümid nii spetsiifilised: laktaas lõhustab piimasuhkrut, kuid tärklisega ei hakka ta midagi peale.

Temperatuur ja pH määravad, kas ensüüm töötab

Ensüüm on valk ja valgu kuju sõltub keskkonnast. Kui temperatuur tõuseb optimaalsest tasemest kõrgemale, valk denatureerub: aktiivtsentri kuju muutub ja ensüüm kaotab oma toime. Sama juhtub, kui keskkond on liiga happeline või aluseline.

Hea näide on seedetrakt. Ensüümikineetika õppematerjali järgi on maos töötava pepsiini optimaalne pH umbes 1,5, peensooles töötaval trüpsiinil aga umbes 8. Seepärast lõpetab pepsiin töö, kui toidumass jõuab peensoolde ja kõhunäärme leeliseline nõre happe neutraliseerib.

Ensüümide liigid

Teaduses jaotatakse ensüümid reaktsiooni tüübi järgi seitsmesse klassi. Rahvusvahelise Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Liidu IUBMB ensüümide klassifikatsiooni juhendi järgi on need oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid ja 2018. aastal lisandunud translokaasid. Seedeensüümid kuuluvad peaaegu kõik hüdrolaaside hulka – nad lõhustavad sidemeid vee abil.

Kokku on kirjeldatud tuhandeid ensüüme. ExPASy ENZYME andmebaasis oli 2026. aasta septembri seisuga 6980 aktiivset kirjet.

Igapäevaelus on mugavam mõelda kolmele rühmale:

Metaboolsed ensüümid töötavad rakkudes ja veres ning juhivad energiatootmist, uute rakkude ehitamist ja ainete kahjutuks tegemist
Seedeensüümid lõhustavad toitu nii väikesteks osadeks, et need saavad soolestikust verre imenduda
Toiduensüümid on toorainetes endis, näiteks ananassi bromelaiin, papaia papaiin või kiivi aktinidiin

Seedeensüümid: kus neid toodetakse ja mida need lagundavad

Seedimine on ensüümide teatejooks. Iga lõik seedetraktist annab oma panuse ja järgmine jätkab sealt, kus eelmine lõpetas.

Koht	Ensüüm	Mida lagundab
Suu	Süljeamülaas, keelelipaas	Tärklist, rasvu
Magu	Pepsiin	Valke peptiidideks
Kõhunääre	Amülaas, lipaas, trüpsiin, kümotrüpsiin	Tärklist, rasvu, valke
Peensoole limaskest	Laktaas, sahharaas, maltaas	Piimasuhkrut, lauasuhkrut, linnasesuhkrut

OpenStaxi anatoomiaõpiku järgi viimistlevad peensoole limaskesta harjasäärise ensüümid süsivesikute seedimise, nii et verre jõuavad ainult lihtsuhkrud.

Suurima töö teeb kõhunääre. InformedHealth.org andmetel eritab see ööpäevas umbes 1,5–2 liitrit seedenõret. Rasvade seedimisel on lipaasi kõrval vaja ka sappi, mis jaotab rasva pisikesteks tilkadeks, et ensüüm pääseks neile ligi. Kui rasvad jäävad seedimata, imenduvad halvemini ka rasvlahustuvad vitamiinid A, D, E ja K.

Seedimisest ja selle toetamisest loe pikemalt artiklist seedeensüümide kohta.

Kofaktorid: miks ensüümid vajavad vitamiine ja mineraale

Paljud ensüümid ei tööta üksi. Nad vajavad abimolekuli ehk kofaktorit, milleks on kas mineraalaine või vitamiinist tehtud koensüüm.

Magneesium on USA riiklike terviseinstituutide toidulisandite büroo andmetel kofaktor enam kui 300 ensüümsüsteemis, sealhulgas energiatootmises ja valgusünteesis.
Tsink on vajalik sadade ensüümide katalüütiliseks toimeks.
B-vitamiinidest tehakse koensüüme: B₁-st tiamiinpürofosfaati, B₂-st FAD-i, B₃-st NAD-i ja B₅-st koensüümi A.

Praktikas tähendab see, et ensüümid sõltuvad ka sinu toitumisest laiemalt. Kui toidust jääb pikalt puudu magneesiumi või B-vitamiine, ei saa ka neist sõltuvad ensüümid täie võimsusega töötada.

Toiduensüümid ja toortoit: mida teadus toetab

Vanemates tervisetekstides, sealhulgas varem sellel lehel, levis mõte, et igal inimesel on kaasa antud piiratud „ensüümivaru“, mis kuumtöödeldud toidu söömisel kiiremini otsa saab. See idee pärineb 20. sajandi keskpaiga arstilt Edward Howellilt. Teaduskirjandusest me sellisele ensüümivarule kinnitust ei leidnud ja seda pole kunagi mõõdetud.

Mida siis teatakse? Toiduensüümid on valgud ja maohape lagundab enamiku neist. Scientific Reportsis avaldatud uuringu järgi säilitavad maomahlas aktiivsuse vähesed ensüümid, sest tugev hape ja pepsiin denatureerivad ja lõhustavad valke. Seepärast ei ole toorest toidust saadud ensüümidel enamasti seedimisele suurt mõju.

Huvitav erand on kiivi aktinidiin. Laboris simuleeritud seedimise katses jäi see aktiivseks nii kahe tunni pikkuses mao- kui ka kahe tunni pikkuses soolefaasis ning aitas lõhustada valke. See ei tähenda, et kõik toortoidu ensüümid töötaksid samamoodi.

Toortoit, köögiviljad ja marjad on sellegipoolest väärt osa toidulauast – lihtsalt teistel põhjustel. Need annavad kiudaineid, mis toidavad soolestiku piimhappebaktereid, ning vitamiine ja mineraale, millest omakorda sõltuvad sinu enda ensüümid.

Millal jääb ensüümidest puudu

Ensüümipuudus ei ole ebamäärane „kehv seedimine“, vaid sageli konkreetne ja diagnoositav seisund. Levinumaid olukordi on kolm.

Laktaasipuudus

Laktaas lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Paljudel inimestel langeb laktaasi tootmine juba lapsepõlves geneetilistel põhjustel. Laktoosi imendumishäiret käsitleva ülevaateartikli järgi on soolestiku laktaasi tase madal umbes 70%-l maailma täiskasvanutest. Põhja-Euroopas on see osakaal tunduvalt väiksem.

Eestis on näitaja Põhjamaade omast kõrgem. Eesti, Soome ja Rootsi võrdlusuuringu järgi on laktaasipuudust põhjustav genotüüp 24,8%-l eestlastest, Soomes 18%-l ja Rootsis 10%-l. Sümptomid – puhitus, gaasid, kõhuvalu, kõhulahtisus – tekivad paari tunni jooksul ja sõltuvad söödud laktoosi kogusest.

Kõhunäärme välissekretoorne puudulikkus

See on raskem seisund, kus kõhunääre ei tooda piisavalt seedeensüüme. StatPearlsi andmetel on täiskasvanutel sagedaim põhjus krooniline pankreatiit, lastel tsüstiline fibroos. Põhjuseks võivad olla ka kõhunäärmel tehtud operatsioon, diabeet, tsöliaakia ja põletikuline soolehaigus.

Esimesena kannatab rasvade seedimine. Tüüpilised tunnused on rasvane, hõljuv ja halvasti loputatav väljaheide, kaalulangus, puhitus ning A-, D-, E- ja K-vitamiini puudus. Kroonilise pankreatiidi korral ilmnevad need kaebused StatPearlsi järgi alles siis, kui üle 90% näärmest on kahjustatud – kõhunäärmel on suur varu.

Diagnoosimisel mõõdetakse sageli väljaheite elastaasi. Ameerika Gastroenteroloogia Assotsiatsiooni juhise järgi viitab väärtus alla 100 µg/g tugevalt kõhunäärme puudulikkusele, 100–200 µg/g on piirialal. Ravi on retseptiravim – kõhunäärme ensüümid, mida võetakse iga söögikorraga. Käsimüügist ostetav toidulisand seda ravi ei asenda.

Vanus

Vananemine võib ensüümide tootmist mõjutada, kuid pilt pole üheselt selge. Ühes võrdlusuuringus oli keskmiselt 72-aastaste kõhunäärme ensüümide eritus umbes 45% väiksem kui keskmiselt 36-aastastel. Laktaasi tase täiskasvanueas vanusega aga oluliselt ei muutu – see sõltub eelkõige geenidest.

Millal pöörduda arsti poole

Pea nõu perearstiga, kui sul on:

tahtmatu kaalulangus
rasvane või hõljuv väljaheide
kõhulahtisus, mis kestab üle paari nädala
veri väljaheites või must väljaheide
öised kõhuvalud, mis äratavad üles

Need tunnused võivad viidata seisunditele, mis vajavad uuringuid, mitte ainult toidulisandit.

Kas seedeensüüme tasub toidulisandina võtta?

Vastus sõltub sellest, mis seedimist häirib. Tõendid on kõige tugevamad kindla ensüümi puhul, mis on suunatud kindlale toiduainele.

Laktaas. Laktaasil on Euroopa Liidus heaks kiidetud terviseväide. EL-i määruse 432/2012 järgi parandab laktaas laktoosi seedimist inimestel, kellel on raskusi selle seedimisega, kui iga laktoosi sisaldava söögikorraga võetakse vähemalt 4500 ühikut (FCC) laktaasi. Taluvus on inimeseti erinev.

Alfa-galaktosidaas. Ubade põhjustatud gaaside puhul vähendas see väikeses randomiseeritud uuringus sümptomeid, kuid katses osales vaid 8 tervet inimest.

Bromelaiin ja papaiin. Nende kohta on uuringuid peamiselt laboris ja loomadel. Tõendid tervete inimeste seedimise kohta on nõrgad.

Kompleksne ensüümitoode võib sobida sulle, kui seedimine tundub raske pärast rikkalikumat või rasvasemat sööki või kui sa ei talu hästi piimatooteid. Ecoshi kapslites on patenteeritud ensüümikompleks Digezyme®, mis sisaldab viit ensüümi – amülaasi, proteaasi, tsellulaasi, laktaasi ja lipaasi –, lisaks ananassist saadud bromelaiini ja artišokki, mis aitab toetada seedimist. Ensüüme on mõistlik võtta söögikorra ajal, sest nad töötavad koos toiduga.

- -20%
- Ensüümid seedimisele – ensüümid, bromelaiin, artišokk
- Algne hind oli: 29.00 €.Praegune hind on: 23.20 €.
- Lisa korvi

Toode ei sobi kõhunäärme puudulikkuse ravimiseks ega diagnoosimata püsivaevuste varjamiseks. Kui võtad ravimeid, oled rase või sul on krooniline seedehaigus, on soovitatav ensüümide kasutamist arutada arstiga. Ananassiallergia korral võib olla mõistlik bromelaiini sisaldavast tootest loobuda. Teisi soolestikku toetavaid tooteid, sealhulgas piimhappebaktereid ja kiudaineid, leiad seedimise tootekategooriast.

Ensüümid on sinu keha töövahendid, mida see valmistab ise, kui tal on selleks vajalikud ehitusmaterjalid. Mitmekülgne toit, piisavalt magneesiumi ja B-vitamiine ning tähelepanu püsivatele sümptomitele aitavad neid töökorras hoida enam kui ükski üksik toiduaine.

Korduma kippuvad küsimused

Kas toorest toidust saadud ensüümid aitavad seedida?

Enamasti vähe. Maohape ja pepsiin lagundavad suurema osa toiduensüümidest, enne kui need peensoolde jõuavad. Erandiks on mõned ensüümid, näiteks kiivi aktinidiin. Toortoit on kasulik eelkõige kiudainete, vitamiinide ja mineraalide tõttu.

Kuidas aru saada, kas mul on ensüümipuudus?

Laktaasipuudusele viitavad puhitus, gaasid ja kõhulahtisus paar tundi pärast piimatoodete söömist. Kõhunäärme puudulikkusele viitavad rasvane väljaheide ja kaalulangus. Täpse vastuse annavad arsti määratud uuringud, näiteks väljaheite elastaasi test või laktoositaluvuse test.

Millal seedeensüüme võtta?

Seedeensüümid töötavad koos toiduga, seepärast võetakse neid tavaliselt söögikorra alguses või ajal. Laktaasi puhul on EL-i nõue, et seda võetaks iga laktoosi sisaldava söögikorraga.