K-VITAMIIN – MIS SEE ON JA MILLEKS SEDA VAJA

K – vitamiin tähistab kõiki selle vitamiini aktiivsusega seotud samasuguse struktuuriga ühendeid. Looduslikult esineb vitamiin K kahes vormis, milleks on K1 ehk füllokinoon ja K2 ehk menakinoon. Esimest sünteesitakse taimede abil ning teist bakterite kaudu. Tegu on rasvlahustuva vitamiiniga.

K-vitamiin on vajalik glutamiinhappe ehk Gla karboksüülimiseks ehk süsiniku sidumiseks. Selle abil valmivad vajalikud osised, ilma milleta ei toimiks vere hüübimise protsess. Ühtlasi võimaldab Gla olemasolu teatud valkudes siduda kaltsiumi. Luukoes on leitud mitmed Gla-sisaldusega valgud, millest osad neist mängivad olulist rolli luu kasvu regulatsioonis ja mineraalide ladestumisel, kuid ka pehmete kudede elastsuse tagamises. Samas on paljudes eri kudedes Gla valke, mille otsest funktsiooni pole teada, mis annab märku edasise uuringute vajalikkusest.

K-VITAMIIN – KUIDAS ME SEDA SAAME

Vitamiin K imendub peensoolest, kust see transporditakse edasi lümfi. Lümfisüsteemi kaudu ladestatakse see maksa, kuid seda talletab ka luu-ja rasvkude, pankreas ja süda. Valdav enamus vitamiin K-d saadakse füllokinoonist. Umbes 1/5 saadakse menakinooni sünteesi kaudu ning väga väikeses koguses toodab seda ka meie enda keha.

Vaadates erinevate rasvlahustuvate vitamiinide varusid kehas, siis vitamiin K üldvaru on üsna tagasihoidlik.

Seda eelkõike seetõttu, et füllokinooni sünteesist tulenev efekt on kiire, mis moodustab enamuse vitamiin K tootlikkuse ning kuigi menakinooni ringlus on aeglane on sellest sünteesitud vitamiini väga vähe. Seepärast on vägagi oluline tagada pidev vitamiini pealevool, sest isegi lühike periood ilma vajalike allikateta põhjustab varuda kiiret ammendumist. Terviseprobleemid nagu nt rasvade vähene imendumine mõjutavad otseselt antud vitamiini imendumist, sest ilma toiduga saadavate rasvadeta ei ole see vitamiin võimeline korrektselt imenduma.

Füllokinooni kui peamise vitamiin K sünteesija biosaadavus toidust on võrreldes toidulisanditest saadavusega umbes 1/10 ehk väga vähene. Füllokinoonide peamised allikad on lehtköögiviljad, taimeõlid- ja rasvad. Menakinoone on võimalik saada peamiselt loomsetest toodetest nagu nt liha ja maks, munakollane ja piimatooted.

K-VITAMIIN JA TERVIS

K-vitamiini seost on täheldatud luu mineraliseerumisega ehk luutihedus säilitab oma normaalse oleku paremini kui tarbida antud vitamiini adekvaatsetes kogustes.

On ka leitud, et K-vitamiini on kasulik kombineerida kaltsiumi ja D-vitamiiniga, mille tagajärjel paraneb ka juba langenud luuutihedus.

Ka südametegevus on K-vitamiini poolt mõjutatud just ennetamise osas. Nimelt on paratamatu, et vanadusega kaasneb ka veresoonte lubjastumine, mille tõttu ei ole need enam nii elastsed ja võivad aheneda, mis võib lõpuks kaasa tuua südame isheemia. On leitud, et vitamiin K omab kaudset positiivset toimet südame pärgarteritele, mis otseselt varustavad südant toitainetega. Mitmetes katsetes on täheldatud, et kõnealune vitamiin omab ka teatud vähktõve vastaseid toimeid, mille tõttu väheneb kasvajate tekkerisk. Väidetavalt normaalse taseme hoidmine aitab ka leevendada põletikke ning positiivselt mõjutada insuliini reguleerimist ehk aidata kaasa diabeedi ennetamisel.

On leitud, et kõige paremaid tulemusi annab menakinoonide teel, eelkõige all-trans MK-7, saadud vitamiin K. MK-7 variant on nii füllokinoonide ja teiste menakinoonide, nagu MK-4, eelistatud peamiselt pikema toimeaine kestvuse poolest, mille tõttu sama kogus teeb sisuliselt ära suurema töö sama ajaga omades sedasi oluliselt suuremat efektiivsust tavapärase doosi korral.

On oluline, et nt enne MK-7 toidulisandite võtmist teete kindlaks, et tegu onall trans” variandiga.

Just see annab märku, et tegemist bioaktiivse tootega. Bioloogilise aktiivsuse all mõeldakse, et antud liiki toimeaine on meie organismis otseselt reageeriv ehk kutsub tõhusalt esile soovitud tulemusi.

Meditsiinis mõeldakse bioloogilise aktiivsuse all bioloogilise materjali (näit ensüümide, hormoonide, vitamiinide) aga ka ravimi või vaktsiini võime, teatud kindlatel tingimustel, koes või elundis muutusi esile kutsuda või protsesse katalüüsida jm

K-VITAMIIN – DEFITSIIDI SÜMPTOMID

Vitamiin K puudusest sümptomina esineb esmalt veritsus. Eriti ohtlik on see vastsündinutel, kellel võib selle puuduse tõttu tekitada verejooks nt koljusiseselt. Üldiselt ei ole lapse sunnist peale poolt aastat vitamin K puuduse tõttu tekkivad sümptome täheldatud. Peamine defitsiidi oht tekib vitamiini ebapiisavast imendumisest, antibiootikumite, aspiriini  ja parenteraalse toitmise tagajärjel.

Ebapiisav imendumine on seoses toitumisstiiliga ehk oleneb otseselt söödud rasvade kogusest ja olemasolust. Samas ka, kas inimene üldse suudab rasvasid lõhustada, mis võib esineda inimestel, kellel on mingil põhjusel sapp eemaldatud. Kuna seedesüsteemis toimub bakteriaalne vitamiin K süntees, mida toodetakse menakinoonidest, siis nagu teada, hävitab antibiootikum kõik bakterid, tegemata vahet halbade või heade vahel. Vitamiin K puudusel ja aspiriini kuid ka teiste verd vedeldavate ravimite koostoimel võivad inimestel esineda vere hüübivushäired, mille tagajärjel tekivad kergesti sinikad, ninaverejooksud jms.

VITAMIIN K – VAJALIKUD KOGUSED JA SAADAVUS

Ei ole konsensust kui palju peaks vitamiin K-d tarbima, sest kliiniliste sümptomite esinemine kesise toitumisega ei ole pea võimatu saavuatada. Hinnanguline päevane vajadus on umbes 75µg. Argument on ka meie endi mikrobioomi poolt toodetav vitamiini kogus kuid see ei ole kindlasti piisav, et tagada normaalne tase. Soovituslik igapäevane kogus, olenemata vanusest, on 1 µg kehamassi kg kohta. Rinnapiimas olev keskmine vitamin K kogus on 2.5 µg/l ning kuna seda on liialt vähe, siis tehakse vastsündinutele profülaktiliselt vitamin K süst, et vältida aju kuid ka muid verejooksusid.

Headeks vitamin K allikateks on toidud nagu petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. Ülempiiri või toksilist kogust pole loodusliku allika puhul siiani veel leitud kuid see ei tähenda, et seda ei pruugi olla. Ei tasu niisama omaalgatuslikult üle soovitusliku koguse tarbima hakata. Küll on aga leitud, et selle vitamiini sünteetiline versioon võib omada negatiivset mõju maksale ning vereloomele. Kui sa ei toitu mitmekesiselt, siis tasub võtta vitamin K toidulisandina juurde ning jälgida, et tegu oleks MK7-all trans bioaktiise variandiga.

Kas sellest postitusest oli abi?

ragnar

Töökoht: Sotsiaalministeerium/ Ametikoht: Tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik/ Haridus: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - õendusteadus (RN) 2012-2016; Tartu Ülikool - Rahvatervishoid (epidemioloogia Msc) 2016-2019
Sulge menüü
×

Ostukorv