K VITAMIIN - mis see on ja miks on see vajalik?

K-vitamiin tähistab toitainete rühma, mis jaguneb vitamiinideks K1 ja K2. Vitamiin K1 osaleb vere hüübimises ja vitamiin K2 on vajalik luude ja südame tervisele. Mõned arvavad, et K2-vitamiin võib olla puuduv lüli ka toitumise ja mitmete krooniliste tervisemurede vahel. Seepärast on tugeva tervise säilitamiseks oluline saada mõlemaid K-vitamiine piisavas koguses.

Sellegipoolest on selle tähtsa toitaine keskmine tarbimine toiduga uskumatult madal.

Seda ilmselt seetõttu, et tüüpilise lääneliku menüü korral ei pruugi me näiteks K2-vitamiini sisaldavaid toiduaineid üldse piisavalt tarbidagi, kuna seda leidub rohkelt peamiselt just teatavates loomsetes ja fermenteeritud toiduainetes, mida enamik inimesi lihtsalt ei söö kuigi palju. Toiduainetes mida aga tihti tarbime, leidub K2-vitamiini vaid minimaalselt.

Küsi endalt, kas sööd iga päev veidi rohkem kui 1000 grammi keskmiselt rasvast veisehakkliha või, siis 586 grammi grillitud kana rinnafileed? Sest kui oled näiteks täiskasvanud naisterahvas, siis just täpselt niipalju peaksidki neid toiduaineid oma päevase K2-vitamiini vajaliku normi kättesaamiseks suhu pistma. Meesterahvad veidi rohkemgi.

Olgu siinkohal muidugi ka täpsustatud, et kuigi nimetatud toidud sisaldavad küll K2-vitamiini, ei sisalda need just seda kõige paremini imenduvat K2-vitamiini vormi nagu MK-7. Seda vormi leidub enim just fermenteeritud sojaubades, ehk nattos. Aga, ilmselt ei söö sa ka fermenteeritud sojaube?

Kuigi sinu keha suudab ka ise K1-vitamiini osaliselt K2-ks muuta, siis imendub seedetraktis manustatud K1-vitamiinist ainult 10-15%. Mis tähendab, et tegelik imendunud K1 moodustab umbes 50% kogu K-vitamiinist, mis sisaldub toidus (19).

Küll oleks hea, kui keha saaks kogu tarbitud K1-vitamiini muuta K2-vitamiiniks, sest K1-vitamiini kogus tavalises toidus on üheksa korda suurem, kui K2-vitamiini kogus. Aga kahjuks näitavad praegused tõendid hoopis vastupidist, nimelt, et see muundamisprotsess on organismis tegelikult ebaefektiivne.

Mis tähendab, et K2-vitamiini otsesest tarbimisest on siiski palju rohkem kasu. K-vitamiini eelised võivad veelgi suureneda, kui kombineerida K2-vitamiini just D-vitamiiniga. Neil kahel vitamiinil on sünergiline toime, mis tähendab, et nad võivad koos paremini töötada kui eraldiseisvalt (18).

Siin loos kirjutamegi erinevatest K-vitamiini tüüpidest, K-vitamiini puudusest, selle puuduse põhjusest ning sellest, millised toidud K-vitamiini sisaldavad. Siit loost saad ka teada millist K2-vitamiini alatüüpi peaksid tarbima, et oma kehale võimalikku suurimat kasu saada. Ja kuna osadel juhtudel on kahtluse alla seatud ka vastsündinute K-vitamiini süsti vajalikkus, siis loo lõpus peatume korra ka sellel teemal ja vastame küsimustele nagu, mis on K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia (KVDH), mis on selle tunnused ja miks vajavad vastsündinud just K1-vitamiini süsti. Mõnusat uute teadmiste ammutamist!

K1-vitamiin (füllokinoon), K2-vitamiin (menakinoon) ja K3- vitamiin (menadioon) – millised on nende kolme K-vitamiini erinevused?

K-vitamiin avastati 1929. aastal kui oluline toitaine vere hüübimise jaoks. Esimesest avastusest teatati ühes Saksa teadusajakirjas, kus seda nimetati “Koagulatsioonivitamiiniks”. Sealt pärineb ka K-vitamiini “K” (1).

K-vitamiin on ainut rasvas lahustuv ehk rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahes vormis – vitamiin K1 (füllokinoon) ja vitamiin K2 (menakinoon). K1 leidub peamiselt rohelistes köögiviljades ja taimede klorofüllides, samas kui K2-menakinoone sünteesivad bakterid ja neid leidub peamiselt toidus, kus bakterid on osa tootmisprotsessist. K3-vitamiin on aga sünteetiline. Nende kolme K-vitamiini vahel on aga erinevusi veelgi ja allolevalt proovimegi need peamised vahed ka välja tuua.

K1-vitamiin. Sellist tüüpi K-vitamiini, mis on tuntud ka kui füllokinoon, sisaldavad eriti suures koguses peamiselt just rohelised lehtköögiviljad. Aga, K1-vitamiinil on lühike poolväärtusaeg. Lühikese poolväärtusajaga ravimid või vitamiinid on nimelt sellised, mis küll mõjuvad tavaliselt väga kiiresti, kuid niisama kiirelt kaob ka nende toime. See tähendab lihtsalt seda, et lühikese poolväärtusajaga ravimeid või vitamiine on mõju saavutamiseks vaja tavaliselt võtta mitu korda päevas. Vere hüübimise toetamiseks kasutab K1-vitamiini peamiselt maks. K1-vitamiini puudus kehas on üldiselt haruldane (2, 3, 10).
K2-vitamiin. K2-vitamiin, mida teatakse ka kui menakinooni, sisaldub tavaliselt loomsetes ja hapendatud ehk fermenteeritud toiduainetes. Erinevalt vitamiinist K1, ei kasuta K2-vitamiini põhiliselt ainult maks, aga lisaks ka meie veresooned ja luud. Menakinoon aktiveerib paljusid K-vitamiini olemasolust sõltuvaid valke, nagu näiteks osteokaltsiini või valku nimega maatriks Gla (maatriks Gla on tugevaim arterite kaltsifikatsiooni pärssija), milledel on tähtis roll keha kaltsiumi tasakaalus, luumassi ehituses ja säilituses ning vereringe ja veresoonte toetuses. Kui nüüd veelgi täpsem olla, siis vitamiin K2 on vajalik selleks, et kaltsium suunduks just luukoesse (mitte veresoonte seinadesse). Vitamiini K2 ehk menakinooni tarbivad paljud meist liigselt vähesel määral (2, 3, 10).
K3-vitamiin. Menadioon, mida nimetatakse mõnikord ka K3-vitamiiniks on sünteetiline naftokinoon (naftokinoonid on looduses laialt levinud fenoolsed ühendid. Need on bakterite ja seente, aga ka kõrgete taimede sekundaarse ainevahetuse saadused), millel puudub isoprenoidi külgahel ja bioloogiline aktiivsus, kuid mida saab pärast in vivo alküülimist (keemiline reaktsioon) muuta aktiivseks K2-vitamiiniks, menakinooniks. Menadioon on K2-vitamiini eelkäija, mis kasutab maksas alküülimist, et saada menakinoone (MK-n, n=1-13; K2-vitamiinid). Seetõttu on seda tegelikult parem liigitada ka provitamiinide ehk eelvitamiinide hulka. 1980. ja 1990. aastate uuringud on aga näidanud, et K3-vitamiin on inimesele kahjulik. Nimelt on menadiooni suurte annuste puhul teatatud kahjulikest tulemustest, sealhulgas G6PD puudulikkusest tingitud hemolüütilisest aneemiast, vastsündinute aju- või maksakahjustusest või mõnel juhul ka vastsündinute surmast. Seega hoolimata sellest, et menadioon võib olla erinevate K-vitamiini liikide lähteaine, ei kasutata seda ohutusprobleemide tõttu üldiselt inimestele mõeldud toidulisandites. Küll on aga selle vitamiini kasutamine lubatud toidulisandina loomasöödas nagu kodulindude ja sigade söödas ning samuti koerte ja kasside kaubanduslikus lemmikloomatoidus (12, 13, 14).

Vitamiini K2 eelised vitamiini K1 ees

Põhiliseks K2-vitamiini eeliseks K1-vitamiini ees on parem imendumine. Peale selle jäävad mõned K2-vitamiini vormid verre ka kauemaks kui K1-vitamiin. Nende kahe asjaolu tõttu võivad K1 ja K2 tervisele ka erinevat mõju avaldada.

Tea ka seda, et erinevatest K2-vitamiini vormidest püsibki kehas kõige pikemat aega just K2 MK7 ehk K2-vitamiin menakinoon-7. Seda lausa kuni 72h võrreldes vitamiiniga K1 ja ka võrreldes teist tüüpi menakinooniga nagu K2 MK 4-ga, mis püsivad kehas vaid 1,5h.

Just seesama kõige tõhusam K2-vitamiini tüüp MK7 sisaldub ka Ecosh`i K2+D3 toidulisandis.

K2-vitamiin ja selle alatüübid – miks parim K2-vitamiini alatüüp on just menakinoon-7 (MK-7)?

K2-vitamiinil ehk menakinoonil on mitmeid alatüüpe (see arv jääb vahemikku 4-13) ning igaüks neist on nimetatud vastavalt oma molekuliahela (isoprenüüli külgahelaühikud) pikkusele järelliiduga (-n), nagu näiteks MK-7 või MK-9. Enim teada-tuntud menakinoonid on menakinoon-4 (MK-4) ja menakinoon-7 (MK-7).

Lühikese ahelaga menakinoonid. Inimese toitumises on kõige levinum lühikese ahelaga vees lahustuv menatetrenoon (MK-4), mis tekib tavaliselt K1-vitamiini koe- ja/või bakteriaalse muundamise teel ja mida tavaliselt leidub loomsetes toodetes. On teada, et MK-4 tootmine toiduga saadavast taimsest K1-vitamiinist võib toimuda ainult loomsete kudede abil.
Pikaahelalised menakinoonid. Pikaahelalised menakinoonid (pikemad kui MK-4) hõlmavad MK-7, MK-8 ja MK-9 ning on rohkem levinud kääritatud toiduainetes, näiteks nattos (kääritatud sojaoad). Pikema ahelaga menakinoone (MK-10 kuni MK-13) toodavad anaeroobsed bakterid jämesooles, kuid need ei imendu sellisel tasemel hästi ja neil on vähe füsioloogilist mõju.
Puuduvad külgahelad. Kui isoprenüüli külgahelaühikud puuduvad, on allesjäänud molekul K3-vitamiin ehk menadioon. Nagu ennegi mainisime, siis valmistatakse seda tavaliselt sünteetiliselt ja kasutatakse loomasöödas. Varem anti K3-vitamiini enneaegsetele imikutele, kuid tahtmatu toksilisuse tõttu hemolüütilise aneemia ja ikteruse (naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus) näol seda sellel eesmärgil enam ei kasutata. Nüüdseks on teada, et K3 on tsirkuleeriv vaheaine MK-4 loomses tootmises (11).

Kuid vähemalt ühes avaldatud uuringus jõuti järeldusele, et “toidus sisalduv MK-4 ei aita kaasa K-vitamiini seisundile, mida mõõdetakse seerumi K-vitamiini tasemega. MK-7 suurendab aga märkimisväärselt seerumi MK-7 taset ja võib seetõttu olla eriti oluline maksa väliste kudede jaoks.”

Seetõttu ongi erakordselt suure biosaadavuse ja pika poolväärtusaja tõttu soovitatav täiendada oma K2-vitamiini varusid just menakinoon-7 (MK-7) kujul (11). Seesama menakinoon-7 sisaldub ka Ecoshi K2+D3 vitamiinikompleksis.

Miks eelistada K-vitamiini toidulisandit valides just Ecosh`i K2 ja D3 vitamiinikompleksi?

Ecosh`i K2 + D3 kompleksis on kasutusel üks maailma kvaliteetseim Kappa K2-vitamiin ja ainult parimat me sulle pakkuda soovimegi!

Kõnealune Kappa K2-vitamiin on patenteeritud ja 99,7% täielikult trans K2 MK-7. Selline K2-vitamiin on identne looduses leiduva K2 molekuliga ja ka täielikult bioaktiivne. See tähendab, et tarbides K2-vitamiini just menakinoon-7 kujul, mis on täielikult “trans”, saad oma organismile ja luustikule parimat võimalikku kasu.

K2VITAL® – täielikult trans-vitamiini K2 MK-7 tootmises on kasutusel maailmatasemel teadmised, tipptasemel tehnoloogia ja ainulaadne tootmisprotsess.

Vaid tänu sellisele enneolematule kvaliteedile ja puhtusele on K2VITAL® saanud ka Ameerika Ühendriikide farmakopöa verstapuuks, mida kasutatakse cis/trans-puhtuse ja K2 analüüside hindamise võrdlusstandardina ülemaailmselt.

Lisaks, nagu ka eelpool mainisime, siis vitamiini K2 mõju suureneb kui seda tarbida koos vitamiiniga D3 ja see on Ecosh`i vitamiinikompleksis täitsa olemas!

Ecosh`i K2 + D3 toidulisandis sisalduv Kappa K2-vitamiin on lisaks ka:

Kosher.
Halal.
GMO vaba.
Vegan.
Kemikaalivaba.
Võrratult stabiilne.
99,7% täielikult trans K2-vitamiin.

Ecosh`i K2+D3 vitamiinikompleksis on kasutusel on 99,7% täielikult trans K2 MK-7, aga mida see trans tähendab? Ja mida tähendab cis?

Mida tähendab ”trans”. Looduslikult eksisteerivad menakinoonid lineaarses korralduses ehk konfiguratsioonis, mida kutsutakse “trans”. Trans vorm on menakinooni bioaktiivne vorm, ehk vorm, mida sinu keha saab reaalselt ka kasutada. Just seesama “trans” annabki märku, et tegemist bioaktiivse tootega. Bioloogilise aktiivsuse all mõeldakse, et antud liiki toimeaine on meie organismis otseselt reageeriv ehk kutsub tõhusalt esile soovitud tulemusi. Meditsiinis mõeldakse bioloogilise aktiivsuse all bioloogilise materjali (näit ensüümide, hormoonide, vitamiinide), aga ka ravimi või vaktsiini võimet teatud kindlatel tingimustel, koes või elundis muutusi esile kutsuda või protsesse katalüüsida.
Mida tähendab “cis”. Stabiilsusega seotud pprobleemide või halbade tootmismeetodite tõttu võivad menakinoonid võtta aga cis, ehk mittelineaarse vormi. Cis-vormis ei täida K2-vitamiin oma eesmärki ja ei suuda seega aktiveerida ka valke, mis K-vitamiinist sõltuvad. Mis tähendab sisuliselt seda, et cis vormis K-vitamiin on bioloogiliselt mitteaktiivne.

Seepärast oleks alati hea eelistada kindlasti just sellist K2-vitamiini, mis on trans vormis. Ecosh`i K2+D3 vitamiinikompleksis sisalduv K2-vitamiin on 99,7% täielikult trans K2 MK-7.

Kliendid soovitavad: “Väga hea K vitamiini leid ja veel koos kasuliku D vitamiiniga, korduvalt tellinud ja tarbinud pikalt, tundub, et toimib ja analüüs on ka seda kinnitanud.”

K-vitamiin ja tervis ehk milleks sinu keha vajab K-vitamiini?

K-vitamiin on tähtis vitamiin, mida on inimesele igas eluetapis ja kogu kehas. Sellel vitamiinil on keskne roll peamiselt just kaltsiumi ainevahetuse reguleerimisel, tähendades, et K-vitamiin on vastutav kaltsiumi siduvate valkude aktiveerimise eest ja see aitab kaltsiumil jõuda sinna, kus seda vaja on.

Kuigi seda tuleb üksikasjalikumalt uurida, on praegused uuringud K2-vitamiini ja tervise kohta paljulubavad. Tegelikult võib sellel olla potentsiaalselt paljude inimeste jaoks elupäästev mõju (1).

K-vitamiin aitab hoida luid normaalsena

K-vitamiini olulisust on täheldatud peamiselt seotuna luu mineraliseerumisega. Mis tähendab, et kui tarbida antud vitamiini adekvaatsetes kogustes, siis säilitab luutihedus oma normaalse oleku paremini.

K-vitamiin on vajalik glutamiinhappe ehk Gla karboksüülimiseks ehk süsiniku sidumiseks. Gla olemasolu võimaldab ühtlasi teatud valkudes siduda ka kaltsiumi. Luukoes on leitud mitmed Gla-sisaldusega valgud, millest osad neist mängivad olulist rolli luu kasvu regulatsioonis ja mineraalide ladestumisel, kuid ka pehmete kudede elastsuse tagamises. Samas on Gla valke leitud ka paljudes teistes kudedes, aga nende otsest funktsiooni pole täna veel teada (17).

Samuti on leitud, et K-vitamiini on kasulik kombineerida kaltsiumi ja D-vitamiiniga, mille tagajärjel võib paraneda ka juba langenud luutihedus.

K-vitamiin aitab kaasa vere normaalsele hüübimisele

Glutamiinhappe ehk Gla abil valmivad vajalikud osised, ilma milleta vere hüübimise protsess üldse ei toimiksi.

Ka südametegevus on K-vitamiini poolt mõjutatud just probleemide ennetamise osas. Nimelt on paratamatu, et vanadusega kaasneb ka veresoonte lubjastumine, mille tõttu ei ole need enam nii elastsed ja võivad aheneda, mis võib lõpuks kaasa tuua südame isheemia. On leitud, et vitamiin K omab kaudset positiivset toimet südame pärgarteritele, mis varustavad südant toitainetega.

Seetõttu on osad teadlased veendunud, et inimesed, kellel on südamehaiguste risk, peaksid K2-vitamiini toidulisandeid kasutama regulaarselt. Teised märgivad, et enne kindlaid soovitusi on vaja rohkem uuringuid.

On leitud, et kõige paremaid tulemusi annab menakinoonide teel, eelkõige all-trans MK-7, saadud K-vitamiin

MK-7 on nii füllokinoonide kui ka teiste menakinoonide, nagu MK-4 ees eelistatud peamiselt pikema toimeaine kestvuse poolest, mille tõttu sama kogus teeb sama ajaga sisuliselt ära suurema töö omades sedasi tavapärase doosi korral ka oluliselt suuremat efektiivsust. Samuti meenutame sulle taaskord, et veenduksid enne MK-7 toidulisandite võtmist, et tegu oleks ikka “trans” variandiga (25).

Millal me soovitame kasutada Ecosh`i K2 + D3 vitamiinikompleksi?

Seda vitamiinikompleksi soovitame kasutada luude, hammaste, lihaste, vereringe ja immuunüsteemi toetuseks juhul kui sinu igapäevane toit ei sisalda neid vitamiine piisavalt.

K-vitamiini soovituslik päevane tarbimine

K-vitamiini soovituslik päevane tarbimine on National Institutes of Health (NIH) andmetel nii tüdrukutele, kui ka poistele kuni 19 aastaseks saamiseni ühesugune. Peale seda vajavad mehed K-vitamiini veidi rohkem.

Kuni 6 kuud: 2 mcg.
7-12 kuud: 2,5 mcg.
1-3 aastat: 30 mcg.
4-8 aastat: 55 mcg.
9-13 aastat: 60 mcg.
14-18 aastat: 75 mcg (selles eas lapseootuse ja imetamise ajal samuti 75 mcg).
19+ aastased naised: 90 mcg (selles eas lapseootuse ja imetamise ajal samuti 90 mcg).
19+ aastased mehed: 120 mcg (2).

Argument on ka meie endi mikrobioomi poolt toodetav vitamiini kogus, kuid see ei ole kindlasti piisav, et tagada normaalne tase.

Rinnapiimas olev keskmine vitamin K kogus on 2.5 µg/l ning kuna seda on liialt vähe, siis tehakse vastsündinutele profülaktiline vitamiin K süst, et vältida aju, kui ka muid verejooksusid. Sellel teemal peatume lähemalt siin loos veidi allpool.

Kui sa ei toitu mitmekesiselt, siis tasub K-vitamiini toidulisandina juurde tarbida ning jälgida, et tegu oleks just MK7-all trans bioaktiivse variandiga.

K-vitamiin – kuidas me seda saame?

Vitamiin K imendub peensoolest, kust see transporditakse edasi lümfi. Lümfisüsteemi kaudu ladestatakse see maksa, kuid K-vitamiini talletab ka luu-ja rasvkude, pankreas ja süda.

Valdav enamus K-vitamiini saab inimese organism füllokinoonist. Umbes 1/5 saadakse menakinooni sünteesi kaudu ning väga väikeses koguses toodab seda ka meie enda keha.

Vaadates erinevate rasvlahustuvate vitamiinide varusid kehas, siis vitamiin K üldvaru on üsna tagasihoidlik.

Seda eelkõige seetõttu, et füllokinooni sünteesist tulenev efekt on kiire, mis moodustab enamuse vitamiin K tootlikkuse ning kuigi menakinooni ringlus on aeglane, on sellest sünteesitud K-vitamiini väga vähe.

Seepärast on vägagi oluline tagada pidev K-vitamiini pealevool, sest isegi lühike periood ilma vajalike allikateta põhjustab varude kiiret ammendumist. Seda eriti juhul kui inimene kannatab näiteks rasvade imendumishäirete all, sest rasvad mõjutavad otseselt antud vitamiini imendumist ja ilma toiduga saadavate rasvadeta ei ole see vitamiin võimeline korrektselt imenduma.

Füllokinooni kui peamise vitamiin K sünteesija biosaadavus toidust on võrreldes toidulisanditest saadavusega umbes 1/10, ehk väga vähene. Füllokinoonide peamised allikad on lehtköögiviljad, taimeõlid- ja rasvad. Menakinoone on võimalik saada peamiselt loomsetest toodetest nagu nt liha ja maks, munakollane ja piimatooted.

Aga täpsemalt sellest, millistest toiduainetest saab füllokinooni ja millistest menokinooni kirjutame juba alapealkirja “K-vitamiin toidus – K1 vitamiini (füllokinoon) allikad ja K2 vitamiini (menakinoon) allikad” all.

K-vitamiini defitsiidi sümptomid

Vitamiin K puudusest sümptomina esineb esmalt veritsus. Eriti ohtlik on see vastsündinutel, kellel võib K-vitamiini defitsiidi tõttu tekkida verejooks nt koljusiseselt.

Üldiselt ei ole aga lapse sünnist peale poolt aastat vitamin K puuduse tõttu tekkivaid sümptome täheldatud. Vitamiin K puudusel ja aspiriini, kuid ka teiste verd vedeldavate ravimite koostoimel võivad inimestel esineda vere hüübivushäired, mille tagajärjel tekivad kergesti sinikad, ninaverejooksud jms.

K-vitamiini puuduse peamine sümptom ongi verejooks (hemorraagia) – nahas (mis põhjustab verevalumeid), ninas, haavas, maos või soolestikus. Mõnikord põhjustab verejooks maos ka vere oksendamist. Veri võib olla näha uriinis või väljaheites või väljaheide võib olla tõrvase välimusega ehk mustjas.
Vastsündinutel võib tekkida eluohtlik verejooks ajus või selle ümbruses.
Verejooksude riski suurendavad ka maksahaigused, sest vere hüübimisfaktoreid valmistatakse just maksas.
K-vitamiini puudus võib nõrgestada ka luid (9).

K-vitamiini defitsiidi põhjused

K-vitamiini puudus võib tuleneda järgmistest põhjustest:

K-vitamiini puudumine toiduga.
Väga madala rasvasisaldusega toitumine, kuna K-vitamiin imendub kõige paremini just siis, kui seda süüakse koos mõne rasvaga. Seega oleneb K-vitamiiini tase kehas otseselt söödud rasvade kogusest ja olemasolust.
Samas ka sellest, kas inimese organism üldse suudab rasvasid lõhustada. See probleem võib esineda neil, kellel on mingil põhjusel eemaldatud sapp, või, kes kannatavad teiste terviseprobleemide all mis kahjustavad rasvade imendumist ja vähendavad seeläbi ka K-vitamiini imendumist (nt sapiteede ummistumine või tsüstiline fibroos).
Defitsiidi oht tekib ka vitamiini ebapiisavast imendumisest antibiootikumide, krambivastaste ravimite ja aspiriini tarbimise või parenteraalse toitmise tagajärjel. Kuna seedesüsteemis toimub bakteriaalne vitamiin K süntees, mida toodetakse menakinoonidest, siis nagu teada, hävitab antibiootikum kõik bakterid, tegemata vahet halbade või heade vahel.
Ka suures koguses mineraalõli tarbimine võib vähendada K-vitamiini imendumist.
Vastsündinutel esineb K-vitamiini puudus järgmistel põhjustel:
- Ainult väike kogus K-vitamiini kandub raseduse ajal emalt lootele.
- Esimeste päevade jooksul pärast sündi ei ole vastsündinu soolestik veel omandanud K-vitamiini tootmiseks vajalikke baktereid (9).

K-vitamiin toidus – K1 vitamiini (füllokinoon) allikad ja K2 vitamiini (menakinoon) allikad

Füllokinooni ehk K1 vitamiini toiduallikate hulka kuuluvad köögiviljad, eriti rohelised lehtköögiviljad, taimeõlid ja mõned puuviljad. Liha, piimatooted ja munad sisaldavad vähe füllokinoon, kuid tagasihoidlikus koguses menakinoone. Natto (traditsiooniline Jaapani toit, mis on valmistatud kääritatud sojaubadest) sisaldab aga suures koguses just menakinoone. Ka muud kääritatud toiduained, näiteks juust, sisaldavad menakinoone. K-vitamiini vormid ja kogused nendes toiduainetes varieeruvad siiski tõenäoliselt sõltuvalt toidu valmistamiseks kasutatud bakteritüvedest ja ka kääritamistingimustest. Loomad sünteesivad menakinooni (MK-4) menadioonist (K-vitamiini sünteetiline vorm K3, mida saab kasutada kodulindude ja sigade söödas). Seega sisaldavad kodulinnu- ja sealihatooted MK-4 vaid juhul, kui loomasööta lisatakse menadiooni.

Kõige levinumad K-vitamiini allikad toidulauas on spinat, brokoli, jääsalat ning rasvad ja õlid, eriti soja- ja rapsiõli. Headeks vitamin K allikateks on ka toidud nagu petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned ja oad. Väga vähesed toiduained on ka K-vitamiiniga rikastatud (2).

Tuginedes National Institutes of Health (NIH) andmetele, toome allolevalt sinuni vitamiinide K1 ja K2 toiduallikad. Olgu siinkohal öeldud, et osade allikate kohaselt on sojaoad ainus taimne toit, mis sisaldab K2-vitamiini ka fermenteerimata kujul. Seega arvatakse, et sojaõli, sojapiim, sojatükid ja sojajahu on parimad K2-vitamiini allikad veganitele või inimestele, kellel on laktoositalumatus ja kes ei saa oma toidusedelisse lisada piimatooteid (2, 4, 5, 6, 7, 8).

See on kindlasti suureks kergenduseks taimetoitlastele ja veganitele, kes ei saa K2-vitamiini lihast. Siiski seatakse see info NIH lehel kahtluse alla, sest andmed menakinoonide sisalduse kohta sellistes toiduainetes on piiratud. Üks mis kindel, natto, ehk fermenteeritud sojaoad on oma K2 vitamiini sisalduse poolest kohe eriliselt rikkalik (2, 4, 5, 6, 7, 8).

Füllokinooni ehk K1-vitamiini allikad

Naerisepealsed, külmutatud, keedetud ½ tassi: 426 mcg.
Spinat, toores, 1 tass: 145 mcg.
Kapsas, toores, 1 tass: 113 mcg.
Brokkoli, tükeldatud, keedetud, ½ tass: 110 mcg.
Sojaoad, röstitud, ½ tassi: 43 mcg.
Porgandimahl, ¾ tassi: 28 mcg.
Sojaõli, 1 supilusikatäis: 25 mcg.
Edamame oad, külmutatud, valmis, ½ tassi: 21 mcg.
Kõrvits, konserveeritud, ½ tassi: 20 mcg.
Granaatõunamahl, ¾ tassi: 19 mcg.
Okra, toores, ½ tassi: 16 mcg.
Männiseemned, kuivatatud, 28 grammi: 15 mcg.
Mustikad, toored, ½ tassi: 14 mcg.
Jääsalat, toores, 1 tass: 14 mcg.
Viinamarjad, ½ tassi: 11 mcg.
Köögiviljamahl, ¾ tassi: 10 mcg.
Rapsõli, 1 supilusikatäis: 10 mcg.
India pähklid, röstitud, 28 grammi: 10 mcg.
Porgandid, toored, 1 keskmine: 8 mcg.
Oliiviõli, 1 supilusikatäis: 8 mcg.
Kuivatatud viigimarjad, ¼ tassi: 6 mcg.
Pähklisegu, röstitud, 28 grammi: 4 mcg (2).

Menakinoonide ehk K2-vitamiini allikad

K2-vitamiini taimsete allikate hulka kuuluvad näiteks hapendatud toidud nagu hapukapsas, natto ning sojaoa õli ja loomsete allikate hulka kõrge rasvasisaldusega piimatooted rohusöödaga lehmadelt ja munakollased, samuti ka maks ja muud elundite lihad. Siiski sisaldavad loomsed K2-vitamiini allikad seda vitamiini äärmiselt vähe.

Kuna K-vitamiin on rasvlahustuv, siis sisaldavad madala rasvasisaldusega loomsed tooted seda vitamiini veelgi vähem.

Loomsed toidud sisaldavad K2-vitamiini alatüüpi MK-4, samas kui kääritatud toidud nagu hapukapsas, natto ja miso sisaldavad rohkem pikema ahelaga alatüüpe, MK-5 kuni MK-14.

Kuigi K2-vitamiini toidus küll leidub, on selle olulise toitaine keskmine tarbimine tänapäeva toitumises siiski uskumatult madal. Ka uuringud näitavad, et kaasaegne lääne toitumine annab meile K2-vitamiini vaid piiratud koguses. Seda ilmselt seetõttu, et enamik inimesi lihtsalt ei söö K2-vitamiini sisaldavaid toiduaineid kuigi palju. Siinkohal ongi alternatiiviks kvaliteetsed K2 toidulisandid.

K-vitamiini toitumissoovitused jäävad vahemikku 75-120 mcg päevas, kuid teatud elanikkonnarühmade puhul võivad need olla suuremad. Olenemata sellest, kes me oleme või mida me teeme, osaleb K2-vitamiin meie kõikide organismis mitmetes erinevates protsessides.

Natto ehk fermenteeritud sojaoad, 85 grammi: 850 mcg (0% MK-4, 1% MK-5, 1% MK-6, 90% MK-7, 8% MK-8).
Hanemaksapasteet, 100 grammi: 369 mcg (100% MK-4).
Angerjas, 100 grammi: 63.1 mcg (100% MK-4).
Kõvad juustud üldiselt (15 proovi), 100 grammi: 76.3 mcg (6% MK-4, 2% MK-5, 1% MK-6, 2% MK-7, 22% MK-8, 67% MK-9).
Pehmed juustud üldiselt (15 proovi), 100 grammi: 56.5 mcg (6.5% MK-4, 0.5% MK-5, 1% MK-6, 2% MK-7, 20% MK-8, 70% MK-9).
Munakollane, 100 grammi: 32.1 mcg (keskmiselt 98% MK-4, 2% MK-6, mõned ka 100% MK-4).
Kana, rinnaliha, grillitud, 85 grammi: 13 mcg (100% MK-4).
Sink, röstitud või pannil küpsetatud, 85 grammi: 4 mcg (100% MK-4).
Kõvaks keedetud muna, 1 suur: 4 mcg (100% MK-4).
Piim, 2%, 1 tass: 1 mcg (100% MK-4).
Lõhe, keedetud, 85 grammi: 0,3 mcg (100% MK-4).
Krevetid, keedetud, 85 grammi: 0,3 mcg (100% MK-4).
Haneliha, jalaosa, 100 grammi: 31,0 mcg (100% MK-4).
Kohupiimad (12 proovi) 100 grammi: 24,8 mcg (2,6% MK-4, 0,4% MK-5, 1% MK-6, 1% MK-7, 20% MK-8, 75% MK-9).
Kanamaks, pannil praetud, 100 grammi: 12,6 mcg (100% MK-4).
Kanakoib, 100 grammi: 8,5 mcg 100% MK-4.
Veiselihahakkliha, praetud, keskmise rasvasisaldusega, 100 grammi: 8,1 mcg (100% MK-4).
Vasikamaks, pannil praetud, 100 grammi: 6,0 mcg (100% MK-4).
Peekon, 100 grammi: 5,6 mcg (100% MK-4).
Vahukoor, 100 ml: 5,4 mcg (100% MK-4).
Hapukapsas, 100 grammi: 4,8 mcg (8% MK-4, 17% MK-5, 31% MK-6, 4% MK-7, 17% MK-8, 23% MK-9).
Sealihapraad, 100 grammi: 3,7 mcg (57% MK-4, 13% MK-7, 30% MK-8).
Pardirind, 100 grammi: 3,6 mcg (100% MK-4).
Petipiim, 100 ml: 2,5 mcg (8% MK-4, 4% MK-5, 4% MK-6, 4% MK-7, 24% MK-8, 56% MK-9).
Veiseliha, 100 grammi: 1,1 mcg (100% MK-4).
Täispiimajogurt, 100 ml: 0,9 mcg (67% MK-4, 11% MK-5, 22% MK-8).
Munavalge, 100 grammi: 0,9 mcg (100% MK-4).
Makrell, 100 grammi: 0,4 mcg (100% MK-4).
Lõssijogurt, 100 ml: 0,1 mcg (100% MK-8) (2, 11).

K-vitamiini imendumine ja biosaadavus toiduallikatest

Kuigi andmed K-vitamiini erinevate vormide biosaadavuse kohta veel üsna piiratud, siis on tänaseks teada, et sinu keha suudab osaliselt muuta K1-vitamiini K2-ks. See on muidugi väga oluline, sest K1-vitamiini kogus tavalises toidus on üheksa korda suurem kui K2-vitamiini kogus. Aga, näiteks, kuigi füllokinooni imendumise määr vabal kujul on ligikaudu 80%, on selle toidust imendumise määr oluliselt väiksem.

See tähendab, et seedetraktis imendub ainult 10-15% manustatud K1-vitamiinist, seega moodustab tegelik imendunud K1 umbes 50% kogu toidus sisalduvast K-vitamiinist (19).

Veelgi, enam praegused tõendid näitavad ka seda, et see muundamisprotsess on ebaefektiivne. Lisaks. Selle tulemusena võib K2-vitamiini otsesest tarbimisest toidulisandite kujul palju rohkem kasu olla. Ka sinu jämesooles asuvad soolebakterid toodavad K2-vitamiini (20).

Köögiviljade ja rasva samaaegne tarbimine parandab küll füllokinooni imendumist köögiviljadest, kuid imenduv kogus on siiski väiksem kui õlidest. Piiratud uuringud näitavad, et pikaahelaliste MK-de ehk vitamiini K2 imendumine võib olla suurem, kui füllokinoon imendumine rohelistest köögiviljadest.

K-vitamiini toksilisus, vastunäidustused ja kõrvalnähud

Toksilisus

K-vitamiini toksilisus on äärmiselt haruldane. See tähendab, et ülempiiri või toksilist kogust pole loodusliku K-vitamiini allika puhul siiani veel leitud. Siiski ei tähenda see, et seda ei pruugi olla. Seetõttu ei tasu niisama omaalgatuslikult üle soovitusliku koguse ühtegi vitamiini tarbima hakata.

Küll on aga leitud, et selle vitamiini sünteetiline versioon võib omada negatiivset mõju maksale ning vereloomele ja ainus teatatud toksilisus pärineb menadioonist (K3-vitamiin), mida ei kasutata inimestel. Arvatakse, et selle toksilisus on seotud selle vees lahustuvate omadustega. Kui toksilisus esineb, avaldub see imikutel kollatõve, hüperbilirubineemia, hemolüütilise aneemia ja kernikteruse ehk bilirubiini entsefalopaatia (bilirubiini ladestumisel ajutuumadesse tekkiv ajukahjustus) tunnustega (16).

Vastunäidustused

K-vitamiini kasutamine nõuab ettevaatlikkust:

vastsündinutel,
päriliku hüpoprotrombineemiaga (protrombiini vaegus veres) patsientidel,
neerukahjustusega isikutel,
hepariinidest tingitud liigse antikoagulatsiooni (trombide moodustumist takistav protsess) korral,
K-vitamiini ülitundlikkuse korral (16).

Kõrvalnähud

Praegu ei ole teadaolevalt K1- või K2-vitamiini suurte annustega toksilisust ega kõrvalnähte seostatud. Seetõttu ei ole sellele vitamiinile määratud ka ülemist tarbimistaset. Sellele vaatamata on mõlema K-vitamiini versiooni puhul võimalik allergiline reaktsioon.

K1-vitamiini puhul on dokumenteeritud seos bronhospasmi ja südame seiskumisega intravenoosse manustamise korral. K-vitamiini suukaudne vorm aga ei näi raskeid reaktsioone põhjustavat.
Ka K2-vitamiinil ei ole suukaudsel manustamisel mingeid kõrvaltoimeid. Uuringud on näidanud, et inimestel tehtud verehüübimise uuringud (need uuringud mõõdavad vere hüübimisvõimet ja seda, kui kaua see hüübimine kestab) ei näidanud verehüüvete tekkeriski suurenemist, kui päevas manustati 45 mg K2-vitamiini (MK-4-na). Teadlased täheldasid seda patsiendi puhul, kes võttis päevas kuni 135 mg (45 mg kolm korda päevas) (16).

Sünteetiline K3-vitamiin on aga nagu ennegi mainitud, väga toksiline ja seetõttu on selle käsimüük ja kasutamine inimestele mõeldud toidulisandites keelatud, kuna selle sissevõtmine võib põhjustada allergilisi reaktsioone, hemolüütilist aneemiat ja tsütotoksilisust maksarakkudes (16).

K-vitamiin vastsündinule

Madal K-vitamiini tase võib vastsündinutel ja imikutel põhjustada ohtlikke verejookse. Sünni ajal manustatav K-vitamiin kaitseb verejooksu eest, mis võib tekkida selle olulise vitamiini madala taseme tõttu.

Ka Maailma Terviseorganisatsioon soovitab alates aastast 2012 manustada kõikidele vastsündinutele esimese 6 elutunni jooksul lihasesisese süstina K1-vitamiini.

Eestis on selleks kasutusel ravim “Fütomenadioon, 2 mg/0,2 ml, süste-/suukaudne lahus”. Olgu siinkohal kindlasti täpsustud, et fütomenadioon ongi tegelikult teise nimega füllokinoon ehk K1-vitamiin, mis esineb organismis ka looduslikult (22, 23).

Kuna ravimi nimi on fütomenadioon, mitte kõigile teada tuntud looduslik füllokinoon ning igasugune torkimine on ebameeldiv ka beebi jaoks, siis on paljudel emadel antud teemaga seoses tekkinud ka mitmeid lisaküsimusi ja hirme. Kuigi kõiki hirme seoses K-vitamiini süstidega imikutele ei suuda me siin loos kummutada ja ilmselt ei oska me ka vastata päris kõikidele sinu küsimustele, siis proovime sulle selle teema kohta edastada vähemalt võimalikult mitmekülgset infot, mis aitaks sulle rahu südamesse tuua.

Kuidas manustatakse vastsündinutele K-vitamiini Eestis

ITK kodulehel on kirjas, et Eestis on K-vitamiini manustamiseks kasutusel fütomenadioon 2 mg/0,2 ml, mida kasutatakse nii süstelahusena (süstitakse lihasesse üks kord 1 mg) või, siis suukaudselt (21).

Lihasesisene süst. Lihasesisese süsti korral on fütomenadiooni biosaadavus keskmiselt 50% ja selle toime saabub umbes 1–3 tunni jooksul. Süstitud aine säilib lihases ja vabaneb sealt järk-järgult kuu aja jooksul. Peale lagunemist eritub fütomenadioon kehast sapi ja uriiniga.
Suukaudne manustamine. Suukaudsel tarbimisel on fütomenadiooni vereringesse jõudmine individuaalne ja toimet on oodata umbes 6 – 10 tunni jooksul. Suukaudselt sissevõetuna imendub fütomenadioon peensoole keskmises osas ning imendumise teeb võimalikuks sapi ja pankrease nõre olemasolu. Seetõttu võivad imendumist takistada näiteks peensoole haigusseisundid, lühikese soole sündroom, biliaarne atreesia, imendumishäired ja pankrease eritusprobleemid (21).

Suukaudse tarbimise korral on fütomenadiooni vaja manustada korduvalt:

Esimestel elutundidel: 2 mg.
7. elupäeval: 2 mg.
Ühe kuu vanuselt: 2 mg.
Kuni lisatoidu saamiseni (enamasti 6. elukuuni): 2 mg üks kord kuus (21).

Fütomenadiooni on vaja 24 tunni jooksul pärast manustamist uuesti võtta ka siis, kui laps sülitab selle välja või, kui tal esineb oksendamine ja kõhulahtisus (21).

Miks on vastsündinutel madal K-vitamiini tase ja K-vitamiini puudulikkusest tulenev verejooks ehk K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia (KVDH)?

Keha kasutab K-vitamiini hüüvete moodustamiseks ja verejooksu peatamiseks. Kõik beebid sünnivad aga väga väheste K-vitamiini varudega ehk K-vitamiini defitsiidiga, sest see ei liigu hästi läbi platsenta ja ka rinnapiim sisaldab K-vitamiini ainult väikestes kogustes. Lisaks imendub enamik K-vitamiinist soolestikust. Vastsündinutel aga on steriilne soolestik, mis takistab K1-vitamiini imendumist.

Seega vajavad beebid K-vitamiini muust allikast ja K-vitamiini süst on hetkel parim viis tagada, et kõik lapsed saaksid K-vitamiini piisavalt. Vastsündinutel, kes ei saa K-vitamiini süsti, tekib KVDH tõttu 81 korda tõenäolisemalt raske verejooks (seedetrakti verejooks, harvem ajuverevalum) kui neil, kes süsti saavad (15, 21).

Ilma piisava K-vitamiinita ei suuda beebid toota trombide moodustamiseks kasutatavaid aineid, mida nimetatakse “hüübimisfaktoriteks”. Kui K-vitamiini madala taseme tõttu tekib verejooks, nimetatakse seda K-vitamiini puudulikkuse verejooksuks ehk “K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagiaks (KVDH)”. See võib olla tõsine ja potentsiaalselt eluohtlik verejooksu põhjus kuni 6 kuu vanustel imikutel. K-vitamiini süsti, mida manustatakse sünni ajal, on seega hetkel parim viis madala K-vitamiini taseme ja K-vitamiini puudulikkusest tuleneva verejooksu vältimiseks (15, 21).

K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia (KVDH) ja selle tunnused beebidel

Varane KVDH. Varane K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia võib tekkida esimestel elupäevadel nendel beebidel, kes ei ole saanud K-vitamiini ja kelle emad on tarbinud ravimeid (näiteks varfariin) mis mõjutavad K-vitamiini ainevahetust. Varase KVDH riskifaktoriteks on beebi hapnikupuudus, enneaegne sünnitus, suukaudse toitmise edasilükkumine ning ema poolt teatud ravimite nagu antibiootikumide, verevedeldajate või antiepileptiliste ravimite tarvitamine (21).
Klassikaline KVDH. Klassikaline K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia tekib tavaliselt esimesel elunädalal lastel, kes on peale sündi toitmisraskustega või häiritud seisundis. Klassikalise KVDH riskifaktorid on samad mis ka varase KVDH riskifaktorid nagu beebi hapnikupuudus, enneaegne sünnitus, suukaudse toitmise edasilükkumine ja ema poolt teatud ravimite nagu antibiootikumide, verevedeldajate või antiepileptiliste ravimite tarvitamine (21).
Hiline KVDH. Hiline K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia esineb kõige sagedamini 4. – 8. elunädalal. Eennekõike on ohustatud rinnapiima saavad lapsed, kellel on jäänud tegemata K-vitamiini ennetus. Hilise KVDH riskifaktoriteks on lapse pikaajaline antibiootikumide tarvitamine, sapiteede sulgusest tingitud kollatõbi, maksa funktsioonihäire ja sapi imendumishäired. KVDH tõttu tekib lapsel koljusisene ajuverejooks, millele eelnevad vere hüübimatus, verevalumid nahal ja seedetrakti verejooks (21).

K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia (KVDH) tunnused on:

nahatooni valgeks muutumine või lapse kergel puudutamisel sinikate tekkimine;
veritsus ninast või nabast;
väga loid olek ja pidev unisus või rahutus;
silmavalgete kollasus peale beebi 3-nädalaseks saamist;
must roe või veri roojas (21).

Miks peavad K-vitamiini süsti tegema kõik imikud – kas ei võiks lihtsalt oodata, kui laps seda vajab?

Kui jääda ootama, kas laps ikka K-vitamiini süsti vajab, võib olla liiga hilja. Imikutel võib tekkida verejooks soolestikus või ajus, kus vanemad verejooksu ei näe ja ei oska esialgu ka kohe märgata, et midagi valesti on. See võib viivitada arstiabi andmisega ning põhjustada tõsiseid ja eluohtlikke tagajärgi (15).

Kas K-vitamiini madala taseme tõttu on verejooksu oht ainult paar nädalat?

Ei, verejooks võib tekkida muidu tervetel imikutel kuni 6 kuu vanuseni. Risk ei piirdu ainult esimese 7 või 8 elupäevaga ja verejooks ei pruugi ka esineda ainult raskelt sündinud lastel. Hiline KVDH esineb kõige sagedamini näiteks 4. – 8. elunädalal. 2013. aastal uuris Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus (CDC) nelja juhtumit, kus imikutel esines madala K-vitamiini taseme tõttu verejooks. Kõik neli olid verejooksu alguse ajal üle 6 nädala vanad ning nad olid olnud terved ja arenesid normaalselt. Ükski lastest ei olnud sünni ajal saanud K-vitamiini süsti (15).

Kas K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagia ehk KVDH on haruldane?

Hemorraagia on tänapäeval haruldane, kuid ainult seetõttu, et enamik vastsündinuid saab K-vitamiini süsti. Viimase kahe aastakümne jooksul on paljud Euroopa riigid alustanud programme K-vitamiini andmiseks sünni ajal – pärast seda on juhtumite arv kõigis riikides vähenenud väga madalale tasemele (15).

Kuid maailma piirkondades, kus K-vitamiini süst ei ole kättesaadav, on KVDH levinum ja nendes riikidest on teatatud paljudest hemorraagia juhtudest (15).

1980. aastate alguses hakkasid mõned haiglad Inglismaal andma K-vitamiini ainult vastsündinutele, kellel arvati olevat suurem verejooksuoht. Seejärel märgati kohe ka KVDH juhtumite arvu suurenemist. See ütleb meile, et K-vitamiini andmine verejooksu vältimiseks on see, mis hoiab vastsündinute hemorraagia harvaesinevana – kui vastsündinutele ei anta K-vitamiini, tekivad verejooksu juhtumid ja KVDH lakkab olemast harvaesinev (15).

Mis juhtub, kui imikutel on madal K-vitamiini tase ja neil tekib hemorraagia?

Imikud, kellel ei ole piisavalt K-vitamiini, ei suuda verejooksu peatamiseks trombi moodustada ja neil võib tekkida veritsus kõikjal kehas. Verejooks võib toimuda ajus või muudes olulistes organites ja see võib toimuda kiiresti. Kuigi K-vitamiini madala taseme tõttu tekkivaid verejookse ei esine sageli, on need siiski laastavad ja iga viies KVDH-ga laps sureb (15).

Neist imikutest, kellel on hilinenud KVDH, on umbes pooltel verejooksud ajus, mis võib põhjustada püsivaid ajukahjustusi. Teistel tekib verejooks maos, soolestikus või muudes kehaosades. Paljud imikud vajavad vereülekandeid ja mõned vajavad operatsioone (15).

Olen kuulnud, et K-vitamiini süst võib põhjustada vähki. Kas see vastab tõele?

1990. aastate alguses leiti Inglismaal tehtud väikeses uuringus seos K-vitamiini süstimise ja laste vähi vahel. Seos tähendab, et kaks asja toimuvad ühe ja sama inimese puhul samal ajal, kuid ei ütle meile, kas üks põhjustab teist.

Selle väljaselgitamine, kas K-vitamiin võib lastel vähki põhjustada, on olnud tegelikult väga oluline, sest iga vastsündinu peaks saama K-vitamiini süsti. Kui K-vitamiin põhjustaks vähki, siis peaks sama seos ilmneks ka teistes lasterühmades, kuid seda seost K-vitamiini ja lapseea vähi vahel ei ole leitud enam üheski uuringus (15).

Mis koostisosad süstis veel sisalduvad ja kas teised süstis olevad koostisosad võivad minu lapsele probleeme tekitada? Kas me tõesti teame, et K-vitamiini süst on ohutu?

Eestis sisalduvad lisaks fütomenadioonile ravimipreparaadis ka abiained nagu:

Glükohoolhape. See ühend kuulub orgaaniliste ühendite klassi, mida nimetatakse sapphapeteks. Glükokoolhape on seotud rasvade emulgeerimisega ja kolestaasiga. Emulgeerimine on protsess, mille käigus komplekssed rasvamolekulid lagundatakse väiksemateks rasvamolekulideks, mida maksast eralduvad sapisoolad muudavad ensüümide abil kergemini seeditavaks. Kolestaas on sapivoolu aeglustumine või seiskumine.
Letsitiin. Letsitiin on inimkeha rakkude jaoks hädavajalik rasvade segu. Seda leidub paljudes toiduainetes, sealhulgas sojaubades ja munakollastes. Toitumises on letsitiin peamine koliini (B-vitamiinidega sarnane toitaine) allikas. Letsitiin muundatakse atsetüülkoliiniks, mis on aine, mis edastab närviimpulsse.
Naatriumhüdroksiid. Naatriumhüdroksiid (nimetatakse ka leeliseks, naatriumhüdraadiks ja naatriumhüdraadiks) on valge tahke aine, mis lahustub vees ja annab tugevalt leeliselise lahuse.
Soolhape. Soolhape (HCl, tuntud ka kui vesinikkloriidhape) on värvitu söövitav tugev mineraalhape, millel on palju tööstuslikke kasutusalasid, mille hulgas moodustab see orgaanilise alusega reageerides vesinikkloriidsoola.
Vesi (21).

Süstla annus tundub suur. Kas see on minu lapsele liiga palju?

K-vitamiini süstis sisalduv annus ei ole beebidele liiga suur. Süstis olev K-vitamiini annus on küll suur võrreldes K-vitamiini päevase vajadusega, kuid meeles tuleb pidada seda, et imikutel on sündides ääretult madal K-vitamiini tase ja neil ei ole head K-vitamiini allikat enne, kui nad on saanud peaaegu kuue kuu vanuseks. See on tingitud sellest, et K-vitamiin ei ületa platsentat ja rinnapiimas on K-vitamiini väga väike kogus. K-vitamiini süst toimib K-vitamiini taseme tõstmiseks kahel viisil.

Esiteks läheb osa K-vitamiinist kohe imiku vereringesse ja suurendab K-vitamiini kogust veres. See annab piisavalt vitamiini, et imiku K-vitamiini tase ei langeks tema esimestel elupäevadel ohtlikult madalale. Suur osa sellest K-vitamiinist ladustatakse maksas ja seda kasutab hüübimissüsteem.
Teiseks vabaneb ülejäänud K-vitamiin aeglaselt järgmise 2-3 kuu jooksul, tagades stabiilse K-vitamiini allika, kuniks imikul on võimalik saada toiduga K-vitamiini ka muudest allikatest (15).

Kas ma saan suurendada K-vitamiini sisaldust rinnapiimas, süües erinevaid toiduaineid või võttes multivitamiine või K-vitamiini toidulisandeid?

Julgustame emasid kindlasti sööma tervislikult ja võtma vastavalt vajadusele ka multivitamiine. Kuigi K-vitamiini sisaldavate toiduainete söömine või K-vitamiini toidulisandite võtmine võib veidi suurendada K-vitamiini sisaldust rinnapiimas, ei saa kumbki neist hetkel teadaolevalt suurendada rinnapiima K-vitamiini sisaldust piisavalt, et tagada kogu imikule vajalik K-vitamiin (15).

Kui imikud sünnivad, langeb nende niigi madal K-vitamiini tase veelgi madalamale. Imikud vajavad piisavalt K-vitamiini selleks, et:

korvata nende eriti madalad tasemed;
alustada selle ladustamist maksas edaspidiseks kasutamiseks;
tagada luude ja vere hea tervis (15).

Rinnapiimast – isegi juhul kui ema tarbib K-vitamiini sisaldavaid toidulisanditest – ei saa beebi selle kõige jaoks K-vitamiini piisavalt (15).

Mida saan teha, et K-vitamiini süstimine oleks beebile vähem valus ja traumaatiline?

Beebid tunnevad valu täpselt niisamuti nagu meie isegi. Seepärast on selles suhtes oluline vähendada nende jaoks isegi väikest ebamugavustunnet. Aga, imikud tunnevad süstist vähem valu, kui neid hoitakse käes ja neil lubatakse imeda. Seega võid näiteks paluda, et saaksid hoida oma last K-vitamiini süstimise ajal käes, et teda lohutada saaksid.

Ka rinnaga toitmine süstimise ajal ja kohe pärast seda võib olla rahustav. Kõik need on asjad, mida vanemad saavad teha valu leevendamiseks ja oma lapse rahustamiseks (15).

Pea meeles, et kui laps ei saa K-vitamiini süsti, on tema risk tõsise verejooksu tekkeks CDC andmetel 81 korda suurem kui siis, kui ta on saanud süsti (15).

Millised on K-vitamiini süstimise riskid ja eelised?

K-vitamiini ehk fütomenadiooni riskid ja võimalikud kõrvaltoimed on samad, mis on seotud enamiku teistegi süstide saamisega. Nende hulka kuuluvad:
- Valu, turse või isegi verevalumid süstimiskohas.
- Mõnel juhul on teatatud naha armistumisest süstekohal.
- On teatatud ainult ühest allergilise reaktsiooni juhtumist imiku puhul, seega on see äärmiselt haruldane.
- Ehkki on avaldatud muret mõnede muude riskide pärast, nagu lapseea vähi tekkimise oht, või täiendavatest koostisosadest tingitud riskid, ei ole ükski neist riskidest hetkel veel teaduslikes uuringutes tõestatud (15).
Olgu ka öeldud, et 2019. a jaanuaris kinnitatud ravimi infolehe järgi ei ole enamikul imikutest kõrvaltoimeid täheldatud. Kui aga mõni neist siiski esineb, kui kõrvaltoime muutub tõsiseks või, kui märkad mõnda kõrvaltoimet, mida nimetatud ei ole, palun teavita sellest kindlasti arsti (21).
K-vitamiini süsti peamine kasu on see, et see võib kaitsta sinu last hemorraagia eest, mis on ohtlik seisund ja põhjustada pikaajalist invaliidsust või surma. Lisaks hõlmab hemorraagia diagnoosimine ja ravi sageli mitmeid ja mõnikord valusaid protseduure, nagu vere võtmine, kompuutertomograafia, vereülekanded või anesteesia ja operatsioon (15).

Sinu lapse arst on parim inimene, kellega K-vitamiinist rääkida. Nagu sinagi, tahab ka tema näha, et sinu laps kasvaks turvaliselt ja tervena üles. Seega, kui sul on seoses K-vitamiiniga mure või muud küsimused millele me siin loos ei vastanud, siis konsulteeri oma lapse arstiga.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Autorid: Ragnar Vaiknemets ja Maria-Helena Loik

Allikad:

Kas sellest postitusest oli abi?

Anna meile teada, kas Sulle meeldis see postitus. Tagasiside on meile väga oluline.

Su kehale võiksid sobida need tooted

K2+D3 VITAMIIN – luid ja lihaseid toetav

36 €

Lisa korvi

Väekingikaart 25€

25 €