Insomnia ehk unetus on kõige levinum unehäire, mille korral on inimesel probleeme magama jäämisega või magamisega ilma pidevalt ärkamisteta. Niisamuti võib uni ka vara hommikuti ära minna. Oled ehk sinagi kokku puutunud olukorraga, kus voodis väherdes ütled endale iga natukese aja tagant mõttes: „Kui nüüd kohe magama jään saan magada 7 tundi.“ Tunni aja pärast: „Okei, pole hullu, kui 6 tundi saan magada on ka veel ok.“ Veel mõne aja pärast: „ No vähemalt 4 tundigi…“

Appi, ma pean praegu kohe magama jääma, et vähemalt 4 tundi magada!

Jah, igaüks, kellel on seljataga üks unetu öö, või öö, kus oled saanud magada mõned tunnid tavapärasest vähem – teab kui palju ebapiisav uni järgmist päeva mõjutab. Pea on vatine, puudub igasugune mõtlemise ja keskendumise võime, silmad on valusad ja nö kilesed. Sa ei suuda tegeleda isegi tavaliselt rõõmu pakkuvate asjadega, leida lahendusi isegi lihtsatele probleemidele ja puudub igasugune tahe.

See on lihtsalt üks raisku läinud päev. Ja loodad vaid, et see unetu öö ei eelneks mõnele tähtsale või kiiret reageerimisst nõudvale päevale, kus pead endast palju andma.

Siiski, kui tead, et see olukord oli ajutine, et see oli nii ainult see üks öö, et elad selle järgneva päeva kuidagi üle, lihtsalt lähed õhtul varem magama ja homme on kõik jälle korras – siis on ju kõik tegelikult hästi! Inimestel aga, kes kannatavd insomnia all, see kahjuks nii kergesti ei pruugi laheneda ja vaja võib minna abi.

Siin loos kirjutamegi unetuse levinumatest põhjustest, kaasnevatest tüsistustest, looduslikest ravivõimalustest, hea unehügieeni nippidest ja osadest und soodustavatest taimedest ning toidulisanditest, millest võid unetuse korral abi saada.

Unetuse tüübid

Unetus võib olla lühiajaline (äge) või kesta kaua (krooniline). Äge ehk lühiajaline insomnia kestab tavaliselt üks öö kuni paar nädalat ning on muutunud krooniliseks, kui vaevled unetuse käes vähemalt 3 ööd nädalas 3 kuu jooksul või veelgi kauem.

Väidetavalt kannatab lühiajalise unetuse käes ligi kolmandik täiskasvanutest. Kroonilise unetuse levimus on mõnevõrra madalam, küündides kuni 10%-ni. 

Unetust on kahte tüüpi – esmane ja sekundaarne:

  • Esmane unetus: see tähendab, et sinu uneprobleemid ei ole seotud mõne tõsise terviseprobleemi ega haigusega. 
  • Sekundaarne unetus: sinu unetus on põhjustatud:
    • mõnest tervisega seotud probleemist (näiteks astma, depressioon, artriit, probleemid seedimisega, närvihaigused, vähk või kõrvetised);
    • valust;
    • ravimitest;
    • mõnuainete kasutamisest (1, 2).

Ebaregulaarne_magamaminekuaeg

Insomnia ehk unetuse põhjused

Esmase unetuse põhjuste hulka kuuluvad:

1. Suurte elusündmustega seotud stress

Näiteks töökoha kaotamine või vahetus, lähedase surm, lahutus või kolimine.

2. Ümbritsev keskkond

Näiteks müra, valgus, sobimatu voodi, ebamugav magamisasend või vale temperatuur.

3. Ebaregulaarne magamaminekuaeg ja muudatused sinu tavapärases unegraafikus

Näiteks ajavahe reisimise tõttu või uus töögraafik.

4. Sinine valgus

Rohkem kui mis tahes muud värvi valgus, segab sinine valgus sinu keha unega ettevalmistamise võimet, kuna see blokeerib uniseks muutva hormooni nimega melatoniin tootmist. Tänu sinisele valgusele oled õhtuti vähem unine kui tavaliselt ja uinumine võtab kauem aega. Paljud inimesed kulutavad tänapäeval elektroonikaseadmetele keskmiselt 7 tundi päevas. See on aga liiga pikk aeg sinise valguse vahtimiseks. Veelgi hullem, enamik tunnistab, et on nädalaid järjest mitmel ööl vahetult enne magamaminekut elektroonikaseadme järele sirutanud. See, aga mõjutab und rohkem kui arvatagi võid. Sinu nutiseadmete valgus näib sageli valge. Kuid see võib anda lainepikkusi vahemikus 400 kuni 490 nanomeetrit, mis on tegelikult sinine valgus. Kuigi on olemas erinevaid sinist valgust blokeerivaid vahendeid, on lihtsaim viis kunstliku sinise valgusega kokkupuute vähendamiseks nutitelefon, teler ja muud seadmed juba paar tundi enne magamaminekut välja lülitada. Siseruumides on sinise valguse allikateks:

  • televiisorid, 
  • nutitelefonid, 
  • mängukonsoolid, 
  • luminofoorlambid, 
  • LED-lambid (valgusdiood),
  • arvutimonitorid (1, 3).

Sekundaarse unetuse põhjuste hulka kuuluvad:

  1. Vaimse tervisega seotud probleemid, nagu ka depressioon ja ärevus.
  2. Ravimid külmetuse, allergiate, depressiooni, kõrge vererõhu ja astma vastu.
  3. Öine valu või ebamugavustunne.
  4. Kofeiini, tubaka või alkoholi tarvitamine.
  5. Kilpnäärme ületalitlus ja muud endokriinsed probleemid.
  6. Haigused nagu näiteks astma, artriit, probleemid seedimisega, närvihaigused, vähk või kõrvetised.
  7. Muud unehäired, nagu uneapnoe või rahutute jalgade sündroom (1).

Insomnia ehk unetuse põhjused ja ravi

Insomnia riskifaktorid ja riskigrupid

  • Unetus mõjutab rohkem pigem naisi kui mehi.
  • Uneprobleemide all kannatavad enamasti vanemad inimesed.
  • Pikaajaline haigus.
  • Vaimse tervise probleemid mille alla kuuluvad ka depressioon ja ärevushäired.
  • Töötamine öises vahetuses või pidevalt vahetuva graafiku alusel (1).

Unetuse sümptomid

Unetuse sümptomiteks on:

  • päevane unisus,
  • väsimus,
  • pahurus,
  • keskendumis- või mäluprobleemid (1).

Unetuse tüsistused

Sinu keha ja aju vajavad und taastumiseks ja paranemiseks. Uni on ülimalt oluline ka õppimise ja mälestuste hoidmise jaoks. Kui unetus hoiab sind ärkvel, võivad tekkida mitmed terviseprobleemid nagu:

  • aeglane reaktsiooniaeg, mis võib põhjustada näiteks autoõnnetuse;
  • keskendumisraskused;
  • pahurus;
  • eakamatel suurem kukkumisoht;
  • hingamisprobleemid (näiteks astma);
  • südameprobleemid (kõrgenenud vererõhk, südamepuudulikkus, arütmia, südame isheemiatõbi);
  • vaimse tervise probleemid (depressioon, ärevus);
  • valu;
  • raseduse tüsistused (enneaegne sünnitus, valulikum sünnitus, keisrilõike vajadus, väikese sünnikaaluga laps);
  • nõrgenenud immuunsüsteem, mis võib põhjustada kehas põletikku või raskendada infektsioonidega võitlemist;
  • ainevahetusprobleemid (ülekaal, rasvumine, metaboolne sündroom, diabeet) (1, 22).

Kuidas_ravida_unetust

Unehäirete ravi ja ennetus

Äge insomnia ehk unetus ei pruugi otseselt ravi vajada ja abi võib saada allolevatest soovitustest ja looduslikest toidulisanditest. Kui sul on aga väsimuse tõttu raskusi igapäevaste toimingute tegemisega, võib arst lühiajaliselt välja kirjutada unerohtu. Kiirelt, kuid lühidalt toimivad ravimid võivad sul aidata järgmisel päeval unisust vältida. Siiski võib selliselt toimivatel unerohtudel olla ebasoovitavaid kõrvalmõjusid (võivad tekitada sõltuvust) ja alati on parem ravida probleemi põhjust, teha muudatusi ünehügieenis, tugevdada oma keha ja vaimu stressiolukordadega toimetulekuks või proovida esialgu allpool loetletud hea unehügieeni nippe ja looduslikke toidulisandeid, milledel puuduvad negatiivsed kõrvalmõjud.

Kroonilise unetuse korral võid aga vajada ravi, et paraneda terviseprobleemidest, mis sind ärkvel hoiavad. Seega peaksid sekundaarse insomnia korral kindlasti võtma ühendust oma perearstiga.

Head uneharjumused, mida nimetatakse ka unehügieeniks, võivad aidata esmast unetust ennetada ja ka ravida. Siin on mõned näpunäited:

  1. Mine magama igal õhtul samal kellaajal ja tõuse igal hommikul samal kellaajal, püüdes magada kokku vähemalt 7–8 tundi.
  2. Püüa vältida päevaseid lõunauinakuid, sest need võivad sind öösel vähem uniseks muuta.
  3. Ära kasuta enne magamaminekut nutiseadmeid kuna nende sinine valgus raskendab uinumist.
  4. Väldi päeva teises pooles kofeiini, nikotiini ja alkoholi. Kofeiin ja nikotiin on stimulandid ja võivad uinumist takistada. Alkohol võib panna sind keset ööd üles ärkama ja seega kahjustada unekvaliteeti.
  5. Ole füüsiliselt aktiivne. Siiski, ära proovi treeninguga tegeleda enne magamaminekut, sest see võib uinumist raskendada. Eksperdid soovitavad treenida vähemalt 3–4 tundi enne magamaminekut.
  6. Ära söö liiga hilja päeva raskeimat toitu ega kõhtu liiga täis. Siiski, kerge suupiste enne magamaminekut aitab uinumisele kaasa.
  7. Muuda oma magamistuba mugavaks. See peab olema pime, vaikne ja mitte liiga soe ega liiga külm. Kui probleemiks on valgus, võid proovida magamismaski. Heli varjamiseks proovi kõrvatroppe või valge müra masinat.
  8. Järgi rutiini, et enne magamaminekut lõõgastuda. Loe raamatut, kuula rahustavat muusikat või käi vannis.
  9. Kui sa ei suuda uinuda ja pole unine, tõuse pigem üles ja tee midagi rahustavat, näiteks loe senikaua kuniks tunned end unisena.
  10. Kui kipud asjade pärast enne uinumist liigselt muretsema, koosta enne magamaminekut oma ülesannetest nimekiri. See võib sul aidata oma mured ööseks kõrvale jätta (1).

8 uinumist soodustavat toidulisandit milledest võid unetuse korral abi saada:

1. Melatoniin

Melatoniin on hormoon, mis annab sinu ajule märku, et on aeg magada ja mida sinu keha toodab ka loomulikult. Selle hormooni tootmise ja vabanemise tsüklit mõjutab kellaaeg – melatoniini tase tõuseb loomulikult õhtul ja langeb hommikul. Sel põhjusel on melatoniini toidulisandid muutunud populaarseks magamise abivahendiks, eriti juhtudel, kui melatoniini tsükkel on häiritud nagu näiteks ajavahe tõttu. Vastavalt uuringutulemustele aitab melatoniin vähendada magama jäämisele kuluvat aega ja võib seega pikendada une pikkust ning parandada une kvaliteeti (7, 8, 9). Seetõttu kuulub melatoniin ka „Hea une kompleksi“ koostisosade hulka.

2. Palderjan

Palderjani kasutatakse tavaliselt ärevuse, depressiooni ja menopausi sümptomite looduslikuks raviks. See on populaarne toidulisand, mis võib ka vähemalt osadel inimestel parandada une kvaliteeti ja unehäire sümptomeid. Palderjani liigselt pikaajalise kasutamise ohutuse kohta oleks siiski vaja rohkem uuringuid (7, 10). 

3. Magneesium

Magneesium on mineraal, mis osaleb inimkeha sadades protsessides ja on oluline aju töö, lihaste ning südame tervise jaoks. Lisaks võib magneesium aidata rahustada nii vaimu, kui ka keha ning seega hõlbustada uinumist. Uuringud näitavad, et magneesiumi lõõgastav toime võib olla osaliselt tingitud tema võimest reguleerida melatoniini tootmist. Niisamuti näib, et magneesium suurendab rahustava toimega gammaaminovõihappe (GABA) taset. Seega on magneesiumil keha ja aju lõõgastav toime, mis võib aidata parandada ka une kvaliteeti (7, 11, 12, 13, 14). Hästi imenduv magneesium on saadaval ka e-poes.

4. Trüptofaan (L-Trüptofaan)

L-trüptofaani leidub loomulikult loomsetes ja taimsetes valkudes ja seda peetakse asendamatuks aminohappeks, kuna meie keha ei suuda trüptofaani ise toota. See aminohape on oluline paljude keha organite arenguks ja toimimiseks. Pärast L-trüptofaani imendumist toidust muundab keha osa sellest 5-HTP-ks (5-hüdroksütrüptofaan) ja seejärel serotoniiniks. Vastavalt osadele uuringutulemustele võib trüptofaan aidata kiiremini magama jääda ja parandada ka une kvaliteeti  (7, 15, 16, 17, 18).

5. L-teaniin

Kuni 400 mg seda aminohapet sisaldava toidulisandi igapäevane tarbimine võib aidata lõõgastuda ja und parandada. Loomuuringud näitavad, et L-teaniin võib olla veelgi efektiivsem, kui seda kombineerida GABA-ga (7, 19, 20).

6. Punane kannatuslill, tuntud ka kui Passiflora incarnata

Selle populaarse und soodustava lille liigid on pärit Põhja-Ameerikast, aga praegu kasvatatakse neid ka Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Austraalias. Hiljutises unetust põdevate inimeste uuringus nägid need, kes võtsid kahe nädala jooksul kannatuslille ekstrakti, teatud uneparameetrite olulist paranemist võrreldes platseebogrupiga. Need parameetrid olid: une kestus, une efektiivsus (ehk magamiseks kulutatud aja protsent võrreldes voodis ärkvel lebamisega) ja ärkvelolekuaeg peale magama jäämist. Seega, kuigi on vaja edasisi uuringuid, võib kannatuslille tee või ekstrakt aidata mõnel inimesel unekvaliteeti parandada (7, 21).

7. Hea une kompleks

Ecoshi „Hea une kompleks“ on looduslik abivahend uneprobleemide leevendamiseks ja sisaldab ka mitmeid eelpool mainitud rahustavaid ning und soodustavaid komponente. Hea une kompleksi tarbimine aitab kiiremini magama jääda, öösel harvemini ärgata, paraneb väljapuhkamine ja suureneb päeva energiatase. Hea une kompleks on saadaval e-poes.

Miks „Hea une kompleks“ on parem kui melatoniin?

See toode võib osadele inimestele sobida pareminigi kui melatoniin üksi, sest melatoniin töötab vaid mõnda aega, siis aga keha harjub sellega ja peale pikaajalist tarbimist ei pruugi inimesed enam melatoniinist abi saada. „Hea une kompleks, aga toetab kogu närvisüsteemi tervikuna ja aitab organismil nö rongi pealt maha tulla. Teisisõnu, see toode valmistab sinu keha ette magama minekuks ja ka pikendab und.

Kuidas Hea une kompleksi kasutada?
  • Tõsisemate ja pikaajaliste probleemide korral on soovitatav tarbida kuurina 100-150 päeva, 1 kapsel päevas.
  • Üksikute unetute ööde korral unekvaliteedile kaasa aitamiseks võib manustada ka lühiajaliselt. Näiteks, kui on teada, et sul on olnud raske päev, või sul on mõni lühiajaline terviseprobleem mida parasjagu lahendad ja heale unele toetust vajad, siis võid seda toidulisandit manustada vastavalt vajadusele ka lühema aja jooksul.
Kõik „Hea une kompleksis“ sisalduvad koostisosad on looduslikud ja nende rahustav toime on teaduslikult tõestatud:
  • Glütsiin on aminohape, mis aitab kaasa normaalsele närvisüsteemi tööle ja vaimse pinge vähenemisele.
  • Aminohape L-Trüptofaan on lisaks kõigele eelpool loetletule ka üks vajalik aine kehas õnnehormooni serotoniini sünteesimiseks.
  • Ashwagandha on taim, mis soodustab kehas tasakaalu, toetab head und ja lõõgastunud olekut.
  • Punane kannatuslill suurendab keha vastupidavust stressile.
  • Humal on samuti üks lõõgastavate omadustega taim.
  • Aminohape L-arginiin aitab transportida verre hapnikku.
  • Kummel aitab toetada lõõgastumist ning normaalset ja tervislikku und.
  • Palderjan on juba iidsetest aegadest tuntud kui unetuse leevendaja ja vaimse tervise toetaja.
  • Melatoniin lühendab uinumiseks kuluvat aega ning kergendab ajavööndivahetuse väsimusega seotud kaebusi.

8. Meelerahu

See looduslik toidulisand sisaldab samuti mitmeid ülaltoodud komponente ning on loodud kehas tasakaalu hoidmiseks ja pikaajalisest pingest tuleneva kroonilise stressi vältimiseks. „Meelerahu“ sobib unetuse, ärevushäirete ja tõsisemate stressist tulenavate terviseprobleemide ennetamiseks.

Toode sisaldab aminohappeid nagu L-trüptofaan, L-türosiin, L-tauriin ja L-teaniin. Lisaks roosilõhnalist kuldjuurt (Rhodiola rosea), mis stimuleerib stressi korral närvisüsteemi ja intellektuaalseid funktsioone ning punase kannatuslille õite ekstrakti (Passiflora incarnata), mis suurendab keha vastupanuvõimet stressile. Meelerahu on saadaval e-poes.

Olulisemad unehäired

Erinevaid unehäireid, mis inimese ööund segada võivad on peale insomnia ehk unetuse tegelikult veel mitmeid. Siinkohal toomegi allolevalt neist ära peamised.

1. Insomnia

Insomnia korral on peamisteks probleemideks uinumisraskused, katkendlik uni ja liiga varajane ärkamine hommikul.

2. Hüpersomnia

Hüpersomnia peamisteks kaebusteks on ülemäärane päevane unisus koos unehoogudega või pikenenud uneperiood (23, 25).

3. Une-ärkveloleku rütmihäired

Une-ärkveloleku rütmihäiret seletatakse kui sünkroonsuse puudumist isikliku une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia. Siia alla kuuluvad:

  • Hilinenud une sündroom. Kui enamus inimestest jääb õhtul magama kella kümne ja kaheteistkümne vahel, siis hilinenud sündroomi korral saabub uni 2-4 tundi tavalisest hiljem. 
  • Varajase une sündroom. Uni saabub tavalisest mõne tunni võrra varem. Varajase une sündroom ei tohiks reeglina põhjustada olulisi probleeme töö ja puhkeaja reguleerimisel.
  • Ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel. Uni saabub igal järgneval päeval näiteks 1 tund hiljem. Ebaregulaarne unerütm võib põhjustada väga olulise distressi ja nõutuse nii inimesel enesel, kui teistel kellega ta kokku puutub nii perekondlike või tööalaste suhete tõttu (23, 25).

4. Parasomniad nagu uneskäimine (somnambulism), unepaanika ja uneärevus

  • Uneskäimine ehk somnambulism on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud. Uneskäimise episoode ilmneb tavaliselt une esimeses kolmandikus. Enamasti tõustakse voodist ning võidakse ringi kõndida, lahkuda magamistoast või vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on selle episoodi ajal suur risk saada mõni raske vigastus. Uneskäijad pöörduvad sagedasti iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse. Ärkamisel ei mäletata tavaliselt midagi ei vahetult pärast episoodi ega ka järgmisel hommikul.
  • Unepaanika. Uneskäimine ja unepaanika on omavahel väga lähedalt seotud seisundid. Unepaanika korral on iseloomulikeks tunnusteks intensiivsed paanilised hirmuhood koos tugeva rahutuse, häälitsemise ja vegetatiivse reaktsiooniga. Unepaanika esineb tavaliselt une esimese kolmandiku ajal. Teiste püüdlused seda paanikaepisoodi mõjutada võivad viia veelgi tugevama hirmu tekkele ja desorienteerituse süvenemisele. Unepaanika on enesevigastuse risk suur ja ärkamisel ei mäletata episoodi kohta tavaliselt midagi. Seda unehäiret esineb sagedamini väikelastel.
  • Uneärevus. Uneärevuse korral esinevad ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod, mida hiljem äärmiselt detailselt ka mäletatakse. Unenäod on väga elavad ja sisaldavad tavaliselt ohtu isiku elule, eneseväärikusele või julgeolekule. Unes kordub tihti  üks ja sama või sarnase hirmutava sisuga teema (23, 24, 25).

5. Öised hingamishäired nagu uneapnoe sündroom

Uneapnoe on kõige levinum uneaegne hingamishäire, mis võib avalduda öise norskamise või hingamispausidena, mida magaja ei pruugi ise öösel tajuda. Need ilmingud muudavad une katkendlikuks ning vähendavad vere hapnikusisaldust. Uneaegse hingamishäire esimesteks tunnusteks võivad olla hoopis päevane väsimus, unisus ning mälu- ja meeleoluprobleemid. Uneapnoe tekkerisk on seotud ülekaalu ning näo ja hingamisteede ehituse iseärasustega. Ravimata uneapnoe võib omakorda põhjustada teisi tõsiseid tervisehäireid nagu kõrgvererõhktõbe ja ainevahetushäired, aga ka unisusest ja väsimusest tingitud tööõnnetusi (23, 25). 

6. Öine müokloonus ja uneaegsed liigutushäired

Öise müokloonuse kaebusteks on sundliigutused ja üksikute lihasrühmade tugevad lühiajalised kokkutõmbed, mis väljenduvad jäsemete korduva kiire tõmbluse või vabinana. Need liigutushäired võivad anda endast märku juba enne uinumist. Näiteks rahutute jalgade sündroomi ilmingud algavad sageli juba õhtul, avaldudes ebameeldivate aistingutena jalgades või kätes ning sunnivad jäsemeid liigutama. Mõnikord leevendab ebamugavustunnet püsti tõusmine ja kõndimine või jäsemete masseerimine. Uneaegsete liigutushäirete põhjused võivad olenevalt vanusest ja tervislikust seisundist olla erinevad. Ravi võib olla väga erinev, alates rauapreparaatidest ja lõpetades spetsiaalsete ravimitega (23, 25).

7. Narkolepsia

Narkolepsia on krooniline neuroloogiline haigus, mille tunnuseks on kontrollimatu lühiajaline unevajadus, tänu millele võib esineda 10–15 minuti pikkusi teadvusekaotusi (narkolepsiahoog), kus inimene langeb sügavasse unne ja teda on sellest raske äratada. Narkolepsiat põdevate inimeste ööuni on tihti häiritud ning lisaks sellele esineb ebanormaalne päevase une harjumus. Suurem osa tervetest inimestest langeb REM-unne umbes tund aega pärast uinumist, kuid paljude narkolepsiahaigete ehk narkoleptikute REM-unefaas algab juba mõne minuti jooksul (4).

8. Katapleksia

Katapleksia on äkiline ja mööduv lihasnõrkuse episood, mis võib ulatuda näolihaste vaevumärgatavast lõdvenemisest kuni lihaste täieliku halvatuseni koos posturaalse kollapsiga. Katapleksiaga kaasneb täielik teadvelolek. See tähendab, katapleksiat kogev inimene on teadvusel, suudab hingata ja silmi liigutada.

  • Katapleksia sümptomid. Kataplektilise episoodi sümptomiteks võivad olla: näo tõmblemine või grimassid, ebatavalised keeleliigutused, lõualuu värisemine, pea või lõualuu langemine, põlvede värisemine või painutamine, rippuvad silmalaud ja kõnehäired. Kataplesia hoo ajal võib kõne olla segane ja nägemine halvenenud (kahekordne nägemine, võimetus keskenduda), kuid kuulmine ja teadlikkus jäävad normaalseks. Inimene võib ka täielikult kokku kukkuda ja olla liikumisvõimetu.
  • Katapleksia põhjused ja narkolepsia. Katapleksiat seostatakse kõige sagedamini narkolepsiaga (mõjutab umbes 70% narkolepsiat põdevatest inimestest). Kuigi narkolepsiata katapleksia on haruldane, võib seda siiski esineda ka teiste harvaesinevate haiguste nagu Niemann-Picki C-tüüpi haiguse, Prader-Willi sündroomi ja Wilsoni tõve korral. Mõnikord võib katapleksiat täheldada ka muude meditsiiniliste seisundite nagu insuldi, hulgiskleroosi, peavigastuse ja entsefaliidi korral. Kuigi narkolepsiaga seotud katapleksia sümptomid võivad alguse saada igal ajal, algavad need sageli lapsepõlves ja noorukieas, vanuses 7–25 aastat.
  • Katapleksia vallandajad. Katapleksiat põhjustavad tavaliselt tugevad emotsioonid nagu naermine, nutt, ehmatus, äkiline füüsiline pingutus, üllatus või mõni muu ootamatu ärriti. Kataplektilised rünnakud võivad aeg-ajalt tekkida ka spontaanselt, ilma emotsionaalse vallandamiseta.
  • Katapleksia hoogude kestus. Katapleksia hoo kestus on lühike, kestes tavaliselt mõnest sekundist mõne minutini (tavaliselt vähem kui 2 minutit), millele järgneb normaalse lihastoonuse ja -funktsiooni kiire taastumine. Kataplektilised hood võivad olla väga erinevad. Need võivad olla kerged ja vaevumärgatavad (hõlmavad peamiselt peamiselt lõualuu langemist, kaela nõrkust ja/või põlvede painutamist) või rasked – lõppedes kogu keha kokkuvarisemisega. Episood möödub ilma meditsiinilise sekkumiseta, aga siiski on oluline veenduda, et inimene ei teeks kukkudes endale haiget. Lisaks tuleks kukkumisest tulenevate tõsiste vigastuste vältimiseks kehtestada ohutusmeetmed. Isegi täieliku kokkuvarisemise korral suudavad inimesed tavaliselt vigastusi vältida, sest nad õpivad märkama kataplektilise hoo lähenemise tunnet ja kukkumine on reeglina aeglane ja progresseeruv. Kui inimene lamab mugavalt, võib hoog üle minna unisuseks, hüpnagoogilisteks hallutsinatsioonideks või und tekitavaks REM-perioodiks.
  • Katapleksia ravi. Katapleksiat ei ole võimalik täielikult välja ravida ja keskendutakse sümptomite kontrollimisele ning leevendamisele hea unehügieeni tavade ja vajadusel ravimite kasutamisega (4, 5, 6).

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Koostanud: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

  1. Insomnia: Definition, Symptoms, Causes, Diagnosis, and Treatment (webmd.com)
  2. Uneapnoe ja unetus – kaks kõige levinumat uneröövlit (virtuaalkliinik.ee)
  3. How to Manage Blue Light for Better Sleep (webmd.com)
  4. Narkolepsia – Vikipeedia (wikipedia.org)
  5. Cataplexy – Wikipedia
  6. Cataplexy: Symptoms, causes, and treatment (medicalnewstoday.com)
  7. 9 Natural Sleep Aids: Melatonin & More, Benefits, Risks (healthline.com)
  8. The effectiveness of melatonin for promoting healthy sleep: a rapid evidence assessment of the literature (nih.gov)
  9. Meta-Analysis: Melatonin for the Treatment of Primary Sleep Disorders (plos.org)
  10. Valerian for Sleep: A Systematic Review and Meta-Analysis (nih.gov)
  11. The effect of magnesium supplementation on primary insomnia in elderly: A double-blind placebo-controlled clinical trial (nih.gov)
  12. Micronutrient Inadequacy in Short Sleep: Analysis of the NHANES 2005–2016 (nih.gov)
  13. The Effects of Magnesium – Melatonin – Vit B Complex Supplementation in Treatment of Insomnia (nih.gov)
  14. The Effects of Magnesium Supplementation on Subjective Anxiety and Stress—A Systematic Review (nih.gov)
  15. Effects of tryptophan loading on human cognition, mood, and sleep – PubMed (nih.gov)
  16. Effects and Side Effects Associated with the Non-Nutritional Use of Tryptophan by Humans | The Journal of Nutrition | Oxford Academic (oup.com)
  17. Effects of L-tryptophan on sleepiness and on sleep – PubMed (nih.gov)
  18. L-TRYPTOPHAN: Overview, Uses, Side Effects, Precautions, Interactions, Dosing and Reviews (webmd.com)
  19. The effects of L-theanine (Suntheanine®) on objective sleep quality in boys with attention deficit hyperactivity disorder (ADHD): a randomized, double-blind, placebo-controlled clinical trial – PubMed (nih.gov)
  20. GABA and l-theanine mixture decreases sleep latency and improves NREM sleep (nih.gov)
  21. Effects of Passiflora incarnata Linnaeus on polysomnographic sleep parameters in subjects with insomnia disorder: a double-blind randomized placebo-controlled study – PubMed (nih.gov)
  22. Insomnia | NHLBI, NIH
  23. Unehäired. Infomaterjal patsientidele – Ravijuhend
  24. Miks lapsel unepaanika esineb? | Teenused | Fertilitas
  25. Unehäired (kliinikum.ee)

 

Kas sellest postitusest oli abi?

×

Ostukorv