Depressiooni tunnused, tüübid ja looduslik ravi

Depressioon – selle mõiste tõi 1845. aastal käibele Saksa psühhiaater Wilhelm Greisinger. Edaspidi võeti uus termin kasutusele ka teiste teadlaste poolt ning nüüdseks on sõna depressioon tuntud juba kahjuks liigagi laialdaselt. Nimelt, väidetavalt kannatab tänapäeval depressiooni all ülemaailmselt kuni 5% täiskasvanutest. Alates aastast 2020 on see number aga kogu maailmas tõusnud lausa 25 protsenti (1, 2). Miks see nii on?

Siin loos kirjutame depressiooni ja ärevushäirete erinevusest, nende võimalikest põhjustest, sümptomitest ning natuke lähemalt ka sellest kas ja kuidas on võimalik depressiooni looduslikul moel leevendada.

Kirjutame ka depressiooni sümptomite ealistest iseärasustest. Ehk aitab see teadmine kellelgi juba eos võimalikku depressiooni kujunemist oma lähedaste seas märgata ning kiiresti ka abi leida.

Põhjus, miks depressioonist kirjutades natuke ka ärevushäirete teemal peatume on see, et kuigi need kaks vaimse tervise häiret avalduvad erinevalt, on depressioon ja ärevushäired tihti tingitud samadest põhjustest. Veelgi enam – võivad ühel ja samal inimesel avalduda samaaegselt.

Ärevushäirete erinevatest tüüpidest ning looduslikest ravivõimalustest saad lugeda siit.

Miks areneb depressioon või tekivad ärevushäired – kas vallandamata ja lahendamata tunded võivad siin rolli mängida?

Inimloomusele on omane tunda igapäevaselt erinevaid emotsioone. See on vältimatu ja normaalne osa inimeseks olemisest. Tunda nii positiivseid emotsioone nagu rõõmu, armastust, kui ka mitte nii positiivseid tundeid nagu kurbust, hirmu, ahastust, valu või ärritust. Kui aga need negatiivsed tunded jäävad mingil põhjusel pikaajaliselt lahti mõtestamata või lahenduseta, võivad tekkida nii depressioon kui ka ärevushäired.

Termin “depressioon” on pärit ingliskeelsest sõnast “depress”, mis tähendab allasurumist. See tähendab, et inimene lükkab kõrvale või surub alla oma väljaelamata tunded kuna ei oska või ei julge veel teatud raskete olukordade või tunnetega toime tulla. Ka tunnete allasurumine on tegelikult normaalne viis kuidas inimkeha oskab keerulistes olukordades toime tulla ning end liigse koormuse eest kaitsta.

Näiteks, trauma, stressi ja ka mure ajal reageerib sinu keha nii, et stimuleerib neerupealisi tootma kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini. Seda selleks, et aidata valmistuda ohuolukorras kiirelt tegutsemiseks.

Ja kuigi nendel hormoonidel on vägagi oluline roll sinu turvalisuse tagamisel ning stressihormoonid võivad teatud hetkedel päästa sinu elu – ei ole need mõeldud vereringes pikka aega ringlema.

Seetõttu suurenebki pikaaegselt lahendamata trauma ja sellega seonduvate tunnete tõttu inimestel vaimse tervise diagnooside nagu depressiooni, ärevuse, ja ka posttraumaatilise stressihäire (PTSH) risk (3). See negatiivne läbikäimata energia lihtsalt hakkab otsima väljapääsu milledeks ongi tavaliselt ärevushäired, meeleoluhäired, masendus, ängistus, rõhutus, hirmud jne. Keha näitab ärevuse ja rahutusega, et probleem vajab lahendust.

Seetõttu võib ka öelda, et depressioon või ärevushäire võivad viidata asjaolule, et inimene ei ole veel õppinud oma sisemaailma piisavalt hästi tundma. Ta ei kuula oma sisehäält ja ei tee seda, mida hing juhatab tegema. Teisisõnu – ei täida oma hinge kutset. Lõpuks see sisehääl vaikib ja inimene tüürib tegelikust iseendast üha kaugemale.

Endasse vaatamine, oma sisetunde kuulamine, selle usaldamine, oma sisemaailmaga töö tegemine ja emotsioonide juhtimine nii, et nende sissepoole elamine hiljem tervist ei kahjustaks – on aga midagi, mida enamikele meist lapsepõlves ei õpetata. Paraku ei ole sisemaailmaga tutvumist soosiv ka tänapäevane muutusterohke maailm, kiire elutempo, saavutustele orienteeritus ning tihti liialt suur kohustuste hulk.

Nii ei olegi inimestel lihtsalt aega oma mõtete lõpuni mõtlemiseks ning sisemaailma failide korrastamiseks. Jah, nii nagu arvutiski, on vaja ka sisemaailma faile korrastada.

Depressiooni sagedasemad põhjused

Depressiooni (samuti ka ärevushäireid) võivad põhjustada erinevad tegurid, millest nii mitmedki taanduvad tegelikult ikkagi tihti lahendamata emotsionaalsetele probleemidele, aga ka puuduvatele toitainetele organismis või tervist kahjustavale eluviisile.

Depressiooni ja ärevushäirete võimalike põhjuste hulka kuuluvad näiteks:

teatud keskkond,
ohtlik elustiil,
keerulised ja puudulikud lähedussuhted,
narkootiliste ainete või alkoholi kuritarvitamine,
geneetika ja varasem vaimuhaiguste esinemine perekonnas,
aju ehituse eripära või ajukeemia tasakaalu puudumine,
muud ebatervislikud tingimused,
toitainete puudumine kehas,
hormonaalse tasakaalu muutus,
varajase lapsepõlve trauma,
pingelised sündmused, nagu lähedase kaotus, töökaotus, majanduslikud probleemid või lahutus,
oma sisehääle mitte kuulamine,
meditsiinilised ja tervislikud seisundid. Näiteks krooniline haigus, unetus, krooniline valu või tähelepanupuudulikkuse hüperaktiivsuse häire (ADHD),
teatud iseloomuomadused, nagu liigne muretsemine, madal enesehinnang või enesekriitiline olemine,
teatud ravimid,
lahendamata emotsionaalsed probleemid ja allasurutud traumad ning tunded, millega võib olla liialt väljakutsuv kohe tegeleda või millede olemasolu ei pruugi esitsi märgatagi nagu näiteks:
- hirm üksinduse ees,
- vanemate poolne surve olla edukas,
- ahistamisest tulenev häbi,
- hirm hakkamasaamise ees,
- hirm vananemise ees (4).

Mis vahe on depressioonil ja ärevushäirel ning kuidas neid ära tunda?

Depressiooni ja ärevushäire peamiseks erinevuseks on see, et muuhulgas põhjustab depressioon kurbust, lootusetust ja energia vähenemist. Ärevus aga tekitab närvilisust, muret või hirmutunnet. Kuigi need kaks on erinevad, võivad mõlemad vaimse tervise probleemid esineda ühel inimesel samaaegselt. Nii depressiooni kui ka ärevushäiret saab kõige paremini eristada ja ära tunda allolevalt loetletud sümptomite järgi (5).

Depressiooni tunnused ja sümptomid

Depressiivseid häireid iseloomustab püsiv kurbuse või lootusetuse tunne, ajutised enesetapumõtted või teod ja igapäevase ühiskondliku ja töise tegevuse funktsiooni-kahjustused. Vikipeedia annab depressioonile järgmise selgituse – depressioon ehk masendus on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine, elurõõmu kadumine ja energia vähenemine. Nende sümptomitega kaasneb sageli ka kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus.

Mõned järgmistest depressiivsete häirete sümptomitest esinevad depressiooni põdevatel inimestel nädalate, kuude ja aastate kaupa peaaegu iga päev:

Masendusmeeleolu kestab suurema osa päevast.
Abituse ja lootusetuse tunne. Depressiooni all kannatajal on sünge väljavaade – talle tundub, et miski ei muutu kunagi paremaks ja ta ei saa oma olukorra parandamiseks midagi teha.
Huvi kadumine igapäevaste tegevuste vastu. Inimest ei huvita enam endised hobid, ajaviide, seltskondlikud tegevused ega intiimsus. Ta on kaotanud võime tunda rõõmu ja naudingut.
Muutused söögiisus või kehakaalus. Märkimisväärne kaalulangus või kaalutõus (rohkem kui 5 protsendiline kehakaalu muutus ühe kuu jooksul).
Muutused une ja magamisega. Kas siis unetus (probleemid magama jäämisega või magamisega ilma pidevalt ärkamiseta), liiga varajastel hommikutundidel ärkamine, või liigne magamine ja hüpersomnia (liigne unisus päevasel ajal).
Viha või ärrituvus. Erutuse, rahutuse või isegi vägivaldsuse tunne. Taluvuspiir on madal, ärritumine toimub väga kiiresti ja kõik teised käivad närvidele.
Energia kaotus. Väsinud, loid ja füüsiliselt kurnatud tunne. Kogu keha võib tunduda raske ja isegi väikesed ülesanded on kurnavad või võtavad kauem aega.
Enesepõlgus. Tugev väärtusetuse või süütunne. Depressiooni all kannataja kritiseerib end karmilt kui talle tundub, et ta on teinud vea.
Hoolimatu ja eskapistlik käitumine. Siia alla kuuluvad näiteks alkoholi ja narkootiliste ainete kuritarvitamine, hasartmängusõltuvus, hoolimatu autojuhtimine või ohtlikud spordialad.
Kontsentratsiooniprobleemid. Probleemid keskendumise, otsuste tegemise või asjade meelespidamisega.
Seletamatud valud. Füüsiliste kaebuste, nagu peavalu, seljavalu, lihasvalu ja kõhuvalu sagenemine.
Surma või enesetapu mõtted (7).

Depressiooni sümptomite eripära sõltuvalt soost ja vanusest

Sageli võivad depressiooni sümptomid olenevalt vanusest ja soost varieeruda, seetõttu toome allolevalt ära mõned olulisemad erinevused depressiooni sümptomites nii lastel, naistel, meestel, kui ka vanematel täiskasvanutel. See teadmine võib aidata sul mõne lähedase inimese võimalikku probleemi märgata juba eos ning vajadusel talle ka abi pakkuda.

Depressiooni tunnused meestel

Depressioonis mehed tunnistavad tõenäoliselt enesepõlguse ja lootusetuse tunnet vähem. Selle asemel kipuvad nad kurtma väsimuse, ärrituvuse, uneprobleemide ning töö ja hobide vastu huvi kadumise üle. Samuti kogevad nad tõenäolisemalt selliseid sümptomeid nagu viha, agressiivsus, hoolimatu käitumine ja alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine.

Depressiooni tunnused naistel

Naised kogevad tõenäolisemalt selliseid sümptomeid nagu väljendunud süütunne, liigne magamine, ülesöömine ja kaalutõus. Naiste depressiooni mõjutavad ka hormonaalsed tegurid menstruatsiooni, raseduse ja menopausi ajal. Sünnitusjärgne depressioon mõjutab peale sünnitust kuni ühte naist seitsmest.

Depressiooni tunnused lastel

Mitte kurbus, aga just ärrituvus, viha ja erutus on sageli depressioonis teismeliste kõige märgatavamad sümptomid. Samuti võivad nad kurta peavalude, kõhuvalu või muude füüsiliste valude üle.

Depressiooni sümptomid eakatel

Vanemad täiskasvanud kurdavad pigem füüsiliste kui emotsionaalsete probleemide ja sümptomite üle. Neile teevad muret sellised asjad nagu väsimus, seletamatud valud ja mäluhäired. Samuti võivad nad jätta tähelepanuta oma isikliku välimuse ja lõpetada oma tervise jaoks oluliste ravimite võtmise (7).

Ärevushäire tunnused ja sümptomid

Ärevushäirete all kannatavad inimesed kogevad pidevaid mure-, hirmu- või paanikatundeid sageli olukordades, kus enamik inimestest tunneb end mugavalt või vabalt.

Ärevushäire peamiste sümptomite alla kuuluvad:

Närvilisus, rahutus või pinges olek.
Paanika.
Läheneva ohu või hukatuse tunne.
Südame löögisageduse tõus.
Kiire hingamine (hüperventilatsioon).
Higistamine.
Värisemine.
Nõrkuse või väsimuse tunne.
Keskendumisraskused või raskused millelegi muule mõelda peale praeguse mure.
Unehäired.
Seedetrakti probleemid.
Raskused oma mure kontrolli all hoidmisega.
Soov vältida asju, mis põhjustavad ärevust (6).

Ärevushäire erinevate tüüpide ja ka looduslike ravivõimaluste kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Depressiooni algus ja kulg

Depressioon on tavaliselt salakavala ja hiiliva algusega. Masenduse ja kurbuse tunne ning meeleoluhäired võivad olla:

Hetkelised (depressiivne afekt) – halb meeleolu, mis kestab päevi.
Pikaajalised – halb meeleolu kestab mitu kuud, isegi aastaid.

Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad elukvaliteeti ning hakkavad segama igapäevaste toimetustega tegelemist. Meeleoluhäirete kogemine võib olla ebameeldiv nii neile, keda see mõjutab kui nende lähedastele. Lisaks võib see häire kujutada endast võimalikku ohtu inimese tervisele tuues endaga kaasa tüsistused või viies enesekahjustamiseni.

Depressiooni tüübid

Depressioonil on mitmeid vorme. Kuigi raskusastme määratlemine – olgu see kerge, mõõdukas või suur – võib olla keeruline, siis teadmine, millist tüüpi depressiooniga on tegu, võib aidata nii sümptomite haldamisel kui ka kõige tõhusama ravi leidmisel.

Kerge ja mõõdukas depressioon (ingl mild and moderate depression)

Need on kõige levinumad depressiooni tüübid. Kerge depressiooni sümptomid võivad inimesel segada elamast tema igapäevaelu, röövides temalt rõõmu ja motivatsiooni. Need sümptomid võimenduvad mõõduka depressiooni korral ja võivad viia enesekindluse ja enesehinnangu languseni.

Düstüümia ehk lühiajaline ja korduv kerge depressioon (ingl recurrent, mild depression (dysthymia))

Düstüümia on kroonilise “madala astme” depressiooni tüüp. Sel puhul tunneb inimene end enamus asjast kergelt või mõõdukalt depressioonis, kuigi tal võib esineda ka lühikesi normaalse meeleolu perioode.

Düstüümia sümptomid ei ole nii tugevad kui raske depressiooni sümptomid, kuid need kestavad kaua (vähemalt kaks aastat).
Mõned inimesed kogevad lisaks düstüümiale ka suuri depressiivseid episoode, mida nimetatakse “topeltdepressiooniks”.
Kui inimesel on düstüümia, võib ta tunda, et on alati olnud depressioonis. Või arvata, et tema pidev halb tuju ongi “just see, kes ta päriselt on”.

Klassikaline depressioon ehki kliiniline depressioon (ingl major depression, clinical depression, major depressive disorder)

Kliinilist depressiooni esineb palju harvem kui kerget või mõõdukat depressiooni ja seda iseloomustavad ägedad ning järeleandmatud sümptomid.

Ravimata jäetud kliiniline depressioon kestab tavaliselt umbes kuus kuud.
Mõned inimesed kogevad oma elu jooksul ainult ühte depressiivset episoodi, kuid klassikaline depressioon võib olla ka korduv häire.

Atüüpiline depressioon (ingl atypical depression)

Atüüpiline depressioon on spetsiifiliste sümptomite mustriga kliinilise depressiooni alatüüp. See häire reageerib mõnele ravile ja ravimitele paremini kui teistele, seega võib atüüpilise depressiooni tuvastamine olla kasulik.

Atüüpilise depressiooniga inimesed võivad teatud positiivsete sündmuste tõttu kogeda ajutist meeleolu tõusu, näiteks sõpradega suhtlemisel või pärast heade uudiste saamist.
Teised sümptomid on kaalutõus, söögiisu suurenemine, liigne magamine, raskustunne kätes ja jalgades ning tundlikkus tõrjutuse suhtes.

Sünnitusjärgne depressioon

On täiesti normaalne, et värsked emad tunnevad end peale lapse sündi veidi kurvana, tujukana, mures või väsinuna. Väidetavalt esinevad sellised emotsioonid kuni 80 protsendil sünnitanud emadest. See on igati tavaline ja kaob tavaliselt mõne nädalaga.

Sünnitusjärgne depressioon on aga midagi, mis on palju tõsisem ja ka kestab kauem. See võib tekkida umbes 15 protsendil ning põhjustada tõsiseid meeleolumuutusi, kurnatust ja lootusetuse tunnet. Taoliste ebameeldivate emotsioonide intensiivsus võib häirida tegutsemisvõimet ning muuta lapse või enda eest hoolitsemise keeruliseks.

Sünnitusjärgse depressiooni tunnused võivad igaühel olla erinevad. Niisamuti võivad need erineda päevade lõikes. Sümptomid ilmnevad tõenäoliselt mõne nädala jooksul pärast sünnitust, aga mõnikord annavad need endast märku alles kuid hiljem. Sümptomid võivad taanduda päevaks või kaheks ja seejärel taastuda. Ilma ravita võib sünnitusjärgne depressioon süveneda.

Kui kannatad sünnitusjärgse depressiooni all, siis ilmselt tuleb nii mõnigi sümptom allolevast loetelust sulle tuttav ette.

Sünnitusjärgse depressiooni tunnused ja sümptomid:

Tunned end kurvana või nutad palju, isegi teadmata miks.
Oled väsinud, aga ei saa magada.
Või hoopis magad liiga palju.
Suutmatus söömist lõpetada või vastupidi – toidu vastu puudub igasugune huvi.
Esinevad mitmesugused seletamatud valud või haigused.
Sa ei tea, miks sa oled ärrituv, murelik või vihane.
Tuju muutub ootamatult ja ette hoiatamata.
Tunned end kontrolli alt väljas.
Raskused asjade meeldejätmisega.
Suutmatus keskenduda ja lihtsaid otsuseid teha.
Enam ei huvita asjad, mida varem nautisid.
Tunned end oma lapsest eraldatuna ja mõtled, miks sa ei ole täis rõõmu, nagu arvasid.
Kõik tundub valdav ja lootusetu.
Tunned end väärtusetuna ja oma tunnete pärast süüdi.
Sulle tundub, et sa ei saa end kellelegi avada, sest nad arvavad, et oled halb ema või võtavad su lapse. Seega sa tõmbud tagasi.
Tahad põgeneda kõigi ja kõige eest.
Sul on pealetükkivad mõtted enda või oma lapse kahjustamise kohta.
Sinu sõbrad ja perekond võivad märgata, et eemaldud nii nendest kui ka sotsiaalsetest tegevustest või, et sa ei tundu enam nagu sina ise.

Sesoondepressioon ehk hooajaline depressioon (ingl seasonal affective disorder (SAD))

Mõne inimese jaoks põhjustab talvine päevavalguse vähenemine depressiooni, mida nimetatakse hooajaliseks depressiooniks (SAD). SAD mõjutab umbes 1–2% elanikkonnast, aga eriti just naisi ja noori. See häire võib inimest panna tundma end täiesti erineva inimesena kui see, kes ta näiteks suvel oli. Ta on lootusetu, kurb, pinges või stressis ning ei tunne huvi sõprade või tegevuste vastu, mida tavaliselt armastab. SAD algab tavaliselt sügisel või talvel kui päevad muutuvad lühemaks ja jääb kestma kevade helgemate päevadeni (7, 12).

Seos stressi (sh ärevuse, ärrituvuse, paanikahoogude, depressiooni) ja teiste terviseprobleemide vahel

Stress mõjutab otseselt närvisüsteemi, mis on omakorda tihedalt seotud soolestiku tegevusega. Närvisüsteemi võib jaotada kaheks – sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline närvisüsteem tagab organismi toimimise stressi – või ohuolukorras, parasümpaatiline aga siis, kui organism on puhkeolekus.

Kirjutame allolevalt lahti selle, mis toimub sinu kehas pideva stressi korral ning miks see hiljem teisi terviseprobleeme tekitada võib:

Ohu ehk stressi olukorras keha justkui tardub – tuleb otsustada kas võidelda või põgeneda. Igasugune stress annab läbi närvisüsteemi ajule märku ohust. Sisse lülitub sümpaatiline närvisüsteem. Sümpaatilise närvisüsteemi käivitumisel suunab keha kõik ressursid (energia, verevarustuse, toitained) lihastesse ja pähe selleks, et leida ruttu jõud võitlemiseks või põgenemiseks. See olukord toimub kõigi keha teiste süsteemide arvelt.
Pideva stressi korral on seedesüsteemi verevarustus ja toitainete transport kudedesse ja rakkudesse häiritud, sest kogu tähelepanu ja energia on pidevalt lihastel. See kurnab ka lihaseid. Alaline lihaspinge põhjustab lõpuks lihaskangust ja valu. Pinges lihastest ei liigu korralikult läbi veri, vesi ega energia. Sellest võib järeldada, et fibromüalgia (lihaspinged ja valud) võib tekkida stressist ja abi võib saada nt hoopis B-vitamiinide ja magneesiumi suurendatud doosidest, mis on vajalikud närvisüsteemi jaoks.
Stressi olukorras pole inimestel ka suguiha, sest verevarustus on mujal. Suguiha tekib lõõgastunud ja rahuolekus.

Pikaaegse stressi tulemuseks on raku alavarustatus toidu, vee ja hapnikuga, mis põhjustab rakukahjustusi. Kui keharakud on näljas ja düsfunktsioonis, siis ei saa inimene mitte kuidagi olla rõõmus ja heas meeleolus.

Kui toit ei lagune stressi tõttu toitaineteks, siis jääb see seedimata kujul seedekulglasse ja tekitab kehas hapestumist, roiskumist ning teisi vaevuseid nagu gaase, puhitust, iiveldust jne. Lõpuks ka liigset rasva, jääkainete kuhjumist jne. See happeline roisukeskond mõjutab ka peen- ja jämesooles elutsevat mikrofloorat ehk kasulikke baktereid. Need kasulikud bakterid muutuvad happelise keskkonna tõttu kahjulikeks ja tekib halbade bakterite ülekaal.
80% immuunsüsteemist asub meie soolestikus just tänu kasulikele piimhappebakteritele. Kasulike bakterite funktsiooniks on tõrjuda ja kaitsta organismi patogeenide sissetungi eest, aidata seedida toitaineid ning elimineerida ehk kehast välja viia toksiine.
Nende puudumisel hakkavad arenema kahjulikud bakterid ning stressihormoonide ja toksiinide tõttu aktiveeruvad ka viirused. Võimust saavad pärmseened ning jõudsamalt hakkavad arenema ka parasiidid, mida muidu hoiavad kontrolli all just kasulikud bakterid. Kõik need organismid tekitavad oma elutegevuse tagajärjel väga mürgiseid toksiine, mis mõjutavad otseselt meie närvisüsteemi ja meeleolusid.

Seega kõik need tegurid kokku nagu stress, toitainete vaegus, stressihormoonid, patogeenide arenemine, toksiinid – loovadki haigusi. Kui siia juurde lisada ühekülgne ebatervislik toitainetevaene toitumine, vähene veejoomine ja liikumine, on tulemuseks tõsised kroonilised haigused sh depressioon.

Depressioon ja enesetapurisk

Depressioon on enesetappude peamine riskitegur. Sügav meeleheide ja lootusetus võivad panna enesetapu tunduma ainsa võimalusena valust pääseda. Kui sinu lähedasel inimesel on depressioon, võta iga enesetapust rääkimist või enesehävituslikku käitumist tõsiselt ja jälgi allolevaid hoiatusmärke:

Enda tapmisest või vigastamisest rääkimine.
Tugeva lootusetuse või lõksus olemise tunde väljendamine.
Ebatavaline mure seoses surma või suremisega.
Hoolimatult käitumine, justkui oleks neil surmasoov (nt punase tule alt läbi kihutamine).
Hüvastijätuks teistele helistamine või nende külastamine.
Asjade korda tegemine (hinnatud vara ära andmine, lahtiste otste sidumine).
Väljendite nagu “Ilma minuta oleks kõigil parem” või “Ma tahan välja” kasutamine.
Äkiline üleminek ülimalt masendunud meeleolust rahulikuks ja õnnelikuks.

Kui arvad, et sõber või pereliige kaalub enesetappu, väljenda oma muret ja otsi kohe abi. Avameelselt enesetapumõtetest ja -tunnetest rääkimine võib päästa elu.

Depressiooni looduslik ravi

Toitumine ja muudatused elustiilis

Enne antidepressantide ostmist proovi võimalusel ära teised lahendused ja muutused elustiilis nagu näiteks:

Muuda elustiili – vähenda suitsetamist ning alkoholi ja kohvi tarbimist.
Vaata üle oma toitumine – sul võib esineda toidutalumatust ja toiduallergiat. Toidutalumatuse korral on mittetalutav toit kehale mürk, mis mõjub kahjustavalt närvisüsteemile. Tsöliaakia põhjustab depressiooni. Just nisu-, piima-, suhkru- ja lihatooted on need peamised toiduained, mida sinu keha ei pruugi taluda.
Vähenda suhkrut sisaldavate toodete tarbimist – need põhjustavad keha hapestumist. Happelises keskkonnas tekivad põletikud ja erinevad rasked haigused. Liigne suhkur kahjustab ka närvisüsteemi.
Lase võimalusel üle mõõta oma vitamiinide, mineraalide, rasv- ning aminohapete tasemed. Puuduvad mikro- ja makrotoitained tekitavad organismis ärevust, kuna kehal lihtsalt ei ole nö ehitusmaterjali, mille abil hoida end toimimas ja millest ennast üles ehitada. Näiteks, ajurakud koosnevad suurel hulgal rasvadest ja kui inimene ei söö tervislikke rasvu nagu kalaõli, oliiviõli, kanepiõli või kreekapähkliõli (omega 3, 6, 9 rasvhapped), siis satub aju lihtsalt paanikasse, kuna tal puudub aju ja ajutegevuse jaoks oluline aine. Magneesiumi ja B-vitamiinide puudus tekitab omakorda häireid närvisüsteemis ning põhjustab ärevust, ärrituvust jne.

Tarbi rohkelt vett!!

Tarbi rohkem vett – on teada tõsiasi, et inimene koosneb 60-70% veest. Kui puudub vesi, ei saa ükski protsess kehas toimida, kuna vesi on üks kõige olulisemaid ained, mida absoluutselt iga kehaosa ja rakk oma tööks vajab.
Liigu rohkem – trenn e. füüsiline liikumine on parim negatiivsete energiate vabastamise vahend ja õnnehormooni serotoniini tootja. Liikumine põletab kehas oleva suhkru e. kalorid. Suhkru ehk süsivesikute põlemisel tekib kehas energia. Mida rohkem liikumist ja hapnikku, seda rohkem tekitatakse keharakkudes mitokondreid „rakujõujaamu“, mis vastutavad energia tootmise eest. Viibi maksimaalselt päeva- ja päikesevalguse käes.
Välista muud terviseprobleemid – palu perearstil võtta kilpnäärme (nt Hashimoto türeoidiit), aneemia (c-vitamiini ja raua puudus), pärmseene Candida albicansi poolt põhjustatud kandidoosi ja düsbakterioosi analüüsid, et välistada need haigused, mis tekitavad samuti väsimust, une- ja ärevushäireid ning depressiooni.
Mine vajadusel psühholoogi või terapeudi juurde, kes aitab sisemised traumad ja hirmud lahti mõtestada ning vabastada.
Niisamuti võid proovida ka teisi terapeutilisi praktikaid ja meetodeid mis tegelevad kehasse kogunenud vanade traumade ja pingete vabastamisega nagu näiteks:
- Bachi õieteraapia,
- Biotagasiside teraapia,
- MER massaaž (ingl Myofascial Energetic Release) ehk sügav sidekoe ja lihaste massaaž.

Kui depressioon on arenenud väga tõsiste sümptomiteni, siis pöördu arsti juurde, et määrata antidepressandid, kuna need aitavad olukorra kontrolli alla saada ja võita aega lahenduste otsimiseks.

Taimsed ekstraktid, vitamiinid ja mineraalid depressiooni vastu

Kergematel juhtudel enne antidepressantide tarbimist võid proovida looduslikke depressiooni ja ärevushäireid maandavaid toidulisandeid.

Kõik allolevad vitamiinid, mineraalid või muud toitained osalevad väga suures osas just närvisüsteemi töös ning nende ainete puudumisel võivad tekkida närvisüsteemihäired ja kahjustused:

Korditseps tõstab neurotroopilist kasvufaktorit ja loomuliku 5-HTP taset (5-HTP on aminohape, millest keha toodab serontoniini ehk õnnehormooni) (8).
B-vitamiinid. Vitamiin B12 ja teised B-vitamiinid mängivad rolli meeleolu ja muid ajufunktsioone mõjutavate ajukemikaalide tootmisel. Seega võib madal B12 ja teiste B-grupi vitamiinide nagu B6 vitamiini ja folaadi tase olla depressiooni kujunemisega seotud (13).
D-vitamiin. Teadlased on märganud, et isikutel, kes kannatavad depressiooni all – on tihti ka madal D vitamiini tase. Seega võib kerge depressiooni sümptomite leevendamisel olla abi päikese käes viibimisest (seda loomulikult mõistlikkuse piirides) või D vitamiini toidulisandite tarbimisest (10, 11).
Magneesium. Magneesium on inimkehas üks olulisemaid mineraale, mis on seotud aju biokeemia ja neuronaalse membraani voolavusega. Magneesiumipuuduse korral on inimestel täheldatud mitmesuguseid neuromuskulaarseid ja psühhiaatrilisi sümptomeid, sealhulgas ka erinevat tüüpi depressioonide esinemist (14).
Meelerahu. See taimseid ekstrakte ja mitmeid stressi leevendavaid aminohappeid ja taimi sisaldav toidulisand aitab leevendada närvipinget ning taastada kehas tasakaalu.
Ashwagandha. Teaduslikud uuringud näitavad, et Ashwagandha sisaldab mitmeid erinevaid vajalikke ühendeid, mis toimivad kehas hormoonide ehitusplokkidena. Need ühendid tegutsevad kehas ka kui looduslikud antidepressandid ning ärevuse ja põletiku vastu võitlejad (9).

Kuna just soolestiku mikrofloorast saavad peamiselt alguse ainevahetushäired, siis maksab tähelepanu pöörata ka oma seedeorganite heaolule. Seda saad teha nii:

puhasta soolestik (peen- ja jämesool) kiudainetega,
likvideeri parasiidid parasiidivastaste taimedega (kõrvitsaseemned, Para-Herb, Must pähkel, Neem, Pau D´Arco),
võta lisaks põletikuvastaseid aineid nt kurkumiin (kasutatakse ka depressiooni ravis), võilill, D3-vitamiin,
asenda kahjulikud bakterid kasulikega süües probiootilisi toite nagu hapendatud aedviljad, hapukapsas, toorpiimast tehtud hapupiim, keefir või tarvita probiootikume e. piimhappebakterid toidulisandina, kuna hapendatud tooted ei pruugi anda vajalikku kogust probiootilist kultuuri, mis kataks kogu soolestiku kasulike bakteritega. Kasulikud piimhappebakterid vastutavad sooleseina kaitsmise eest, lagundavad ja peenestavad toitu, neutraliseerivad kahjulike mikroobe, viivad välja mürk- ja jääkaineid ning hoiavad nii meie vaimset kui füüsilist tervist.

Vaata samal teemal ka videosid:

Mai Agate Väljataga: “Miks on oluline oma tunnetest aru saada?”: https://www.youtube.com/watch?v=FALuj1GB4Qg
Tiit Trofimov: “Millest tekib rahulolematus?”:https://youtu.be/nI8UPy2eAO0
Tiit Trofimov: “Millised on meeste põhilised mured”:https://youtu.be/G54psjFPWNU
Erki Kaikkonen: “Mida teha kui sundmõtted segavad?”: https://youtu.be/bXGveMDrjd4

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Autorid: Agnes Laine ja Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

MEELERAHU – närvisüsteemi toetav

B-KOMPLEKS – bioaktiivne

MAGNEESIUM GLÜTSINAAT – bioaktiivne

Kas sellest postitusest oli abi?

Anna meile teada, kas Sulle meeldis see postitus. Tagasiside on meile väga oluline.