DETSEMBRIS TASUTA väekuller Tallinna piires. E-poodi

VITAMIINID – Vahel on inimestel raske uskuda, et vitamiinidel on nii palju positiivseid omadusi, mis võimaldavad organismil vabaneda paljudest häiretest ja ebameeldivustest. Vitamiinid on vältimatult vajalikud (asendamatud) mikrotoitained, mis omavad kindlat toimet raku protsessidele. Ilma vitamiinideta keha lihtsalt terve olla ei saa. Vitamiin koosneb paljudest ühendite summast ning üks ja seesama vitamiini koostisosa võib osaleda kümnetes erinevates ensümaatilistes (lagundavates ja ülesehitatavates) protsessides organismis. Esmakordselt avastati vitamiini olulisus keskajal, kui madrused haigestusid pikkadel merereisidel raskekujulisse surmaga lõppevasse skorbuuti. Skorbuut on ainevahetushäire, mille tagajärjeks on hammaste väljalangemine, igemete, seedeelundite, naha ja lihaste veritsemine. Lahendus tuli sellega, kui avastati, et C-vitamiinirikka sidruni, sibula ja puuviljade söömisega üldse saab skorbuuti ära hoida.

Erinevalt arvamusest, et vitamiinid on energiat andvad pillid, annavad inimesele energiat hoopis süsivesikud (sahhariidid ehk suhkrud), valgud ja rasvad. Küll aga on need meile üliolulised selleks, et organism igapäevaselt ja kogu elu normaalselt töötaks.

Miks me vitamiine vajame?

Vitamiinid aitavad:

  • inimesi kaitsta nakkus- ja viirushaiguste eest,
  • reguleerivad närvide tööd,
  • osalevad ainevahetusprotsessides,
  • kaitsevad rakke kahjustuste eest.

Vitamiinid kui antioksüdandid

Vitamiinid kaitsevad organismi stressi tõttu kuhjunud ja rakke kahjustavate vabade radikaalide eest, mistõttu nimetatakse neid ka antioksüdantideks. Antioksüdatiivsete omadustega on paljud vitamiinid nt A, C, E, N, B1, B3, B6, B9, P ja Q, lisaks mineraalid nagu seleen, mangaan ja tsink. Antioksüdandid võivad olla ka aminohapped nagu glutamiin, histidiin, metioniin ja hormoonid nagu melatoniin, östradiool, eriline ühend glutatioon ja fütotoitained, mis annavad taimedele värvi ja maitse. Kõige suurema antioksüdatiivse toimega on näiteks küüslauk, tatar, värskelt valmistatud musta aroonia-, granaatõuna-, selleri-, sibula-, peterselli-, redise-, peedi-, kartuli-ja kapsamahlad.

Kui palju organism vitamiine päevas vajab?

Vitamiine vajab organism väikestes kogustes, mikrogrammides kuni milligrammideni toiduna igapäevaselt ent pidevalt, kuna neist ei teki pikaajalist varu. Osad vitamiinid, mis lahustuvad rasvas ehk lipiidides salvestatakse liigse tarvitamise puhul maksas ja rasvkoes, kuid enamik vitamiine, mis lahustuvad vees, viiakse ülekülluse puhul organismist välja. Seetõttu soovitatakse näiteks C-vitamiini, mis on vees lahustuv, tarbida päeva jooksul väikestes kogustes, et hoida vajalikku C-vitamiini taset.

Kaua vitamiine võtta ja millal on parim aeg võtta?

Tervise hoidmiseks tuleb tarbida vitamiinirikkaid toitained igapäevaselt ja haiguste puhul tuleb kindlasti võtta teraapilisi doose. Kui kaua keegi vitamiine toidulisandina võtma peab, sõltub vanusest, aktiivsusest, ainevahetusest, toitumisest ja haiguste olemasolust. Mõnede vitamiinide ravitoime hakkab avalduma alates teatud kogusest (nt D-vitamiin vähemalt 4000 IU või 100 mcg) või alles peale „jõustumist“ – vajaliku kontsentratsiooni saavutamisel järjepideva tarbimise käigus (nt E-vitamiin). Seepärast soovitatakse vitamiine toidulisandina tarvitada süstemaatilisest ja piisavalt kaua (4-6 nädalat), selle aja jooksul toimub organismi ümberorienteerumine uutele ainete vahekorrale. Vitamiinid avaldavad teatud toniseerivat toimet, seetõttu on neid parem võtta hommikul või lõuna ajal, kuid mitte õhtul, kuna võib esile kutsuda unehäireid.

Kus organism vitamiine sünteesib?

Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid kätte totaalses enamikus seedekulgla kaudu kas toidu, seedekulgla mikrofloora sünteesi või toidulisandite kaudu.  Inimene suudab ise sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-, ja päikesekiirguse toimel D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate ühendite ja välistingimuste mõjul.

Kaua vitamiinid organismis püsivad?

Palju on küsitud, kui kaua vitamiin organismis nende tarvitamisel püsib? Siin on mõned  vitamiinivarude ajalised piirid inimorganismis vitamiinide tabelis:

  • Vitamiini nimiKestvus organismis
    Vitamiin A1-3 aastat
    Vitamiin B121-3 aastat
    Vitamiin D1-5 kuud
    Vitamiin E1-4 kuud
    Foolhape1-3 kuud
    Vitamiin C2-6 nädalat
    Biotiin1-7 nädalat
    Vitamiin B11-3 nädalat
    Vitamiin B22-5 nädalat
                                    

Millest võib tekkida vitamiinide puudus?

Vitamiinipuudus ehk hüpovitaminoos võib tekkida mitmetel põhjustel:

Toitumuslik-olmelised põhjused – tasakaalustamata ühekülgne toit;  kaalulangetusdieedid; toiduainete vale töötlemine näiteks ümbertöödeldud ja kõrgkuumusel valmistatud toidud; omastumis- ja imendumishäired, nt rasvlahustuvate vitamiinide omastamine toimub ainult siis, kui toidus on piisavalt rasvu, veeslahustuvate vitamiinide omastamine toimub teatud ensüümide, vitamiinide ja mikroelementide kaasabil nt A- ja E-vitamiini aktiveerimiseks on vajalik tsink, B12-vitamiini aktiveerimiseks kaltsium, H-, P- ja C-vitamiini aktiveerimiseks magneesium.

Füsioloogilised põhjused – on osade vitamiinide kõrgenenud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja eakatel. Näiteks rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline folaate sisaldavate toitude tarbimine, et vähendada ohtu väärarenguga lapse sünniks. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal vajab ema enamikke vitamiine. Eakatel on suurem vajadus D-vitamiini järgi, kuna liigutakse vähem päikese  käes. Stressirohke, aga ka väga sportliku aktiivse eluviisi ajal vajab organism rohkem B-grupi vitamiine.

Haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarvitamine – nt sapphapete vähesus, maksahaigused, soole mikrofloora kahjustused; ravimid – aspiriin vähendab C-vitamiini taset, kõhukinnisuse ravimid viivad välja kaaliumi, hüpertooniaravimid (kõrgvererõhktõbi) kaaliumi, tsinki ja B-rühma vitamiine. Parkinsoni tõve ravimid, Ibuprofeen, steroidid, mao ülehappelisuse blokaatorid jne pärsivad kasulike mikroorganismide tegevust soolestikus, häirides vitamiini sünteesi, kahjustades neid või surudes alla nende aktiivsust.

Vitamiinide omastumist takistavad lisaks:

  • Liigne kohvijoomine
  • Alkoholi tarbimine
  • Suitsetamine
  • Mõned ravimid
  • Antibeebipillid
  • Stress, närvilisus, suur füüsiline ja vaimne koormus

Millised vaevused tekivad vitamiinide puudusest?

Vitamiinivaeguse ehk hüpovitaminoosi peamised ja kergemad sümptomid on väsimus, töövõime ja kehakaalulangus, meeleolumuutused, peavalud jne.  Avitaminoos ehk täielik vitamiinivaegus on aga põhjustatud ühe kindla vitamiini kestvast puudusest. Näiteks põhjustatab D-vitamiini puudus rahhiiti (luu ainevahetushaigus). Vt ka tabelit.

Millised vitamiinid on olemas, kuidas neid nimetatakse ja kuidas nad jagunevad?

Vitamiinid jaotatakse:

Rasvlahustuvateks:

A-vitamiin – retinool, retinaal, retiinhape (nakkustega võitleja, naha kaitsja, vähi vastu)
D-vitamiin – kaltsiferoolid (päikese asendaja, luude heategija, põletike ja kolesterooli alandaja)
E-vitamiin –  tokoferoolid (elujõu andja)
K-vitamiin – füllakinoon, menakinoonid (luude vitamiin)
Q-vitamiin – ubikinoon (südamele, energia tootmiseks ja verele vajalik)

Veeslahustavateks:

B-vitamiinid (kompleks)

B1 – tiamiin (aju toniseerija)
B2 – riboflamiin (isetervenemise põhitegelane)
PP, B3 – niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid (südamevitamiin)
B4 – koliin (närvide taastaja)
B5 – patoteenhape (eluea pikenemise vitamiin)
B6 – püridoksiin, pürodoksool, püridoksaal, püridoksamiin (antistressivitamiin)
B7, H – biotiin (iluvitamiin)
B8 – inosiit e inositool (kasvuvitamiin)
B9 (B10 või B11) – folaadid, foolhape, folatsiinid (ajuvitamiin)
B12 – kobalamiin („punane“ vitamiin)
B13 – oroothape (aktivaator)
B15 – pangaamhape (organismi abiline)
C-askorbiinhape (meister igala alal)
N-lipoamiid, alfa-lipoehape (tervendamise abistaja)
PABA – P-aminobensoehape

Kus saab mõõta vitamiinide taset organismis?

Vajalike vitamiinide ja mineraalide puudus võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid ning enne, kui alustada ravimite võtmisega, tuleks veenduda, et nende ainete tasakaal on kehas korras. Eesti suurimas meditsiinilabori Synlab Eesti OÜ-s saab mõõta nii vitamiinide kui mineraalide taset organismis.

Sümptomid ja vajalikud ained

Kui organismil puuduvad vajaminevad vitamiinid või mineraalid, siis annab keha sellest probleemist märku haigusena. Mis moel ja kus need väljenduvad, sellest saad teada allpool toodud tabelitest. Äratoodud tabel kirjeldab lühidalt silmade, naha- juuste-, keele- ja suuprobleeme ning vitamiine ja mineraale, mille puudujäägid antud sümptomeid tekitada võivad.

Silma ainepuuduse sümptomid (vitamiinide tabel)

SÜMPTOMID PUUDUS/RAVI/PÕHJUS
Bitot’ laigud – vahused laigud silma sidekestal A-vitamiin
Verdunud (veresooni täis) silmad boorhape seeninfektsiooni vastu, sinine valgus
Hägus ebaselge nägemine vitamiinid B2, B6, pantoteenhape B5
Punnis silmad E-vitamiin, nikotiinamiid, jood
Katarakt (lääts muutub läbipaistmatuks) vitamiinid B2, C, E, antioksüdandid. Hoiduda laktoosist!
Värvipimedus
Konjuktiviit A, B2, B6, C, Zn
Kõõrdsilmsus
Mustad täpid silmade ees B6, C, Zn (maksaprobleemid)
Laisa silma sündroom (amblüoopia) vitamiinid B1, B2, C, B12 (allergiatestid)
Kuivad, kõvad silmamunad (kseroftalmia) A-vitamiin
Kaugnägelikkus (hüperoopia) Mg, K, MSM
Glaukoom Mg, vitamiin C (B2, B1,sool)
Silmapõhja verejooks, võrkkesta põletik (retiniit) B6, Zn, bioflavonoidid (samuti magneesium, vitamiinid C, B2, B12, E, pantotenaat)
Keratomalaatsia (A vitamiini defitsiidist tingitud sarvkesta haavandid) A-vitamiin, (vitamiinid C, B2, B6, tsink, sinine valgus, boorhape)
Sügelevad, põletavad, vettjooksvad, “liivatera silmas” silmad B2-vitamiin
Maakuli degeneratsioon (silma võrkkesta kollatähni kärbumine) vitamiinid A, B2, B6, magneesium, tsink, antioksidandid, bioflavonoidid, eriti luteiin & zeaksantiin, ginkgo biloba, mustikas, silmarohi (Euphrasia), MSM, EFA
Lühinägelikkus (müoopia) kroom, vitamiinid C, E, D, Ca, proteiinid. Hoiduda suhkrust!
Hämaruspimesus (nüktaloopia) vitamiinid A, B2, B6, Zn
Punased veresooned skleeras (silma kõvakestas) vitamiin B2
Võrkkesta irdumine Zn, B6, B2, C, E, A
Tundlikud silmad, ereda valguse kartus (fotofoobia) B2, A
Silmalau tõmblemine Mg, Zn, B2, B6

Naha ainepuuduse sümptomid (vitamiinide tabel)

SÜMPTOMID PUUDUS/RAVI/PÕHJUS
Akne vitamiinid A, E, B2, B6, C, B3, B7, tsink, EFA*, letsitiin, MSM, retinoolhape lokaalselt. Minimeerida magusa toidu ja rasva tarbimist!
Addisoni haigus – adrenaalne kurnatus: suurenenud parkumine, eriti nahavoltides, armides, küünarnukkidel, põlvedel; mustad tedretähed Kõik B-vitamiinid, eriti pantoteenhape; vitamiin C; kõik mineraalid, seede-ensüümid, allergiatestid. Hoiduda magusatest toitudest!
Veresoonelaiendid (õrnad kapillaaride võrgustikud näol, kaelal, rinnal) antioksüdandid, bioflavonoidid, glükosamiin, haikõhr, kaltsium,
Lamatised C,E
Vesivillid E
Pruunid laigud väiksemate liigeste ümber B12
Pruunid täpid nahal antioksüdandid (nõrk maks, artisokk), letsitiin, võilill, maarjaohakas
Kuiv nahk vitamiinid A, C, EFA
Ekseem, nahahaavandid vitamiinid C, B2, B6, tsink, magneesium, EFA, allergia testid, puhastumine
Infantiilne ekseem EPA, tsink, vitamiin B6
Tursed vitamiin B6, tsink, samuti C-vitamiin, magneesium. Hoiduda soolast!
Valged, tundetud, kanged sõrmed, paistetus (Raynaud sündroom) vitamiinid B6, B1, B3, antioksüdandid, Mg, Ca, EFA
Seeninfektsioon (jalaseen) B-vitamiinid, (välispidiselt teepuuõli, soolestiku puhastus)
Gangreen vitamiinid C, E, B1 , magneesiumkloriid, (uriinikompressid)
Rasune dermatiit silmade, nina ümber B6, Zn
Rasune nahaekseem, rasuvoolus (seborröa) B2
Sarvestunud punane nahk toetuskohtadel (nt põlvedel, küünarnukkidel) B6, Zn
Kuumahood E-vitamiin, boor, magneesium, kaltsium (metsiku jamsi kreem)
Ihtüoos (soomustõbi) A-vitamiin, retinoolhape paikselt, MSM
Infantiilne dermatiit keha-avauste ümber paiknevate põletikuliste mädavillidega B6, Zn
Nahapõletikud (paised, külmavillid, impetiigo (mädavillidega lööve) vitamiinid C, A, B6, tsink, magneesiumkloriid (kuumad Epsomi soola kompressid, määrimine teepuuõli või taruvaiguga)
Sügelemine vitamiinid B, C, EFA, leelistaja, bikarbonaadiga masseerimine, (allergiatestid)
Kollatõbi vitamiinid C, E, A, B12, B6, letsitiin, magneesium, tsink (sinise valguse teraapia, sapipõie ja maksa ravi)
Keratoos, sarvestunud või kananaha sarnane nahk A-vitamiin sees- ja välispidiselt
Sidrunkollane nahk B12
Rasune nahk, vistrikud B2
Ülitundlikkus päikesevalgusele B6-vitamiin, tsink, PABA, beetakaroteen, antioksüdandid, bioflavonoidid, leelistajad
Kahvatu nahk Vitamiin H ehk biotiin, foolhape, B6-vitamiin, raud (aneemia)
Higivilliklööve, kipitav kuumalööve (miliaria rubra) C-vitamiin
Psoriaas sinine valgus, päike. Hoiduda gluteenist!
Lillakad või sinakasmustad naha piirkonnad, sinikad vitamiinid C ja B2, bioflavonoidid
Lööve allergiatestid, leelistajad, C-vitamiin, kaltsium
Naha (päikesest tingitud) sümmeetriline punakaspruuniks värvumine, hilisem haavandumine niatsiin või nikotiinamiid (PP, B3), foohape (B9, B10, B11)
Punakaspruunid või tumepunased täpid mangaan
Rosaatsea (näo osaline punetamine) B2
Soomuseline dermatiit biotiin (B7, H)
Soomuseline ekseem nina, kõrvade, skrootumi ja häbeme ümber B2
Armkude E-vitamiin, MSM välis- ja seespidiselt, kampriõliga määrimine
Skleroderma (kõvanahksus, naha kõvenemine ja paistetus) vitamiinid E, C, A, PABA, MSM, magneesium kloriid, (zapper, pulser ja parasiitidevastane ravi, teepuuõli kompresssid)
Tundlikkus putukahammustustele vitamiinid C ja B1, kaltsium, leelistajad, bikarbonaatidega (soodaga) masseerimine/vann
Vöötohatis vitamiinid B12, C, A, B, E, tsink, lüsiin, tsinkoksiidi kreem, zapper
Nahavähk vitamiinid A, B6, PABA, antioksüdandid, bioflavonoidid, karoteenid, klorofüll, propolis (taruvaik), tsink, (sinine valgus)
Punased, põletikulised nahavoldid niatsiin või nikotiinamiid (PP, B3)
Venitusarmid vitamiinid E ja B6, tsink
Nahaalune veritsemine (punased või lillakad täpid naha all, kergelt tekkivad verevalumid) C-vitamiin, bioflavonoidid ja rutiin, greibiseemne ekstrakt, glükosamiin, leelistaja
Tursed (nt näos) tsink, magneesium, vitamiinid B6, B12
Vaginaalne sügelus vitamiinid B2, E, C, (Candida ravi). Hoiduda sünteetilisest aluspesust!
Tüükad, sünnimärgid vitamiinid C, A, E
Nõgestõbi (urtikaaria) vitamiin B6, tsink, C-vitamiin, (leelistaja, allergia testid)
Valged nahalaigud, naha laikpigmenditus (vitiliigo) PABA, pantoteenhape, vitamiin B6, tsink
Kortsud või vananev nahk (liiga palju päikest) vitamiinid C, E, A, EFA, bioflavonoidid,

Enamik nahaprobleeme võidavad eelnimetatud toitainete nii välis- kui seespidisest kasutamisest. Retinoolhape on A vitamiini happeline vorm.
EFA tähendab asendamatuid rasvhappeid, põhiliselt linool- ja alfa-linoleenhapet, soovitatavad on linaseemneõli, kalaõli ja kuningakepi/kurgirohuõli.

Juuste ainepuuduse sümptomid (vitamiinide tabel)

SÜMPTOMID PUUDUS/RAVI/PÕHJUS
Haprad juuksed Zn
Kõõm vitamiinid B2, B6, tsink, magneesium, biotiin (B7, H)
Kuivad juuksed A, Zn
Hallinevad juuksed foolhape, pantoteenhape, PABA, biotiin, mineraalid (nõrgad neerupealised). Hoiduda magusatest toitudest!
Narmendavad küünenahad C-vitamiin, foolhape, valgud
Juustekadu vase/tinamürgistus: tsink, B6-vitamiin,väävel (MSM), seleen, biotiin
Läbipaistmatud küüned, küüntel valged täpid/triibud tsink, B6 vitamiin
Rasvased juuksed B2
Kihilised küüned vitamiinid A, C, kaltsium
Küüned lainelised (pikkupidi) A vitamiin, proteiin, kaltsium (aneemia, vilets vereringe, kilpnäärme/kõrvalkilpnäärme probleemid)
Küüned lainelised (põikipidi) palavik, nakkus, põletik, menstruaalsed probleemid, valgupuuduse periood
Küünte või huulte kuivusest tingitud narmendamine biotiin (B7, H)

Hallinevate juuste või juustekao puhul saab parandada pea verevarustust igapäevaste harjutustega (seistes pea peal, tehes “küünalt”, rippudes pea alaspidi või lamades kaldlaual pea allapoole). Samuti on soovitav energiliselt hõõruda pähe toitvaid või õrnalt ärritavaid aineid, nt värske rohu või köögiviljamahla, ingveri ja sibula mahla.

Keele ja suu ainepuuduse sümptomid (vitamiinide tabel)

SÜMPTOMID PUUDUS/RAVI/PÕHJUS
Lihav, suurenenud keel Pantoteenhape
Põletav, valus keel vitamiinid B2, B6, B12, niatsiin
Katkised huuled ja suunurgad vitamiinid B2, B6, foolhape
Paisunud, lillakas-sinised veresooned keele all B2
Keel turses hambajälgedega niatsiin/nikotiinamiid
Karvane keel vitamiin B1, pantoteenhape
Igemete taandumine, veritsemine (gingiviit) C-vitamiin, bioflavonoidid, kaltsium, leelistajad
Halitoos (halb hingeõhk) B6-vitamiin, tsink, magneesium, taruvaik, klorofüll (detoksifikatsioon, soolestiku puhastus)
Suuhaavandid foolhape, vitamiin B6, tsink (leelistamine, allergia testid)
Keelenäsad prominentsed või kadunud niatsiin/nikotiinamiid
Lillakas või fuksiapunane keel või huuled, samuti veresooned keele all B2
Keeletipp või küljed punased; tõsine ainepuudus: terve keel erepunane, valulik niatsiin, (vitamin B6)
Keel läikiv, sile, lihav; varane märk:maasikapunane ots/küljed vitamiin B12, foolhape
Keel liiga suur või liiga väike niatsiin, pantoteenhape
Valge katuga keel roiskumine seedetraktis, soolestiku puhastus
Valged laigud keelel B2-vitamiin ja teised B-grupi vitamiinid (allergia)
Keelel kollakaspruun katt maksa või sapipõie probleemid

Suuprobleemid on sageli põhjustatud amalgaamtäidiste, allergiate või Candida poolt.

 

Rohkem infot: Ediblenature

Vaata ka: Ecosh kodumaised vitamiinid

Kas sellest postitusest oli abi?

This Post Has One Comment

  1. Ruth

    Aitäh,väga vajalik lugemine.

Lisa kommentaar

×

Ostukorv

´