Soolestik, kui teine aju – miks Sinu keha vajab piimhappebaktereid

Olenevalt sellest, millistest allikatest infot ammutada öeldakse, et meil on umbes 30-40 triljonit inimrakku.

Hetkel pole veel päris selge, kui palju on meie mikrobioomis erinevaid mikroobe – tänaste hinnangute kohaselt umbes 100 triljonit – kuid kindel on see, et neid on rohkem kui inimrakke. [1]

Piltlikult öeldes oleme rohkem bakter kui inimene.

Enamus bakteritest elavad meie soolestikus, kuid ka igal pool mujal: suus, nahal, kaenlaaugus, hingamisteedes ning isegi silmades. Kollektiivselt moodustavad need mikrobioomi, mis on igal inimesel unikaalne – just nagu sõrmejäljedki.

Mikrobioom (tuntud ka kui mikrobioota) on inimese keha asustavate ja pidevas omavahelises suhtluses olevate mikroorganismide ökoloogiline kooslus. Kui räägime mikrobioomist, siis ei viita see ainult bakteritele, vaid lisaks ka parasiitidele ja seentele.

See mikroobide kooslus elab sümbioosis peremeesorganismiga, aidates kaasa homöostaasile ehk organismi tasakaalule ning reguleerides immuunsüsteemi funktsioone. Teadlased uurivad jätkuvalt mikrobioomi ja selle võimalikke seoseid meie üldise heaoluga. [1]

Termin ’’mikrobioota’’ pärineb 1900ndate algusest ja tänaseks teame, et see 2 miljoni aasta vältel meiega koos arenenud mikroorganismide kooslus, moodustab umbes 100 korda rohkem geneetilist informatsiooni kui inimgenoom. [2]

Erinevalt meie genoomist on mikrobioom dünaamiline, reageerides pidevalt meid ümbritsevale keskkonnale ja meie valikutele – paljastades nii uudse teekonna heaoluni ja arendades radikaalset meie arusaama sellest, kuidas võiksime elada.

Oota, aga kas bakterid ei ole mitte ohtlikud?

Selle näol on tegemist ühe väga laialt levinud valearusaamaga. Tänaseks on teada, et kõikidest nendest triljonitest bakteritest enamik on kahjutud ja aitavad toetada tervist ning vaid väike osa võib soodsatel tingimustel organismi tasakaalu mõjutada. [3]

Bakterid, mis kuuluvad meie mikrobioomi, on elutegevuseks absoluutselt vajalikud. Loodus ei tee vigu, see on teadlikult pannud meid koos elama nende mikroskoopiliste eluvormidega.

Kui räägime inimeste mikrobioomist, siis pole olemas häid ja halbu baktereid, tähtis on nende väikemeeste tasakaal soolestikus.

Kust mu mikrobioom üldse pärineb?

Ilmselt mäletad 7. klassi bioloogia tunnist, et su geenid pärinevad su vanematelt. Kuid kas sa teadsid, et mikrobioomi annab edasi su ema? Seda protsessi, mil ema annab sünnitades oma lapsele edasi kõik elutegevuseks vajaminevad bakterid, nimetatakse ”seemendamiseks”.

Naturaalsel teel sündinud lapsed saavad oma mikrobioomi sünnihetkel ja selle moodustumine jätkub ema nahaga kokku puutudes ning imetades. Last ümbritsev keskond – inimesed, loomad, loodus jms – jätkavad mikrobioomi rikastamist.

Esimesed emalt saadud mikroobid koloniseerivad lapse soolestiku ning formuleerivad immunsüsteemi vundamendi, toimides keha jaoks just kui instruktor, mis otsustab, millised asjad on ohtlikud ning millised mitte.

Umbes 70% kogu immuunsüsteemist asub soolestikus ning seda põhjusega – see on meie kõige suurem kokkupuutepunkt meid ümbritseva keskkonnaga. Kogu soolestiku pindala võrdub ühe tenniseväljaku suuruse alaga ehk umbes 260-300m2.

Mida need bakterid mu kehas siis täpsemalt teevad?

Tegelikult on lihtsam öelda, et mida nad meie kehas EI tee. Kehas ei toimu peaaegu mitte ühtegi protsessi, millega mikrobioom poleks seotud. Näiteks seedivad need toitu, andes meile vastu elutegevuseks vajalike vitamiine ja mineraale.

Lisaks aitavad need meie kõhus hoida happelist keskkonda, hoolitsevad selle eest, et patogeensed ja oportunistlikud bakterid ei võtaks seal võimust ja hoiavad silma peal sellel, mis võib soolestiku kaudu meie vereringesse imenduda ning mis mitte.

Nagu sa ilmselt mõistad, siis mikrobioomi tervis on absoluutselt hädavajalik meie tervise ja üldise heaolu jaoks. Alustades seedimisest ja lõpetades immuunsuse ning vaimse tervisega.

Mõndades teadusringkondades nimetatakse praegu käimas olevat dekaadi ”mikrobioomi dekaadiks”, sest teadlased avastavad meie kehas aina uusi seoseid mikrobioomi ja erinevate protsesside vahel.

Hiljutised avastused on leidnud, et soolestiku mikrobioota on otseses seoses meie tuju, söögiisu, käitumise ja isegi ööpäevaste rütmidega – asjadega, mis veel hiljuti arvati olevat reguleeritud aju poolt.

Planeet Maa ökosüsteem ehk makrokosmos ja sinu sisemine intelligentne maailm ehk mikrokosmos

Sajandeid oleme inimkonnana pidanud sõda mikroobide vastu. Iroonilisel kombel pole see sõda meid päästnud, vaid hoopis olukorda halvemaks teinud.

Miks? Sest me ei ole looduse vastu, vaid selle tulem. Üks ühiselt hingav ja sümbioosis elav Superorganism.

Meie ellujäämine nõuab selle reaalsuse kiiret omaksvõtmist – kas nüüd või mitte kunagi. Loodus on intelligentne. Teadus on avastanud, et see intelligents küllastab ja ühendab elu läbi loodusliku süsteemi, mida nimetame mikrobioomiks.

See tillukestest eluvormidest koosnev üüratu ökosüsteem on kõikjal meie ümber: pinnases ja mullas, õhus mida hingame ning samuti ka meie veesüsteemides ja põhjavees. Igal mikroorganismil on selles komplekses ökosüsteemis oma roll. Tähtis on tasakaal.

17. sajandi alguses avastasime, et Maa ei olegi Universumi keskpunktiks, vaid hoopis planeedid tiirlevad ümber päikese. Ajaloo kõige ekstreemsema inimtervise kokkuvarisemise tipp-punktis oleme teinud järjekordse jahmatava avastuse: inimtervise keskmes ei olegi inimrakud.

Inimtervise keskpunktiks on hoopis mikrobioom, mis toimib meie soolestikus ja siseorganites eluandva pinnasena. See sama eluterve mikrobioom, mis aitab kasvatada maitsva ja toitaineterikka tomati, paprika või kurgi, on see sama mikrobioom, mis kasvatab eluterve inimese.

Kujutle Maa ökosüsteemi analoogina sinu sisemisele intelligentsele maailmale. Päevade, kuude, aastate ja aastaaegade möödudes on metsades, ookeanites ja kõrbetes erinevad puud, loomad ja taimed. Kuid need funktsioonid, mis aitavad erinevatel ökoloogilistel süsteemidel toimida ja õitseda, on pidevad ja hoitud.

Teisisõnu, meie mikrobioom on teistest erinev – unikaalne ainult meile endile – kuid need funktsioonid, mille eest see hoolitseb, on samad. Ükskõik millised mikroobid meie sees elavad, need on evolutsiooniga arenenud seal olema ja oma rolli mängima.

Kuidas teha kindlaks, et minu mikrobioom oleks terve?

See on suurepärane küsimus, kuid siin on tõde: me tegelikult ei tea, milline terve mikrobioom välja näeb ja on võimalus, et me ei saagi seda kunagi teadma. Ideaalset mikrobioomi (ilmselt) pole olemas. Nii mitmekesised nagu me oleme, on seda ka meie mikrobioom, ja seda põhjusega.

Mida me aga saame küsida on järgmine: kas mu mikrobioom töötab koostöös kehaga, et täita mu tervise jaoks olulisi funktsioone? Kuidas ma saaksin mikrobioomi oma igapäevaste otsustega toetada?

Kas need antibiootikumid, mida arst mulle kirjutas, on absoluutselt vajalikud? Kas ma söön enda jaoks või ka nende triljonite bakterite jaoks mu sees? Kas ma peaksin oma terviserutiini lisama probiootikume ehk piimhappebaktereid?

Inimese seedesüsteem on vastutav aju heaolu eest, sest soolestikus toodetakse enamus ajutegevuseks vajaminevatest neurotransmitteritest ehk virgatsainetest ehk aju kemikaalidest.

Seedesüsteem osaleb näiteks serotoniini tootmises. Serotoniin ehk kemikaal, mis on vastutav meie meeleolu ja üldise heaolu eest.

Kui veel mõnda aega tagasi arvati, et ärevus, masendus ja depressioon on seotud halvenenud ajutegevusega, siis tänased uuringud viitavad, et mikrobioomi seisund võib olla seotud tuju ja üldise heaoluga.

Seedesüsteem toimib just kui selektiivne värav ja selle intelligentsus on lähemal vaatlusel täiesti fenomenaalne, sest see peab iga hetk otsustama, milline on toitaine, mida see peaks organismi laskma ning mis on patogeen või mürk, mida eemal hoida ja hävitada.

Kui me ei hoolitse selle intelligentse süsteemi eest, põhjustades sellele düsbioosi ehk mikrofloora tasakaaluhäire, kahjustame absoluutselt kõikide teiste süsteemide tööd meie kehas.

Mis kahjustab meie mikrobioomi?

#1 – Vaieldamatult kõige suurem soolestiku mikrobiootat kahjustav tegur on liigne antibiootikumide tarvitamine. Antibiootikumid võivad mõjutada soolestiku mikrofloora mitmekesisust. Juba üks antibiootikumide kuur võib soolestiku mitmekesisust suurel määral häirida. [4][5]

NB! Olukorras, kus need on sinu tervise jaoks absoluutselt vajalikud, tuleb neid otseloomulikult võtta.

#2 – Mikrobioomi kahjustavad ka taimekaitsevahendid – pestitsiidid, herbitsiidid ja glüfosaat – millega toitu, parke ja golfiväljakuid pritsitakse. Samuti geneetiliselt muundatud organismid ning pseudotoiduained ehk pool- ja täisfabrikaat toidud, näksid, kunstlike magusaineid täis maiustused, krõpsud jms.

#3 – Otseloomulikult kahjustavad mikrofloorat veel ka retseptiravimite pikaegne tarvitamine, alkoholi tarbimine, suhkur ja krooniline stress.

Terve inimese mikrobioota hõlmab tasakaalus bakterite, seente ja parasiitide hulka. Eelnevalt mainitud põhjused võivad viia selle tasakaalu häirumiseni ja sellisel juhul võib tekkida näiteks seente (kandidoos), E. Coli või Helicobacter pylori vohamine ning parasiitide infektsioonid.

Need olukorrad kahjustavad aga mikrobioomi veelgi, mille tulemusena võivad tekkida erinevad toidutalumatused ja allergiad ning halvemal juhul lekkiva soole sündroom ja/või soolestiku düsbioos.

Probiootikumide ehk piimhappebakterite A&O

Probiootikumide teadusliku mõiste ning sellega kaasnevate suunitluste välja töötamisest on möödas 23 aastat. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt 2001. aastal kokku kutsutud ekspertide grupi ametlik probiootikumide ehk piimhappebakterite mõiste kõlab:

’’Elavad mikroorganismid, mis toovad piisava koguse manustamisel peremeesorganismi tervisele kasu.’’[6]

Selleks, et mõistaksime seda teadusliku definitsiooni paremini, võtame selle üheskoos detailideks:

Elavad mikroorganismid
”Elavad” on siin sõnapaaris üliolulise tähtsusega ning teaduses viidatakse sellele, kui ”ellujäämisvõimele”. Selleks, et mikroorganismid saaksid meie tervisele pakkuda positiivseid hüvesid, peavad nad vastu pidama seedekulgla karmis keskkonnas.

Pääsema mööda maohappest ja sapist ning jõudma läbi peensoole lõpuks jämesoolde, kus nende õige töö pihta hakkab.

Piisav kogus
Kindlasti oled piimhappebakterite tootesiltidel märganud akronüümi CFU ehk colony-forming unit ehk kolooniaid moodustav ühik. See viitab sellele, kui mitut miljardit bakterit antud piimhappebakterite toode sisaldab.

Igal piimhappebakteril on oma kindel efektiivne doos ning kvaliteetsed tootjad selgitavad selle koguse välja teaduslike uuringutega.

Peremeesorganism
See oled Sina! Või kes iganes antud piimhappebaktereid tarbib (inimesed, koerad, mesilaste kolooniad jne).

Kasu tervisele
Pärast piimhappebakterite manustamist tekib küsimus, kas see tegelikult ka toimib? Selleks, et saaksime piimhappebakteritele omistada teadusliku definitsiooni, peavad need tõestama oma kasulikkust meie tervisele.

See tähendab, et igat bakteriliiki, mitte ainult bakteritüve, tuleb teaduslikult uurida ning selle efektiivsust tõestada.

Kuidas piimhappebakterid töötavad?

Kõigepealt soovime ümber lükata ühe laialt levinud müüdi: arvatakse, et piimhappebakterid peavad koloniseerima meie soolestiku ning muutma mikrobioomi koostist, et need saaksid olla efektiivsed. See pole tõsi! [7]

Võrreldes triljonite bakteritega, mis juba meie soolestiku elavad, ei koosne piimhappebakterid piisavas koguses UUTEST bakteritest, et muuta mikrobioomi koostist märkimisväärselt. See tähendab, et valdav enamus piimhappebakteritest on meie soolestikus vaid külalise rollis
Isegi kui nad suudaksid sinna elama jääda, siis pole me siiamaani kindlad ohutuses, kui manustada meie soolestikku koloniseerivaid uusi baktereid. Liiga suur kogus uusi baktereid võib meie mikrobioomi muuta sellisel määral, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed

Mida me tänaseks teame on see, et piimhappebakterid liiguvad läbi meie soolestiku, suheldes immuun- ja soolestikurakkude, toitainete ja seal eksisteerivate bakteritega, et tuua kaasa positiivset kasu.

Tänu sellele suhtlusele saame kätte õiged signaalid (mida tegelikult ongi tarvis), et siis kehas läbi viia vajalikud protsessid ning enamus piimhappebakteritest lahkuvad kehast paari päevaga.

Mida jälgida piimhappebakterite ostmisel ja tarbimisel?

Selleks, et toode oleks kvaliteetne ja efektiivne, tuleb sellel täita 3 olulist kriteeriumit, mida me kõik peaksime jälgima enne kui antud toote soetame:

Selle lubatud positiivsed hüved peavad olema teaduslike uuringutega tagatud. Piimhappebakterid sisaldavad mitmeid erinevaid bakteritüvesid, kuid iga tüvi aitab üldiselt erinevate probleemide puhul. Turul on liiga palju tooteid, milles sisalduvaid tüvesid on testitud ühe konditsiooni (näiteks kõrvetiste puhul), kuid millele reklaamitakse juurde kümneid teisi terviseprobleeme leevendavaid mõjusid
Toode peab sisaldama piisavas koguses elavaid mikroorganisme. Nagu probiootikumide ametlik definitsioon ütleb, siis need peavad sisaldama elavaid baktereid ning seda põhjusel, et fermenteerimisprotsess jätkuks ka soolestikus
See peab sisaldama prebiootikume. Prebiootikumid on toitaineteks piimhappebakteritele ning juba sinu soolestikus elavatele bakteritele

See, kas võtta piimhappebaktereid tühja kõhuga või koos toiduga, sõltub toote valmistamisviisist. Toitumisnõustajad ja tervisespetsialistid soovitavad tavaliselt piimhappebaktereid võtta tühja kõhu peale. Kas esimese asjana hommikul, või viimase asjana enne magama minekut.

Olenevalt sellest, millises seisus sinu soolestiku mikrobioota tänasel hetkel on, pead võib-olla alustama vaikselt ning võtma neid koos söögiga.

Ecoshi piimhappebakterite määraja

Täiustasime armastatud Ecobioticu sarja, et aidata Sul oma mikrobioomi eest veel tõhusamalt ja mugavamalt hoolitseda.

Ecobiotic on nüüdsest sünbiootilise koostisega, mis tähendab, et see sisaldab nii probiootikume ehk häid ja elusaid piimhappebaktereid kui ka prebiootikume ehk kiudaineid.

Kiudained on tervisliku toitumise vundament, kuid tänapäeva inimene saab neid sageli liiga vähe. Kiudaineid leidub näiteks köögiviljades, täisteratoodetes, ubades ja pähklites, kuid kiire elutempo ja töödeldud toitude eelistamine on viinud selleni, et paljud inimesed ei tarbi vajalikku kogust.

Miks see oluline on? Kiudained on toiduks soolestikus olevatele headele piimhappebakteritele. Kui kiudaineid ei ole piisavalt, ei saa nad oma tööd korralikult teha.

Sünbiootiline koostis, mis ühendab piimhappebakterid ja kiudained, on piimhappebakterite uus standard. See kombinatsioon mitte ainult ei taasta soolestiku tasakaalu, vaid loob keskkonna, kus head bakterid saavad tõhusalt töötada.

Meie täiustatud Ecobiotic sari on loodud just selleks, et aidata sul täita kiudainete puudujääki ja hoida oma mikrobioom tervena, mugavalt ja tõhusalt.

Ecobiotic 16 tüve piimhappebakterid + kiudained on tugevatoimeline ja laiaspektriga toidulisand. See sisaldab 16 erinevat ja elusat ning inimesele omast piimhappebakterit. Kooslus on loodud seedesüsteemi tasakaalustamiseks ja soolestiku mikrofloora rikastamiseks.

Unikaalne segu sisaldab lisaks rohkelt kiudaineid, pakkudes terviklikku lahendust neile, kes soovivad toetada kiudainetega seedimist ja täiendada organismi kasulike bakterite varusid.

Seda toodet on eriti kasulik kasutada olukordades, kus seedesüsteemi tasakaal on häiritud, näiteks antibiootikumikuuri ajal või pärast seda. Antibiootikumid vähendavad kasulike bakterite hulka soolestikus, seega võib piimhappebakterite ja kiudainete segu aidata taastada mikrofloora tasakaalu.

Toode sobib ka igapäevaseks kasutamiseks seedimise ja soolestiku tervise toetamiseks, eriti neil, kes kogevad seedehäireid, nagu täiskõhutunne, kõhupuhitus või ebamugavustunne seedimisel.

See uuendatud toode asendab eelnevalt valikus olnud Ecobiotic 12 tüve toote.

Kompleksne universaalne piimhappebakterite segu koos kiudaineid sisaldava eestimaise maheda toortatrajahu ja mustikatega. Sobib kasutamiseks kõikidele alates 4. eluaastast.

See on ideaalne valik neile, kes soovivad toetada kiudainetega oma seedimist, täiendada organismi enda loomulikult esinevate bakterite varusid ja hoida seedesüsteemi igapäevaselt tasakaalus. Mustikas võib toetada seedetalitlust ning aidata kaasa normaalsele süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetusele.

Sisaldab 6 elusat enamlevinud piimhappebakteri tüve, mis kasvatatud Prantsusmaal ja omased inimese organismile.

Toode sobib kõigile neile, kes soovivad toetada oma seedimist ja täiendada kasulike bakterite varusid.

Naiste tervise toetamiseks mõeldud piimhappebakterite ja kiudainetega tootes on lisatud mitmeid hoolikalt valitud taimeekstrakte, mis toetavad naise intiimpiirkonna tervist.

Taimsed koostisosad annavad tootele tervikliku lähenemise, pakkudes naistele tuge kogu eluetappide vältel – alates menstruaaltsüklist kuni menopausini.

Toode sisaldab 7 erinevat elusat piimhappebakterit, mis esinevad naise tupe loomulikus mikroflooras. Täiendavad kiudained toetavad piimhappebaktereid, pakkudes neile toitaineid ja aidates luua püsiva ning soodsa elukeskkonna.

See Ecobioticu sarja uusim pärl on terviklik lahendus, mis toetab naiselikku keha õrnal ja tõhusal viisil.

Ecobiotic beebi ja väikelaps piimhappebakterid on loodud mõeldes meie kõige pisematele. See toode on nende piimhappebakterite varu täiendamiseks ja kontsentratsiooni tõstmiseks. Üks kapsel sisaldab 5 miljardit elusat piimhappebakterit, mis valitud spetsiaalselt imikutele ja väikelastele.

See uuendatud Ecobioticu toode asendab Ecobiotic Baby ning on mõeldud kõikidele beebidele ja väikelastele kuni 4. eluaastani.

Foto: Janek Valdsalu

Igapäevased harjumused, et toetada oma mikrobioomi tervist

Väldi või minimaliseeri toiduaineid, mille vastu sul esineb talumatusi. Lisaks väldi või minimaliseeri rafineeritud jahutooteid, suhkrut ja selle kunstlike aseaineid, alkoholi ja pseudotoiduaineid ehk kõike, mis on kuidagi moodi töödeldud
Keskendu päris toiduainete maksimaliseerimisele ehk söö valdavas enamuses toitu nii, nagu näed seda kasvamas looduses – rõhuasetusega juur-, köögi- ja puuviljadel ning kvaliteetsetel rasvadel ja lihal. Kui kahtled, siis küsi, kas see toiduaine eksisteeris sada aastat tagasi? Kui vastus on EI, siis on parem seda minimaliseerida
Toitu süües keskendu ainult söömisele. Nuusuta toitu, mälu see korralikult läbi ning ära kiirusta. Väldi samal ajal kõiki muid kõrvalisi tegevusi. Toit seedub kõige paremini, kui oled parasümpaatilises närvisüsteemi ehk rahu seisundis
Kui sinu soolestik seda talub, siis lisa igapäevasesse menüüsse fermenteeritud toiduaineid nagu hapukapsas, keefir, marineeritud köögiviljad, kimchi, miso jne.
Tarbi piisavalt puhast/filtreeritud ja mineraaliderikast vett ning taimseid ürditeesid
Jaluta väljas ning külasta kohtasid, kus sa pole ammu käinud – mõtle rabad, metsad, rahvuspargid – ja hinga sisse erilaadseid ja uudseid mikrobioome
Võimaluse korral testi vastava spetsialisti juures oma soolestiku mikrobioomi, et saaksid selle eest hoolitsemist enda jaoks veel rohkem personaliseerida
Prioritiseeri ennast ja hoolitse selle eest, et saaksid piisavalt puhata, lõdvestuda ja ära unusta kogu seda protsessi nautimast

Võta vastutus iseenese tervise eest

Mooda meditsiini isaks peetav Hippocrates märkis juba 2000 aastat tagasi, et soolestiku seisund mõjutab meie üldist heaolu. Tervislikult ja teadlikult toitumine on ainult mündi üks külg, valemi teine pool on konstantne soolestiku mikrobioomi heaolu eest hoolitsemine.

Nagu sa selle postituse lugemise jooksul mitmel puhul märkasid, siis mikrobioom on võtmetähtsusega sinu energia, vaimse tervise, immunsüsteemi, keskendumisvõime ja paljude teistegi asjade jaoks.

Seega on äärmiselt oluline, et võtaksime teadlikult ette vajalikud sammud, et oma soolestiku mikrofloora eest hoolitseda. Kõikide probleeme tekitavate toiduainete minimaliseerimine, soole infektsioonide kõrvaldamine, stressijuhtimine ja episoodiline kvaliteetsete piimhappebakterite tarbimine on sellel teekonnal suur samm õiges suunas.

Olen täiesti nõus, et tervislikult toitumine võib olla kallim, kuid meil kõigil on iga hetk võimalus valida: kas maksame kohalikule talunikule praegu, või oma arstile hiljem. Valik on sinu!