Aju sisaldab miljardeid mustritesse paigutatud närvirakke, mis koordineerivad sinu mõtlemist, emotsioone, käitumist, liikumist ja ka aistinguid. Aju kontrollib kõike – alates südame löögisagedusest kuni meeleoluni.
Keeruline närvide kiirteede süsteem ühendab aju sinu ülejäänud kehaga ja suhtlemine aju ja keha vahel toimub sekundite murdosa jooksul.
Kuigi kõik sinu aju osad töötavad koos, vastutab iga osa konkreetse funktsiooni eest. Kui mõelda sellele kui suur roll on aju erinevatel funktsioonidel meie elule igas sekundis, siis ajab see ikka juhtme kokku küll. Omamoodi tundub see isegi hirmutav. Samas ka aukartustäratav. Peame seda, et aju meid iga päev truult teenib enesestmõistetavaks.
Aga, ega temagi ainult õhust ja armastusest ela. Tahab ju ajugi endast parima andmiseks ka parimat saada. Seda eriti just keskendumist vajavates, pingutust nõudvates ja stressirohketes olukordades.
Seepärast räägimegi siin loos peamiselt ikka sellest, millest kõige enam teame, ehk siis, millised vitamiinid, mineraalid ja ekstraktid pakuvad sinu ajule tuge, mida ta oma keerulisteks ja mitmekesisteks ülesanneteks vajab. Alustuseks, aga natuke ka sellest, kuidas meie aju ehitatud on.
Aju ehitus
- Suuraju (cerebrum). Aju suurim osa on koljuõõnes paiknev suuraju. See on see, mida ilmselt aju visualiseerides ette kujutadki. Suuraju kõige välimine kiht on ajukoor (cerebral cortex), aju “hall aine”. Aju sügavad voldid ja kortsud suurendavad halli aine pindala ja seetõttu saab aju töödelda ka rohkem teavet. Suuraju jaguneb kaheks sügava lõhega pooleks (aju poolkeraks). Poolkerad on omavahel ühenduses lõhe põhjas asuva paksu närvipesa ehk mõhnkeha (corpus callosum) kaudu. Ühe kehapoole sõnumitega tegeleb selle külje vastaspoolne ajupoolkera. Sinu ajupoolkerad on jagatud neljaks sagaraks.
- Oimusagar (lobus temporalis) Oimusagarad asuvad kõrvade taga ja on suuruselt teised sagarad. Need on kõige sagedamini seotud kuulmisinfo töötlemise ja mälu kodeerimisega.
- Otsmikusagar (lobus frontalis) on inimese suurim ajusagar ja ka kõige sagedamini vigastatud piirkond traumaatilise ajukahjustuse korral. Otsmikusagar on oluline tahtliku liikumise, väljendusrikka keele ja kõrgema tasandi funktsioonide juhtimise jaoks.
- Kuklasagar (lobus occipitalis). Kuklasagar on aju visuaalse töötlemise piirkond. See on seotud visuaalruumilise töötlemise, kauguse ja sügavuse tajumise, värvide määramise, objektide ja nägude äratundmise ning mälu moodustamisega.
- Kiirusagar (lobus parietalis). Kiirusagar on oluline meelte tajumiseks ja integreerimiseks, sealhulgas maitse, kuulmise, nägemise, puudutuse ja haistmise haldamiseks.
- Väikeaju (cerebellum). Väikeaju on ülejäänud aju all ja taga asuv kortsuline koepall. See ühendab silmadest, kõrvadest ja lihastest saadava sensoorse teabe, et aidata koordineerida sinu liikumist.
- Ajutüvi. Ajutüvi on see, mis sinu aju selgrooga ühendab. See kontrollib paljusid elutähtsaid funktsioone, näiteks südame löögisagedust, vererõhku ja hingamist. See piirkond on oluline ka une jaoks.
- Limbiline süsteem (systema limbicum). Sügaval ajus asuvad struktuurid kontrollivad emotsioone ja mälestusi. Neid struktuure tuntakse limbilise süsteemina ja need esinevad paarikaupa. Iga osa sellest süsteemist on dubleeritud aju vastasküljele.
- Taalamus (thalamus dorsalis) toimib seljaaju ja ajupoolkera vahel edastatavate sõnumite väravavahina. See on aju keskosa lähedal asuv paariline halli aine struktuur vahepealses ajus ja võimaldab närvikiudude ühendusi ajukoorega kõikides suundades.
- Hüpotaalamus (hypothalamus) on sügaval ajus asuv struktuur, mis toimib sinu keha juhtimise aruka koordineeriva keskusena. Selle peamine ülesanne on hoida sinu keha stabiilses seisundis, mida nimetatakse homöostaasiks. Hüpotaalamus teeb oma tööd, mõjutades otseselt sinu autonoomset närvisüsteemi. Lisaks, hallates hormoone – kontrollib hüpotaalamus ka sinu tundeid. Samuti reguleerib see kehatemperatuuri ja kontrollib ning säilitab igapäevaseid füsioloogilisi tsükleid ja elutähtsaid tegevusi nagu:
- magamine,
- söögiisu kontrolliminene,
- seksuaalkäitumise juhtimine,
- emotsionaalsete reaktsioonide reguleerimine,
- kehatemperatuuri reguleerimine.
- Hipokampus (hippocampus) saadab mälestused salvestamiseks sobivatesse ajuosakondadesse ja kutsub need siis vajadusel tagasi.
- Nibukehad (Corpus mamillare). Nibukehade esmane funktsioon on seotud mälestustega.
- Neljas ajuvatsake (ventriculus quartus). Selle vatsakese peamine ülesanne on kaitsta inimese aju traumade eest (pehmendava toime kaudu) ja aidata moodustada keskset kanalit, mis kulgeb kogu seljaaju pikkuses.
- Sylviuse veejuha (aqueductus Sylvii). See on kanal, mis ühendab omavahel kolmanda ja neljanda ajuvatsakese ning võimaldab tserebrospinaalvedelikul (pea- ja seljaajuvedelik, mis täidab ajuvatsakesi ja ämblikuvõrkkestaalust ruumi ning ümbritseb selgrookanalis seljaaju) nende vahel liikuda.
- Piklikaju (medulla oblongata, myelencephalon). Piklikaju on sinu aju kõige alumine osa. Selle asukoht tähendab, et see on koht, kus ühenduvad omavahel aju ja seljaaju. Seetõttu on see ka peamine kanal kehasse ja kehast lähtuvate närvisignaalide edastamiseks. Samuti aitab piklikaju kontrollida selliseid elutähtsaid protsesse nagu südamelööke, hingamist ja vererõhku.
- Ajusild (pons). See on osa struktuurist, mis ühendab aju seljaajuga. Ajusild tegeleb alateadlike protsesside ja töödega, näiteks une-ärkveloleku tsükli ja hingamisega. Ajusild sisaldab ka mitmeid ühenduskohti närvidele, mis kontrollivad lihaseid ja edastavad teavet pea ja näo aistingutest.
- Mõhnkeha (Corpus callosum) on suur kahte ajupoolkera omavahel ühendav närvidekimp, mis koosneb enam kui 200 miljonist müeliniiniga kaetud närvikiust.
- Nägemisristmik (chiasma opticum) on nägemise jaoks esmatähtis aju osa, kus ristuvad omavahel nägemisnärvid. See asub aju põhjas hüpotaalamuse allosas ja umbes 10 mm hüpofüüsist kõrgemal.
- Vöökäär (cortex cingularis, gyrus cinguli) on kaarekujuline keeris, mis asub vahetult mõhnkeha kohal. Vöökäär on limbilise süsteemi osa, mis on seotud emotsioonide töötlemise, autonoomse motoorse funktsiooni ja käitumise reguleerimisega.
- Tsentraalvagu (sulcus centralis). Tsentraalvagu, on väga oluline vagu, sest see seab piiri motoorsete ja sensoorsete ajukoorte vahel, samuti piiri frontaalsete ja parietaalsete ajukoorte vahel.
- Pretsentraalvagu (gyrus precentralis). Pretsentraalvagu nimetatakse somatomotoorseks ajukooreks, sest see kontrollib keha vastaspoole tahtlikke motoorseid liigutusi.
- Posttsentraalvagu (gyrus postcentralis). Posttsentraalvagu kontrollib tahtmatuid funktsioone.
- Kiiru-kuklavagu (sulcus parietooccipitalis) eraldab kuklasagara ülejäänud ajust.
- Perifeerne närvisüsteem. Perifeerne närvisüsteem koosneb kõikidest närvidest sinu kehas, välja arvatud närvidest, mis asuvad ajus ja seljaajus. See toimib kommunikatsiooni kiirteena aju ja jäsemete vahel. Näiteks kui puudutad kuuma pliiti, jõuavad valusignaalid sõrmest ajju sekundi murdosa jooksul. Sama lühikese aja jooksul annab aju käsu käe ja käe lihastele, et nad sõrme kuumalt pliidilt ära tõmbaksid.
- Närvirakk (neuron) suhtleb teiste rakkudega elektriliste impulsside kaudu, kui närvirakku stimuleeritakse. Neuroni sees liigub impulss aksoni tippu ja põhjustab neurotransmitterite – kemikaalide, mis toimivad sõnumitoojatena – vabanemise. Neurotransmitterid läbivad sünapsi, kahe närviraku vahelise lõhe, ja kinnituvad vastuvõtva raku retseptoritele. See protsess kordub neuronilt neuronile, kuni impulss jõuab sihtkohta – see on kommunikatsioonivõrk, mis võimaldab sul liikuda, mõelda, tunda ja suhelda (1, 2).
Millised vitamiinid, mineraalid ja ekstraktid toetavad sinu aju tööd? Siin on 12 vitamiini, mineraali ja ekstrakti sinu aju töö toetuseks
Inimesed vananevad. See on loomulik ja paratamatult ka vältimatu nähtus mida päris ära hoida kahjuks võimalik ei ole. Küsimus on pigem selles, et kuidas me vananeme? Kõik me ju soovime, et võiksime ka kõrges eas elust rõõmu tunda ja iseendaga hakkama saada. Kas vananemisega tingimata peab kaasnema lühi- ja pikaaegse mälu ning iseotsustusvõime tunduv vähenemine ja paljud muud iseendaga toimetuleku probleemid? Ei pea!
Aga kuidas siis loodust üle kavaldada ja vananemisega kaasnevale vastu seista? Aju vajab umbes 20% saadavast energiast ja kui ta seda ei saa, siis ohverdatakse ka vaimne selgus. Mõistagi ei pea see nii juhtuma.
Selleks, et võimendada mälu ja kontsentratsioonivõimet, on vajalik teada mida ajul paremaks funktsioneerimiseks vaja on. Allolevalt toomegi ära vitamiinid, mis toetavad aju tööd.
1. B grupi vitamiinid
- Vitamiin B3 ehk niatsiin. See vitamiin toetab ajurakkude aeroobse (hapniku juuresolekul) energia tootmist, ülekandeainete sünteesi ja aitab lõõgastada kogu sinu organismi.
- Vitamiin B6. Vitamiin B6 toetab ülekandeainete ja nukleiinhapete sünteesi ja müeliini moodustumist. Müeliin on kompleksne materjal, mis on moodustunud valkudest ja fosfolipiididest ja mis ümbritseb kaitsva kihina närvisüsteemi „juhtmeid“, isoleerides neid ja aidates samaaegselt tagada ka elektriliste impulsside kiirema liikumise.
- Vitamiin B9 ehk foolhape. Vitamiin B9 toetab punaste vereliblede arengut ja nukleiinhapete sünteesi.
- Vitamiin B12. Toetab folaadi metabolismi, asendamatu aminohappe metioniini taastamist homotsüsteiinist (suurtes kogustes rakkudele toksiline) ja nukleiinhapete ja müeliini sünteesi. Läbi selle aitab vitamiin B12 tagada ka närvirakkude kaitse ja nendevahelise optimaalse kommunikatsiooni.
2. Magneesium
Magneesium toetab kehas enam kui 300 reaktsiooni toimumist ning aitab kaasa mitokondrite (raku jõujaamad) terviklikkusele ja seega ka aeroobse energia optimaalsele tootmisele. Lisaks toetab magneesium biomembraanide stabiliseerimist, aidates seeläbi tagada paremat signaalide ülekannet ja närvirakkude omavahelist kommunikatsiooni (3, 4, 5).
3. Seleen
Inimkehas on seleen antioksüdantne bioelement, mis aitab kaitsta ajurakke oksüdatiivse stressi (OxS) eest. Seleeninga seotud valkude osa ei piirdu aga ainult kaitsega oksüdatiivsete kahjustuste eest, vaid on seotud ka närviimpulsside ülekandega ning kaltsiumi ja kolesterooli metabolismiga. Seleeniga seotud valke vajab aju oma normaalse funktsioneerimise toetuseks ning nende vähenenud hulk võib viia teatud neuroloogiliste häireteni. Seleeniga seotud valgud osalevad ka kesknärvisüsteemi (KNS) motoorika, koordinatsiooni ja hea mälu toetamises (6, 7).
4. N – atsetüültsüsteiin (NAC)
NAC on rakusisese peamise antioksüdandi glutatiooni (GSH) sünteesi eelühend ehk eelkäija, mis kannab antioksüdantseid omadusi ka ise. NAC aitab parandada aju tööd ning omab neuro-degeneratsiooni pidurdamist toetavat toimet. Niisamuti aitab NAC toetada vananemisel kognitiivsuse languse takistamist (8, 9). Looduslikult leidub seda taimset antioksüdanti (NACi) sibulas (38).
5. Glutatioon (GSH)
Glutatioon on kõikide keharakkude põhiline rakusisene antioksüdant, mis tagab raku ainevahetuse integreerituse. See osaleb raku antioksüdantses võrgustikus ning on võimeline regenereerima ka teisi antioksüdante nagu E-vitamiini ja C-vitamiini.
Teaduskirjandusest on teada, et antioksüdantide ebapiisavusest tulenev oksüdatiivse stressi taseme tõus (tugeva ja kestva oksüdatiivse stressi korral) on seotud südame-veresoonkonna haiguste, neuro-degeneratsiooni olulise tõusu ja ka kognitiivsuse langusega. Oksüdatiivset stressi peetakse ka üheks keskseks mehhanismiks Alzheimer`i ja teiste dementsuse vormide korral. Lisaks on avastatud, et Alzheimeri haigetel on kehas glutatiooni tase vähenenud (10, 11, 12).
Inimese keha toodab glutatiooni, kuid on olemas ka toiduga saadavad glutatiooni allikad. Toidu kaudu saadav glutatioon imendub inimkehas siiski halvasti. Lisaks võivad toiduvalmistamis- ja säilitamistingimused vähendada toidus leiduvat glutatiooni kogust. Uuringute tulemused on näidanud, et glutatiooni tase on piimatoodetes, teraviljas ja leivas üldiselt madal, puu- ja köögiviljades mõõdukas või kõrge. Suhteliselt kõrge on glutatiooni sisaldus ka värskelt valmistatud lihas.
Külmutatud toiduainete glutatiooni sisaldus oli üldiselt sarnane värske toidu omaga, samas, kui muud töötlemis- ja säilitamisviisid võivad põhjustada toidus ulatuslikku glutatiooni kadu (39).
6. CDP-koliin
Närvirakkude omavaheliste kontaktide toetamiseks on vaja teatud ülekandeaineid ehk neurotransmittereid. Üheks selliseks neurotransmitteriks on atsetüülkoliin. Atsetüülkoliin aitab reguleerida närvirakkude kommunikatsiooni ja on seeläbi oluline ka tähelepanu ja selge mõtlemise tagamise toetamiseks. Atsetüülkoliini sünteesiks vajab keha aga vitamiini koliin, mille parimaks vormiks peetakse hetkel tsütidiin-5`- difosfaat koliini ehk CDP-koliini.
Teatud vabaradikaalsed ühendid ehk vabad radikaalid (fosfolipiidide hüdroperoksiidid), mis on oksüdatiivse stressi korral suurenenud – võivad akumuleeruda ajju ja soodustada seetõttu ka mäluprobleemide teket. CDP- koliin võib aga aidata neid protsesse takistada. CDP koliin:
- Aitab suurendada ajurakkude (neuronite) membraanide moodustumise kiirust ja neuronite energiataset.
- Toetab verevoolu suurendamist aju rakkudesse.
- Aitab parandada lühi- ja kaugmälu.
- Aitab kontsentreeruda ehk keskenduda ja õppida.
- Toetab vaimse tervise kaitset ja sõltumatut otsustusvõimet (13, 14, 15, 16, 17).
7. Atsetüül – Lkarnitiin
Atsetüül-l-karnitiin aitab ajus suurendada ülekandeaine atsetüülkoliini hulka. Atsetüülkoliin osaleb teadaolevalt aju plastilisuse tagamise, mälu, tähelepanu ja õppimise protsesside toetamises. Samuti aitab see toetada keskendumisvõime parandamist, tuju tõstmist ja mälu halvenemise takistamist vanemaealistel. Osaledes ajurakkude retseptorite kaitses ja toetades närvikasvufaktori normaalse taseme tagamist (mis on vajalik ajurakkude taastumiseks/paranemiseks ja piisava energiataseme tagamises eriti just vanemaelistel) – aitab karnitiin toetada aju tervist ka stressi tingimustes (18, 19, 20).
8. Ashawagandha juure ekstrakt (Withania somnifera)
Toimides läbi hüpotaalamus-hüpofüüs-neerupealise telje, omab Ashawagandha toetavat mõju ärevuse, stressi ja ka unetuse korral.
Teadusuuringutes on näidatud, et Ashawagandha võib aidata aktiveerida närvirakkude GABA (gamma- aminovõihape – rahustav ülekandeaine) retseptoreid, omades seega toetavat mõju ka stressi ja ärevuse taseme vähendamisele. Lisaks võib Ashawagandha aidata vähendada mälu (nii loogilise- kui verbaalmälu) halvenemist, suurendada tähelepanuvõimet ja ka informatsiooni töötlemise kiirust.
Ashawagandha võib normaliseerida ka raku peamise antioksüdandi glutatiooni taset kahjustatud närvirakkudes ning vähendada samaaegselt nii lipiidse peroksüdatsiooni, kui ka üldist (süsteemset) stressi taset. Seega on Ashawagandhal neuroprotektiivne toime. Ashawagandha võib toeks olla inimkeha rakkude noorendamisel ja füüsilise võimekuse suurendamisel (21, 22, 23, 24).
9. Gotu Kola (Centella asiatica) – Aasia vesinaba ekstrakt
Gotu Kola ekstraktides sisalduvad triterpeenid omavad samuti antioksüdantset toimet. Toetades aju verevarustuse parandamist, on Gotu Kola abiks ka ajus toimuvate protsesside optimeerimisele ning lähi- ja pikaaegse mälu parandamisele.
Suurendades dopamiini (DOPA) sünteesi ja vähendades oksüdatiivset stressi, on Gotu Kola toeks ka kontsentratsiooni- ja õppimisvõime parandamisele. Kesknärvisüsteemis toodavad dopamiini teatud neuronid. Dopamiin on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega. Aga ka tähelepanu, mälu, õppimise ja unega.
Dopamiini toime ajule seisneb ka neurogeneesi suurendamises st. see stimuleerib uute neuronite kasvu ja glia (neuroglia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis tugifunktsioon, elektrilise isoleerimise ja rakuvälise keskkonna reguleerimise ning kaitsefunktsioon) rakkudel uute aksonite kasvu (aksonite ülesanne on informatsiooni ülekanne ajurakkude vahel, seega Gotu Kola võimendab/suurendab seda ülekannet.
Uutes teadusuuringutes on näidatud, et mälu “tugevus” sõltub neuronite- vahelistest kontaktidest, mis suurendab ka kognitiivset võimet (sh ka neuro-degeneratiivsete haiguste puhul) (25, 26, 27, 28).
10. Bacopa Moniera – (säsi-vesikaagi standardiseeritud ekstrakt)
Bacopa moniera kuulub adaptogeenide hulka. Adaptogeenid on taimed, mis toetavad inimkeha toimetulekut stressi ja ärevusega. Bacopa moniera omab ka ebaspetsiifilise glükeerimise vastast aktiivsust (ebaspetsiifiline glükeerimine kaasneb kontrollimatu diabeet II-ga). See toetab serotoniini taseme tõstmist ja võib seetõttu olla abiks ka õppimise kiirusele ja mälu parandamisele. Moduleerides GABA (gamma- amino võihappe) metabolismi aitab Bacopa Moniera rahulikuna püsida ning paremini toime tulla ka suurenenud ärevuse, depressiooni ja unetusega. Teadustöödes on näidatud ka Bacopa Moniera võimet vähendada nikotiini ja alumiiniumi neurotoksilist toimet (29, 30, 31, 32, 33).
11. Hawthorn Berry (viirpuu marjade) ekstakt
Antioksüdantse toimega viirpuu marjad aitavad tugevdada organismi vastupanuvõimet ja on toeks ka ärrituvuse vähendamisele ning südamelihase ja aju hapnikuga varustamisele. Lisaks sisaldavad viirpuu marjad ka seedimisele soodsalt mõjuvaid kiudaineid.
12. Beta vulgaris (punapeedi pulber) pulber
Punapeedi pulber sisaldab rohkelt nitraate. Peale nitraatide-rikka toidu söömist satuvad nitraadid verre (enamik nitraatidest elimineeritakse siiski neerude kaudu). Umbes 25% nitraatidest läheb Glandula salivarisesse (süljenääre), kus toimub sülje moodustumine. Seega satuvad nitraadid sülje koostisesse. Suuõõne mikroobid redutseerivad nitraadid nitrititeks ja edasi nitrid reduktaasi (spetsiifiline ensüüm) abil lämmastikoksiidiks. Lämmastikoksiid on aga toeks veresoonte lõdvestumisele ning seeläbi teatud määral ka vererõhu alandamisele ja aju verevarustuse parandamisele (34, 35, 36, 37).
Kui tunned, et vajaksid oma aju tööle toetust, aga kahtlustad, et sinu toitumine ei sisalda piisavalt aju parimaks funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid, võid tarvitada erinevaid eelmainitud toitaineid eraldi toidulisanditena. Kindlasti võib sellisel viisil mitmessuguste toidulisandite manustamisel olla ka mingi mõju (pea eelnevalt ka nõu oma perearstiga). Siiski, nii nagu kogu meie keha, vajab ka aju terviklikku lähenemist. Ecoshi aju tööd toetav toidulisand “AJU VÄGI” sisaldab kõiki ülaltoodud vitamiine, mineraale ja taimseid ekstrakte.
Hoiatus: ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes siin loos kirjeldatud tooteid mitte kasutada. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.
Autorid: Maria-Helena Loik, PhD. Tiiu Kullisaar
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com
Allikad:
- Slide show: How your brain works – Mayo Clinic
- Aju struktuur – Peaasi.ee
- J. M. Billard Magnes. Res. 2006; 19(3):199-215
- V. Menon Prog Brain Res. 2016;227:159-86
- Meng-Hua Tao et.al., Translational research Clinical Intervention 2022| https://doi.org/10.1002/trc2.12250
- Zhong-Hao Zang and Gua-Li Song Frontiers Neuroscience, 2021| https://doi.org/10.3389/fnins.2021.646518
- Nikolay D. Solovyev Journal of Inorganic Biochemistry 2015; 153: Pages 1-12
- Giuseppe Tardiolo, Placido Bramanti, Emanuela Mazzon Molecules 2018; 13;23(12):3305. doi: 10.3390/molecules23123305
- David R. Skvarc, Olivia M. Dean, Linda K. Byrne, Laura Gray, Stephen Lane, Matthew Lewis, Brisa S. Fernandes, Michael Berk, Andrew Marriott Neuroscience & Biobehavioral Reviews 2017;78: 44-56
- Ihab Hajjar, Salim S. Hayek, Felicia C. Goldstein, Greg Martin, Dean P. Jones & Arshed Quyyumi Journal of Neuroinflammation. volume 2018; 15:17 DOI 10.1186/s12974-017-1026-z
- Pravat K. Mandal et.al. 2019; Journal of Alzheimer`s Disease. 68:531-535
- Koji Aoyama. Int. J. of Molecular Sciences 2021; 22:510
- De Jesus Morena M. 2003; Clin Ther. 25:178-193
- Pietro Gareri et.al., Clinical Interventions in Aging. 2015;10:1421-1429
- Rola A. Bekdash. Nutrients. 2019; 11:2995| https://doi.org/10.3390/nu11122995;
- Kamil Synoradzki and Pawel Grieb. Nutrients. 2019; 11(7):1569. doi: 10.3390/nu11071569
- Eri Nakazaki et. Al., The J of Nutrition,. 2021; 151: 2153-2160
- Malaguarnera et.al., A. J. of Clinical Nutrition. 2007; 86(6): 1738-1744
- Gustavo C. Ferreira and Mary C. McKenna. Neurochem Res. 2017;42(6): 1661–1675 doi: 10.1007/s11064-017-2288-7
- Manuela Penisi et. al., Nutrients. 2020; 12:1389, 10.3390/nu12051389
- Manuel Candelario et. al., J Ethnopharmacol. 2015; 171:264-72. doi: 10.1016/j.jep.2015.05.058
- Nawab John Dar et al., Cell Mol Life Sci. 2015; 72(23):4445-60. doi: 10.1007/s00018-015-2012-1
- Deepak Langade et. al., Cureus. 2019; 11(9): e5797; doi: 10.7759/cureus.5797
- Pulok K. Mukherjee et. al., J Ethnopharmacol. 2021; 10;264:113157. doi: 10.1016/j.jep.2020.113157
- Qin Xiang Ng et. al.,Phytotherapy Res. 2020; 34:583-590; doi: 10.1016/j.jep.2020.113157
- Wattanathorn L., et. al., J. of Ethnopharmacology 2008; 116(2): 325-332
- Farhana KM et. al., Evidence- based Complementary and Alternative Medcine 2016; https://doi.org/10.1155/2016/2795915
- Alex B. Speers et. al., Frontiers of Pharmacology 2021| https://doi.org/10.3389/fphar.2021.788312
- Carlo Calabrese ND et. al., The J of Alternative and Complementary Medcine 2008; doi; https://doi.org/10.1089/acm.2008.0018
- Hashim P. Int. Food Res. J. 2011, 18(4): 1215-1222
- Tamara Simpson et. al., Evidence-Based Compl. ND Altern. Med. 2015;https://doi.org/10.1155/2015/615384
- Liu W. e.t al. Neurochem. Int. 2016; 100: 164-177
- Grace M. McPheeet. al., Front.Aging Neurosci. 2021;https://doi.org/10.3389/fnagi.2021.638109
- Eleonora Džoljic et.al., Functional Neurology 2015; 30(3):159-163
- Anni Vanhatalo et. al., Free RadicalBiology and Medcine 2018; 144: 21-30
- Pol Picon-Pages et.al., Molecular basis of disease 2019; 1865: 1949-1967
- Catia F. Lourenco and Joao Laranjinha Frontiers in Physiology 2021; 12|https://doi.org/10.3389/fphys.2021.729201
- Medical and Dietary Uses of N-Acetylcysteine – PMC (nih.gov)
- Glutathione in foods listed in the National Cancer Institute’s Health Habits and History Food Frequency Questionnaire – PubMed (nih.gov)
