Mõnikord piisab hetkest, et märgata, kui tark ja toetav meie keha tegelikult on. Pilatese õpetaja Britt Normeti elutöö on aidata meil selle tarkusega taas ühendus luua. Tema sõnum on lihtne: tõeline muutus sünnib siis, kui liikumine, toitumine ja mõttemustrid hakkavad üksteist toetama. Sellest vaatest on sündinud ka Smart Detoxi programm, mis suunab sügavama kontakti poole iseenda jõu ja võimalustega.
Intervjuule Britiga läksin ausalt öeldes üsna sümboolses seisus: olin eelmisel päeval oma seljale veidi liiga teinud. Selline klassikaline pingevalu, mida alguses vapralt ignoreerid – kuni keha otsustab üsna veenvalt ja valjult märku anda, et nii see siiski päris okei ei ole ja midagi tuleb ette võtta. Nii et paremat hetke vestluseks inimesega, kes on pühendanud suure osa oma elust kehale, selle tarkusele ja taastumisele, oleks olnud raske ette kujutada.
Britt Normet on olnud pilatese maailmas üle kahe aastakümne, avanud Eesti esimese pilatese stuudio ning loonud Smart Detoxi programmi. Ent juba esimeste vestlusminutitega saab selgeks, et tema puhul ei ole pilates lihtsalt treeningmeetod ega detox lihtsalt järjekordne dieediprogramm. Need on osa palju suuremast tervikust, viisist, kuidas ta näeb inimest keha, närvisüsteemi, toitumise, harjumuste ja mõtlemise omavahelise koosmõjuna.
Britt räägib kiiresti, tuliselt ja kirglikult, nii et püüan tal mõttega kannul püsida. Just selles ongi tema võlu – temas on korraga õpetaja täpsus, kunstniku intensiivsus ja inimese soojus, kes tõepoolest tahab aidata.
Kehast alguse saanud tee
Ka Britt ise jõudis pilateseni läbi valu.
Enne koreograafiaõpinguid tollases Pedagoogikaülikoolis õppis ta Inglismaal näitlemist ning kõrvalerialana keraamika ja skulptuuri. Teda köitis eelkõige teater läbi keha, mitte niivõrd sõnaline lavastus. See huvi viis ta paralleelselt näitlejameisterlikkuse õpingutega ka balletiakadeemiasse. Kuigi ta alustas balletiga alles täiskasvanuna, 18-aastaselt, tekkis tal selle vastu kohe sügav huvi.
Eestisse naastes otsis ta võimalust õpinguid jätkata. Ühel kursusel juhtus aga midagi, mis muutis kogu järgnevat elu: üks vana balletiõpetaja vigastas jõulise venituse käigus tema mõlemat puusaliigest.
Tol hetkel ei mõistnud ta olukorra tõsidust. „Ma olin nii noor ja roheline, et ei saanudki aru, mis tegelikult juhtus, mul polnud ju varem ühtegi traumat olnud,“ meenutab ta.
Aasta hiljem viis elu ta Pariisi, kus ta õppis ja töötas koreograafina. Seal hakkas ta üha selgemalt tundma, et keha ei toimi enam endiselt – painduvus vähenes ja teatud liigutused tekitasid valu. Tollane tantsumaailma hoiak oli aga ühene: valu on osa protsessist. „Tol ajal arvati, et tants peabki valus olema – veri ninast välja ja naeratad edasi. Nii ma ei osanud sellele üldse tähelepanu pöörata, ei puusadele ega valule, vaid lihtsalt pressisin sellest läbi.“
Just Pariisis soovitas üks koreograaf talle pilatest. Britt sattus stuudiosse, kus õpetas Romana Kryzanowska käe all õppinud ameeriklanna, ning sai seeläbi kohe kogeda Joseph Pilatese loodud algupärast tehnikat. Ta hakkas käima stuudios igal hommikul enne tantsutundi.
Tasapisi hakkas midagi muutuma. „Ma ei teagi täpselt, mis hetkel see valu ära kadus, olin sellega nii harjunud. Aga ühel hetkel märkasin, et ma painutan jälle täiesti vabalt igas suunas, tantsin vabalt ja mul ei ole enam valusid. Ja siis sain aru – see on pilates.“
Sellest äratundmisest kasvas välja elutöö. 2003. aastal tuli Britt Eestisse tagasi ja hakkas pilatest tutvustama ajal, mil sellest siin sisuliselt midagi ei teatud. Mõni aasta hiljem kolis ta Ameerikasse, et õppida edasi Romana Kryzanowska käe all.
Poolteist aastat möödus täielikus pühendumises: varahommikused ärkamised, pikad sõidud stuudiosse, päevad täis õpinguid, praktikat ja tööd klientidega. „Kui mina millegagi tegelen, siis mul on täielik fookus,“ ütleb ta.
„Pilates on terviklik jõud“
Kui palun Britil sõnastada pilatese essentsi ühe lühikese mõttena, tuleb vastus kiiresti: „Pilates on terviklik jõud.“
Ta räägib pilatesest kui meetodist, mis ei treeni keha tükkhaaval, vaid aktiveerib selle tervikuna. „See ei ole nii, et teed lihtsalt jalaharjutust ühe lihasega,“ selgitab ta. „Keha töötab korraga pealaest jalatallani.“ Tema sõnul on see täpne tehnika, mis toimib päriselt vaid siis, kui seda õpetatakse ja tehakse algupärase loogika järgi.
Nendin omalt poolt, et viimastel aastatel kõlab eriti perimenopausi ja menopausi teemalistes aruteludes sageli mõte, et naine peaks kindlasti minema jõusaali, tõstma raskeid raskusi ja tegema „päris jõutrenni“. Britt ei vaidle jõusaali vajalikkusele vastu, kuid leiab, et neil, kes seda rõhutavad, puudub sageli kogemus algupärase pilatesega. „Ka algupärane pilates on jõutreening – tugev, nõudlik ja kogu keha kaasav.“
Ta toob näiteks ühe naise, kes töötas väga stressirohkel ametikohal, käis peaaegu iga päev jõusaalis, õppis personaaltreeneriks ja lisaks veel joogatreeneriks. Väliselt oli ta tugev, aga kui Britt ta pilatese masinatele pani, selgus midagi muud: „Ta ei jaksanud ühtegi pilatese harjutust teha. Ja siis ta ise ütles ka, et täitsa lõpp, tal ei ole ühtki süvalihast.“
Britt kirjeldab pilatese tulemust kui „tantsija keha“ – mitte robustset, vaid plastilist, tasakaalus ja seesmiselt tugevat. „Kui vaadata mind, siis mul ei ole ühtegi pehmet kohta, kõik on toonuses,“ ütleb ta ilma edevuseta. See on pigem professionaali tähelepanek oma tööriista kohta.
Smart Detox sündis vajadusest
Kuigi pilates on Briti töö keskmes, ei piirdu tema tegevus sellega. Aastate jooksul on sellest loomulikult edasi kasvanud Smart Detox – programm, mida ta ise kirjeldab kui eluhügieeni korrastajat, mitte järjekordset dieeti.
Selle loo juured ulatuvad aga palju varasemasse aega. Juba ülikooli lõputöö ajal huvitasid Britti tervislik toitumine, looduskosmeetika ja puhtad valikud. Suved Vormsil, lapsepõlvest kaasa saadud side loodusega ning koos emaga tehtud õlisegud olid selle huvi loomulikuks osaks. Üks kogemus muutis selle aga teadlikuks otsinguks.
Pedagoogikaülikooli ajal, mil päevad olid täidetud tantsutundide, loengute ja etendustega ning tervislikke valikuid oli kiires tempos pea võimatu leida, tabas teda tugev ja valulik lümfisüsteemi põletik. Pärast seda otsustas ta minna Vormsile ja teha täieliku puhastuse, süües vaid seda, mida loodus parasjagu pakkus.
Kogemus, mille ta seal läbi elas, oli tema enda sõnul võrreldav narkovõõrutusega. „Mul tõusis kõrge palavik, mul olid külmavärinad ja külm higi. Mul olid meeletud isud – ma mõtlesin, et kui seinad oleksid tehtud suhkrust ja nisujahust, siis ma sööksin need ära.“
Just sealt algas sügavam huvi toitumise teaduslike aluste vastu. Dieetidesse ei ole Britt kunagi uskunud. „Smart Detox on täielik vastand dieedile. See on pigem totaalne restart elustiilile.“
Hiljem, kui tal oli juba oma stuudio ja eratundides käis üha rohkem kiire elutempoga naisi, kordus üks ja sama küsimus: „Käin kaks-kolm korda nädalas trennis, aga ülejäänud aja on stress ja tempo nii suur, et ei jõua iseenda eest hoolitseda. Mida teha?“
Britt leidis vastuse palvest. „Usu või mitte, aga ühel hetkel sain justkui selguse – nagu klõps käis ära, mida tuleb teha.“
Nii sündiski personaalne süsteem, mida ta rakendas esialgu vaid mõnede klientidega. Esimesed tulemused olid kõnekad. „Need muutused, mis inimestes toimusid… ma ei saa seda au endale võtta. See ei olnud kuidagi minuga seotud. See oli, ma ütleks, Jumala poolt inspireeritud.“
Mõni aasta tagasi kasvas soov tuua see kogemus laiema ringini, mis viis Smart Detoxi loomiseni – programmini, mis on tänaseks jõudnud tuhandete naisteni ning toonud kaasa muutusi, mida Britt kirjeldab siira tänutundega.
Keha ja mõtted ei ela eri tubades
Üks olulisemaid mõtteid, mida Britt oma töös ikka ja jälle rõhutab, on see, et keha ei ole eraldiseisev mehhanism. Liikumine ja toitumine üksi ei kanna, kui samal ajal jäävad puutumata inimese sisekõne, stress ja sügavamad mõttemustrid.
Ta mäletab oma esimesi pilatesetunde, kus pärast treeningut kerkis inimestes üles ootamatult palju emotsioone. Mõni lausa nuttis tal õlal. „Ja siis ma mõistsin – pea juhib keha. Kõik see, mis toimub siin “kupli all”, kajastub kehas.“ Täna tundub see teadmine iseenesestmõistetav, kuid 25 aastat tagasi see nii ei olnud.
Tema sõnul on eriti naiste puhul palju enese suhtes karmi ja väsitavat mustrit, mis on saanud alguse lapsepõlvest, haiget teinud kogemustest või sõnadest, mis on kunagi öeldud ja kehasse talletunud. Ning kui sellise taustaga naisele öelda lihtsalt, et liigu rohkem ja söö vähem, ei loo see tasakaalu, vaid tõstab pinget veelgi.
Just sellest arusaamisest on kasvanud ka tema terviklik lähenemine. „Smart Detoxis ongi kogu see inimese tervik koos,“ ütleb ta. „Seal on mõtestatud liikumine – minu kirg. Siis tervislik toitumine, mis mõjutab kogu keha. Ja mõtlemine.“
See ei ole pelgalt programm, vaid protsess, mille kaudu inimene õpib endaga uuesti kontakti looma. Ja võib-olla just siin peitubki selle töö sügavam mõte. Britt ei räägi ainult muutustest kehas, vaid millestki, mis ulatub sellest kaugemale.
Hommik, mis aitab endale järele jõuda
Kui küsida, kuidas õppida oma keha kuulama maailmas, kus „õigeid vastuseid“ on lõputult, ei hakka Britt rääkima keerulistest biohäkkidest ega trendikatest hommikurutiinidest. Tema vastus on korraga lihtne, vaimne ja väga praktiline.
„Tuleb võtta aega omaette olemiseks.“
Tema enda jaoks algab see aeg varahommikul. Enne kui teised ärkavad, umbes viie ja poole kuue paiku. „See on minu aeg – ma teen trenni, hoolitsen oma keha eest, palvetan, loen, mõtisklen. Ma häälestan ennast oma päeva jaoks.“
Just see häälestus on tema sõnul võtmekoht. Alles siis, kui ta on jõudnud vaikuses iseendani ja saanud aru, kus ta parasjagu on ning mis teda ees ootab, suudab ta tulla toime oma elu tempoga.
Samas ei idealiseeri ta seda rutiini. „On ka hetki, kus ma ei suuda seda teha,“ ütleb ta ausalt, viidates nii elutempole kui ka keha hormonaalsetele muutustele. Ja just nendel päevadel saab erinevus eriti selgelt nähtavaks.
„Kui mul ei ole seda hommikut olnud, siis ma tunnen, et jooksen kogu päeva iseendale järgi. Ma ei jõuagi endale järele enne, kui päev on läbi. Ja õhtul mõtlen – mis nüüd juhtus?“
Sellest kogemusest on ta õppinud, et see aeg ei teki iseenesest. „Elu ei anna seda kätte. Lapsed ei anna, töö ei anna. See aeg tuleb ise võtta. Teadlikult öelda: nüüd on minu aeg.“
Ka kõige tihedama elu keskel – ülikooliõpingud, kolm last, pere, töö ja oma ettevõtmised – on ta otsinud viise, kuidas pingeid teadlikult maandada. Teda aitab üks lihtne kujutluspilt. „Mulle meeldib kelgutada. Ja ma kujutan vahel ette, et istun mäe otsas kelgu peal ja lihtsalt lasen alla ehk lahti – lasen lahti kõigest sellest, mis mind pinges hoiab.“
See hetkeline minnalaskmine, täielik vabastamine, aitab hajutada ka suurimad pinged. Lihtne kujutlus, aga mõju on päris.
Sõltuvused ei näe alati välja nagu sõltuvused
Kui küsin, kas tal endal on tulnud mõne sõltuvusega teadlikult tööd teha, vastab Britt siiralt, et lisaks pilatesele on tema „sõltuvuseks“ olnud töö. Ja see ei ole sugugi lihtne sõltuvus, pigem vastupidi. Probleem muutub eriti salakavalaks just siis, kui inimene fännab kõike, mida ta teeb.
„Kõige hullem ongi see, et kui sa teed kõiki ägedaid asju,“ naerab ta. „Jube hea oleks, kui oleks mõned nõmedad asjad ka, et siis oleks lihtsam neid ära jätta.“
Sama salakavalalt näeb ta ka toidusõltuvust. Esimesed märgid on Briti meelest tihti väga lihtsad aga kõnekad: inimene ärritub juba üksnes ettepaneku peale millestki loobuda. Kui ta pakkus ühele kursusekaaslasele välja kuu aega magusata olla, reageeris too peaaegu solvunult. Sama muster tuleb välja ka kohviga.
Smart Detoxis eemaldatakse esimestel nädalatel kõik stimulandid ning reaktsioonid võivad olla üllatavalt emotsionaalsed. „Selline tunne tekib mõnikord, nagu ma tahaksin kellegi lapse endale võtta,“ ütleb ta naerdes.
Tema sõnul ei teadvusta paljud, kui tugevalt võivad harjumused mõjutada keha, meeleolu ja kaalu. Ning kuna sõltuvuskäitumine võib liikuda ka perekondlike mustrite kaudu, ei saa kõigile ühtmoodi läheneda. Mõnele ei hakka midagi külge, teisele hakkab. Just seepärast ei piisa ainult menüü muutmisest. Sama oluline on märgata ja lahti harutada ka need mõttemustrid, mis meie valikuid märkamatult juhivad.
Küpses eas naine ja teadlik tugi
Toitumisest rääkides jõuame üsna loomulikult toidulisanditeni. Kas neid on üldse vaja?
Britt muigab kergelt ja tunnistab, et suure osa oma elust ei ole ta neid vajanud. „Ma olen olnud eluaeg väga terve inimene ja söönud noorest peale hästi. Meie toidulaud on olnud värske ja võimalikult ise kasvatatud. Mul ei ole olnud tunnet, et midagi oleks puudu.“
Ometi on elu teda samm-sammult teise arusaamiseni toonud. Esiteks läbi laste. „Kolme lapse emana ma näen, et on teatud ained, mis toetavad väga tugevalt laste psüühikat tänapäeva maailmas. Ma ei teagi, millest see kõik kokku on – kas see tohutu infoüleküllus või midagi muud –, aga lapsed on kuidagi hapramad.“
Teine muutus on tulnud ajaga. „Kui fertiilne iga hakkab mööda minema, siis me peame ausalt tunnistama, et loodus ei anna meile enam kõike samas mahus,“ ütleb ta. „Aga me tahame ju elada hästi, kütta sajani. Me ei taha haigeks jääda, vaid olla elujõulised ka hiljem. Nii et mõningaid asju on mõistlik teadlikult juurde tuua.“
Kõige olulisemaks peab Britt magneesiumi. „See on ülivajalik – unele, lihastele, taastumisele.“
Teisena toob ta esile C-vitamiini. „Ma olen nii rõõmus inimene, et ma isegi ei oska ennast depressiooniga seostada,“ ütleb ta poolnaljatades. „Aga ma olen näinud, kuidas see võib toetada nii noori kui ka täiskasvanuid hetkedel, kui ressurss on madal.“
Samuti rõhutab ta D-vitamiini ja kalaõli vajalikkust. Viimase osas tuleb taas esile tema armsalt aus inimlik pool. „Ma ei suuda kalaõli juua,“ naerab ta. „Mul läheb süda pahaks, ma olen proovinud.“ Lahendus on tal praktiline – ta sööb palju kvaliteetset kala ja ootab, et Ecosh tuleb välja kapslitega.
Kuidas oma elu ilusaks elada?
Intervjuu lõpus küsin Britilt lihtsaima, ent võib-olla ka kõige raskema küsimuse: kui ta saaks öelda ühe ilusa mõtte igale naisele, kes seda loeb, siis mis see oleks?
Ta ei vasta kiiresti. Ja siis ütleb: „Julge armastada kogu hingest ja südamest.“
See kehtib tema sõnul nii sõprade, laste, kaaslase, klientide kui kõigi teiste inimeste kohta, aga eelkõige iseenda kohta. „Julge armastada iseennast kogu hingest ja südamest. See on see, mis loob minu meelest tervenemise meie sees.“
Seda lauset kuulates saab aru, et kogu meie vestlus – pilates, puusavalu, Vormsi, hommikused palved, Smart Detox, mõttemustrid, süvalihased, magneesium, tööarmastus, isegi kalaõlikapslite ootamine – jõuab lõpuks ikkagi siia välja.
Suhtesse iseendaga.
Ja võib-olla just sellepärast mõjub Britiga kohtumine kuidagi korrastavalt. Mitte ainult seetõttu, et ta teab väga palju kehast, lihastest, hormoonidest või toidust, vaid seetõttu, et temas on haruldaselt vähe lahterdamist. Ta ei räägi kunagi ainult lihastest, ainult kaalust või ainult tahtejõust. Ta räägib inimesest tervikuna.
Kui me vestluse lõpetame, on mul endiselt meeles, et selg teeb natuke valu. Aga millegipärast ei tundu see enam ainult tüütu ebamugavus. Pigem väike meeldetuletus. Et keha räägib. Ja mõnikord tasub teda kuulata enne, kui ta peab hakkama karjuma.
Fotod: Stina Kase, Mart Normet, Triin Maasik
Artikli autor: Agnes Kajander, Ecoshi holistiline ilu- ja terviseekspert
