ARTROOS EHK OSTEOARTROOS EHK LIIGESKULUMUS – millised on selle liigesehaiguse tunnused, põhjused ja looduslikud abinõud

Artroos ehk osteoartroos ehk liigesekulumus (ingliskeelsetes maades ka osteoartriit) on kõige levinum artriidi vorm, mis kujuneb siis, kui liigeste luude otsi pehmendav kõhr järk-järgult ning aja jooksul kulub. See on igati tavaline ja eaga kaasnev nähtus.

Kõhr on tihe ja libe kude, mis võimaldab liigestel häiretetata liikuda, aga kui artroosi korral kõhr kulub, hakkab üks luu teise vastu hõõruma. Artroos võib mõjutada kõiki liigeseid, kuid tavaliselt kahjustab see liigesehaigus peamiselt just põlveliigeseid, käeliigeseid, selgrooliigeseid ja puusaliigeseid.

Kuigi artroosi meditsiini praeguse seisukoha kohaselt enam tagasi pöörata ei saa, on selle sümptomid ja vaevused tavaliselt lihtsasti juhitavad. Näiteks normaalse kehakaalu säilitamine, füüsiline aktiivsus, õige toitumine, mõned tavapärased ja kodused abinõud ning teatud toitained võivad kõik aidata artroosi progresseerumist aeglustada, artroosiga kaasnevat valu leevendada ning toetada ka liigeste funktsiooni paranemist. Siin loos kõikidest nendest abinõudest täpsemalt räägimegi!

Kirjutame põgusalt ka teistest erinevatest artriidi vormidest, artroosi tunnustest ja sümptomitest, sellest mida arvab artroosist lääne meditsiin, milliseid toitainete puudusi liigeseprobleemide kujunemisega seostatakse ning milliseid teadmisi liigesehaiguste kohta pakub hiina meditsiin.

Loomulikult saad lugeda ka selle kohta, milliseid mugandusi peaksid artroosi korral tegema oma igapäevastes harjumustes ja kuidas selle seisundiga looduslikul moel toime tulla. Sest nagu iga teisegi tervisehäda korral, leidub ka artroosile abi taimede ja teiste looduslike ühendite seast.

Alustuseks aga natuke artriidist ja selle erinevatest vormidest üleüldiselt. Need, kes soovivad kohe enda jaoks kõige põnevama kohani hüpata võivad seda teha klikates allolevatele alapealkirjadele. Head lugemist!

Sisukord

1. Mis on artriit ja millised on peamised artriidi vormid
2. Mis on artroos ja mis sinu liigeses artroosi korral täpselt toimub 
3. Artroosi sümptomid ja tunnused
4. Artroosi põhjused ja riskifaktorid
5. Artroosist läbi lääne meditsiini prillide
6. Artroosist läbi hiina meditsiini prillide
7. Liigeseprobleemidest läbi toitainete puuduse teooria
8. Kuidas artroos mind mõjutab ja milliseid liigeseid artroos enim mõjutab ehk artroosi tüübid (nagu põlveliigese artroos, puusaliigese artroos, labakäe artroos, randmeliigese artroos, sõrmeliigese artroos, selja- ja kaela artroos, lõualuu artroos, õla artroos, küünarliige artroos, jala artroos, pahkluu artroos jne)
9. Artroosi ennetamine
10. Artroos ja looduslikud abinõud – elustiili muutused, alternatiivmeditsiin, kodused abinõud, lisatoitained toidulisandite näol ja toitumine ehk artroosi dieet

Artriit ja artriidi vormid

Mis on artriit?

Artriit on tegelikult katustermin, mis viitab enam kui 100le degeneratiivsele seisundile, mis mõjutavad igas maailmanurgas igas vanuses inimesi. Need seisundid kahjustavad järk-järgult liigeseid, kõhre ja neid ümbritsevaid kudesid, mille tulemuseks on põletik, turse, punetus, jäikus ja üha piiratum liikuvus.

Kõige levinumad vormid, millel kõigil on ka erinevad põhjused ja ravimeetodid, on artroos, mida nimetatakse ka degeneratiivseks artriidiks, reumatoidartriit, fibromüalgia (sündroom, mis sageli kaasneb reumatoidartriidiga), psoriaatiline artriit ja podagra.

Artriit põhjustab tavaliselt liigestes valu, turset ja jäikust, lisaks väsimust, üldist ebamugavustunnet ja raskusi igapäevaste ülesannete täitmisel. Krooniline pikaajaline artriit võib mõjutatud luude struktuuris põhjustada ka püsivaid füüsilisi muutusi. Seda näiteks selle seisundi ühe tuntuima nähtava tunnuse – tursunud ja justkui muhklike liigeste näol.

Artriidi sümptomid arenevad tavaliselt aja jooksul, kuid võivad ilmneda ka ootamatult ja mõnikord ei pruugi need olla ka normaalseks osaks vananemise juures (nagu artroos seda enamasti on).

Kuigi on tõsi, et aja jooksul kipuvad kõhred ja luukoed kuluma ning liigeste jäikus ja valu (puusavalu, õlavalu) võivad olla tavalised, on oluline võimalikele artriidi nähtudele juba varakult tähelepanu pöörata ja võtta ette ka meetmeid selle seisundi sümptomite halvenemise vältimiseks. Seda ikka selleks, et oma igapäevaeluga ka edaspidi mõnusasti ja endisel viisil toime tulla saaksid (13).

Millised on artriidi peamised vormid?

• Artroos. Artroos on kõige sagedasem artriidi ja üleüldse liigesehaiguste tüüp, mis tekib siis, kui luude otsi pehmendav kõhr järk-järgult degenereerub ehk laguneb. Artroosi esineb sagedamini just vanematel inimestel, kus liigesevalu ja lühiajaline jäikus tekivad peamiselt pärast puhkust või füüsilist passiivsust. 
• Reumatoidartriit (RA). Reumatoidartriit on autoimmuunne ja põletikuline haigus, mis tähendab, et immuunsüsteem hakkab ekslikult ründama keha terveid rakke, põhjustades sel moel mõjutatud kehaosades põletikku ja valulikku turset.
• Podagra. Podagra on teatud tüüpi põletikuline artriit, mis põhjustab valulikku turset ja mõjutab peamiselt just suurt varvast, aga võib mõjutada ka keha teisi liigeseid. Podagra on põhjustatud seisundist, mida nimetatakse hüperurikeemiaks, mis tekib siis, kui kehas on liiga palju kusihapet. Keha toodab kusihapet, kui see lagundab puriine, mida leidub kehas ja ka söödavates toitudes.
• Spondüloartroos. Spondüloartroos ehk spondüloartropaatia on sõna, mida kasutatakse mitmesuguste peamiselt just lülisamba liigeste ümber valu ja turset põhjustavate seisundite kirjeldamiseks. Seega on see põletikuline artriit, mis mõjutab kogu selgroogu ning mille peamine sümptom ongi alaseljavalu. Enamiku spondüloartriidi tüüpide spetsiifilised põhjused pole teada, aga meditsiinieksperdid on leidnud, et seda seisundit võivad põhjustada hoopis geneetilised tegurid. Nimelt on avastatud, et HLA-B27 geeniga inimestel võib olla suurem risk anküloseeriva spondüliidi, enteropaatilise artropaatia, psoriaatilise artriidi ja ka reaktiivse artriidi tekkeks.
• Anküloseeriv spondüliit. Anküloseeriv spondüliit on üks spondüloartroosi tüüp, mis põhjustab turset ja valu peamiselt selgroo liigeste ümbruses.
• Enteropaatiline artropaatia. Enteropaatiline artropaatia, põletikulise soolehaiguse ja teiste seedetrakti haigustega seotud spondüloartriit, on immuunsüsteemist tingitud põletikuline haigusprotsess. Liigeste haaratus on põletikulise soolehaiguse kõige sagedasem ja mõjuvam sooleväline ilming.
• Psoriaatiline artriit. Psoriaatiline artriit on autoimmuunhaigus, mis võib põhjustada valulikku jäikust ja turset nii liigestes, kui nende ümber ning samuti ka psoriaasi (krooniline naha- ja küünehaigus, mis põhjustab punaseid, ketendavaid nahalööbeid ja paksenenud küüsi). Psoriaatiline artriit on oma sümptomite ja liigeste turse (põletiku) poolest sarnane reumatoidartriidiga, kuid kipub mõjutama vähem liigeseid kui reumatoidartriit. 
• Juveniilne idiopaatiline artriit (JIA). Juveniilne idiopaatiline artriit (JIA) on kõige levinum artriidi tüüp lastel ja teismelistel. Tavaliselt põhjustab see liigesevalu ja põletikku kätes, põlvedes, pahkluudes, küünarnukkides ja/või randmetes. Kuid see võib mõjutada ka teisi kehaosi. Varem nimetati JIA-d juveniilseks reumatoidartriidiks (JRA), kuid nimi muutus, kuna see ei ole tegelikult täiskasvanute haiguse laste versioon. Mõistet “juveniilne artriit” kasutatakse kõigi lastel ja teismelistel esinevate liigesehaiguste, sealhulgas JIA kirjeldamiseks. Kui kellelgi diagnoositakse põletikuline artriit enne kuueteistkümnendat sünnipäeva, nimetatakse seda juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks ehk JIA-ks.
• Reaktiivne artriit. Reaktiivne artriit on seisund, mis põhjustab punetust ja turset (põletikku) keha erinevates liigestes, eriti põlvedes, jalgades, varvastes, puusades ja pahkluudes. Tavaliselt areneb see pärast infektsiooni, eriti sugulisel teel leviva infektsiooni põdemist või peale toidumürgitust.
• Fibromüalgia. Fibromüalgia on seisund, mida iseloomustab laialt levinud lihas-skeleti valu, millega kaasnevad väsimus, unehäired, mäluhäired ja meeleoluhäired. Teadlased usuvad, et fibromüalgia võimendab valuaistinguid, mõjutades seda, kuidas sinu aju ja seljaaju töötlevad valusaid ja valutuid signaale (2, 12).

Mis on artroos ja mis sinu liigeses artroosi korral täpselt toimub

Artroosist on enamasti räägitud kui liigesekulumusest ning see tekibki siis, kui liigesekõhr järk-järgult kulub. Kui kõhr on juba täielikult kulunud, hakkab üks luu teise vastu hõõruma.

Koos kõhre lagunemisega mõjutab see seisund kogu liigest. Artroos põhjustab ka sidemete – liigest koos hoidvate (ja ka lihaseid luu külge kinnitavate) sidekudede – degeneratsiooni, muutusi luus ning liigese limaskesta põletikku (1, 2, 3).

Mis toimub liigeses artroosi korral

• Liigesekõhr. Erinevate artriidivormide nagu ka artroosi esmane kahjustuskoht ongi liigesekõhres. Liigesekõhr on valge, läikiv materjal luu otstes. See on tihe, libe, tugev ja painduv sidekude, mis kaitseb liigeseid ja luid ning toimib amortisaatorina kogu kehas. See luude otstes olev kõhr vähendab hõõrdumist ja ei lase luudel liigeste kasutamisel omavahel kokku puutuda. Liigesekõhr võimaldab liigesel sujuvalt toimida ilma valu, kinnijäämise või lihvimiseta. Kui aga liigesekõhr kahjustub, siis kõhr laguneb ja liigesesse eralduvad pisikesed osakesed ehk osteofüüdid. Need võivad omakorda sünooviumis või liigese limaskestas põletikku põhjustada.
• Sünoovium, mida mõnikord nimetatakse ka sünoviaalkihiks, on sidekude, mis vooderdab liigesekapsli sisemust. 
• Liigeskapsel ehk liigesekihn on mullilaadne struktuur, mis ümbritseb selliseid liigeseid nagu õlg, küünarnukk, rannne, käsi, põlv, labajalg ja pahkluu. See on luuotsi tihedalt kattev sidekoeline ümbris, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedeliku liigeseõõnes.

Kui kõhr on kulunud, võib karestunud kõhr või luu liigeses kokku hõõruda. Neid pindu ei kaitse enam terve kõhr ja tagajärjeks võib olla valu liigese kasutamisel. Valu võib olla tunda nii liigeses kui ka liigesest kaugemal asuvas kohas. Taolist valu nimetatakse viidatud valuks ja seda esineb sageli puusas ja põlves.

Artroosi sümptomid ja tunnused

Tavaliselt arenevad artroosi sümptomid aeglaselt ja süvenevad aja jooksul. Samuti võid märgata, et sümptomid võivad erineda või varieeruda sõltuvalt sellest, mida parasjagu teed. Kui tunned liigestes jäikust ja valu, mis kusagile ei kao, siis räägi sellest ka oma perearstiga.

Artroosi peamised sümptomid ja tunnused on järgmised:

• Mõjutatud liigeste jäikus. Liigeste jäikus võib olla kõige märgatavam just hommikuti pärast ärkamist või peale füüsiliselt passiivne olemist, kus näiteks istusid või pikutasid liiga kaua ühes ja samas asendis. Selline liigeste jäikus aga möödub enamasti peale liikuma hakkamist üsna kiiresti.
• Valu mõjutatud liigestes. Valu on tavaliselt tugevam just liigese liigutamisel või õhtuti.
• Liigeste hellus. Kui avaldad liigesele või selle lähedale kerget survet, võib liiges tunduda hell.
• Liigeste paindlikkuse kaotus. Liiges ei pruugi enam liikuda kogu oma ettenähtud liikumisulatuses.
• Raksuvad helid ja tundmused. Liigeste liigutamisel võid tunda justkui õrna raksumist, hõõrumistunnet või kuulda ka ragisevat heli.
• Mügarikud. Võid mõjutatud liigese ümber märgata kõvade tükkidena tunduvaid mügarikke ehk luu kannuseid.
• Õhenenud ja kurnatud lihased liigese ümber. Mõnikord võivad sinu liigest ümbritsevad lihased tunduda õhemad ja väsinud.
• Turse. Mõjutatud liiges võib mõnikord ka paistes olla, mis võib olla põhjustatud liigest ümbritsevast pehmete kudede põletikust. Turse võib olla:
  • kõva, seda eriti just sõrmeliigestes (mida põhjustab täiendava luu kasv);
  • pehme, mis on põhjustatud liigesevoodri paksenemisest ja liigsest vedelikust liigesekapsli sees (1, 2).
• Muutused mis tulenevad ilmastikust ja toitumisest. Artroos on tundlik ka selle suhtes mis toimub parasjagu õues ja selle suhtes, mida sööd. Need tegurid võivad küll mõjutada artroosi sümptomeid, kuid ei ole lääne meditsiini arvamuste kohaselt selle otseseks põhjuseks. Ilmastikumõjudest ja toitumisest veidi lähemalt:
  • Ilm. Paljude artroosi põdevate inimeste sõnul võivad ilmastikumuutused nende valu süvendada ja seda eriti juhul, kui näiteks õhurõhk langeb (mis juhtub tavaliselt näiteks vahetult enne vihma).
  • Toitumine. Mõned inimesed on märganud, et ka teatud toidud näivad nende valu ja muid sümptomeid kas, siis leevendavat või suurendavat. Toitudest, mida artroosi korral süüa soovitatakse, saad lugeda siit loost alapealkirja “Artroosi dieet” alt. Siiski, rohkem kui mis tahes muud konkreetsed toitumistegurid, mõjutab artroosi sümptomeid tõenäolisemalt enim just kehakaal (1, 4).

Artroosi põhjused ja riskifaktorid

Lääne meditsiini kohaselt pole siiani päris selge, mis artroosi põhjustab, aga selle riskifaktoriteks arvatakse olevat mitmed allolevad tegurid ja nende tegurite erinevad kombinatsioonid.

• Vanus. Kuna artroos algab tavaliselt 40ndate eluaastate lõpust, siis peetaksegi selle seisundi peamiseks tekkeriskiks just vanust ja arvatakse, et koos vanusega, kasvab ka artroosi risk. See võib olla tingitud muutustest, mida keha vananemise tõttu läbib, nagu näiteks lihaste nõrgenemisest ja kaalutõusust. Samuti asjaolust, et keha ei suuda ennast enam endise kiirusega taastada ega tõhusalt ravida.
• Sugu. Artroos on tavaliselt sagedasem ja ka tõsisem just naisterahvaste seas.
• Kehakaal. Suurema kehakaalu kandmine tekitab suuremat koormust ka kandvatele liigestele, nagu näiteks puusadele ja põlvedele. Lisaks toodab rasvkude valke, mis võivad liigestes ja nende ümber kahjulikku põletikku põhjustada. Tegelikult piisab selleks, et surve põlvedele väheneks väga väikesest kaalulangusest. Sellest, kui väikesest täpselt – kirjutame siin loos edasi veidi allpool.
• Liigestuvate luude väärad asendid. Siia alla kuuluvad ennekõike ebaõige rüht, aga ka teised liigeseid pahasti koormavad sundasendid nagu näiteks ka arvuti taga töötades ebamugavalt istumine.
• Liigeste vigastused. Spordiga tegelemisel või õnnetusjuhtumi või liigeseoperatsiooni tagajärjel tekkinud suur vigastus võib samuti riski suurendada ja hilisemas elus selles liigeses artroosi põhjustada.
• Liigeste kõrvalekalded. Mõnedel inimestel on liigesehäired kaasasündinud või, siis tekivad need juba lapsepõlves. See võib põhjustada tavapärasest tõsisemat ja varasemat artroosi.
• Muud tüüpi liigesehaigused. Mõnikord võib artroos olla mõne erineva liigesehaiguse, näiteks reumatoidartriidi või podagra kahjustuse tagajärg.
• Korduv koormus liigesele. Tavaline aktiivsus ja treening artroosi ei põhjusta, kuid äärmiselt intensiivne, monotoonne tegevus või füüsiliselt raske töö võivad selle liigesehaiguse riski suurendada. Seega, kui mõni füüsiline harjutus või hoopis töö sinu liigestele korduvat ja pikaajalist koormust põhjustavad, võib selles liigeses hiljem lõpuks areneda ka artroos.
• Geneetilised tegurid. Mõned inimesed pärivad geenid, mis võivad mõjutada käe, põlve või puusa artroosi riski. Vähesed äärmiselt haruldased artroosi vormid on seotud ka üksikute kollageeni mõjutavate geenide mutatsioonidega. See võib põhjustada artroosi tekkimist paljudes liigestes tavapärasest varasemas eas.
• Luu deformatsioonid. Väärarenenud liigeste või defektse kõhrega sündimine võib samuti artroosi riski suurendada.
• Teatud ainevahetushaigused. Ka sellised seisundid nagu diabeet ja hemokromatoos (seisund, mille korral on kehas liiga palju rauda) võivad artroosi kujunemises rolli mängida (1, 4).

Ülaltoodud artroosi riskifaktorid olid aga toodud lähtuvalt vaid lääne meditsiini seisukohast. Hiina meditsiini ning toitainete puuduse teooria kohaselt, on aga liigeseprobleemide juured hoopis mujal ja nendeni siin loos peagi ka jõuame.

Artroos läbi lääne meditsiinili prillide

Nagu ka enne põgusalt mainisme, siis ei ole lääne meditsiini seisukohalt artriidi valule, sealhulgas ka artroosi valule, ei ravi ega ka ühte selget põhjust. Kõige sagedasemaks artriidi põhjustajaks peetaksegi liigeste normaalset kulumist, mis vähendab järk-järgult liigesekõhre – luudevahelise kindla, kuid painduva ja amortisaatorina toimiva sidekoe hulka.

Riskifaktorid, mis suurendavad mõne artriidi vormi väljakujunemise võimalust, on mitmeid, alates vanusest, soost ja geneetikast ning lõpetades kehva elustiili, toitumise ja lisaraskusega, mis võivad raskust kandvaid liigeseid (nagu põlved ja puusad) rohkem koormata. Infektsioonid, korduvad koormusvigastused ja spordivigastused võivad samuti kõhrkudesid kahjustada või, siis süvendada nende loomulikku lagunemist.

Teine oluline tegur on autoimmuunsus, immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon, mis lõpuks keha enda terveid kudesid ründab. Artriidi korral ründab keha immuunsüsteem sünooviumi, sünoviaalvedelikku tootvaid kudesid, mis on mõeldud kõhre toitmiseks ja liigeste määrimiseks. Selline immuunvastus kahjustab järk-järgult ja võib lõpuks hävitada nii liigeses oleva luu kui ka kõhre.

Artriiti saab diagnoosida skaneerimise ja spetsiifiliste vereanalüüside abil koos füüsiliste läbivaatustega, et kontrollida soojade või punaste liigeste ja liigeseid ümbritseva vedeliku olemasolu ning liigese liikumisulatust.

Ilma selge põhjuseta ja praegu ravi puudumisel keskendub artriidi tavapärane ravi peamiselt sümptomite juhtimisele, mille eesmärk on leevendada valu, vähendada põletikku ja võimalusel vältida täiendavaid kahjustusi ja piiranguid.

Ravi hõlmab tavaliselt valuvaigisteid, mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (MSPVA-d), süstitavaid ravimeid, immunosupressantide kombinatsiooni koos kuuma- ja külmakompressiga, paikseid kreeme ja füsioteraapiat (13).

Põletiku vähendamiseks ja liigesekõhre taastamiseks on välja on pakutud ka uus süstitav rakuteraapia (19).

Mõnel juhul aga ei piisa neist ravimitest valu kontrolli all hoidmiseks või inimeste endise liikuvuse taastamiseks. Paljudel ravimitel võivad olla ka soovimatud kõrvaltoimed, mida saab aga integreeriva ja koordineeritud lähenemisviisi abil oluliselt vähendada (13).

Artoos (sealhulgas ka teised artriidi vormid) läbi hiina meditsiini prillide

Hiina meditsiinis põhjustab artriiti (sealhulgas artroosi) keha kanalite ja liikumisteede võrgustiku ummistus.

Seetõttu nimetatakse artriiti blokaadi või Bi sündroomiks. Sõna “Bi” tähendabki hiina keeles takistust. Bi sündroom viitab sündroomile, mida iseloomustab qi (ringlev elujõud, mille olemasolu ja omadused on hiina meditsiini aluseks) ja vere ummistus meridiaanides välise patogeense tuule, külma ja niiskuse sissetungist, mis väljendub valulikkuse, valu, tuimuse, raskustunde, liigeste ja jäsemete turse, jäsemete liigutuste piiratusena ja nii edasi. Kuna liigesevalu on Bi sündroomi üks levinumaid sümptomeid, tõlgivad mõned lääne arstid ja toimetajad Bi sündroomi sageli “artralgia sündroomiks”. 

Kliiniliselt hõlmab Bi sündroom lääne meditsiinis paljusid erinevaid ägedaid või kroonilisi haigusi, nagu reumaatilised haigused, reumatoidartriit, artroos, fibrosiit, luupus, podagra, neuralgia ja teised. Hiina meditsiinis on Bi sündroomi jaoks palju tõhusaid ravimeetodeid, sealhulgas nõelravi, moksibutsioon ja mõistagi ka taimsed ravimid.

Hiina artriidi ravi eesmärk on vabastada blokeeringust kõik kehasüsteemid ja seda olenemata sellest, kas ummistus mõjutab luid, veresooni, kõõluseid või lihaseid.

Hiina meditsiini andmetel on artriidi kõige sagedasem põhjus tuule ja külma kombinatsioon, mis selgitab ka seda, miks artriit on tüüpilisem just niiskes ja märjas kliimas ning kipub ka ägenema enamasti just talvisel ajal (13, 18).

Artroosi (ka teiste artriidi vormide) põhjused hiina meditsiini järgi

Hiina meditsiini kohaselt võivad Bi sündroomi põhjustada nii välised kui ka sisemised tegurid. 

• Välised tegurid. Väliste tegurite all mõeldakse patogeense tuule, külma ja niiskuse sissetungi lihastesse, liigestesse ja meridiaanidesse. Kollase keisri sisehaiguste kaanonis (hiina meditsiini alusteos “Huangdi Neijing”) on kirjas, et kui patogeenne tuul, külm ja niiskus tungivad kehasse koos, põhjustab see meridiaanide obstruktsiooni ja võib tekkida Bi sündroom. Kliiniliselt näeme ka seda, et Bi sündroomi esinebki just sagedamini piirkondades, kus ilm on külm, niiske ja tuuline.
• Sisemised tegurid. Sisemiste tegurite all on mõeldud nii keha üldist nõrkust kui ka kaitsva-qi nõrkust (kaitsev-qi ehk wei-qi vastutab haigustest kaitsmise eest). See seisund võib põhjustada nõrgenenud vastupanuvõimet patogeenide suhtes, mida iseloomustavad ka naha ja pooride talitlushäired. Selle tulemusena võivad patogeensed tuul, külm ja niiskus kergesti kehasse tungida ja Bi sündroomi põhjustada. Raamatus „Retseptid haigusest vabanemiseks“ (klassikaline hiina meditsiini raamat, ingl Prescriptions for Succouring the Sickness / Ji Sheng Fang) väideti, et: “keha nõrkuse tõttu, kus kaitse-qi ei toimi hästi, võib patogeense tuule, külma ja niiskuse sissetung põhjustada Bi sündroomi”. Seega Bi sündroomi põhipatoloogia on qi ja vere ummistus meridiaanides, mis on tingitud patogeense tuule, külma ja niiskuse sissetungimisest. 

Hiina meditsiiniteooria kohaselt, kui meridiaanid on avatud ning qi ja veri ringlevad sujuvalt ja normaalselt, siis valu ei esine, aga kui meridiaanid on takistatud ning qi ja verevool on blokeeritud, tekib ka valu.

Keha ülesehitus on aga inimestel erinev, näiteks inimeste puhul, kes elavad samas seisundis, kannatavad mõned Bi sündroomi all, teisi see aga ei mõjuta. Kui patsiendil on pärast Bi sündroomi põdemist nii liigne yang kui ka kogunenud kuumus, võib Bi sündroomi tuule-külma-niiskuse tüüp muutuda kuuma Bi sündroomiks. Lisaks, kui patogeenne tuul, külm ja niiskus jäävad meridiaanidesse ja tekitavad takistusi pikaajaliselt, võib põhipatogenees muutuda hoopis seiskunud vere Bi sündroomiks. 

Kollase keisri sisehaiguste kaanoni kohaselt võib haigusseisund Bi areneda ja muutuda ka luu Bi-ks, kõõluse Bi-ks, veresoonte Bi-ks, lihaste Bi-ks ja naha Bi-ks. Veelgi enam, kuna viis zang-elundit on väliselt ühendatud neile vastavate meridiaanide ja kudedega nii, et patogeenid püsivad meridiaanides ja kudedes, sealhulgas luus, kõõlustes, veresoontes, lihastes ja nahas – võivad nad järk-järgult imbuda ka siseorganitesse. 

Näiteks luu Bi võib areneda neeru Bi-ks; kõõluse Bi maksa Bi-ks; veresoonte Bi südame Bi-ks (kliiniliselt on see kõige levinum); lihase Bi põrna Bi-ks; naha Bi kopsu Bi-ks jne (18).

Täpsustuseks olgu ka öeldud, et mõiste zang viitab organitele, mida peetakse “tahkeks” yiniks – nagu süda, maks, põrn, kopsud ja neerud –, samas kui fu viitab “õõnsatele” yangi organitele – nagu peensool, jämesool, sapipõis, kusepõis, kõht ja “San Jiao” (see on fu kuues elund, mis on õõnes ruum keha tüve sees).

Ilmnevate sümptomite põhjal on 6 peamist Bi sündroomi mustrit (ehk diagnoosi), mis erinevaid artriidi vorme (sealhulgas artroosi) põhjustada võivad:

• Tuule Bi (ekslev valu) sündroom. Tuule Bi korral ei ole liigesevalu fikseerunud, vaid liigub erinevates piirkondades erinevatesse liigestesse. Tuule Bi`ga kaasneb ujuv pulss (termin hiina medistiinist), valge katt keelel ning vastumeelsus tuule suhtes. 
• Külma Bi (valulik valu) sündroom. Külma Bi korral on valu fikseerunud ja võib olla torkiv. Seda sündroomi iseloomustab tihe pulss, liigeste jäikus ja lokaalne külmatunne, mis paraneb soojuse rakendamisel ning millega kaasneb ka kehv vereringe, valge katt keelel ja kahvatu nahk. Külmus süvendab külma Bi sündroomi. 
• Niiske Bi (fikseerunud valu). Niiske Bi korral on jäsemed ja liigesed rasked ning tuimad. Valu on liigestes koos lokaalse turse ja tuimusega kindlas punktis, mis on ka puudutades valus. Keelel on valge katt ning pulss on tasane ja aeglane. Niiske Bi korral süveneb valu pilvistel ja vihmastel päevadel.
• Kuuma Bi (kuumuse valu). Kuuma Bi korral on valu tugev ning liigesed on punased, paistes ja põletikulised ning ka nägu võib punetav. Kuuma Bi-ga kaasneb palavik, higistamine ja janu, kollane katt keelel ning ebaühtlane ja kiire pulss.
• Seiskunud ehk stagneerunud vere Bi sündroom. Vere seiskumise all mõeldakse seda, et see on kehas seisev veri, mis on kaotanud oma füsioloogilise funktsiooni ja on nö patoloogiline toode ehk patogeenne tegur, mis põhjustab elundite talitlushäireid. Seiskunud vere Bi korral on pikaajaline vahelduv artralgia, millega kaasneb liigeste turse, jäikus ja deformatsioon, jäsemete tuimus, lillakas keel koos verevalumikestega, valge või rasvane katt keelel ning nõrk ja ebaühtlane pulss. 
• Südame Bi sündroom. Südame Bi korral on sümptomiteks südamepekslemine, rindkere surve, valu rinnus, õhupuudus, külmad jäsemed, vähese katuga tumepunane keel, nõrk või ebakindel pulss ning isegi näo, huulte ja küünte sinakas värvumine.

Hiina meditsiinis kasutatakse nende erinevate Bi sündroomide ravis erinevaid ravimtaimi ja nõelravi, et kõrvaldada kogu kehas ummistuse tõttu tekkinud tasakaalustamatus, leevendades samal ajal valu ja reguleerides ka immuunsüsteemi funktsiooni (käsitlemaks selle seisundi autoimmuunseid aspekte). Iga erineva seisundi jaoks on teatud punktid ja punktide kombinatsioonid mida mõjutatakse ja ka kindlad taimsed preparaadid. Kliinilised uuringud on näidanud, et näiteks reumatoidartriidi ravis on nõelravi tõepoolest efektiivne (13, 18).

Liigeseprobleemidest läbi toitainete puuduse teooria

Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo raamatus “Isetervendaja käsiraamat”, kus räägitakse mitmetest terviseprobleemidest läbi vaatenurga, kus nende tekitajateks on lihtsad toitainete puudujäägid ja mõned elustiiliharjumused – on liigeseprobleemide kohta toodud omakorda jälle teised põhjused. Toome need allolevalt ka sinuni.

• Valulikud ja puhetunud liigesed. Kui liigesed on valulikud ja puhetunud (puhevaks muutunud ehk paisunud) on raamatus toodud selle põhjuseks toitainete nagu C-vitamiini ja proliini (valkude, sealhulgas kollageeni sünteesiks vajalik aminohape) puuduse. Elustiiliharjumusteks, mis sedasorti sümptomeid põhjustavad pakutakse olevat toitumisvead, veepuudus ja liikumise vähesus.
• Raskelt liikuvad ja ragisevad liigesed. Kui liigesed ragisevad ja ei liigu päris nii sujuvalt kui peaks, arvatakse seda põhjustavat toitainete nagu seleeni, fosfori ja proliini vähesesus. Ka nende sümptmite põhjuseks arvatakse olevat sellised elustiiliharjumused nagu toitumisvead, veepuudus ja liikumise vähesus.
• Artroos. Artroosi tekkepõhjuseid käsitletakse raamatus kui B-kompleksi vitamiinide, vase, mangaani, räni, hõbeda ning oomega-3 rasvhapete defitsiiti. Psühholoogiliste teguritena mainitakse teiste süüdistamist õnnetusjuhtumi korral, ebaõigluse tundmist ning tigedust. Lisaks on artroosi tekitajate seas nimetatud närvide kompressiooni, organismi saastatust, toitumishäireid, proteiinide vähesust, vereringeprobleeme ja ükskõiksust (17).

Kuidas artroos mind mõjutab?

Artroos mõjutab erinevaid inimesi ja liigeseid erineval viisil ning näiteks enamiku inimeste jaoks artroos aja jooksul pidevalt ei süvenegi.

Sellisel juhul saavutab artroos haripunkti paar aastat pärast sümptomite algust ja jääb seejärel samaks või võib isegi paraneda. Teised aga võivad leida, et neil on mõõdukas liigesevalus mitmeid faase, millede vahel on ka paranemisi.

Liigese kahjustuse aste ei aita ennustada, kui suur võib olla valu. Mõnel inimesel on väikesest kahjustusest tingitud valu ja liikumisprobleeme palju, samas kui teistel on liigesekahjustus juba suur, kuid sümptomeid on vähe või, siis puuduvad need täielikult (2).

Kui artroos on tõsine, võivad ka lihtsad igapäevased tegevused raskendatud olla, seda siis sõltuvalt sellest, millised liigesed on kahjustatud. Raskemakujuline artroos võib takistada ka magamist (2).

Milliseid liigeseid artroos enim mõjutab ehk artroosi tüübid

Artroos võib areneda igas liigeses, kuid selle liigesehaigusega seotud sümptomid mõjutavad kõige sagedamini põlvi, puusi, käsi, selgroogu ja suuri varbaid (2).

Põlveliigese artroos

Põlveliigese artroos on väga levinud. Tõenäoliselt on see tingitud sellest, et põlv peab taluma äärmist koormust, keeramist ja pööramist ning lisaks kandma ka sinu keharaskust. Artroos mõjutab sageli just mõlemat põlve (2).

Puusaliigese artroos

Puusaliigese artroos on samuti levinud ja võib mõjutada kas ühte või mõlemat puusa. Puusaliiges on keraliiges, millel on tavaliselt lai liikumisulatus. Nii nagu põlveliiges, kannab suurt osa sinu keharaskusest ka puusaliiges. Puusaliigese artroos on meeste ja naiste seas võrdselt levinud (2).

Labakäe artroos, randmeliigese artroos ja sõrmeliigese artroos

Käte, sealhulgas randmete ja sõrmede artroos esineb tavaliselt labakäte sõlmelise polüartroosi osana (sõlmede olemasolu mõlema käe vähemalt kahel või enamal sõrmeliigesel). Sõlmeline polüartroos on autoimmuunhaigus, mõjutab peamiselt naisi ja algab sageli menopausi ajal. See on ülekaalukalt kõige levinum artroosi tüüp, kus patsient on tavaliselt valge naine (naine:mees = 10:1).

Tavaliselt mõjutab see pöidla põhja ja sõrmede otste liigeseid, kuigi see võib mõjutada ka teisi sõrmeliigeseid.

Nii sõlmeline polüartroos kui ka erosiivne interfalangeaalne (mittesõlmeline) artroos (mida nimetatakse ka põletikuliseks artroosiks) on mõlemad primaarse artroosi alarühmad (2, 15).

Selja ja kaela artroos

Lülisamba luid ja vahepealseid kettaid mõjutavad sageli artroosiga väga sarnased muutused. Lülisambas nimetatakse neid muutusi sageli spondüloosiks. Kuigi need on väga levinud, ei ole need kõige levinumaks selja- või kaelavalu põhjuseks (2).

Jala artroos, pahkluu artroos ja hüppeliigese artroos

Jala artroos mõjutab üldiselt suure varba alaosa liigest. Samas on üsna levinud ka jala keskosa artroos. Pahkluu on tavaliselt jala kõige vähem kahjustatud osa.

Õlaliigese artroos

Õlg koosneb kahest liigesest ja artroos võib mõjutada neid mõlemat:

• Keraliiges, kus õlavars puutub kokku abaluuga. Keraliiges võimaldab kolmesuunalist liikumist (mõlemasuunalised pöörlemisliigutused, sirutus-painutus ja eemaldumine-lähenemine).
• Väiksem liiges, kus rangluu puutub kokku abaluu ülaosaga (2).

Küünarliiges

Küünarliigest artroos tavaliselt ei mõjuta. Kui see on siiski mõjutatud, järgneb see sageli kas ühele tõsisele vigastusele või mitmele väiksemale vigastusele (2).

Lõualuu artroos

Lõualuu ehk temporomandibulaarne liiges on kehas üks kõige sagedamini kasutatavaid liigeseid kehas ja seetõttu on ka selle liigese kõhred eriti altid kulumisele. Lõualuu artroos algab sageli varasemas eas kui teistes liigestes (2).

Artroosi ennetamine

Kuigi artroosi ei ole võimalik täielikult ära hoida, saab selle haiguse tekkeriski oluliselt vähendada. Seda just järgides tervislikku eluviisi ja vältides vigastusi.

• Treening. Eesmärgiks on teha igal nädalal, kahel või enamal päeval nädalas, kokku vähemalt 150 minutit tagasihoidlikku aeroobset treeningut koos hästi läbimõeldud ja jõukohaste jõuharjutustega (mis treenivad suuremaid lihasrühmi). Proovi selliseid harjutusi nagu jalgrattasõit, kiire kõndimine või ujumine, kus pinge liigestele on paremini kontrolli all. Seda lihtsalt seetõttu, et harjutused nagu jooksmine ja tugev jõutreening võivad sinu liigestele liigset survet avaldada (5).
• Tööta oma kehahoiaku kallal. Väldi liiga kaua samas asendis viibimist ja pööra pidevalt tähelepanu oma kehahoiakule (5).
• Kaota ülekaal. Ülekaalulisus suurendab pinget sinu liigestele ja suurendab seeläbi ka artroosi tekkimise võimalust. Seega, kui oled ülekaaluline, võib kaalu kaotamine aidata seda riski vähendada. Näiteks näitas ajakirjas Arthritis & Rheumatism avaldatud uuring, mis viidi läbi põlve artroosi kohta ülekaaluliste ja rasvunud täiskasvanute seas, et kehakaalust poole kilo kaotamine, põhjustas põlvedele surve vähenemise peaagu kahe kilo võrra. Teisisõnu, kui kaotad kaalu vaid 4,5 kilo, väheneb surve sinu põlvedele 18 kilo võrra. Et teada saada, kas oled normaalkaalus, ülekaaluline või rasvunud võid kasutada ka KMI kalkulaatorit (5, 14).

Artroos ja looduslikud abinõud – elustiili muutused, alternatiivmeditsiin, kodused abinõud, lisatoitained toidulisandite näol ja toitumine ehk artroosi dieet

Lisaks ravimitele mida soovitab sinu arst, on ka mitmeid elustiili muutusi, mis võivad samuti aidata artroosi korral end paremini tunda.

Artroos ja elustiili muutused, alternatiivmeditsiin ja kodused abinõud

• Treening. Väga oluline on tugevdada liigese ümber olevaid lihaseid, kuna see muudab liigese stabiilsemaks. Niisamuti aitab treening hoida liigesed paindlikud. Proovi näiteks jalutamist, jalgrattasõitu või vesiaeroobikat, aga tähtis on ka see, et sinu treeningukava oleks vaheldusrikas, sest erinevad füüsilised tegevused pakuvad erinevatele liigestele erinevat kasu. Kui tunned liigesevalu, lõpeta tegevus ja proovi madalama intensiivsusega sama asja uuesti päev või kaks hiljem. 
• Liikumisteraapiad. Uuringud näitavad, et taiji (tai chi) ja jooga, mis hõlmavad õrnu harjutusi ja venitusi koos sügava hingamisega, võivad samuti artroosivalu vähendada ja liikuvust parandada.
• Kaota kaalu. Isegi väike kaalulangus võib oluliselt leevendada survet raskust kandvatele liigestele ja seeläbi vähendada ka valu. Ülekaalu kaotamine ja mõõduka kehakaalu säilitamine ei vähenda mitte ainult artroosi tekkeriski, vaid võib sümptomeid vähendada ka nendel, kellel juba on artroos.

Nagu ennegi kirjutasime, siis näiteks kaotades vaid pool kilo, väheneb surve põlvedele ligikaudu kahe kilo võrra, aga kaotdes 4,5 kilo – juba 18 kilo võrra.

• Soe ja külm. Soojus, eriti aga just märg soojus, võib aidata lihastel lõõgastuda ja seeläbi valu leevendada. Külm võib vähendada lihasspasme ja vähendada lihasvalu pärast treeningut.
  • Soojuse rakendamisel, ehk kuuma-või termoteraapia korral võib kasutatada näiteks padjakesi mida saab mikrolaineahjus soojendada, soojakotte, sooja vee pudelit või sooja vanni.
  • Külma rakendamisel, ehk külma- või krüoteraapia korral võib kasutada aga külmikus jahutatud padjakesi, külma veega täidetud pudelit või lihtsalt jahedat vett. Mõningatel juhtudel võib abi olla ka vaheldumisi sooja ja külma kasutamisest, kuna see aitab suurenda vere voolavust kahjustatud punkti.
• Kapsaitsiin. Paikselt peale määritav kapsaitsiin (see on aine mida leidub tšillipipras) võib osadel aidata valu leevendada kui seda artroosi all kannatava liigese juures nahale kanda. 
• Õiged jalatsid, liigesetoed või sisetallad. Õiged jalanõud, liigesetoed (ortoosid) või sisetallad võivad aidata sinu liigest toetada, et leevendada survet liigesele ja seega vähendada valu seismisel või kõndimisel.
• Abivahendid. Abivahendid nagu jalutuskepp või haaramisriistad, võivad aidata leevendada liigeste pinget või hõlbustada sõrmeliigeste artroosi korral köögis töötamist.
• Õige keharüht. Hea rüht võib aidata liigeseid vähem koormata ja hea kehahoiaku võtmeks on sinu selgroo asend. Selgrool on kolm loomulikku kõverust – kaelal, selja keskel ja alaseljal. Õige kehahoiak peaks neid kõverusi säilitama, kuid mitte suurendama. Pea peaks olema õlgadest kõrgemal ja õla ülaosa peaks olema üle puusade. Kõige lihtsam viis oma kehahoiaku korrigeerimiseks on see, kui lamad üks kord päevas kaks kuni kolm minutit maas. Tee seda harjutust ilma patju või tuge kasutamata ja lihtsalt lõdvestu. See harjutus võimaldab sinu kehal kohaneda oma loomuliku puhkeasendiga ja aitab ka sinu kehahoiakut korrigeerida. Kehahoiakut aitavad korrigeerida ka mitmed teised selleks mõeldud harjutused.
• Omas tempos püsimine. Kui teed tööd, mis korduvalt sinu valu suurendab, siis proovi oma töörutiini muuta, anna endale aega puhkepauside jaoks, õpi oma tempot reguleerima ja otsi vaheldust töödega, mis tunduvad pingevabamad.
• Elektriravi. Näiteks TENS elektriravis (transkutaanne elektriline närvi stimulatsioon) kasutatakse valu leevendamiseks ja lihaste stimuleerimiseks elektrilisi impulsse. See võib pakkuda lühiajalist leevendust mõnele põlve- ja puusaliigese artroosiga inimestele.
• Nõelravi. Uuringud näitavad, et nõelravi võib leevendada valu ja parandada põlveliigese artroosi põdevate inimeste sümptomeid.
• Vaimne tervis. Hoolitse ka oma vaimse tervise eest. Lõõgastavate tegevuste, nagu jooga või meditatsiooni harjutamine võib aidata toime tulla emotsionaalsete raskustega, mis sageli pikaajaliste tervisehäiretega kaasnevad. Võid vaimse tervise teemadel lugeda meie varasemaid lugusid depressioonist, ärevushäiretest ja ka paanikahoogudest (2, 11, 13, 20).

Tee keharühi test

Seisa seljaga vastu seina nii, et tuharad puudutaksid seina ja kontrolli alaselja nõgusa koha ja seina ning kaela ja seina vahelist kaugust. Kui jõuad alaseljaga seinast umbes 2,5 – 5 cm kaugusele ja kaelaga 5 cm kaugusele, on sul peaaegu, et suurepärane kehahoiak!

Artroos ja õiged toitained – 10 olulist toitainet, mida keha vajab uue kõhrkoe ehituseks

Arthritis Foundation (Artriidi fond) andmetel on mõned toidulisandid artriidi (sealhulgas ka artroosi) valu, jäikuse ja muude sümptomite leevendamisel häid tulemusi näidanud ja seda eriti juhul kui kasutada neid koos traditsiooniliste ravimeetoditega. Allpool loetlemegi populaarseimad toidulisandid, mida artroosi korral kasutatakse (6).

1. Glükoosamiin ja kondroitiin

Tänu pidevale ja intensiivsele survele, mida kõhrkude talub, peab ta end ka pidevalt uuenema.

Glükoosamiin ongi üks neist looduslikest ühenditest, mida kõhr uuenemiseks vajab ja mis tekib liigeses glükoosi ja glutamiini aminohappe kombinatsioonist. Kui mitu glükoosamiini ühinevad, moodustavad need pikad ahelad, mida nimetatakse glükoosaminoglükaanideks, millest üks on kondroitiinsulfaat. 

Kui valk seondub glükoosaminoglükaaniga, tekitab see proteoglükaani. Proteoglükaani ainulaadne omadus on selle võime säilitada vett, mis seletab, miks liigesekõhr sisaldab kuni 80% vett. Seetõttu on oluline iga päev ka piisavalt vett – eelistatult just mineraalidega rikastatud vett tarbida.

Kuigi glükoosamiin ja kondroitiin on kõhre kaks komponenti – on uuringutulemused nende toidulisandite kohta erinevad. See võib osaliselt olla tingitud asjaolust, et uuringutes on kasutatud erinevaid glükosamiini tüüpe ja ka toidulisandite vorme. Mõned tõendid näitavad, et parim on just glükoosamiinsulfaat, samas kui teised leiavad, et tõhusam on hoopis glükoosamiinvesinikkloriid.

Mayo kliiniku andmetel toetavad tõendid põlve artroosi korral aga just glükoosamiinsulfaadi proovimist (6, 7, 11).

Glükoos­amiini ja kondroitiinsulfaadi individuaalse ning kombineeritud mõju kohta artroosi korral on ka mitmeid kliinilisi uuringuid millede andmetel aeglustab nende toitainete kasutamine liigeskõhre kulumist, suurendab liigeste liikuvust ja vähendab liigesevalu (16).

Lisaks on need kaks kangelast osutunud hästi talutavaks ka pikaajalisel tarvitamisel (16).

Miks siis just glükoosamiinsulfaat?

Glükoosamiinsulfaati peetakse parimaks suukaudseks glükoosamiini vormiks lihtsalt seetõttu, et see on hästi imenduv ja seda on ka põhjalikult uuritud. Lisaks sisaldab glükoosamiinsulfaat ka sulfaati – ainet, mida on vaja uue kõhre tootmiseks ja säilitamiseks.

Glükoosamiin aga ei ole ehitusmaterjal ainult uue kõhre jaoks, sest seda leidub lisaks kõhkrkoele ka veel nahas, kõõlustes, südameklappides ja veresoonte seintes.

Koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib glükosamiin kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet. Lisaks takistavad need kaks tublit kõhre ehitusmaterjali ka kõhrkoe murenemist. 

Glükoosamiinsulfaat ja kondroitiinsulfaat sisalduvad Ecoshi liigestele mõeldud kompleksis LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN.

2. Oomega-3 rasvhapped

Nendel rasvhapetel on mitmeid positiivseid omadusi, mida seostatakse peamiselt kolesterooli kontrolli all hoidmise ja normaalse südametegevusega. 

Marylandi Ülikooli Meditsiinikooli Integratiivse Meditsiinikeskuse teadus- ja haridusdirektori PhD Chris D’Adamo sõnul näivad aga need rasvhapped mõju omavat ka osade artriidi vormide nagu reumatoidartriidi ja artroosi korral. 

Kui võtad oomega-3 rasvhapete puuduse korrigeerimiseks kalaõli, siis veendu, et see sisaldaks kindlasti just EPAt ja DHAt (pika ahelaga oomega-3 rasvhapped), kuna need pakuvad suuremat osa oomega-3 rasvhapetega seostatud eelistest (6, 11).

Lisaks veendu oomega-3 toidulisandeid ostes, et tegemist oleks kontrollitud ja garanteeritult puhtal (raskmetallidest vabal) toorainel põhineva kalaõliga nagu seda on näiteks OOMEX.

3. Kurkumiin (kurkumist saadud kurkumiin ja BCM-95 ekstrakt)

Kurkumiin on aktiivne ühend kurkumis, mis toimib tugeva põletikuvastase ainena. 

Lisaks paljudele muudele terviseprobleemidele on kurkumist pärit kurkumiini põletikuvastased omadused näidanud suurepärast toimet ka süsteemse põletikuga kulgevate haiguste nagu reuma ja artroosi korral. 

Kurkumiini võiks ju kurkumi kujul tarbida ka lihtsalt maitseainena, aga siis peaks teda kasutama väga suurtes kogustes ja siin on ka üks teine takistus. Nimelt ei taha kurkumiin tavaliselt eraldiseisvalt ehk üksinda seedekulglas hästi imenduda ning vajab selleks piperiini näol liitlast.

Siin tulebki mängu unikaalne kurkuminoidide ehk BCM-95 ekstrakt, mille erilisus võrreldes tavapärase kurkumiini ekstraktiga ongi just selle hea imendumine, suurem biosaadavus ja stabiilsus organismis. Nii annabki enamiku osa kurkumiini soodsatest tervisemõjudest just BCM-95 ekstrakt.

Kurkumiekstrakti (umbes 1000 mg kurkumiini päevas) efektiivsust artriidi korral toetavad ka senised uuringud  (6, 8, 9, 10).

BCM-95 ekstrakt sisaldub Ecoshi liigesekompleksis LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN, mis ongi mõeldud tarvitamiseks just liigestele toe pakkumiseks. Kui, aga sinu liigesed otseselt abi ei vaja, vaid soovid kurkumiinist kasu saada muudel eesmärkidel, siis kurkumiin koos piperiiniga on olemas ka täitsa eraldiseisvalt.

4. D-vitamiin ja K-vitamiin

Kuigi seni puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et vitamiinide võtmine otseselt mõne artriidi vormi nagu ka artroosi sümptomeid parandaks, on D- ja K-vitamiinid mõlemad olulised luu tugevuse jaoks ning K-vitamiin sisaldub näiteks ka kõhre struktuuris. Seetõttu võib nende kahe vitamiini tarbimine puuduse korral kindlasti kasulik olla (6). 

Nii vitamiin D3 kui ka vitamiin K2 sisalduvad Ecoshi luude ja lihaste jaoks mõeldud kompleksis  LUUDEX, aga on kahekesi olemas ka eraldiseisvalt.

5. MSM ehk orgaaniline väävel

Veel üheks materjaliks uue kõhre moodustumisel on MSM (metüülsulfonüülmetaan) ehk ka inimese enda kehas sisalduv orgaaniline väävel. 

MSMi tarbimisel on muidugi ääretult oluline jälgida selle tooraine pärituolu, kuna saadaolevaist on ainuke puhas MSM (raskmetallidest vaba) just OptiMSM®.

Kõnealune puhtaim OptiMSM® sisaldub Ecoshi liigestele mõeldud kompleksis LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN.

6. Boswellia ehk viirukipuu vaigu ekstrakt

Viirukipuu vaigu ekstrakt on tuntud oma võime poolest reguleerida liigestesse voolava vere varustust, millel on mõistagi oluline roll ka uue kõhre ehituseks vajalike materjalide transportimisel. Arvatakse, et viirukipuu vaigu ekstrakt suurendab ka keha paranemise protsessi, vaigistab valu ning toetab samaaegselt ka normaalset liigeste ja lihaste tervist. 

Boswellia toidulisandite valikul on vaja vaadata sealset boswelliinhapete sisaldust, kuna need ongi just need aktiivsed ained, mis boswelliale tema toime annavad. Oleks hea, kui  boswelliinhapete sisaldus oleks vähemalt 60%. Boswellia kohta leiad edasist lugemist siit.

Boswellia on Ecoshi e-poes saadaval kahel kujul. Koos liposoomse kurkumiiniga (sest boswellia ja kurkumiin toetavad üksteist) ja ka liigesekompleksi LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN koostises. Ecoshi toidulisandites on kasutusel ülimalt kõrge kvaliteediga boswellia, kus bosweliinhappeid on minimaalselt lausa 65%.

7. Kollageen

Kollageen on valk mida ei leidu inimkehas mitte ainult naha koostises, vaid see on oluline osa ka küünte, organite, lihaste, sooleseinte, selgroolüli diskide, veresoonte välimise kihi – ning mis antud kontekstis tähtsaim – ka kõhrede, kõõluste ja luude koostises. Kollageeni toodab sinu keha ise, aga seda saab ka toiduga.

See on vetruv ja kiuline, aga samas tugev aine, mis justkui liimina sind koos hoiab. Kollageeni on mitut tüüpi, aga just II tüübi kollageen on see, mis on peamiseks struktuurseks valguks inimese kõhrest, luukoest ja ka teistest sidekudedest.

Seega, kui soovid kollageeni toidulisanditest enim toetust just liigestele ja kõhrkoele, siis jälgi kollageeni toidulisandit valides, et tegu oleks just II tüübi kollageeniga. 

Liigestele mõeldud toitainete kompleksis LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN sisaldubki just seesama kvaliteetne II tüübi denatureerimata kollageen.

8. C-vitamiin

Samuti mängib luude, liigeste ja kõhrkoe tervises rolli C-vitamiin. Nimelt aitab see kehas kaasa luude ja kõhrkoe normaalse talitluse jaoks hädavajaliku kollageeni moodustumisele.

C-vitamiin sisaldub nii liigestekompleksis LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN, kui ka luustiku ja lihaskonna toetuseks mõeldud toitainete kompleksis LUUDEX.

9. Hüalroonhape

Hüaluroonape on aine, mida võib looduslikult leida ka meie oma keha sidekudedes ning seda eriti just naha koostises. Kuigi suur osa organismis olevast hüaluroonhappest paikneb just nahakudedes, leidub seda rohkesti ka:

• klaaskehas (silmamuna osa),  
• kõhredes, luudes ja sünoviaalvedelikus, 
• veresoontes ja nabaväädis. 

Hüalroonhappe ülesandeks on säilitada elastiini ja kollageeni tootmine. Vanusega aga kahjuks hüaluroonhappe kogus kehas väheneb. Nii on näiteks täiskasvanutel võrreldes beebidega organismis hüalroonhapet 20 korda vähem ja 60 kg kaaluva inimese kehas on hüalroonhapet kokku vaid ligikaudu 12 grammi.

Hüalroonhappe vormidest on liigeste kontekstis olulisim just naatriumhüaluronaat. See hüaluroonhappe naatriumsool on teatud oma võime poolest siduda vett ja moodustada geelitaolist ainet. Taoline iseärasus muudabki naatriumhüaluronaadi oluliseks just liigeste heaolu seisukohalt, toimides nii kaitse, kui ka määrdeainena. 

Suurepärane viis hüaluroonhappe tarbimise suurendamiseks on kondipuljongi söömine. Lisaks pakuvad ka sellised toidud nagu sojatooted, apelsinid, mandlid, lehtkapsas ja bataat toitaineid, mis võivad keha hüaluroonhappe sünteesi loomulikult kiirendada.

Liigestele mõeldud toitainetekompleks LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN sisaldab olenevalt annusest hüalroonhappe naatriumisoola – naatriumhüaluronaati 40 mg (2 kapslit) – 80 mg (4 kapslit). See kogus peaks olema ka igati piisav.

10. Kõrvenõgeses sisalduvad ained

Nüüdseks on taasavastatud ja teaduslikult tõestatud ka meie esivanemate rahvatarkused. Nimelt, nii nõgestega vihtlemine kui ka nõgese seespidiine tarvitamine seda kas siis nõgesetee või kuivatatud nõgesepulbri kujul – aitab tugevdada kogu sinu keha osteoartikulaarset süsteemi (see tähendab luustikku, sealhulgas küüsi ja juukseid ning liigeseid). Selle rohelise vägilase pulber sisaldub ühe koostisosana ka Ecoshi nõgesega rauakompleksis, mis on mõeldud tarvitamiseks just rauavaeguse korral. Kõrvenõgese hämmastavate tervisekasude ja kasutusviiside kohta leiad rohkemat lugemist siit.

Miks kasutada liigesevalu korral liigestele mõeldud mitmekülgset toitainetekompleksi LIIGESEKOMPLEKS + KOLLAGEEN

Kui sinu liigesed vajavad igapäevast ja terviklikku tuge, siis ongi see toitainete kompleks just sinu jaoks. Liigeste heaoluks ning liikuvuse parandamiseks on kompleksi koostisosadeks järgmised toitained:

1. India viirukipuu ekstrakt (Boswellia serrata), mille boswelliinhapete tase on vähemalt 65%. Liigesekompleksis leidub seda ekstrakti kahe kapsli kohta 180 mg.
2. Glükoosamiinsulfaat, mida on liigesekompleksis samuti 180 mg kahe kapsli kohta.
3. Kondroitiinsulfaat, mille kogus kahe kapsli kohta on liigesekompleksis 180 mg.
4. Naatriumhüaluronaat ehk hüaluroonhappe naatriumsool, mida on kahe kapsli kohta 40 mg.
5. Kurkumiini BCM-95 ekstrakt, mille kogus kahe kapsli kohta on 180 mg.
6. Vitamiin C, mida on kahe kapsli kohta 60 mg.
7. Collavant n2 kvaliteetne denatureerimata II tüübi kollageen, mida on kahe kapsli kohta 20 mg.
8. OptiMSM-i ehk orgaanilist väävlit, mida peetakse kõige kvaliteetseimaks ja puhtaimaks MSM-iks, on liigesekompleksis kahe kapsli kohta 180 mg.

Ära siiski ise oma liigesehaigust diagnoosi ja konsulteeri enne toidulisandite tarbimist ja koduste meetmete rakendamist eelnevalt oma perearstiga.

Liigestele mõeldud toitainetekompleksi tarvitamise juhised:

• Päevane annus: Tarbi päevas 2 kuni 4 kapslit.
• Manustamise aeg: Kuna kompleks sisaldab rasvlahustuvaid toitaineid, on soovitatav tarbina neid koos veega söögi ajal.
• Kasutamise kestus: Liigesekompleksi kasutamise aeg sõltub liigeste seisundist. Tavaliselt soovitatakse kompleksi mõju tõhusaks hindamiseks seda tarbida 2-3 kuud järjest. See on vajalik, et liigesel oleks piisavalt aega vajalike toitainete toel taastuda. Siiski võivad mõned kasutajad tunda positiivset mõju juba varem. Kui mõju on märgatav, võib toidulisandi kasutamist jätkata, kuid soovitatav on teha iga paari kuu tagant 2-3 nädalat kestev paus. Kui mõju ei ilmne või olukord halveneb, tuleks edasiste juhiste saamiseks pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Artroos ja toitumine ehk artroosi dieet

Mida artroosi dieedi korral tarbida?

• Antioksüdandid. Keskendu rikkalikkult antioksüdante sisaldava toidu, näiteks värskete köögiviljade ja puuviljade söömisele. Täpsemalt sellest, millised on just need kõige antioksüdantiderikkamad toidud, saad lugeda siit. Kui aga arvad, et sinu toidulaud selliseid toiduaineid piisavalt ei sisalda sisalda, siis võid valida ka mõned antioksüdantidest pakatavad toidulisandid.
• Oomega-3 rikkad toiduained. Lisa oma menüüsse ka põletikku vähendavaid toite, nagu kala, pähklid ja seemned, hea kvaliteediga oliiviõli ja avokaadod. Need on rikkad oomega-3 rasvhapete poolest, mis on omakorda tuntud oma põletikuvastaste omaduste poolest. Lisaks võid tarbida ka kvaliteetseid kalaõli toidulisandeid nagu OOMEX.
• Vesi. Püsi hüdreeritud ja joo rohkesti vett. See on oluline liigeste nö määrimiseks. Võimalusel eelista just mineraalidega rikastatud vett, mis sisaldaks ka kõiki luude ja liigeste tervise jaoks vajalikke mineraale (13).
• Muud kõhrkoele vajalikud toitained. Siin tulevadki mängu kõik teised liigesekõhre jaoks olulised toitaineid millest ka varem kirjutasime nagu boswelliinhapped, MSM, kurkumiin, glükoosamiinsulfaat, kondroitiinsulfaat, C-vitamiin, kollageen ja hüalroonhape. Kõige lihtsam on need toitained oma menüüsse lülitada tarbides liigestele mõeldud toitainetekompleksi.

Mida artroosi dieedi korral vältida?

Püüa vältida või piirata töödeldud toite, piimatooteid ja suhkrut.

Kokkuvõtteks

Artroos on haigus, mis aja jooksul tihti süveneb. Liigeste valu ja jäikus võivad muutuda tõsiseks ja tekitada kurvameelsust, unehäireid ning ka raskusi igapäevaeluga toimetulekul.

Siiski, sinu enda suutlikkus artroosist põhjustatud valu ja muude raskustega toime tulla määrab suuresti ära ka selle, kui suurt mõju artroos sinu igapäevaelule avaldab. Seega, selleks et artroos enam edasi ei areneks ning sul mõnusalt igapäevatoimetustega toime tulla laseks, saad ise õigete toitude ja toitainete tarbimise ning aktiivne püsimisega palju ära teha. Ja ära unusta, et hiina meditsiini seisukohalt on liigeseprobleemide põhjusteks lihtsalt takistused kehas, mida saab väga edukalt ka kõrvaldada.

Kui tunned, et vajad abi, siis pea nõu oma arstiga, sest artroosist põhjustatud probleemide leevendamiseks on mitmeid võimalusi ja koos leiate kindlasti lahenduse mis just sulle sobib.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Osteoarthritis – Symptoms and causes – Mayo Clinic
2. Arthritis | Causes, symptoms, treatment | Versus Arthritis
3. Cartilage – Wikipedia
4. Osteoarthritis (OA) | Causes, symptoms, treatments (versusarthritis.org)
5. Osteoarthritis – NHS (www.nhs.uk)
6. Vitamins and Supplements for Arthritis
7. Glucosamine – Mayo Clinic
8. Curcumin among best supplements for osteoarthritis pain (chiroeco.com)
9. Bio-optimized Curcuma longa extract is efficient on knee osteoarthritis pain: a double-blind multicenter randomized placebo controlled three-arm study | Arthritis Research & Therapy | Full Text (biomedcentral.com)
10. Efficacy of Turmeric Extracts and Curcumin for Alleviating the Symptoms of Joint Arthritis: A Systematic Review and Meta-Analysis of Randomized Clinical Trials (nih.gov)
11. Osteoarthritis – Diagnosis and treatment – Mayo Clinic
12. Spondyloarthritis | Condition | UT Southwestern Medical Center (utswmed.org)
13. Arthritis – An Introduction – Chinese & Western Medicine (acumedic.com)
14. Weight Loss Benefits for Arthritis | Arthritis Foundation
15. Nodal generalised osteoarthritis is an autoimmune disease. – PMC (nih.gov)
16. Long-Term Effects of Glucosamine and Chondroitin Sulfate on the Progression of Structural Changes in Knee Osteoarthritis: Six-Year Followup Data From the Osteoarthritis Initiative – PubMed (nih.gov)
17. Isetervendaja käsiraamat | Eestikeelsed raamatud | Raamatud – RemedyWay OÜ
18. (PDF) Bi Syndrome (Arthralgia Syndrome) (researchgate.net)
19. Uus süstitav rakuteraapia võib välja ravida osteoartriidi (postimees.ee)
20. Kuumateraapia ja külmateraapia: kumb on parem? – Ajakiri SPORT