D3-VITAMIIN - kasulikud teadmised ja faktid D-vitamiinist!

Kuigi nime järgi “vitamiin”, on D-vitamiini aktiivne vorm (kolekatsiferool) tegelikult organismis väga mitmekülgset toimet omav hormoon, mille mõju ulatub kehas enam kui 3000 erineva protsessini.

See päikese poolt kingitud aine on kui vaikne valgusinstallatsiooni kunstiline juht, kes juhatab kehas kaltsiumi ja fosfori liikumist, hoiab normaalsetena meie lihased, luud, hambad ja immuunsüsteemi ning osaleb ka inimese iga ihuraku pidevas loomisprotsessis.

D-vitamiin on tõepoolest justkui nähtamatu niit, mis seob meid valguse, elu, tervise ja – pideva uuenemisega.

D-vitamiini kätte saamine tundub justkui lihtne – astu aga lihtsalt valguse kätte ja lase päikesel oma tööd teha. Päike paistab ju ühtviisi meile kõigile.

Aga kas ka piisavalt?

Kõlab küll uskumatuna, aga tundub, et mitte, sest kuigi peaksime kõik juba lihtsalt päikese käes viibimisest (10-30 minutit, aga see aeg sõltub paljudest teguritest ja võib talvel olla ka rohkem 2 tundi) oma D-vitamiini varud täis saama, kannatab umbes 50% maailma elanikkonnast D-vitamiini puuduse all (11, 59).

Eestis on aga Tartu Ülikooli teadlaste uurimuse põhjal olukord veelgi tõsisem ning D-vitamiini tase oli alla optimaalse 80%-l uuringus osalejatest isegi sügisel, kus meie kõikide päikesepatareid peaksid ju värskelt laetud olema (9)?

Miks nii?

Sedapsi on tänapäeva maailmas lihtsalt sätitud, et kui päev möödub sageli siseruumides ja nahk on kaetud riiete või isegi kui riided rannakotis – kaitsekreemiga, siis ei jõua see kingitus meie kehasse enam sugugi nii lihtsalt.

Seda enam, et D-vitamiini on ka toidust pea, et võimatu kätte saada. Kas näiteks teadsid, et selleks, et täita oma keha D-vitamiini vajadus, peaksid igapäevaselt sööma 100 grammi lõhet või 100 munakollast? Taimse toidu tarbijatel on aga puhtast ja töötlemata toidust D-vitamiini kätte saamine praktiliselt võimatu.

Miks me sellest aga räägime ja mis teeb siis D-vitamiinist nii elutähtsa aine, et selle tarbimise olulisust rõhutakse pea igas kanalis ning ka sinu perearst ühe esimese asjana just D-vitamiini taset kontrollib, kui talle midagi kurtma lähed?

Siit loost saadki teada kõigest, mida D-vitamiini kohta oluline teada on. Näiteks, millised on tema parimad allikad, kuidas D-vitamiini kasulikkus just sind puudutada võib ja mida peaksid tegema, et seda päikesevitamiini toidust ja päikesest piisavalt kätte saada.

Uurime lähemalt sedagi millist rolli D-vitamiin sinu kehas mängib, mida on D-vitamiini kohta avastanud teadus, milline on seos D-vitamiini, põletike ja kolesterooli vahel, millised on D-vitamiini puuduse tunnused, keda ohustab selle vitamiini vaegus enim ning kuidas leida enda jaoks kõige tõhusam viis D-vitamiini taseme hoidmiseks – nii, et keha saaks jälle valguse rütmis hingata.

ECOSH_D3_vitamiin_D-vitamiini_allikad_on_päike_ja_loomsed_toiduained_nagu_rasvased_kalad_ja_munad

1. Millistest allikatest D-vitamiini saab?

Meie suurim liitlane D-vitamiini saamisel on päike – just see on see kuldne valgus, mis naha alla peitunud päikesevitamiini ellu äratab. Veidi leidub D-vitamiini ka toidulaual, eriti loomsetes roogades, ent taimne toit sisaldab D-vitamiini peaagu olematutes kogustes – mistõttu paljudel meist toda kiirgavat jõudu ilma lisaallikateta ikka vajaka jääb.

Selle kohta, miks meil tänapäeval piisavas koguses D-vitamiini kättesaamine sageli nii keeruliseks osutub, et D-vitamiinist just see vitamiin saanud mille seerumi taset arstid pidevalt jälgivad ja seda purgist (r-tähte sisaldavate kuude ajal nagu september, oktoober, november, jaanuar, veebruar, märts ja aprill) juurde võtta soovitavad – saadki kohe edasi lugeda.

1. 1. D-vitamiin päikesest

D-vitamiin tekib organismis läbi naha päikese ehk ultraviolettkiirguse (UVB) toimel. D-vitamiini taseme säilitamiseks peaksid meie laiuskraadidel saama otsest suvist keskpäevast päikesevalgust kätele, näole, jalgadele ja kõhule või seljale umbes 10–30 minutit (kuna see aeg sõltub tegelikult nii mitmetest teguritest, siis tõime siin üsna lligikaudse vahemiku) järjest ja seda mitu korda nädalas.

Tumedama nahaga inimesed võivad päikesevalgust vajada isegi pisut enam (10, 11, 60). Kuna aga inimesed viibivad tänapäeval üha enam siseruumides ja kasutavad ka päikese käes olles päikesekaitsekreemi, on D-vitamiini puudus vägagi levinud.

Kohe selgitamegi täpsemalt, et mis ajal ja kui pikalt siis päikese käes oma patareide laadimiseks vaja olla on.

1. 1. 1. Kui palju peaksin siis piisavas koguses D-vitamiini saamiseks päikese käes olema?

UV-kiirgusega kokkupuudet mõjutavad tegurid nagu individuaalne reageerimisvõime ja ebakindlus piisava D-vitamiini taseme säilitamiseks vajaliku päikese käes viibimise osas muudavad juhiste andmise selle kohta, kui palju päikese käes on piisava D-vitamiini sünteesi jaoks vajalik, vägagi keerukaks ja siin ei ole tegelikult ühest ja kõigile igal ajal kehtivat numbrit.

Seega, et sellele küsimusele vastata, peame vaatama kõiki muutujaid, mis D3-vitamiini tootmist mõjutavad: sinu naha pigmentatsioon, üldine vanus, elukoha laiuskraad, kellaaeg, mil lähed päikese kätte, ja – ka aastaaeg. Vaatame mida räägib teadus.

Näiteks Hispaanias Valencias tehtud uuringus mõõdeti heledama nahaga inimestel piisava koguse D-vitamiini tootmiseks vajalikku päikesevalgust. Uuringus võtsid teadlased arvesse ka riiete hulka ja aastaaega. Kui inimene just rannas ei päevita, on kevadel ja suvel otsese päikese käes umbes 25 protsenti kehast (käed, nägu, kael ja käsivarred) ning nendel aastaaegadel toodab umbes 8–10 minutit sealse keskpäevase päikese käes viibimist soovitatavas koguses D-vitamiini. Talvel on aga päikese käes vaid 10 protsenti nahast ja piisava koguse D-vitamiini tootmiseks on vaja sealse keskpäevase päikese käes olla ligi 2 tundi (59).
Teises uuringus võrreldi Miami ja Bostoni geograafilisi äärmusi. Teadlased uurisid inimesi, kes päevitusid muidu küll hästi, kuid põlesid siiski päikese käes ära. Suvel Miamis – kui 25 protsenti kehast on päikese käes – vajaks inimene piisava koguse D-vitamiini tootmiseks päikese käes viibimist vaid 3 minutit. Viibides aga talvel Bostonis, vajaks sama inimene piisavas koguses D-vitamiini tootmiseks keskpäevast päikest 23 minutit. Samas on Bostonis talvel väga külm, nii et tõenäoliselt oleks päikese käes ainult 5 protsenti või veelgi väiksem oma kehast. Nagu meil siingi. Seega tuleks talvel Bostonis piisava D-vitamiini tagamiseks 23 minutit venitada isegi kauemaks kui 2 tunniks. Lisaks, kui sul on tumedam nahapigment või oled eakam, oleks piisava koguse D-vitamiini tootmiseks kuluv aeg veelgi pikem (59).
Mõned eksperdid ja D-vitamiini uurinud teadlased väidavad näiteks, et umbes 5–30 minutit otsest päikest näole, kätele ja jalgadele ilma päikesekaitsekreemita, eriti ajavahemikus 10.00–16.00, seda kas siis iga päev või vähemalt kaks korda nädalas, viib tavaliselt piisava D-vitamiini sünteesini. Efektiivne olevat ka 2–6% UVB-kiirgust kiirgavate kaubanduslike solaariumide mõõdukas kasutamine (11).
Uuritud on ka seda, et kui palju on päikest vaja, et saada 1000 IU-d D-vitamiini ilma päikesepõletuseta? Šveitsis läbiviidud uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui palju päikesekiirgust (täpsemalt UV-kiirgust) on vaja selleks, et nahk suudaks toota 1000 IU-d D-vitamiini – ja kui suur on samal ajal risk päikesepõletuseks. Analüüs põhines 2005–2017 kogutud andmetel neljast Šveitsi meteoroloogiajaamast. Uuringus vaadeldi II ja III fototüübi nahaga inimesi, kes on tüüpilised keskeurooplased. Arvesse võeti ka Šveitsi elanike keskmist D-vitamiini tarbimist toidust ja sedagi, kui suur osa nahast on erinevatel aastaaegadel üldiselt päikesele avatud. Peamised tulemused näitasid, et:
- Kevadel ja suvel piisab täiskasvanutel, kellel on paljastatud 22% nahast (nt käsivarred ja nägu) 1000 IU D-vitamiini sünteesimiseks 10–15 minutist päikese käes viibimisest. Päikesepõletuse risk võib aga olenevalt inimesest tekkida 9–46 minutiga, mis tähendab, et vajaliku D-vitamiini koguse saamine ja põletusohu tekkimine võivad toimuda vaid mõneminutilise vahega.
- Sügisel ja talvel, kui nahapind on päikesele avatud vaid 8-10% ulatuses (nt ainult nägu ja käed), võib aga sama D-vitamiini koguse saamiseks päikese käes vaja olla 6,5 tundi – mis on praktiliselt teostamatu.
- Toidust saadav D-vitamiini kogus katab keskmiselt vaid 10% vajalikust kogusest ja ei muutu aasta jooksul oluliselt.
- Need leiud võivad selgitada, miks D-vitamiini puudus ka Šveitsis nii tavaline on. Uuringust järeldasid teadlased, et Šveitsi kliimas – ja sarnaste laiuskraadidega riikides – ei ole sügis- ja talvekuudel D-vitamiini soovituslikud päevaannused (1000 IU) saavutatavad. Samas suvisel ajal võib isegi lühike päikese käes viibimine anda vajaliku koguse, kuid tuleb olla ettevaatlik, sest põletusoht võib tekkida kiiresti. Kuna Eesti asub Šveitsist erineval laiuskraadil, võib meie jaoks 1000 IU tootmiseks vajalik aeg olla veidi pikem (61).
Mis aga puutub päikesekaitsetoodetesse, siis võivad need küll D3-vitamiini teket nahas vähendada, kuid ka siin on jällegi palju muutujaid. Näiteks kui suurel osal oma kehast päikesekaitsekreemi kasutasid, kui paks on päikesekaitsekreemi kiht ja milline on SPF tase. D3-vitamiini tootmiseks piisava päikese käes viibimise ja nahahaigustesse haigestumise riski vahel on tasakaal – kuldvillaku tsoon. Osad soovitavad päikesekaitsekreemi kasutada alates esimesest minutist, teised aga soovitavad selle peale panna siis, kui mõned minutid on päikest juba saadud (59).

D vitamiini puuduse riskifaktorid

1. 1. 2. Kas rohkem päikest võrdub rohkem D-vitamiini? Ehk kuidas keha liigse päikesest saadud D-vitamiiniga toime tuleb?

Tegelikult on vastus lihtne – pikem päikese käes viibimine ei anna sulle rohkem D-vitamiini. Allolevalt seletamegi lahti päikesekiirguse ja D3-vitamiini tootmise seosed:

Lühiajaline päikese käes viibimine võib viia pikaajalise D3-vitamiini tootmiseni nahas, sest nahas tekkinud pre-D3 (eelvitamiin D3) muundub aeglaselt kehas aktiivseks D3-vitamiiniks – see toimub soojuse toimel (termiline muundumine). Lisaks võib valguse käes tagasi pre-D3-ks muutuda ka üks teine aine (ingl lumisterol), mis võimaldab D-vitamiini sünteesi jätkumist veel mõnda aega pärast päikese käes viibimist.
Pikaajaline päikese käes viibimine ei põhjusta aga siiski D3-vitamiini toksilist (liigset) kogunemist, sest keha oskab end kaitsta – pre-D3 ehk eelvitamiin D3 muundub hoopis mitteaktiivseteks ühenditeks, ning ka valmis D3-vitamiin muutub ühenditeks, mis ei ole kehas aktiivsed. Seega on kehas olemas loomulikud mehhanismid, mis organismi D3-vitamiini ületootmise eest kaitsevad.
Melaniin, naha pigment, neelab UV-kiirgust ja vähendab selle tõhusust D3 tootmisel nahas. See aitab selgitada, miks mustanahalistel ja latiino päritolu inimestel, kes elavad parasvöötme riikides, on ka sageli madalamad D-vitamiini (25OHD) tasemed.
UV-kiirgus suurendab melaniini tootmist, mis omakorda aitab takistada ülemäärast D-vitamiini tootmist – seega on see organismis veel üks looduslik kaitsemehhanism.
D-vitamiini tase veres kõigub hooajaliselt: suvel on see tavaliselt kõrgem, talvel madalam. See sõltub suuresti geograafilisest laiusest, st kui tugev on päike teatud paigas. Näiteks:
- Kanadas (Edmonton, 52° N) ei teki oktoobri keskpaigast kuni aprilli keskpaigani nahas peaaegu üldse D-vitamiini.
- Bostonis (42° N) on D-vitamiini tootlik periood pisut pikem.
- Los Angeleses (34° N) ja San Juanis (18° N) on D3-vitamiini võimalik nahas toota kogu aasta vältel.
- Kõrgemal merepinnast (nt mägedes) jõuab maapinnale rohkem UVB-kiirgust, mistõttu saab seal D-vitamiini toota isegi talvel, näiteks ka päikeselisel päeval suusatades.
- Suurim D3 tootmine toimub keskpäeval, ning suvel on selleks sobiv aeg päeva jooksul palju pikem kui teistel aastaaegadel.
- Riided ja päikesekaitsekreemid takistavad UVB-kiirguse jõudmist nahale ja väldivad D-vitamiini tootmist kaetud aladel. Sellepärast on näiteks Beduiinidel, kes elavad päikese käes, kuid katavad end täielikult riietega, suurem risk luude pehmenemisega seotud terviseprobleemide (nagu rahhiit ja osteomalaatsia) tekkeks kui neil, kes saavad nahale rohkem päikesevalgust (nt sama piirkonna Iisraeli juudid) (62).

Rand_ja_päike_piisavas_koguses_D-vitamiini_saab_kõige_paremini_päikesest

1. 1. 3. Mida veel silmas pidada?

Tegelikkuses ei ole vaja palju päikesevalgust, et keha kolesteroolist piisavas koguses D-vitamiini toota suudaks. Isegi need eksperdid, kes mõõdukat kaitsmata päikese käes viibimist toetavad, soovitavad suvist keskpäevast päikesevalgust vaid 10–15 minutit (meie laiuskraadidel võib see aeg olla veidi pikem, näiteks 15-20 minutit), kaks kuni kolm korda nädalas — nii, et päike paistaks näiteks käsivartele, jalgadele, kõhule ja seljale. Pärast seda tuleks end jälle päikesekaitsekreemiga kaitsta.

Sellest vähesest päikese käes olemisest piisab, et keha toodaks nii palju D-vitamiini, kui ta parasjagu suudab ja nagu eelnevast peatükist teada saime – võib see selle ajaga olla heleda nahaga inimestel ligikaudu 1000 IU (25 mcg).

Ning kuna terve täiskasvanud inimese (19 – 50 eluaastat) päevane D-vitamiini vajadus on nii meestel kui naistel ühtviisi 600 IU-d (15 mcg), siis peaks sellest ajast täiesti piisama.

Kui keha on selle ajaga vastavalt oma suutlikkusele D-vitamiini ära tootnud, võtab organism liigse D-vitamiini kogunemise vastu ette omad kaitsemehhanismid, et hoida tasakaalu ja vältida selle üleküllust ja toksilisust. Päikesevalgus suurendab ka melaniini tootmist ja annab seega veel ühe mehhanismi, mille abil keha liigset D3 tootmist väldib.

Meditsiiniliselt öeldes: keha ei salvesta D-vitamiini lõputult. Kui veres on seda piisavalt, aktiveeritakse kehas mehhanismid, mis kas muudavad selle mitteaktiivseks vormiks või väljutavad liigse D-vitamiini kehast ainevahetuse käigus.

Ja just sel hetkel, kui keha enam D-vitamiini ei tooda, annab edasine päikese käes viibimine ainult nahakahjustusi, aga enam mitte mingeid D-vitamiiniga seotud hüvesid.

Piisavalt päikese käes viibides ongi normaalne D-vitamiini tase veres 150 -230nmol/l.

Kuna meie rasvarakud suudavad D-vitamiini kuude jooksul säilitada, ei pea sa muretsema, kui suvel on päevi, mil sa ei saa piisavalt päikese käes olla. Kui oled teistel päevadel piisavalt päikest saanud, oled endiselt kaitstud madala D-vitamiini kahjuliku mõju eest. Seega võta vähemalt suviti aega väljas viibimiseks!

Seda seepärast, et Eestis (59°N) on päike D-vitamiini allikana kättesaadav ainult suvekuudel, mistõttu on septembrist maini (siit ka ütlus, et D-vitamiini on vaja lisaks tarbida kõikidel kuudel, millede nimes sisaldub r-täht) vaja kindlasti leida endale D-vitamiini lisaallikas.

Sest kuigi meie rasvarakud peaksid suutma D-vitamiini säilitada lausa mõned kuud, siis näitavad kohalikud uuringud, et Eestis elavatest inimestest on 80-nel protsendil patareid tühjad juba sügisel.

Varude täiendamiseks sobib toidulisandina paremini just D3-vitamiin, mis on D-vitamiini eelistatum ja tugevam vorm (1, 9, 10).

Aga kuidas siis ikkagi päikese käes olla – kas kaitsekreemiga või ilma kaitsekreemita? Sellest nüüd kohe järgmisena rääkima hakkamegi.

Päike ja D vitamiini kasutegurid sinu tervisele

1. 1. 4. Päikesekaitsekreemi poolt ja vastu

Kõigepealt, mis on päikesekaitsekreemides sisalduv SPF ja kuidas see toimib?

SPF ehk päikesekaitsefaktor näitab, kui palju kauem kulub kaitstud nahal punetuse tekkimiseks võrreldes kaitsmata nahaga. SPF-d määratakse laboris, kus kaitsekreem kantakse nahale kindlas koguses. Samas mõjutab kaitset ka see, kui tõhusalt kreem blokeerib UVA- ja UVB-kiiri.

Näiteks:

SPF 15 päikesekaitsekreem filtreerib välja 93 protsenti UVB-kiirtest;
SPF 30 hoiab eemal 97 protsenti ja;
SPF 50 filtreerib välja 98 protsenti.

Seega jõuab sinu nahale 2–7 protsenti päikese UVB-kiirgusest isegi kõrge SPF-iga päikesekaitsetoodete puhul (60, 63).

Seega olenemata asjaolust, kui palju päikesekaitsekreemi sa kasutad või kui kõrge on SPF, jõuavad mõned päikese UV-kiirgused siiski nahani ja seda hoolimata kaitsekreemist.

See on ka peamiseks põhjuseks, miks osad arvavad, et päikesekaitsekreem ei takista kehas D-vitamiini sünteesi. Teised aga seda takistavaks teguriks peavad – vaatame seda teemat nüüd lähemalt.

1. 1. 5. Päikesekaitsekreemi poolt

Osade uuringute andmetel suudavad inimesed, kes igapäevaselt päikesekaitsetooteid kasutavad oma normaalset D-vitamiini taset siiski kehas säilitada.

Uuringute järeldused päikesekreemide kohta:

Kuigi laborites tehtud testid võivad näidata, et kreemid blokeerivad tugevalt UVB-kiirgust (ja seeläbi takistavad D-vitamiini sünteesi), siis päriselus – näiteks puhkusel päikselistes paikades – ei olnud D-vitamiini tase inimestel, kes kasutasid päikesekaitsekreemi, väiksem kui neil, kes seda ei teinud. Nagu ennegi mainisime, on see võimalik seetõttu, et päikesekreemid ei blokeeri täielikult kõiki UVB-kiiri, eriti kui neid kantakse nahale vähem kui laboritingimustes. Seega, olenemata sellest, kui palju päikesekaitsekreemi sa kasutad või kui kõrge on SPF, jõuavad mõned päikese UV-kiirgused siiski nahani ja seda hooolimata kaitsekreemist. Siiski tuleb arvesse võtta, et kui räägime päikesekaitsekreemi kasutamisest mitte puhkuse tingimustes, kus viibime väljas lühemat aega ja ka päike ei ole nii kuum kui mujal – võivad tulemused olla teised (60, 63).
Lisaks arvatakse, et päikesekreemi kasutamine aitab ennetada nahahaigusi ja rakumutatsioone, mis päikese käes viibimise tõttu tekkida võivad (60, 63).

1. 1. 6. Päikesekaitsekreemi vastu

Kui vaatad oma päikesekaitsekreemi pakendi tagakülge, näed seal pikka nimekirja koostisosadest, millest paljud kõlavad nagu sobiksid need paremini laborisse. Ja nii ongi, sest tõsiasi on see, et need keemiliselt keerukad ained ongi laboris toodetud – ega pruugi meile oodatud kasu tuua.

Siin on mõned keemiliste päikesekreemide koostisosad, millede suhtes ettevaatlik olla:

Oksübensoon ehk bensofenoon-3 (ingl Oxybenzone) on päikesekreemides tavaline koostisosa, kuna see suudab tõhusalt vähendada UV-kiirguse mõju. Samas peetakse seda kõigist päikesekreemide kemikaalidest kõige toksilisemaks. Oksübensoon suudab tungida läbi naha ja jõuda vereringesse. Uuringutes on muuseas oksübensooni jälgi tuvastatud isegi rinnapiimas. See aine on seotud nahalöövete, hormonaalse tasakaalu häirete ja laste madalama sünnikaaluga (64, 65). Lisaks on oksübensoon kahjulik ka keskkonnale – see pleegitab ja moondab koralle, saastab mereökosüsteeme ja hävitab kalu (66). Ja kuigi selle aine kasutamist on piiratud väiksema massiprotsendini, mis ei tohiks inimese tervisele enam ohtlik olla, siis maksab toote etiketil oleva infoga siiski tutvuda.
Oktinoksaat ehk etüülheksüülmetoksütsinnamaat (ingl Octinoxate) on samuti levinud ja paljudes päikesekreemides kasutatav UV-filter. Seda seostatakse paljunemisvõime kahjustumise, arenguhäirete ja hormoonide tasakaalu häiretega. Niisamuti võib see aine vähendada kilpnäärmehormoonide taset, mõjutades seeläbi negatiivselt ka ainevahetust (67). Oktinoksaat ei ole üldiselt keelatud, kuid see on keelatud mõnes konkreetses kohas, nagu Hawaii ja USA Neitsisaared. Need keelud on peamiselt tingitud murest antud aine negatiivse mõju pärast korallriffidele ja teistele mereökosüsteemidele.
Homosalaat (ingl Homosalate) on teadaolevalt hormoonsüsteemi häirija, mõjutades progesterooni ja androgeenide taset ning suurendades organismis östrogeeni tootmist (69, 70). Päikesekreemides kasutatakse seda ainet, kuna see suudab neelata lühilaine UVB-kiiri – just neid, mis võivad rakke kahjustades DNA-d rikkuda. Homosalaat ei ole üldiselt keelatud, kuid selle kasutamine on reguleeritud ning muret tekitavad selle ohutus ja mõju mereelustikule. Euroopa Liidus on homosalaati kosmeetikatoodetes küll lubatud kasutada, kuid kontsentratsiooni ja tootetüübi piirangutega. Mõned piirkonnad, nagu Hawaii, on aga homosalaati sisaldavad päikesekaitsekreemid korallide pleegitamise pärast keelanud.
Oktokrüleen (ingl Octocrylene) on veel üks laialdaselt kasutatav UV-filter, mis neelab UVB-kiiri ja lühilaine UVA-kiiri. Probleem seisneb selles, et UV-kiirguse toimel hakkab oktokrüleen tootma vabu radikaale, mis võivad rakke päikesest enamgi kahjustada ja neid mutatsioonidele viia (64). See aine on tugevalt allergiat tekitav ja suudab läbi naha tungides ka kehasse kuhjuda (65, 66). Oktokrüleen ei ole ELis otseselt keelatud, kuid selle kasutamine on teatud kosmeetikatoodetes piiratud teatud kontsentratsioonidega. Täpsemalt saab seda kasutada UV-filtrina kuni 9% ulatuses pihustites ja 10% ulatuses muudes toodetes. Nende kehtestatud piirangute eesmärk on käsitleda võimalikke endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi ja tagada ohutus.
Lõhnaained päikesekreemides on veel üks probleemne koostisosade rühm, kuna need sisaldavad sageli kemikaalide kokteile, mis on seotud erinevate terviseprobleemidega ja võivad organismile kahjulikud olla (68).
Lisaks suunatakse ettevaatlikkusele ka päikesekaitsespreide osas, sest lisaks kemikaalide sisaldusele, mis läbi naha imenduvad, võid need ained endale ka sisse hingata. Samuti ei kata spreid nahka piisavalt ega anna tõhusat kaitset, sest nende koostis on liiga vedel ja õhuke (68).

Loe alati päikesekaitsetoodete silte ja koostisosade nimekirja ega lase end petta eksitavatest väidetest nagu „looduslik“ või „orgaaniline“, sest tihti sisaldavad mitmesuguseid kemikaale ka needki tooted. Kui sul on mõne koostisosa suhtes kahtlusi võid alati kontakteeruda otse tootjaga oma küsimused otse talle esitada (68).

1. 1. 7. Aga kuidas siis tervislikult päikest saada ja nahka loomulikult kaitsta?

Mineraalsed päikesekaitsetooted. Mineraalsed päikesekaitsetooted, mida kutsutakse ka mineraalseteks päikesekreemideks, on päikesekaitsevormid, kus on aktiivsete koostisosadena kasutatud teatud mineraale, mitte mürgiseid kemikaale milledest varem rääkisime. Kõige levinumad mineraalid, mida kasutatakse, on tsinkoksiid ja titaanoksiid. Kui keemilised päikesekreemid toimivad nii, et nad neelavad UV-kiiri, siis mineraalsed päikesekaitsed loovad naha ja UV-kiirte vahele füüsilise barjääri. Seetõttu ongi mineraalsed päikesekaitsekreemid paksu, valkja ja kleepuva tekstuuriga ning jäävad nahapinnale — just seetõttu nimetataksegi neid sageli „päikeseblokaatoriteks“, mitte lihtsalt „päikesekreemideks“. Keemilised päikesekreemid on seevastu pigem losjoonilaadsed ja imenduvad naha sisse nagu niisutuskreem (68).
Väldi päikest päeva kõige tugevamatel tundidel, s.o kella 10-st kuni 16-ni, mil päikesekiirgus on kõige intensiivsem. Eelista väljas viibimist varahommikul või hilisel pärastlõunal. Siis läheb kehal D-vitamiini tootmiseks küll kauem aega, aga nahk on samas põletuse eest rohkem kaitstud.
Kui võimalik, kasuta rannas olles võimalikult palju varju, sest nagu mäletad, ei ole D-vitamiini jaoks suvist päikest väga pikalt vaja võtta. Ära põleda ei taha me aga keegi.
Kanna laia äärega kübarat ja UV-kaitsega riideid, näiteks ujumissärke või spetsiaalseid päikeseplokiga rõivaid, mis pakuvad kaitset kuni UPF 50+ (UPF-i määr näitab, kui suure osa päikese UV-kiirgusest neelab kangas). Mida suurem osa kehast on kaetud, seda väiksem on põletuse risk.
Pea meeles, et päikesepõletust võib saada ka pilvise ilmaga või viibides vees.
Kaitse oma silmi päikeseprillidega, mis blokeerivad nii UVA- kui UVB-kiired. Vali prillid, mille UV-kaitse on vähemalt 400+. Liigne päikesekiirgus suurendab silmaprobleemide ohtu. Samas on ka siin vastakaid arvamusi ja osade sõnul blokeerime prillidega silmade võimet tuvastada seda kui palju nahk peaks päikesekaitseks melaniini tootma.
Tarbi rohkem nahka kaitsvaid toite, näiteks mustikaid, tomateid, arbuusi, porgandeid, lehtköögivilju ja lillkapsast. Need toidud on rikkad antioksüdantide, C-vitamiini ja beetakaroteeni poolest – kõik olulised toitained naha tervise jaoks. Eriti arbuus ja tomat sisaldavad rohkelt antioksüdanti nimega lükopeen, mis võib loodusliku päikesekaitsena toimida. Ka mitmed uuringud näitavad, et inimesed, kes sõid iga päev tomatipastat, kogesid päikesevalgusest kuni 40% vähem ultraviolettkiirgust (UV) nahakahjustusi kui need, kes seda ei teinud. Kuigi päikesekaitsekreemi tomatis asendada ei saa asendada, leidsid teadlased, et lükopeen tagab naha ühtlase kaitse taseme, mis on sarnane SPF 1.3 kaitsega päikesekreemiga. Lisaks tõestati, et lükopeen suurendab nahas oluliselt ka prokollageeni taset, mis teadlaste arvates võib vananemisest põhjustatud nahakahjustusi tagasi pöörata (68, 71)
Valmista ise kodus looduslik päikesekreem. Kuigi see võib esmapilgul tunduda keeruline, on võimalik teha oma päikesekaitsekreem looduslikest koostisosadest. Mõned taimsed baasõlid, mis loomupärast SPF-i omavad on:
- porgandiseemneõli (SPF 38–40)
- vaarikaseemneõli (SPF 28–50)
- nisuiduõli (SPF 20)
- avokaadoõli (SPF 4–15)
- oliiviõli (SPF 2–8)
- kookosõli (SPF 2–8) (68)

Neid õlisid saab segada näiteks mesilasvaha ja tsinkoksiidiga, et valmistada veelgi tõhusam ja looduslikum kaitsevahend. Parimate tulemuste saavutamiseks on oluline kasutada mahesertifikaadiga toorainet ning teha enne kasutamist nahal väike test (68).

Ka Ecoshil on olemas toidulisand just selleks tarbeks, et sinu nahk oleks tervislikult kaitstud! Ecoshi Kuldjume on loodud just suveks ja neile, kes armastavad päikest, kuid soovivad samal ajal ka oma naha heaolu eest hoolitseda. Kuldjume toetab naha loomulikku pigmendi teket, aitab kaasa kauni päevitunud jume säilimisele ning pakub kaitset liigse päikesekiirguse ja kahjulike keskkonnamõjude eest. Kuldne jume on põhjamaalaste jaoks olnud alati tervisest, ilust ja elujõust pakatav välimuse märk. Toote koostisosad, nagu C-, B2-, B3- ja E-vitamiin, tsink, vask, viinamarjaseemne ekstrakt, luteiin, L-türosiin, beetakaroteen ja hüaluroonhape, toetavad naha pigmenteerumist, aitavad säilitada elavat jumet ning kaitsevad nahka keskkonnast tulenevate kahjustuste eest.

Läksime nüüd seoses D-vitamiini päikesest omastamisega nii kaugele reisima, aga tuleme kaugest kohtadest tagasi ja räägime nüüd edasi sellest, et kuidas me siis D-vitamiini toidust saame ja miks piisavaks D3-vitamiini saamiseks just 100 munakollast päevas ära peaks sööma.

ECOSH_D3_vitamiin_D-vitamiin_toidus_D-vitamiinirikkad_toiduained_on_ainult_rasvased_kalad_ja_kalaõlid

1. 2. D2-vitamiin taimsest toidust

Taimset D2-vitamiini võib leida teatud seentest ja pärmist. Kuid selle täpne sisaldus seentes võib väga kõikuda, sest D2-vitamiini teke sõltub olenevalt faktist, kui palju ultraviolettvalgust seened on saanud. Seetõttu võib D2-vitamiini kogus ühe portsjoni (100 grammi) seente kohta olla vägagi erinev – mõnikord üsna väike (nagu 0,1 μg (4 IU), teinekord aga juba märkimisväärne (56,1 μg (2242 IU)).

Taimset D2-vitamiini võivad vahel sisaldada ka D-vitamiiniga rikastatud toiduained (56, 57).

1. 3. D3-vitamiin vaid loomsest toidust ja samblikest

Ka D3-vitamiini saab toiduga vaid piiratult.

Peamisteks looduslikeks loomseteks D3-vitamiini allikateks on rasvane kala (mida peaksid igapäevaselt sööma umbes 100 grammi), tursmaksaõli, kalaõli, munakollane (mida peaksid igapäevase D-vitamiini vajaduse katmiseks ära sööma 100 tükki), või ja maks. D-vitamiini leidub ka mõnedes kunstlikult vitamiiniga rikastatud toiduainetes nagu piim, jogurt, kuid D-vitamiini osakaal nendes toitudes on äärmiselt tagasihoidlik. Lisaks sisaldavad rikastatud toiduained vahel hoopis D2-vitamiini (11).
Taimset ehk vegan D3-vitamiini leidub aga vähesel määral osades samblikes.

Allolev loetelu illustreerib hästi kui vähe me oma igapäevasest D-vitamiini vajadusest tegelikult toiduga kätte saame (kui me just igapäevaselt tursamaksaõli või lõhe ja forelli ei tarbi) ja miks D-vitamiini lisaks tarbimine niivõrd oluline on.

15 D-vitamiini sisaldavat toitu:

Tursamaksaõli, 1 spl: 34,0 mcg (1 360 IU) – 170% päevasest vajalikust kogusest
Forell 85 g: 16,2 mcg (645 IU) – 81%
Lõhe 85 g: 14,2 mcg (570 IU) – 71%
Seened (mis on olnud UV-valguse käes), ½ tassi: 9,2 mcg (366 IU) – 46%
Piim 2% (D-vitamiiniga rikastatud), 1 tass: 2,9 mcg (120 IU) – 15%
Soja-, mandli- ja kaerapiimad (D-vitamiiniga rikastatud), 1 tass: 2,5-3,6 mcg (100-144 IU) – 13-18%
Hommikusöögihelbed (D-vitamiiniga rikastatud), 1 portsjon: 2,0 mcg (80 IU) – 10%
Sardiinid (konserveeritud), 2 sardiini: 1,2 mcg (46 IU) – 6%
Munad (D-vitamiini sisaldab ainult munakollane), 1 suur: 1,1 mcg (44 IU)/1 suur – 6%
Veisemaks, 85 g: 1,0 mcg (42 IU) – 5% DV
Tuunikala (konserveeritud), 85 g: 1,0 mcg (40 IU) – 5%
Juust (Cheddar), 28 g: 0,3 mcg (12 IU) – 2%
Seened (Portabella), ½ tassi: 0,1 mcg (4 IU) – 1%
Kanafilee, 85 g: 0,1 mcg (4 IU) – 1%
Veisehakkliha, 85 g: 0 mcg (1,7 IU) – 0% (11, 32).

mcg (μg) – mikrogrammid portsjoni kohta
IU (International Unit) – rahvusvahelised ühikud portsjoni kohta
%DV (Percent Daily Value) – päevane väärtus protsentides
1 mcg (μg) D-vitamiini vastab 40 IU-le

2. Mis on D-vitamiin ja mis on erinevus D2-vitamiini (ergokaltsiferool) ja D3-vitamiini (kolekaltsiferool) vahel

2. 1. Kõigepealt teeme selgeks, et mis see päikesevitamiinina tuntud D-vitamiin siis täpselt on?

Kuigi nime järgi vitamiin – on D-vitamiini aktiivne vorm (kolekatsiferool) tegelikult organismis väga mitmekülgset toimet omav hormoonilaadne ühend, mis on vajalik kuni 3000-le erinevale organismi protsessile.

Seega on D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool hoopis hormoon, mida on kehas vaja paljude erinevate protsesside jaoks.

Kolekaltsiferoolid on rasvlahustuvad, sarnase ehitusega bioaktiivsed prohormoonid nagu kolekaltsiferool (vitamiin D3) ja ergokaltsiferool (vitamiin D2). Kuigi nende struktuur erineb pisut, seonduvad nad mõlemad D-vitamiini retseptoritega ning võivad kehas täita ka sarnaseid ülesandeid.

Tegemist on rasvlahustuvate sekosteroidide rühmaga, mis toetavad muuhulgas kaltsiumi, fosfori ja magneesiumi imendumist ning mõjutavad nii luude, lihaste, hammaste kui ka immuunsüsteemi talitlust.

Kolekaltsiferoolid on rasvlahustuvad, sarnase ehitusega bioaktiivsed prohormoonid nagu kolekaltsiferool (vitamiin D3) ja ergokaltsiferool (vitamiin D2).

Rasvlahustuval D-vitamiinil on kehas mitmekülgne ja elutähtis roll. Ehkki saame seda loomulikul teel päikesekiirguse kaudu, on põhjamaise eluviisiga inimestel sageli keeruline piisavat kogust omastada – seda eriti sügis-talvisel perioodil.

D2-vitamiin (ergokaltsiferool) ja D3-vitamiin (kolekaltsiferool) on selles rühmas kõige olulisemad. Kohe selgitamegi veidi lähemalt vitamiinide D2 ja D3 peamisi erinevusi.

2. 2. Mis on D2-vitamiin ehk ergokaltsiferool?

D2-vitamiini ehk ergokaltsiferooli toodavad selgrootud, mõned taimed ja seened ning selle tootmist soodustab ultraviolettvalgus.

Seega leidub D2-vitamiini looduslikult ainult seentes ja pärmis. Enamik D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid, nagu teraviljad, apelsinimahl ja taimne piim, sisaldavad samuti enamasti just D2-vitamiini ning seda tooraine soodsama hinna tõttu.

Ka toidulisandid, mis sisaldavad peamise koostisosana D2-vitamiini, maksavad mõnikord samal põhjusel vähem kui D3-vitamiini sisaldavad toidulisandid.

D2-vitamiini sissevõtmisel imendub see peensooles, kust see transporditakse maksa, mis muudab selle 25-hüdroksüvitamiiniks D2. Seejärel liigub see edasi neerudesse, kus see muundatakse D-vitamiini aktiivseks vormiks – kaltsitriooliks (1, 2, 58).

2. 3. Mis on D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool?

D3-vitamiini ehk kolekaltsiferooli toodab keha siis, kui päikesevalgus imendub nahka – täpsemalt tekib kolekaltsiferool nahas 7-dehüdrokolesteroolist päikese (või ultraviolettvalguse UV) abil, kui UV-indeks on 3 või rohkem (1, 2).

Kui nahk neelab päikesevalgust, muudab keha päikesevalguse D3-vitamiiniks, mis seejärel transporditakse maksa, kus see muundatakse 25-hüdroksüvitamiiniks D3.

Seejärel muundatakse see neerudes kaltsitriooliks, mis on D-vitamiini aktiivne vorm, mida keha saab ka kasutada. D3-vitamiini võib vähestes kogustes leida ka teatud loomsetes toiduainetes, nagu munakollased, veisemaks ja rasvased kalad, nagu lõhe ja sardiinid (58).

Oluline on teada sedagi, et kuigi D2 ja D3 toimivad kehas sarnasel viisil, viitavad mõned teadusuuringud D3 tõhusamale mõjule kaltsiumi taseme tõstmisel, vereseerumi D-vitamiini taseme tõstmisel ja ka immuunsüsteemi reguleerimisel. Samas on olemas ka uuringuid, mille järgi mõlemad vormid suurendavad vere D-vitamiini taset võrdselt (53, 54, 55).

Kui päikesest ei piisa, saab keha D-vitamiiniga toetada toidulisandite abil. See on eriti oluline Põhja-Euroopas, kus sügis-talvisel perioodil napib loomulikku päikesevalgust ning organismi D-vitamiini tootmine võib oluliselt väheneda.

Seetõttu peaks piisava koguse D-vitamiini kätte saamiseks sööma rohkem D3-vitamiinirikkaid toite või tarbima vajadustele vastavaid D3-vitamiini toidulisandeid, kuna piisav D-vitamiini tase on meie tervisele lihtsalt ülimalt oluline.

Päevitamine_rannas_koos_piknikuga

3. D-vitamiini kehas aktiveerumine ja imendumine

Selleks et D2- ja D3-vitamiin saaksid kehas oma olulisi ülesandeid täita, peavad need peale kehasse jõudmist kõigepealt läbima kaks järjestikust muundumisprotsessi. Enne seda on nad oma algsel kujul kehas veel mitteaktiivsed ja ootavad justkui äratust.

3. 1. D-vitamiini kehas bioloogiliselt aktiivseks hormooniks ehk kaltsitriooliks muutmine

Kaltsidiooli moodustumine. Esimesena muudab maks D-vitamiini keemilist struktuuri, luues aine nimega kaltsidiool. Just kaltsidooli kujul talletub D-vitamiin ka sinu organismis, oodates oma järgmist sammu.
Kaltsidiooli muutmine kaltsitriooliks. Järgnevalt astuvad mängu neerud, mis muudavad kaltsidooli aktiivseks kaltsitriooliks. See ongi D-vitamiini toimiv ja bioloogiliselt aktiivne vorm – tõeline töörügaja, kes aitab sinu kehal omastada kaltsiumi, hoida luid normaalsetena, toetada immuunsüsteemi ja reguleerida paljusid muidki elutähtsaid protsesse.

Seetõttu võib öelda, et D-vitamiin ei ole rangelt võttes vitamiin, vaid pigem eelhormoon – ühend, mille keha ise vajadusel aktiivseks hormooniks muudab. Nii nagu kõigil hormoonidel, on ka kaltsitrioolil organismis oma „lukud“ ehk retseptorid, mis asuvad näiteks lihas-, luu- ja immuunrakkudes. Nendega seondudes saab ta oma toimeid ellu viia – justkui võti, mis avab õige ukse.

3. 2. Kuidas aga D-vitamiin organismi jõuab? Päike vs toit

Nagu just selgitasime, siis enne, kui D2 ja D3 saavad kehas oma rolli täita, tuleb neil läbida kaks muundumisprotsessi – esmalt maksas ja seejärel neerudes.

Kuid nende teekond algab juba ammu enne seda, olenevalt sellest, kas vitamiin pärineb toidust või päikesevalgusest:

Toidust saadud D-vitamiin. Loomset päritolu toitudest omastatud D3-vitamiin imendub peensooles passiivse difusiooni teel. See on lihtsaim mehhanism, mille abil molekulid plasmamembraani läbivad. Passiivse difusiooni ajal lahustub molekul fosfolipiidide kaksikkihis, hajub läbi selle ja lahustub seejärel membraani teisel küljel. Sealt liigub D-vitamjin edasi maksa, kus moodustub 25-hüdroksükolekaltsiferool – D-vitamiini vereringes ringlev vorm, mille taset organismis ka mõõdetakse.
Päikesevalguse kaudu tekkinud D-vitamiin. Päikesekiirguse, täpsemalt UVB-kiirte mõjul sünteesitakse nahas 7-dehüdrokolesteroolist kolekaltsiferool (D3). Ka see liigub edasi maksa, kus ta muudetakse samaks 25-hüdroksükolekaltsiferooliks. Lõplikult aktiveerub vitamiin D mõlemal juhul just neerudes, kus tekib kaltsitriool – hormoon, mis täidab D-vitamiini bioloogilisi rolle, alates kaltsiumi ainevahetusest kuni immuunsüsteemi toetamiseni (1, 10).

4. Põletike, kolesterooli ja D-vitamiini omavaheline seos

Peamiselt tekivad põletikud kehas stressist, pingest ja üleväsimusest. Põletike tekkega annab organism teada, et väsinud keha vajab puhkust ja rahu ning immuunsüsteem asub põletiku korral keha sisekeskkonna tasakaalu eest võitlusse (17, 18).

Kolesterool on inimese kehas tähtsaim põletikuvastane aine, mida maks toodab intensiivselt nii vaimse kui füüsilise pinge olukorras.

Kolesteroolist hakkab aga organism tootma kõiki keha kaitseks vajalikke põletikuvastaseid hormoone, sealhulgas ka D3-vitamiini. D3-vitamiini puudusel tõuseb organismis kolesterooli tase, et intensiivistada põletike elimineerimiseks D3-vitamiini sünteesi (12, 13, 14, 15, 16, 19).

ECOSH_D3_vitamiin_D-vitamiini_rollid_ja_tervisekasud

5. Milline on D-vitamiini roll kehas, millised on D-vitamiini tervisekasud ja mida on D-vitamiini kohta uuritud

D-vitamiin on päikesevalguse kingitus, mis toetab meie keha seestpoolt – see aitab hoida luid, lihaseid ja hambaid normaalsetena, toetab immuunsüsteemi ja osaleb paljudes eluliselt olulistes protsessides. Allpool toomegi välja peamised kasud, mida piisav D-vitamiini tase endaga kaasa toob.

5. 1. Aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele ja ärakasutamisele

D-vitamiin toetab meie keha võimet omastada elutähtsaid mineraale – kaltsiumi ja fosforit – ning suunata need õigesse kohta, kus neid kõige enam vaja on, nagu luustikku ja hammastesse.

5. 2. Aitab kaasa normaalsele vere kaltsiumisisaldusele

See tasakaalukas vitamiin aitab hoida meie vere kaltsiumitaseme stabiilsena, mis on samuti lihaste, luude ja hammaste terviseks oluline.

D-vitamiinil on tähtis roll osaleda kaltsiumi ja fosfori imendumises/ärakasutamises, aidates hoida normaalsena nii luud, hambad kui ka kaltsiumisisaldus veres.

5. 3. Aitab hoida luid normaalsetena

D-vitamiin aitab meie kehal luude eest kanda hoolt – et need püsiksid elujõulised ja toetaksid meie igapäevaseid tegemisi.

Erinevad D-vitamiini rollid inimkehas on jätkuvalt huvipakkuv uurimisobjekt ka teadlaste jaoks ja nii on selle vitamiini toimet mõistagi uuritud ka seoses luustikuga. Ka uuringute põhjal on järeldatud, et piisavad D-vitamiini kogused koos kaltsiumiga on tõepoolest normaalse luustiku jaoks vägagi olulised (1, 31, 33, 34, 25).

5. 4. Aitab hoida lihaste talitlust normaalsena

D-vitamiin osaleb ka lihaste – sealhulgas südamelihase talitluses. Kuigi lihased vajavad toimimiseks paljut muudki, on D-vitamiin üks neist vaiksetest toetajatest, kes aitab hoida meie liikumisvõime sujuva ja tasakaalus (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8).

Muuseas, ühes 2017. aasta uuringus leidsid teadlased, et inimestel, kellel oli rohkem keha rasvavaba massi ja lihasmassi, oli ka kõrgem aktiivse D-vitamiini tase (43, 44).

5. 5. Aitab hoida hambaid normaalsetena

D-vitamiin on peidus ka kauni naeratuse taga – ta aitab hoida hambad normaalsed ja on seega oluline osa kogu suu tervisest.

Seda, et D-vitamiin hoiab luud ja hambad normaalsetena, kuna aitab hallata selliste elutähtsate toitainete, nagu kaltsiumi ja fosfori taset organismis on tõestanud ka mitmed uuringud (30, 31, 44).

5. 6. Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele

D-vitamiin mängib rolli ka immuunsüsteemi talitluses. See soe valgusvitamiin aitab meie immuunsüsteemil toimida tasakaalukalt, et keha oskaks ennast paremini kaitsta ja hoida.

D-vitamiini olulisust immuunsüsteemi normaalse toimimise jaoks on tõestanud ka teaduslikud uuringud (29, 35, 37).

5. 7. Osaleb rakujagunemise protsessis

D-vitamiin osaleb rakkude jagunemise protsessis, mille käigus lähterakk jaguneb kaheks (või enamaks) tütarrakuks ning mis on keharakkude uuendamiseks oluline kogu elu jooksul.

D-vitamiin on seega kaaslane elu loomulikus uuenemises – ta toetab rakkude jagunemist, aidates kehal end rahulikult ja sujuvalt uuendada (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8).

Tegelikult on D-vitamiini uuritud seoses kümnete teistegi võimalike kasuteguritega, aga kuna teadlased ei ole kõikide nende kasutegurite suhtes veel üksmeelele jõudnud, siis ei saa me seda loetelu kõikidest uuringutest siin hetkel ka välja tuua.

D vitamiini puuduse sümptomid

6. D-vitamiini puuduse põhjused ja riskitegurid – kellel on vitamiinipuuduse risk suurim?

D-vitamiini puudus on üleilmne probleem, mis ohustab eri vanuses ja erineva elustiiliga inimesi. Kõrgeim risk on neil, kes saavad vähe päikesevalgust – olgu see siis istuva eluviisi, vanuse, liikumispiirangute, terviseprobleemide või lihtsalt põhjamaise kliima tõttu. Eriti haavatavad on just eakad inimesed, sest vananedes väheneb organismi võime D-vitamiini nahas sünteesida märgatavalt (11).

Peamiseks puuduse põhjuseks ongi kahe olulise allika – päikesevalguse ja D-vitamiini sisaldava toidu – vähesus. Kuna D-vitamiini leidub looduslikult vaid väga piiratud toiduainetes ning paljud inimesed viibivad suure osa ajast siseruumides, on D-vitamiini vaegus maailmas laialt levinud.

Hinnanguliselt kannatab D-vitamiini puuduse all ligikaudu 50% maailma elanikkonnast (10). Eestis on aga olukord veelgi tõsisem (9).

Näiteks näitas üks Tartu Ülikooli teadlaste uuring, et Eestis elavatel inimestel esineb D-vitamiini vähesust aastaringselt. 80%-l uuringus osalejatest jäi D-vitamiini tase seerumis alla optimaalse taseme aga ka sügisel, kus nö iga inimese päikesepatareid peaksid ju suvisest päikesest veel täis olema. Tõsine D-vitamiini puudus (tase alla 50 nmol/L – hüpovitaminoos) esines aga 29%-l eestlastest (9).

Kuna päikesevalgust on meie laiuskraadil võimalik D-vitamiini sünteesiks piisavalt saada vaid suvekuudel, on eriti sügisel, talvel ja kevadel soovitatav võtta mõnda kvaliteetset D-vitamiini toidulisandit – seda just neile, kes ei saa igapäevaselt viibida päikese käes ega tarbi regulaarselt ka D-vitamiini sisaldavat toitu.

Meelepärase ja tipptasemel kvaliteediga D-vitamiini toidulisandi leiab endale igaüks siit.

D-vitamiini puuduse riskigrupid kes vajavad D-vitamiini lisaks:

Imikud, rinnalapsed (kuna rinnapiimas on D-vitamiin piiratud) ja alla 5-aastased lapsed.
Puuetega inimesed, kuna nad käivad sageli harvemini õues.
Rasedad ja imetavad naised.
Üle 65-aastased täiskasvanud, kuna selles vanuses ei tooda inimesed enam oma nahast D3-vitamiini nii tõhusalt.
Menopausi ikka jõudvad naised (kuna sellel ajal vajavad luud östrogeeni taseme muutuste tõttu kindlasti tuge).
Kontoritöötajad, kes viibivad palju siseruumides.
Tumedama nahaga inimesed, kuna neil on rohkem melaniini, seega imendub D3-vitamiini tekitamiseks vähem UV-kiirgust. Seepärast vajavad nad D3-vitamiini tootmiseks rohkem päikese käes viibimist kui heledama nahaga inimesed.
Kõrge rasvaprotsendiga inimesed, kuna rasvarakud seonduvad D-vitamiiniga ja takistavad selle sisenemist vereringesse.
Veganid ja taimetoitlased.
Mõned terviseseisundid ja meditsiinilised probleemid võivad samuti raskendada D-vitamiini omastamist, sealhulgas:
- neeruhaigus või kui neerud ei suuda D-vitamiini toota;
- maksahaigus;
- põletikulised soolehaigused;
- teatud tüüpi vähk;
- Crohni tõbi;
- tsöliaakia;
- kroonilised põletikulised haigused;
- hüperparatüreoidism;
- maovähendusoperatsioon;
- tsüstiline fibroos ja tsöliaakia.
Isikud, kes tarbivad teatud ravimeid, mis kõik võivad pärssida D-vitamiini ainevahetust:
- kortikosteroidravimid nagu prednisoon (Deltasone, Rayos ja Prednicot);
- kehakaalu langetavad ravimid nagu orlistat (Xenical ja Alli);
- kolesterooli alandavad ravimid, näiteks kolestüramiin (Questran, LoCholest ja Prevalite);
- HIV ja AIDSi ravimid (22, 23, 24, 25, 59).

ECOSH_D3_vitamiin_D-vitamiini_puudus_ja_D-vitamiini_puuduse_tunnused

7. D-vitamiini puudus – milliseid sümptomeid võib D3-vitamiini vaegus põhjustada?

D-vitamiini puudus võib põhjustada:

luuvalu ja seljavalu;
muutuseid luu tiheduses ja tõsise puuduse korral skeleti muutuseid;
hammaste nõrgenemist;
väsimust ja kurnatust;
kaalutõusu;
kõrget vererõhku;
külmetusele vastuvõtlikum olemist;
lihaste (sh ka südamelihase) funktsiooni halvenemist (nt lihaskorseti nõrkus, lihaskrambid, -jäikus ja -valu);
meeleolu kõikumist ja kurvameelsust;
toitainete nagu näiteks kaltsiumi imendumise langust soolestikus 15% -ni (inimesed kellel ei ole D-vitamiini puudust omastavad tavaliselt kaltsiumi 60-80%) (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 22, 25, 26, 27, 28, 29, 30).

8. Pikaajalise D-vitamiini puudusega seotud tüsistused

Pikaajaline tõsine D-vitamiini puudus võib põhjustada:

Luu mineraliseerumise halvenemist, luude nõrgenemist ja kahjustusi, mis põhjustavad luid pehmendavaid seisundeid, sealhulgas rahhiiti lastel (2, 46).
Rahhiit võib omakorda põhjustada luustiku deformatsioone ja valu, hammaste kõrvalekaldeid ja arenguhäireid (3).
Osteomalaatsiat täiskasvanutel ja noorukitel, kus luud on mineralisatsiooni häire tõttu pehmenenud ja nõrgad. Osteomalaatsia nähud ja sümptomid on sarnased lastel esineva rahhiidiga ja hõlmavad samuti luude deformatsioone, valu ja muud (3, 46).
Luude hõrenemist (osteoporoosi). Üks huvitav fakt on aga see, et väidetavalt võib lapsepõlves ja teismeliseeas piisava kaltsiumi ja D-vitamiini tarbimine vähendada osteoporoosi tekkimise ohtu ka hilisemas eas (14, 46). Oluline on teada sedagi, et tänu hormonaalsetele muutustele menopausieas, on just luud need – mis esimese nö paugu saavad. Seetõttu on ka selles eas oluline tagada, et D-vitamiini tase oleks pidevalt normis.
Kognitiivseid häireid vanematel täiskasvanutel (6).
Kaltsiumi imendumise langust soolestikus 15% -ni. Näiteks omastavad inimesed (kellel ei ole D-vitamiini puudust) tavaliselt kaltsiumi 60-80% (2).
Suurenenud probleeme südame-veresoonkonnaga (6).
Teatud tüüpi kasvajaid. Madalat D-vitamiini taset on seostatud ka suurenenud riskiga teatud tüüpi kasvajate tekkeks (6, 7, 8, 18, 32, 46).
Lisaks sagedamini haigestumist ja viirustele vastuvõtlikum olemist. Teadaolevalt on D-vitamiin seotud immuunrakkude, sealhulgas T-rakkude ja makrofaagide tööga, mis kaitsevad keha patogeenide ja viiruste eest (15).
Probleeme hammaste- ja suuõõnega. D-vitamiini puudust seostatakse ka suuõõne haiguste ja paljude suuprobleemide, nagu kaaries, hambadefektid, parodontiit suurema riskiga ning põhjusega, miks suuhaiguste ravi tihti ebaõnnestub (31).

9. Tasub teada!

D-vitamiin on rasvlahustuv ning imendub seetõttu organismis paremini lahustatuna õlis või võttes koos rasvarikka toiduga. Ecoshi D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool on saadud lambavilla lanoliinist ja selle vedelad versioonid on lahustatud meeldivamaitselises kookosõlis, või omega-3 ja -6 rikkas kanepiseemneõlis. Viimane on kasvatatud puhtas Eesti looduses.
Ecoshi vedelad D3-vitamiinid on villitud klaaspipetiga varustatud pudelitesse, millega on mugav doseerida vajalikke koguseid.
Oluline on teada, et päikesekaitsekreemi kasutamine takistab nahas D-vitamiini sünteesi (20).
Huvitav fakt on see, et suvisel ajal ilma kaitsekreemita päikese käes olles toodab nahk D-vitamiini ainult esimese 10-30 (osadel andmetel aga 15-20) min jooksul. Šveitsis saab näiteks 1000 IU D-vitamiini kätte juba 10–15 minutiga. Peale seda D vitamiini tootmine lõpeb, sest organism kaitseb end sel moel liialt suure koguse D-vitamiini eest. D-vitamiini tarbides või piisavalt päikese käes viibides on normaalne D-vitamiini tase veres 150 -230nmol/l (20, 21).
D-vitamiini puuduse käes kannatab 50% kogu maailma ja 80% Eesti elanikkonnast (9).
IU (rahvusvaheline ühik) – aine kogus, millel on teatud bioloogiline toime
mcg (mikrogramm) või µg (mikrogramm)
1 mcg (või ug) = 40 IU
Päikeselistelt maadelt talvel Eestisse saabudes püsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult 3–4 nädalat.
Kui sul on D3-vitamiini puudus, on soovitatav D-vitamiini toidulisandina juurde manustada. Siit valikust leiad sobiva D-vitamiini igale pereliikmele:

D3-vitamiini puuduse käes kannatab enamik Eestis elavaid inimesi, aga õnneks on selle vastu olemas lihtne abi! Kui piisavalt päikesevalgust sinuni ei jõua, lõhe iga päev ei taha ja 100 munakollast lihtsalt ära süüa ei suuda – siis on D3-toidulisandite tarbimine väga lihtsaks viisiks oma D-vitamiini taseme normis hoidmiseks. D-vitamiini toidulisandeid tarbides ei maksa aga unustada, et see vitamiin on rasvlahustuv ja tahab enda paremaks imendumiseks seda, et teda võetaks koos rasvase toiduga.

10. Kuidas ma saan teada, kas mul on D-vitamiini puudus?

D-vitamiini taset saab mõõta perearstide juures või kõikides polikliinikutes. D-vitamiini saab mõõta ka eralaboris Synlab. D-vitamiini tase veres võiks olla vahemikus 75 nmol/l-kuni 175 nmol/l. Selline tase peab olema tagatud kogu aasta vältel (9).

11. Milliste ühikutega D-vitamiini taset veres mõõdetakse?

Eestis mõõdetakse D-vitamiini taset veres nmol/l ehk nanomooli liitri kohta.

D-vitamiini tasemed on võetud raamatust „D vitamiini revolutsioon“ Soram Khalsa, M.D.
Tartu Ülikooli Kliinikumi D-vitamiini teabelehel viidatakse, et maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel on 10 000 IU ehk 250 mcg.

ECOSH_D3_vitamiini_tasemed_milline_on_vere_normaalne_D-vitamiini_tase

12. D3-vitamiin ja soovituslikud manustamise kogused olenevalt sinu D-vitamiini tasemest

Sinu D-vitamiini tase veres	Minimaalne vajalik D-vitamiini päevaannus defitsiidi korrigeerimiseks + optimaalne septembrist-maini päevannus	D-vitamiini päevaannus kokku
80 nmol/l	0 µg + 30 µg	30 µg = 1200IU
70 nmol/l	10 µg + 30 µg	40 µg = 1600IU
60 nmol/l	20 µg + 30 µg	50 µg = 2000IU
50 nmol/l	30 µg + 30 µg	60 µg = 2400IU
40 nmol/l	40 µg + 30 µg	70 µg = 2800IU
30 nmol/l	50 µg + 30 µg	80 µg = 3200IU
20 nmol/l	60 µg + 30 µg	90 µg = 3600IU
10 nmol/l	70 µg + 30 µg	100µg = 4000IU

13. Mida tähendab D3-vitamiini toodete taga olev ühik IU, mcg või µg?

IU on rahvusvaheliselt määratud bioloogiliselt toimiva aine kogus mingis aines (nt toidulisandis), mille kangust väljendatakse järgmiste ühikutena:

IU (International Unit),
mcg (mikrogramm) või µg (mikrogramm).

NB! Mikrogrammide (mcg) ja Internation Units (IU) omavahelist suhet arvutatakse nii:

1 mcg (või µg) = 40 IU
Nt: 25 mcg x 40= 1000 IU-d D3-vitamiini

14. D-vitamiin – üldised soovitatavad päevased tarbimiskogused (RDA)

D-vitamiini toime avaldub kõige paremini siis, kui manustad seda piisavas ja õiges koguses. Kuna piisav D-vitamiini annus võib erinevatel inimestel olla erinev, siis ainus viis olla kindel, et sinu D-vitamiini tase veres on rahuldav – on paluda oma perearstilt D-vitamiini vereanalüüsi (11).

14. 1. Soovitatav annus lastele

0-12 kuud poisid ja tüdrukud (piisav tarbimine (AI)): 10 mcg (400 IU) päevas
1–13-aastased poisid: 15 mcg (600 IU) päevas
14–18-aastased poisid: 15 mcg (600 IU) päevas
1–13-aastased tüdrukud: 15 mcg (600 IU) päevas
14–18-aastased tüdrukud: 15 mcg (600 IU) päevas

14. 2. Soovitatav annus 19-50-aastastele täiskasvanutele

Mehed: 15 mcg (600 IU) päevas
Naised: 15 mcg (600 IU) päevas

14. 3. Soovitatav annus täiskasvanutele 51-70-aastatele ja 70+ aastastele täiskasvanutele

51–70 aastased mehed: 15 mcg (600 IU) päevas
70+ aastased mehed: 20 mcg (800 IU) päevas
51–70-aastased naised: 15 mcg (600 IU) päevas
70+ aastased naised: 20 mcg (800 IU) päevas

14. 4. Soovitatav annus raseduse korral

14–18 aastased: 15 mcg (600 IU) päevas
19–50 aastased: 15 mcg (600 IU) päevas

14. 5. Soovitatav annus imetavale emale

14–18 aastased: 15 mcg (600 IU) päevas
19–50 aastased: 15 mcg (600 IU) päevas (3).

ECOSH_D3_vitamiini_määraja_milline_D3-vitamiin_sobib_sulle_kõige_paremini

15. D-vitamiini määraja: D-vitamiini toidulisandid Ecoshi valikus, kus igaühele leidub oma – millist D-vitamiini siis tarbida?

Iga inimene on ainulaadne – erineva vanuse, eluviisi ja vajadustega. Just seetõttu on Ecosh loonud mitmekülgse valiku D-vitamiini toidulisandeid ja seda ikka selleks, et igaüks leiaks endale sobivaima vormi, tugevuse ja koostisega toote.

Meie südamesoov on pakkuda lahendusi nii väikestele kui suurtele, nii taimetoitlastele kui ka neile, kes eelistavad klassikalist lähenemist.

Ecoshi valikus on lausa 7 erinevat D-vitamiini toidulisandit:

Kuidas aga nende seast endale just see õige valida? Vaatamegi nüüd koos lähemalt erinevate D-vitamiini eeliseid ja erinevusi.

15. 1. LIPOSOOMNE D3-VITAMIIN – täiskasvanutele eriti tõhusaks imendumiseks

Liposoomne D3-vitamiin on Ecoshi uuenduslik valik neile, kes otsivad maksimaalset imendumist ja oma immuunsüsteemile, luudele ja lihastele veelgi tõhusamat toetust. Põhjuste kohta, miks liposoomsed vitamiinid teistest nii mitmeid kordi efektiivsemad on, loe edasi siit:

Liposoomse D3-vitamiini peamised eelised:

Tõhus imendumine: Tänu liposoomsele tehnoloogiale imendub D3-vitamiin organismis paremini, tagades nii ka efektiivsema toime.
Immuunsüsteemi tugi: Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
Luude ja lihaste tervis: Toetab kaltsiumi imendumist ning aitab hoida normaalsena luid ja hambaid ning lihaste talitlust.
Sobib tundlikele: Laktoosi- ja gluteenivaba ning sobib ka toidutalumatusega inimestele..

Sobib eriti hästi:

Inimestele, kellel on suurenenud D-vitamiini vajadus, eriti päikesevaesel perioodil.
Neile, kes liiguvad vähe päikesevalguse käes.
Füüsilise ja vaimse koormuse korral.
Krooniliste terviseprobleemide ja nendest taastumise puhul.

Kui palju D3-vitamiini sisaldab?

Päevane annus (1 kapsel) sisaldab D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) 4000 IU / 100 μg.

15. 2. LIPOSOOMNE VEGAN D3-VITAMIIN – eriti tõhusaks imendumiseks täiskasvanutele, veganitele ja taimetoitlastele

“Liposoomne Vegan D3-vitamiin” on hoolikalt valitud taimne lahendus neile, kes soovivad tugevdada oma immuunsust ja luude tervist maksimaalse imendumisega ilma loomsete koostisosadeta. Liposoomse Vegan D3-vitamiini eeliste kohta leiad põhjalikumat lugemist siit.

Liposoomse Vegan D3-vitamiini peamised eelised:

100% taimne päritolu: D3-vitamiin (kolekaltsiferool) on saadud samblikust, sobides seega veganitele ja ka kõikidele teistele, kes loomseid koostisosi vältida soovivad.
Liposoomne tehnoloogia: Tagab D3-vitamiini parema imendumise ja tõhusama kohaletoimetamise rakkudesse, suurendades nii ka selle biosaadavust.
Toetab immuunsüsteemi: Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
Luude ja lihaste tervis: Toetab kaltsiumi imendumist ning aitab hoida luid, hambaid ja lihaste talitlust normaalsena.
Sobib tundlikele inimestele: Toode on laktoosi- ja gluteenivaba ning ei sisalda säilitusaineid ega geneetiliselt muundatud organisme, sobides seega ka toidutalumatusega inimestele.
Pikem säilivusaeg: Pulbriline liposoomne vorm tagab pikema säilivuse võrreldes vedelate variantidega.

Sobib eriti hästi:

Veganitele ja taimetoitlastele.
Inimestele, kellel on lanoliini talumatus.
Neile, kes soovivad parandada D-vitamiini imendumist.
Toidutalumatusega inimestele.
Neile, kes otsivad säilitusainetevaba ja GMO-vaba toidulisandit.

Kui palju D3-vitamiini sisaldab?

Päevane annus (1 kapsel) sisaldab D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) 3000 IU / 75 μg

15. 3. K2 + D3 VITAMIIN luude ja lihaste toetuseks – täiskasvanutele

See K2 + D3 vitamiinikompleks, kus sisaldub üks maailma kvaliteetseim ja paremini imenduv Kappa K2-vitamiin, toetab sind seal, kus keha seda kõige rohkem vajab – luude tugevuses, lihaste töös ja südame-veresoonkonna heaolus, ühendades teaduspõhisuse ja puhtuse parimal võimalikul moel. Selle kohta, mida K2 vitamiinide kohta teadma peaksid, saad lugeda siit.

K2 + D3 vitamiinikompleksi peamised eelised:

Aitab kaasa luukoe normaalsele moodustumisele ja luude tugevusele.
Toetab lihaste normaalset talitlust.
Aitab kaasa vereringe ja vere normaalse hüübimise toetamisele.
Aitab säilitada hammaste ja immuunsüsteemi normaalset talitlust.
Sisaldab patenteeritud ja 99,7% täielikult trans K2 MK-7 vormi, mis on kõrgeima imendumisvõime ja bioaktiivsusega.
Toodetud kemikaalivabalt, GMO-vabalt ning on Kosher ja Halal sertifikaatidega.
K2VITAL® K2-vitamiin on rahvusvaheliselt tunnustatud puhtuse ja kvaliteedi standard.

Sobib eriti hästi:

Neile, kes soovivad tugevdada oma luid, lihaseid, veresoonkonda ja immuunsüsteemi.
Inimestele, kelle toidulaud ei pruugi pakkuda piisavalt K2 ja D3 vitamiini – mida on tavatoidust tihti keeruline kätte saada.
Kõigile, kes hindavad maailma parimat tippkvaliteeti, puhtust, tõhusust ja rahvusvaheliselt tunnustatud koostisosi.

Kui palju D3-vitamiini ja K2 vitamiini sisaldab?

Päevane annus (1 tilk) sisaldab:

D3-vitamiini (kolekaltsiferool): 2000 IU / 50 μg
K2 vitamiin (MK7): 45 μg

15. 4. D3-VITAMIIN 4000IU kapslis koos kanepiseemne jahuga – täiskasvanutele, kes eelistavad kapsleid

Immuunsüsteemi ja luude toetuseks loodud kõrge kontsentratsiooniga D3-vitamiini kapslid koos kanepiseemnejahuga sobivad just neile, kes otsivad tõhusat tuge päikesevaesel ajal või kellel on suurem vajadus D-vitamiini järele.

D3 VITAMIIN 4000IU peamised eelised:

Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
Toetab luude ja hammaste normaalset seisundit.
Aitab hoida lihaste talitlust.
Osaleb rakujagunemise protsessis, toetades organismi uuenemist.
Sisaldab 4000 IU rasvlahustuvat D3-vitamiini looduslikust lanoliinist.
Kapslid on valmistatud Eestis kasvatatud kanepiseemnejahu baasil.

Sobib eriti hästi:

Täiskasvanutele, kes soovivad tugevdada oma immuunsüsteemi ja toetada luude tervist eriti sügis-talvisel perioodil või suurenenud D-vitamiini vajaduse korral.

Kui palju D3-vitamiini sisaldab?

Päevane annus (1 kapsel) sisaldab D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) 4000 IU / 100 μg

15. 5. VEDEL D3 VITAMIIN, 4000-IU tilk, kookosõliga 10ml – täiskasvanutele, kes eelistavad vedelal kujul D-vitamiini ja kookosehõngu

Eestis toodetud vedelal kujul D3-vitamiin, mis on lahustatud kvaliteetses kookosõlis, sobib suurepäraselt neile, kes eelistavad mugavat ja kiiresti imenduvat alternatiivi kapslitele.

VEDEL D3 VITAMIIN, 4000-IU kookosõliga peamised eelised:

Toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust.
Aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena.
Toetab lihaste normaalset tööd.
Osaleb rakujagunemise protsessis.
Kookosõlipõhine – parema D3 vitamiini imendumise ja maheda maitsega
Vedel vorm võimaldab paindlikku doseerimist ning sobib neile, kellel on raskusi kapslite neelamisega.
Mugavas pipetiga klaaspudelis ja lihtne doseerida.

Sobib eriti häsi:

Täiskasvanutele, kes otsivad tõhusat ja mugavat D-vitamiini vormi sügis-talviseks kasutuseks või aastaringseks toetuseks.
Neile, kes eelistavad kapslite asemel vedelat toidulisandit.

Kui palju D3-vitamiini sisaldab?

Päevane annus (1 tilk) sisaldab D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) 4000 IU / 100 μg.

15. 6. VEDEL D3 VITAMIIN, 4000-IU tilk, kanepiseemneõliga 10ml – täiskasvanutele, kes eelistavad vedelal kujul D-vitamiini ja maiseid maitseid

Tõhus ja mitmekülgne kanepiõliga D3-vitamiin vedelal kujul, mis ühendab endas Põhjamaade vajadustele vastava tugeva vitamiinidoosi ja loodusliku kanepiseemneõli baasi, tagab ka parema imendumise ja kasutusmugavuse.

VEDELA D3 VITAMIIN, 4000-IU tilk, kanepiõliga peamised eelised:

Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
Osaleb rakujagunemise protsessis ja toetab organismi uuenemist.
Toetab kaltsiumi ja fosfori imendumist ning hoiab vere kaltsiumisisalduse normaalsena
Aitab hoida luid, hambaid ja lihaste talitlust normaalsetena.
Vedel vorm võimaldab paindlikku doseerimist ning sobib neile, kellel on raskusi kapslite neelamisega.
D-vitamiin on rasvlahustuv ning imendub seetõttu organismis paremini lahustatuna õlis või võttes koos rasvarikka toiduga. Ecoshi D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool on saadud lambavilla lanoliinist ja lahustatud oomega-3 ja -6 rikkas kanepiseemneõlis. Viimane on kasvatatud puhtas Eesti looduses.
Sisaldab lisaks kanepiseemneõlile ka MCT kookosõli, mis toetab vitamiini paremat imendumist.
Villitud mugavasse pipetiga klaaspudelisse.
Toodetud Eestis, puhtast lanoliinist saadud kolekaltsiferooliga.

Sobib eriti hästi:

Täiskasvanutele, kes eelistavad vedelat D-vitamiini.
Neile, kes otsivad alternatiivi kapslis toodetele, kuid soovivad ka kvaliteetset taimset õlibaasi.
Kõigile, kes vajavad tõhusat D-vitamiini toetust pimedal ja päikesevaesel hooajal.

Kui palju D3-vitamiini sisaldab?

Päevane annus (1 tilk) sisaldab D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) 4000 IU / 100 μg

15. 7. VEDEL LASTE D3 VITAMIIN, 400IU tilk, kookosõliga 10ml – 1 tilk tagab lastele täpselt paraja päevase koguse

Lastele loodud vedel D3-vitamiin on maheda ja neutraalse maitsega, toetades lapse kasvu ja immuunsust just siis, kui päikesevalgust napib.

VEDELA LASTE D3 VITAMIINI, 400IU peamised eelised:

Aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele.
Toetab luude, hammaste ja lihaste normaalset arengut.
Toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust.
Osaleb rakujagunemise protsessis.
Sobib lastele tänu mahedale kookosõli baasile ja neutraalsele maitsele.
D-vitamiin on rasvlahustuv ning imendub seetõttu organismis paremini lahustatuna õlis või võttes koos rasvarikka toiduga. Ecoshi D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool on saadud lambavilla lanoliinist ja lahustatud meeldivamaitselises, puhtas ning kvaliteetses MCT kookosõlis.
Tänu pipetiga klaaspudelile on seda mugav doseerida.

Sobib eriti hästi:

Väikelastele ja kooliealistele lastele igapäevaseks D-vitamiini taseme hoidmiseks.
Eriti sobilik sügis-talvisel perioodil, mil päikesevalgust napib.

Kui palju D3-vitamiini sisaldab?

Päevane annus (1 – 3 tilka) sisaldab D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) 400 IU / 10μg – 1200IU / 30μg

16. D3-vitamiini tarbimise ohutud ülempiirid ja liigtarbimise mõjud

Liigsetes kogustes D-vitamiini ei ole võimalik saada pikaaegsest päikese käes viibimisest, sest kehal on D-vitamiini sünteesimiseks nahaalusest kolesteroolist efektiivne reguleerimismehhanism. Niisamuti ei ole võimalik ohtlikult suurt kogust D-vitamiini saada toidust.

Küll aga võivad D-vitamiini ületarbimise mürgitusnähud ennekõike tekkida kestval ülisuurte annuste tarbimisel toidulisandina. Seetõttu maksab jälgida, et toidulisandite tarvitamisel ei ületataks pikaaegselt allolevaid ohutuid piire.

D3-vitamiini tarbimise ohutud ülempiirid

0–6 kuud (tüdrukud ja poisid): 25 mcg (1000 IU)
7–12 kuud (tüdrukud ja poisid): 38 mcg (1500 IU)
1–3 aastat (tüdrukud ja poisid): 63 mcg (2500 IU)
4–8-aastased (tüdrukud ja poisid): 75 mcg (3000 IU)
9–18-aastased (tüdrukud ja poisid):100 mcg (4000 IU)
19+ aastat (naised (sealhulgas rasedad naised ja imetavad emad) ja mehed): 100 mcg (4000 IU) (11).

Kui võtad kogemata natuke rohkem – siis pole hullu, võta lihtsalt järgmine päev veidi vähem. Tegelikult pole hullu ka siis kui võtad natuke rohkem lühema perioodi jooksul. Kui aga oled ohutust ülempiirist väga palju rohkem võtnud ja seda pikema aja jooksul, siis maksab seda arutada oma arstiga. Millistest kogustest võivad aga avalduda mürgistusnähud?

Millised on D-vitamiini kogused, mis võivad esile kutsuda mürgistusnähte?

D-vitamiini liigtarbimise korral võivad mürgitusnähud ennekõike tekkida pikaaegsel ülisuurte annuste tarvitamisel toidulisandina ja avalduvad:

väikelastel juba 45 μg (1800 IU) igapäevasel tarbimisel;
täiskasvanutel peetakse mürgiseks igapäevast kogust vahemikus 250–1000 μg (10000–40000 IU) (11).

D-vitamiini liigtarvitamise võimalikud mõjud

Kuigi D-vitamiin on meie organismile eluliselt tähtis, tasub meeles pidada, et ka head saab olla liiga palju. Allpool on toodud võimalikud sümptomid ja riskid, mida tasub teada.

Näiteks võib liigsetes kogustes võib D-vitamiin organismis kuhjuda ning põhjustada liigkõrget kaltsiumitaset veres ehk hüperkaltseemiat. See omakorda võib tuua kaasa mitmesuguseid sümptomeid nagu iiveldust, oksendamist, lihasnõrkust, neuropsühhiaatrilisi häireid (nt segasus või ärrituvus), valu, isutust, dehüdratsiooni ehk ehk vedelikupuudust, suurenenud janu ja sagedast urineerimist (polüuuria) ning harvadel juhtudel ka neerukivide tekkimist.
Tõsisemal ja pikaajalisel liigtarbimisel võib kaltsium hakata ladestuma pehmetesse kudedesse – sealhulgas neerudesse, südameklappidesse ja veresoontesse –, mis võib põhjustada pehmete kudede lupjumist ja ohustada nende organite normaalset talitlust põhjustades neerupuudulikkust ja südame rütmihäireid. Kuigi sellised olukorrad on harvad, võivad need olla tõsised (11).

Hea uudis on aga see, et D-vitamiini toksilised mõjud on ebatõenäolised, kui päevane annus jääb alla 250 mikrogrammi (ehk 10 000 IU). Enamiku inimeste igapäevane vajadus on sellest aga oluliselt väiksem ning soovitused põhinevad ohutul ja tasakaalukal tarbimisel.

Samas ei tohi unustada, et ka liiga madal D-vitamiini tase võib olla kehale kahjulik (11).

Seepärast seisneb D-vitamiini kasulikkus õiges ja parajas annuses – piisavalt, et toetada luid, immuunsust ja üldist heaolu, ent mitte rohkem kui keha suudab turvaliselt omastada (11).

Tähtis on leida tasakaal – D-vitamiini kasulikkus avaldub just siis, kui seda saadakse organismile sobivas koguses.

17. Kliendi D3-vitamiini testi ja tarbimise tagasiside

Minu D-vitamiini näit veres oli 23 nmol/l. Tarbisin Ecoshi D3 vitamiini 4000 IU- tilk kolm nädalat üks tilk päevas ja sain verest võetud D-vitamiini testi tulemuseks 125 nmol/l.
Hiljem jätkasin tarbimist üks tilk kahe päeva jooksul ja sellega hoidsin D3 vitamiini taset 110-135 nmol/l kohta.

18. Kokkuvõtteks – miks D-vitamiin meile nii hädavajalik on

D-vitamiin, tuntud ka kui päikesevitamiin, on rasvlahustuv vitamiin (või õigemini öeldes eelhormoon), mille roll inimorganismis on hämmastavalt laiaulatuslik – osaleb see ju kuni 3000 eluliselt olulises protsessis.

Keha toodab D-vitamiini päikesevalguse toimel ning piisava koguse D-vitamiini tagamiseks vajab inimene suvist keskpäevast otsest päikesevalgust meie laiuskraadidel katmata nahale (nägu, käed, jalad ja kõht või selg) umbes 15-20 minutit. Kuid põhjamaine kliima, vähene õues liikumine ja päikesekaitsekreemide kasutamine muudavad selle sünteesi keeruliseks.

Niisamuti ei saa me D-vitamiini piisavalt kätte toidust – leidub seda ju seal vaid niivõrd tibatillukestes kogustes. Seetõttu on D-vitamiini puudus massiliselt levinud üle kogu ilma.

D-vitamiini puudusest võivad märku anda:

krooniline väsimus ja energiapuudus;
lihas- ja liigesevalud;
sagedased haigestumised;
meeleolukõikumised ja depressioonile sarnased seisundid;
luutiheduse vähenemine.

Puuduse risk on eriti suur lastel, menopausiikka jõudnud naistel, eakatel ning istuva eluviisiga ja tumedama nahaga inimestel. Eestis kannatab D-vitamiini vähesuse all hinnanguliselt kuni 80% elanikkonnast isegi sügiseti peale päikeselist suve kui me kõik oleksime pidanud päikest saama piisavalt.

Kui päikesest ja toidust ei piisa – tuleb päikesevitamiini võtta lisaks. Ecoshi kõrgekvaliteediliste D3-vitamiini toidulisandite seast leiab endale sobivaima igaüks – olemas on eritooted nii lastele ja taimse toidupoolise armastajatele kui neilegi, kellel puudus suur ning kes kohe eriti kiiret ja tõhusat imenduvist vajavad.

Olemas on nii kapslid kui ka D3-vitamiin vedelal kujul neile, kes kapsleid neelata ei armasta.

Ecoshi D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool on saadud looduslikult lambavilla lanoliinist ning olenevalt sellest, kas toode on vedel või kapslis – lahustatud paremini imendumiseks kvaliteetses MCT kookosõlis või, siis oomega rasvhapetest rikkalikus kanepiseemneõlis, mis on kasvatatud puhtas Eesti looduses.

Kui sinu nahk ei saa piisavalt päikesevalgust, toitumine pole piisav või vajadusel soovid oma keha toetada kaunil ja teaduspõhisel viisil, võib kvaliteetne D3-toidulisand olla just see, mida su keha igatseb!

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks.

Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autorid: Maria-Helena Loik ja Agnes Laine

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com