N-ATSETÜÜL-L-TSÜSTEIIN ehk NAC – selle rakendusviisid ning 15 teaduslikult tõestatud kasutegurit sinu tervisele

N-Atsetüül-L-Tsüsteiin ehk N-atsetüültsüsteiin (NAC) on kõigi antioksüdantide (ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket) ema glutatiooni bioloogiline eelkäia. Glutatioon on tripeptiid, mis koosneb kolmest aminohappest (valgust), milledeks on glutamaat, tsüsteiin ja glütsiin (10). Neid aminohappeid leidub kõikides keharakkudes, kõige suuremal määral aga maksas. Suurem osa kehas leiduvast glutatioonist toodetakse samuti maksas.

Glutatioon on ainuke antioksüdant, mida leidub inimese organismi igas rakus. See kaitseb rakulisi komponente oksüdatiivse stressi ehk raku kahjustumise, põletike, viiruste ja teiste kahjulike ühendite eest.

NAC kui antioksüdantide ema glutatiooni biloloogiline eelkäia aitab kaitsta rakulisi komponente kahjustumise, põletike, viiruste ja teiste kahjulike ühendite eest.  

N-Atsetüül-L-Tsüsteiin ise pärineb aminohappest L-tsüsteiin ning on aminohappe tsüsteiini väga stabiilne biosaadav vorm (11). Aminohapped on ühendid, mida keha kasutab mitmete funktsioonide jaoks, sealhulgas ka valkude (näiteks lihaste) moodustamiseks. Inimorganism vajab valke kudede parandamiseks, hooldamiseks ja kasvatamiseks. NAC ehk N-Atsetüül-L-Tsüsteiin on võimas antioksüdant, mis toimib otseselt vabade radikaalide, eriti hapnikuradikaalide püüdjana.

Siin loos kirjutame NAC-i erinevatest teaduslikult tõestatud tervisekasudest ning selle erinevatest rakendusviisidest mitmesuguste haiguste ravis.

Mis on oksüdatiivne stress ning kuidas on see seotud glutatiooniga?

Oksüdatiivse stressi terminit kasutatakse oksüdatiivse kahjustuse kirjeldamiseks. Selline seisund tekib kehas siis, kui vabade radikaalide tekke ja antioksüdantide kaitse kriitiline tasakaal on paigast ära. Vabad radikaalid tekivad nii energia ainevahetuse kõrvalproduktina, kui ka füüsilise tegevuse ja ümbritseva keskkonna toksiinide mõjul. Need on väga reaktiivsed ühendid, mis põrkuvad raku ümber ja tekitavad rakkude ja kudede kahjustusi (12).

Meie mitokondrid ehk energia jõujaamad, mis asuvad igas rakus ja toodavad pidevalt keha kõikide funktsioonide jaoks energiat (alates mõtlemisest, südame pumpamisest ja lõpetades ensüümide sünteesimise ning lihaste kokkutõmbumisega), toodavad pidevalt ka rakke hävitavaid vabu radikaale, mida neutraliseeribki väsimatult just glutatioon. Glutatiooni varud ei ole aga kehas lõputud ning selle tagavarasid juurivad kehas ülima kiirusega välja suitsetamine, alkoholi tarbimine, mittetäisväärtuslik toitumine, kokkupuude keskkonna saastega, unepuudus ja stress. Oluline on teada ka seda, et glutatiooni tase hakkab langema tavaliselt pärast 30. eluaastat (1). Glutatiooni aitavad kehas toota NAC toidulisandid.

Glutatiooni varusid hävitavad suitsetamine, alkoholi tarbimine, mittetäisväärtuslik toitumine, kokkupuude keskkonna saastega, unepuudus ja stress.

Oksüdatiivne stress võib näiteks tekkida ka mõne vigastuse, infektsiooni, põletuse, mürgituse ning liigse treeningu tagajärjel. Vigastatud koed hakkavad tootma rohkem vabu radikaale tekitavaid ensüüme, mis omakorda tekitavad normaalse rakutegevuse kõrvalsaadustena liigseid reaktiivseid hapnike liike (12). Vabade radikaalide tootmise ja antioksüdantide kaitse tasakaalutuse tagajärjel tekkiv oksüdatiivne stress on seotud paljude molekulaarsete struktuuride nagu lipiidide, valkude, nukleiinhapete ja kogumina – kudede kahjustumisega.

Sajad hiljutised uuringud on näidanud seost glutatiooni madala taseme ja oksüdatiivse stressiga seotud krooniliste haiguste vahel, sealhulgas:

• rasvumise,
• südame ja veresoonkonna haiguste,
• AIDSi,
• tsüstilise- ja kopsufibroosi,
• hingamisteede haiguste,
• vähi, nt maksavähi,
• neuroloogiliste häirete (Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, lihasdüstroofia),
• mentaalsete haiguste,
• depressiooni,
• skisofreenia (13, 14, 15).

Uuringud on näidanud seost glutatiooni madala taseme ja oksüdatiivse stressiga seotud krooniliste haiguste vahel. Põhja-Dakota radioloog Edward Fogarty, kes on avaldanud kirjutisi mitokondrite ja hüperbaarilise hapnikuravi rollist ajukajustuste korral ütleb, et “Surm on põhimõtteliselt glutatiooni puudus.”(1).

N- atsetüültsüsteiin (NAC) ja glutatioon – 15 teaduslikult tõestatud tervisekasu ja rakendusviisi erinevate haiguste ravis

Allolevalt anname ülevaate uuringute tulemustest ja NAC-i erinevatest kasutusviisidest mitmete haiguste ravis (15).

1. NAC kui võimas antioksüdant neutraliseerib rakke kahjustavaid vabu radikaale

Mitmesugused uuringud tõestavad, et NAC stimuleerib glutatiooni biosünteesi, soodustab detoksikatsiooni (vastumürgifunktsiooni) ja toimib otseselt vabade radikaalide neutraliseerijana. See on võimas antioksüdant ja potentsiaalne ravivõimalus haiguste puhul, mida iseloomustab vabade hapnikuradikaalide teke.

Mitmesugused uuringud tõestavad, et NAC stimuleerib glutatiooni biosünteesi, soodustab detoksikatsiooni ja toimib otseselt vabade radikaalide neutraliseerijana.

N-atsetüültsüsteiin (NAC) on ohutu ning soodne ravim ja toidulisand, mis on kaubanduslikult kättesaadav juba ammu. Kuigi tsüsteiini leidub ka osades toitudes nagu kana- ja kalkuniliha, küüslauk, jogurt ja munad, siis N-atsetüültsüsteiini looduslikest allikatest ei leidu.

2. NAC kaitseb viiruste vastu

Hiljutised leiud viitavad sellele, et kui rakkudes on kõrge glutatiooni tase, siis viirused ei saa aktiivselt paljuneda. Nii võib näiteks N- atsetüültsüsteiin aidata ära hoida ka gripi progresseerumist. 1997. aasta uuringus võrreldi H1N1 nakkuse näitajaid inimestel, kes said kuus kuud 2 x päevas platseebot nendega, kes said 600 mg N-atsetüültsüsteiini tablette, kokku 1200 mg päevas.

Vereanalüüsid näitasid, et mõlema grupi liikmed olid võrdselt haigestunud H1N1 grippi. Siiski, platseebo grupis avaldusid tugevad sümptomid 79% nakatunutest. Seevastu N-atsetüültsüsteiini grupis oli selliseid ainult 25%. Mis tähendab, et NACi tarbimise korral on 3 korda väiksem risk, et nakkus haiguse kliiniliste sümptomiteni progresseerub (1).

Viirused ei saa aktiivselt paljuneda, kui rakkudes on kõrge glutatiooni tase. Nii soovitataksegi N- atsetüültsüsteiini kui potentsiaalset ravivõimalust nii gripi kui ka erinevate vabade hapnikuradikaalide tekkest tingitud häirete korral.

3. NAC neutraliseerib toksiine ja annab energiat

N- atsetüültsüsteiin ja glutatioon on võimsad puhastajad, mis teevad kahjutuks paljud saasteained. Alates nendest, mis tekivad rakkudes energiatootmise kõrvalproduktidena ning lõpetades raskmetallide, pestitsiidide, ravimite, toidulisaainete, kiirguse ja muude keskkonnamürkidega. “Kui rakkudes on rohkem glutatiooni, siis tegelikult on neis ka rohkem energiat ja mida rohkem energiat sul on, seda väiksem on vastuvõttlikkus raku tasandil.” ütleb Fogarty (1). 

Kui rakkudes on rohkem glutatiooni, siis tegelikult on neis rohkem energiat ja mida rohkem energiat sul on, seda väiksem on vastuvõttlikkus raku tasandil.

4. NAC aitab lahtistada röga ja leevendada hingamisteede haiguste sümptomeid

Sajad uuringud kinnitavad, et N-atsetüültsüsteiin toetab kopsude tööd ning on soovituslik vahend  hingamisteede haiguste korral. Antioksüdandina aitab NAC kompenseerida glutatiooni taset kopsudes, vähendada põletikku bronhiaaltorudes ja kopsukoes ning toimida ka rögalahtistina, vabastades sellega lima hingamisteedest (16).

N-atsetüültsüsteiini kasutataksegi seega lima lahustava ühendina hingamisteede haiguste korral, kuna see võib lagundada limas olevaid väävli kaksiksidemeid muutes need õhemaks ja lima lihtsamini väljutavaks. Seda eriti juhul, kui bronhides on põletik ja kopsudes lima produktsioon suurenenud. Just need NAC-i omadused – tõsta glutatiooni taset ja purustada väävlisidemeid – on huvi pakkunud paljudele teadlastele ning õhutanud neid tegema uuringuid selle tähtsuse kohta erinevate haiguste vältimisel. Seda alates skisofreeniast kuni COVID-19 välja (1, 17). N-atsetüültsüsteiinil on võime tõsta immuunsust ning see võib gripiepideemia ajal äärmiselt oluliseks osutuda just krooniliste haigustega inimestele.

NAC võib gripiepideemia ajal äärmiselt oluliseks osutuda just krooniliste haigustega inimestele.

5. NAC võib parandada kopsude tervist ja omab hüübimis- ja trombivastast toimet

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) inimesed kogevad pikaajalist oksüdatiivset kahjustust ja kopsukoe põletikku, mis põhjustab hingamisteede ahenemist ning see tekitab omakorda õhupuudust ning köha. NAC toidulisandeid on pikalt kasutatud KOK-i sümptomite ja kopsude olukorra halvenemise parandamiseks (18, 19, 20). Näiteks, ühes lühiajalises uuringus parandas 600 milligrammi NAC-i kaks korda päevas stabiilse KOK-iga inimestel oluliselt kopsufunktsiooni ja selle sümptomeid (21).

Peterburi ülikooli amüloidbioloogia labori vanemteadur Anna Aksenova on välja tulnud ideega, et SARS-CoV-2 nakkus võib olla seotud von Willebrandi faktoriga, mis on verehüübimissüsteemi üks põhikomponente. Selle hüpoteesi kohaselt stimuleerib viirus veresoonte seintes põletikku ning olukorra parandamiseks eritab organism vastusreaktsioonina von Willebrandi faktorit. Kuid see suurendab omakorda jälle tromboosi riski (mis tähendab, et trombid võivad veresooni ummistada või blokeerida). Paljud covid – 19 surmajuhtumid on seotud vereklompide tekkega, mis omakorda põhjustavad infarkti ja insulti.

Ühes Seheulti videos räägib Seheult laialt kättesaadavast meditsiinikirjandusest, kus on selgitatud N-atsetüültsüsteiini limavastast toimet – kuidas katkestatakse sulfiidide kaksiksidemed limas ja väävli kaksiksidemed von Willebrandi faktoris. See selgitabki N-atsetüültsüsteiini hüübimis- ja trombivastast toimet.

Vene teadlase Polonikovi hüpoteesile tuginedes, mille kohaselt glutatiooni madal tase suurendab vastuvõtlikkust nakkustele, ütles Seheult, et professori järeldused on väga sarnased tema omadega – N-atsetüültsüsteiin võib olla ennetusmeetmena väga tõhus (1).

“N-atsetüültsüsteiin võib olla ennetusmeetmena väga tõhus”. 

6. NAC aitab leevendada bronhiiti

Kroonilise bronhiidiga inimesed võivad samuti NAC-st kasu saada. Bronhiit tekib siis, kui kopsude bronhikanalite limaskest muutub põletikuliseks, on paistes ja sulgeb kopsudesse suunduvad hingamisteed (22, 23). Õhendades lima bronhides ja tõstes glutatiooni taset, võib NAC aidata vähendada vilistava hingamise, köha ja hingamishoogude raskust ning sagedust (24).

Krooniline bronhiit on defineeritud kui krooniline produktiivne köha, mis kestab kauem kui kolm kuud kahel järjestikusel aastal. Seetõttu on kroonilise bronhiidi ravis oluline eesmärk vähendada intensiivistumise sagedust ja kestust ning vähendada sümptomite ägenemist. Mõnes Euroopa riigis võib mukolüütilisi ravimeid, eriti NAC-i, kasutada nii põletikuvastase ravimina, kui ka antioksüdandina (2, 3).

Nendes riikides arvatakse, et NAC võib kroonilise bronhiidiga patsientidel parandada sümptomeid ja vähendada ägenemiste sagedust. Hiljutises kirjandusuuringu põhjalikus ülevaates on jõutud järeldusele, et suukaudsete mukolüütiliste ravimite efektiivsus on vähendanud kroonilise ummistuva kopsuhaigusega patsientidel haiguse ägenemist, puude päevi ja antibiootikumiravi päevade arvu (4, 25).

Lisaks KOK-i ja bronhiidi leevendamisele võib NAC parandada ka teisi kopsu- ja hingamisteede haigusi nagu tsüstiline fibroos, astma ja kopsufibroos, samuti allergiate või infektsioonide põhjustatud nina- ja põsekoopakinnisuse sümptomeid (26).

7. NAC ja polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)

Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) on üks levinumaid endokriinsete näärmetega seotud haigusi, mis mõjutab 5–10% reproduktiivses eas naisi (27). Seda sündroomi peetakse kõige levinumaks anovulatoorse viljatuse põhjuseks. Anovulatoorne viljatus tähendab seda, et munarakk ei eraldu munasarjast menstruaaltsükli ajal.

Polütsüstiliste munasarjade sündroomi seostatakse ka raseduse tüsistustega (nagu korduv raseduse katkemine (KRK)). Erinevad uuringud näitavad, et PCOS-i esinemissagedus naistel, kellel on anamneesis KRK, on laias vahemikus 10–82%.

Uuringu tulemused näitavad, et 70,7% PCOS-i naistest, kellel oli varem olnud KRK, olid trombofiilsed häired. Lisaks on C-valgu puudulikkuse levimus PCOS-i patsientidel oluliselt kõrgem kui mitte-PCOS-iga naistel (28).

Lisaks on PCOS-iga naistel kõrge metaboolse sündroomi ja selle üksikute komponentide (rasvumine, hüpertensioon, glükoositalumatus ja triglütseriidid) esinemissagedus ja HDL kolesterooli taseme langus (29). Olgu ka öeldud, et HDL kolesterool on just see hea ja kasulik kolesterool mida keha vajab. Teises uuringus oli PCOS-i põdevatel naistel ja nende sugulastel suurenenud diabeedi esinemissagedus (30).

Esimese valikuna kasutatakse PCOS-iga naistel ovulatsiooni esilekutsumiseks klomifeentsitraati (CC). Avaldatud CC-ravi tulemuste kogumik näitas raseduse ja raseduse katkemise määra vastavalt 36 ja 20,4%. Üks selle ravi sageli tuvastatud probleeme on resistentsus CC suhtes, mis tekib kuni 40% PCOS-i patsientidest. Lisaks, CC negatiivne mõju emakakaela limale võib luua “vaenuliku” keskkonna viljastumiseks (5).

NAC on insuliini sensibiliseerivate omadustega mukolüütiline ravim, mida on edukalt kasutatud CC-resistentse PCOS-iga patsientide toetava ravina (27). Hiljutised uuringud on näidanud, et CC ja NAC kombinatsioon suurendas CC-resistentse PCOS-iga naistel märkimisväärselt nii ovulatsiooni kui ka rasedust.

NAC-il on mitu bioloogilist mõju, millest kaks on potentsiaalselt ja otseselt seotud raseduse määra paranemisega. Esiteks, NAC-il on mukolüütiline toime, seega võib see tühistada CC negatiivse mõju emakakaela limale. Lisaks, on sellel samal ajal ka insuliini sensibiliseeriv toime, mis võib aidata PCOS-iga seotud probleemide korral (5).

Teadlased hindasid NAC-i mõju, mis teadaolevalt varustab antioksüdandi glutatiooni varusid, insuliini sekretsioonile ja perifeersele insuliiniresistentsusele seoses PCOS-iga. Leiti, et hüperinsulineemiliste patsientide ravi NAC-ga kohandas nendes glükoosi kontrollparameetreid ja sellest tulenevalt vähenes ja suurenes vastavalt nende insuliinitase ja perifeerne insuliinitundlikkus.

Seetõttu võib NAC-i antioksüdantne toime toimida terapeutilise lähenemisviisina, et parandada tsirkuleeriva insuliini taset ja insuliinitundlikkust hüperinsulineemiaga PCOS-i patsientidel (6).

8. NAC võib vähendada atsetaminofeeni toksilisust (ravimi tarvitamise tagajärjel tekkinud mürgistus)

Atsetaminofeen on tülenooli, APAP või paratsetamooli farmatseutiline üldnimetus. See on populaarne valuvaigisti ja palavikualandaja. Atsetaminofeen on saadaval tablettide, närimistablettide ja granuleeritud pulbrina, mida saab siirupiks lahustada. Atsetaminofeen on ette nähtud valude (pea-, selja- ja hambavalu), külmetuse ja palaviku korral. Kuigi atsetaminofeen vähendab valuaistingut, ei tee see midagi valu algpõhjuse lahendamiseks.

Atsetaminofeeni toimemehhanism on prostaglandiinide sünteesi pärssimine (spetsiaalsed molekulid, mis vastutavad põletiku signaali andmise eest ja vähendavad seeläbi valu (vähendavad tegelikult valu tundlikkust piiratud aja jooksul)). See mõjutab hüpotalamuse soojuse reguleerivat keskust ja aitab kehasoojust hajutada, vähendades seega ka palavikku.

Atsetaminofeeni ehk paratsetomooli manustamine võib aga raseduse ajal ohtlikuks osutuda, sest see on teatud kui kõige sagedasem rasedusaegne ravimi üleannustamine. Nimelt läbib atsetaminofeen kergesti platsentat ja võib toksilistes annustes põhjustada loote maksanekroosi, enneaegset sünnitust, spontaanset aborti ja loote surma (31). 

NAC on aminohape, mis sisaldab tioolrühma mida on kasutatud atsetaminofeeni toksilisuse raviks (32). N-atsetüül-pbensokinonimiin on atsetaminofeeni tugev oksüdatiivne metaboliit, mis põhjustab hepatotoksilisust, kui glutatioon seda ei vähenda. Arvatakse, et NAC mõjutab mitme mehhanismi kaudu, sealhulgas glutatiooni täiendamise, N-atsetüül-p-bensokinoniini otsese redutseerimine ja selle antioksüdantsete omadustega seotud mittespetsiifiliste hepatoprotektiivsete toimingute teostamise kaudu.

NAC-i kasutataksegi seega atsetaminofeeni mürgistuse raviks kogu raseduse ajal ning hepatotoksilisuse ennetamiseks ongi N-atsetüültsüsteiin üldiselt tõhus, kui seda manustada 10 tunni jooksul pärast atsetaminofeeni üleannustamist (33, 34).

In vitro uuringud on näidanud, et oksüdatiivne stress võib olla signaal põletikulise protsessi algatamiseks ja levikuks, mille tulemuseks on platsenta kudede apoptoos (kontrollitud raku surm) (7). Väidetavalt võib NAC-i ennetav toime vähendada loote põletikulisi tsütokiine vastusena ema lipopolüsahhariidile. Näiteks, ühe uuringu tulemused demonstreerisid, et raseduse ajal manustatud profülaktiline NAC oli seotud ema vähenenud nakkuse/põletiku riskiga, mis tõenäoliselt kaitseb ka loodet kahjulike põletikuliste tagajärgede eest. Uuringud ei ole näidanud NAC-ravi kahjulikku mõju emale ega lootele (31).

NAC-i manustamine raseduse ajal võib kaitsa ema ja loodet paratsetomooli negatiivsete mõjude ning oksüdatiivse stressi ja selle kahjulike tagajärgede eest.

9. NAC ja maksavähk

Maksavähk on üks levinumaid eluohtlikke pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas ja siiani puudub maksakasvajate raviks tõhus ravim (35). Interferoon (IFN) on kroonilise hepatiidi ja hepatokartsinoomi puhul enim kasutatav ravim, kuna see aktiveerib immuunvastust ning reguleerib ka diferentseerumist ja rakkude kasvu (36). NAC kui glutatiooni biosünteesi tugevdaja on üks sageli kasutatavaid antioksüdante maksahaiguste raviks (37, 38, 39).

Rakukultuur ja loommudelid on näidanud, et NAC suudab säilitada normaalseid rakke kiiritusravi ja keemiaravi toksilisuse eest, kuid mitte vähirakke. Seega võib NAC-i manustamine mängida rolli teatud vähivormide ravis, samas kui NAC võib DNA-s indutseeritud kahjustused täielikult blokeerida (38).

NAC aitab maksal, kui võimsal puhastusorganil puhastuda ning on suurepärane toetus maksakahjustuste ja muude maksaprobleemide korral. Kõige tõhusamaks maksahaiguste ennetamise mooduseks on enda kaitsmine vabade radikaalide kahjuliku toime eest.

10. NAC ja haavandiline jämesoolepõletik

Haavandiline koliit on krooniline jämesoole põletikuline haigus, mida võivad mõjutada mitmed juhuslikud tegurid. Inimese koliidil on reprodutseeritava ja lihtsa mudelina palju sarnaseid omadusi äädikhappest (AA) põhjustatud koliidiga. Uuringud on näidanud, et NAC võib mõjutada mõningaid rakkude apoptoosi (rakkude surm, mis toimub organismi kasvu või arengu normaalse ja kontrollitud osana), angiogeneesi (füsioloogiline protsess, mille käigus moodustuvad uued veresooned juba olemasolevatest veresoontest) ja kehas põletiku vastu võitlemist soodustavaid signaaliradasid (8, 40, 41).

Seetõttu ei pruugi NAC mitte ainult kaitsta oksüdeerijate otseste kahjulike mõjude eest, vaid ka soodsalt muuta koliidi põletikulisi protsesse (42). NAC-i kasulikud mõjud võivad olla seotud järgmiste muutustega nagu:

• käärsoole vigastuse pehmenemine,
• vähenenud oksüdatiivne stress,
• vähenenud raku apoptoos,
• vigastatud käärsoole paranemine (6).

11. NAC võib parandada lihaste jõudlust

Uuringud on näidanud NAC-i mõju väsinud lihastele. Nimelt, peale kolmeminutilisi korduvaid kontraktsioone põhjustas see märkimisväärselt suurenenud jõuväljundit – ligikaudu kuni 15%. Mis tähendab, et NAC võib parandada lihaste jõudlust.

See tuleneb ilmselt asjaolust, et väsimusprotsessis mängib põhjuslikku rolli just oksüdatiivne stress ning NAC on oksüdatiivset stressi põhjustavate vabade radikaalide püüdja. On ka avastatud, et NAC-i infusioon (vedeliku rohke manustamine veeni, vahel ka naha alla, pärasoolde v. mujale) võib olla tõhus üldise redoksseisundi parandamisel. Samuti on uuringud demonstreerinud, et NAC-i infusioon võib vähendada lihaste väsimust (43).

12. NAC manustamine võib mõjutada plasma Hcy taset hemodialüüsi saavatel patsientidel

Homotsüsteiin (Hcy) on väävlit sisaldav aminohape, mis tekib organismis valkude lagunemisel (44). Kõrge homotsüsteiini tase, mida nimetatakse ka hüperhomotsüsteineemiaks, võib soodustada arterite kahjustusi ja verehüübeid veresoontes. Hcy kõrge tase hemodialüüsi saavatel patsientidel on seotud erinevate neeruhäiretega. Kuid mõned uuringud on näidanud, et hemodialüüsi saavatel patsientidel võib NAC-i manustamine plasma Hcy taset soodsas suunas mõjutada.

Mõned uuringutulemused näitavad, et antioksüdantse omadusega NAC on hemodialüüsi saavatel lõppstaadiumis neeruhaigusega (ESRD) patsientidel vähendanud plasma Hcy taset. Siiski, tuleb mainida ka, et NAC-i väiksem annus (näiteks 600 mg päevas ühe kuu jooksul) Hcy plasmataset vähendada ei aita (9).

13. NAC ja astma

Astma on krooniline haigus, mis on seotud põletiku ja hingamisteede immuunrakkude infiltratsiooniga (45). Hingamisteede hüperreaktiivsus (AHR) võib tuleneda põletikuliste vahendajate ja immuunrakkude pidevast olemasolust hingamisteedes.

AHR määratakse kliiniliselt koos hingelduse, köha ja vilistava hingamise sümptomitega (46). Uuringud on näidanud NAC antioksüdandi ennetavat toimet AHR-ile, steroidiresistentsete põletikuliste rakkude kuhjumisele loommudelil ning astma  ägenemisele (47, 48).

14. NAC ja Alzheimer

Alzheimeri tõbi (AD) on tuntud kui multifaktoriaalne haigus, millel on füsioloogilisest, biokeemilisest ja neurokeemilisest vaatepunktist palju kõrvalekaldeid. Vananemine on AD peamine riskitegur ning see eksisteerib koos teiste kognitiivse languse põhjustega, eriti dementsusega (49). AD patoloogias mängivad olulist rolli ka mitmesugused muud tegurid, nagu näiteks mitokondriaalne düsfunktsioon, ebanormaalne valkude agregatsioon, metallide akumuleerumine, põletik ja eksitotoksilisus. Kuigi seos nende tegurite ja AD arengu vahel on mitmesuunaline, peetakse nende ühiseks lõimeks just oksüdatiivseid kahjustusi (50).

Erinevate uuringute tulemused on näidanud, et lipoehape (LA) ja NAC võivad vähendada oksüdatiivsete ja apoptootiliste näitajate taset mitokondriaalse funktsiooni kaitsmise kaudu (51, 52). Nii lipoehappe kui ka NAC-i kombinatsioon maksimeerib seda kaitsvat toimet, mis viitab sellele, et need kaks võivad takistada vananemisega seotud mitokondriaalset lagunemist ja vanusega seotud häireid nagu Alzheimer.

Lipoehappel ja NAC-il põhinevad antioksüdandid on paljulubavad, kuna need võivad kaitsta mitokondreid oksüdatiivse stressi eest,  mis on vananemise ja neurodegeneratsiooni üks peamiseid allikaid (51).

15. NAC ja Parkinson

Parkinsoni tõbi (PD) on väga levinud neurodegeneratiivne haigus, mis on põhjustatud dopamiini tootvate rakkude seisukorra halvenemisest pars compactas, mis on osa keskajus asuvast olulisest piirkonnast nimega substantia nigra (52). Arvatakse, et kuigi Parkinsoni teket ja progresseerumist soodustavad ka mitmed geneetilised tegurid ja keskkond, on selle häire kõige olulisem riskitegur vananemine. Kahtlemata mõjutab Parkinsoni progresseerumist oksüdatiivse stressi kuhjumine ja antioksüdantide vähenemine ja nende tõttu aju mitokondriaalse bioenergeetilise võimekuse halvenemine (55, 56).

Võttes arvesse, et enamikul PD patsientidest esineb akumuleeruvaid oksüdatiivseid kahjustusi, on osad kliinilised uuringud näidanud mõnede antioksüdantide, näiteks NAC ravi mõju (57, 58). Teatatud on mõningatest paranemistest NAC süsteemsel manustamisel loommudelites, näiteks:

• glutatiooni taseme tõus ajus,
• oksüdatiivsete kahjustuste markerite vähenemine,
• aju sünaptiliste ja mittesünaptiliste aju mitokondriaalse kompleksi I aktiivsuste tõhustumine,
• kaitse dopamiini degeneratsioonist põhjustatud rakusurma eest (57).

Järeldus

Olemasoleva NAC-i puudutava kirjanduse ülevaade näitab, et see aine on ohutu ja hästi talutav lisaravim ilma märkimisväärsete kõrvalmõjudeta. N- atsetüül-L-tsüsteiin on antioksüdant, mis on vabade radikaalide püüdja ning see ongi selle meditsiinilise toidulisandi peamine oluline omadus.

NAC-i on kasutatud kasuliku ravimina järgmiste häirete korral nagu hingamisteede haigused, polütsüstiliste munasarjade sündroom, enneaegne sünnitus, atsetaminofeeni toksilisus, KRK (korduv raseduse katkemine), krooniline bronhiit, haavandiline koliit, maksavähk, lihaste vähene jõudlus, hemodialüüs, astma, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi.

Glutatiooni aitavad toota NAC toidulisandid

NAC (N-Atsetüül-L- Tsüsteiin) aitab sinu organismis toota glutatiooni. Glutatioon on ainus antioksüdant, mida leidub inimese keha igas rakus ning mis kaitseb sinu rakke oksüdatiivse stressi ehk raku kahjustumise eest. NAC toidulisandit tarbi 1 kapsel päevas.

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Autorid: Agnes Laine ja Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Ajakiri “Mida arstid sulle ei räägi”. November 2020 Nr 11 (71)
2. Larson M. Clinical recognition of N-acetyl cysteine in chronic bronchitis. Eur Respir Rev. 1992;2(7):5–8.
3. Tunek A. Possible mechanisms behind the anti-inflammatory effects of N-acetyl cysteine; is metabolism essential? Eur Respir Rev. 1992;2(7):35–38.
4. Stey C, Steurer J, Bachmann S, Medici TC, Tramèr MR. The effect of oral N-acetylcysteine in chronic bronchitis: a quantitative systematic review. Eur Respir J. 2000;16(2):253–262.
5. Youssef G, Meguid Ali A, Alaa N, Makin B, Waly M, AbouSetta A. N-acetyl-cysteine in anovulatory women: the impact of postcoital test. Middle East Fertil Soc J. 2006;11:109–112.
6. Sekhon LH, Gupta S, Kim Y, Agarwal A. Female infertility and antioxidants. Curr Womens Health Rev. 2010;6:84–95.
7. Agarwal A, Allamaneni SSR. Oxidants and antioxidants in human fertility. Middle East Fertil Soc J. 2004;9(3):187–197.
8. Agarwal A, Allamaneni SSR. Oxidants and antioxidants in human fertility. Middle East Fertil Soc J. 2004;9(3):187–197.
9. Khosravi M, Shohrati M, Falaknazi K. Does N-acetyl cysteine have a dose-dependent effect on plasma homocysteine concentration in patients undergoing hemodialysis? Int J Nephrol Urol. 2009;1(1):27–32.
10. Glutatioon – Vikipeedia (wikipedia.org)
11. N-acetyl Cysteine: Health Benefits, Side Effects, Uses, Dose & Precautions (rxlist.com)
12. Free radicals, antioxidants and functional foods: Impact on human health – PMC (nih.gov)
13. Glutathione Participation in the Prevention of Cardiovascular Diseases – PMC (nih.gov)
14. Oxidative Stress and Endoplasmic Reticulum Stress in Rare Respiratory Diseases – PMC (nih.gov)
15. A Review on Various Uses of N-Acetyl Cysteine – PMC (nih.gov)
16. NAC (N-atsetüültsüsteiini) 9 parimat eelist – teie keha tervis (prirucnik.hr)
17. Oxitres-Post-2-B.pdf (steadfast.co.in)
18. Efficacy of Ascorbic Acid (Vitamin C) and/N-Acetylcysteine (NAC) Supplementation on Nutritional and Antioxidant Status of Male Chronic Obstructive Pulmonary Disease (COPD) Patients – PubMed (nih.gov)
19. The role for N-acetylcysteine in the management of COPD – PMC (nih.gov)
20. Full article: Effect of High/Low Dose N-Acetylcysteine on Chronic Obstructive Pulmonary Disease: A Systematic Review and Meta-analysis (tandfonline.com)
21. N-acetylcysteine in COPD: why, how, and when? – PMC (nih.gov)
22. Efficacy of oral long-term N-acetylcysteine in chronic bronchopulmonary disease: a meta-analysis of published double-blind, placebo-controlled clinical trials – PubMed (nih.gov)
23. [N-acetylcystein in the therapy of chronic bronchitis] – PubMed (nih.gov)
24. The effect of oral N-acetylcysteine in chronic bronchitis: a quantitative systematic review | European Respiratory Society (ersjournals.com)
25. A Review on Various Uses of N-Acetyl Cysteine – PMC (nih.gov)
26. High-dose oral N-acetylcysteine, a glutathione prodrug, modulates inflammation in cystic fibrosis – PMC (nih.gov)
27. Effect of N-acetyl-cysteine after ovarian drilling in clomiphene citrate-resistant PCOS women: a pilot study – PubMed (nih.gov)
28. Association of thrombophilia and polycystic ovarian syndrome in women with history of recurrent pregnancy loss – PubMed (nih.gov)
29. Prevalence of metabolic syndrome in polycystic ovarian syndrome women in a hospital of Tehran – PubMed (nih.gov)
30. Familial associations between polycystic ovarian syndrome and common diseases – PMC (nih.gov)
31. Dietary cysteine and other amino acids and stroke incidence in women – PubMed (nih.gov)
32. Infertility observed in reproductive toxicity study of N-acetyl-L-cysteine in rats – PubMed (nih.gov)
33. Effect of oral N-acetyl cysteine on recurrent preterm labor following treatment for bacterial vaginosis – PubMed (nih.gov)
34. Caring for the mother, concentrating on the fetus: intravenous N-acetylcysteine in pregnancy – PubMed (nih.gov)
35. N-acetylcysteine improves antitumoural response of Interferon alpha by NF-kB downregulation in liver cancer cells – PubMed (nih.gov)
36. The role of interferon in cancer therapy: a current perspective – PubMed (nih.gov)
37. Effect of N-acetylcysteine on the antiproliferative action of X-rays or bleomycin in cultured human lung tumor cells – PubMed (nih.gov)
38. N-acetylcysteine: multiple clinical applications – PubMed (nih.gov)
39. Hepatoprotective effects of antioxidants in chronic hepatitis C – PMC (nih.gov)
40. Antioxidant and anti-inflammatory efficacy of NAC in the treatment of COPD: discordant in vitro and in vivo dose-effects: a review – PubMed (nih.gov)
41. N-acetylcysteine inhibits endothelial cell invasion and angiogenesis – PubMed (nih.gov)
42. Protective effects of n-acetylcysteine on lung injury and red blood cell modification induced by carrageenan in the rat – PubMed (nih.gov)
43. The Antioxidant Role of Glutathione and N-Acetyl-Cysteine Supplements and Exercise-Induced Oxidative Stress – PMC (nih.gov)
44. Homocysteine and cardiovascular disease: a review of the evidence – PubMed (nih.gov)
45. Environmental tobacco smoke exposure does not prevent corticosteroids reducing inflammation, remodeling, and airway hyperreactivity in mice exposed to allergen – PMC (nih.gov)
46. IL-27/IFN-γ induce MyD88-dependent steroid-resistant airway hyperresponsiveness by inhibiting glucocorticoid signaling in macrophages – PubMed (nih.gov)
47. Preventive effect of N-acetylcysteine in a mouse model of steroid resistant acute exacerbation of asthma – PMC (nih.gov)
48. Effectiveness of oral N -acetylcysteine in a rat experimental model of asthma – PubMed (nih.gov)
49. The role of oxidative stress in Alzheimer disease – PubMed (nih.gov)
50. Reactive Oxygen Species Mediate Cellular Damage in Alzheimer Disease – PubMed (nih.gov)
51. Lipoic acid and N-acetyl cysteine decrease mitochondrial-related oxidative stress in Alzheimer disease patient fibroblasts – PubMed (nih.gov)
52. Are dopaminergic neurons selectively vulnerable to Parkinson’s disease? – PubMed (nih.gov)
53. Genetic and environmental risk factors in Parkinson’s disease – PubMed (nih.gov)
54. Idiopathic Parkinson’s disease: a genetic and environmental model – PubMed (nih.gov)
55. Age-dependent impairment of mitochondrial function in primate brain – PubMed (nih.gov)
56. Age-related modifications of cytochrome C oxidase activity in discrete brain regions – PubMed (nih.gov)
57. N-acetyl-cysteine in the treatment of Parkinson’s disease. What are we waiting for? – PubMed (nih.gov)
58. Targeting α-synuclein for treatment of Parkinson’s disease: mechanistic and therapeutic considerations – PubMed (nih.gov)