KVERTSETIIN – mis on kvertsetiin ja millised on selle kasutegurid sinu tervisele

Kvertsetiin kuulub taimsete pigmentide rühma mida nimetatakse flavonoidideks. Flavonoidid ongi just need ained, mis paljudele puuviljadele, lilledele ja köögiviljadele oma iseloomuliku värvi annavad.

Kvertsetiin ja teised flavonoidid on ühtlasi ka antioksüdandid. Antioksüdantidel on sinu kehas mängida äärmiselt oluline roll. Nimelt neutraliseerivad need vabu radikaale ja võivad seeläbi vabade radikaalide põhjustatud kahju vähendada või isegi ära hoida. Ilma antioksüdantideta saaksid vabad radikaalid sinu kehas ülemvõimu, kahjustaksid oma tegevusega rakumembraane, rikuksid DNA-d ja põhjustaksid lõpuks rakusurma.

Lisaks antioksüdantsele toimele võib kvertsetiin aidata kaitsta ka südamehaiguste, viirusnakkuste, neurodegeneratiivsete haiguste ja vähi eest ning aidata stabiliseerida rakke, mis vabastavad organismis histamiini. Seetõttu omab kvertsetiin ka põletikuvastast ja antihistamiinilist toimet.

Siin loos kirjutame veel teistestki kvertsetiini kasuteguritest ning ka sellest, kuidas kvertsetiini parimal moel tarbida. Kõigepealt aga natutke lähemalt sellest, mis on flavonoidid.

Mis on flavonoidid ja mis on kvertsetiin?

Flavonoidid on paljudes taimedes, puuviljades, köögiviljades ja lehtedes esinevad fütokeemilised ühendid ehk fütokemikaalid (need on taimede poolt toodetud keemilised ühendid, mis aitavad taimedel vastu seista seentele, bakteritele, taimeviirusnakkustele ning putukate ja muude loomade poolt hävitatuks saamisele), mis kannavad endas ravitoimet ja mida seetõttu meditsiinis kasutada saab.

Flavonoididel on mitmeid tervisekasusid, nimelt omavad need vähivastast, antioksüdantset, põletikuvastast ja viirusevastast toimet. Lisaks on neil ka neuroprotektiivsed (närvirakke kahjustuste, degeneratsiooni või funktsioonide halvenemise eest kaitsev) ja südant tervendavad omadused.

Need erinevad tervisekasud sõltuvad konktreetse flavonoidi tüübist, selle (võimalikust) toimeviisist ja loomulikult ka biosaadavusest.

Kvertsetiin ongi looduses on üks enim esinevaid flavonoide (flavonoolide alamklassist), mida leidub puuviljades (peamiselt tsitruselistes), rohelistes lehtköögiviljades, aga ka paljudes seemnetes, tatras, pähklites, lilledes, koortes, brokkolis, oliiviõlis, õuntes, sibulates, rohelises tees, punastes viinamarjades, punases veinis, tumedates kirssides ning ka teistes marjades, nagu mustikates ja jõhvikates.

Flavonoidide tervisekasude uurimine ja nende tõhususe tõestamine mitmesuguste haiguste ravis on teadlaste jaoks oluliseks teemaks olnud juba ammusest ajast peale. Viimased tööd on keskendunud flavonoidide isoleerimisele, analoogide sünteesile ja nende mõjule inimeste tervisele. Tänaseks on edukalt eraldatud juba tuhandeid flavonoide ning see arv on pidevalt kasvav (3, 6). Flavonoide liigitatakse nende struktuurse keerukuse alusel alamklassideks.

Flavonoidide alamklassid

1. Antotsüanidiinid (antotsüaanid): Tsüanidiin, delfinidiin, malvidiin, pelargonidiin, peonidiin, petunidiin (R3 = OH)
2. Auroonid: Aureusidiin
3. Flavanoolid: katehhiin, gallokatehhiin, epikatehhiin, epigallokatehhiingallaat
4. Flavanonoolid: Taksifoliin
5. Flavoonid: Luteoliin, apigeniin
6. Flavanoonid: Hesperetiin, naringeniin, eriodiktüool
7. Flavonoolid: Moriin, kvertsetiin (glükosiid rutiin ja metüüleeter isoramnetiin), kamferool, müritsetiin, fisetiin
8. Halkoonid: Isolikviritigeniin, ksantohumool (R2 = OH)
9. Isoflavoonid: Genisteiin, daidzeiin, likoritsidiin (4, 5).

Kvertsetiini 14 võimalikku tervisekasu

Kvertsetiin kui tugev antioksüdant võib olla kasulik mitmesuguste haiguste ravis. Mõned kvertsetiini omadused hõlmavad südame-veresoonkonna kaitset, vähivastast, kasvajavastast, haavandivastast, allergiavastast, viirusevastast, põletikuvastast, gastroprotektiivset, antihüpertensiivset, immunomoduleerivat ja infektsioonivastast toimet (6). Allolevalt kirjutamegi kvertsetiini teadolevatest tervisekasudest natukene pikemalt.

1. Antioksüdantsed omadused

Looduses valitseb alati tasakaal. Kuna meie rakkude ründajateks ja hävitajateks ning mitmete haiguste tekitajateks on olemas vabad radikaalid, siis on looduse poolt antioksüdantide näol vabade radikaalide tõrjeks olemas ka kaitsevahendid nagu kvertsetiin.

Kvertsetiin kui tugev antioksüdant võib kaitsta sind vabade radikaalide nagu keskkonnamõjude ja näiteks isegi ka suitsetamise kahjuliku mõju eest. Teadaolevalt on sigaretitõrv üks vabade radikaalide suurimatest allikatest, mis kahjustab punavereliblede membraane.

Suitsetajate rõõmuks on aga uuringutes leitud, et kvertsetiin ja selle konjugeeritud metaboliidid (konjugaadid on paljude looduslike ja võõrkemikaalide metabolismi ehk ainevahetuse lõpp-produktid), võivad kaitsta punavereliblesid (erütrotsüüte) suitsetamisest põhjustatud membraanikahjustuste eest (6).

See ei tähenda muidugi seda, et suitsetajad nüüd julgemini või rohkem suitsetama peaksid, või, et kvertsetiin kõiki suitsetamisest tulenevaid tervistkahjustavaid mõjusid neutraliseeriks, vaid on lihtsalt järjekordne näide tõsiasjast, et loodusel on negatiivsete toimete tasakaalustamiseks ja raviks varnast võtta mitmesuguseid abivahendeid.

2. Põletikuvastane

Kui meie keha puutub kokku kahjulike või ärritavate faktoritega, tekib bioloogiline reaktsioon mida nimetatakse põletikuks. Põletik ei ole tegelikult alati halb, vastupidi, see mängib sinu keha enesekaitses vägagi tähtsat rolli, mille eesmärk on eemaldada kahjustatud rakud ja patogeenid või teised kahjulikud tegurid selleks, et paranemisprotsess alata saaks.

Põletik ei pruugi ka alati tähendada infektsiooni ehk nakkust. Enamikul juhtudel põhjustab infektsioone viirus, bakter või seen, samas kui põletikuline protsess on keha kaitsereaktsioon – püüdlus end ravida.

Seega, lühiajaliselt on põletik hea. See on osa sinu immuunsüsteemi loomulikust vastusest vigastustest paranemiseks või infektsiooniga võitlemiseks. Kui keha on paranenud, peaks kaduma ka põletik. Aga, juhul kui põletik ei kao ja muutub kehas pikaajaliseks, võib see hakata halvasti mõjuma.

Üks kvertsetiini kõige tähelepanuväärsemaid põhiomadusi ongi selle võime moduleerida põletikku. Kvertsetiin pärsib põletikulisi ensüüme (tsüklooksügenaasi (COX) ja lipooksügenaasi), vähendades seeläbi põletikumediaatoreid (põletikumediaatorid on sõnumitoojad, mida immuunrakud vabastavad ajal, mil kahjulikud ained tungivad meie kehasse ja mis toimivad veresoontele ja/või rakkudele põletikulise reaktsiooni soodustamiseks), nagu prostaglandiinid ja leukotrieenid.

Michigani osariigi ülikooli toitumisteadlased uurisid toidust saadavate flavonoidide, nagu kvertsetiini, mõju süsteemsete põletikuvastaste ainetena. Näiteks on kõrgenenud C-reaktiivse valgu ehk CRP (kõrge CRP-testi tulemus on märk ägedast põletikust. Selle põhjuseks võib olla tõsine infektsioon, vigastus või krooniline haigus) taset seostatud paljude haigusseisunditega, nagu näiteks rasvumine, südamehaigused ja luupus.

Uuringute käigus tehti aga kindlaks, et nii teatud toitude kui ka kvertsetiini tarbimine võib alandada nii CRP kui ka COX-2 (ensüüm, mis kiirendab põletikku ja valu põhjustavate ainete teket. See võib põhjustada ka kasvajarakkude kasvu. Mõnel kasvajal on kõrge COX-2 tase, seega võib selle aktiivsuse blokeerimine vähendada ka kasvaja kasvu) taseme olulist langust inimese hepatotsüütidest pärinevas rakuliinis.

Rottidel pärssis kvertsetiin (80 mg ekvivalentannus (ekvivalentannus on üksikute elundite jaoks arvutatud doosi suurus)) nii ägedat kui ka kroonilist põletikku ning näitas ka olulist artriidivastast toimet (6, 7, 8).

3. Podagra

Lisaks takistab kvertsetiin oma võime tõttu pärssida ksantiini oksüdaasi ka kusihappe kuhjumist. See aga, võib olla abiks podagra all kannatavatele isikutele (6).

Täpsustuseks olgu öeldud, et ksantiini oksüdaas (XO) on oluline ensüüm, mis katalüüsib hüpoksantiini hüdroksüülimist ksantiiniks ja ksantiini kusihappeks, mis siis neerude kaudu eritub. Kusihappe liigne tootmine ja/või ebapiisav eritumine põhjustab hüperurikeemiat (hüperurikeemia tähendab uraatide (kusihappe) sisalduse suurenemist veres ja on podagra tekke aluseks) ning ensüümi puudulikkus või pärssimine põhjustab veres kusihappe taseme langust.

4. Allergia, astma, heinapalavik ja nõgestõbi

Kuna katseklaasides takistab kvertsetiin immuunrakkudel histamiinide vabastamist (histamiin on allergilisi reaktsioone põhjustav kemikaal), siis arvavad teadlased, et kvertsetiin võib aidata vähendada allergia sümptomeid nagu nohu, vesised silmad nõgestõbi ning näo ja huulte turse. Siiski, oleme kindlate väljaütlemistega hetkel veel ettevaatlikud, sest selle kohta, et kvertsetiin ka inimestel täpselt sama efektiivselt toimiks, on vaja veel edasisi tõendeid (1).

5. Südamehaigused

Katseklaasikatsed, loomkatsed ja ka mõned populatsioonipõhised uuringud näitavad, et flavonoidid nagu kvertsetiin, resveratrool ja katehhiinid (kõiki neid leidub suures kontsentratsioonis ka punases veinis) võivad aidata vähendada ateroskleroosi riski (naastude kogunemine arterites, mis võib põhjustada südameinfarkti või insulti). 

Lisaks võivad need toitained kaitsta sind ka LDL-i (halva) kolesterooli põhjustatud kahjustuste eest ja aidata ära hoida südamehaigustest põhjustatud surma. Kuigi enamik inimuuringuid on vaadelnud flavonoide toidus, mitte toidulisandites, on siiski põhjust arvata, et kvaliteetsete kvertsetiini toidulisandite tarbimine annab vaat, et paremagi tulemuse (1).

6. Kõrge kolesterool

Katseklaasiuuringud näitavad, et kvertsetiin hoiab ära kõrgest LDL-kolesteroolist põhjustatud tervisekahjud ja populatsioonipõhised uuringud näitavad, et flavonoididerikkaid toite söövatel inimestel on madalam ka üldine kolesteroolitase. 

Ühes uuringus leiti, et inimestel, kes võtsid kvertsetiini ja alkoholivaba punase veini ekstrakti (mis sisaldab kvertsetiini), olid väiksemad LDL-kolesteroolist tulenevad tervisekahjustused. Teises uuringus leiti jälle, et kvertsetiin vähendas LDL-kolesterooli kontsentratsiooni kõrge südamehaiguste riskiga ülekaalulistel isikutel (1).

7. Hüpertoonia (ka hüpertensioon) ehk kõrgvererõhktõbi

Hüpertoonia korral kannatab inimene püsivalt normaalsest kõrgema arteriaalse vererõhu käes ning see on ka üks olulisemaid südame-veresoonkonna haigustesse suremuse põhjuseid. Tavaliselt kasutatakse hüpertoonia haldamiseks ravimeid, mis omakorda teisi haiguseid põhjustada võivad.

Uuemad uuringud aga näitavad, et kvertsetiini tarbimine võib hüpertooniaga inimestel vererõhku alandada ilma ravimeid tarbimata (1). Siiski, ära kiirusta kohe oma kõrgvererõhktõbe toidulisanditega ravima, vaid konsulteeri eelnevalt kindlasti oma perearstiga.

8. Interstitsiaalne tsüstiit

See on tervisehäda, mis põhjustab põiepõletikuga sarnaseid sümptomeid nagu põievalu ja tungivat vajadust sageli urineerida. Kaks väikest uuringut näitasid, et interstitsiaalse tsüstiidiga inimesed võivad flavonoidide tarbimisest kasu saada.

Nimelt ilmnes mõlemas uuringus, et nendel, kes võtsid kvertsetiini sisaldavat toidulisandit, oli põiepõletikuga sarnaseid sümptomeid vähem.

Mõistagi tasub ka neid esialgseid uuringutulemusi võtta pigem kui indikatiivset infot, mitte kui kindlat tõde, sest antud uuringutes kasutati kvertsetiini sisaldavat toidulisandid, mis tähendab, et toidulisandi koostisesse kuulusid ka teised flavonoidid. Seega pole veel täpselt teada, milline flavonoid interstitsiaalse tsüstiidi puhul just see kõige tõhusam oli (1).

9. Prostatiit ehk eesnäärmepõletik

Esialgsed uuringud näitavad, et kvertsetiin võib vähendada prostatiidi ehk eesnäärmepõletiku sümptomeid. Nimelt avastati ühes väikeses uuringus, et kvertsetiini võtnud meestel esines eesnäärmepõletiku sümptomeid oluliselt vähem kui meestel, kes tarbisid platseebot (1).

10. Reumatoidartriit (RA)

See autoimmuunhaigus tekib kui immuunsüsteem ekslikult inimese enda rakke ja tervet kehakudet ründama hakkab ning seetõttu pidevalt edasiarenevat ning kroonilist liigesepõletikku põhjustab. Osadel võib reumatoidartriit lisaks liigestele kahjustada ka teisi kehasüsteeme ja organeid nagu kopse, silmi, nahka, veresooni ning südant.

Kuigi uut tüüpi medikamendid on reumatoidartriidi ravivõimalusi oluliselt parandanud, ei ole selle haiguse haldamine kerge, sest tegemist on tõsise tervisehädaga, mis liigeste limaskesta mõjutab ning seetõttu valulikku turset põhjustab. Lõpuks võib reumatoidartriit tekitada liigeste deformatsiooni, luude erosiooni ja füüsilisi puudeid.

Nüüdseks on aga õnneks tõendeid selle kohta, et reumatoidartriidi puhul võib suuresti aidata õige toitumine. Nimelt nendel patsientidel, kes oma tavapärase lääneliku menüü vegantoidu vastu välja vahetasid, esines vähem RA sümptomeid, kui nendel, kes jätkasid oma tavamenüüga. Miks see nii on?

Teadaolevalt sisaldab vegantoit rohkelt kuumtöötlemata marju, puuvilju, köögivilju, pähkleid, juuri, seemneid ja idandeid, mis kõik sisaldavad ühtlasi nii kvertsetiini, kui ka teisi antioksüdante.

Siiski, kuna teadus on oma väljaütlemistega äärmiselt ettevaatlik, siis tänaseks puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et need positiivsed mõjud oleksid otseselt tingitud just antioksüdantidest ning, et kvertsetiini toidulisandid reumatoidartriiti ravida aitaksid (1).

11. Vähk

Teadlased on pikka aega pidanud kvertsetiini ja teisi puu- ja köögiviljades sisalduvaid flavonoide oluliseks teguriks ka vähi ennetamisel. Arvatakse, et inimestel, kes söövad rohkem puu- ja köögivilju, on ka teatud tüüpi vähi risk väiksem. 

Ning teadlaste oletused paistavadki põhjendatud olevat, sest loom- ja katseklaasikatsed on tõestanud, et flavonoididel on tõepoolest vähivastased omadused. Nimelt on mitmed uuringud näidanud, et kvertsetiin ja teised flavonoidid võivad pärssida rinna-, käärsoole-, eesnäärme-, munasarja-, endomeetriumi- ja kopsukasvajate vähirakkude kasvu. 

Ühe uuringu tulemused viitavad isegi sellele, et kvertsetiin võib kasvajate kasvu pärssimisel olla tõhusamgi kui resveratrool (resveratrool on teatud taimedes ja punases veinis leiduv polüfenoolühend, millel on antioksüdantsed omadused ja mille võimalikku kantserogeenset toimet on palju uuritud).

Teine uuring leidis jälle, et kvertsetiinirikaste toitude sagedane tarbimine oli seotud väiksema kopsuvähi riskiga. Seos oli veelgi tugevam isikute seas, kes suitsetasid rohkem kui 20 sigaretti päevas. Siiski, kvertsetiini vähivastase toime lõplikuks kinnitamiseks vaja on rohkem uuringuid (1).

12. Neurodegeneratiivsed haigused

Neurodegeneratiivsed haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, samuti ka insuldiga seotud närvikahjustused, on kõik seotud kesknärvisüsteemi neuropõletikuliste protsessidega. Viimasel ajal on tuntud suurt huvi flavonoidide potentsiaali vastu mõjutada neuronite funktsiooni ja ennetada seeläbi ka vanusega seotud neurodegeneratsiooni (neurodegeneratsioon on peamiselt geneetikast, kasvajast või insuldist põhjustatud haigus, mille korral kesknärvisüsteemi rakud lakkavad töötamast või surevad. Aja jooksul neurodegeneratiivsed häired süvenevad ja neid ei saa ka ravida). 

Flavonoidid avaldavad vaskulaarsüsteemile mitmeid kasulikke mõjusid. Seeläbi põhjustavad need muutusi ka ajuveresoonkonna verevoolus ning on võimelised esile kutsuma neurogeneesi (uute neuronite teke) ja angiogeneesi (uute veresoonte kasvu).

Lisaks sellele on flavonoididel ka potentsiaal kaitsta neuroneid neurotoksiinide põhjustatud vigastuste eest. Olgu ka öeldud, et neuronid (nimetatakse ka närvirakkudeks) on aju ja närvisüsteemi põhiüksused. Neuronid on infosaatjad ning kasutavad elektriimpulsse ja keemilisi signaale teabe edastamiseks erinevate ajupiirkondade vahel ning aju ja ülejäänud närvisüsteemi vahel. Flavonoidirikka toidu tarbimine piirab neurodegeneratsiooni ja vanusest tingitud kognitiivse jõudluse kaotust.

Kvertsetiin koos askorbiinhappega vähendab inimese lümfotsüütide ja naha neurovaskulaarsete struktuuride oksüdatiivsete kahjustuste esinemissagedust ning pärsib neuronite kahjustusi.

Teadaolevalt kaitseb kvertsetiin ajurakke kudesid kahjustava ja Alzheimerit ning muid neuroloogilisi haigusi põhjustava oksüdatiivse stressi eest. Arvatakse, et flavonoidid mängivad oma neuroprotektiivse toime tõttu olulist rolli ka närvikahjustuste ja närvipõletike eest kaitsmisel. Lisaks on neil potentsiaal hoida neuroneid neurotoksiinide (neurotoksiinid on toksiinid, mis kahjustavad närvikudet) poolt põhjustatud vigastuste eest.

Peale selle on flavonoididel täiendav võime soodustada mälu, õppimist ja kognitiivseid funktsioone. Samuti on leitud, et flavonoididel on kaitseomadused, mis on võimelised ennetama tõsisemaidki degeneratiivseid haigusi ning ka paljusid dementsuse ja insuldiga seotud haiguste vorme mis peamiselt eakaid inimesi mõjutavad.

Flavonoididerikas toit või toidulisand parandab tunnetusfunktsioone ja kaitseb haavatavaid neuroneid, tugevdades seeläbi olemasolevat neuronite funktsiooni või stimuleerides neuronite taastumist (6).

13. Haavandid ja gastriit

Uuringud on näidanud, et kvertsetiin pärsib maohappe eritust ja maorakkude lipiidide peroksüdatsiooni (lipiidide peroksüdatsioon on lipiidide oksüdatiivse lagunemise reaktsioonide ahel. See on protsess, mille käigus vabad radikaalid “varastavad” rakumembraanide lipiididelt elektrone, mille tulemuseks on rakukahjustus. See protsess toimub vabade radikaalide ahelreaktsiooni mehhanismi kaudu), toimides seega gastroprotektiivse ainena.

Gastroprotektsioon ehk kõhu kaitse on määratletud kui teatud tegurite ja ravimite võime neutraliseerida mao limaskesta kahjustusi mehhanismide kaudu, mis ei ole seotud happe sekretsiooni pärssimisega. Samuti pärsib kvertsetiin Helicobacter pylori infektsiooni.

In vivo katsed (loomkatsed) viitavad ka sellele, et kvertsetiinil võib olla soodne haavandivastane toime tänu vabade radikaalide eemaldamise või mao lima tootmise suurendamise tõttu (6).

14. Antibakteriaalne ja viirusevastane

Teadaolevalt on kvertsetiinil antibakteriaalne toime peaaegu kõigi bakteritüvede vastu, mõjutades eriti seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja nahasüsteemi. Kvertsetiini nakkuste- ja paljunemisvastane võime võib kaasa aidata viirusevastastele omadustele. Viirused, mis tavaliselt flavonoididele reageerivad, on adenoviirus, herpes simplex viirus, Jaapani entsefaliit ja respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus (6).

Kvertsetiini looduslikud allikad

Peamised kvertsetiini allikad on puu- ja köögiviljad, marjad, ürdid ning ka osad joogid nagu näiteks: 

• tsitrusviljad, 
• õunad, 
• sibulad, 
• rohelised lehtköögiviljad ja ürdid nagu:
  • brokkoli,
  • petersell, 
  • salvei, 
• roheline tee,
• punane vein,
• osad seemned,
• pähklid,
• tatar,
• oliiviõli, 
• punased viinamarjad, 
• tumedad kirsid,
• tumedad marjad nagu mustikad, jõhvikad, murakad ja mustsõstrad (1, 6).

Kui palju kvertsetiini tarbida

• Lapsed: Lastele kvertsetiini soovitamiseks pole veel piisavalt tõendeid.
• Täiskasvanud: Soovitatavad kvertsetiini annused täiskasvanutele varieeruvad sõltuvalt ravitavast seisundist, aga üldine soovituslik annus Ecoshi kvertsetiini puhul on 1-2 kapslit päevas peale sööki (1).

Millist kvertsetiini toidulisandit tarbida

Kvertsetiini puhul on tegemist ühe enim uuritud flavonoidiga ning leitud, et see on kehas oluliselt aktiivsem kui paljud teised flavonoidid. Ecoshi kvertsetiini toidulisandis sisalduv FlaviPure® on tippklassili kvertsetiin! See on ekstraheeritud taimest nimega Sophora Japonicast millel on teiste kvertsetiini vormidega võrreldes oluliselt kõrgem biosaadavus. FlaviPure on standarditud vähemalt lausa 98,0% kvertsetiinini!

Kvertsetiini ja teiste taimsete bioflavonoidide koosvõtmine omab sünergilist mõju. Seetõttu sisaldub Ecoshi kvertsetiini toidulisandis toimeaine tõhustamiseks ka PureWay-C. See on patenteeritud vitamiin C kombinatsioon koos looduslike taimsete rasvhapete ja tsitrusviljade bioflavonoididega.

Ecosh`i kvertsetiin:

• On valmistatud kvaliteetseimatest toorainetest.
• Toetab vitamiin C omastamist, jaotumist ja kehas püsimist.
• Kõrge biosaadavus ja hea talutavus.
• Toetab immuunsüsteemi talitlust ja energiavahetust.
• Aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest ning vähendada väsimust ja kurnatust.
• Aitab kaasa normaalsele närvisüsteemi talitlusele ja psühholoogistele funktsioonidele.
• Toetab normaalset kollageeni moodustumist tervete veresoonte, luude, hammaste, kõhrkoe, naha ja igemete heaks.

Kvertsetiini ohutus ja võimalikud kõrvaltoimed

Üldiselt peetakse kvertsetiini ohutuks. Siiski, osadel juhtudel ja suurte koguste tarbimise korral võib mõningaid kõrvaltoimeid esineda:

• Kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda peavalu ja maoärritus. 
• Esialgsed tõendid näitavad, et kvertsetiini kõrvalsaadus võib põhjustada valgu funktsiooni kaotust. 
• Väga suured kvertsetiini annused võivad kahjustada neere (annused, mis ületavad 1 g päevas). Seega peaks kvertsetiini tarbimisel tegema perioodilisi pause.
• Rasedad naised, rinnaga toitvad naised ja neeruhaigusega inimesed peaksid kvertsetiini vältima.

Kvertsetiini koosmõju ravimite tarbimise korral

Kui tarbid mõnda allolevatest ravimitest, siis peaksid enne kvertsetiini toidulisandite võtmist konsulteerima oma perearsti või muu terviseteenuse osutajaga (1).

• Antibiootikumid. Kvertsetiin võib vähendada teatud antibiootikumide efektiivsust.
• Antikoagulandid (verevedeldajad). Siin puhul võib kvertsetiin ravimi mõju hoopis tugevdada, mis tähendab, et see suurendab ka verejooksu riski. Antikoagulantide hulka kuuluvad:
  • Varfariin (kumadiin)
  • Klopidogreel (Plavix)
  • Aspiriin
• Keemiaravi. Katseklaasi ja loomkatsed näitavad, et kvertsetiin võib tugevdada doksorubitsiini ja tsisplatiini toimet, mis on kaks vähi raviks kasutatavat keemiaravi ravimit. Aga, kvertsetiini tarbimise mõju suhtes keemiaravi korral ei ole teadlaste seas täielikku konsensust. Nimelt arvavad osad, et antioksüdantide võtmine samaaegselt koos keemiaraviga võib olla kahjulik, samas kui teised jälle usuvad, et see võib olla kasulik. Ühes uuringus suurendas kvertsetiini kombineerimine kasvajavastase ravimi doksorubitsiiniga ravimi kasulikku toimet rinnavähirakkudele. Teises uuringus jälle vähendas kvertsetiini võtmine koos tsisplatiiniga ravimitega terapeutilist toimet munasarjavähirakkudele. Seega, kui saad keemiaravi, konsulteeri enne toidulisandite võtmist oma onkoloogiga (1).
• Kortikosteroidid. Kvertsetiin võib põhjustada nende ravimite kehas kauem püsimist.
• Tsüklosporiin. Tsüklosporiini kasutatakse immuunsüsteemi pärssimiseks, aga kvertsetiin võib häirida selle ravimi imendumist.
• Digoksiin. Samaaegne kasutamine võib suurendada digoksiini ebasoovitavate kõrvaltoimete riski.
• Fluorokinoloonid (sünteetilised antibiootikumid). Samaaegne kasutamine võib vähendada fluorokinoloonide efektiivsust.
• Maksa poolt muudetud ravimid. Mõned ravimid muutuvad ja lagunevad maksas. Kuna kvertsetiin mõjutab maksa, võib samaaegne kasutamine maksa poolt muudetavate ravimitega muuta ka seda, kuidas keha neid ravimeid metaboliseerib. Kui selliseid ravimeid manustad, siis konsulteeri enne kvertsetiini tarbimist oma arstiga. Mõned ravimid, mida maks muudab, on:
  • amitriptüliin (Elavil), 
  • diasepaam (Valium), 
  • tselekoksiib (Celebrex), 
  • diklofenak (Voltaren), 
  • ibuprofeen,
  • fenütoiin, 
  • piroksikaam (Feldene) (1, 2).

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Sutterstock.com

Allikad: 

1. Quercetin Information | Mount Sinai – New York
2. Milk Thistle: Health Benefits, Side Effects, Uses, Dose & Precautions (rxlist.com)
3. Important Flavonoids and Their Role as a Therapeutic Agent – PMC (nih.gov)
4. Flavonoids, Flavonoid Subclasses, and Esophageal Cancer Risk: A Meta-Analysis of Epidemiologic Studies – PMC (nih.gov)
5. Flavonoidid – Vikipeedia (wikipedia.org)
6. Overviews of Biological Importance of Quercetin: A Bioactive Flavonoid – PMC (nih.gov)
7. Inflammation Pictures for Women: Causes and Concerns With Pictures (webmd.com)
8. Definition of COX-2 – NCI Dictionary of Cancer Terms – NCI