Haigused tekivad peamiselt kolme faktori tulemusel – nendeks on stress, ebatervislik toitumine (ebatervislik eluviis üldse) ja toksiinid. Toksiinidest ja toitumisest räägin ma lähemalt teistes artiklites, aga räägime täna stressist ja pikaajalisest stressist tekkivatest haigustest. Öeldakse, et 80% haigustest on psühhosomaatilised. Psühhosomaatiline tähendab vaevust psüühikas emotsioonide näol, mis tekitab kehalisi häireid.
Emotsioonid mõjutavad peaaegu kõiki organismi funktsioone ning seda vegetatiivse närvisüsteemi ja hormonaalsüsteemi kaudu. Tavakõnes kasutatav väljend “tundsin, kuidas adrenaliinitase tõusis” vastab sõna-sõnalt tõele. Adrenaliinitaseme tõus emotsiooni mõjul põhjustab kõike seda, mida ärevuse, hirmu ja vihastamise korral tunneme – südamekloppimist, higistamist, kangestumist, käte värisemist, kõhulahtisust, iiveldustunnet, pearinglust, hinge kinnihoidmist jne. Kes meist ei oleks näiteks eksami, esinemise või tülitsemise ees tundnud hirmu, mis väljendub teadvustamata hinge kinni hoidmise, higistamise, jäigastumise või kõhus keeramisena.
Stressi võivad tekitada erinevad olukorrad elus näiteks:
- armastatu või lähedase kaotus,
- vanemate surve olla edukas,
- ahistamisest tulenev häbi,
- agresiivsetest suhetest tulenev hirm,
- hirm üksinduse, vananemise, hakkamasaamise, läbikukkumise ja mitte vajalik olemise ees.
Stressi võib tekitada alaline kiirus, suured nõudmised, suur koormus, vähene puhkus, lapse sünd, töökoha vahetus, konfliktsed suhted, julgusetus ja oskamatus küsida abi ja väljendada oma vajadusi.
Haigusi põhjustab nende olukordade mitte läbitöötamine, pidevalt uuesti ja uuesti nende situatsioonide peas läbimängimine ja nende mõtetega kaasnevate negatiivsete emotsioonide nagu hirmu, ärevuse, alandatuse, süütunnete, kurbuse, viha, pettumuse jne tundmine. See tähendab inimene surub väljaelamata ja lahendamata tunded alla, kuna ei ole aega, ei julge või ei oska nende tunnete ja olukordadega hakkama saada. Allasurutud tunded ja mõtted tekitavad kehas haigusi. Alaline stress tekitab haigusi.
Sattusin hiljuti kuulama tuntud ja hinnatud koolitaja Alar Ojastu veebinari “Kuidas elu elamine käib!”, kus ta rääkis oma hiljutistest uurimusest inimese 3 seisundi kohta, milles inimesed vahelduvalt viibivad ning mille tasakaalust väljumine võitle-põgene-tardu seisundi kasuks viibki inimesed terviseprobleemideni. Kuidas? (Kuna Alar Ojastu loeng oli minu jaoks nii valgustav, siis otsustasin küsida luba see loeng üsna suures mahus ka siin artiklis välja tuua. Ülejäänud artikkel on kirjutatud suures osas Alar Ojastu veebinari põhjal).
Pikaajalisest stressist tulenevate haiguste (rasvumine, seedehäired, mõtlemisvõime langus, depressioon, liigeste ja kilpnäärme põletik ja muud tõsised autoimmuunhaigused) käes vaevlevad rohkem need täiskasvanud, kelle lapsepõlv on möödunud hirmude, konfliktide, vägivalla või muude raskete sündmuste käes. Miks see nii on?
See on sellepärast nii, et väike laps ei oska ise peale ärevat, ohtlikku või konfliktset olukorda oma närvisüsteemi rahustada. Seda peaks õppima laps täiskasvanute pealt ja hea eeskuju puudumisel jääb lapse närvisüsteem aastateks justkui tardumise, ohu ja ärevuse kogemise seisundisse. Tardumisest saab laps välja tulla juhul, kui teda sellest aidatakse välja tulla oskusliku juhendaja ema või mõne muu täiskasvanu juhendamisel.
Inimene eksisteerib igapäevaselt 3 seisundi vahel, milleks on:
Võitle-põgene- tardu seisund
Inimene on loodud viibima 70% ulatuses rahulolu seisundis ja kõige vähem võitle-põgene seisundis, mis võiks olla umbes 5 % ajast. VÕITLE-PÕGENE-TARDU seisundis on inimene siis, kui ta tunnetab ohtu või on ohuga silmitsi. See funktsioon kehas on kõigil – roomajatest kuni inimesteni välja ning see on ülioluline funktsioon, et suuta ohu korral ennast kaitsta ja enda eest seista. Selles seisundis tunneb inimene ärevust, viha, hirmu ja rünnaku vajadust. Koopaajastul aitas see funktsioon inimestel ellu jääda, kuid tänapäeval ei ole see seisund kahjuks kuhugi kadunud, vaid vastupidi paljud inimesed viibivad selles seisundis enamus oma ajast hoides närvisüsteemi pideva pinge all.
Selles seisundis töötavad sellised hormoonid nagu adrenaliin ja kortisool, mis on stressi hormoonid ning need hormoonid on töös ainult siis kui on oht. Kui oht on möödas peaks see asenduma rahulolu ja rahu seisundiga. Nende stressi hormoonide ajel veri suunatakse lihastesse, silmanägemine teravneb ning hingamine kiireneb selleks, et ohu korral võidelda või põgeneda. Selles olekus ei ole vaja energiat seedimiseks, mõtlemiseks või paaritumiseks. Need funktsioonid on ohu korral väljalülitatud, millest aga kõik probleemid algavad.
Lääne inimesel on aju enamus ajast ohu seisundis. Kogu aeg on vaja midagi teha, kuhugi jõuda, midagi saavutada – tööülesandeid teha, pidevatele meilidele vastata, uudiseid lugeda, närvilises liikluses liigelda, lapsed lasteaeda, kooli ja trenni viia, ise trenni teha, perele süüa teha, koristada, vanade vanemate eest hoolitseda jne. Lisaks kõik emotsioonid, mis pingelistes olukordades üles tulevad.
Inimesel, kel on kogu aeg kiire, palju kohustusi ja nõudmisi, kellel on peal alaline stress ja pinge, sellel ei tööta seedesüsteem korrapäraselt, sest selleks, et seedida toitu on vaja viibida rahu seisundis. Inimene võib küll süüa, isegi tervislikult, aga toitained ei omastu, sest seedesüsteem on ärevuse seisundis väljalülitatud. Sellega kaasnevad seedehäired, kehakaalu tõus, rasvumine, lisaks närvisüsteemi ja ajuga seotud haigused ja sealt arenevad juba edasi kõik muud autoimmuun- ja kroonilised haigused.
Stiimulit otsiv seisund
STIIMULIT OTSIVAS (umbes 25% ajast) seisundi juurde käivad sellised märksõnad nagu tahtmine, innukus, edu saavutamine, nauding, põnevus, elujõulisus. Looduses esineb see seisund kui toitu otsiv ja paarituv loom, kes naudib elu. Selles seisundis tekib hormoon nagu topamiin. See on seisund, kus on põnev, tekivad uued visioonid, tahetakse teada uusi asju, käiakse kursustel ja trennis, ollakse millestki huvitunud ja tegevuses – tehakse sporti, mängitakse tennist, käiakse jõusaalis või loetakse raamatuid, vaadatakse televiisorit, saavutatakse eesmärke jne. Ühesõnaga inimesel on huvitav.
Kuid nii eelmine põgene-võitle, kui stiimulit otsiv seisund on seisund, kus närvisüsteem on üle aktiveeritud. Selles seisundis ei suudeta tihtipeale nn orav rattast maha tulla, ärevus on üleval ja stiimul peal. Selleks, et rahuneda tehakse suitsu, tõmmatakse kanepit, võetakse alkoholi, kuid mõtted jooksevad ikka aktiivselt peas ringi, ei suuda mõtteid peatada ning seedimine ei toimi nii hästi kui peaks.
Rahuolu seisund
Kolmanda seisundi RAHULOLU (70% ajast) juurde käivad sellised märksõnad nagu turvatunne, lõdvestamine, lähedus, mängulisus, empaatia, olemine, lahkus. See on seisund, kus keha rahuneb. Selles seisundis tekib hormoon nagu oksüdotsiin -so armastuse hormoon, mis tekib näiteks kallistamisel või kui väike imik on emal või isal süles. Oksüdotsiini mõjul tekib vanematel süles oleva väikse olendi suhtes armastuse tunne. Armastuse tunnet on vaja, et vanematel tekiks soov hoolitseda järglaste eest. Selles seisundis ei ole eesmärke, saavutusi, põnevust, tahtmisi. See on olemise seisund, kus närvisüsteem rahuneb.
See on seisnud, kus hakkab tööle intuitsioon, tekivad taipamised, pähe tulevad head mõtted. Nt lähed metsa, jalutad, närvisüsteem rahuneb ja äkki tekivad head mõtted – taipamised, ideed, inpiratsioon, intuitsioon jne. Loodus on seadnud nii, et oleksime selles seisundis 70% oma ajast ja kahes eelmises oluliselt vähem. Tasakaalu mõttes on oluline olla kõigil kolmel tasandil. Rahulolu seisundis hakkab toimima seedimine, keha saab toitained kätte ja selles seisundis tuleb süvauni. Sügava une režiimis taastuvad koed, rakkudest viiakse välja mürkained, korrastatakse mõttetööd ja kogetud kogemusi. Selle info valguses on kerge mõista, miks on vaja puhata ja korralikult välja magada. Puhkus ja uni ei ole luksus vaid väga oluline vajadus.
Millises seisundis oled sina valdavalt?
Paljud inimesed saavad aru, et nad on enamus ajast ohu või stiimulit otsivas seisundis, kus keha ei puhka välja. Produktiivsus on samuti ohtlik, kui see toimub kogu aeg. Tipptasemel sooritus toimub siis, kui sa oled nii stiimuli kui rahu seisundis vaheldumisi, siis sa oled fokuseeritud ja energetiseeritud. Mentaalsel tasandil samuti – kui on toimunud pingutus – lugemine, õppimine, uurimine, mõtlmene, analüüsimine jne, tuleb peale pingutust teha paus või puhkus. Ohu režiim tuleb saada minimaalseks.
Jälgi, millises seisundis oled sina? Kui sa oled stiimulit otsivas seisundis, siis ei ole hea õhtul veel juurde lugeda raamatut või töömeile ning vaadata televiisorit, et saada juurde uut infot.
Jälgi:
- kuidas sa hingad?
- kuidas su keha on?
- kas lihased on pinges või lõõgastunud?
Kui lõõgastumist on vähe, siis ka intuitsioon ei toimi. Intuitsiooni on vaja, et teha elus õigeid valikuid.
Kui sa lähed lähed tasakaalust välja, siis:
- sa ei saa magada,
- sa oled ülitundlik ja ärritud kergelt,
- su mõistus ei suuda rahuneda – sööd end üle tundmata täiskõhutunnet või võtad õlle – sest sa ei suuda rahuneda ja rahuneda sa ei suuda, sest sul organismis on liiga palju topamiini.
Miks sa oled pidevalt topamiinis, siis see võib tulla lapsepõlvest, et mitte midagi tegemist ehk lihtsalt olemist on peetud laiskuseks. Sunniti pidevalt midagi tegema -õppima, pesema, trenni jne. Ehk, et kui sa oled pidevalt tegevuses, ainult siis oled sa väärtuslik. Inimesed, ei räägi, kuidas neil läheb, nad räägivad, mida nad teevad. Kõik jooksevad tänapäeval vere ninast välja. Selles maailmas on viimasesse ringi tulemine tõeline julgus – õppida oskust nagu puhkamine ja olemine.
Milline oli sinu lapsepõlv?
Võib olla tuled sa sellisest lapsepõlvest, kus on olnud palju pere vägivalda ja tardumisi. Kui väikelapse vanemad tülitsevad, siis lapse närvisüsteem lülitub OHU/TARDUMISE režiimile. Laps ei saa oma vanematega võidelda, sest jõud ei käi üle, ei saa ära põgeneda, sest sõltub oma vanematest, ta peab jääma ja nägema seda võitlust ja hirmu pealt. Lapsel ei jää midagi üle, kui TARDUDA ingl k. Freeze. Kui lõvi ja hüään saagi (nt gasell) pärast kaklevad, siis gasell tõuseb üles ja põgeneb. Pärast gasell raputab ja on sellest tardumisest vabanenud. Laps ei vabane sellest tardumisest, kui tal seda teadlikult ei aidata teha. Närvisüsteemil on võime tarduda ja kui tardumist läbi ei töötata, siis tardumine jääb kehasse. Selle tulemusel tekivad inimesed, kes kehaliselt ei liigu – on nn puised. Keha ei liigu, kehatunnetus on minimaalne, lihased on kanged, ehk takerduvad kehasse ja jäävad kinni esimesse OHU režiimi, millega kaasnvad sellised märksõnade nagu:
- Uimane -loivatakse ringi
- Mõistus ei tööta selgelt- vajatakse kohvi
- Ei ole motivatsiooni – ei taheta teha trenni
Inimesed kõiguvad ohu ja stiimuli vahe peal – on ärevil või letargilised, motivatsiooni ei ole, vajavad kursusi, et motiveerida end kuidagi, aga ikkagi ei saa kuidagi sellest tegevusetusest, painest, kinniolemise ja letargia tundest välja ja siis kõiguvad seal ühe ja teise reziimi vahel. Teevad sporti liiga palju ja saavad vigastusi või traumasid.
Ülioluline on lapsele luua kodus rahulik taust, sest laps ei oska end ise rahustada. Laps õpib kopeerimise teel vanematelt, kuidas end rahustada, ja kui seal ei ole head eeskuju, siis inimene ei õpigi end rahustama, vaid mida ta teeb ta läheb sinna stiimuli režiimi ja hakkab tegutsema. Sealt tulebki ülesöömine, sõltuvused, depressioon, ärevus, autoimmuunhaigused.
NB! Siit ka vastutus, kui me ise ei õpi end rahustama, anname selle üle ka lastele.
Kui ma olen ärev, siis ma ei ole julge, kui ma ei ole julge, siis ma võtan vähem riske, kui ma võtan vähem riske, siis ma panen end vähem maksma ja kui ma ei ole julge, siis ma muutun kinniseks ja introverdiks ja kolin pähe ära, kuigi loomult olen vo ekstravert ja kui ma olen ärev ja ei ole julge, siis mu enesekindlus kannatab – ärevuses ei ole enesekindlust – kui inimene jääb kinni esimesse ohu režiimi, kaob ära ka elujõud ja selles olekus kaob ära ka intuitsioon.
Kui väike laps kogeb hirmu, vägivalda, agressiooni, siis lapse tavaline järeldus on, et mind ei armastata, ma ei ole oluline, minu olemasolu on põhjuseks, miks vanemad tülitsevad või miks mu emal või isal halb tuju on. Lapse alateadvusse salvestub enesehävituslik programm – ta on halb, vale, tüliks jne. Laps armastab oma vanemaid jäägitult ja tingimusteta ning ta ei taha olla kellelegi koormaks, ta pigem kaotaks ennast ära, kui oleks kellelegi tüliks. Selle mõttemustri juures käivituvad armastuse väljateenimise, enese ohverdamise, enese pisendamise, vähendamise ja nähtamatuks tegemise programmid, aga kõik, mis ei liigu elu, armastuse ja avardumise suunas, liigub hävingu ehk elujõu vähenemise suunas. Lapsed kasvavad suureks, aga alateadlikud programmid töötavad edasi. Madala enesehinnanguga inimestel on mõttemustrid, mis hävitavad iseennast – enesehävituslikud teadlikud või teadvustamata mõtted tõmbavad ligi haigusi, mis hakkavad keha lagundama (viirused, kahjulikud baketrid, seened, parasiidid – nende patoloogide funktsiooniks on lagundada, tugeva tahte ja elujõuga inimese immuunsüsteem suudab end loomulikul viisil kaitsta patoloogide eest). Need lapsed ja tulevased täiskasvanud, kes on kasvanud üles ebaturvalises keskkonnas ei hooli iseendast ega oma tervisest, sest nad on harjunud jälgima valvsalt iga oma vanema liigutust ja meeleolu, peaasi, et emal-isal oleks kõik korras – vanemast, kellest sõltub/s nende elu. Neil lastel ei ole muretu lapsepõlv, kus kõik on turvaline, kaitsutud ja hoitud. Nad peavad vaatama, et ise ellu jääda ja aidata oma vanemaid nii oskuslikul ja oskamatul moel, kui oskavad. Nad pole saanud väga palju julgustavaid sõnu, mis tekitaks usaldust elu uurimise suhtes.
Kuna lapse ei saa end kaitsta ja laps jääb tardumisse, siis ta immuunsus, nagu ülal sai mainitud, satub löögi alla, aga asi on selles, et keegi ei näe..vanemad ei tea, et laps selles seisundis on, nad ei oska aru saada, ega aidata, isegi ei pane tähele tihtipeale, et midagi on lahti…laps ei mängi enam nii palju, koolis hakatakse kiusama, ja mõelge, et laps jääbki aastateks sellesse seisundisse.
ACE STUDY küsimustik
ACE Study uuringuga mõõdetakse 10 küsimusega lapsepõlvetraumade tüüpi. Viis neist on isiklikud – füüsiline väärkohtlemine, verbaalne väärkohtlemine, seksuaalne väärkohtlemine, füüsiline hooletus ja emotsionaalne hooletussejätmine. Viis on seotud teiste pereliikmetega: alkohoolikust vanem, perevägivalla ohvriks langenud ema, vanglas olev pereliige, vaimuhaigusega diagnoositud pereliige ja vanema kadumine lahutuse, surma või hülgamise tõttu. Iga tüüpi traumat loetakse üheks. Nii et füüsiliselt väärkoheldud inimestel, koos ühe alkohoolse vanemaga ja pekstud emaga, on ACE tulemus kolm.
Kõige olulisem on meeles pidada, et ACE study küsimustik on mõeldud suunisena, et kui teil on kuude või aastate jooksul esinenud mitut tüüpi toksilist stressi, suurendab see Sinu tervisemõjude riski oluliselt.
.
ACE STUDY (Adverse Childhood Experience ehk väga rasked lapsepõlve kogemused ) küsimustik on väljatöötatud Ameerikas. See uuring sai alguse 80ndatel kindlustussüsteemiga seonduvalt, et miks iga kolmas laps on rasvunud ja ülekaaluline? Leiti, et kui laps on millegi tõttu närvis, siis ta kipub sööma üle ja iseäranis just kahjulikke toiduaineid – suhkru, nisujahu ja rasvarikkaid tooteid, mis põhjustavad kergelt ülekaalu ja rasvumist. Selle taga on traumaatilised lapsepõlve kogemused, süüdi on närvisüsteem ja halb seedimine ja toitainete mitteomastumine. Uuringus osales 17 421 ameerika valget, kes kuuluvad keskklassi, on hea haridusega ja sarnanevad paljuski eestlaste keskklassiga.
CDC uurimus ebasoodsate lapsepõlvekogemuste kohta (ACE-uuring) tõi välja hämmastava seose lapsepõlvetraumade ja krooniliste haiguste vahel, milleni inimesed täiskasvanuna arenevad, samuti sotsiaalsete ja emotsionaalsete probleemide vahel. See hõlmab südamehaigusi, kopsuvähki, diabeeti ja paljusid autoimmuunhaigusi, samuti depressiooni, vägivalda, vägivalla ohvriks langemist ja enesetappe.
Esimesed uurimistulemused avaldati 1998. aastal, millele järgnes 2015. aastal üle 70 muu väljaande.
Need uuringud näitasid, et:
- lapsepõlvetraumad olid väga levinud, isegi valgetel keskklassi töötajatel, kõrgharidusega inimestel, kellel oli kallis tervisekindlustus;
- lapsepõlvetrauma ja täiskasvanu kroonilise haiguse alguse vahel oli otsene seos, samuti depressioon, enesetapp, vägivaldne olemine ja vägivalla ohver;
- 4 ja enamat tüüpi trauma suurendas tervise-, sotsiaalsete ja emotsionaalsete probleemide riski.
Inimesed kogevad tavaliselt mitut tüüpi traumasid – harva on see ainult seksuaalne või verbaalne vägivald.
Toome sulle ACE Study küsimustiku näol võimaluse uurida, kas sinu terviseprobleemid võivad olla seotud lapsepõlve traumadega.
Nendel testitavatel, kellel oli juba 4 jaatavat vastust oli koolis õpiraskused, kuna närvisüsteem oli ohu ehk võitle- põgene – tardu režiimil. Ohurežiimil lülitub välja mõtlemise osa ehk otsmikusagar, mil ei toimu kiiret mõtlemist. Tardumise ajal aju ja mälu funktsioonid ei toimi korralikult.
Nelja või enama jaatava vastuse korral on inimestel valdavalt väiksem palk, teenivad keskmiselt vähem raha, töölt puudumise tõenäosus on suurem, kogevad enam depressiooni või korduvat depressiooni. Eesti on üks suurim enesetapuga riike, mis täherndab, et 7 x suurem tõenäosus hakata suitsetama, alkoholi tarbima, saada ülekaaluliseks või kogeda mittesoovitud rasestumist, 2 korda suurem tõenäosus haigestuda vähki.
Kuidas taastada oma enesehinnang ja armastus enese vastu?
Et saada oma tervis korda, tuleb taastada esmalt oma enesehinnang, näha ennast taas läbi armastavate silmade. Kui ma tahan teada, mis ma elust soovin, siis seda saab teada rahu- ja puhkeseisundis. Optimaalne seisund on see, kui mul on kehas hea olla, mitte ei põgene pidevalt halva tunde eest. Ohu seisundis olevad inimesed unistavad sellest, et neil oleks hea olla ja ei oleks pidevat ohutunnet, neil ei ole energiat, ega oskust unistada suurelt ja liiati neid unistusi teostada. Terve lapsepõlve taustaga inimestel on hea enesehinnang, tervis korras, uskumussüsteem korras ja energiat ennast teostada. Nad teostavad ennast, sest neile meeldib see, neil tuleb see hästi välja. Ma saavutan edu selle pärast, et mul tuleb see loomulikult välja, ma väärtustan ennast ja sellest tulenevalt hakkan täitma seda, mis mind inspireerib. Optimaalne on tunda ennast kogu aeg hästi. Mulle meeldib saavutada, sest mul tuleb see hästi välja.
Ehk esimene asi:
- õpi puhkama ja niisama olema,
- õpi tehnikaid, mis rahustavad närvisüsteemi, õpetavad jälgima ja suunama mõtteid ning vabastama emotsioone. Emotsioonide juhtimise koolitusvõimalusi leiad artiklist “Minu lugu kilpnäärme alatalitusest”;
- alateadlikud mõttemustrid tuleb asendada positiivsete ja edasiviivate lausetaga ehk affirmatsioonidega nt: “Ma olen väärt elu, edu ja armastust”. Alateadvus on nagu käsn ehk salvesti – see, mis talle igapäevaselt mõtete ja tunnete näol ette söödetakse, seda ta usub ja täide saatma hakkab. Kasuta enesesisendust: „Minu immuunsüsteem on võimeline mind kaitsma ja terve hoidma“. Toimib siis, kui Sa seda tõeliselt usud! Öelda 2 või 3 korda päevas (kõik millesse usume, loob meie kogemise ja elu);
- tuleb julgeda teadlikult vaadata oma hirmude sisse – mida rohkem enda sisse julged vaadata, seda suurem võimalus on enese armastusega kohtuda, igas hetkes on alati valik – kas valid armastuse või hirmu;
- õpi teadlikult hoolitsema oma keha eest – liikumise, tervisliku toitumise, vee joomise, puhkamise, läheduse ehk armastamise näol;
- puhasta regulaarselt oma keha looduslike parasiitide, viiruste, seente, halbade bakterite vastaste taimedega;
- ära karda teha nn vigu, võtta riske, sest nn vigade tegemised ja ebaõnnestumised on õppimisprotsess, mis on vajalik, et jõuda lahendusteni, mis töötavad. Ole enda vastus õrn ja armastav ka siis, kui teed nn vigu nt tegid äri, mis ei toiminud, solvasid kedagi, valisid vale elukutse, sekkusid kellegi ellu jne. Oluline on nendest vigadest õppida, tuhast tõusta ja julgelt edasi liikuda. 🙂
Alar Ojastu koolituste ja tegemiste kohta saab lähemalt lugeda tema kodulehelt alarojastu.com.
Suur, suur tänu Alarile!
Loe ka teisi minu lugusid:
- Agnese rubriik: kas Sinu uue aasta eesmärgid on juba paigas, mis loovad Sinu parimat tulevikku?
- Agnese rubriik: Kas Sinu elukvaliteeti rikuvad kroonilised sümptomid? Kas Sul on hirm oma tervise ja elu pärast?
- Agnese rubriik: minu krooniline haigus – kilpnäärme alatalitus ja ettevõetud sammud paranemiseks.
Armastusega Agnes Laine
