Erektsioonihäire ja mehe tervis. Meestearst Kristjan Pomm, SA TÜK Meestekliinik

Erektsioonihäire on midagi, mis võib mõjutada mehe enesekindlust, suhteid ja mõistagi, ka seksuaalelu ning on määratletud kui püsiv võimetus säilitada või saavutada rahuldavaks suguühteks vajalikku erektsiooni ehk suguti jäigastumist.

Aga, see ei ole kindlasti midagi sellist, mida peaks häbenema. Ja see ei ole kindlasti ka midagi sellist, milles ükski mees ükski oleks.

Nimelt, enam kui pooled mehed vanuses üle 50. eluaasta on kogenud olukorda, kus erektsioon ei ole piisav või puudub täiesti ning suguühe on seeläbi oluliselt raskendatud või, siis täiesti võimatu.

Erektsioonihäire ei ole ka vaid ainult üle 50 aastaste meeste probleem. Mis tähendab, et nooredki mehed võivad alles seksuaalelu alustades, või ka uue partneriga intiimsuhtes olles – erektsioonihäireid kogeda.

Näiteks, tänu uuringutele teame, et 20-eluaastates on erektsioonihäire levimus 8%, 30ndates 12%, 40ndates 39%, 50dnates juba 48% ning 60ndatest ja 70ndates vastavalt 57% ja 67%.

Seega on erektsioonihäire esinemissagedus väga sageli seotud ka mehe loomuliku vananemisega, kuid on eriti kõrge ühe või mitme kardiovaskulaarse riskifaktoriga meeste, kõrgvererõhutõvega meeste ja meeste seas, kellel on varem esinenud kardiovaskulaarseid haigusi.

Diabeediga meeste hulgas on statistika kohaselt erektsioonihäire sagedus lausa 51,3%. Mitmemõõtmelistes analüüsides on erektsioonihäired olnud oluliselt ja sõltumatult seotud ka madalama haridustaseme ja vähese kehalise aktiivsusega.

Mis tähendab, et erektsioonihäire on tihti signaal mehe üldisest tervisest ja signaalina tuleb seda ka võtta.

Seega, kuna need kaks on omavahel tihedasti seoses, siis enne, kui räägime põhjalikult erektsioonihäirest, selle erinevatest orgaanilistest ja psühhogeensetest tekkepõhjustest ning ravivõimalustest, peame rääkima Eesti meeste tervisest.

Siin artiklis räägib erektsioonihäiretest, nende kujunemise põhjustest ja meeste tervisest ka üldisemalt SA TÜK Meestekliinikust meestearst Kristjan Pomm: “Tulevikuplaane tehes võiksime meestena seada endale ambitsioonika eesmärgi „elada sajaga sajani“! Ehk siis, olgu tuleviku eestlastel sajandijagu tervena ja tegusalt elatud eluaastaid. Kuigi see on ilmselt inimkonna arengut ja praegusi trende vaadates siiski liialt optimistlik ja keskmiseks näitajaks ei sobi, on see siiski igati paslik sümboolseks verstapostiks.”

Kus on Eesti mehe tervis täna ja milline on Eesti mehe oodatav eluiga?

Meestearst K. Pommi sõnul on Eesti meeste tervis ja tervisenäitajad viimase paari aastakümnega oluliselt paranenud. Ta ütleb, et Eesti mehe oodatav eluiga (viimaste, 2019. aasta, andmete kohaselt) on 74,4 eluaastat ja Eesti naisel 82,8 eluaastat ning Euroopa riikide keskmine meeste oodatav eluiga on 78,2 aastat.

Seega on Eesti meeste üldise tervise olukorda peegeldav näitaja viimase 25 aasta jooksul kasvanud lausa 14 aasta võrra.

Samas, hoolimata sellest, et senine positiivne muutus on üks kiireimatest Euroopas, jäävad Eesti meeste näitajad Euroopa meeste keskmisest endiselt 4 aastat maha, ja Eesti naiste vastavad näitajad jäävad maha 8 aastat.

Näiteks on viimase kümne aastaga meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. See tähendab, et vähenenud on ka meeste ja naiste oodatava eluea vahe. Ka see on meeste seas üks positiivse tervisetrendi näitajatest.

Kui kaua elab Eesti mees tervena?

Kristjan Pomm ütleb, et Tervise Arengu Instituudi värskeimate andmete kohaselt elavad mehed tervena 74% oma elust ehk 54,5 aastat ning naised 72% ehk 59 aastat. Ehk ka selles parameetris on väike mahajäämus võrreldes naistega ja võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.

Näiteks elab Eesti mees tervena 9 aastat vähem, kui seda on Euroopa meeste keskmine. Viimase 10 aasta jooksul ei ole ka meeste tervena elatud aastate arv tõusnud ehk, et positiivne kasv, mida nägime uue millenniumi esimesel kümnel aastal, on praeguseks jäänud pidama.

Miks on meeste eluiga lühem?

Dr. K. Pomm märgib, et meeste surmapõhjuste esikolmiku moodustavad viimaste andmete kohaselt südame-veresoonkonnahaigused, vähkkasvajad ja surmad läbi õnnetusjuhtumite, sealhulgas läbi traumade ja vigastuste.

Tema sõnul oli 2017. aastal lausa ligi 53% tervisekaotusest ehk enneaegsest suremusest ja haigestumusest tingitud riskikäitumisest või, siis tervisega seotud riskiteguritest, milledest peamised olid:

tasakaalustamata toitumine,
liigne kehakaal,
kõrge vererõhk,
ning alkoholi, narkootikumide ja tubaka tarvitamine.

Kui alkoholi ja tubaka tarbimine on viimasel aastakümnel vähenenud, siis on uueks tõusvaks trendiks ülekaalulisus.

Ebaõige ja tasakaalustamata toitumise ning puuduliku füüsilise aktiivsuse tulemuseks on see, et praegu on üle poole Eesti rahvastikust ülekaalulised, sealhulgas iga neljas 1. klassi õpilane.

Ka liikumisaktiivsus on nii täiskasvanute, kui ka laste seas väike ja istuv elustiil aina süveneb. Samuti on murekohaks kõrge vaimse tervise probleemide (sh uimastite tarvitamine) esinemissagedus ning nii laste, kui ka täiskasvanute hulgas on tõusuteel ka meeleolu- ja ärevushäired.

Ebaõige ja tasakaalustamata toitumise ning puuduliku füüsilise aktiivsuse tulemuseks on see, et praegu on üle poole Eesti rahvastikust ülekaalulised, sealhulgas iga neljas 1. klassi õpilane.

Mida teha, et mehe tervisenäitajad paraneks ja kust tuleb mängu erektsioonihäire?

Dr. Kristjan Pommi sõnul on olulisim just see, kuidas endasse ja oma tervisesse suhtuda. Ta ütleb, et tervist ja terviseteadlikku eluviisi väärtustavad hoiakud on tervise seisukohalt tähtsaimaks nurgakiviks, mida ise saame kujundada.

Näiteks südame-veresoonkonnahaiguste osas on tingimata vaja pöörata veelgi rohkem tähelepanu just ennetusele, aidata meestel teadvustada riskitegureid ja muuta ka nende tervisekäitumist.

Näiteks noorena suitsetamise alustamine, minimaalsete liikumisharjumuste kujunemine, rasva- ja suhkurikka toidu söömine, millega on kombineeritud pidev kõrge stressifoon viib keskeas südameveresoonkonna haigustesse haigestumiseni, mille esimeseks märgiks võivadki olla näiteks just erektsioonihäired.

Et kujuneks oma tervist väärtustavad hoiakud, tuleb neid riske teadvustada juba noortele meestele.

Kool, kodu ja ka mitteformaalset õpet pakkuvad noorteühendused on selle juures ilmselt peamise vastutuse kandjad, aga ka võimaluseks noorte tervisekäitumist tervislikele radadele suunata.

Noorena suitsetamise alustamine, minimaalsed liikumisharjumused, rasva- ja suhkurikka toidu söömine ja pidev kõrge stressitase viivavad keskeas südameveresoonkonna haigustesse haigestumiseni, mille esimeseks märgiks võibki olla näiteks just erektsioonihäire.

3 soovitust oma tervisenäitajate parandamiseks annab meestearst Kristjan Pomm

1. Kontrolli oma tervist regulaarselt

Vähkkasvajate osas on teada ja tuntud häda, et mehed ei kipu esmaste haigusmärkide korral arsti poole pöörduma ja nii võib pahaloomuliste kasvajate avastamine toimuda juba haiguse kaugstaadiumis, kui head ravitulemust ei ole paraku enam võimalik saavutada.

Seega tuleb kasutada kõiki pakutavaid pahaloomuliste haiguste avastamisvõimalusi, mis on täna kättesaadavad:

Näiteks eesnäärmevähi õigeaegseks avastamiseks mõeldud eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) määramine verest peaks kuuluma kõigi 40-datesse eluaastatesse jõudnud meeste terviseseireks vajalike tegevuste hulka.
Samuti tuleb arstiga nõu pidada ja mitte oodata või asuda ise enda ravitsejaks, kui märkad oma olemises või kehas mingeid muutusi, millele sa ise ei leia ratsionaalset seletust.

2. Vähenda terviseriske

Surmad läbi õnnetusjuhtumite on meeste seas sageli seotud ka riskikäitumise või meelemürkidega ja selles osas on samuti vaja leida need viisid, kuidas suunata meeste väärtushinnanguid. Kindlasti on sel juhul olulised eeskujud ja ka kogu ühiskonna üldine suhtumine tervisesse.

Tubakas ja alkohol. Kuigi suitsetajate hulk on Eestis selgelt vähenenud on alkoholitarvitamine samas jätkuvalt probleemiks. Paljud mehed joovad pidevalt üle madala riski piiri, ise seejuures aimamata, et juba needki kogused võivad liiga teha. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised ning ka joodud kogused on kordades suuremad. See on ka põhjus, miks meestel seoses alkoholiga märgatavalt rohkem probleeme tekib. Lisaks tervisehäiretele, mis on ohuks nii alkoholiga liialdavatele meestele, kui ka naistele, käivad meeste joomisega kaasas veel eraldi riskid.
Narkootilised ained. Kõigi sõltuvust tekitavate ja narkootiliste ainete (ka. alkohol, tubakas, kanep, jmt) tarvitamine kätkeb endas olulisi terviseriske. Seoses mitmete organite, eelkõige aju kestva arenguga on nende ainete tarvitamine eriti ohtlik just noortele enne 21. eluaastat.

Seoses mitmete organite, eelkõige aju kestva arenguga on mõnuainete tarvitamine eriti ohtlik just noortele enne 21. eluaastat.

Liigse alkoholi tarbimise kaasnevad ohud mehe tervisele:

Erektsioonihäire tekkerisk. Ülemäärane ja pidev alkoholi tarvitamine rikub mehe munandite talitlust ja toimib mürgiselt ehk toksiliselt munandites asuvatele Leydigi rakkudele. Need on rakud, mis on seotud meessuguhormooni tootmisega. Vähenenud hormoonitase aga põhjustab väsimust ja kurnatust. Raske on keskenduda, langeb suguiha ning kaasneda võivad ka erektsioonihäired ja viljatus. See tähendab, et alkoholi liigtarvitamine on otseses seoses erektsioonihäire tekkeriskiga.
Samuti võib tekkida probleeme viljakusega. Mis tähendab, et alkoholi liigtarvitamine võib viia nii seemnerakkude hulga vähenemise, kui ka nende kvaliteedi halvenemiseni.
Alkohol muudab riskialtimaks. Lisaks muudele alkoholiga kaasnevatele riskikäitumistele astutakse suurema tõenäosusega kaitsmata vahekorda ka juhupartneriga ja riskitakse seeläbi sugulisel teel levivate haigustega.
Vigastused ja traumad läbi õnnetusjuhtumite. Ka alkoholijoobega seotud õnnetusjuhtumite tagajärjel saadud vigastuste arv on meeste seas märgatavalt suurem kui naistel.

Kui tarvitad alkoholi, olgu igas nädalas vähemalt kolm alkoholivaba päeva ning ühe päeva kohta ei peaks kokku tulema enam kui 2 alkoholiühikut (1Ü= 10 grammi puhast alkoholi). Alkoholiühikute hulk=kogus (liitrit) x kangus (%) x 0,789 (vaata ka www.alkoinfo.ee).

1 alkoholiühik ehk 1Ü võrdub seega:

282 ml 4,5% siidrit;
244 ml 5,2% õlu;
106 ml 12% veini;
32 ml 40% alkoholi.

Sõltuvust tekitavate ja narkootiliste ainete (ka. alkohol, tubakas, kanep, jmt) tarvitamine on seoses mitmete organite, eelkõige aju, kestva arenguga eriti ohtlik noortele enne 21. eluaastat.

3. Suurenda tervisliku eluviisi osa

Dr. Pommi sõnul on oma tervise ja sealhulgas ka seksuaaltervise hoidmiseks igal mehel võimalus oma tervist ise kindlustada. Ta toob selleks mõned allolevad soovitused.

Tervist saad toetada läbi piisava füüsilise koormuse, liikumise, tervisliku toitumise, kehakaalu normväärtuses hoidmise ja ka normaalse elurütmiga, et oleks optimaalselt aega nii tööks, vabaajategevuseks, kui ööuneks ning ka toimivateks lähedussuheteks.
Lisaks kuuluvad nüüdisaegsete tervisealaste soovituste loetellu ka äärmuslike dieetide ja treeningkavade, ülepiirilise pideva vaimse ja füüsilise ülekoormuse aga ka sotsiaalse üksinduse vältimine.
Uuringute kohaselt teame, et isad ja püsisuhtes olevad mehed on oma eluviisilt tervislikumad ja ka elavad kauem. Tervisele on suureks toeks oma töö- ja puhkeaja tasakaalus hoidmine ning kindlasti ka piisav uneaeg. Täiskasvanu tavaline unevajadus on keskmiselt näiteks 8 (7-9) tundi.
Paremaks taastumiseks soovitab Dr. Pomm lubada endale lisaks veel vähemalt 30 minutit päevast jõudeaega. Sportimist alustades tuleb kindlasti oma võimekust hinnata ja valida sobiv tempo. Niisamuti ei soovita ta asuda koheselt liialt suure kehalise koormusega treeningutele. Vajadusel tuleb selles osas oma arstiga nõu pidada.

Mis on erektsioon ja mis on erektsioonihäire

Erektsioon. Erektsiooni tekkeks on vajalik mingist seksuaalselt käivitavast mõttest, tundest, aistingust vallanduv peenise ja väikese vaagna närvide stimulatsioon, mille tulemusena intensiivistub arteriaalse vere juurdevool peenises olevatesse korgaskehadesse samal ajal, kui venoosse vere äravool väheneb miinimumini.
Erektsioonihäire. Seksuaaltervisega seotud muredest on meeste jaoks kindlasti suurim erektsioonihäire. Erektsioonihäiret, mida nimetatakse ka impotentsuseks määratletakse kui kestvat võimetust saavutada või säilitada suguühteks vajalikku erektsiooni ehk teisisõnu – suguti jäigastumist.

Erektsioonihäire levimus

Enam kui pooled üle 50. aastased mehed on kogenud olukorda, kus erektsioon ei ole piisav või puudub täiesti ning suguühe on seeläbi, kas oluliselt raskendatud või, siis võimatu.

Erektsioonihäire ei ole aga vaid üle 50 aastaste meeste probleem ning nii võivad ka noored mehed alles seksuaalelu alustades, või uue partneriga suguelu alustades erektsioonihäireid kogeda.

Erektsioonihäire on sage meeste tervisemure ja valdavalt on see seksuaalhäireks just 40 aastaste ja vanemate meeste seas, kuid aina sagedamini kogevad erektsiooniprobleeme ka nooremad mehed.

Tänu epidemioloogilistele uuringutele teame, et:

20-eluaastates on erektsioonihäire levimus 8%,
30ndates 12%,
40ndates 39%,
50dnates juba 48%,
60ndatest ja 70ndates vastavat 57% ja 67%.

Kuigi erektsioonihäired väga sageli seotud mehe loomuliku vananemisega, on seda tüüpi probleemide esinemissagedus eriti kõrge ühe või mitme kardiovaskulaarse riskifaktoriga meeste, kõrgvererõhutõvega meeste ja meeste seas, kellel on varem esinenud kardiovaskulaarseid haigusi.

Diabeediga meeste hulgas on statistika kohaselt erektsioonihäire sagedus lausa 51,3%. Mitmemõõtmelistes analüüsides on erektsioonihäire olnud oluliselt ja sõltumatult seotud diabeedi, madalama haridustaseme ja vähese kehalise aktiivsuse puudumisega.

Ka Massachusettsi meeste vananemise uuringust (Massachusetts Male Aging Study) loeb välja just nimelt seda, et umbes 52 protsendil meestest esineb mingisugune erektsioonihäire ja, et erektsioonihäired suurenevad vanusega (1, 2).

Erektsioonihäire tüübid – orgaaniline erektsioonihäire ja psühhogeenne erektsioonihäire

Juhtiva tekkepõhjuse järgi jagatakse erektsioonihäireid orgaaniliseks ja psühhogeenseks:

Orgaaniline erektsioonihäire. Seda tüüpi erektsioonihäire on seotud verevarustuse, närvisüsteemi või sisenõrenäärmetega, või, siis põhjustatud ravimitest.
Psühhogeenne erektsioonihäire. Psühhogeenne erektsioonihäire on määratletud kui püsiv võimetus saavutada või säilitada seksuaalseks toimimiseks rahuldavat erektsiooni, mis on tingitud peamiselt või eranditult psühholoogilistest või inimestevahelistest teguritest (8).

Sageli on need kaks tekkepõhjust omavahel kombineeritud.

Orgaanilise erektsioonihäire peamised tekkepõhjused

Orgaanilise erektsioonihäire peamisi tekkepõhjuseid on Dr. Pommi sõnul mitmeid ja allpool need ka loetleme:

Südame-veresoonkonna haigused. Südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel tekib arteriaalse vere pealevoolu puudulikkus peenisesse. Sellise veresoonkonna kahjustuse põhjusteks võivad olla ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine, diabeet, kõrgenenud vererasvade (kolesterool ja triglütseriidid) sisaldus ja suitsetamine, aga ka pahaloomuliste haiguste tõttu vajalik olnud vaagna piirkonna kiiritusravi. Erektsioonihäire võib olla südame-veresoonkonnahaiguste esmaseks ilminguks ja nii on teada, et meestel, kellel esineb erektsiooniprobleeme, on ka tõenäosus haigestuda südameinfarkti ning insulti oluliselt kõrgem. Uuringutes on leitud, et erektsiooniprobleemid eelnevad 2-5 aastat enne südameveresoonkonna haiguste avaldumist. Põhjuseks on peenist verega varustavate arterite väiksem läbimõõt võrreldes teiste eelpool mainitud haigustes tähendust omavate veresoontega. Mida väiksem arteri läbimõõt, seda varem avalduvad ka nende lupjumisest ehk ateroskleroosist tingitud haigused.
2 tüübi diabeet. Südame-veresoonkonnahaiguste kõrval on erektsioonihäire põhjustest teisel kohal teise tüübi diabeet. Teadaolevalt tekivad 50-75 protsendil diabeetikutest ka erektsioonihäired ning 12 protsendil diabeetikutest võib erektsioonihäire olla ka haiguse esimeseks väljenduseks.
Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi. Erektsioonihäire avaldumine võib olla seotud ka kõrgvererõhutõvega. Hüpertoonia diagnoosimiseks peab vererõhu näit olema korduval mõõtmisel rohkem kui 140/90 mmHg.
Metaboolne sündroom. Metaboolne sündroom on haigus, mille korral esinevad inimesel korraga ülekaalulisus, kõrgvererõhutõbi, vererasvade ainevahetuse häire ning kõrgenenud veresuhkur.
Eesnäärmeprobleemid. Erektsioonihäiret võivad põhjustada ka teised, vaid mehele omased haigused nagu põletikud eesnäärmes, mille puhul võivad samuti olla häiritud suguti verevarustus ja närviregulatsioon. Erektsioonihäiretega on seotud ka eesnäärme healoomuline suurenemine ning sellest tulenevad urineerimishäired.
Neuroloogilised põhjused. Erektsioonihäireid võivad põhjustada ka mitmed neuroloogilised probleemid (närvidega seotud probleemid), mida võivad tingida krooniline alkoholism, raskmetallide mürgistus, seljaaju ja närvikahjustused ning vaagnapiirkonna operatsioonidest tingitud närvikahjustused (4). Neuroloogiliste põhjustena saab täpsemalt välja tuua näiteks väikeste närvide kahjustumise diabeedi korral, väikese vaagna närvide kahjustuse kirurgilise operatsiooni (näiteks eesnäärmeoperatsiooni tagajärjel) ning selja- vaagnatraumad, millega kaasneb seljaaju funktsioonihäire. Närvisüsteemihaigustest on erektsioonihäiret põhjustavad ka hulgiskleroos, insult, entsefaliit, epilepsia ning Parkinsoni tõbi.
Ravimitest põhjustatud erektsioonihäire. Erektsioonihäirete põhjuseks võivad lisaks kaasuvatele haigustele olla ka kasutatavate ravimite kõrvaltoimed. Nii on näiteks osad kõrge vererõhu- ja südameravimid, aga ka antidepressandid, uneravimid ning eesnäärmeravimid ja testosterooni taset alandavad ravimid samuti
erektsioonihäirete tekkeriskiga seotud. Sellest tulenevalt tuleb oma arsti alati sellisest ravimi kõrvaltoimest teavitada, et võimalusel valida ravim, mis seksuaalsust silmas pidades paremini sobida võiks. Kindlasti ei tohi omal algatusel krooniliste haiguste ravimite kasutamises teha pause, või, siis ravimite võtmist katkestada. Näiteks kõrge vererõhu ravimitest ja ka vererasvade taset reguleerivates ravimitest (kõrge kolesterooli alandajad ehk statiinid) võib olla kasu ka erektsioonihäire ravi kaugtulemustes. Suur hulk retseptiravimeid, nagu vererõhuravimid, ärevuse ravimid, antidepressandid, glaukoomi silmatilgad ja vähi keemiaravimid on vaid mõned paljudest võimaliku erektsioonihäire tekkega seotud ravimitest.
Sisenõrenäärmete talitluse häiretest (endokriinsüsteemi haigustest) ehk hormoonidest põhjustatud erektsioonihäire. Hormonaalsed kõrvalekalded, nagu suurenenud prolaktiini tase (hormoon, mida toodab eesmine ajuripats), steroidide kuritarvitamine kulturistide poolt ja eesnäärmevähi puhul manustatud hormoonid võivad kõik ka erektsioonihäireid põhjustada. Sisenõrenäärmete talitluse häiretest ehk endokriinsüsteemi haigustest ongi sagedaseim erektsioonihäire põhjus madal testosterooni ehk meessuguhormooni tase (hüpogonadism ehk suguhormoonide puudulikkus). Testosteroon on seotud nii seksuaaliha, libiido, kui ka erektsiooni tekkes oluliste vaskulaarsete mehhanismidega. Seetõttu on madala testosteroonitasemega meestel nii madalam suguiha, kui ka nõrgem erektsioon. Aga, madal testosteroonitase on harva ainus erektsioonihäiret põhjustav tegur.
Kilpnäärme haigused. Erektsioonihäire endokriinsete põhjuste sekka võivad kuuluda ka kilpnäärme haigused – hüpotüreoos (kilpnäärme alatatalitus), mille korral võib testosterooni tase langeda ja hüpertüreoos (ületalitus), mis jällegi suurendab naissuguhormooni ehk östrogeenide sisalduse tõusu veres. Üheks võimalikuks endokriinseks, aga harva esinevaks probleemiks võib olla ka prolaktinoom ehk hüpofüüsi kasvaja, mille puhul tõuseb oluliselt prolaktiini tase veres, mis omakorda viib alla ka testosterooni taseme.
Muud põhjused. Erektsioonihäire kujunemises võivad oma osa mängida ka pikad jalgrattasõidud, suurenenud rasvasisaldus veres, suurenenud kehakaal ja ainevahetussündroom.

Psühhogeenset laadi erektsioonihäire tekkepõhjused

Psühhogeenset laadi erektsioonihäire tekkepõhjuseks võivad olla:

Depressioon. Depressioon on erektsioonihäiretega vägagi tihedas seoses, sest depressioon ja muudki vaimse tervise häired, nagu ka ärevushäired, võivad kõik vallandada tasakaalustamata ajukemikaale. Ja see, kui mees ei suuda magamistoas toimida nii, nagu soovib, võib omakorda põhjustada pettumust, ärevust või depressiooni, mis juba olemasolevat erektsioonihäiret veelgi süvendab. Tegelikult on kliinilise depressiooniga meestel umbes kaks korda suurem tõenäosus erektsioonihäire tekkeks. Kuna depressiooni, erektsioonihäire ja südame-veresoonkonna haiguste vahel on kolmikühendus, tuleks depressiooniga mehi täielikult hinnata nii meditsiiniliste haiguste, kui ka psühholoogiliste tegurite suhtes. Nagu varem mainitud, põhjustavad erektsioonihäireid ka mõned antidepressandid (5).
Pikka aega kestnud stress. Teised vaimse tervise seisundid, nagu ka stress mille võimalikule tõsidusele ei pöörata tihti tähelepanugi, mõjutavad seda, kuidas aju sinu keha mingist füüsilisest reaktsioonist märku annab. Stress ja ka ärevus häirivad seda, kuidas aju peenisele sõnumeid saadab, et võimaldada täiendavat verevoolu, mis mõjutab sinu seksuaalfunktsiooni ja seksuaalset jõudlust.
Sooritusärevus ja ka hirm seksuaalse vahekorra ebaõnnestumise ees. Sedalaadi olukorda võib esineda näiteks uue partneriga suhet alustades, kus hirm ebaõnnestuda pärsib ka erektsiooni saavutamist. Sellises ärevuse või põnevuse olukorras, mida seksuaalvahekord uue partneriga ju on, toimuvad organismis protsessid, kus kehas vallandub adrenaliin (mis on tegelikult stressihormoon, mille levinumaks vabastajaks ongi hirm). Adrenaliin aga ahendab kõiki veresooni. See tähendab, et ahenevad ka peenises olevad veresooned, veri ei pääse vajalikul moel liikuma ja erektsioon kaob. Ka juhul, kus näiteks teistel hetkedel (partneriga lihtsalt koos olles, teda puudutades või eelmängu ajal) on erektsioon kergesti tekkiv ja hästi püsiv, siis taolise sooritusärevuse korral võib see vajalikul hetkel lihtsalt kaduda (vahetult enne penetratsiooni, või siis selle ajal).
Varasem negatiivne kogemus. Samuti võib erektsioonihäire põhjuseks olla varasem negatiivse tähendusega või psühholoogilise traumaga päädinud seksuaalvahekord või suhe.
Ebapiisav või väär seksuaalharidus. Psühhogeensete teguritena võib rolli mängida ka ebapiisav või väär seksuaalkasvatus- ja haridus.
Suhteprobleemid ja elusündmused. Siin all on mõeldud suhteprobleeme partneriga ja ka olulisi elusündmuseid nagu naise rasedus, sünnitus, aga ka töökaotus, vms.
Riskikäitumine. Alkoholi liigkasutus, narkootikumide (sh kanep) kasutamine, püsiva suhte/partneri puudumine, aga ka interneti-porno sõltuvus/pikaajaline kasutamine võivad viia erektsioonihäire kujunemiseni.

5 soovitust erektsioonihäire vähendamiseks ja ennetamiseks

1. Ravimite vahetamine

Juhul kui erektsioonihäiretega on seotud ravimid, mis on vajalikud mõne muu haiguse raviks, võib Dr. Pommi sõnul abi olla ravimite manustamisaja muutmisest, annuse muutmisest või teise toimeainegruppi kuuluva ravimi valimisest. Seega tasub selle osas oma arstiga alati nõu pidada, et leida parim lahendus, kus krooniline haigus hoitakse kontrolli all, aga ei teki, või ei süvene häired seksuaalelus.

2. Kehaline aktiivsus

Dr. Pommi väitel on palju uuritud ka kehalise aktiivsuse seoseid erektsioonihäiretega ja näiteks üheks tõdemuseks on, et vähemalt 40 minutit mõõduka või enama aktiivsusega aeroobset liikumist/treeningut neljal päeval nädalas, või 160 minutit nädalas ja seda kuue kuu vältel aitab parandada erektsioonihäireid meestel, kellel see on olnud tingitud vähesest füüsilisest koormusest, ülekaalust, kõrgest vererõhust ja/või metaboolsest sündroomist.

3. Erektsioonihäire ja paarisuhte toetamine

Niisamuti ütleb Dr. Pomm, et kindlasti on erektsioonihäire käsitlusel olulisel kohal ka hea paarisuhe ja vastastikune toetamine ning mõistmine. See, et näiteks vananedes seksuaalne aktiivsus vähehaaval väheneb ja aeg-ajalt, näiteks suurema väsimuse ja stressi taustal, veab mehel erektsioon alt – on täiesti loomulik. Sel juhul tuleb siiski väljapuhanuna uuesti proovida ja partneri mõistev suhtumine on neis olukordades väga oluline.

Seksimist erektsioonihäire taasesinemise hirmus aina edasi lükates, võib mees leida end justkui nõiaringist, kus psühholoogilised ja orgaanilised erektsioonihäire mehhanismid omavahel põimuvad ehk kombineeruvad.

4. Vitamiinid, mineraalid ning muud toidulisandid ja taimsed ekstraktid erektsioonihäire korral

Tänapäeva toidulisandite ja vitamiinide ning ka tõenduspõhiste toitumissoovituste maailmas orienteerumiseks on vaja kindlat ja kriitilist meelt, sest väga lihtne on kulutada märkimisväärne hulk raha kõikvõimalike toidulisandite ja vitamiinide peale, seda nii apteekides, loodustoodete poodides, kui ka e-poodides, või ka erinevate „toitumisprogrammidega“ liitudes.

Üldistatult kehtib põhimõte ja soovitus, et sobivaima „tervisetoote“ valimiseks tasub pigem enne ikka apteekri või arstiga nõu pidada. Nii vitamiinide/toidulisandite liigkasutamine, kui ka nende alalävises annuses kasutamine võib päädida, kas muude terviseprobleemidega või pettumusega oodatud toime mitte saavutamisest.

Vitamiinid ja toidulisandid kindlasti ei ravi kõiki haigusi ja ei kompenseeri täielikult ka ebatervislikku toitumist ja eluviisi.

Samas ei saa Dr. Pommi sõnul toidulisandeid ja vitamiine ka kuidagi alahinnata. Ideaalis peaks inimene tervislikult ja mitmekülgselt toitudes kõik vajaliku toidust kätte saama. Meie laiuskraadil elades kipub aga siiski tekkima mõnes osas vajakajäämisi. Ta soovitab:

Nii immuunsuse, kui üldise reipuse jaoks on vajalik piisav D vitamiini tase. Samuti on teada, et näiteks testosterooni tase, aga ka erektsioonihäired ja madal D-vitamiini tase veres on omavahel seotud.
Tsink, seleen, lükopeen, erinevad flavonoidid nagu näiteks kvertsetiin ja ka sereneoapalm, ahtalehine põdrakanep, väikeseõieline pajulill, granaatõun, kõrvitsaseemned on head eesnäärmele, aga ka üldise immuunsüsteemi tugevdamisele.
Harilik kuradisarv, mugulkress, männikoores leiduv püknogenool, kuldjuur, aminohapetest arginiin, võivad aga olla abiks erektsioonihäiretest üle saamisel.
Nii jõhvikatest valmistatud mahl kui ka jõhvikatest tehtud toidulisandid võivad leevendada ja parandada kuseteede põletikega seotud kaebusi.
Mitmeti toniseerivat toimet omab ka ubikinoon ehk Q10, mis kuulub koensüümide sekka.
Suurema kehalise koormuse ja intensiivse füüsilise tegevuse korral on lihastele vajalik piisav kogus magneesiumi.
Vitamiin E on aga oluline näiteks nahale ja seostub mitmes võtmes ka seksuaaltervisega.

Seda loetelu annaks jätkata väga pikalt ning kindlasti ei ole eeltoodu kaugeltki mitte täielik loetelu mehe tervisele olulistest vitamiinidest, mineraalidest, toidulisanditest. Meeste tervise ja täiendavate oluliste vitamiinide ja mineraalide kohta leiad rohkemat lugemist siit.

Valik vitamiinidest ja mineraalidest millede piisavust erektsioonihäire korral jälgida ja millistest toiduainetest neid saada:

A-vitamiin: kalamaks, kalaõli, kalamaksaõli, loomamaks, või ja muud piimatooted.
B-rühma vitamiinid, sh foolhape: pähklid, teraviljatooted, munad.
C-vitamiin: mustad sõstrad, paprika, kibuvitsamarjad, petersell.
D-vitamiin: päike (toodetakse nahas päikese UVB-kiirte toimel), rasvane kala, munakollane, maks, või.
E-vitamiin: nisuiduõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, lõhe.
Koensüüm Q 10: liha, õlid, kalad, pähklid, oad, seemned.
Kvertsetiin. Kvertsetiin on üks levinumaid flavonoide, mida leidub paljudes toiduainetes nagu näiteks sibulas, lehtsalatis, brokolis, mustikates ja õuntes. Seda leidub ka punases veinis, mustas tees ja rohelises tees. Kvertsetiini kohta leiad põhjalikumat teavet siit.
L-arginiin: looma-, sea- ja linnuliha, tatar, pähklid, piimatooted.
Magneesium: rohelised köögiviljad, liha, teraviljasaadused, õlirikkad seemned, pähklid.
Oomega-3-rasvhapped: chia-, linaseemne- ja kanepiõli, kalaõli.
Raud: maks, munad, rosinad ja punane liha.
Seleen: kalad, krevetid, tailiha, sibulad.
Tsink: liha, maks, muna, piim, kõrvitsaseemned, sibulad, täiteraviljatooted.

Vaata ka: Ecosh’i toidulisandid ja vitamiinid meestele

Kust leida veel abi ja soovitusi?

Tervisliku toitumise soovitused ja kõrgenenud vererasvade alandamiseks sobilikud võtted on hõlpsasti leitavad koduleheküljelt www.toitumine.ee.
Alkoholi mõjust tervisele saab lugeda www.alkoinfo.ee.
Meestearsti poole pöördumiseks ja Meestekliiniku kohta info leiad aga www.kliinikum.ee/meestekliinik/

Milliseid lahendusi pakub erektsioonihäire korral meditsiin

Erektsioonihäiretega toimetulekuks on kasutusel allolevad ravimid, ravipraktikad ja abivahendid.

Ravimid

Erektsioonihäirete raviks kasutatakse peamiselt PDE5 inhibiitoreid (mida kasutatakse samuti ka pulmonaalhüpertensiooni raviks), mis blokeerivad PDE5 ensüümi, et takistada selle toimimist. PDE5 on ensüüm veresoonte seintes. See mõjutab verevoolu ja seda, kuidas rakud kehas signaali annavad.

PDE5 ensüümi inhibeerimine lõdvestab veresooni ja suurendab verevoolu. Erektsioonihäirega inimestel suurendavad PDE5 inhibiitorid verevoolu peenisesse, parandades sel moel erektsioonifunktsiooni (6).

Kõik erektsioonihäire ravimiseks mõeldud retseptiravimid toimivad samal põhimõttel: need laiendavad peenise veresooni, et veri sinna paremini sisse saaks voolata, ning see muudab peenise jäigaks.

PDE5 inhibiitorid erektsioonihäirete korral:

Sildenafiil (ingl Sildenafil (Viagra)). Retseptiravim, mida võetakse suukaudseks erektsioonihäire raviks. See ravim toimib kõige paremini, kui seda võetakse tühja kõhuga. Paljud mehed saavad erektsiooni 30 kuni 60 minutit pärast ravimi võtmist. Sildenafiili tsitraadi parima efektiivsuse saavutamiseks on vaja seksuaalset stimulatsiooni.
Vardenafiil (ingl Vardenafil (Levitra)). Sellel ravimil on sarnane keemiline struktuur nagu sildenafiili tsitraadil ja see toimib sarnaselt.
Tadalafiil (ingl Tadalafil (Cialis, Adcirca)). Uuringud on näidanud, et tadalafiili tsitraat püsib organismis kauem, kui teised selle klassi ravimid. Enamik mehi, kes seda ravimit võtavad, leiavad, et erektsioon tekib 4-5 tunni jooksul pärast ravimi võtmist (aeglane imendumine) ja ravimi toime võib kesta kuni 24-36 tundi.
Avanafiil (ingl Avanafil (Stendra)). Avanafiil on samuti PDE5 inhibiitor, mille FDA kiitis erektsioonihäirete raviks heaks juba aastal 2012 ja EMA kiitis selle heaks 2013 aastal.

Erektsioonihäirete ravimite vastunäidustused

Enne erektsioonihäire jaoks mõeldud ravimi võtmist soovitatakse meestel kindlasti järgida üldisi ettevaatusabinõusid.

Eksperdid soovitavad, et enne ravimite tarbimist peaks ennekõike tegema kindlaks erektsioonihäire põhjuse. Seepärast soovitatakse haigusloo teada saamiseks teha täielik füüsiline läbivaatus. Niisamuti peaksid mehed eelnevalt oma arstile rääkima oma kõigist ravimitest, mida nad võtavad, sealhulgas käsimüügiravimitest.
Mehed, kes võtavad nitraate sisaldavaid ravimeid, nagu nitroglütseriin, eI tohiks neid ravimeid kasutada. Nitraatide võtmine koos mõne sellise ravimiga võib vererõhku liiga palju alandada.
Lisaks peaksid mehed, kes võtavad tadalafiili või vardenfiili, kasutama ettevaatlikult ja ainult arsti juhiste kohaselt alfablokaatoreid, kuna ka need võivad põhjustada hüpotensiooni (ebanormaalselt madal vererõhk).
Mehed, kellel on haigused, mis võivad põhjustada püsivat erektsiooni, näiteks sirprakuline aneemia, leukeemia või hulgimüeloom, või mees, kellel on ebanormaalse kujuga peenis, ei pruugi neist ravimitest kasu saada.
Samuti ei tohiks neid ravimeid tarbida mehed kellel on maksahaigused või võrkkesta haigused nagu makulaarne degeneratsioon või retiniit pigmentosa. Või, siis peavad nad võtma madalaimat annust.
Neid ravimeid eI tohi kasutada naised ega lapsed.
Ülaltoodud ravimite suhtes on eriti tundlikud ka eakad mehed, kuna nendel võib olla suurenenud võimalus kõrvaltoimete tekkeks (4).

Toimeaine peenisesse süstimine

Ravimi otse peenise põhja süstimine võimaldab suurendada verevoolu peenisesse, tekitades sel moel erektsiooni. Paljud mehed leiavad, et see meetod on tõhus, kuid regulaarse süstimise ideega võib olla raske leppida.

Selle protseduuri viib esimesel korral läbi vastava valdkonna eriarst ning hiljem teeb seda mees ise. Peenisesse süstitav aine põhjustab erektsiooni, mis kestab mõne kümnendiku ühest minutist ka ilma eelneva erutuseta (7).

Hormoonasendusravi

Testosterooni asendusravi võib parandada energiat, meeleolu ja luutihedust, suurendada lihasmassi ja kaalu ning suurendada seksuaalset huvi eakatel meestel, kellel võib olla puudulik testosterooni tase.

Eesnäärme suurenemise ja muude kõrvaltoimete riski tõttu, ei soovitata testosterooni lisaks tarbimist meestele, kelle testosteroonitase on oma vanuserühma jaoks normaalne. Testosterooni asendusravi on saadaval kreemi või geeli, paikselt kasutatava lahuse, nahaplaastri, süstitava vormi ja naha alla manustatava pelletina (4).

Erektsioonirõngad

Proovida võib ka erektsioonirõngaid. Need on rõngad, mis paigutatakse erektsiooni säilitamiseks oma peenise aluse ümber (4, 6)

Vaakumpumbad

Vaakumpumbad pumpavad peenise jäigaks muutmise eesmärgil peenisesse verd juurde. Tüüpiline mehaaniline peenise vaakumpump koosneb kokku kolmest osast:

Plasttoru, kuhu sisse asetatakse peenis.
Pump, mis pumpab torusse õhku.
Elastikvõru, mis asetatakse peenise tüvele, et erektsioon kestaks ka peale seda kui toru eemaldatakse.

Muud vahendid nagu implantaadid ehk peeniseproteesid

Penisimplantaadid (mida nimetatakse ka peeniseproteesiks) on seadmed, mis võivad paljudel erektsioonihäirega meestel erektsiooni taastada. Peeniseimplantaadid nõuavad kirurgilist protseduuri, kus penisesse paigaldatakse protees ja see on kõige tavalisem operatsioon, mida erektsioonihäire raviks tehakse. Kuigi, sellega võivad kaasneda mõned komplikatsioonid.

Kõige tüüpilisem probleem on proteesi mehhaaniline vigastus ja selle tõttu tekkinud põletik, mida esineb väidetavalt vaid kahel protsendil meestest.. Siiski esineb sedalaadi komplikatsioone tänu uute implantaatide väljatöötamisele ning kvaliteetsele toodangule väga harva. Implantaate ei kaaluta tavaliselt enne, kui on proovitud teisi ravimeetodeid (4).

Kokkuvõtteks

Erektsioonihäire ei ole midagi haruldast. Vastupidi. See on keha signaal, et kuskilt on tasakaal paigast ära ja miski vajab sinu tähelepanu.

Seega, pööra sellele signaalile kindlasti tähelepanu ja ära lükka erektsioonihäire põhjuseks oleva probleemiga tegelemist edasi, sest ainult nii saad oma tavapärase seksuaalelu taastada. Niisamuti on ravi vajalik sinu enesekindluse tõstmiseks.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Meestearst dr. Kristjan Pomm

Toimetanud: Maria-Helena Loik

Allikad:

Kas sellest postitusest oli abi?

Anna meile teada, kas Sulle meeldis see postitus. Tagasiside on meile väga oluline.