Eesti tulevikuperspektiive seades võiksime meestena seada endale ambitsioonika eesmärgi „elada sajaga sajani“ ehk siis olgu tuleviku eestlastel sajandijagu tegusaid ja tervena elatud eluaastaid. Ilmselt on see inimkonna arengut ja praegusi trende vaadates siiski liialt optimistlik ja keskmiseks näitajaks ei sobi, küll aga sümboolseks verstapostiks igati paslik. Kus oleme täna? Eesti meeste tervis ja tervisenäitajad on viimase paari aastakümnega oluliselt paranenud.

Eesti mehe oodatav eluiga (viimaste, 2019. aasta, andmete kohaselt) on 74,4 eluaastat ja Eesti naisel 82,8 eluaastat ning Euroopa riikide keskmine meeste oodatav eluiga aga 78,2 aastat. See Eesti meeste tervise olukorda peegeldav näitaja on viimase 25 aasta jooksul kasvanud 14 aasta võrra. Samas jääme 4 aastat maha Euroopa meeste keskmisest, hoolimata sellest, et senine positiivne muutus on üks kiireimatest Euroopas, ja üle 8 aasta Eesti naiste vastavast näitajast. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe. Ka see on üks positiivse meeste tervisetrendi näitajatest.

Tervise Arengu Instituudi värskeimate andmete kohaselt elavad mehed tervena 74% oma elust ehk 54,5 aastat ning naised 72% ehk 59 aastat. Ehk ka selles parameetris on väike mahajäämus võrreldes naistega ja võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, siis elab Eesti mees tervena 9 aastat vähem kui seda on Euroopa meeste keskmine. Viimase 10 aasta jooksul ei ole ka meeste tervena elatud aastate arv tõusnud ehk et positiivne kasv, mida nägime uue millenniumi esimesel kümnel aastal on praeguseks jäänud pidama. Meeste surmapõhjuste esikolmiku moodustavad viimaste andmete kohaselt südame-veresoonkonnahaigused, vähkkasvajad ja õnnetusjuhtumite sh traumade, vigastuste läbi surmad.

Ligi 53% tervisekaotusest ehk enneaegsest suremusest ja haigestumusest oli 2017. aastal tingitud riskiteguritest või riskikäitumisest – viis peamist nendest on kõrge vererõhk, tasakaalustamata toitumine, alkoholi, narkootikumide ja tubaka tarvitamine ning liigne kehakaal. Tubaka ja alkoholi tarvitamine on viimasel aastakümnel vähenenud, kuid tõusev trend on ülekaalulisus. Tasakaalustamata toitumise ja vähese füüsilise aktiivsuse tulemusena on praegu üle poole Eesti rahvastikust ülekaaluline, sh iga neljas 1. klassi õpilane. Ka liikumisaktiivsus on nii täiskasvanute kui ka laste seas väike ja süveneb istuv elustiil. Murekohaks on ka kõrge vaimse tervise probleemide (sh uimastite tarvitamine) esinemissagedus, tõusuteel on meeleolu- ja ärevushäired nii laste kui ka täiskasvanute hulgas.

Mida saame teha, et meeste tervisenäitajad paraneks?

Olulisim on suhtumine endasse ja oma tervisesse. Tervist ja terviseteadlikku eluviisi väärtustavad hoiakud on tervise oluliseks nurgakiviks, mida ise saame kujundada. Südame-veresoonkonnahaiguste osas on kindlasti vaja pöörata veelgi rohkem tähelepanu ennetusele ja aidata meestel teadvustada riskitegureid ning aidata muuta tervisekäitumist. Näiteks noorena suitsetamist alustades, minimaalsete liikumisharjumuste kujunemine, rasva- ja suhkurikka toidu söömine, millega on kombineeritud pidev kõrge stressifoon viib keskeas südameveresoonkonna haigustesse haigestumiseni, mille esimeseks märgiks võivad olla näiteks erektsioonihäired.

Neid riske tuleb teadvustada juba noortele meestele, et kujuneks oma tervist väärtustavad hoiakud. Kool, kodu ja ka mitteformaalset õpet pakkuvad noorteühendused on selle juures ilmselt peamise vastutuse kandjad aga ka võimaluseks noorte tervisekäitumist tervislikele radadele suunata.

Kontrolli tervist regulaarselt

Vähkkasvajate osas on teada ja tuntud häda, et mehed ei kipu esmaste haigusmärkide korral arsti poole pöörduma ja nii võib pahaloomuliste kasvajate avastamine toimuda juba haiguse kaugstaadiumis kui head ravitulemust ei ole võimalik enam saavutada. Seega tuleb neid
pahaloomuliste haiguste avastamisvõimalusi kasutada, mis on täna kättesaadavad, näiteks siis eesnäärmevähi õigeaegseks avastamiseks mõeldud eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) määramine verest peaks kuuluma kõigi 40-datesse eluaastatesse jõudnud meeste terviseseireks vajalike tegevuste hulka. Samuti märgates oma olemises või kehas mingeid muutusi, millele ise ei leia ratsionaalset seletust, siis tuleb arstiga nõu pidada ja mitte oodata või asuda ise enda ravitsejaks.

Tervisekontroll

Vähenda tervise riske

Meeste õnnetusjuhtumite läbi surmad on sageli seotud ka riskikäitumise või meelemürkidega ja selles osas on samuti vaja leida need viisid, kuidas meeste väärtushinnanguid suunata. Kindlasti on siis oluline eeskuju ja meie ühiskonna üldine suhtumine tervisesse. Suitsetajate hulk on Eestis selgelt vähenenud, samas alkoholitarvitamine on jätkuvalt probleemiks, paljud mehed joovad pidevalt üle madala riski piiri, ise seejuures aimamata, et juba need kogused võivad liiga teha. Kõigi sõltuvust tekitavate ja narkootiliste ainete (ka. alkohol, tubakas, kanep, jmt) tarvitamine kätkeb endas olulisi terviseriske. Seoses mitmete organite, eelkõige aju, kestva arenguga on nende ainete tarvitamine eriti ohtlik noortele enne 21. eluaastat.

Mehed purjutavad sagedamini kui naised ning joogikogusedki on kordades suuremad. Seetõttu tekib neil ka probleeme alkoholiga märgatavalt rohkem. Lisaks haigustele, mis ohustavad nii alkoholiga liialdavaid mehi kui naisi, käivad meeste joomisega kaasas veel eraldi ohud. Näiteks on alkoholi liigtarvitamine seotud erektsioonihäirete tekkeriskiga, samuti võib tekkida probleeme viljakusega. Krooniline ülemäärane alkoholi tarvitamine rikub mehe munandite talitust ja toimib toksiliselt munandites paiknevatele Leydigi rakkudele, mis on seotud meessuguhormooni tootmisega. Vähenenud hormoonitase aga põhjustab väsimust, kurnatust, raske on keskenduda, langeb suguiha
ning kaasneda võivad ka erektsioonihäired ja viljatus, seega võib alkoholi liigtarvitamine viia nii seemnerakkude hulga vähenemise kui kvaliteedi halvenemiseni.

Alkohol muudab riskialtimaks. Tõenäolisemalt astutakse juhupartneriga kaitsmata vahekorda ja riskitakse sugulisel teel levivate haigustega. Ka alkoholijoobega seotud õnnetusjuhtumite tagajärjel saadud vigastuste arv on meeste seas märgatavalt suurem kui naistel. Kui tarvitate alkoholi, olgu igas nädalas vähemalt kolm alkoholivaba päeva ning ühe päeva kohta ei peaks tulema enam kui 2 alkoholiühikut (1Ü= 10 grammi puhast alkoholi). Alkoholiühikute hulk=kogus (liitrit) x kangus (%) x 0,789. 1Ü= 282 ml 4,5% siidrit; 244 ml 5,2% õlu; 106 ml 12% veini ja 32 ml 40% alkoholi ( Vaata ka www.alkoinfo.ee)

Suurenda tervisliku eluviisi osa

Oma tervise ja seal hulgas ka seksuaaltervise hoidmiseks on igal mehel võimalus oma tervist ise kindlustada piisava füüsilise koormuse, liikumise, tervisliku toitumise, kehakaalu normväärtuses hoidmise ja ka normaalse elurütmiga, et oleks optimaalselt aega nii tööks, vabaajategevuseks kui ööuneks ja oleks toimivad lähedussuhted. Täiendavalt kuuluvad tänapäevaste tervisesoovituste loetellu ka äärmuslike dieetide ja treeningkavade, ülepiirilise pideva vaimse ja füüsilise ülekoormuse aga ka sotsiaalse üksinduse vältimine.

Uuringute kohaselt teame, et isad ja püsisuhtes olevad mehed on oma eluviisilt tervislikumad ja ka elavad kauem. Tervist toetab töö- ja puhkeaja tasakaalus hoidmine ning piisav uneaeg. Täiskasvanute unevajadus on keskmiselt 8 (7-9) tundi. Paremaks taastumiseks soovitame lubade endale lisaks vähemalt 30 minutit päevast jõudeaega. Sportimist alustades tuleb kindlasti oma võimekust hinnata ja valida sobiv tempo ja mitte koheselt asuda liialt suure kehalise koormusega treeningutele. Vajadusel tuleb selles osas oma arstiga nõu pidada.

Erektsioonihäired

Seksuaaltervisega seotud tervisega seotud muredest on meeste jaoks kindlasti suurim erektsioonihäire. Erektsioonihäire, mida kutsutakse ka impotentsuseks on kestev võimetus saavutada või säilitada suguühteks vajalikku erektsiooni ehk suguti jäigastumist. Enam kui pooled mehed
vanuses üle 50. eluaasta on olnud olukorras, kus erektsioon ei ole piisav või puudub täiesti ning suguühe on seeläbi, kas oluliselt raskendatud või võimatu. Erektsioonihäire ei ole aga vaid üle 50 aastaste meeste probleem ning nii võivad noored mehed alles seksuaalelu alustades või ka uue partneriga suguelu alustades kogeda samuti erektsioonihäireid.

Erektsioonihäire on sage meeste tervisemure ja valdavalt on see 40 aastaste ja vanemate meeste seksuaalhäireks kuid aina sagedamini kogevad erektsiooniprobleeme ka nooremad mehed. Tänu epidemioloogilistele uuringutele teame, et 20-eluaastates on erektsioonihäire levimus 8%, 30ndates 12%, 40ndates 39%, 50dnates juba 48% ja 60ndatest ja 70ndates vastavat 57% ja 67%. Seega on erektsioonihäired väga sageli mehe loomuliku vananemisega seotud.

Erektsiooni tekkeks on vajalik mingist seksuaalselt käivitavast mõttest, tundest, aistingust vallanduv peenise ja väikese vaagna närvide stimulatsioon, mille tulemusena intensiivistub arteriaalse vere juurdevool peenises olevatesse korgaskehadesse samal ajal kui venoosse vere äravool väheneb miinimumini. Juhtiva tekkepõhjuse järgi jagatakse erektsioonihäireid orgaaniliseks (sh verevarustuse, närvisüsteemi või sisenõrenäärmetega seotud võiravimitest põhjustatud) ja psühhogeenseks. Sageli on need kaks tekkepõhjust omavahel kombineeritud.

Orgaaniliste erektsioonihäirete peamised tekkepõhjused

Orgaaniliste erektsioonihäirete peamised tekkepõhjused on veresoonkonna haigused, mille tagajärjel tekib arteriaalse vere pealevoolu puudulikkus peenisesse. Sellise veresoonkonnakahjustuse põhjusteks võivad olla ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine, diabeet, kõrgenenud vererasvade (kolesterool ja triglütseriidid) sisaldus, suitsetamine aga ka pahaloomuliste haiguste tõttu vajalik olnud vaagna piirkonna kiiritusravi.

Erektsioonihäire võib olla südame-veresoonkonnahaiguste esmaseks ilminguks ja nii on teada, et meestel, kellel esineb erektsiooniprobleeme on tõenäosus haigestuda südameinfarkti, insulti oluliselt kõrgem. Uuringutes on leitud, et erektsiooniprobleemid eelnevad 2-5 aastat enne
südameveresoonkonna haiguste avaldumist. Põhjuseks on peenist verega varustavate arterite väiksem läbimõõt võrreldes teiste eelpool mainitud haigustes tähendust omavate veresoontega. Mida väiksem arteri läbimõõt, seda varem avalduvad ka nende lupjumisest ehk ateroskleroosist tingitud haigused.

Südame-veresoonkonnahaiguste kõrval on erektsioonihäire põhjustest teisel kohal teist tüüpi diabeet ja teadaolevalt 50-75% kõigist diabeetikutest tekkivad ka erektsioonihäired ning 12% diabeetikutest võib erektsioonihäire olla ka haiguse esimeseks väljenduseks. Erektsioonihäire avaldumine võib olla seotud aga ka kõrgevererõhutõve, metaboolse sündroomi (haigus, mille korral esinevad inimesel korraga ülekaalulisus, kõrgvererõhutõbi, vererasvade ainevahetuse häire ning kõrgenenud veresuhkur) ja ka madala meessuguhormooni (testosteroon) väärtuse ehk hüpogonadismiga.

Psühhogeenset laadi erektsioonihäire tekkepõhjused

Psühhogeenset laadi erektsioonihäire tekkepõhjuseks võib olla depressioon, pikka aega kestnud stress, ärevus ja ka hirm seksuaalse vahekorra ebaõnnestumise ees. Seda laadi olukorda võib esineda näiteks uue partneriga suhet alustades, kus hirm ebaõnnestuda pärsib erektsiooni saavutamist. Samuti võivad olla mõjuriteks varasem negatiivse tähendusega või psühholoogilise traumaga päädinud seksuaalvahekord või suhe. Psühhogeensete teguritena võib rolli mängida ka ebapiisav või väär seksuaalkasvatus- ja haridus ning suhteprobleemid partneriga ja ka olulised elusündmused nagu naise rasedus, sünnitus aga ka töökaotus, vms.

 

Erektsioonihäired

Alkoholi liigkasutus, narkootikumide (sh kanep) kasutamine, püsiva suhte/partneri puudumine aga ka interneti-porno sõltuvus/pikaajaline kasutamine võivad viia erektsioonihäire kujunemiseni. Erektsioonihäiret võivad põhjustada ka teised vaid mehele omased haigused nagu põletikud eesnäärmes, mille puhul võib samuti olla häiritud suguti verevarustus ja närviregulatsioon ja ka eesnäärme healoomuline suurenemine ning sellega seotud urineerimishäired.

Muud erektsioonihäire põhjused

Sisenõrenäärmete talitluse häiretest ehk endokriinsüsteemi haigustest on sagedaseim erektsioonihäire põhjus madal testosterooni ehk meessuguhormooni tase. Testosteroon on seotud nii seksuaaliha, libiidoga, kui ka erektsiooni tekkes oluliste vaskulaarsete mehhanismidega ja seetõttu on madala testosteroonitasemega meestel nii madalam suguiha kui ka nõrgem erektsioon.

Endokriinsete erektsioonihäirepõhjuste sekka võivad kuuluda ka kilpnäärme haigused – hüpotüreoos (kilpnäärme alatatalitus), mille korral võib testosterooni tase langeda ja hüpertüreoos (ületalitus), mis jällegi suurendab naissuguhormooni ehk östrogeenide sisalduse tõusu veres. Üheks võimalikuks endokriinseks aga harva esinevaks probleemiks võib olla ka prolaktinoom ehk hüpofüüsi kasvaja, mille puhul tõuseb oluliselt prolaktiini tase veres, mis omakorda viib alla testosterooni taseme.

Neuroloogiliste põhjustena saab välja tuua näiteks väikeste närvide kahjustumise diabeedi korral, väikese vaagna närvide kahjustuse kirurgilise operatsiooni, nt eesnäärmeoperatsioon, tagajärjel, selja- vaagnatraumad, millega kaasneb seljaaju funktsioonihäire. Närvisüsteemihaigustest on erektsioonihäiret põhjustavad ka hulgiskleroos, insult, entsefaliit, epilepsia ning Parkinsoni tõbi.

Erektsioonihäirete põhjuseks võivad lisaks kaasuvatele haigustele olla ka kasutatavate ravimite kõrvaltoimed. Nii on näiteks osad kõrge vererõhu- ja südameravimid aga ka antidepressandid ja uneravimid ning eesnäärmeravimid ja testosterooni taset alandavad ravimid seotud
erektsioonihäirete tekkeriskiga. Sellest tulenevalt tuleb oma arsti alati sellisest ravimi kõrvaltoimest teavitada, et võimalusel valida ravim, mis seksuaalsust silmas pidades võib sobida paremini. Kindlasti ei tohi omal algatusel krooniliste haiguste ravimite kasutamises ise teha pause või ravimite võtmist katkestada. Näiteks kõrge vererõhu ravimitest ja ka nn vererasvade taset reguleerivates ravimitest (kõrge kolesterooli alandajad ehk statiinid) võib olla kasu ka erektsioonihäire ravi kaugtulemustes.

Soovitused erektsioonihäirete vähendamiseks ja ennetamiseks

Juhul kui erektsioonihäiretega seostuvad ravimid, mis on vajalikud mõne muu haiguse raviks, võib abi olla ravimite manustamisaja muutmisest, annuse muutmisest, teise toimeainegruppi kuuluva ravimi valimisest ja seega tasub selle osas oma arstiga alati nõu pidada, et leida parim lahendus, kus nii krooniline haigus hoitakse kontrolli all kui ei teki või ei süvene häired seksuaalelus.

Palju on uuritud ka kehalise aktiivsuse seoseid erektsioonihäiretega ja näiteks üheks tõdemuseks on, et vähemalt 40 minutit mõõduka või enama aktiivsusega aeroobset liikumist/treeningut neljal päeval nädalas või 160 minutit nädalas ja seda kuue kuu vältel aitab parandada erektsioonihäireid meestel, kellel see on olnud tingitud vähesest füüsilisest koormusest, ülekaalust, kõrgest vererõhust ja või metaboolsest sündroomist.

Kindlasti on olulisel kohal erektsioonihäire käsitlusel hea paarisuhe ja vastastikune toetamine, mõistmine. On loomulik, et näiteks vananedes seksuaalne aktiivsus tasapisi väheneb ja aeg-ajalt, näiteks suurema väsimuse ja stressi foonil, veab mehel erektsioon alt. Sel juhul tuleb siiski
väljapuhanumana uuesti proovida ja partneri mõistev suhtumine on neis olukordades väga oluline. Seksimist erektsioonihäire taasesinemise hirmus aina edasi lükates võib end leida nö. nõiaringist, kus orgaanilised ja psühholoogilised erektsioonihäire mehhanismid omavahel kombineeruvad.

Toidulisandid ja mees

Tänapäeva toidulisandite ja vitamiinide ja ka tõenduspõhiste toitumissoovituste maailmas orienteerumiseks on vaja kindlat ja kriitilist meelt, sest väga lihtne on kulutada märkimisväärne hulk raha kõikvõimalike toidulisandite ja vitamiinide peale, seda nii apteekides, loodustoodete poodides kui ka e-poodides ringi liikudes või ka erinevate „toitumisprogrammidega“ liitudes.

Üldistatult kehtib põhimõtte ja soovitus, et pigem tasub enne, kas apteekri või arstiga nõu pidada, et valida sobivaim „tervisetoode“. Nii vitamiinide/toidulisandite liigkasutamine kui ka alalävises annuses kasutamine võib päädida, kas muude terviseprobleemidega või pettumusega oodatud toime mitte saavutamisest. Vitamiinid ja toidulisandid kindlasti ei ravi kõiki haigusi ja ei kompenseeri täielikult
ebatervislikku toitumist ja eluviisi.

Samas ei saa toidulisandeid ja vitamiine kuidagi ka alahinnata. Ideaalis peaks inimene tervislikult ja mitmekülgselt toitudes kõik vajaliku toidust kätte saama. Meie laiukraadil elades kipub aga siiski tekkima mõnes osas vajakajäämisi. Nii immuunsuse kui üldise reipuse jaoks on vajalik piisav D vitamiini tase, samuti on teada, et testosteroonitase aga ka erektsioonihäired ja madal D-vitamiini sisaldus on omavahel seotud. Tsink, seleen, lükopeen, erinevad flavonoidid nagu näiteks kvertsetiin ja ka sereneoapalm, ahtalehine põdrakanep, väikeseõieline pajulill, granaatõun, kõrvitsaseemned on head eesnäärmele aga ka üldise immuunsüsteemi tugevdamisele.

Harilik kuradisarv, mugulkress, männikoores leiduv püknogenool, kuldjuur, aminohapetest arginiin, võivad aga olla abiks erektsioonihäiretest üle saamisel. Jõhvikamahl või ka jõhvikatest valmistatud toidulisandid võivad leevendada ja parandada kuseteede põletikega seotud kaebusi.

Mitmeti toniseerivat toimet omab ka ubikinoon ehk Q10, mis kuulub koensüümide sekka. Suurema kehalise koormuse, intensiivse füüsilise tegevuse korral on lihastele vajalik piisav kogus magneesiumi. Vitamiin E on oluline aga näiteks korras nahaga ja seostub mitmes võtmes ka seksuaaltervisega. Seda loetelu annaks jätkata väga pikalt ning kindlasti ei ole eeltoodu kaugeltki mitte täielik loetelu mehe tervisele olulistest vitamiinidest, mineraalidest, toidulisanditest.

Valik vitamiinidest/mineraalidest ja millest neid võib saada:

A-vitamiin: kalamaks, kalaõli, loomamaks, või ja muud piimatooted.
B-rühma vitamiinid, sh foolhape: pähklid, teraviljatooted, munad.
C-vitamiin: mustad sõstrad, paprika, kibuvitsamarjad, petersell.

D-vitamiin: päike (toodetakse nahas päikese UVB-kiirte toimel), rasvane kala, munakollane,
maks, või.
E-vitamiin: nisuiduõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, lõhe.
Koensüüm Q 10: liha, õlid, kalad, pähklid, oad, seemned.

L-arginiin: looma-, sea- ja linnuliha, tatar, pähklid, piimatooted.
Magneesium: rohelised köögiviljad, liha, teraviljasaadused, õlirikkad seemned, pähklid.
Oomega-3-rasvhapped: chia-, linaseemne- ja kanepiõli, kalaõli.

Raud: maks, munad, rosinad ja punane liha.
Seleen: kalad, krevetid, tailiha, sibulad.
Tsink: liha, maks, muna, piim, kõrvitsaseemned, sibulad, täiteraviljatooted.

Kust leida veel abi ja soovitusi?

Tervisliku toitumise soovitused ja kõrgenenud vererasvade alandamiseks sobilikud võtted on hõlpsasti leitavad koduleheküljelt www.toitumine.ee.

Alkoholi mõjust tervisele saab lugeda www.alkoinfo.ee.

Meestarsti poole pöördumiseks ja Meestekliiniku kohta info leiate aga www.kliinikum.ee/meestekliinik/

Kas sellest postitusest oli abi?

×

Ostukorv