Kuidas aastaringselt särada oma täies ilus?

Suvel on lihtne ilus olla, kas pole? Hoopis teine lugu on aga siis, kui taevas on tinahall, päike pistab nina välja vaid viivuks ning enamus aega veedame võltsvalguse ja -soojusega siseruumides. Jah, D-vitamiinist, millest oli juttu eelmises blogiartiklis, on seest väljapoole kiirgava sära loomisel väga palju abi, aga taolisi abilisi on tegelikult veel. Jagan Sulle oma lemmikuid.

Niipea, kui suvi on avanud tee sügise etteasteks, võtan ma oma toidulaua eriliselt luubi alla ja jälgin, et seal oleks ohtralt antioksüdantidest pakatavaid marju, vilju, ürte. Pole vist juhus, et sügis toob meieni looduse kõige heldemad annid – nagu vaikne meeldetuletus, et nüüd on aeg end vitamiinidest ja väest täis laadida, et pimedad kuud tervena ja säravalt vastu pidada.

Aga miks me üldse vajame antioksüdante? Toon Sulle lihtsa näite. Oled kindlasti märganud, mis juhtub õunaga, kui see pooleks lõigata ja lauale seisma jätta – lõikepind tõmbub kiiresti pruuniks. Selle nähtuse taga on oksüdatsioon ehk vabade radikaalide toime. Need on ebastabiilsed molekulid, mis on kaotanud ühe elektroni ja püüavad seda nüüd teiste molekulide arvelt tagasi saada. Nii vallandub lumepallina veerev ahelreaktsioon, mis kahjustab terveid rakke. Sarnane juhtub ka meie kehas: kui vabu radikaale tekib liiga palju, kiireneb vananemine ja suureneb risk mitmesuguste tervisemurede tekkeks.

Loomulikult toodab organism vabu radikaale pidevalt ning mõõdukas koguses on need loomulik osa ainevahetusest. Ohtlikuks muutub olukord aga siis, kui neid tekib rohkem, kui keha suudab neutraliseerida. Tasakaalu rikuvad eelkõige ebatervislikud harjumused, vähene uni, liigne stress, keskkonnasaaste, kroonilised põletikud ning ka ülemäärane suhkrute ja töödeldud toidu tarbimine.

Siin tulevadki appi antioksüdandid – nad peatavad vabade radikaalide kahjuliku toime ja aitavad rakukahjustusi parandada. Taas õunanäide: kui pigistada õunaviilule sidrunimahla, mille C-vitamiin toimib loodusliku antioksüdandina, jääb pruunistumine pidama ning õun püsib kauem värske. Sama juhtub ka meiega – antioksüdantide abil keha kaitsevõime tugevneb ja ka meie välimus püsib kauem värske ja tervisest pakatav. (1,2,3)

Antioksüdandid on ka naharakkudes asuvate fibroblastide kaitsjad. Just fibroblastide vastutusalas on kollageeni, elastiini ja hüaluroonhappe tootmine – ainete, mis annavad nahale tugevuse, elastsuse ja niiskuse. Et fibroblastid saaksid oma tööd hästi teha, vajavad nad lisaks toitainetele ka head verevarustust ja hormonaalset tasakaalu. Siin aitavad Sind lisaks toidule ka hea uni, stressi maandamine, liikumine ning nahka ergutavad massaažid ja venitused. (11)

Millised antioksüdandid on need kõige-kõige?

Beetakaroteen (provitamiin A) – toimib kui naha sisemine kaitsekilp, mis vajadusel muutub organismis A-vitamiiniks. See toetab rakkude uuenemist, aitab säilitada ühtlast ja terve jumet ning pakub looduslikku kaitset päikesekiirguse eest. Beetakaroteen vähendab vabade radikaalide tekitatud kahju ja tugevdab naha loomulikku vastupanuvõimet.

C-vitamiin – üks tuntumaid ja uuritumaid antioksüdante, mille tähtsaim roll on kollageeni sünteesi toetamine. See aitab nahal püsida tugevana ja elastse ning kaitseb UV-kiirguse ja keskkonnasaaste kahjulike mõjude eest. Samuti rahustab C-vitamiin põletikke ja kiirendab paranemist, muutes naha säravamaks ja ühtlasemaks.

E-vitamiin – justkui naha niiskusehoidja. Rasvlahustuv antioksüdant, mis kaitseb rakumembraane oksüdatiivsete kahjustuste eest ning aitab nahal säilitada pehmuse ja elastsuse. Koos C-vitamiiniga töötab see eriti tõhusalt, peatades vabade radikaalide ahelreaktsioone ja toetades naha loomulikku paranemisvõimet.

Koensüüm Q10 – keha enda toodetud energiavitamiin, mis paikneb mitokondrites ja annab rakkudele jõu töötada. Vanusega selle tase väheneb, mis muudab naha vastuvõtlikumaks stressile ja vananemisele. CoQ10 aitab vähendada kortsude sügavust, taastada rakkude energiat ja tugevdada naha kaitsevõimet.

Resveratrool – marjades ja viinamarjades leiduv noorusemolekul. Tugev polüfenool, mis kaitseb nahka oksüdatiivse stressi eest ja aitab aeglustada vananemise märke. Uuringud seovad resveratrooli ka rakkude pikaealisust toetavate mehhanismidega, mistõttu peetakse seda üheks lootustandvamaks looduslikuks vananemisvastaseks toimeaineks.

Seleen – mineraal, mis töötab justkui antioksüdantsete ensüümide “süüteallikana”. Ilma selleta ei saaks keha olulisi kaitsemehhanisme rakendada. Seleeni piisav tase aitab kaitsta nahka oksüdatiivsete kahjustuste eest, toetab elastsust ja vähendab põletike riski.

Kvertsetiin – flavonoid, mida leidub rohkelt sibulates, õuntes ja marjades. See vähendab põletikku, neutraliseerib vabu radikaale ja toetab kapillaaride tervist. Kvertsetiin aitab kaitsta nahka UV-kiirguse kahjuliku mõju eest ning on uurimustes seostatud ka allergiliste reaktsioonide leevendamisega.

Kurkumiin – kurkumis peituv kuldkollane toimeaine, mis on ühtaegu võimas antioksüdant ja looduslik põletikuvastane tugi. Kurkumiin leevendab nahaärritust ja -punetust ning aeglustab vananemisprotsesse, aidates hoida naha tasakaalus ja tervena.

Põhjamaalastena teame hästi, et kuigi sügis on rikkalik looduslike vitamiiniallikate poolest, ei kesta see küllus kuigi kaua. Mida enam talve poole liigume, seda keerulisemaks muutub toidulaua kaunistamine värskete, vikerkaarevärviliste viljadega. Just siis tulevad appi kuivatatud marja- ja taimepulbrid ning antioksüdantiderikkad toidulisandid, mis aitavad säilitada keha vastupanuvõimet ja energiat ka pimedal ajal. Minu lemmikud: Kuldjume, Antioksüdandid, Kvertsetiin, Seleen, Koeensüüm Q10, Vitaboost, Moringa.

Punase valguse teraapial on mitmekülgne toime

Minu teine lemmikhäkk hea enesetunde ja ilu toetamisel on kindlasti punane valgus – biohäkkerite maailmas tuntud kui red light therapy. Põhjuseid, miks ma seda nii kõrgelt hindan, on palju. Esiteks on see pimenevate ilmade ajal justkui lihtne valgusravi – soe ja kosutav nagu päikese paitus. Teadlased, kes on punase valguse mõju uurinud, lisavad aga muljetavaldava nimekirja: tõusnud energiatase, tervem nahk ja juuksed, kiirem lihaste taastumine, vähenenud põletik ja valu, parem vereringe ning hoogsam kollageeni tootmine. (4,5,6) Kõlab ju lausa vastupandamatult?

Kõik punase valguse seadmed ei ole aga sama tõhusad – siin mängivad suurt rolli õiged lainepikkused. Teadusuuringud kinnitavad, et parimad tulemused saab 630–660 nm ja 810–850 nm vahemikest. Näiteks ühes uuringus testiti 630 nm valguse mõju naha vananemismärkidele ja tulemused olid muljetavaldavad: 84 päeva järel vähenes kortsude sügavus 38,3%, naha elastsus paranes 18,4%, tihedus suurenes 47,7% ning rasueritus vähenes koguni 70,3%. (7) 810 nm lainepikkus tungib aga sügavamale kudedesse, toetades aju ja kognitiivseid võimeid. (8)

Mina põimin punase valguse teraapia oma hommikusse – istun valgusallika ees umbes 15 cm kaugusel ja lasen sellel 10–20 minutit meditatsiooni saatel oma tööd teha.

Hästitoimiv lümf on hea tervise ja ilu alus

Lümfisüsteem on vereringe lahutamatu osa, mis hoiab meie immuunsüsteemi töös ja aitab kehal vabaneda liigsest vedelikust. (9) Välise ilu seisukohast tähendab see vähem turseid, siledamat nahka ja värskemat väljanägemist. Samuti osaleb lümfisüsteem rasvlahustuvate vitamiinide ja rasvade imendumises peensoole hattudes asuvate lümfikapillaaride kaudu ning viib need edasi vereringesse (9) – mis on hea uudis nii enesetunde kui ka naha sära jaoks.

Erinevalt vereringest pole lümfil aga oma “pumpa”, mis seda käigus hoiaks. Seetõttu sõltub selle liikumine täielikult meist endist – meie liikumisest ja igapäevastest harjumustest. Et lümf kohe hommikul voolama saada, piisab kolmest lihtsast harjutusest:

Patsutamine
Seisa sirgelt ja alusta õrnade, kuid rütmiliste patsutustega kätega üle kogu keha.
Liigesteringid
Liiguta aeglaselt ja teadlikult kõiki suuremaid liigeseid: tee pahkluude, põlvede, puusade, randmete, küünarnukkide ja õlgade ringe. Alusta väiksemate liigutustega ja muuda need järk-järgult suuremaks.
Hüplemine
Hüppa paigal kergelt üles-alla, jalad pehmel põrandal või matil, põlved kergelt kõverdatud. Või hüple batuudil, kui see on kättesaadav.

Näoharjutused aitavad hoida ja taastada toonust

Avastasin näojooga enda jaoks juba aastaid tagasi ja võin kinnitada, et see pole sugugi pelgalt moetrend, vaid tõhus viis naha toonuse taastamiseks ja hoidmiseks. Kui treenime keha selleks, et püsida vormis, siis miks mitte ka nägu?

Seda kinnitab ka teadus. Hiljutine uuring näitas, et juba kaheksa nädalat näojoogat võib anda märgatavaid tulemusi – nahk muutub elastsemaks, miimikajooned pehmemaks ning põse- ja kaelalihased tugevamaks. Harjutused soodustavad rakkude uuenemist, toetavad kollageeni tootmist ja aitavad vabastada näost liigseid pingeid, tuues näole värskust ja loomulikku sära. (10)

Lisaks on näojooga minu meelest ka suurepärane viis pimedate õhtute sisustamiseks – ja kevadesse astud tänu sellele märksa värskemana ja säravamana, justkui polekski talve pimedaid kuid olnudki.

Ilu hoidmine on elustiil. Nagu kell, mis töötab laitmatult vaid siis, kui kõik hammasrattad liiguvad ühes rütmis, hakkad ka Sina tõeliselt särama siis, kui hoolitsed enda eest tervikuna. Just siis sünnibki ilu, mis on nähtav, tuntav ja kestev.

Autor: Agnes Kajander, Ecoshi holistiline ilu- ja terviseekspert