Ensüümid on iga elusa taime, looma ja inimese igas rakus leiduvad valgulised ühendid ehk fermendid, mis osalevad organismi kõikides keemilistes reaktsioonides ja protsessides, neid vallandades ja kiirendades.
Tänu ensüümidele toimub igavene elu ringkäik – kasvab rohi, punguvad lehed ja õied, kasvavad ja küpsevad viljad, siis langevad maha, lagunevad ning saavad taas mullaks. Inimese organismis toimub kõik samuti.
Ensüümid lagundavad söödud toidu peeneteks kehaomasteks aineteks, mida kasutatakse rakkude toitmiseks, funktsioneerimiseks ja millest ehitatakse taas üles uued rakud. Või teisiti öeldes, selleks, et keha saaks muuta kana või kala valguks ja valgu aminohapeteks ning nendest omakorda ehitada näiteks luu-, lihas- või vererakke ongi vaja just ensüüme.
Siin loos kirjutame natuke täpsemalt erinevatest ensüümidest, nende funktsioonidest, ensüümide puuduse tagajärgedest sinu tervisele ja sellest, kust ensüüme vajadusel juurde saada.
Miks ensüümid sinu keha jaoks nii olulised on?
Ensüümidest sõltub südame töö, hingamine, mõtlemine, organismi sisemise tasakaalu hoidmine, normaalne kehakaal jne. Ensüümid osalevad lihaste ehitamises, toksiinide kõrvaldamises ning seedimises.
Ilma ensüümideta ei toimu toitainete lõhustamist ja omastamist isegi kõige ratsionaalsema toitumise juures. Ilma ensüümideta ei jõua toitained verre, rakkudesse ja kudedesse ning kui ensüümid lõpetavad toimimise, siis elu saab lihtsalt läbi.
Ensüüme saame omastada toidust ja samuti toodab keha neid ise. Osa ensüümidest toodab organism koos süljega, aga ensüüme toodab ka kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora (peamiselt piimhappebakterid).
Oma tööks organismis vajavad ensüümid vitamiine ja mineraalaineid nagu:
- rauda,
- joodi,
- kaltsiumi,
- magneesiumi,
- mangaani,
- vaske,
- naatriumi,
- seleeni,
- kroomi,
- fosforit,
- tsinki,
- valke.
Ensüümide tüübid ja funktsioonid
Meie keha toodab ise kahesuguseid ensüüme – seedeensüüme ja metaboolseid ensüüme. Toorest toidust saab lisaks ka toiduensüüme. Kui seedeensüüme jääb kehas vajaka, saab neid juurde tarbida ka toidulisandina.
Seedeensüümid
Seedeensüümid on tervise hoidmise seisukohast hädavajalikud. Need teevad koostööd mitmete erinevate kemikaalidega nagu maohappe ja sapiga, eesmärgiga lõhustada toit sisuliselt molekulide tasemele, mis on vajalik toitainete omandamiseks.
Seedeensüümid osalevad kõikide makrotoitaine lõhustumises ning seetõttu on tegu eluliselt vajaliku protsessiga. Ilma seedeensüümideta ei saaks keha kätte vajalikke vitamiine, mineraalaineid, valke, rasvu ega süsivesikuid. Süsivesikutest toodetakse eelistatud energiat, valkudest parandatakse ja ehitatakse lihaseid ning rasvad moodustavad salvestatud energiaallika jpms.
Seedeensüüme toodavad toidu seedimiseks inimese seedeorganid nagu mao limaskesta näärmed, kõhunääre ja peensooleharjasäärised. Vähesel määral toodab keha seedeensüüme ka süljeäärmetes, mis hakkavad oma tööd tegema juba toitu mäludes.
Ensüüme on inimkehas ligikaudu 5000 ringis ning iga eri tüüpi ensüüm lahendab spetsiifilist ülesannet ehk lõhustab erinevaid aineid. Peamised seedeensüümid on näiteks:
- Amülaas, mis aitab seedida süsivesikuid nagu teravilja ja tärkliserikkaid köögivilju lihtsuhkruteks, millest toodetakse raku mitokondrites energiat. Amülaasi toodetakse süljenäärmetes, pankreases ja peensooles. Süljenäärmetes toodetav amülaasi alaliik “ptylalin” aktiveerub koheselt kui alustame toidu mälumist ning püsib aktiivsena veel mõnda aega peale söömist. Pankreases toodetav amülaas suunatakse tegelikkuses edasi peensoolde, kus selle ülesandeks saab olema tärkliste ja teiste süsivesikute lõhustamine. Seal leiab aset ka toitainete lõplik imendumine.
- Lipaas on kõhunäärme (pankrease) poolt toodetud ensüüm, mis koos sapiga aitab lagundada rasvu ja õlisid glütserooliks ja rasvhapeteks. Loomseid rasvu kasutab organism samuti energia tootmiseks, kuid kvaliteetseid õlisid kasutab keha uute rakkude tootmiseks. Kui organism rasvu ei seedi, jäävad imendumata ka rasvlahustuvad vitamiinid, milleks on A, D, E, K, ja Q vitamiinid. Lisaks pankreasele toodetakse lipaase ka suus ja maos. Lipaasi alaliike leidub nt rinnapiimas, mis aitavad lapsel paremini seedida piimast saadavaid rasvu. Teadupoolest on rinnapiima saamine lapse tervise seisukohast äärmise tähtsusega ning rasvade optimaalne lõhustamine on selle nurgakiviks.
- Proteaas (trüpsiin) ning pepsiin lagundavad valke aminohapeteks ja peptiidideks, mida organism kasutab samuti rakkude toimimiseks ja ülesehitamiseks, äärmisel vajadusel nt näljahäda korral ka energia tootmiseks. Proteaasi toodetakse maos, pankreases ja peensooles. Enamus selle ensüümiga seoses olevad keemilised protsessid toimuvadki maos ja peensooles. Maos tegutseb peamiselt ensüüm nimega pepsiin, mis tegeleb valkuda lõhustamisega. Kui valgumolekulid jõuavad peensoolde – hakkavad nendega tegelema mitmed erinevad pankreases ja peensooles toodetavad ensüümid.
- Laktaas on taimne ensüüm, mis lõhustab piimasuhkru e. laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks.
- Papaiin ja bromelaiin on troopilistest puuviljadest (papaia ja ananass) saadud proteolüütilised ensüümid, mis hüdrolüüsivad valke peptiidideks ja aminohapeteks, mis omakorda on vajalikud selleks, et rakkudel oleks olemas eluks ja toimimiseks vajalik rakumaterjal.
- Peptidaas sünteesib peptiididest aminohappeid.
- Sahharaas seedib sahharoosi (suhkru) glükoosiks ja fruktoosiks.
- Maltaas lagundab maltoosi glükoosiks.
- Invertaas sünteesib sahharoosist (teatud tüüpi suhkrust) fruktoosi ja glükoosi.
Seedeensüümid kaitsevad sinu organismi, kergendavad seedimist, parandavad tervist ja on elu hoidjateks. Nende puuduse esimesteks sümptomiteks on seedehäired – liigsed gaasid, maoärritus ja puhitustunne pärast söömist.
Metaboolsed ensüümid
Metaboolseid ensüüme kasutavad oma funktsioonide täitmiseks kõik rakud, sest need teevad võimalikuks kõik meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid. Nad funktsioneerivad rakkudes, kudedes ja vereringes ja on väga spetsiifilise toimega – iga ensüüm on vajalik mingi kindla reaktsiooni läbiviimiseks.
Metaboolsed ensüümid osalevad näiteks keha puhastusprotsessides ja rakus toimuvas energiatootmises. Iga organ, kude ja rakk meie kehas sünteesib vajalikud ensüümid ise.
Toiduensüümid
Toiduensüüme leidub igas toores toidus nagu taimedes – viljas, puuviljas, juurviljas, kalas, kanas, veises jne. Need aitavad seda toiduainet ennast lagundada ja seedida. Heaks näiteks on õun, mis hakkab puu küljest kukkumisel pruuniks minema ja ennast ise lagundama. See juhtubki just tänu ensüümidele.
Toiduensüümide puhul on oluline teada, et juba 48 C kuumuse juures need hävinevad. See tähendab omakorda seda, et organism peab kasutama selle toidu lagundamiseks isiklikke varusid, milleks on seedeensüümid ja nende vähesuse või puuduse korral suisa metaboolseid ensüüme.
Arvatakse, et igal inimesel on sündides nii öelda kaasa antud terveks eluajaks ettenähtud pagas vajalikke ensüüme, mida organism toota suudab.
Aga, kui kuritarvitada neid looduse poolt antud ensüüme töödeldud ehk „surnud toidu“ seedimisele, saavad nad lihtsalt enne elu lõppu otsa. Seedeensüümide puuduse tõttu ei seedi toit lõpuni ära ning organism ei saa sealt vajalikke toitaineid kätte.
Nii on keha pidevas toitainete puuduses ning sunnib sind sööma rohkem kui vaja. See aga tekitab rasvumist, sest kui keha toitu lõpuni ära ei seedi, ei muutu see keha jaoks mitte energiaks, vaid koormaks, mis kulutab nii elujõudu kui ka energiat.
Seetõttu toitumisnõustajad soovitavadki, et toidulaud võiks koosneda vähemalt 50%-60% toortoidust ja teine pool küpsetatud toidust.
Miks võib kehas tekkida ensüümide puudus?
Ensüümi kuju on tihedalt seotud tema ülesannetega. Kuumus, haigustekitajad ja erinevad keemilised tingimused kahjustavad ensüümide struktuuri, mille tõttu muutub ka nende kuju ning algupärane funktsioon. Selle tagajärjel ei ole kehas toimuvad protsessid enam nii tõhusad kui nad varasemalt olid.
Ensüüme mõjutavad ja hävitavad:
- Toidu kuumutamine ja töötlemine. Ensüümid hävivad toodete ja toidu termilisel töötlemisel juba 48 kraadi juures. Seega tuleb arvesse võtta, et tugevalt praetud ja küpsetatud toitudes on alati vähem seedeensüüme.
- Kehatemperatuur. Ensüümid töötavad optimaalselt normaalse kehatemperatuuri juures. Normaalne kehatemperatuur üldiselt on 36,6 C, kuid põhjalikumalt kirjeldades peetakse normaalseks kehatemperatuuriks, kui see on vahemikus 36,1-37,2 C. Kui sul normist kõrgem kehatemperatuur, hakkavad ensüümide struktuurid lagunema ning ei tööta enam optimaalsel tasemel. Ennekõike tuleb taastada normaalne kehatemperatuur, mis tagab ensüümide heaolu.
- Tervistkahjustavad harjumused. Siia alla kuuluvad mõistagi suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine, ülesöömine, ebatervislik ja toitainete vaene toitumine, vähene liikumine ja vähene puhta joogivee tarbimine.
- Stress. Negatiivsetel emotsioonidel ja stressil on mõju kogu meie organismile ning need võivad mõjutada ka ensüümide arvu.
- Ravimite tarvitamine. Ka osad ravimid võivad mõjuda ensüüme hävitavalt.
- Teatud terviseseisundid. Näiteks pankreatiit kahjustab läbi põletikuliste protsesside pankrease funktsioone ning seetõttu häirub ka ensüümide tootlikkus.
- Mao ph tase. Samuti võib ensüümide aktiivsust oluliselt mõjutada mao ph taseme normist kaldumine. Ensüümid töötavad kõige paremini üsna kitsas ph vahemikus. Normist madalam ph tase, olles olemuselt liialt happeline ja normist kõrgem tase, olles liialt aluseline, mõjutavad mõlemad ensüümide kuju, mille tõttu ei pruugi nad täita enam oma funktsioone.
- Kemikaalid. Näiteks inhibiitorid, võivad samuti sekkuda ensüümide töösse. Inhibiitorid eksisteerivad meie kehades loomulikus vormis, kuid neid toodetakse ka farmaatsiatööstuses nt antibiootikumitena. Inhibiitorid takistavad teatud ensüümidel bakterite levikule kaasa aitamast.
- Toitumine. See on samuti üks olulisi ensüümide mõjutajaid. Peamiselt seetõttu, et paljud toidud sisaldavad endas seedeensüüme, mis osalevad kehas toimuvates protsessides ning aitavad neile kaasa. Nt banaanid sisaldavad endas amülaase, mis aitavad banaanis sisalduvaid süsivesikuid lõhustada ja seega ka seda paremini seedida. Süües ensüümide rikkaid toite, saad aidata oma kehal igapäevaste raskustega paremini toime tulla. Üleüldiselt on keha tervislik seisund ensüümide tootlikkuses oluline tegur. Tervislik seisund mõjutab, kuidas ensüüme toodetakse, varutakse ja vabastatakse. Tarbides liialt palju valmistoitusid, mis sisaldavad suurtes kogustes lihtsüsivesikuid ja rasvasid, ei ole võimalik saada vajalikes koguses mikrotoitaineid sh seedeensüüme. Süües regulaarselt tervislikult ja tasakaalustatult toetad oma keha vajalike lisaensüümidega, kuid annad panuse ka üleüldisesse tervisesse. On tungivalt soovitatav järgida riiklikult tunnustatud toitumissoovitusi.
Kui pole ensüüme, ei ole ka elu!
Ensüümide puuduse tagajärjed ja tunnused
Ensüümide vähesuse, nende ebapiisava aktiivsuse korral või mikrofloora tasakaalu häirumisel soolestikus ei saa organism kõikide süsteemide ja organite normaalseks toimimiseks vajalikku kogust toitaineid kätte. Seetõttu võib ensüümide puudus viia tervisehäireteni või peatada organismis taastumis- ja isetervenemisprotsessid.
Kui inimesel kaob söögiisu, siis eelkõige räägibki see sellest, et organismil ei jätku seedeensüüme. Ensüümide puudusel jääb organismis toit roiskuma ja mädanema. Selle tagajärjel tekivad soolestikus põletikulised kolded ja muutub soolestiku mikrofloora õrn tasakaal.
Kui organism oma tegevuseks ja toimimiseks toitaineid enam kätte ei saa, võib tekkida kõikvõimalikke haigusi. Nagu näiteks düsbakterioos, mis võib omakorda olla kümnest haigusest üheksa tekke ja arengu põhjuseks.
Düsbakterioos on haigus, kus kasulike ja kahjulike bakterite suhe on kehas rikutud ning kaldunud kahjulike kasuks. Düsbakterioosi korral ei jää organism ilma mitte ainult kasulikest ainetest, vaid langeb ka patogeensete ja haigusttekitavate mikroobide rünnaku alla.
Pikaajaline düsbakterioos võib omakorda viia järgmiste terviseprobleemideni:
- seedehäireteni,
- toiduallergiateni,
- kehakaalu tõusuni,
- kroonilise väsimuseni,
- rasvumiseni,
- mitmesuguste naha-, maksa-, neeru-, mao- ja soolestikuhaigusteni,
- piima- ja gluteenitalumatuseni,
- emakaverejooksudeni,
- emaka müoomide tekkeni,
- munasarjade töö häireteni,
- kuse-suguteede põletikeni,
- neeru ja põiekivideni,
- herpese, tonsilliidi, bronhiidi, astma, aneemia, diabeedi, artriidi, osteoporoosi, ateroskleroosi ja hüpertooniani,
- enneaegse vananemiseni,
- skleroosini,
- depressioonini,
- onkoloogiliste haigusteni.
Milliste probleemide puhul ensüüme toidulisandina juurde tarbida?
Kui sul esineb probleeme pankreasega, maoga või soolestikuga üleüldiselt, nagu tsüstiline fibroos või vähk, siis on suur tõenäosus, et sinu keha ei tooda piisavas koguses seedeensüüme, mis kokkuvõttes halvendab kogu sinu tervislikku seisundit.
Lisainfo saamiseks suhtle oma perearstiga ning konsulteeri temaga ensüümide lisaks tarbimise võimalusi. Neid võib juurde võtta ka purgist, kuid kindlasti veendu enne toidulisandi kvaliteedis.
Nii nagu iga lisandi või ravimi puhul võivad ka seedeensüümide tarbimisel tekkida kõrvalnähud, näiteks puhitused. Kõrvalnähtude korral tuleks ühendust võtta oma arsti või tootja/edasimüüjaga. Suureks abiks on ka apteekrid. Vahel ongi abi lihtsalt toidulisandi tootja vahetamisest.
Ensüümid on vajalikud:
- Seedimise toetamiseks ja ensüümipuuduse leevendamiseks.
- Töödeldud ja kuumutatud toitude liigse tarbimise korral.
- Toidutalumatuse puhul nt piima laktoosi ja nisu gluteeni talumatuse puhul.
- Värske ja mitmekülgse toidu puudumise korral.
- Soolehaiguste korral, kuna organism ei ole enam suuteline toitained lõhustama ja omastama.
- Kroonilise väsimuse ja kurnatuse korral, kuna stress hävitab ensüüme.
- Vananemisel, kui soolestik ei ole enam võimeline vajalikus koguses ensüüme tootma.
Ensüümid – kus sinu keha neid toodab ja kus neid veel leidub?
Kui sinu keha ei suuda toota piisavalt seedeensüüme, jäävad toidumolekulid korralikult seedimata. See võib põhjustada näiteks seedehäireid ja laktoositalumatust. Siiski, looduslike seedeensüümide sisaldusega toitude söömine võib seda olukorda parandada.
Palju tugevatoimelisi ensüüme sisaldub näiteks värskes taimses toidus nagu puuviljades, rohelistes taimedes, idudes, pähklites, naturaalses veinis ja hapendatud aedviljades.
Enim ensüüme sisaldavad toidud:
- kiivi,
- ananass,
- papaia,
- mango,
- banaan,
- ingver,
- avokaado,
- aaloe,
- küüslauk,
- kookos,
- viigimari,
- mesi,
- keefir,
- nisuorase mahl,
- linaseemned,
- klorella,
- spirulina,
- Pau A`arco,
- hapukapsas.
Ensüümide tarbimine
Ensüüme tuleb tarbida iga toidu korra eel või ajal, et organism saaks ühtlasi kätte ka mineraalained, vitamiinid ja valgud. Kasulik oleks lisaks võtta ka probiootikume, et seedeprotsess ja toitainete imendumine soolestikus oleks igati toetatud.
Kokkuvõtteks
Ensüümid on meie tervise jaoks hädavajalikud! Meie kehad toodavad ensüüme ise ning toitudes mitmekesiselt ja järgides toitumissoovitusi, saame neid lisaks ka läbi toitumise. Ühtlasi on ensüümid saadaval ka toidulisandina.
Seedeensüümid aitavad kehal toitu tõhusamalt seedida ning seda kehale omastatavaks toitaineteks lõhustada. Üldiselt ei ole igapäevaselt seedeensüüme toidulisandina lisaks võtta vaja, kuid kui sul esineb mõni krooniline terviseprobleem, eriti kui see mõjutab su seedimist, siis on seda mõistlik kaaluda. Seedeensüümid toidulisandina võivad mõjutada su tervislikku seisundit positiivselt, kuid ainult sellisel juhul, kui selle võtmiseks on olemas ka näidustus.
NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.
Autorid: Ragnar Vaiknemets, Agnes Laine, Maria-Helena Loik
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com
Allikad:
- Chemistry for Biologists (rsb.org.uk)
- Battling and Resolving Excess Lipase in Breastmilk — SDBFC
- About Pancreatic Enzymes | Pancreas Center | Columbia Surgery
- Digestive Enzyme Supplementation in Gastrointestinal Diseases – PMC (nih.gov)
- Updated Questions and Answers for Healthcare Professionals and the Public: Use an Approved Pancreatic Enzyme Product (PEP) | FDA
- Enzyme – Wikipedia
