KÕRGE VERERÕHK – “vaikne tapja”? Kuidas toetada tervist hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõve korral?

Kõrget vererõhku või hüpertensiooni (ka hüpertoonia) nimetatakse mõjuval põhjusel “vaikseks tapjaks”. Sellel pole sageli sümptomeid, kuid see on südamehaiguste ja insuldi peamine oht. Seetõttu on väga oluline aeg-ajalt kontrollida oma vererõhku, vaadata üle oma elustiili harjumused ning juba esimeste kõrge vererõhu ilmingutel tarvitada rohkem toiduained, taimi ja toidulisandeid, mis vererõhku normaliseerivad.

Mis on üldse vereringe funktsioon?

Inimesel on vereringe, mis seob tervikuks kõik organismi osad. Vereringe funktsiooniks on viia rakkudesse toitaineid ning hapnikku ja kõrvaldada rakkudest jääkained. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel ning pidev vere ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri.

Lapsepõlves, noorukieas ja nooruses liigume rohkem, veresooned on uued, elastsed, puhtad – elundid saavad toitaineid maksimaalselt. Vanusega liigume vähem ja meie veresooned hakkavad ummistuma ning koguma veresoonte seintele jääkaineid. Sellele aitavad kaasa ka näiteks suitsetamine, vähene veetarbimine (nn paks veri), halb elukeskkond ja ebatervislik toitumine, millega omakorda kaasneb lipiidide, kolesterooli, toksiinide ning muude ainete ladestumine arterite ja veresoonte seintele.

Lihtne näide: Pideva vorsti või praetud muna söömist ladestub veres olevatesse rakkudesse teatud kogus kolesterooli, mille hulk aja jooksul suureneb. Ummistumise korral hakkab veresoontes suurenema rõhk, mis võib kujuneda kõrgvererõhktõveks ehk hüpertensiooniks.

Kui varem peeti kõrget vererõhku vanema generatsiooni probleemiks, siis kaasajal haigestuvad üha nooremad inimesed ja esineb ka laste hüpertensiooni, mis on tingitud suurenenud arvuti taga istumisest, ebatervislike toitude söömisest, tänapäeva pingelisest ja nõudmisterohkest elust ja mitmest muust faktorist.

Püsivalt kõrge vererõhk on lisakoormus südamele, see kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist ehk ateroskleroosi, olles seega suurimaks südameveresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Kõrge vererõhu foonil võib aterosklerootilisi muutusi tekkida kõigis elutähtsate organite (aju, süda, neerud) arterites, põhjustades lisaks teisi haigusi nagu isheemilist südamehaigust, insulti, veenilaiendeid, venoosset ja arteriaalset tromboosi.

Kõrgvererõhutõve tekke põhjusteks on:

liigne kehakaal,
liigne suhkru ja soola tarbimine
stress ja vaimne pinge,
vähene vee tarbimine,
vähene kehaline koormus,
liigne alkoholi tarvitamine,
suitsetamine,
valed toitumisharjumused.

Uuringud on näidanud, et suhkru tarbimine võib kõrge vererõhu puhul olla murettekitavam kui soola tarbimine. (1) Suures koguses suhkru tarbimisel on palju tõestatud negatiivset mõju kehale ja eriti ainevahetusprotsessidele. Suhkru ning metaboolse sündroomi, insuliiniresistentsuse, kõrge kolesterooli, kõrge vererõhu, kõrge triglütseriidide (vererasvade) ja liigse kehakaalu, eriti kõhurasva vahel on kindel seos.

Millest kõrge vererõhu puhul veel vähe räägitakse on vee vähene tarbimine. Kõrge vererõhk on levinud inimestel, kellel on krooniline veepuudus ehk dehüdratsioon. Kui keha rakkudes on veepuudus, saadab aju hüpofüüsile signaali eritada vasopressiini – kemikaali, mis põhjustab veresoonte kitsendamist. See põhjustab vererõhu tõusu, mis viib hüpertensioonini. (2)

Veepuuduse, neerude ja vererõhu omavaheline seos

Neerud on tähtsaimad elundid vererõhu regulatsioonis. See toimub signaalainete reniini ja angiotensiini vahendusel. Vererõhu regulatsioon sõltub otseselt vee ja soolade sisaldusest. Kõrgvererõhktõbi tekib alati veepuudusega kohanemise tulemusel ning seda süvendab krooniline stress. Kroonilise veepuuduse tingimustes paljud kapillaarid sulguvad. Ringlev vere hulk väheneb ja sellele reageerib reniin-angiotensiin süsteem (signaalained) neerude kaudu. Vererõhk tõuseb. Mida vähem kehas vett, seda intensiivsem on vererõhu tõus. Käivitub antidiureetilise hormooni aktiivsus, mis takistab vee väljutamist neerude kaudu.

Organism hakkab soolavarusid kinni hoidma püüdes soola organismis säilitada. Naatriumi kõrgem kontsentratsioon ei põhjusta kõrgvererõhktõbe, vastupidi – tegemist on veepuuduse tingimustes keha tarkusega viimast vett organismis kinni hoida ja rakkude elu säilitada. Soolapeetust organismis põhjustab veepuudus. Esmase vererõhuhaiguse ravi peaks algama vee joomise suurendamisega (mitte vee väljaajamisega). Vett väljaajavate ravimitega suureneb naatriumi kontsentratsioon veelgi. Kvaliteetsete soolade (mineraalide) keelustamist ja vee joomise piiramist ei saa pidada edukaks kõrgvererõhu ravi osaks. Parim diureetikum on vesi.

Veepuuduse tingimustes, kui veri on paksem, suureneb ka hüpofüüsist vasopressiini ehk antidiureetilise hormooni paiskumine verre, mis hakkab piirama neerude kaudu uriini eritust. See hoiab verd vedelana ega lase rakkudest vett väljutada koguses, mis neid hävitaks. Ka kolesterooli tõus on seotud veepuudusega. Vesi on neerude tervise alus. Vesi ei kurna neere, vaid hoiab need terved ja tagab normaalse vererõhu. Veepuudus ja lisanduv diureetiline ravi kõrgvererõhuhaigetel põhjustab kortsneeru tekke ja neerupuudulikkuse väljakujunemise, mida peetakse ekslikult kõrgvererõhu haiguse tüsistuseks.

Kuidas võib stress mõjutada tervist ja neere?

Stress ei ole üdini halb, vaid võib olla ka positiivne motivaator elu väljakutsetega toimetulemisel. Kui aga keha on pikka aega kõrge pinge all, võib see lõpuks tervist kahjustada. Pikaajalisest stressist tingitud suurenenud vererõhk, kiire pulss ning kõrge rasvade ja suhkru sisaldus veres võivad lõpuks põhjustada mitmeid tervise probleeme nagu hüpertoonia, diabeet, südamehaigused (tuntud ka kui südame-veresoonkonna haigused) ning neerukahjustused (3).

Neerud on altid vereringe ja veresoonte probleemidele. Kõrge vererõhk ja kõrge veresuhkur panevad neerudele lisakoormuse. Kõrge vererõhu ja diabeediga inimestel on suurem risk neeruhaiguste tekkeks. Neeruhaigusega inimestel on suurem risk ka südame- ja veresoontehaiguste tekkeks ning keha reaktsioonid stressile võivad seetõttu muutuda üha ohtlikumaks. Seega, olenemata sellest, kas eesmärk on ennetada või tervendada oma südame- ja veresoonkonna ja/või neeruhaigusi, on stressi juhtimine oluline osa üldise tervise säilitamisel.

Stressist on väga raske kui mitte võimatu täielikult vabaneda või stressile mitte kunagi füüsiliselt reageerida. Siiski on stressi maandamiseks mõned lihtsad viisid nagu lõdvestustehnikad (jooga, meditatsioon, palved jne), rääkimine sõbra, lähedase, vaimse juhi või tervishoiutöötajaga. Samuti on hea viis panna oma probleemid paberile ja leida neile parimad lahendused. Nimekiri aitab hinnata ja prioritiseerida, milliseid probleeme tuleb esmajärjekorras lahendada. Pange paika ka realistlikud eesmärgid ja ootused. Magage, puhake ja lõõgastuge piisavalt ja pidage regulaarset unegraafikut, säilitage positiivne suhtumine ning tehke regulaarselt trenni või muud füüsilist tegevust. Alles pärast stressi kõrvaldamist aktiveerub ja hakkab tööle parasümpaatiline närvisüsteem, hakates taastama organismis tasakaalu ja stabiilsust, käivitama taastumis- ja iseraviprotsesse ning normaliseerima vererõhku. Stressi aitavad ohjata ka mõned vitamiinid, aminohapped, taimsed ekstraktid ja mineraalained nagu B-vitamiinide kompleks, magneesium, Ashwagandha.

Reumatoidartriidi_kodune_rav_reumatoidartriit_ja_treening

Mis võib olla kõrge vererõhu tekke psühholoogiline põhjus?

Veri vastab meie eluenergiale, armastuse ja elujõu liikumisele meie olemuses. Vererõhk võib tõusta pingutusest, ehmatusest, konflikti tõttu või kirest. Kõrge vererõhu puhul on tavaliselt tegemist suurenenud surve ja stressiga, samuti viha ja teiste tuliste tunnetega. Kui vererõhk ei normaliseeru kergesti, on tegemist hüpertooniaga. See on südameatakkide ja ajurabanduse peamine põhjus, mõjutades umbes 25% maakera rahvastikust.

Inimesed, kellel on kõrge vererõhk, on sageli liigaktiivsed, nad tegelevad kõikvõimalike asjadega justnagu selleks, et iseennast vältida. Aktiivsus on üks võimalus agressiivsete ja emotsionaalsete impulsside kõrvalejuhtimiseks – kõrge vererõhk sümboliseerib tundeid, mida pole väljendatud ja isegi teadvustatud ning mis tekitavad sisemise surve. Kui tunded hakkavad üle ääre ajama, võivad tekkida füüsilised probleemid.

Oluline on õppida märke lugema enne, kui tekivad kahjustused, ning leida side sellega, mis pulbitseb pealispinna all. Need on tulised tunded, mis võivad meid oluliselt kahjustada, kui neid pikka aega eirata. Mis mind niimoodi keema ajab? Kas sa tekitad endale ise survet või tuleb see väljaspoolt? Kas püüad vältida midagi, mis sind vihastab ja ärritab? Kui kõrge vererõhk on tingitud paanikast ja hirmust, on meil vaja mõista väliste sündmuste ebatõelisust ning saada taas ühendus oma sisemise tasakaaluga. Katsu korraks ärritavast olukorrast välja astuda, peatu ja hinga.

Millised on vererõhu normaalsed ja normist väljas tasemed?

Optimaalne vererõhk inimesel on 120/80 mmHg, 130/85 mmHg on ka veel normaalne tulemus. Kui aga vererõhk hakkab lähenema 140le, siis on tegemist kõrgenenud normaalse vererõhuga, mis sageli areneb lõpuks välja hüpertooniatõveks. 120 on süstoolne (ehk ülemine) vererõhk, mille määrab südamest aorti paisatava vere rõhk veresoonte seintele. Diastoolne ehk alumine vererõhk (antud näites 80), näitab südame lõõgastumisaegset rõhku veresoontes ja sõltub peamiselt veresoonte toonusest. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe.

Hüpertoonia esimene aste algab 140/90 mmHg juures ja siin võib veel abi olla lihtsalt elustiili muutmisest.

On patsiente, kellel on mõõdukalt kõrgenenud vererõhk ning arst on otsustanud ravi edasi lükata ja proovida kõigepealt elustiili muutust – kehakaalu langetamine, treenimine, liigse soola, suhkru ja rasva tarbimise vähendamine, stressi maandamine jm. Paljud ongi nii saanud hüpertooniast lahti, kui on püsivalt jäädud tervislike harjumuste juurde.

Teine aste on juba lokkav hüpertensioon ning algab 160/100 mmHg. Sellel tasemel on kindlasti tarvis medikamentoosset ravi.

Vererõhu tüüp	Süstoolne (mmHg) e. ülemine vererõhk	Diastoolne (mmHg) e. alumine vererõhk
Madal vererõhk (hüpotensioon)	<90	<60
Optimaalne vererõhk	90-119	60-79
Normaalne vererõhk	120-129	80-84
Kõrge normaalne vererõhk (prehüpertensioon)	130-139	85-89
Hüpertensiooni I aste (kõrgvererõhktõbi)	140-159	90-99
Hüpertensiooni II aste	160-179	100-109
Hüpertensiooni III aste (hüpertensiivne kriis)	≥180	≥110

Millised on kõrge vererõhu sümptomid?

Sageli juhtub, et inimene oma vererõhumuutust ei tunnegi, seega on vajalik aeg ajalt oma vererõhku mõõta, kuid kõrgenenud vererõhust võivad märku anda järgmised kõrge vererõhu süptomid:

pea- ja kuklavalud
nägemishäired
pearinglus
raskustunne rinnus
ninaverejooksud
higistamine
südamekloppimine
närvilisus
väsimustunne
tasakaaluhäired

Kui vererõhu ravimisega alustada, siis kas on tegu sisuliselt eluaegse raviga?

Kardioloogiakeskuse teadusjuht ja ülemarst Margus Viigimaa väidab, et jah, nii ta paraku on. Ent pigem kasutada ravimeid, kui neid kartes lasta veresoontel lupjuda ja riskida tõsiste organikahjustustega. Eriti ohtlik on ajukahjustus. Me näeme sageli, et elu jooksul tekkinud väikesed kolded ajus viivad kognitiivsete häirete, dementsuseni, põhjustavad püsiva halvatuse, püsivad kõnehäired, isegi silmaverejooksu ja pimedaks jäämise. Teised organid, mis kõrge vererõhu tõttu kannatavad on süda, neerud ja veresooned.

Ometi ei tasu alahinnata elustiili parandamise tähtsust. Mul on olnud patsiente, kes on mittemedikamentoossete meetmetega vererõhu täiesti normi saanud. Elustiili rolli illustreerivad hästi ka need patsiendid, kes näiteks kolivad Austraaliasse ning vererõhk paraneb märgatavalt, aga tagasi Eestisse tulles on ta jälle kõrgel ning vajab ravi.

Ja mõned lähevad puhkusele, unustavad ravimid koju ja avastavad, et polegi vaja! Mõtlevad, et on jälle terved, aga koju tulles hakkab haigus jälle pihta. Nagu näha, sõltub stressi tasemest ja elukvaliteedist palju. Kui me neid faktoreid muuta ei suuda, siis tuleb ikkagi tarvitada ravimeid, mis hoiavad vererõhu normaalsena. On tehtud uuringuid, kus on näidatud, et ravi all olevate inimeste risk väheneb peaaegu samale tasemele kui neil, kellel kunagi vererõhuga probleeme pole olnud. (4)

Kuidas kõrge vererõhk normi saada?

Kui sinu vererõhk on normaalne, piisab selle kontrollimisest mõne aasta tagant. Kui su vererõhk on normaalse ja kõrge piiril, peaksid arstiga kokku leppima, millal uuesti kontrolli tulla. Kindlasti tuleks konsulteerida arstiga sümptomite või probleemide esinemisel, et ära hoida ja ennetada kõrge vererõhuga kaasnevaid tüsistusi ja tervisehäireid.

Kui Teil on diagnoositud kõrgvererõhktõbi, siis tuleb teha muudatusi elustiilis ning arsti korraldusel alustada raviga, et langetada rõhk tagasi normväärtuseni. Oluline on arsti määratud ravimite õige ja järjepidev tarvitamine. Kõrgvererõhktõbi on enamasti eluaegne seisund, mida ei saa välja ravida, sest haiguse avaldumise ajaks on veresoonte seintes tekkinud pöördumatud muutused (kuid ei tasu ka usku kaotada keha isetervenemise võimele, kui kõik probleemi tekitavad faktorid on kõrvaldatud). Vererõhu kontrolli all hoidmine aitab ära hoida veresoonte seisundi halvenemist.

Normaalse vererõhu kontrolli all hoidmiseks saad aga:

Muuta igapäevaseid liikumisharjumusi, rakendades liikuvat eluviisi
Alandades kehakaalu
Vähendades stressi
Juua rohkem vett ja taimeteesid (5)
Vähendades liigse suhkru ja keedusoola tarbimist
Piirates rasvase toidu söömist, lisades igapäevamenüüsse rohkem juur- ja puuvilju ning kiudainerikkaid toite
Vähendades või vältides alkoholi tarbimist
Lõpetades suitsetamise

Milline on normaalne vererõhk vastavalt eale?

Igale eale on normaalne vererõhk erinev, vt tabelist:

VANUSE GRUPP	NAINE	MEES
15-18	117/77 mmHg	120/85 mmHg
19-24	120/79 mmHg	120/79 mmHg
25-29	120/80 mmHg	121/80 mmHg
30-35	122/81 mmHg	123/82 mmHg
36-39	123/82 mmHg	124/83 mmHg
40-45	124/83 mmHg	125/83 mmHg
46-50	126/84 mmHg	127/84 mmHg
51-55	129/85 mmHg	128/85 mmHg
56-60	130/86 mmHg	131/87 mmHg
60 ja rohkem	134/87 mmHg	135/88 mmHg

Toidud, mida on soovitav vähendada, kui esinevad kõrge vererõhu sümptomid

Alkohol – ahendab artereid ja võib tõsta vererõhku. Kui soovid alkoholi juua, tee seda mõõdukalt.
Suure naatriumisisaldusega toidud – väldi kõrge naatriumisisaldusega töödeldud ja konserveeritud toite.
Transrasvad ja oomega-6 rasvad – need rasvad suurendavad põletikku ja vererõhku ning neid leidub pakendatud toitudes ja lihas.
Suhkur – kõrge suhkru tarbimine aitab kaasa kõrgele vererõhule.
Kofeiin – liiga palju kofeiini võib põhjustada vererõhu tõusu. Kui sul on kõrge vererõhk, on igapäevase kohvi ja muude kofeiinirikaste jookide tarbimise vähendamine lihtne viis vererõhu vähendamiseks ja kofeiini üleannustamise vältimiseks.

Toidud, mida on soovitav tarvitada

Igati tark otsus oleks tarvitada rohkem puu ja köögivilju sh. kõrge kaaliumi sisaldusega toite, kalatoite ja kõrge kiudainete sisaldusega toite.

Vahemere dieet – Vahemere-äärsed toidud on kasulikud kõrge vererõhu sümptomite korral. Need sisaldavad väga palju puuvilju, köögivilju, mereande ja tervislikke oomega-3 rasvaõlisid. Mõned head Vahemere toidud on nt oliiviõli, looduslikult püütud kala (eriti lõhe) ning palju puu- ja köögivilju, mis kõik aitavad vererõhku loomulikult alandada.
Suure kaaliumisisaldusega toidud – Ameerika Südameliidu andmetel on kaaliumirikas dieet vererõhu kontrollimisel oluline osa, kuna see vähendab naatriumi negatiivseid mõjusid kehale. Kaalium tasakaalustab naatriumi toimet ja aitab alandada vererõhku. Kaaliumi allikad on kookosvesi, melon, avokaado, greip, apelsin ja banaan. (6)
Kiudainerikas toit – kiudainerikkad töötlemata toidud, näiteks köögiviljad, puuviljad, seemned ja oad, peaksid olema tervisliku toitumise aluseks, eriti selle puhul, mis soovida vähendada vererõhu näitu.
Rikkad oomega-3 toidud – põletiku vähendamiseks tarbi oomega-3 toite nagu rohusööda veiseliha, loodusest püütud lõhe, chia seemned ja linaseemned.
Õunaäädikas – õunasiidriäädikas on kõrge kaaliumisisaldusega, mis aitab hoida keha leeliselisena ning vererõhku langetada.
Tee – eriti valge tee võib verd vedeldada ja arterite tööd oluliselt parandada. Valge tee joomine mitu korda päevas järjepidevalt võib vererõhku alandada ja kaitsta insuldi eest. See töötab ainult siis, kui juua teed iga päev, paar korda päevas.
Tume šokolaad – tume šokolaad on tervislik šokolaad. Otsi tumedat šokolaadi, mis sisaldab vähemalt 200 milligrammi kakaofenoole, mis võib vähendada vererõhku.

Kõrgvererõhutõbi

Siin on osaline loetelu taimedest ja ürtidest, mida maailma kultuurid kasutavad vererõhu langetamiseks:

kassiküüs ehk Cats Claw (Uncaria rhynchophylla)
sellerimahl (Apium graveolens)
ingverijuur (Zingiber officinalis)
tee (Camellia sinensis), eriti roheline tee ja oolongi tee
viirpuu marjad (Craetagus monogyna)
psüllium (Blond psyllium)
meremänd (Pinus pinaster)
seesamiõli (Sesamum indicum)
mustad oad (Castanospermum australe)

Ravimtaimede tundja ja toiduvalmistamise tehnoloog Aive Luigela toob oma raamatus “Ravimtaimla” välja veel mitmeid taimi, mis kõrge vererõhu puhul aitavad. Nendeks on harilik palderjan, veiste-südamerohi, mets-kibuvits, humal, harilik pune, aedtill, harilik raudrohi, harilik pärn, verev viirpuu, must aroonia, harilik jõhvikas, metsmaasikas, pohl, harilik kukerpuu, must sõstar, harilik vaarikas, harilik lodjapuu, kalmus, kõrvenõges, saialill, piparmünt, harilik päevalill, aasristik, kask, suur teeleht, üheksavägine, meliss, harilik mailane ja salatkress.

viirpuu

Ecosh’il on Tartu Ülikooli professori abiga välja töötatatud toode: vererõhu kompleks

Ecosh on välja tulnud uue tootega, mis aitab säilitada ja hoida vererõhku normaalsena. Vererõhu kompleksi retsepti valmistamisel konsulteeris Ecosh Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi Dr. Ph. D professor Tiiu Kullisaarega. Kõik tootes olevad koostisosad aitavad kaasa veresoonte laienemisele ja seega suurendavad verevoolu ning hapniku kättesaadavust nii südamel kui ajul.

NB! Ecosh’i vererõhu kompleks ei asenda vererõhu ravimeid.

Ecosh’i vererõhu kompleks sisaldab järgmisi vererõhku normaalsena hoidvaid taimi ja vitamiine nagu: hesperidiin, rohelise tee (Camellia sinensis) ekstrakt, tsitrulliin malaat, rohelise kohviubade (Coffee Robusta L) ekstrakt, punapeedi (Beta vulgaris) juure mahla pulber, viirpuu (Craetagus monogyna) marjade ekstrakt, viinamarjaseemne (Vitis vinifera) ekstrakt, foolhape (kaltsium-L-metüülfolaat).