Ekslik on arusaam, et maksahaigused ja rasvmaks on ainult alkohoolikute haigused. Tõde on sellest kaugel. Nimelt võib maks olla kahjustunud kõikidel, kes põevad mõnda kroonilist haigust ning ka neil, kes tunnevad endid täiesti tervetena.  

Maks ja maksafunktsioon võib löögi alla sattuda mitmel erineval viisil ning oma maksa liigses koormamises oleme kahjuks tihti ise süüdi. Seda peamiselt ebatervislike eluviiside nagu alkoholi, suhkru-, süsivesikute- ja rasvarikaste toitude nautimise, ülesöömise, vähese liikumise ja paljude teiste tervist halvendavate harjumuste tõttu.  

Selle kõige tagajärjeks on rasva kogunemine nii maksa sisemusse kui ka maksa ümber – kuid mitte ainult. Maksa tööd häirivad tänapäevases keskkonnas ka toksiinide rohkus ja erinevad stressi allikad, mis võivad avalduda kõikvõimalike erinevate sümptomitena. Siit artiklist saad lähemalt lugeda sellest, mis põhjustab maksahaiguseid, millised võivad olla maksahaiguste sümptomid, kuidas maksa ravida ning ise oma maksa tervist ja tööd edukalt toetada.

Toksiinide rohkuse tõttu on tänapäeval soovituslik oma maksa puhastamisega tegeleda kõikidel – nii tervetel, kui ka krooniliste haigustega kimpus olevatel inimestel. 

Maksa anatoomia ja maksa asukoht

Maksa asukoht ja ülesanded

Maks on peale naha keha kõige suurem organ ja tema “õlul” on palju olulisi ülesandeid. 

Maksa asukoht

Välimuselt meenutab maks kolmnurka, ta on punakaspruuni värvi ja paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli ja parema roidekaare all ning kaalub umbes poolteist kilogrammi.

Maks jaotub kaheks sagaraks: paremaks ja vasakuks. Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Maksasagarikud on verega varustatud värativeeni ja maksaarteri kaudu. Värativeen toob maksa toitainete-, jääkainete, võõrkehade – ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd. 

Maksa ülesanded ehk funktsioonid

1. Maks kui keha aju ja suurim seedenääre

  • Maks töötleb toitained organismi jaoks omastatavaks. Kuna maks kontrollib veres sisalduvaid aineid, saab seda julgelt nimetada ka keha ajuks. Maks on inimese organismi suurim seedenääre. Võib lausa öelda, et iga kord kui sööme, siis on tegelikult just maks see, kes meid toidab, sest kui toit on maos seeditud, viiakse toitained edasi maksale töötlemiseks. Maks teab ja otsustab, kas need toitained on meie keha jaoks madala või kõrge väärtusega ehk kas keha jaoks kasulikud või ohtlikud ained ning ladustab need vastavalt. Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest (sooleseinas olevate soolehattude ja soolehattudes paiknevate kapillaaride ja lümfisoonte kaudu) verre imenduvad toitained nagu rasvad, valgud, glükoos ja mineraalained juhitakse kõigepealt maksa ja maksast üldisesse vereringesse. Need ained läbivad maksas ainevahetuse nii, et sinu organismi rakud suudavad neid omastada (1).
  • Maks sünteesib ja eritab sapphappeid. Üks maksa funktsioone on sapi tootmine ja eritamine. Sapi tootmine toimub pidevalt ja reservuaar, kuhu see koguneb, on sapipõis. Maksarakkudes sünteesitakse kolesteroolist sapphapped (peamised on koolhape ja kenodeoksükoolhape). Sapphapped on ained, mis on vajalikud rasva seedimiseks. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Sapi eritumine toimub vaid siis, kui me sööme, st umbes 3–12 minutit pärast söömise alustamist. Ööpäeva jooksul eritab maks 500–1500 ml sappi. Maks eritab sappi sapipõide ja pärast seda läheb see kaksteistsõrmiksoolde ehk peensoole esimesse ossa rasvade lõhustamiseks. Peensoole esimeses osas toimub ka koostöös mao, pankrease ja soole sekreetidega lõplik süsivesikute, valkude ja rasvade keemiline seedimine. Süsivesikud muudetakse glükoosiks ja fruktoosiks, valgud aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks. Kui sappi on erinevate haiguste tõttu või pärast sapipõie operatsiooni puudu, tunneb inimene rikkalikuma toidu söömise järel kõhus raskust.

2. Maks kui verepuhastaja ja kolesteroolist hormoonide moodustaja

  • Eemaldab kehast toksiine. Maks tunneb ära toksiinid ja valmistab need ette kehast eemaldamiseks või, siis muudab need vähem kahjulikuks. Maks puhastab verd filtreerides 2  liitrit  minutis. Kui ohtlikud toksiinid nagu alkohol, ravimid, bakterid, viirused, pestitsiidid või raskmetallid satuvad vereringesse, siis maks asub neid kiiresti neutraliseerima, hävitama ja detoksifitseerima, et need erituselundite kaudu kehast väljutada.
  • Toodab kolesterooli. Maksas toodetakse ja detoksifitseeritakse kolesterooli. Kolesterool on neerupealsete hormoonide, sapisoolade ja D-vitamiini eellaste  ning rakumembraanide koostisosa. Kolesterool on peamine hormoonide ehitusmaterjal. Keha kasutab seda suguhormoonide testosterooni, östrogeeni, progesterooni ja ka adrenaalhormoonide moodustamiseks. Maksa ülesandeks on ka nt suguhormoonide inaktiveerimine ehk vajadusel võimetuks muutmine. 
  • Ladustab ja lagundab keha jaoks vajalikke aineid. Maks paneb kokku ka aminohappeid (valke), ladustab ja lagundab vitamiine ja mineraale, toodab kolesterooli, tasakaalustab hormoone, kontrollib veresuhkrut ning mängib suurt rolli immuunsuse toimimisel ja toidu seedimisel. Valkude ainevahetuse käigus vabaneb ammoniaak ning see on väga mürgine aine. Maksas, aga muudetakse ammoniaak uureaks (uriini peamine koostisosa), et saaks seda kehast uriinina väljutada. 

Lühidalt võib öelda, et  maksa funktsioonid on: 

  • immuunsüsteemi toetamine ja organismi kaitsemine vere kaudu levivate infektsioonide ehk patogeenide eest;
  • vere puhastamine ja ohtlike ühendite ehk toksiinide neutraliseerimine ja kehast välja viimine;
  • kolesteroolist sapi tootmine ja eritamine rasvade lagundamiseks;
  • organismile vajalike aminohapete ehk valkude sünteesimine;
  • vitamiinide ja mineraalainete (näiteks A-, D-, B12-, K- ja E vitamiinid, raud, vask) lagundamine, ladustamine ja hoiustamine;
  • vereringe mahu ning veresuhkru kontrollimine.

Niisiis on sinu maks eluliselt äärmiselt tähtis ja vajalik organ. Maksa tuleb hoida. Maksal tuleb aidata täita tema õlule seatud suurel hulgal ülesandeid. Seda kõike saad teha ennekõike läbi tervisliku eluviisi, aga ka läbi maksa puhastuse.

Maksahaigused_ehk_maksakahjustuse staadiumid_rasvmaks_maksafibroos_maksatsirroos_maksavähk

Maksahaigused – rasvmaks, maksapõletik ehk hepatiit (A-hepatiit, B-hepatiit, C-hepatiit) ja maksatsirroos

Maksahaigustega seonduvalt kasutatakse mõisteid nagu: mittealkohoolne rasvmaks (NAFL) ja mittealkohoolne rasvhepatiit ehk steatohepatiit (NASH). Hepatiit tähendab põletikku maksas (2). Kui inimene oma elustiili ei muuda, võib rasvmaks aja jooksul kujuneda rasvhepatiidiks ehk steatohepatiidiks (maksapõletik), mis omakorda võib viia maksatsirroosini (maksarakkude kärbumine ning asendumine sidekoega). Maksahaigused võivad olla kaasasündinud, viiruslikud või tuleneda ebatervislikust eluviisist.

Maksahaiguste levinumad tüübid

  • Alkohoolne rasvmaks ehk ARLD on liigsest alkoholist tingitud maksahaigus.
  • Mittealkohoolne rasvmaks ehk NAFLD, mille peamised etapid on:
    • Lihtne rasvmaks (steatoos) – suures osas kahjutu rasva kogunemine maksarakkudesse, mida saab diagnoosida ainult muul põhjusel tehtud analüüside käigus.
    • Mittealkohoolne steatohepatiit (NASH) – NAFLD ehk mittealkohoolse rasvmaksa tõsisem vorm, mille puhul on maks muutunud põletikuliseks.
    • Maksafibroos – püsiv põletik on põhjustanud armkudet maksa ümber ja lähedalasuvaid veresooni, kuid maks on siiski võimeline veel normaalselt toimima.
    • Maksatsirroos – kõige raskem staadium, mis tekib pärast aastaid kestnud põletikku, kus maks kahaneb ja muutub armiliseks ning tükiliseks. See kahjustus on püsiv ja võib põhjustada maksapuudulikkust (kui maks lakkab korralikult töötamast) ja maksavähki.
  • Hepatiidid, mis võivad olla tingitud viirusnakkusest või liigse alkoholi tarbimisest.
  • Hemokromatoos, pärilik haigus, mis levib peredes ja mida võib edasi anda vanematelt lastele.
  • Primaarne biliaarne tsirroos, võib olla põhjustatud immuunsüsteemi häiretest.

Fibroosi või tsirroosi tekkeni võib kuluda aastaid. Maksa seisundi halvenemise vältimiseks on oluline muuta elustiili (26).

Mittealkohoolne rasvmaks ja rasvunud maksa sümptomid

Mittealkohoolne rasvmaksahaigus (NAFLD – Non-alcoholic fatty liver disease), tuntud ka kui metaboolne (düsfunktsioon) rasvmaksahaigus (MAFLD – metabolic associated fatty liver disease), on liigne rasva kogunemine maksa ilma alkoholi tarvitamiseta. Sõna metaboolne düsfunktsioon viitab ainevahetuse häirele. 

Ülekaalust, stressist, toksiinidest ja vähesest liikumisest tulenev rasvmaks on tänapäeva ühiskonnas muutunud vägagi laialdaselt levinuks. Rasvmaks on diagnoositud umbes 70-80% rasvunud vöökohaga isikutel, kuid see võib esineda ka kõhnadel inimestel. Kui vöökoha ümbermõõt naisel on üle 88 cm või mehel üle 102 cm ja kui kaasuvad veel diabeet, kõrge vererõhk või kõrge kolesteroolitase, on väga suur tõenäosus, et sellel inimesel on ka rasvmaks.

Rasvunud maksa sümptomid:

Rasvmaksaga inimestel pole sageli sümptomeid enne, kui haigus areneb juba edasi maksatsirroosiks. Kui sümptomid siiski esinevad, võivad need hõlmata järgmist:

  • kõhuvalu või täiskõhutunne kõhu paremas ülanurgas,
  • iiveldus, isutus või kaalulangus,
  • kollakas nahk ja silmavalged,
  • paistes kõht ja jalad (tursed),
  • äärmuslik väsimus või vaimne segadus,
  • nõrkus (23).

Maksapõletik ehk hepatiit ja maksapõletiku sümptomid

Maksapõletiku korral kasutatakse terminit hepatiit. Tavaliselt on hepatiit põhjustatud alkoholi joomisest, viirusinfektsioonist, ebatervislikust eluviisist või siis on see maksakahjustuse tagajärg. Hepatiidil on mitu erinevat tüüpi millest enamik on allpool välja toodud.

Mõned hepatiidi tüübid mööduvad ilma tõsiste probleemideta, samas kui teised võivad olla pikaajalised (kroonilised) ja põhjustada maksa armistumist (maksatsirroosi), maksafunktsiooni kaotust ja mõnel juhul ka maksavähki.

Põletikuline maks on muutunud suuremaks kui organ oleks normaalsel juhul ning tavaliselt on see märk tõsisemast terviseseisundist. Haigused mis põhjustavad maksapõletikku, võivad põhjustada ka teisi sümptomeid.

Hepatiidi ehk maksapõletiku sümptomid võivad olla:

  • väsimustunne,
  • kollatõbi (seisund, mis põhjustab naha ja silmavalgete kollaseks muutumist),
  • kiire täiskõhutunne pärast sööki,
  • iiveldus,
  • oksendamine,
  • valu kõhus (24).

A-, B- või C-hepatiit 

A-, B- või C-hepatiidid on viiruslikud maksapõletikud, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Ravimtekkelised maksakahjustused liigitatakse ravimhepatiitideks.

Maksahaigused_maksahaiguste hiline staadium_maksatsirroos

Maksatsirroos (hilise staadiumi maksahaigus) ja maksahaiguse hilise staadiumi sümptomid

Maksahaigus progresseerub hääletult ja mõned terviserikked tekivad alles siis, kui on välja arenenud tüsistused. Nii ei anna ka rasvmaks endast üldiselt märku ega nähtu ka maksanäitajates. Seega saadaksegi maksahaigusele enamasti jaole siis, kui tekkinud on juba maksatsirroos. Neil põhjustel diagnoositaksegi maksahaigus sageli hilinenult, sest  maksahaiguste algfaasis tunneb enamik patsientidest end tervena.

Maksatsirroos on seisund, mille korral on maks armistunud ja püsivalt kahjustatud. Terve maksakude asendub armkoega ja ei lase enam maksal normaalselt funktsioneerida. Kui tsirroos süveneb, hakkab maks nö üles ütlema. 

Maksatsirroosi põhjustab maksa pikaajaline mürgistus ja maksahaiguste (alkohoolne maksahaigus, mittealkohoolne rasvmaks, krooniline C-hepatiit ja krooniline B-hepatiit) ravimata jätmine (25).

Kuna tihti peavad nahk, soolestik, neerud, kopsud ja teised organid hätta jäänud maksa töö üle võtma, siis maksahaigusele iseloomulikud sümptomid ilmnevad ainult maksakahjustuse hilises staadiumis.

Maksatsirroosi ehk hilise staadiumi  maksahaiguse sümptomid võivad olla:

  • krooniline väsimus, 
  • nahaprobleemid – kogu keha sügelemine, vistrikud, lööbed, akne, sügelev nahk, ekseem, pigmendilaigud,
  • allergiad – aevastused, heinapalavik, allergiline nohu, toiduallergiad, 
  • seedimisprobleemid – gaasid, puhitus, kõhukinnisus või- lahtisus, heledavärviline väljaheide,
  • naha ja limaskestade kollasus, 
  • madal immuunsus – pidevad külmetushaigused, 
  • suurenenud kõhu maht (vedeliku kogunemine), 
  • ülekaal,
  • kuumahood, 
  • väikesed kollased nahasõlmed,
  • kõhuvalu paremal pool,
  • neerukivid, 
  • sapikivid, 
  • kõrgenenud kolesteroolitase, 
  • veresuhkru probleemid, 
  • madal või kõrge vererõhk,
  • unehäired (nt öised ülesärkamised, eriti kella 1.00- 3.00 vahel, mil on maksa aktiveerumise aeg), 
  • refluks,
  • peavalud – migreen,
  • valud paremas õlas, tiivanuki taga, mis võivad kiirata läbi kaela ka pähe (viitab sapimeridiaanile), 
  • hemorroidid, 
  • veenilaiendid,
  • katune keel,
  • halb hingeõhk, 
  • raskekujulised menopausi sümptomid, 
  • tumedad ringid silmade ümber, 
  • kroonilised infektsioonid, 
  • autoimmuunsed haigused, 
  • hormonaalsed häired, 
  • verejooksud igemetest ja ninast, halb vere hüübivus, 
  • oksendamine,
  • keskendumisraskused, 
  • vihastumine, ärrituvus, jne (34).

Milliseid teisi haiguseid võib maksapuudulikkus või maksahaigus põhjustada?

Maksa puudulik funktsioon ja maksahaigused võivad olla heaks kasvulavaks ka teistele terviseprobleemidele, sest mingist hetkest alates ei jõua maks enam viiruseid neutraliseerida, toksiine väljutada ja need mürgid ning põletikud hakkavad mõjutama ka teisi organeid. Terviseprobleemide hulka, mis võivad maksakahjustusest tingitud olla kuuluvad:

  • Hüpertüreoidism (türeotoksikoos) – kilpnäärme ületalitus (kilpnääre on eriti tundlik toksiinidele)
  • Hüpotüreoidism – kilpnäärme alatalitus
  • PMS
  • OCD – obsessiiv-kompulsiivne häire
  • Vähk
  • Südamehaigus
  • Parkinsoni tõbi
  • Alzheimeri tõbi
  • Bipolaarne häire
  • Skisofreenia

Vastused maksa tervisega seoses tihti esitatud küsimustele

Maksahaigus ja maksa valu – kas maks valutab?

Maks ei valuta ja kui inimene kurdab maksavalu, siis võib tal olla välja kujunenud hoopis kas sapipõie, sapiteede vms põletik, mis avaldub tugevate valudega maksa piirkonnas.

Maksahaigused ja kollakas nahk – miks muutuvad nahk ja silmamunad maksapuudulikkuse korral kollaseks? 

Maksapuudulikkuse korral satub maksas toodetav bilirubiin (kollakaspruun pigment, mis tekib erütrotsüütide punaste vereliblede lagunemisel) vereringesse ja kudedesse, mistõttu patsiendi nahk, limaskestad ja silmamunad muutuvad kollaseks. 

Maksahaigused on põhjustatud ka toksiinisest

Mis põhjustab rasvmaksa ja teisi maksahaiguseid? 

Inimkeha on loodud sellisena, et kogu sinu organism peaks ise oskama normaalse koormusega toime tulla. Sellest hoolimata on tänapäevaste toitumisharjumuste ja elustiiliga paljudel inimestel “õnnestunud” oma maks viia sellise ülekoormuseni, et see ei saa enam oma ülesannetega hakkama. 

Mis on maksale kahjulikud toiduained ja mille muuga me maksa koormame:

  • toitainete vaese ja tugevalt töödeldud, rasva-, suhkru- ja soolarikaste toitudega,
  • suitsutatud ja vürtsikate toitude pideva ületarbimisega,
  • alkohoolsete jookidega, 
  • liigse kohvi tarbimisega, 
  • liigsöömisega,
  • erinevate stimulantidega nt energiajoogid,
  • ravimitega nagu statiinid, antidepressandid, valuvaigistid, kortisoidsteroidid, antibiootikumid, seenevastased ravimid, antibeebipillid jne.,
  • erinevate toksiinidega nagu saastunud õhk, raskmetallid (raskmetallidest loe soovi korral lähemalt artiklist “Raskmetallid on söögiks viirustele põhjustades hulga haigusi”), pestitsiidid, GMO-d, kodukeemia, amalgaamplommid, vaktsiinid, jne.,
  • liigse stressiga,
  • vähese liikumisega,
  • vähese vedeliku (vee) tarbimisega, 
  • erinevate (nakkus) haigustekitajatega nt viirused, seened, parasiidid ja kahjulikud bakterid (5, 6).

Selleks, et soodustada toidu kasvamist ning parandada selle väljanägemist ja säilivusomadusi, lisatakse tänapäeval  toidule üle 10 000 tehiskemikaali. Nii puutub lääne ühiskonnas elav inimene  igapäevaselt kokku toidus leiduvate lisaainetega nagu värvi-, maitse- ja säilitusainete, vahade, väetiste, kasvusoodustajate, pestitsiidide, herbitsiidide, fungitsiidide ja GMO-dega ehk geneetiliselt muundatud organismidega, mis kõik mõjutavad seedesüsteemi ja ainevahetuse kaudu närvisüsteemi ning aju. Lisaks mõjutab stress närvisüsteemi ja aju kaudu taas omakorda seedesüsteemi ja ainevahetust. Sellest teemast lähemalt saad lugeda artiklist “TOKSIINID – kas toit, mida sööme võib sisaldada ohtlikke aineid?”

Kõik see toob kaasa toitainete defitsiidi ja toksiinide ülekülluse kehas, mis häirib maksa tööd ja loomulikku puhastumisprotsessi. Allolevalt kirjutame natuke lähemalt osadest maksahaiguseid põhjustavatest teguritest nagu toksiinid ja stress ning mehhanismidest kuidas need maksa tööd ja seega ka kogu sinu keha kahjustavad.

Toksiinid kui peamised maksahaiguste põhjused

Järjest rohkem avaldatakse uurimusi, millest selgub, et sellise toksilise kokteili (nagu meie igapäevane toit) pikaaegne tarbimine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. On leitud, et pestitsiidid ja keemilised lisaained meie toidus, majapidamisvahendites, hügieenitoodetes ja kosmeetikas võivad põhjustada allergiaid, nõrgendada immuunsust, põhjustada maksa ja pankrease kahjustusi ning tekitada kasvajaid (E.Koppel “Maksa puhastamine taimetoiduga”41, 42, 43, 44). 

Maks on võimeline ühe minuti jooksul neutraliseerima umbes 1 miljon toksilist ainet ning on suuteline teatud aja kahjulike ainete ja keskkonnateguritega toime tulema. Kuid aja möödudes võib maksa funktsioon olla ülekoormatud ja häiritud ning väheneb võime täita puhastavat e. detoksifitseerivat funktsiooni. 

Maksa kahjustavad ka stress, viha ja negatiivsed emotsioonid

Inimene ei eksisteeri ainult füüsilisel tasandil, vaid ka vaimsel, hingelisel ja emotsionaalsel. Näiteks kui inimest tabab emotsionaalne šokk, võib see väljenduda haiguse näol ka füüsilises kehas. Kui liialdada mürkainetega, milleks võivad olla alkohol, narkootikumid, liigne kohv, rasv, suhkur ja muud toksiinid sh ravimid, siis maks annab teada, et ta ei tule sellega toime.

Küsi endalt:

  • Kas ületad pidevalt oma piire kahjustades oma tervist?
  • Kas sa oled kaotanud võime eristada, mis on mürgine ja mis kasulik, mis on sulle hea, mis halb, või on sul enese ja enese keha suhtes tekkinud hoolimatus? 
  • Kas oled sõltuvuses kellestki või millestki, mis tegelikult mürgitab sinu organismi?
  • Kas eirad oma vajadusi või ei oska, ei suuda või ei julge seista enda kahel jalal või seista oma vajaduste eest, ei oska või ei suuda enda jaoks vajalikku küsida ja endale ning teistele piire seada ehk olla kindel, otsustav, oma vajaduste eest seisev?

Hiina meditsiinis tuntakse maksa kui kohta, kus asub viha, eriti allasurutud viha, mis koguneb maksa ja mis võib plahvatada. Sõltuvuse fooniks on sageli mahasurutud viha. Vihaga on seotud kibestumine, vimm, süütunne, lootusetus, pettumus ja vihkamine. Isegi kaasaegne meditsiin on juba hakanud leidma seoseid negatiivsete emotsioonide ja maksaprobleemide vahel. (E.Koppel “Maksa puhastamine taimetoiduga”40, 47, 48). Uuri eneselt, kas tunned samuti selliseid negatiivseid tundeid? 

Sügaval tasandil on maks seotud ka elueesmärkidega. Laisk toksiine täis maks tekitab väsimust ja depressiooni, mille tõttu  tundub elu mõtetu. Depressioon viitab oma eluülesandest liiga kaugele triivimisele ning oma sisetunde eiramisele. Igaühele meist on määratud mingid kindlad eesmärgid ja hingeõppetunnid, millega me siia maale sünnime. Need tuleb vaid üles leida. 

Maks annab elu (ingl k. liver ehk live), seetõttu näitab maksa seisund, mil määral me suudame elu haarata või kui enesehävituslikud olla, täites end ainetega, et tõsisemaid teemasid vältida. Kõik, mis ei ela, see hävineb. Puult kukkunud õun mädaneb. Mädanemisele ja hävinemisele aitavad kaasa kahjulikud mikroorganismid ehk patogeenid. 

Maksa seisund näitab, mil määral me suudame elu haarata või kui enesehävituslikud olla.

Maksapõletikud ehk viiruslikud hepatiidid viitavad tihti enese lugupidamise kaotamisele ehk enese norgu laskmisele. Terve maks aga õhutab entusiasmi, loovust, sisemist jõudu, tuld ja taastumisvõimet. Ennast hindav inimene peab lugu tervisest – sööb tervislikult, liigub piisavalt, tarbib puhast vett toksiinide väljutamiseks, õpib juhtima stressi, peab lugu tervislikust unerežiimist, lahendab lahendamist vajavaid olukordi ja võtab ennast vastu sellisena nagu ta on (st ei kritiseeri ennast).

Stressihormooni kortisooli ja östrogeeni seos maksaga

Maksa puhastava funktsiooni vähenemine põhjustab olukorra, kus organismi hakkavad kogunema toksiinid ja üleliigne kortisool (stressihormoon) ning östrogeen (naissuguhormoon). Miks? Sest maksa üks funktsioone on reguleerida organismis hormoonide taset, mida ta, aga väsimuse korral enam teha ei suuda. Stressi tulemusel liigse kortisooli kogunemine organismi on üks peamisi neerupealiste väsimuse põhjustajaid.

Kehas liigse kortisooli kogunemise sümptomiteks on:

  • väsimus,
  • kurnatus,
  • raskus hommikul tõusta,
  • madal vererõhk,
  • kehv vereringe (külmetavad käed ja jalad),
  • kehakaalu tõus,
  • raskused stressiga toimetulekul,
  • nõrk immuunsüsteem,
  • astma ja allergiad,
  • pearinglus,
  • sage urineerimine,
  • liigesevalu,
  • lihaste kadu.  

Ka liigne naissuguhormoonide e östrogeenide kogunemine kehas põhjustab palju probleeme nagu:

  • meestel rindu,
  • naistel liigseid kilosid kintsudel ja tuharatel,
  • pikaajaliselt võib liigne östrogeeni kogunemine põhjustada ka vähki.

Ehk siis, maksal on väga tähtis roll nende kahe hormooni reguleerimisel ja detoksifitseerimisel.

Lisaks väheneb maksal võime toota sappi ja kui väheneb sapi tootmine, siis ei saa organism peensooles (kaksteistsõrmiksooles) lagundada mürgiseid jääke ning rasvu, ega ka seedida ja säilitada rasvlahustuvaid vitamiine nagu A (silmade vitamiin), D (luude vitamiin), K (luude ja vere vitamiin) ja rasvhappeid nagu oomega 3 (põletiku vähendaja, aju ja rakkude koostisosa).

Munakollased

Maksale kasulikud toidud – mida süüa kui maks on haige?

Rasvmaks ei ole ainult täidlaste inimeste mure, rasvmaks võib olla ka kõhnadel inimestel. Hiirte peal tehtud uuring näitas, et hiirtele antud metioniini ja koliini vaene toit põhjustas hiirtel rasvmaksa ilma, et nad oleks kaalus juurde võtnud. See ei põhjustanud neil insuliini resistentsust ega diabeeti, vaid just rasvmaksa (6).

Metioniin ja koliin

  • Metioniin on aminohape – ühe võimsama antioksüdandi glutatiooni ehitusmaterjal, mis aitab lagundada kemikaale.
  • Koliin on lipiidne aine B-vitamiinide rühmast, mis aitab lahustada ja kehast eemaldada rasvu (7).

Koliin sünteesitakse aminohappest metioniin vitamiinide B9 ja B12 juuresolekul. Metioniin on vajalik vitamiin B4 ja aminohappe tsüsteiin sünteesiks. Metioniin läheb organismis üle tsüsteiiniks, mis on glutatiooni eellaseks. Glutatioon on tripeptiid, mis koosneb kolmest aminohappest, milleks on glutamaat, tsüsteiin ja glütsiin ning suurem osa kehas leiduvast glutatioonist toodetakse intratsellulaarselt maksas.

Metioniin →koliin (vitamiin B4)

Metioniin → tsüsteiin  → glutatioon (glutamaat, tsüsteiin, glütsiin)

Metioniini ja koliini allikad

Tavaliselt hakatakse rasvumise korral tegema detox smuutisid, jättes menüüst välja valgud ja rasvad. Kuid just metioniini ja koliini allikad on need, mis lagundavad ja eemaldavad rasvu ning toksiine kehast ja mida leidub suurimas koguses just munades, kala- ja loomalihas ning mõnda liiki taimede seemnetes. Puu- ja köögiviljades on metioniini tavaliselt üsna vähe.

Seega, soovides vähendada rasva kogust organismis on soovitav tarbida kasulike rasvade, valkude ja leht, juur- ja köögiviljaderikast toitu ehk jälgida nn keto toitumist. See tähendab süüa vähe süsivesikuid ja palju juur- ja aedvilju ning teise osana valgulist ja rasvast toitu.

  • Koliini leidub 100g kohta: arahhiisis, loomalihas, kohupiimas, juustus, ubades, kapsas, peedis, sojas (270 mg) ning nisuidudes ja munas (250 mg).
  • Metioniini leidub 100g kohta: tatras (0,26 g), kalamarjas (0,6-0,9 g), maisis, sibulas, kaeras, lihas (0,3-0,5 g), maksas (0,4 g), sojas, heeringas (0,35 g), tursas (0,5 g), kohupiimas (0,4-05 g) ning küüslaugus, läätses, munas (0,4 g).
  • Tsüsteiini leidub 100 g kohta: kaeras, maisis, kanalihas (0,2-0,5 g) ja munas.

Maksa taastumisest, ravist ja lähemalt sellest milliseid toite vältida ja mida süüa saad lähemalt lugeda artikli alumisest osast.

Maksa kontroll ja maksa näidud – millised analüüsid näitavad maksa kahjustusi?

Kui sa kahtlustad endal rasvmaksa või maksapõletikku või oled märganud haiguse esimesi märke, siis on soovitav pöörduda perearsti või gastroenteroloogi poole ja lasta teha analüüsid. Maksa analüüse saab teha ka tasulises Synlabis tellides endale maksapaketi. 

Abiks on ka järgnevad kontrollküsimused: 

  • Kas minu isutus, iiveldus, oksendamine, üldine halb enesetunne ja nõrkustunne võivad olla tingitud maksakahjustusest?
  • Kas uriini tume või rooja hele värvus on tingitud maksa/sapipõie/sapiteede probleemist?
  • Kas ravimid, mida olen tarvitanud, võivad olla kahjustanud minu maksa?
  • Kas naha sügelus ja kollasus on tingitud maksakoe kahjustusest?
  • Kas minu poolt joodava alkoholi kogus, liigne kehakaal, diabeet, kõrgvererõhutõbi on kahjustanud maksakudet?
  • Kas minu terviseprobleemid ja maksakahjustus võivad olla tingitud nt viirushepatiidist B või C?
  • Kas mõni püsiv kahjustus on põhjustanud maksarakkude hävimist?

Kuna maks osaleb paljudes protsessides, ei piisa ainult ühest analüüsist ja uuringuid tavaliselt kombineeritakse. 

Maksa tervise analüüsimiseks tehakse järgmisi analüüse:

  • ALAT– aspartaadi aminotranferaas  on peamiselt maksarakkudes esinev ensüüm. Rakkude kahjustus põhjustab nimetatud ensüümide vabanemise vereringesse. ALAT – on väga tundlik, aga mittespetsiifiline maksakahjustuse näitaja, mis võimaldab tuvastada ja hinnata maksakahjustuse esinemist.
  • ASAT – alaniini aminotranferfaas – on samuti peamiselt maksarakkudes esinev ensüüm. Rakkude kahjustus põhjustab nimetatud ensüümide vabanemise vereringesse. 
  • ALP – aluseline fosfataas – kasutatakse maksakahjustuse skriinimiseks või abistava uuringuna. Suurimaks maksaväliseks ALP allikaks on luukude.
  • GGT – gammaglutamüüli transferaas – tundlik, kuid mittespetsiifiline maksakahjustuse näitaja. Võimaldab tuvastada maksa ja sapiteede haigusi. Selle määramise abil võib tuvastada või jälgida alkoholi liig- ja kuritarvitamist.
  • BIL – bilirubiin – maks puhastab keha bilirubiinist seda sapiga soolde eritades. Bilirubiini tõus viitab maksaprobleemidele või sapiteede sulgusele. 
  • C-reaktiivne valk – on põletiku näitaja. Seda toodab maks ja selle tase tõuseb, kui kehas on põletik. 
  • Albumiin – peamine verevalk, mida moodustatakse maksas. Maksahaiguste korral on albumiini sisaldus langenud. 
  • Protrombiini aeg – hinnatakse vere hüübimist. Vere hüübimisfaktorid on valgud, mida maks toodab. Kui maks on kahjustatud, siis hüübimisfaktoreid ei toodeta. 
  • Ultraheli – näitab, kas kõhus on vedelikku, maksa suurust ja tihedust ning maksasiseste sapiteede olukorda.
  • Biopsia – võetakse proovitükk maksakoest, mille põhjal on võimalik kindlalt diagnoosida maksahaiguse raskusastet. 
  • B-hepatiidi viiruse tuuma antigeeni vastane antikeha ja C-hepatiidi viiruse vastane antikeha.

Mida teha kui maksa näidud ei ole head?

Kui oled oma maksa näitajad teada saanud, saad koostöös arsti ja terapeutidega koostada sinu jaoks parima raviplaani. Arst määrab ravi, terviseterapeut toetavaid toidulisandeid, toitumisnõustaja vaatab üle sinu menüü ja soovitab retsepte ning personaaltreener loob sinu jaoks parima treeningkava.  

Vajadusel tuleb leida ka sobiv teraapia emotsioonide ja traumade vabastamiseks. Enamjaolt on just lapsepõlves saadud traumad need, mis määravad ära sinu elu kvaliteedi ning ellu suhtumise ehk elu toetavad või takistavad mõttemustrid.

Kui ressursse terapeutide jaoks napib, siis saab ka ise enda heaks väga palju ära teha muutes toitumist, võimeldes, käies väljas jooksmas või jalutamas, pidades kinni tervislikust unerežiimist ning lugedes harivaid raamatuid ja artikleid. 

Maksa taastumine, maksa puhastamine ja maksa ravimine ehk kuidas maksa ravida ja oma maksa tervist ise toetada? 

Maksa taastumine ja maksa taastumise aeg

Maksal on imeline taastumisvõime. Tänu rohkele verevarustusele suudab maks end uuendada iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 päeva. Maksa taastumisvõime käigus toimub elundi vananenud, kahjustunud ja hävinud koe uuenemine, nii, et ebafunktsionaalsed maksarakud asendatakse funktsioneerivatega.

Terve maks ja algstaadiumis maksa kahjustusega maks saab end pidevalt taastada, kuid juba armistunud maksa ehk tsirroosi korral ta seda kahjuks ei pruugi enam suuta. Arstid on avastanud, et kui inimesel eemaldada 70% maksast, võib see kahe nädala kuni kahe kuuga normaalsuuruseks tagasi kasvada. 

Maksa taastumisel on abiks:

  • tervislik toidusedel, 
  • liikuv eluviis, 
  • stressi vältimine – stressi vältimist õpetavad kursused, raamatud ja terapeudid,
  • piisav puhkus, 
  • tervislik unerežiim,
  • mõistagi alkoholi vältimine või selle koguste minimeerimine, 
  • maksa puhastavad kuurid, nn maksa detox,
  • maksa tegevust toetavad toidulisandid, mille toimeaineks on nt maksarakke taastavad essentsiaalsed fosfolipiidid B4 ehk koliin, glutatioon või näiteks maarjaohaka silümariin.

Reumatoidartriidi_kodune_rav_reumatoidartriit_ja_treening

Maksa puhastamine ja ravimine – 7 viisi kuidas maksa puhastada, ravida ning maksa tööd toetada ehk milline on üks õige maksa puhastuskuur?

Kõige tõhusamad rasvmaksahaiguse ravid on siiski tervislik toitumine ja kaalulangus. Just need vähendavad enim rasvade hulka maksas ja rasvast põhjustatud põletikku. Allolevalt toome 7 tähtsaimat viisi mille abil saad maksahaiguseid vältida ja juba tekkinud maksahaiguste korral maksa taastumisele kaasa aidata.

1. Maksa tervisele on oluline liigkiirelt kehakaalu langetavate dieetide vältimine

Kindlasti tasub vältida liigkiirelt kehakaalu langetavaid dieete. Lühikese ajaga kaalus alla võtmine viib kogu keha šokki. Sellised dieedid ei sisalda tavaliselt piisavalt kaloreid ja vajalikke toitaineid. Aeglustub ainevahetus ning keha peab liigselt pingutama vabanevate toksiinide suurte kogustega hakkama saamiseks. Sellega kaasneb maksale mittejõukohane koormus, mis mürgitab kogu keha veelgi enam. 

Olenevalt inimesest ja tema kehakaalust, peetakse tervislikuks kaalulangetamiseks umbes 0,5 – 1 kg nädalas või pisut rohkem – ning seda tasakaalustatud toitumisega. Ka alatoitumine ja alakaal võivad kaasa tuua toitainete defitsiidi, mis koormab maksa ja pärsib tema töövõimet. Üle- ja alakaalu põhjustab enamasti toitainetevaene ja raskesti seeditavate toitude liigne tarbimine ning ebapiisav liikumine. 

2. Maksa puhastus hõlmab endas ka teatud toitude vältimist

  • Väldi liigset valgurikaste toitude söömist – piira loomset päritolu valkude nagu muna, piima,- liha- ja kalatoodete liigset tarbimist, kuna need toiduained aeglustavad seedimist, koormavad neere ja maksa, võivad põhjustada podagrat ning suurendada allergiaohtu. Valkude rohke tarbimine muudab keha liiga happeliseks ning organism peab liigse valgu laguprodukte verest välja filtreerima. Loomsed valguallikad on soovitav asendada taimsete allikatega nagu oad, läätsed, seemned, teraviljad ja aedviljad (avokaado, spargel, spinat, küüslauk). 

NB! Kuid, kuna just loomsed toiduained nagu munakollane, maks, piimatooted ja liha sisaldavad koliini, metioniini ja tsüsteiini, mida maks vajab, et kahjulikke aineid neutraliseerida, rasvu lagundada ja kehast välja viia, siis katsu süüa mahe majapidamisel kasvatatud kanade mune, kana, lõhe, forelli, heeringat ning mahedat maksa ja loomaliha.

  • Väldi kahjulikke rasvarikkaid toite – head rasvad õiges koguses on kehale ja maksa funktsioonide toimimiseks hädavajalikud. Friikartulid, peekon, pitsa ja teised samalaadsed toidud ei ole tervisliku toitumise lipulaevad, kuna sisaldavad suures koguses nn halbu rasvu, mis tekitavad kehas põletikke. Need põhjustavad diabeeti, südamehaigusi, sapikive ja rasvmaksa.

Maksal on raske töödelda küllastatud rasvu, rafineeritud rasvu, transrasvu ja hüdrogeenitud rasvu. Loe kahjulikest ja kasulikest rasvadest lähemalt siit.

  • Väldi lihtsüsivesikuid – lihtsüsivesikuteks kutsutakse enamasti rafineeritud tooteid nagu valge jahu, valge suhkur ja valge riis. Rafineeritud toit on selline, milles algne toitaineterikas tooraine on liigselt “puhastatud”, valgendatud ja kuumutatud. Näiteks jahu tootmise käigus eemaldatakse tervislikud kiud ja õlid, kuna need muudavad jahu pruunikaks ja kiiremini riknevaks. Kõik tervislikum osa eemaldatakse. Järele jääb lõhnatu, toitainetevaene kauasäiliv mass ehk endosperm – puhas tärklis. Sellised süsivesikud lõhustuvad kiiresti ja lähevad vereringesse, tõstes nii veresuhkrutaset. Need talletatakse maksas rasvana. Ideaalis peaks veresuhkru tase olema võimalikult stabiilne, ilma suurte piikideta ja langusteta, mis aktiveerivad insuliini tootmist ja kahjustavad pankreast ehk kõhunääret ning neerupealiseid. Konstantne kõrge veresuhkru  ja insuliini tase veres ei ole tervislik. Veresuhkru piigid on organismile väga kurnavad ning võivad soodustada neerupealiste väsimust, düsbioosi, hormonaalset tasakaalutust, meeleolu ja energiataseme kõikumisi, põletikke, diabeeti ja teiste kahjulike seisundite tekkeid.

Soovitav on tarbida rohkem toiduained, mis aitavad glükoosi imendumist aeglustada. Nendeks on tervislikud valgud ja rasvad, mis aeglustavad glükoosi imendumist 3-4 korda nagu kaunviljad (oad, läätsed, soja, kikerherned), pähklid (mandlid, pekaanipähklid), seemned (kõrvitsa, tsiia, lina, kanepi), aga ka enamik täisteratooteid (kaer, rukis, spelta) ning suurem osa köögiviljadest (brokoli, kapsas, lillkapsas, seller, avokaado, spargel) ja marjadest (mustikad, vaarikad, sõstrad, jne).

Vitamiinirikkad toidud

3. Mida süüa kui maks on haige, ehk toiduained, mis toetavad maksa taastumist

  • Rohelised lehtköögiviljad – sisaldavad palju klorofülli ja imavad vereringest välja toksiine. Lehtköögiviljad on täis vitamiine, mineraale ja kiudaineid ning ei lisa toidusedelisse liigseid kaloreid. 
  • Ristõielised köögiviljad – nagu brokoli, kapsas, lillkapsas jne on head glutatiooni allikad. Nad käivitavad puhastavaid ensüüme, mis aitavad kehast välja viia kantserogeene ja muid mürgiseid ühendeid. 
  • Rasvane kala – kui armastad mereande, lisa oma menüüsse värsket lõhe, anšooviseid, sardiine ja heeringat. Need rasvased kalad on rikkad oomega-3 rasvhapete poolest, mis vähendavad kehas põletikke. Uuringud näitavad, et need takistavad liigsete rasvade kogunemist ja hoiavad maksas ensüümide taset.
  • Loomset päritolu valgud – rasvade ja kahjulike ainete neutraliseerimiseks ja lagundamiseks vajab sapp loomset päritolu valke nagu mahe talupidamisel peetavate kanade mune, mahe kana, maksa, loomaliha, juustu ning kohupiima. 
  • Maitsetaimed – maksa aitavad kaitsta mitmesugused maitsetaimed nt till, köömned, ingver, kurkum ja kurkumiin, paprika, Cayenne pipar, küüslauk ja sibul.

Kuna küüslauk ja sibul on täidetud antibakteriaalsete ainete, seleeni, tsingi ja väävliga, siis on need maitsetaimed ideaalsed maksa detox ensüümide aktiveerijad ning ka toksiinide väljutajad.

  • Pähklid – kõrge rasva- ja toitainesisaldusega pähklid on kasulikud soolestikule. On leitud, et pähklite söömine parandab maksa ensüümide taset. Lisa oma menüüsse ohtralt kreeka pähkleid, sest need sisaldavad palju glutatiooni ja oomega 3 rasvhappeid, mis toetavad maksa loomulikku puhastamist. Ka mandlid on rikkad maksa tervist soodustavate vitamiinide poolest.
  • Vürtsid – kurkum on maagiline vürts. Kurkumis sisalduv aktiivne koostisosa kurkumiin väljutab toksiine ja parandab maksarakke.
  • Oliiviõli – kui arst on soovitanud sul minna üle õlile, mis vähendab maksas ladestuvat rasva, parandab insuliinitundlikkust ja tõstab maksaensüümide taset veres – on viimane aeg kaaluda toiduvalmistamiseks oliiviõli.
  • Puuviljad ja marjad – veendu, et sinu menüü sisaldaks greipe, õunu, avokaadosid ja kõiki tsitrusvilju. Need puuviljad on kasulikud soolestikule ja stimuleerivad maksa. Värsked mahlad on kasulikud ka maksale.
  • Alternatiivsed täisteratooted – nagu kaerahelbed, pruun riis, hirss ja tatar on maksa jaoks suurepärased, sest kõrge kiudainesisaldusega toidud vähendavad maksas suhkru ladestumist.

Need toidud aitavad maksa puhastada ja tervendada. Lisaks on iga dieedi võti mõõdukas söömine ning süstemaatilise treeningkava järgimine (8).

Marjad

 4. Koosta 3 päeva menüü ja osta valmis toiduained

Selleks, et vähendada ebatervislikku, ebaregulaarset ja juhuslikku söömist, koosta endale 3 päeva menüü ning soeta endale koju kõigi 3 päeva toidukordade jaoks vajalikud toiduained. Selline tegutsemine hoiab kokku aega, vähendab stressi, parandab toitumisharjumusi (nt kindlad söögiajad ja tervislikud soojad söögid) ning teeb elu väga mugavaks, kuna ei pea enam vaevama pead, mida järgmiseks süüa teha või mida poest osta. 

Tehes kasvõi 2 x 3 päeva söögikava ette ära on kõikidel järgmistel kordadel juba imelihtne, kuna leiad kavast alati toidu, mida kombineerides saad teha erinevaid variante. Samuti on hea varuda ja hoida neid kindlaid toiduained kodus kogu aeg olemas. Elu teeb väga lihtsaks ka kogu vajaliku kraami mõne e-poe kaudu otse koju tellimine.  

  • Lisa igale toidukorrale  – hommiku-, lõuna-, õhtusöögile ning kahele vahepalale tervislikke valke (oad, läätsed, mahe kana, kala), õlisid (oliiviõli, seemned, pähklid, avokaado), süsivesikuid (täistera riis, tatar, qinoa), salateid, marju, juur-, puu- ja aedvilju, mis hoiavad kõhu pikalt täis ja veresuhkru stabiilse. Stabiilne veresuhkur parandab omakorda jälle kõhunäärme, neerupealiste ja maksa tööd. 
  • Üheks heaks soovituseks maksa hoidmiseks, puhastamiseks ja tervendamiseks on süüa rasvu alates lõunast. Selleks, et maksal oleks ressursse puhastuda, on soovitav anda maksale puhkust detoksifikatsiooniks õhtul kella 19.00st kuni päeval kella 12.00 või 13.00ni. Näiteks hommikusöök võib olla toortoidust  – puuviljad, marjad, salatid, toorkaerahelbepuder (leotatud terve öö koos rosinate, kaneeli ja kardemoniga) ning alates lõunast vahemere dieedi laadne söögikord nt lõhe taldrikutäie salatiga ning õhtul kanasupp.

Unehäired

5. Puhkamise vajadus ja head uneharjumused

Puhkamise vajadust on lääne ühiskonnas kõvasti alahinnatud. Kehale puhkuse ja naudingute lubamine pole luksus, vaid eluliselt vajalik vajadus. Puhkus on parim ja kiirem viis taastuda haigustest, saada jagu uneprobleemidest, tõsta libiidot, korrastada mõtteid, saada vajalikke taipamisi ning kontakti oma loovusega. 

Puhkus on iseäranis vajalik organismi puhastumise ajal, mil toksiinide liikveleminek väsitab ja kurnab organismi. Seega, kui plaanid teha näiteks maksa puhastust ehk detoksifikatsiooni, siis anna oma kehale kindlasti ka piisavalt puhkust, sest see  on väga oluline. 

Parimaid tulemused on elus saavutatavad vaid siis, kui tööle järgneb puhkus ja pingutusele paus. Võta endale igapäevaselt teadlikult aega lõõgastumiseks – nt tee sauna, võta vanni (ka soe jalavann on abiks), jaluta looduses, võimle aeglaselt, unista, naera ja ole lihtsalt niisama.

Seos unehäirete ja maksahaiguste vahel

Unehäired on krooniliste maksahaiguste (CLD) nagu nt mittealkohoolne rasvmaksahaigus (NAFLD), krooniline viirushepatiit ja sapiteede kolangiit (PBC) tavaline tunnus. Öösitil kella 1-3.00 ajal pidev ärkamine viitab maksa probleemidele, kuna sellel kellaajal alustab maks oma tööd. 60–80% krooniliste maksahaigustega patsientidest kaebavad uneprobleemide üle. Unehäired hõlmavad –  unetust, une efektiivsuse vähenemist, une latentsuse suurenemist, REM une lühenemist, rahutute jalgade sündroomi ja liigset päevast unisust. Peamised unehäirete põhjustajad on maksapuudulikkus ja melatoniini metabolismi muutusest tingitud ööpäevarütmi tasakaalutus (9).

Äge insomnia ehk unetus ei pruugi otseselt ravi vajada ja abi võib saada  soovitustest ja looduslikest toidulisanditest mille kohta saad täpsemalt lugeda SIIT. Kui sul on aga väsimuse tõttu raskusi igapäevaste toimingute tegemisega, võib arst lühiajaliselt välja kirjutada unerohtu. Kiirelt, kuid lühidalt toimivad ravimid võivad sul aidata järgmisel päeval unisust vältida. 

Siiski võib selliselt toimivatel unerohtudel olla ebasoovitavaid kõrvalmõjusid (võivad tekitada sõltuvust) ja alati on parem ravida probleemi põhjust, teha muudatusi unehügieenis, tugevdada oma keha ja vaimu stressi olukordadega toimetulekuks või proovida esialgu  hea unehügieeni nippe ning tarvitada looduslikke toidulisandeid, milledel puuduvad negatiivsed kõrvalmõjud.

Shindo maksa-sapipõie meridiaani venitus

6. Maksa toetamine läbi maksa-sapipõie meridiaani venituse

Tervist toetavad väga hästi ka venitusharjutused, mis stimuleerivad organite tööd, lõdvestavad keha ja vabastavad energiat. Üheks suurepäraseks meetodiks on näiteks Shindo venitused, mis toimivad läbi energiakanalite ehk meridiaanide kõikidele tähtsatele organitele. 

Maksa tervist toetab iseäranis hästi maksa-sapipõie meridiaani venitus. Maks ja sapipõis on nagu eespool ka mainitud seotud viha, pahameele, agressiivsuse, äkilisuse, enesekesksuse, aga ka julguse, läbisurumise, vastupidavuse ja vabadusega. Harjutus aitab toime tulla vihaga ja suurendab kannatlikkust, hoiab energiad liikumas, leevendab väsimust ning vabastab negatiivseid mõttemustreid. 

Lihtsa ja tõhusa maksa-sapipõie meridiaani venitusharjutuse abil on võimalik lõdvestada ja tasakaalustada keha ja vaimu ning see harjutus sobib igaühele, hoolimata vanusest või tervislikust seisundist (10).

Harjutuse tegemise juhis: 

  • istu maas, jalad 45 C° ulatuses harkis,
  • painuta parema jala suunas,
  • parema käega võta kinni suurest varbast, hoides peopesa ülespoole,
  • seejärel vii vasak käsi üle pea ja haara kinni neljandast varbast,
  • tee 6 sügavat häälega vabastavat hingamist ja püsi harjutuses 5-10 min., 
  • korda sama ka teises suunas,
  • tasakaalustuseks painuta end puusast ette maha.

Võilill

7. Maksa vitamiinid ja maksa toetavad toidulisandid ning ravimtaimed

Maks vajab puhastumiseks palju erinevaid toitaineid – vitamiine, mineraale, ensüüme, fütotoitaineid, antioksüdante, kiudaineid, klorofülli, häid rasvu, aminohappeid, kuid toome siin välja tuntumad ja enim kasutatavamad maksa toetavad vitamiinid, aminohapped ning vanarahva tarkuses tuntud ravimtaimed. Eriti tasub alltoodud toidulisandeid juurde võtta kui märkad maksa ülekoormusele viitavaid sümptomeid.

1. Koliin ehk vitamiin B4 (maksa ravi toetaja ja närvide taastaja)

Koliin sünteesitakse aminohappest metioniin vitamiinide B9 ja B12 juuresolekul. Vitamiini kogust organismis vähendab alkohol, kohv ja suhkur ning vitamiini toimimise tõhusust tõstavad vitamiinid B1, B2, B8, B9, B12 ja vitamiin A. 

Koliin ehk vitamiin B4 on vajalik: 

  • rasvade omastamise tagamiseks ning rasvade lahjendamiseks ja transpordiks organismi,
  • maksa ja sapipõie töö reguleerimiseks,
  • maksatsirroosi, hepatiidi, kilpnäärmehaiguste ja psüühika häirete raviks,
  • tähtsa neuromediaatori atsetüülkoliini koostisosaks, 
  • rakumembraanide koostisosade, närvirakkude kaitsekestade ja ajurakkude sünteesiks,
  • närvisüsteemi töö stabiliseerimiseks ja närvirakkude taastamiseks, 
  • paljude ühendite  sünteesiks ajus ja aju verevarustuse parandamiseks,
  • südame töö stimuleerimiseks. 

Koliini leidub: 

  • sojas (270 mg 100 g toote kohta),
  • munakollases (250 mg 100 g toote kohta), 
  • riisis (85 mg 100 g toote kohta), 
  • maisis (71 mg 100 g toote kohta), 
  • astelpajus (80 mg 100 g toote kohta), 
  • aga ka loomalihas, kohupiimas, juustus, arahhiisis, ubades, nisuidudes, kapsas, peedis, arbuusis, 
  • mustas sõstras, võililles, naistepunas ja käokannuses. 

Koliini soovitav päevanorm on 250 – 500 mg, teraapiline kogus 3500 mg, maksimaalne kogus 10000 mg.

2. N-atsetüültsüsteiin NAC

N-atsetüültsüsteiin (NAC) pärineb aminohappest L-tsüsteiin ning on aminohappe tsüsteiini väga stabiilne biosaadav vorm. Aminohapped on ühendid, mida keha kasutab mitmete funktsioonide jaoks, sealhulgas ka valkude moodustamiseks. Inimorganism vajab valke kudede parandamiseks, hooldamiseks ja kasvatamiseks.

NAC on antioksüdant, mis aitab maksal puhastuda ning on suurepärane toetus maksakahjustuste ja muude maksaprobleemide korral. Kõige tõhusamaks maksa haiguste ennetamise mooduseks on enda kaitsmine vabade radikaalide kahjuliku toime eest. NAC on tõhusa abilisena  tuntud ka valuvaigistite ületarvitamisest põhjustatud maksakahjustuse ravis. 

Lisaks toetab N-atsetüültsüsteiin ka kopsude tööd ning on soovituslik vahend  hingamisteede haiguste korral. Seda eriti juhul, kui kopsudes on lima produktsioon suurenenud ja bronhides põletik. N-atsetüültsüsteiinil on võime tõsta immuunsust ning see võib äärmiselt oluliseks osutuda just krooniliste haigustega inimestele gripiepideemia ajal. 

NAC kasulikud omadused:

  • puhastab maksa, 
  • leevendab kudede põletikke,
  • aitab võidelda rakkude oksüdatiivse stressiga, 
  • toetab kopsude tervist, lahtistab röga (viskoosne lima vedeldub ja eritub kergemini hingamisteedest).

3. Glutatioon

Glutatioon on oluline antioksüdant, mida leidub nii inimese enda kehas, taimedes, loomades, seentes kui ka bakterites. Glutatioon on tripeptiid, mis koosneb kolmest aminohappest, milleks on glutamaat, tsüsteiin ja glütsiin ja suurem osa kehas leiduvast glutatioonist toodetakse intratsellulaarselt maksas. Neid aminohappeid leidub kõikides keharakkudes, kõige suuremal määral aga maksas.

Glutatioon neutraliseerib organismis reaktiivseid hapnikuühendeid, mis kahjustavad tähtsaid rakulisi komponente. Reaktiivseteks ühenditeks võivad olla vabad hapniku radikaalid, peroksiidid, lipiidperoksiidid (rääsunud rasvad) või raskmetallid. Glutatioon sobib suurepäraselt maksa töö toetamiseks ja organismi puhastamiseks.

Ainevahetuslikult on glutatioonil mitmeid funktsioone. Glutatiooni antioksüdantiivsed omadused muudavad selle valgete vereliblede jaoks eluliselt oluliseks ning see aine omab omades tähtsat rolli ka keha immuunsüsteemi toimimises. Lisaks aitab glutatioon hoida aktiivsel kujul sellised antioksüdante nagu vitamin C ja E.

4. Võilill, maarjaohakas ja artišokk

Kuna maks ja ka põrn võivad olla toksiinidest, liigsetest rasvadest, viirustest ja teistest patogeenidest kurnatud, ei pruugi need organid jõuda ilma toetuseta mürkaineid välja viia. Võimsad maksa ja põrna toetajad on võilill, maarjaohakas (ingl k Milk Thistle) ning artišokk. Need taimed aitavad efektiivselt mürkaineid välja viia ja suurendavad maksa ning põrna vastupanuvõimet. Lisaks soodustavad sapi moodustumist ja toidavad rakke oma lugematul hulgal toitainetega. Tulemuseks on rohkem energiat ja tugevam immuunsüsteem.

Võilill 

Rahvameditsiinis kutsutakse seda meie looduses väga levinud kollase õiega taime elu eliksiiriks, verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks. Ravitoimet on täheldatud taime kõigil osadel, kuid enamasti kasutatakse droogide valmistamisel juuri. Võilill on suurepärane antioksüdantide allikas, sisaldades A-, B-, C-ja D-vitamiine ning mineraalainetest tsinki ja rauda.

Võilille tarbimine soodustab sapieritust, lahustab sapikive, mõjub hästi kõhunäärmele ja kaksteistsõrmikule. Värske piimmahl on ravimiks maksa-, neeru-, põrna- ja nahahaiguste korral. Taim puhastab verd, vähendab kolesterooli ja aitab kehvveresuse korral. Maksapuhastuse perioodil võiks juua võilillejuure teed ning kasutada võilille lehti ja õisi salatites või smuutides. 

Maarjaohakas

Maarjaohakas on levinud eriti Vahemere maades ja seda on teadaolevalt ravivahendina kasutatud juba tuhande aasta jooksul. Ka tänapäeval müüakse seda apteekides ravimina. Maarjaohaka peamiseks koostisosaks on harvaesinev bioloogiliselt aktiivne aine silimariin, lisaks sisaldab taim mikroelemente nagu tsink, vask, seleen, rasvlahustuvaid vitamiine ja mõningaid aminohappeid.

Maarjaohakas aitab kaitsta maksa toksiinide eest, soodustab maksarakkude kasvu, võitleb maksa kahjustavate vabade radikaalidega ning parandab maksa talitlust. Maarjaohakas aitab ühtlasi parandada glutatiooni taset kehas ja vähendada põletikku. See aitab ka maksahaiguste korral ja parandab maksa detoksifikatsiooni võimet. Maarjaohakat võib tarvitada toorena, lisatuna salatitesse ja smuutidesse või osta maarjaohaka seemnetest külmpressitud õli. 

Artišokk

Artišokki kasutatakse peamiselt Vahemere maades toiduks juba tuhandeid aastaid. Meditsiinis on artišokk tuntuks saanud kui maksa abistaja, sest sisaldab tsünariini ja bioflavonoide ehk raviomadustega taimseid pigmente, mis on abiks maksahaiguste korral. Artišokk kaitseb maksa kahjulike toksiinide eest, aitab langetada halva kolesterooli taset ning soodustab sapi eritumist. 

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Autor: Agnes Laine ja Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Kasutatud kirjandus: 

  1. Kuidas maks töötab? – Kliinik.ee
  2. Hepatitis | MedlinePlus
  3. Adrenal, Liver, and Kidney Overload – Naturopathic Medicine and Massage TherapyWhole Body Healing (rosettakoach.com)
  4. Maksakahjustuse sümptomid (tervemaks.ee)
  5. Cellular Stress in the Brain May Contribute to Non-Alcoholic Fatty Liver Disease | The School of Medicine & Health Sciences (gwu.edu)
  6. Chronic stress induces steatohepatitis while decreases visceral fat mass in mice | BMC Gastroenterology | Full Text (biomedcentral.com)
  7. Methionine- and choline-deficient diet induces hepatic changes characteristic of non-alcoholic steatohepatitis – PubMed (nih.gov)
  8. Best Foods To Cleanse Your Liver | Liver Detox Foods (kimshealth.org)
  9. Sleep disorder in patients with chronic liver disease: a narrative review – Shah – Journal of Thoracic Disease (amegroups.com)
  10. Shindo: Shindo venitused
  11. E.Koppel “Maksa puhastamine taimetoiduga”.
  12. D.Shapiro “Sinu keha räägib sinuga”.
  13. Maks – Vikipeedia (wikipedia.org)
  14. Non-alcoholic fatty liver disease – Wikipedia
  15. Rasvmaks võib viia tõsise maksahaiguseni (virtuaalkliinik.ee)
  16. Maksahaigused, rasvmaks (tervemaks.ee)
  17. https://www.youtube.com/watch?v=weZ_BoMptLI
  18. Maksakahjustuse sümptomid (tervemaks.ee)
  19. Glutatioon – Vikipeedia (wikipedia.org)
  20. Ljudmilla ja Virgo Mihkelsoo “Isetervendaja käsiraamat”.
  21. Kliinikumis kasutatavad antidoodid
  22. Glutathione – an overview | ScienceDirect Topics
  23. Fatty Liver Disease: Risk Factors, Symptoms, Types & Prevention (clevelandclinic.org)
  24. Hepatitis – NHS (www.nhs.uk)
  25. Cirrhosis | NIDDK (nih.gov)
  26. Non-alcoholic fatty liver disease (NAFLD) – NHS (www.nhs.uk)

Kas sellest postitusest oli abi?

Lisa kommentaar

×

Ostukorv