KÕRVENÕGES (URTICA DIOICA) – selle rohelise vägilase mitmekülgsed tervisekasud ja toiduks kasutamine

Kõrvenõges (Urtica dioica) on üks looduse imedest, mis pakatab vitamiinidest ja mineraalidest ning millel on ka üllatavalt mitmekülgsed kasutusvõimalused. Kõrvenõges on tõeline supertoit, mis on täis vitamiine nagu A, C, K ja mitmeid B-grupi vitamiine, samuti mineraale nagu raud, kaltsium ja magneesium. 

Aga, see vägilane mitte ainult ei rikasta meie toidulauda, vaid ka ravib, kaitseb ja katab meid. Tema võimsad ravitoimed aitavad parandada sinu verd ja luustikku, viivad organismist mürke välja, annavad energiat ja väge ning mõjuvad soodsalt isegi artriidi korral. Seepärast on kõrvenõges olnud oluline osa meie esivanemate igapäevaelust juba sajandeid, pakkudes nii toitaineid, tervist kui ka materjali riiete ja tekstiilide valmistamiseks. Läbi ajaloo on usutud sedagi, et nõges aitab murda needusi ja loitse!

Nüüd avamegi sinu jaoks kõik nõgesetaimes peituvad saladused juba veidi põhjalikumalt!

Siinset lugu lugedes saad täpsemalt teada kuidas see taim sinu elu ka tänapäeval rikastada saab, millised ravivõimed nõgeses peituvad ja milliste terviseseisundite korral nõgest kasutada saad, kui palju vitamiine ja mineraale temas leidub, millised on kõrvenõgese mitmekülgsed kasutusvõimalused ning milliseid turgutavaid roogi nõgesest on võimalik valmistada. Siit loost saad teada sedagi, kuidas nõgesekõrvetust looduslikul moel leevendada. Ja kuna peale selle loo lugemist sulle ilmselt ka nõgeseisu peale tuleb, siis veidi ka kõrvenõgese kasvatamisest, korjamisest, säilitamisest ja toiduks kasutamisest. Nende jaoks, kes peavad põnevaks ainult teatud peatükke, tõime allolevalt ära sisuleidja. Mõnusat lugemist!

Sisuleidja:

1. Kõrvenõgese nimedest, taimest endast ja tema kasvualadest veidi lähemalt
2. Kõrvenõges meie rahvameditsiinis
3. Kõrvenõges hiina meditsiinis
   
4. Toitainete sisaldus kõrvenõgeses
5. Kõrvenõgese (Urtica dioica) 14 tervisekasu
6. Millal siis nõgest tarbida?
7. Said kõrvetada? Aga ehk on see hoopis tervislik ja kuidas kõrvetustunnet leevendada?
8. 41 vahvat teadmist nõgese kohta – veidi ajalugu, erinevaid kasutusviise, põnevaid fakte, kirjanduslikke mainimisi ning veidi ka mütoloogiat ja legende
9. Kõrvenõgese erinevad kasutusviisid
10. Ecoshi täiendatud koostisega rauakompleks koos nõgesega
11. Miks eelistada just Ecoshi raua toidulisandeid – Ecoshi Ferrochel® raua toidulisandite 8 eelist
12. Kõrvenõgese kasvatamine
13. Kõrvenõgese kogumine ja säilitamine
14. Retseptid ehk mida saaksid kõrvenõgesest kergesti ja kiiresti valmistada
15. Nõgesest toidu valmistamisel pea meeles!
16. Kokkuvõtteks

1. Kõrvenõgese nimedest, taimest endast ja tema kasvualadest veidi lähemalt

1.1. Kõrvenõgese erinevad nimed

Kõrvenõges (Urtica dioica), mida sageli tuntaksegi hariliku nõgesena, kõrvenõgesena (kuigi mitte kõik selle liigi taimed ei kõrveta) või rahvapäraselt kui nogulane, nõgene, treegal, supinõges ja suskja – on mitmeaastane õitsev rohttaim urtikaliste sugukonnast. 

Ja mõistagi on nimetus “kõrvenõges” talle antud sellepärast, et ta “kõrvetab” valusalt, kui teda puudutada. 

Kõrvenõgese nimi “Urtica” ongi tuletatud ladinakeelsest sõnast, mis tähendab ‘torkimist’. Nimetus “Dioica” (δίοικος) on jälle tuletatud kreeka keelest ja tähendab ‘kahest majast’. Seda just seetõttu, et kõrvenõges on kahekojaline taim. Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised taimed on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või, siis emasõied. Isasõis sisaldab ainult tolmukaid, samal ajal kui emasõis sisaldab ühte või mitut emakat, kuid tal puuduvad tolmukad.

Algselt pärit Euroopast, suurest osast parasvöötme Aasiast ja Lääne-Põhja-Aafrikast, on kõrvenõges nüüdseks levinud kogu maailmas. Liik jaguneb kuueks alamliigiks, millest viiel on lehtedel ja vartel palju õõnsaid kõrvetavaid karvakesi, mida nimetatakse trihhoomideks. 

Puudutusel nende otsad murduvad ning toimivad nagu hüpodermilised nõelad, süstides kehasse histamiini ja muid kemikaale, mis tekitavad kokkupuutel kipitustunnet ja valulikkust (kontakturtikaaria vorm). Valusa kõrvetuse põhjustab kõrvenõgeses sisalduv sipelghape (10).

Kõrvenõgest (Urtica dioica) tuntakse hariliku nõgesena, kõrvenõgesena või rahvapäraselt kui nogulane, nõgene, treegal, supinõges ja suskja.

1.2. Kõrvenõgese kirjeldus

Urtica dioica on mitmeaastane rohttaim, mis võib suviti sirguda 0,9–2 meetri kõrguseks ja hääbub talviti täielikult. Harilikul nõgesel on laialt levinud risoomid, mis on erekollased, nagu ka tema juured. Pehmed rohelised lehed on 30–200 mm pikad ja asetsevad vastassuundadel püstisel, nõtkel rohelisel varrel. Lehtedel on tugevalt sakiline serv, südajas põhi ja terav ots, mille ots on pikem kui külgnevad küljed. Ta kannab oma õisikutes arvukalt väikeseid, rohekaid või pruunikaid õisi (10).

Kõrvenõges võib suviti sirguda 0,9–2 meetri kõrguseks ning tema lehed on tugevalt sakilised ja 30–200 mm pikkused.

1.3. Kõrvenõgese levik ja elupaik

U. dioica kodumaaks peetakse Euroopat, suurt osa parasvöötme Aasiast ja Põhja-Aafrika lääneosa. Kõige rikkalikumalt leidub kõrvenõgest just Põhja-Euroopas ja suures osas Aasias – eriti just maapiirkondades. Ta on vähem levinud Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas, kus kasvu piirab kõrvenõgese vajadus niiske pinnase järele. Põhja-Ameerikas on see laialt levinud Kanadas ja Ameerika Ühendriikides, kus teda leidub igas provintsis ja osariigis (välja arvatud Hawaii), ning võib kasvada isegi ka Mehhiko kõige põhjapoolsemas otsas. Kõrvenõgesele meeldib kasvada Vaikse ookeani loodeosas, eriti kohtades, kus aastane sademete hulk on suur. 

Inim- ja loomajäätmed võivad põhjustada mullas fosfaadi ja lämmastiku kõrgenenud taset, pakkudes nõgestele sel moel ideaalset keskkonda. Seetõttu on näiteks Euroopas kõrvenõgese kasvukohtadel tugev seos inimasustuse ja ehitistega. Nõgese esinemine võib viidata näiteks kaua mahajäetud hoone asukohale, aga niisamuti võib see viidata ka mulla viljakusele (10).

Kõrvenõgest leidub eriti alusmetsana niiskemas keskkonnas, kuid seda leidub ka niitudel. Nõges kasvab hästi nii päikese käes kui ka varjus. Kuigi nõges on toitev, ei söö seda laialdaselt ei metsloomad ega ka kariloomad, seda arvatavasti just nõgese kõrvetavate omaduste tõttu. Küll aga on nõges vastsete toidutaim mitmetele liblikaliikidele. Ta levib rohkete seemnete ja ka risoomide kaudu ning on sageli võimeline pärast tulekahju ellu jääma või, siis kiiresti taastuma (10).

Nõgese kasvukohtadel on tugev seos inimasustusega ning tema esinemine võib viidata näiteks kaua mahajäetud hoone asukohale, aga niisamuti võib see viidata ka mulla viljakusele!

2. Kõrvenõges meie rahvameditsiinis

Ravimina kasutatakse peamiselt kõrvenõgese noori lehti ja kevadisi võrseid, milledes usutakse olevat võimas jõud. Ravimtaimede raamatutest leiab, et kuivatatud kujul ja ka nõgesest valmistatud teesid ning tinktuure on kasutatud vereloome soodustamiseks; vere puhastamiseks; uriini,- higi- ja sapierituse ergutamiseks; imetavatel emadel piimatekke soodustamiseks; naha,- küünte- ja juuste turgutamiseks ja ka põletikuliste protsesside leevendamiseks.

Osad nõuanded kõlavad järgmiselt:

• Kõõma ja ketendava peanaha korral: noorte nõgeselehtede leotist võib valada juustele ja hõõruda peanahale.
• Liiga vererohke menstruatsiooni ja korrapäratu menstruaaltsükli korral: kõrvenõgese tinktruuri, kapsleid või tablette tuleb manustada korrapäraselt vähemalt kolme menstruaaltsükli vältel.
• Aneemia korral: nõgesepulbri kapsleid, tablette või nõgesest tehtud tinktuuri tuleb võtta korrapäraselt nagu näidustatud või, siis juua noortest nõgeselehtedest valmistatud teed.
• Podagra, reuma ja artriidi korral soovitatakse samuti nõgese tinktuuri, tablette või kapsleid tarvitada (12, 13).

Taimsete praktikute seas kasutatakse nõgest veel tänapäevalgi urineerimishäirete ja heinapalaviku raviks ning see on osutunud kasulikuks ka eesnäärme suurenemise korral ja menopausiga seotud sümptomite vähendamisel.

Kuivatatud kujul ja ka nõgesest valmistatud teesid ning tinktuure on kasutatud vereloome soodustamiseks; vere puhastamiseks; uriini,- higi- ja sapierituse ergutamiseks; imetavatel emadel piimatekke soodustamiseks; naha,- küünte- ja juuste turgutamiseks ja ka põletikuliste protsesside leevendamiseks. Ecoshi valikust leiad täiendatud koostisega rauakompleksi, mis sisaldab ka kõrvenõgese pulbrit. Seda nõgesega rauakompleksi tarvita siiski ainult juhul, kui sul on kehas ka rauapuudus!

3. Kõrvenõges hiina meditsiinis

Traditsioonilises hiina meditsiinis on kõrvenõges olnud juba pikka aega tuntud oma võime poolest ravida naha ekseemi, ummistunud kopse, podagrat, turseid ning rikastada neerude ja maksa yini. 

Seega on hiina meditsiini mõistes nõges “Yin” toonik, mis tähendab, et see tugevdab just kõiki yini aspekte. Hiina filosoofias tähendab “Yin” universumi passiivset naisprintsiipi, mida iseloomustatakse kui naissugu ja alalhoidvat ning seostatakse maa, pimeduse ja külmaga.

Hiina meditsiini järgi võib ka lihtsalt värskest taimest saadud kuivatatud nõgeseürdi infusioon või värske ürdi mahl ravida aneemiat, kehva vereringet ja põrna suurenemist. Nõges aitab stimuleerida vereringet, kuid võib aidata verejooksu ka peatada. Seda seepärast, et see sisaldab nii K-vitamiini, mis võimaldab vere hüübimist, kui ka kumariini – vere vedeldajat.

Kuna see toetab vereringet ja on täis antioksüdante, on kõrvenõges kasulik vahend ka ateroskleroosi vastu. Samal ajal aitab nõges tõhustada ka seedesüsteemi tööd. Tugevdades kopse, tõhustades ja treenides immuunsüsteemi ning vähendades põletikke kogu kehas, kasutatakse nõgest ka kõigi hingamisteede haiguste, sealhulgas astma ja bronhiidi korral (2).

Seega aitab kõrvenõges kehal end tõhusamalt maha jahutada (ehk leevendada kehas põletikulisi protsesse) ning tugevdab kõiki elutähtsaid organeid, eriti immuunsüsteemi, neere ja maksa – lühidalt – pea, et kogu sinu keha!

Nõgest kasutatakse ka teatud hiina meditsiini retseptides, mis ei olegi otseselt seotud tervisega. Näiteks põletatakse nõgeselehti negatiivse energia väljatõrjumiseks selleks, et aidata rasket olukorda heaks muuta.

Hiina meditsiinis kasutatakse kõrvenõgest Yin toonikuna, mis aitab kehal end tõhusamalt maha jahutada (ehk leevendada kehas põletikulisi protsesse) ning tugevdab kõiki elutähtsaid organeid, eriti immuunsüsteemi, neere ja maksa – lühidalt – pea, et kogu sinu keha!

4. Toitainete sisaldus kõrvenõgeses

Kõrvenõgese (U. dioica) peamiste keemiliste komponentide hulka kuuluvad flavonoidid, parkained, lenduvad ühendid, rasvhapped, polüsahhariidid, isolektiinid, steroolid, terpeenid, valgud, vitamiinid ja mineraalid. Tänu tasakaalustatud valgukoostisele ning suhteliselt kõrgele mineraal- ja vitamiinisisaldusele kogub kõrvenõges ka üha enam ja enam tuntust.

Ta sisaldab rikkalikult C-vitamiini, provitamiini A, K-vitamiini ning lisaks ka osasid B-grupi vitamiine. Kõrvenõgese kuivmassist moodustavat 30% valgud ja nad sisaldavad rohkesti ka inimesele vajalikke aminohappeid. Mineraalid moodustavad umbes 20% kuivmassist. Mineraalidest esineb rikkalikult just tsinki, rauda, ​​koobaltit, kaaliumit, niklit ja molübdeeni. Allolevalt on toodud kõrvenõgese lehtedes, juurtes ja seemnetes leiduvate bioaktiivsete ühendite loetelu ning toitainete sisaldus umbes ühe tassitäie nõgeselehtede kohta (4).

4.1. Kõrvenõgese lehtedes, vartes, juurtes ja seemnetes leiduvate bioaktiivsete ühendite loetelu

• Lehed, varred ja juured: 
  • Vitamiinid (A-, C-, K- ja B-vitamiinid)
  • Mineraalid (raud, magneesium, kaltsium, fosfor, naatrium ja kaalium)
  • Rasvad (linoolhape, linoleenhape, palmitiinhape, steariinhape ja oleiinhape)
  • Aminohapped (kõik asendamatud aminohapped)
  • Polüfenoolid (kaempferool, kvertsetiin, kofeiinhape, kumariinid ja teised flavonoidid)
  • Pigmendid (beetakaroteen, luteiin, luteoksantiin ja teised karotenoidid)
• Seemned: 
  • Vitamiinid (A-, B-, C-, E- ja K-vitamiin, foolhape (B9-vitamiin))
  • Mineraalid (raud, räni, kaltsium, magneesium, mangaan, fosfor, kaalium)
  • Muu (beetakaroteen, asendamatud rasvhapped) (4).

4.2. Toitainete sisaldus blanšeeritud kõrvenõgeses 1 tassitäie (umbes 89 g) kohta

Kuigi kõrvenõgese kasutamine lehtköögiviljana on laialt levinud, on senini olnud vähe teavet selle supertoidu töötlemispotentsiaali ning erinevate töötlemismeetodite mõju kohta toiteväärtusele ja ka funktsionaalsele väärtusele.

Nüüdseks on aga selgunud, et kõrvenõges (U. dioica) säilitab märkimisväärse koguse mineraale, vitamiine ja muid funktsionaalseid väärtusi ka pärast blanšeerimist (blanšeerimine on toiduainete lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine (nö “kuumehmatamine”) keeva vee või auruga ning seejärel külma vee all kastmine küpsemisprotsessi kiireks peatamiseks) või keetmist.

Seega võib kõrvenõgese lehti vabalt töödelda ja tarbida neid kui väga funktsionaalset ja toitvat toiduainet (3). Allolevalt toome sinuni vitamiinide, mineraalide ja teiste toitainete sisalduse tassitäie kergelt keedetud kõrvenõgese lehtede kohta.

Vitamiinid:

• A-vitamiin, RAE: 89,89 mcg (et võtta arvesse retinooli ja provitamiini A karotenoidide erinevat bioaktiivsust, mõõdetakse A-vitamiini retinooli aktiivsuse ekvivalentidena (RAE))
  • Karoteen, alfa: 101,46 mcg
  • Karoteen, beeta: 1023,50 mcg
  • Luteiin + zeaksantiin: 3718,42 mcg
• Tiamiin (vitamiin B1): 0,007 mg
• Riboflaviin (vitamiin B2): 0,142 mg
• Niatsiin (vitamiin B3): 0,345 mg
• B6-vitamiin: 0,092 mg
• Folaat, DFE (vitamiin B9): 12,46 mcg
• K1-vitamiin (fülokinoon): 443,8 mcg
• Betaiin: 19,0 mg
• Koliin: 15,5 mg (4, 5).

Mineraalid:

• Kaltsium: 428,09 mg
• Vask: 0,07 mg
• Raud: 1,46 mg
• Magneesium: 50,73 mg
• Mangaan: 0,693 mg
• Fosfor: 63,19 mg
• Kaalium: 297,26 mg
• Seleen: 0,27 mcg
• Naatrium: 3,56 mg
• Tsink: 0,30 mg (4, 5).

Valgud, süsivesikud, kiudained, rasvad ja muu:

• Valgud: 2,41 g
• Süsivesikud: 6,67 g 
• Kiudained: 6,14 g 
• Suhkrud: 0,22 g
• Rasvad: 0,098 g
• Tuhk: 1,81 g
• Vesi: 78,03 g (4, 5).

Sisaldades rikkalikult C-vitamiini, provitamiini A, K-vitamiini, osasid B-grupi vitamiine ning mineraale nagu tsinki, rauda, ​​koobaltit, kaaliumit, niklit ja molübdeeni – on kõrvenõges toitainetest lausa pungil! Kuna teadaolevalt toitained kõrvenõgeses ei vähene ka kerge kuumutamise ega kuivatamise käigus, saad nõgesest väge ammutada kasutades teda nii toiduks kui tarbides ka nõgesepulbrit sisaldavaid toidulisandeid. Ecoshi nõgesega rauakompleks on mõeldud tarvitamiseks ainult rauapuuduse korral!

5. Kõrvenõgese (Urtica dioica) 14 tervisekasu

Harilikku nõgestaime on sajandeid hinnatud kui äärmiselt tõhusat energia-andjat, mis on nii verd toitev kui ka organismi puhastav. Ja nagu eelnevalt kirjutasime, siis tänu oma lehtedes, juurtes ja vartes peituvale rikkalikule vitamiinide ja mineraalainete sisaldusele – peetakse teda tänapäeval lausa supertoiduks!

Seetõttu on oma mitmekülgsete tervisele soodsalt mõjuvate omaduste tõttu kõrvenõges kasvavat meditsiinilist kasutust leidnud dekongestandi, antihistamiini, põletikuvastase aine või, siis diureetikumina. Nõges on kuulus sellegi poolest, et suudab leevendada peaaegu kõiki allergiast põhjustatud sümptomeid, sealhulgas sügelevaid ja vesiseid silmi, aevastamist ning ka nohu. Allolevalt toomegi nüüd sinuni kõik teaduslikult kinnitust leidnud nõgese tervisekasud!

1. Luude, küünte ja juuste tervis

Kõrvenõges sisaldab palju aminohappeid, valke, flavonoide ja luid tugevdavaid mineraale nagu raud, kaltsium, magneesium, kaalium ja tsink. Lisaks on kõrvenõges üks suurimaid K-vitamiini allikaid. K-vitamiin aitab säilitada luude tervist, soodustades osteoblastilist (luude tootmist ja tugevdamist) aktiivsust.

Kõrvenõgeses leidub rohkesti ka boori ja seda kasutatakse inimese kehas kaltsiumitaseme tervislikul tasemel hoidmiseks. Booririkas kõrvenõges võib seeläbi aidata edasi lükata ka osteoporoosi teket. Nõgest süües saad oma luud tugevaks muuta ja see taim näib olevat universaalne (4).

Nõgeses sisalduvad mineraalid ja mikroelemendid tugevdavad luid, küüsi ja juukseid. Seetõttu saabki öelda, et kõrvenõges toetab kogu sinu keha osteoartikulaarset süsteemi (luustik ja liigesed) (4)!

2. Vereringe ja veenide tervis

Kõrvenõges toetab venoosset vereringet ja soodustab vereringe heaolu. Lisaks, kuna see supertoit aitab säilitada jalas olevate veenide funktsioone, võib kõrvenõges vähendada ka väsinud ja raskete jalgade tunnet.

Ecoshi nõgesega rauakompleks ongi loodud edendamaks peamiselt just sinu vere ja vereringe tervist, aga seda ainult juhul, kui vajad rauda lisaks!

3. Naha tervis

Nõgese antihistamiinsed, põletikuvastased ja antibakteriaalsed omadused on abiks näiteks ka akne ja teistegi nahaprobleemide ravis. Nõges aitab nahka puhastada ning on abiks ka probleemse naha korral (näiteks seborroilise dermatiidi korral). Lisaks aitab kõrvenõges ennetada ja kõrvaldada kõõma ning parandada haavu.

4. Põletikuvastane toime

Kõrvenõgeses sisalduvatel teatud hapetel on põletikuvastane toime ja seepärast on see kasulik ka mitmesuguste põletikuliste seisundite, nagu näiteks artriidi ja kroonilise müalgia korral. 

Kõrvenõgese võimet vähendada põletikulisi reaktsioone on esile tõstetud paljudes teaduslikes uuringutes, kus läbi mitmete erinevate mehhanismide viivad nõgeses sisalduvad ained kehas lipiidide vahendajate ja põletikuliste tsütokiinide tootmise vähenemiseni. On näidatud, et nõgesetee või taimsed toidulisandid ravivad tõhusalt podagrat, leevendavad lihasvalusid ja vähendavad ka artriidi sümptomeid. Eriti huvitav uuringutest selgunud asjaolu on see, et kõrvenõges pärsib põletiku korral kehas sama ühendit mille pärssimine on ka põletikuvastaste ravimite eesmärk.

Põletikuvastase toime tõttu on nõgese lehed seega tõhusad mitte ainult ägedate põletikuliste haiguste, vaid ka krooniliste haiguste, nagu reumatoidartriidi korral. Samuti on põletikuvastased omadused ka nõgesejuure vesiekstraktil (4).

5. Kehast jääkainete elimineerimine 

Kroonilisi põletikke, nagu naha- ja artriitilisi häireid võivad põhjustada ka organismis leiduvad toksiinid (tavaliselt happed). Kõrvenõges aga neutraliseerib oma aluselisusega happeid ja väljutab uriini kaudu toksiine. Vere- ja nahahaiguste korral on kõrvenõges seega puhastava toimega ja võib diureetikumina (vedeliku väljutajana) aidata tagada organismist neutraliseeritud toksiinide kiire eemaldamise.

See võib jälle omakorda parandada toitainete omastamise efektiivsust maos ja tagada ka seedeprotsesside tõrgeteta kulgemise, vältides toksiliste mürkide kogunemist. Samuti stimuleerib kõrvenõges lümfisüsteemi, mis toetab neere toksiinide eemaldamisel kehast (4).

Kõrvenõges aitab kaasa kuseteede funktsioonile ja kehast vedeliku välja viimisele ning stimuleerib seeläbi organismist jääkainete väljutamist. Seetõttu kasutatakse kõrvenõgest neerude kaudu vedeliku eritumise tõhustamiseks (4).

6. Kuseteede tervis

Taimses ravis kasutatakse kõrvenõgest ka kuseteede infektsioonide raviks. Teadlased on heaks kiitnud nõgeselehe kasutamise toetava ravina alumiste kuseteede infektsioonidega patsientidel (koos immunoloogilise ja antibakteriaalse raviga) ning samuti kuseteede kivide tekke ennetamiseks ja raviks. Väidetavalt kasutati seda Kreekas ka urineerimisabina ja vahendina neerukivide raviks (4).

7. Eesnäärme tervis

Eesnäärme suurenemine ja eesnäärmevähk on mõlemad meeste vananedes peamised probleemid. Kõrvenõges on aga osutunud tõhusaks vahendiks ka eesnäärme suurenemise aeglustamiseks. Kõrvenõgese üks peamisi omadusi on selle võime piirata või edasi lükata rakkude, eriti pahaloomuliste rakkude levimist ümbritsevatesse kudedesse. Mitmed uuringud on näidanud, et nõgese juured häirivad mitmeid healoomulise eesnäärme hüperplaasia tekkega seotud teid ning, et tema juureekstraktidel on nii in vivo kui ka in vitro testides näidatud proliferatsioonivastast (proliferatsioon on mingi koe rakkude kiire paljunemine ehk vohamine) toimet eesnäärmevähi rakkudele.

Juureekstrakt vähendab meestel ka östrogeeni sünteesi ja seega androgeenide muundumist östrogeenideks, blokeerides seeläbi aromataasi (aromataas on aine mida on (eelkõige postmenopausis naistel) vaja naissuguhormoonide – östrogeenide tootmiseks). Samuti avastati, et juureekstraktid pärsivad eesnäärme rakumembraani ensümaatilist aktiivsust, peatades selle kasvu. Seega aitavad kõrvenõgese juureekstraktid väidetavalt leevendada eesnäärme healoomulise hüpertroofia (mingi elundi, elundi osa või koe liigne suurenemine rakkude suurenemise tagajärjel) sümptomeid (4).

Kõrvenõges mõjub soodsalt eesnäärme tervisele ja urineerimishäirete sümptomaatiliseks raviks eesnäärme healoomulise hüperplaasia (eesnäärme healoomuline suurenemine) korral nii I kui ka II staadiumis (4). 

8. Energiatase ja kogu keha turgutamine

Kõrvenõges toetab sinu keha elujõudu ja aitab sind energilisemaks muuta.

9. Südame tervis

Kõrvenõges aitab säilitada sinu südame tervist ja toetada ka kogu ülejäänud kardiovaskulaarset süsteemi.

10. Liigeste tervis

Kõrvenõgesel on positiivne toime sinu liigestele – see aitab säilitada painduvaid liigeseid, lihaseid ja kõõluseid ning tugevdab seeläbi kogu sinu keha liikumisaparaati.

11. Keha kaitsevõime

Kõrvenõges toetab sinu keha kaitsevõimet.

12. Hingamisteede tervis

Kõrvenõges sisaldab aineid, millel on kopsupõletikku vähendav, rõgalahtistav ja bronhiaalspasme vähendav toime.

13. Vere tervis

Kõrvenõges sisaldab rauda ja vähendab seeläbi aneemiat. Seepärast soovitamegi rauapuuduse korral tarvitada just Ecoshi nõgesega rauakompleksi.

14. Kõrvenõges on kohalik supertoit

Nagu siin loos juba välja oleme toonud, siis on kõrvenõges äärmiselt toitaineterikas, sisaldades rikkalikult nii mineraale kui ka vitamiine.

Nõgese tervisekasude kohta võib seega kokkuvõtvalt öelda, et kõrvenõges soodustab sinu vere, veenide, vereringe, luude, liigeste, küünte, juuste, naha ja südame tervist, aitab kehast mürke väljutada ning pärsib ka meestel eesnäärme healoomulist suurenemist ja põletikulisi protsesse.

6. Millal siis nõgest tarbida?

Kuna kõrvenõges töötlemisel oma kasulikke omadusi ei kaota, siis võid selle kangelase mis tahes kujul – kas siis taimetee, salati või toidulisandi kujul oma igapäevamenüüsse lülitada alati kui tunned et:

• sinu kehas võivad olla põletikulised protsessid;
• soovid organismist toksiine väljutada;
• sul on vaja turgutada vereringet ja parandada oma vere koostist:
• tahad parandada oma naha, juuste, luude, küünte ja liigeste olukorda;
• vajad jõudu ja energiat.

Ecoshi nõgesega rauakompleksti tarvita siiski vaid siis, kui sul on kehas ka rauapuudus!

7. Said kõrvetada? Aii! Aga ehk on see hoopis tervislik ja kuidas kõrvetustunnet leevendada?

Kõigepealt, miks kõrvenõges üldse kõrvetab? 

Kõrvenõges (Urtica dioica) avaldab nahale põletikulist toimet (torkiv põletustunne, mida sageli nimetatakse “kontakturtikaariaks”. Seda väljendit kasutatakse laiemalt dermatoloogias, hõlmates mitmesuguste nahaärritajate ja patogeenide põhjustatud dermatiiti) nii oma naastude kaudu, mis põhjustavad mehaanilist ärritust, kui ka biokeemiliste ärritajate, nagu histamiin, serotoniin ja atsetüülkoliin ning muude kemikaalide nagu sipelghape kaudu.  

Nõgese lehtedel ja vartel on nimelt umbes 1 millimeetri pikkused õõnsad kõrvetavad karvad. Kui nüüd seda karvakest puudutada, siis selle ots murdub, jättes naha sisse mikroskoopilise õõnsa nõela, mis süstibki väikese annuse histamiini, atsetüülkoliini, serotoniini ja sipelghapet sinu vereringesse (10).

Miks kõrvenõgese käest kõrvetada saamine tervisele kasulik võib olla? 

Kuigi kõrvetustunne võib olla ebamugav, avaldab see tegelikult sinu kehas põletikuliste protsesside korral hoopis positiivset mõju. Takistades kehas põletikuliste prostaglandiinide tootmist, põhjustab nõgesekõrvetus organismis üldiselt vähem põletikulist reaktsiooni. 

Seetõttu kasutataksegi urtikatsiooni ehk nõgestega tahtlikku vihtlemist põletikuliste seisundite, nagu näiteks artriidi või reumatoidartriidi korral ning selle tõhusus on tõestatud ka kliinilistes uuringutes. Seega, kuigi see võib tunduda hullumeelne, siis artriitiliste liigeste korral enese nõgesega määrimine või piitsutamine, vähendab nii valu kui ka sõltuvust ravimitest (11)!

Nõgesekõrvetus vähendab organismis üldiselt põletikulisi reaktsioone. Seetõttu praktiseeritakse nõgestega vihtlemist ehk urtikatsiooni näiteks ka artiitiliste liigeste korral (11).

Kuidas nõgesekõrvetust leevendada?

Kuigi mõned sügelusevastased ravimid – tavaliselt antihistamiine või hüdrokortisooni sisaldavad kreemid võivad seda nahaärritust leevendada, siis meile meeldib abilisi ja leevendajaid otsida ikka loodusest ja siin võivadki appi tulla mõned oblikalised.

Rahvapäraseks vahendiks nõgesekõrvetuse vastu peetaksegi oblikaliste seast eriti just tömbilehist oblikat (Rumex obtusifolius), mis kasvabki sageli ka kõrvenõgesele sarnases keskkonnas. Kuigi puuduvad tõendid selle keemilise toime kohta, siis arvatakse, et oblikalehe hõõrumine vastu kõrvetada saanud kohta toimib segava vastustimulatsioonina. Või siis, annab usk oblikalehe mõjusse platseeboefekti (10).

Kõrvenõgese kõrvetust võib leevendada kõrvetuskoha tömbilehise oblika (Rumex obtusifolius) lehega määrimine. See taim kasvabki tihti just kõrvenõgese lähedal!

8. 41 vahvat teadmist nõgese kohta – veidi ajalugu, erinevaid kasutusviise, põnevaid fakte, kirjanduslikke mainimisi ning veidi ka mütoloogiat ja legende

Kõrvenõges on meiega koos elanud ja meile “kõrvetamise” kõrval palju head teinud juba väga pikka aega. Seepärast on meie kangelast läbi aegade kirjanduses palju ka mainitud ning tema kohta mitmeid toredaid lugusid tekkinud. Allolevalt neid sinuga jagamegi.

1. Nõgese kasutamist on esmakordselt registreeritud juba pronksiajal (3000 e.m.a – 1200 e.m.a). Ajavahemikus 58–45 e.m.a on näiteks andmeid nõgese kõrvetavate omaduste kohta, mis aitasid Julius Caesari vägedel öösiti ärkvel ja valvel püsida (9).
2. Just proksiajast on pärit ka esimene tuvastatud nõgese seespidine tarvitamine. Nimelt on arheoloogilised üleskaevamised näidanud, et nõges kuuluski inimese toidulauale juba siis – tegelikult avastati kauss, mille sisu analüüsimisel osutuski see just nõgesesupiks.
3. Keskajal peeti aga kõrvenõgese korjamist ja kasutamist nõia tunnuseks (13).
4. Tolstoi meistriteoses “Anna Karenina“ oli nõgesesupp näiteks üks roogadest, mida sõid ka Konstantin Lëvin ja Stepan Oblonsky.
5. Maitsev poolkõva lehmapiimajuust Cornish Yarg, mis on tavaliselt valmistatud Cornwalli maakonnas (Inglismaal) mähitakse enne laagerdumist juust nõgesesse – selle konsistents, mis on lehtede läheduses pehme ja kreemjas, muutub juustu keskosa suunas järk-järgult kuivemaks ja murenevamaks.
6. Disney filmis “Bedknobs and broomsticks (1971)” loetleb preili Eglantine Price (Angela Lansbury) toidud, mida ta tavaliselt sööb – ja üks neist on hautatud nõges.
7. Mainisime seda siin loos juba ka varem, aga nõgeselehti põletatakse ka negatiivse energia välja ajamiseks ja halva asja heaks pööramiseks.
8. Itaalia filmirežissööri Pier Paolo Pasolini filmis “Teorema (1968)”, ei söö Emilia teenija (Laura Betti, Veneetsia festivali parima naisnäitleja auhinna võitja), mitte midagi peale nõgese (8)!
9. Nõgest tuleb korjata kaugel asulatest ja tiheda liiklusega teedelt. Kuna tema lehed kõrvetavad, on nende korjamiseks ja puhastamiseks vaja kanda kindaid ning kasutada kääre (pea meeles, et neid tuleb alati lõigata ja mitte kunagi murda ega väänata). Pärast keetmist nõgeselehed aga enam ei kõrveta. 
10. Nõgesest tehtud road ongi just parimad kuumalt. Nende üsna eriline ja õrn maitse on muutumas üha populaarsemaks (ajakirja Good Food blogija Toby Travise sõnul “mullane, kergelt vürtsikas, kohutavalt tervislik”) erinevate täidiste, risotode, kastmete, köögiviljasuppide, quiche’ide, värskete pastade ja isegi magustoitude koostises (8). 
11. Nõges kuulub mitmete Gouda juustu sortide sisse, mida ei toodeta mitte ainult Hollandis, vaid ka Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas (8).
12. Hans Christian Anderseni muinasjutus pealkirjaga “Metsluiged” on printsess kohustatud kandma nõgesest tehtud ürpi, et murda oma vendade loitsu. See viib meid ühe paljude nõgese kasutusviisideni – tõepoolest juba sajandeid on nõgeseid tekstiilitööstuses kasutatud just rõivaste, kottide ja köite tegemiseks, sest taimede sees olevat kiudu saab nööriks kedrata ja kasutada seda siis kanga ja isegi paberi valmistamiseks. „Küps nõges on uskumatult kiuline, nagu lina,“ ütleb Guy Barter Kuninglikust Aiandusühingust (7, 8).
13. Nõgesekangast saab sarnaselt puuvillale lihtsasti ka värvida või pleegitada ja see oli 16. ja 17. sajandil üks tavalisemaid kodutektiile näiteks Šoti majapidamistes.
14. Esimese ja Teise maailmasõja ajal kasutati nõgese kiudu puuvillase lõnga asendajana, kui seda materjali polnud saada. Ilmselt seepärast kasutaski ka Saksa armee I maailmasõja ajal armee vormiriietuse valmistamiseks just nõgeskangast (7).
15. Teise maailmasõja ajal julgustati aga lapsi nõgeseid koguma, et neist saaks kamuflaažiks tumerohelist värvainet toota (6).
16. Oma tugevate ja vastupidavate kiudude tõttu on nõges suurepärane liitlane ka siis, kui kunagi metsa ilma tänapäevaste mugavusteta ööbima jääd. Seda seetõttu, et nõgesest valmistatud looduslikku nööri saab kasutada ka varjualuse ehitamiseks, tule tegemiseks, riiete valmistamiseks, tööriistade meisterdamiseks ja muukski – muutes meie loo kangelase ideaalseks taimeks ka ellujäämisolukorras (9).
17. James. E. L. Jamesi teoses “Viiskümmend halli varjundit”, lk 153, on viidatud Skandinaavia kreemjale nõgesesupile kala bisque’iga (mis kala täpselt pole täpsustatud, kuid kõige tõenäolisemalt on see merluus või tursk) (8).
18. Kumaonis – India põhjaosas, aga ka Nepalis tuntakse nõgeseid “shishnu” nime all ja neid küpsetatakse India poolsaarele tüüpiliste vürtsidega (8).
19. Poolküps inglise lehmapiimajuust, mille nimeks on “Garlic and Nettle”, on värvuselt pehme, sametine ja õlgkollane, sisaldab nõgest ja küüslauku, lisaks peterselli, paprikat, ingverit, sellerit, mädarõigast ja murulauku (8).
20. Taanlased aga usuvad, et sinna, kuhu iganes kõrvnõges kasvab, on maetud päkapikud (8).
21. Legend räägib, et roheliste juuste ja nahaga tiibeti pühak ja askeet Milarepa suutis aastakümneid kestnud meditatsiooni üle elada toitudes vaid nõgestest (8).
22. Skandinaavia mütoloogias on äikesejumal Thori sageli seostatud just nõgestega ja seetõttu põletatakse kõrvenõgeseid tormi ajal kaminas. Samast mütoloogiast pärit pettuste jumal Loki kudus aga nõgesest kalavõrke (8).
23. Kõrvenõges on täis magneesiumi, rauda ja kaltsiumi – kõiki tervele inimesele olulisi mineraale, ütleb toitumisterapeut Lucy Tones. Nõges on väga madala kalorsusega (100 grammi seda taime ei sisalda rohkem kui 42 kalorit), kuid rikas flavonoidide ja fenoolhapete, polüsahhariidide, parkainete, mineraalsoolade (kaltsium, raud, kaalium ja magneesium) ja vitamiinide (A, C, K) poolest. Taimeteadlaste sõnul on nõges veelgi parem, kui tarbid seda taimetee kujul (lehed ja kuivatatud juured). Nõgesest tehtud taimetee peaks olema põletikuvastane, seedimist soodustav, vananemisvastane ja tervendav (7, 8).
24. Nõgesest saab teha ka õli, mida ekstraheeritakse peamiselt taime kuivatatud lehtedest. Siiski on selle kasutamine rangelt meditsiiniline või kosmeetiline (8).
25. Chad Robertson San Franciscos asuvast Tartine pagariärist mainib nõgeseid oma retseptiraamatus “Tartine Bread” ühe retsepti koostisosana – ta soovitab neid kasutada ühe ebatavalise pitsa täidise valmistamiseks (8).
26. Nõgese kasutamist erinevate toitude koostisosana soovitavad ka paljud Prantsusmaalt pärit retseptid. Lisaks laialt levinud nõgesesupile, lisavad mõned nõgest isegi kuulsa quiche’i täidisesse (8).
27. Mõnede Briti teadlaste sõnul näib Tema Majesteedi kuningriigi vanim roog olevat nõgesepuding. See retsept pärineb ilmselt kuuetuhande aasta tagusest ajast ja seisneb nõgese, võilille ja hapuoblika segamises odrajahu, vee ja soolaga (8).
28. “Juuni on see, kui vangid söövad kõige toitvamaid eineid, juurviljad saavad otsa ja asenduvad teradega. Kõige kasinam aeg on juuli, kui kastrulisse ei visata midagi peale nõgese.” See tsitaat on pärit Aleksandr Isayevich Solzhenitsyni raamatust “Üks päev Ivan Denissovitši elus”, mis kirjeldab “menüüd” Siberi töölaagrites (8).
29. Itaalias Emilia Romagna piirkonnas, eriti Reggio Emilia linnas, on tortelli (täidetud pasta) kevadine versioon mõeldud valmistamiseks pigem nõgese kui mangoldi (lehtpeet) täidisega, kus enamikus retseptiraamatutes soovitatakse kasutada just väikseid õrnu nõgeselehti taime ülaosas, mis korjatakse kevadel enne õite puhkemist (8).
30. Nõgese teaduslikus nimetususes “Urtica dioica“, tuleneb sõna “urtica” ladinakeelsest verbist “urere”, mis tähendab “põlema”, mis näitab lehti katvates peentes karvades sisalduvate ärritavate ainete mõju.
31. Saksa keeles tähendab väljend “sich in die Nesseln setzen” (sõna-sõnalt “nõgestel istumine”) – “hätta sattumist”. Ungari keeles tähendab väljend “csalánba nem üt un mennykö” (mis on tõlgitud kui “välk ei löö kunagi nõgesesse”), et “halbade inimestega ei juhtu kunagi halbu asju”. Sama idiomaatiline fraas on olemas ka serbia keeles – “неће гром у коприве”. Hollandi keeles viitab “netelige situatie” (sõna-sõnalt “nõgese olukord”), keerulisele olukorrale (8).
32. Uusi toite otsivad entusiastid ja veganid naudivad hea meelega Šoti haggise taimset versiooni, milles on nõgesepüree (mis on enne peenestamist keedetud ning õli, soola ja pipraga maitsestatud) kombineeritud porru, kapsa, praetud merevetikate ja pudruga (keedetud kaerajahu või alternatiivina oder või isegi hirss). Kui segu on valmis, pannakse see musliinkotti ja keedetakse tasasel tulel umbes tund aega. Sellise vegan haggise deaalne serveerimisviis on mädarõika- või hapuoblikakastmega.
33. Oma teoses “De viribus herbarum carmen” (kirjutatud arvatavasti aastatel 1070–1112 ja esmakordselt trükitud 1477) soovitas teose autor Macer Floridus nõgeseid tarvitada afrodisiaakumina. Eelkõige peaks see taim muutma mehed mehelikumaks. “De viribus herbarum carmen” on ladina heksameetrites kirjutatud luuletus. Salmides räägitakse 77 ürdi ravi- ja toitumisomadustest.
34. Nõgesed sobivad väga hästi ka jogurtiga. Näiteks Maria de la Paz, eklektiline Kolumbia kokk, kes õppis 2001. aastal Gianfranco Vissani käe all kondiitriks ja sai seejärel 2016. aastal hotelli Grand Hotel Palace of Rome tegevkokaks, on loonud ebatavalise hõnguga magustoidu – ta on sellele kreemjale piimatootele koos mandlite ja meega lisanud ka nõgeselehti (8)!
35. Sodiaagimärkidest seostatakse nõgesega just jäära tähtkuju, mis lillede keeles tähistab julmust. Seda tõenäoliselt oma kõrvetava ja karvase katte tõttu (8). Lillede keel ehk floriograafia on krüptoloogilise suhtluse vahend lillede kasutamise või paigutuse kaudu. Lilledele on omistatud tähendust tuhandeid aastaid ning traditsioonilistes kultuurides on praktiseeritud teatud floriograafiat kogu Euroopas, Aasias ja Aafrikas.
36. Ka liblikad ei saa nõgesest küllalt. Nõges on liblikate toit vähemalt kahele liigile – punasele admiralile ja maalitud leedile. Ilma nende halastamatult tõhusate taimede tolmeldajateta kannataksid igasugused põllukultuurid ja see võib omakorda mõjutada ka inimeste toiduahelat. Me ei pea muretsema ainult mesilaste kadumise pärast (7).
37. Toitumisterapeut Jenny Logan väidab, et nõgeseid saab kasutada mitmete muude vaevuste kõrval ka podagra leevendamiseks. Nimelt aitavad kõrvenõgesed tema sõnul eemaldada kehast liigestest liigset kusihapet  – ja just kusihape põhjustabki podagraga seotud valu ja põletikku (7).
38. Nõgesed on ellujääjad ning nõgeselehe alumisel küljel olevad kõrvetavad karvakesed on loodud taime enda kaitsmiseks. Sipelghappega kaetud tillukesed karvad vajuvad naha sisse, jättes nahale kõrgenenud punnid (7).
39. Tavaliselt arvatakse, et nõgesed kasvavad koos isikliku esmaabikomplektiga ehk sellise taimega nagu tömbilehine oblikas (Rumex obtusifolius) mille leht kõrvetuse sümptomeid leevendab ja, et see esmaabikomplekt kasvab sageli lähedal. Kuid nende lähedus on puhas juhus, ütleb Phil Griffiths, Kew Gardensi talveaedade juht. “Nad lihtsalt kohanevad hooletusse jäetud piirkondadega väga kiiresti.” (7).
40. Nõges armastab tühermaad  ja on levinud kogu Põhja-Euroopas. Nad õitsevad kõikjal, kus pinnas on fosfaadirikas ning võivad kasvada kuni 200 cm pikkuseks (7).
41. Ja lõpetuseks – nõgesed võivad ka su tuju tõsta – seda sõna otseses mõttes. Nõgesevein on traditsiooniline maavein, mis naudib nüüd taasavastamist. Lyme Bay veinitehase juhi James Lamberti sõnul on see väga kuiv, karge vein, mis “säilitab veidi oma kõrvetavaid omadusi”. Veinikelder valmistas hiljuti 3000 liitrit oma ebatavalist märjukest, kasutades selleks 40 kg nõgeseid (6, 7).

9. Kõrvenõgese erinevad kasutusviisid

Kõrvenõgesel on sajanditepikkune ajalugu ja teda on kasutatud nii toiduks, mitmesuguste terviseprobleemide looduslikuks raviks, värvaineteks, kiudaineteks tekstiilitööstuses, loomasöötades ning ka teiste taimede väetamiseks. Meditsiiniliselt ehk ravieesmärkidel kasutatakse kõiki taime osi – seemneid, lehti ja juuri. Nüüd aga kõigest juba veidi lähemalt (4).

1. Nõgese kulinaarne kasutamine ehk milliseid hõrgutisi nõgesest valmistada saab?

Kõrvenõgese noored lehed on söödavad ja neid saab kasutada nii lehtköögiviljana, kui ka püreena. Tema maitse on küpsetamisel sarnane spinatile – rauane, rohune ja mineraalne. Niisamuti saab nõgese lehtede pulbrit kasutada kõrge valgusisaldusega toidulisandina ja ka paljude teiste roogade valmistamisel. 

Nõgese vees leotamine, blanšeerimine (mõneminutiline kuumutamine keevas vees või aurutamine temperatuuril 70–97° ning seejärel kiire külma veega ehmatamine küpsemisprotsessi lõpetamiseks) või keetmine eemaldab taimest kõrvetavad kemikaalid, mis võimaldab neid kõrvetust kartmata käsitseda ja süüa.

Pärast seda, kui kõrvenõges on jõudnud õitsemise ja seemnete faasi, tekivad lehtedel sõmerad osakesed, mida nimetatakse tsüstoliitideks. Paljud allikad väidavad, et nende tarbimine võib ärritada neere ja kuseteid , kuid selle väite toetuseks puuduvad meditsiinilised tõendid. Kõrghooajal sisaldab nõges kuni 25% valku, mis on rohelise lehtköögivilja kohta väga kõrge. Nõgese lehti võib ka kuivatada ja kasutada neid seejärel taimetee valmistamiseks. Sama saab teha ka nõgese õitega.

Nõgest kasutakse ülemaailmselt toiduks mitmel moel, näiteks: 

1. Kõige levinum toit mida nõgesest valmistatakse on nõgesesupp ja seda eriti just Põhja- ja Ida-Euroopas.
2. Kõrvenõgest tarbivad Nepali vähekindlustatud etnilised hõimud lehtköögiviljana. Kuna kõrvenõges sisaldab kaltsiumi, rauda, ​​valku, fosforit ning A- ja C-vitamiini, siis saavad sellest kasu nii diabeetikud, südamehaiged kui ka kõrge vererõhuga inimesed. Nõges ehk sealse nimega “Sishnu ko saag” on tavaline metsik köögivili, mis kasvab umbrohuna tühermaadel, müüridel ja hekkidel kogu Nepali kesk-lääne mägedes. Selle taime õrnad noored lehed ja võrsed keedetakse sarnaselt kõigi teiste lehtköögiviljadega ning oma raviomaduste tõttu on see Nepali ühiskonnas üks vägagi kõrgelt hinnatud taim. Nõgese roheliste koristamisel valitakse välja ja korjatakse just kõrgeimad võrsed ja latvade rohelised lehed kuna põõsaste küpsete ja vanemate lehtede alumisel poolel puudub maitse. Ühte sealset nõgesest valmistatud rooga, mis on nüüdseks populaarne hõrgutis ka Nepali viietärnihotellide menüüdes, peetakse üheks kõige tervislikumaks toiduks planeedil (4)!
3. Nõgest kasutatakse ka polenta, pesto ja püree valmistamiseks.
4. Niisamuti tehakse nõgesest risottot, pirukatäidiseid ja külma pastat.
5. Kõrvenõges sobib ideaalselt ka smuutide ja rohemahlade sisse. Aga värskelt hakitud kõrvenõges tuleb ära kasutada kohe, sest sealne raud oksüdeerub ja hävineb ka C-vitamiin.
6. Nõgeseid kasutatakse mõnikord ka juustu valmistamisel, näiteks maitsetaimena Cornish Yargi ja osade Gouda sortide tegemisel.
7. Rumeenias on populaarne toit nõgese lehtedest valmistatud hautis “Mâncare de urzici”, tõlkes “nõgese toit”, mida serveeritakse mămăligăga (polentaga, mis on maisist valmistatud püreee).
8. Noori taimi korjavad ka paljud indiaanlaste kogukonnad ning neid keedetakse ja süüakse just kevadel, kui teisi toidutaimi napib.
9. Nõgest kasutatakse Albaanias, Montenegros, Serbias, Põhja-Makedoonias ning Bosnias ja Hertsegoviinas börek-küpsetise taignatäidise osana. Kus enne taignakihtide vahel täidisena kasutamist ülemised nõgese beebilehed valitakse välja ja hautatakse ning segatakse seejärel teiste koostisosadega, nagu ürdid ja riis.
10. Sarnaselt kasutatakse Kreekas nõgese nooremaid lehti sageli pärast keetmist täidisena hortopitale, mis sarnaneb spanakopitale, kuid täidiseks kasutatakse spinati asemel pigem metsikut rohelist. Hortopita on Kreeka traditsiooniline filotaigna pirukas, mis on täidetud erinevate lehtköögiviljade ja värskete ürtidega.
11. Noortest nõgestest saab valmistada ka alkohoolset jooki ehk nõgeseveini.
12. Kuna nõgese lehtedes on palju valku, kiudaineid, mineraalaineid ja muid bioaktiivseid ühendeid, siis sobivad need ideaalselt ka leiva ja saia vamistamiseks. Seetõttu kasutatakse nõgese lehtede pulbrit ehk rohejahu näiteks ka leiva, saia või pasta valmistamisel, mis tõstab leivas oluliselt ka sealsete toitainete, nagu kiudainete, kaltsiumi, vase ja raua kontsentratsiooni. Nõgeselehtede pulbrit/jahu lisatakse leivale ja pastale kõrge valgusisaldusega toidulisandina tärkliserikka toidu puhul. Nõgese lehtede pulber sisaldab keskmiselt umbes 30% valku, 4% rasva, 10% kiudaineid ja 15% tuhka. Nõgesepulbri toorkiu sisaldus on 9,08%. Nõgeseleib oli eriti rikas antioksüdantide poolest ja võrreldes tavaliste hommikuhelvestega sisaldab nõgesepulber ka vähe kaloreid. Lisaks peetakse nõgesepulbrit madala glükeemilise indeksiga toiduks (4, 10).

2. Võistluslik nõgesesöömine

Ühendkuningriigis toimuvad iga-aastased nõgese söömise maailmameistrivõistlused, kus võistlejad püüavad süüa võimalikult palju toorest nõgesetaime. See üritus meelitab Dorsetisse kohale tuhandeid inimesi. Võistlejatele antakse 60 cm pikkused taime varred, millest nad eemaldavad lehed ja söövad need siis ära. Võidab see, kes kindla aja jooksul kõige rohkem kõrvenõgeselehti varre küljest eemaldab ja ära sööb. Võistlus pärineb aastast 1986, kui kaks naabertalunikku püüdsid lahendada vaidlust selle üle, kummal olid kõige pikemad nõgesed, ja üks neist ütles: “Ma söön ära iga sinu nõgese, mis on minu omast pikem.” (10).

4. Rahvameditsiin

• Vana-Inglise keeles nimetusega stiðe – on nõges üks üheksast taimest, mida mainitakse sellises paganlikus anglosaksi kirjanduses nagu “Üheksa ürdi võlu” (“Nine Herbs Charm”, mis on registreeritud 10. sajandi traditsioonilises meditsiinikogumikus. See luule vormis kirjandus on osa anglosaksi meditsiinikogumikust, mida tuntakse Lacnunga nime all ja mis on säilinud Briti raamatukogus käsikirjas Harley MS 585. “Nine Herbs Charm” hõlmab üheksa taime ettevalmistamist. Teadlased on teinud ettepaneku, et osades sealsetes lõikudes kirjeldatakse Wodenit (jumal), kes tuli ravimtaimedele appi, kasutades üheksat oksa, kus igale oksale oli kirjutatud taime ruuniline esitäht. Gordoni sõnul on luuletus “selgelt vana paganlik asi, mis on allutatud kristlikule tsensuurile.” Malcolm Laurence Cameron väidab, et luuletuse valjuhäälne esitamine annab “imelise loitsu efekti.” (10).
• Arvati, et nõges on galaktagoog – aine, mis soodustab laktatsiooni ehk piima eritumist.
• Urtikatsioon ehk nõgesega piitsutamine on kõrvenõgese tahtlik nahale kandmine põletiku esilekutsumiseks. Sel viisil kasutati nõgest rahvapärase ravivahendina reuma raviks. 2000. aastal läbi viidud uuring näitas, et nõges on tõepoolest tõhus vahend artriidi valu leevendamisel. Ecuadori põlisrahvaste justiitssüsteemides kasutati aga 2010. aastal urtikatsiooni karistusena raskete kuritegude eest, kus alasti süüdimõistetud kuriteo toimepanijat piitsutati kõrvenõgesega avalikus kohas (10).
• Selle, kuidas kasutasid kõrvenõgest meie esinevanemad ja kuidas seda kasutatakse ka hiina meditsiinis tõime siin loos eraldi välja juba loo alguses.

5. Nõgesekiu kasutamine tekstiilitööstuses

Nõgese varred sisaldavad kiudu, mida on traditsiooniliselt kasutatud samadel eesmärkidel nagu lina ja mis on toodetud ka sarnase leotusprotsessiga. Erinevalt puuvillast kasvab nõges kergesti ka ilma pestitsiidideta. Tema kiud on aga jämedamad.

Ajalooliselt on nõgest rõivaste valmistamisel kasutatud juba ligi 3000 aastat, kuna Taanist on leitud iidseid pronksiajast pärit nõgesetekstiile. Kuigi selle kinnituseks on vähe tõendeid, siis on levinud ka arvamus, et peaaegu kõik Saksa armee mundrid valmistati I maailmasõja ajal puuvillapuuduse tõttu just nõgesest. Viimasel ajal on Austria, Saksamaa ja Itaalia ettevõtted hakanud tootma kaubanduslikku nõgestekstiili.

Kiudainesisaldus nõgeses on väga varieeruv ja ulatub alla 1% kuni 17%. Kesk-Euroopa tingimustes annavad varred tavaliselt 45–55 dt/ha (detsitonni hektari kohta), mis on võrreldav linavarre saagiga. Muutuva kiusisalduse tõttu jääb kiusaak vahemikku 0,2–7 dt/ha, kuid tavaliselt jääb saagikus vahemikku 2–4 dt/ha. Nõgest võib kasutada värvainena, mis toodab juurtest kollast või lehtedest kollakasrohelist tooni (10).

6. Kõrvenõgese kasutamine loomasöötades

Itaalia, Šveitsi, Hispaania ja Austria etno-veterinaararuanded näitavad, et kõrvenõgest kasutatakse kasvustimulaatorina ja kanade munemise soodustamiseks. Kõrvenõges mõjutab broilerite ainevahetusprotsesse, toetab immuunsüsteemi ning niisamuti olevat kanad kõrvenõgese söömisel kaitstud sisemiste parasiitide eest.

Kõrvenõgesel, millel on suur kasvu soodustav jõud, on samuti võime muuta broilerikanade hemoglobiini ja hematokriti taset. Lisaks avastati, et mitmesuguses koguses kõrvenõgese lehtede lisamine broilerisöötadele suurendas ka kanade jõudlust. Näiteks paranes kodulindude munemistõhusus kuni 35%. Nõgeselisandiga sööt parandas ka kasvu ja rümba kvaliteeti.

Näiteks kõrvenõgese pulbri lisamine kodulindude söödale suurendas tootlikkust kodulinududel ja kuumtöödeldud preparaat oli kasulik sigadele. Sigadele manustati pärast poegimist mitmes Itaalia kohas keedetud nõgest, et suurendada nende vastupanuvõimet nakkushaigustele. Nõgest (nii toorainet kui ka tõmmist) manustatakse Šveitsis loomadele suu kaudu, et suurendada nende üldist tugevust ning ravida suguelundite, seedetrakti, naha ja ainevahetushaigusi.

Põllumajandusettevõtete andmed on selgelt näidanud, et nõgese lisamine võib suurendada ka piimakarja tootlikkust, mitte ainult piima kvaliteeti.

Kõrvenõgest kasutatakse ka traditsioonilises veterinaarmeditsiinis Kanadas, kus seda söödetakse mäletsejalistele toniseeriva vahendina ja mineraalainetega varustamiseks, samuti tiinetele ja imetavatele loomadele viljakuse edendamiseks. Indias kasutatakse aga nõgest loomade hematuuria, reuma, kaelahaavandite, viljatuse, luumurdude, haavade, nikastuste, laktatsiooniprobleemide, kõhuvalu ja sisemiste vigastuste raviks (4).

7. Kõrvenõgese (U. dioica L.) kasutamine loodusliku botaaniliste pestitsiididena

Taimseid pestitsiide nagu ka kõrvenõgest on toiduainete säilitamiseks kasutatud juba sadu aastaid ja seda seepärast, et näiteks nõgesetaim on ka ise koduks mitmetele meile ohututele putukatele – kes on aga looduslikeks kiskjateks paljude teiste putukate jaoks ning peletab ka teisi taimehävitajaid. Seetõttu võib nõgeseekstrakti kasutada nii insektitsiidina, fungitsiidina kui ka akaritsiidina (preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks).

• Insektitsiidina (insektitsiid ehk mikroorganismide või taimede endi toodetud looduslikud tõrjevahendid. Neid nimetatakse biotõrjevahenditeks, sest tegemist on bioloogilisel teel saadud või toodetud ainetega) saab nõgeseekstrakti kasutada näiteks ämbliklestade tõrjeks. Nõgese ekstraktid on uuringutes pidurdanud ka Acinetobacter calcoaceticus’e, Bacillus cereus’e, Bacillus spizizenii, Bacillus subtilis’e, Citrobacter freundii, Entrobacter aerogenes’i, Erwinia sp., Escherichia coli, Klebsiella pneumoniae, Micrococcus sp., Saccharomyces marphilina, Serrahiatyae, Saccharomyces marphilina, Serrahiatya, Staphylococcus aureus (MRSA) ja Vibrio parahaemolyticus kasvu. Selle antibakteriaalse toime eest võivad vastutada nõgeses leiduvad fenoolsed ühendid.
• Fungitsiidina (seenhaiguste tõrjevahendid) saab nõgese ekstrakti kasutada ka juuremädaniku, varajase lehemädaniku, hilise lehemädaniku, septioosi, alternaria põhjustatud lehelaiksuse ja hallhallituse ennetamiseks. Nõgese antimükootilist toimet on uuritud ka järmiste patogeensete seente vastu nagu Alternaria alternata, Aspergillus flavus, Candida albicans, Ceratcystis ulmi, Fusarium oxysporum, Fusarium solani, Phoma exigua, Phytophthora carotovora, Porphyromonas gingivalis, Microsporum cookei ja Microsporum gypseum (4).

8. Kõrvenõgese kasutamine kalade kasvustimulaatori ja immunsuse tugevdajana

Kõrvenõgest saab kasutada kasvustimulaatorina ja immuunstimulaatorina ka paljude kalaliikide puhul, sealhulgas majanduslikult oluliste kalade (Oncorhynchus mykiss), ohustatud kalade (Labeo victorianus, Huso) ja isegi dekoratiivkalade (Carassius auratus) puhul. Awadi ja Austini (2010) andmetel vähendas vikerforellile 1% kõrvenõgest sisaldava sööda andmine Aeromonas hydrophila nakkuse järgset suremust. U. dioicaga toidetud rühmas täheldasid teadlased ka hematokriti, hemoglobiini, antiproteaasi, üldvalgu, seerumi bakteritsiidse aktiivsuse, respiratoorse lõhkemise, müeloperoksidaasi, komplemendi ja lüsosüümi aktiivsuse suurenemist. Samuti on avastatud, et vikerforelli (O. mykiss) noorte kalade söötmine 3% U. dioica L.-ga suurendas nende kaalutõusu ja kasvukiirust.

8 nädala pärast suurenesid nõgese rühma hematoloogilised vastused, nagu hematokrit (Htc), hemoglobiin (Hb), lümfotsüütide, neutrofiilide ja punaste vereliblede üldpopulatsioonid, samuti lima bakteritsiidne aktiivsus. Yersinia ruckeri’ga nakatunud vikerforelli noore populatsiooni kumulatiivne suremus oli U. dioica L. rühmas sama katse kontrollrühmadega võrreldes oluliselt madalam, mis viitab sellele, et kõrvenõgese toidulisandid suurendasid kalade immuunsust ja suurendasid kasvu.

Niisamuti on leitud, et vikerforelli söötmine kahe kuu jooksul 1–2% ürdisegu (Lupinus perennis, Mangifera indica ja U. dioica ehk kõrvenõges) sisaldava jahuga suurendas ravitud loomadel oluliselt suuremat kaalu, kala pikkust ja kasvukiirust. Kui forellisöödale lisati 1% nõgeseekstrakti, paranesid immuunmarkerid nagu lüsosüüm, antiproteaas, üldvalk, müeloperoksüdaas, bakteritsiidne aktiivsus ja IgM tiitrid.

Söötmiskatse lõppedes aga nakatati nõgesesõõta saanud vikerforellile A. hydrophila bakteriga – tulemuseks oli nii ravitud rühmades kui ka kontrollrühmades suurem kaal, kasvukiirus ja ka ellujäämismäär. Lisaks suurenesid pärast nõgeseekstrakti lisandiga toidu manustamist kõik uuritud immunoloogilised parameetrid (4).

10. Ecoshi täiendatud koostisega rauakompleks koos nõgesega

Ecoshi täiendatud koostisega rauakompleksi koos Eestis kasvanud nõgese ja rauaga kokkukõlavate vitamiinidega nagu C-vitamiin, B12 ja B9, kasutatakse vereloome toetamiseks ja väsimuse ja kurnatuse vähednamiseks. Aga mitte ainult!

Nagu siin loos juba kirjutasime, on nõges nagu meie oma kohalik supertoit, mis lisaks muudele tervist turgutavatele omadustele võitleb kehas ka liigse happelisuse vastu. See toitainetest pakatav vägilane kingib lahkesti oma väge ka sinu kehale ning toetab sinu vere puhastumist! Seetõttu kasutasid ka meie esivanemad nõgest peamiselt just vere parandamiseks ja väsimuse peletamiseks.

Ecoshi nõgese ja raua kompleksis sisalduv hästi imenduv raud (raudglütsinaat) ja bioaktiivses vormis vitamiin B12 soodustavad vere punaliblede normaalset moodustumist. Omakorda toetab normaalset vereloomet ka folaat (vitamiin B9) ning vitamiin C tõhustab lisaks muudele kehafunktsioonidele raua imendumist. Nimetatud vitamiinid on Ecoshi rauakompleksi lisatud just sel põhjusel, et rauavaegusaneemiat ei pruugigi alati tingida mitte rauapuudus, aga hoopis mõne teise raua imendumiseks vajaliku vitamiini või mineraali puudus.

Ecoshi nõgesega rauakompleksi päevase annuse (1 kapsli) sisaldus:

• Kõrvenõges (kõrvenõgese (Urtica dioica L.) lehe pulber: 170 mg
• C-vitamiini kompleks (PUREWAY-C®), mille koostisesse kuulub L-askorbiinhape ning tsitrusviljade bioflavonoidid ja mille stabilisaatoriteks on taimsed rasvhapped: 100 mg (millest: vitamiin C: 93 mg; bioflavonoidid: 3 mg
• Raud (Ferrochel® raud (raud(II)diglütsinaat)): 45 mg
• Vask (vaskglükonaat): 0.5 mg
• Foolhape ehk vitamiin B9 (kaltsium-L-metüülfolaat): 400 µg
• Vitamiin B12 (metüülkobalamiin): 2.5 µg

Kuidas Ecoshi nõgesega rauakompleksi tarvitada:

Võta hommikul tühja kõhuga või, siis 1 tund pärast hommikusööki koos klaasitäie veega 1 kapsel päevas.

NB! Rauda ei pea toidulisandina niisama lihtsalt igaks juhuks või profülaktika mõttes juurde tarvitama (küll aga on seda soovituslik teha igapäevaselt menstruatsiooni ajal ja eriti just vererohke menstruatsiooni ajal). Seepärast soovitame sul enne rauapreparaatide tarvitamist eelnevalt ja pärast kuuri teha rauapuuduse kindlaksmääramiseks analüüsid. Seda saad teha oma perearsti juures ja ka Synlabis. Synlabis on võimalik tellida kehvveresuse pakett, mis lisaks raua (ferritiini) analüüsile sisaldab ka vitamiinide B9 ja B12 analüüse: https://ee.minu.synlab.ee/kehvveresuse-pakett/

Raua soovituslikku päevast annust ära kindlasti ületa, sest raua manustamine suuremas koguses kui 20 mg ööpäevas, võib tundlikel inimestel kergeid seedehäireid soodustada. Juhul, kui tarvitad verevedeldajaid, pea enne selle toidulisandi tarvitamist eelnevalt nõu ka oma arsti või apteekriga, sest nõgesel on verdhüübiv toime. Peale selle on nõgesel ka diureetiline ehk kehast vett väljutav toime.

Raud on kehas vajalik normaalseks vere punaliblede ja hemoglobiini moodustumiseks ning hapniku transpordiks. Normaalsele vereloomele annab oma panuse ka folaat. C-vitamiin soodustab omakorda raua imendumist ning vase rolliks on aidata kaasa kehas raua transpordile. Seepärast – võttes arvesse iga vitamiini ja mineraali väärtusi, mida see sinu kehale pakub – on Ecoshi nõgese ja raua kompleks üks täiuslik kooslus sinu keha väevedeliku  parandamiseks ja seeläbi ka kogu kehale jõu tagasi andmiseks!

11. Miks eelistada just Ecoshi raua toidulisandeid – Ecoshi Ferrochel® raua toidulisandite 8 eelist

Kõik Ecosh’i Ferrochel® raua toidulisandid on tõhusad ja hästi imenduvad ning neid talub hästi ka sinu seedetrakt. Võrreldes teiste rauapreparaatidega põhjustavad need vähem kõhukinnisust ja maoärritusi ning on ohutud kasutamiseks ka rasedate naiste ja imetavate emade jaoks.

1. Kelaaditud raud (raud diglütsinaat) on kõige paremini imenduv raua vorm

Mitmed erinevad mineraalainete toidulisandid on enamasti anorgaanilises vormis nagu oksiid, karbonaat, sulfaat jne. Sellises vormis mineraalained aga nii hästi ei imendu ja võivad kehast väljuda ilma, et nad seal üldse kasutust leiaks. 

Ecoshi raua toidulisandid on aga seevastu raudkelaadid (raud diglütsinaat ehk kelaaditud raud) ning just sellises vormis on rauda ja ka teisi mineraale kõige looduslähedasem ja loomulikum viis tarbida. Kuidas nii?

Nimelt on looduses mineraalid seotud valkudega selleks, et need paremini imenduksid, ei seoks end teiste toiduainetega ja, et ka seedetrakt oleks kaitstud. Näiteks aminohape glütsiin, mis on valku moodustav aine, imendub kiiresti läbi sooleseina. Kui nüüd glütsiin seob end raua molekuliga, tekibki raudglütsinaat ehk kelaatunud raud, mis ei lagune seedekulglas ja glütsiini abil – imendub kiiresti ka läbi sooleseina. Sealt edasi liigub glütsiiniga ühinenud raud juba otse rakkudesse ja imendub sealgi kergesti. 

Ecoshi kelaaditud raua toidulisandid on loodud spetsiaalse patenteeritud tehnoloogia abil, mis säilitavad raua aktiivsed osad, imenduvad kergesti ja ei ärrita seedetrakti (1).

2. Raud diglütsinaadil on ka parem biosaadavus kui teistel raua vormidel 

Kõigepealt – mida tähendab biosaadavus? Esimesena on vaja mõista, et biosaadavus ja imendumine ei ole sünonüümid. Imendumine on näiteks toitaine liikumine manustamiskohast vereringesse.

Biosaadavuse all on aga mõeldud hoopis seda, kui palju tarbitud toitainest just muutumatul kujul reaalselt sinu vereringesse jõuab ja kui suurt osa sellest ainevahetus ka kasutada saab. 

Biosaadavus on seega ääretult oluline, sest selleks,et toetada organismi kudede säilitamist, kehasüsteemide toimimist ja muid protsesse, peavad ju toitained lisaks imendumisele ainevahetuse jaoks ka saadavad olema.

Ecoshi raua toidulisandis kasutatav Ferrochel® raud diglütsinaat on uuringute põhjal kuni 4 korda paremini biosaadav kui näiteks raudsulfaat (1).

3. Ecoshi kelaatunud raud ei sõltu mao happelisuse tasemest

Nii nagu mitmete teistegi vitamiinide ja mineraalainete imendumisele ja biosaadavusele võib ka raua imendumisele ja biosaadavusele mõju avaldada sinu seedekulgla happelisuse ehk pH tase – tähendades seda, et liigne happelisus lihtsalt lagundab vitamiinid või mineraalained enne kui need vereringesse jõuavad.

Kelaatunud raud aga ei sõltu sinu keha pH tasemest. See tähendab taaskord seda, millest juba ka varem rääkisime – paremat raua imendumist ning ka suuremat biosaadavust (1).

See, et kelaaditud raua puhul on tegu parema imendumise, suurema biosaadavuse ja seedehäirete esinemissageduse vähenemisega – on teaduslikult tõestatud (1).

4. Ecoshi raud on hästi talutav

Erinevate toidulisandite toimimiseks on ennekõike tegelikult oluline ka see, et need oleksid organismile ka hästi talutavad. Ecoshi raua toidulisandites sisalduva kelaaditud raua ehk raud diglütsinaadi kohta on uuringud näidanud, et need põhjustavad oluliselt vähem maovaevusi kui näiteks sama annus rauda, mis on sulfaadi vormis. Seetõttu võibki öelda, et Ecosh`i raua toidulisandid on maole leebemad ning ei põhjusta ka kõhukinnisust (1).

5. Ei mõjuta kehas teiste vitamiinide imendumist 

Kui mineraalaineid ei ole kelaaditud, võivad need sinu organismis lagundada teisi olulisi vitamiine, nagu C-vitamiini, E-vitamiini, B-vitamiine ja pärssida ka teatud ravimite mõju. Kelaaditud mineraalid aga vitamiinidele sellist hävitavat toimet ei avalda (1).

6. Ecoshi raud on 100% kelaatunud raud ehk täielikult reageerinud kelaat

 “Täielikult reageerinud kelaat” tähendab, et mineraal (antud juhul raul) ja ligand (molekul või ioon, milleks on antud juhul aminohape glütsiin) on omavahel seotud. Täielik reageerimine ehk seotus on jälle omakorda vajalik parema imendumise tagamiseks.

Selleks, et aga saada täielikult kelaatunud raud, on mitmeid määravaid tegureid. Nendeks on näiteks kasutatav tehnoloogia, ligandi ehk aminohappe hulk ning reaktsioonile kuluv aeg.

Ecosh`i raud diglütsinaadis sisalduva raua puhul on infrapunakiirguse abil (Fourier-transform infrared spectroscopy ehk FTIR) kontrollitud ja seega ka tootja poolt garanteerinud, et see raud on täielikult reageerinud kelaat. Selle tehnoloogia abil on tuvastatud sidemed mineraali (raua) ning ligandi ehk aminohappe (glütsiini) vahel ning garanteeritud iga partii molekulaarne struktuur, kus kelaatumine on 100% toimunud (1).

7. Teaduslik taust ja patenteeritud tehnoloogia (kokku 162 patenti)

Ecoshi raua toidulisandis sisalduva tooraine tootja (Albion®), on oma mineraalide kohta läbi viinud rohkem kui 600 uuringut (nii taimedel, loomadel kui ka inimestel), millest 260 uuringus uuriti tooraineid inimtoiduks ja 69 uuringut viidi läbi kliiniliste protokollide alusel. 

Albion® on oma valdkonna üks liidreid ning ekspertväljaannetes ja ajakirjades avaldanud kokku rohkem kui 134 toitumisalast artiklit. Peale selle on Albion® oma tehnoloogiale omandanud mitmeid patente ning nende patendiportfellis on kokku ligikaudu 162 USA ja rahvusvahelist patenti (1).

8. Kõrge kvaliteet ja standardid

Kõrge kvaliteet sõltub ennekõike alati puhastest koostisainetest ja parima toorainete valikust, sest ainult sellised ained saavad olla need, mis ka kõrget toiteväärtust ja soovitud tervisekasu pakuvad. 

Ecosh`i kelaaditud raud on laboris valminud rangelt kontrollitud tingimustes ning selleks spetsiaalselt loodud tootmisprotsessides. Seepärast ongi just Ecosh`i raua toidulisand garanteeritult:

• GMO-vaba
• Hüpoallergeenne
• Veganitele ja taimetoitlastele sobiv
• Väikese raskemetallide sisaldusega
• Kõrge kvaliteediga
• Paremini imenduv ja suurema biosaadavusega
• Parima orgaanilise vormiga
• Halal
• Kosher
• Ohutu ja leebem maole (1).

12. Kõrvenõgese kasvatamine

Kuna nüüdseks on meie vägilane kõrvenõges igast kandist nii palju kiita saanud, siis ilmselt on sul juba tekkinud tahtmine kohe ühe turgutava nõgesetee järele haarata. Aga ega tark ei torma ja ega meie kangelane igal pool kasvagi. Seega, kui soovid, et värsked kõrvenõgesed sul kohe käepärast oleks, siis pane nad ise kasvama! Siin on sulle selleks mõned esialgsed juhised.

Kõrvenõgese kasvatamisel saab kasutada kolme kultiveerimistehnikat: 

1. Otsekülv. Otsekülvi puhul peaks külvipeenar olema kobeda struktuuriga, kuid see tuleks vahetult enne külvi näiteks tihendusrulli abil uuesti veidi kokku pressida. Külviaeg võib olla kas sügisel või, siis kevadel. Seemnetihedus peaks olema reavahedega 30 cm ja igas reas seemnete vahedega vastavalt 42 cm sügisel ja 50 cm kevadel. Otsekülvi peamiseks puuduseks on see, et seemned tahavad tavaliselt kaetud saada. Seda puudust saad aga leevendada, kui katad seemnete idanemise parandamiseks külvipeenra läbipaistva perforeeritud fooliumiga. Lisaks võib otsekülvi korral osutuda problemaatiliseks umbrohutõrje, kuna kõrvenõgese seemikute arenemisaeg on aeglane.
2. Seemikute kasvatamine koos järgneva ümberistutamisega. Selle tehnika puhul külvatakse veebruari keskpaigast/lõpust kuni aprilli alguseni eelidandatud seemned pottidesse ning neid kasvatatakse puukoolides, aga seda saad muidugi teha ka kodus. Istikuid kasvatatakse suuremates pottides, kus on ühe poti kohta 3–5 taime. Kiirem idanemine saavutatakse kõrge temperatuuri vaheldumisega päeval (30 °C 8 tundi) ja madalamal temperatuuril öösel (20 °C 16 tundi). Enne ümberistutamist tuleks seemikud väetada ja lasta neil külmema temperatuuriga kohaneda. Avamaale siirdamine peaks algama umbes aprilli keskpaigas reavahega 42–50 cm ja taimede vahedega 25–30 cm.
3. Vegetatiivne paljundamine võsude või pistikute abil. 
   • Vegetatiivne paljundamine võsudega: 10 cm pikkused võsud (mitme pungaga) tuleks istutada alates aprilli keskpaigast avamaale peenrasse umbes 5–7 cm sügavusele.
   • Vegetatiivne paljundamine pistikutega: peapistikuid kasvatatakse puukoolides alates mai keskpaigast kuni juuni keskpaigani. Kahe lehepaariga kasvuotsad lõigatakse emataimelt ära ja töödeldakse juurekasvu indutseerivate hormoonidega. Võrreldes seemikute kasvatamise tehnikaga võib selle tehnika puhul istikute siirdamine avamaale viibida kauem (10).

13. Kõrvenõgese kogumine ja säilitamine

Nõgest korja ainult puhtast kasvukohast (st pigem maalt) ning väldi ka nende nõgeste korjamist, mis kasvavad kuskil prahi sees või kompostihunnikus. Seda just seetõttu, et nõges kogub enesess nitraate, mis võivad liigsel hulgal kasu asemel hoopis halba teha.

Talviseks perioodiks võid endale kuivatamiseks (või püreena sügavkülma) varuda kõrvenõgese kevadisi võrseid. Hiljem – aga seda kindlasti enne taime õitsemist, võid korjata ainult taime ladvaosa.

Kuivatatud taimi saad kasutada tee, tõmmiste ja jahu tegemiseks. Sellist rohejahu saad kasutada küpsetiste, magustoitude ja putrude tegemiseks. Niisamuti saad rohejahu või kuivatatud ning ka värskeid taimi lisada kastmetesse, hautistesse, pastaroogadele, suppidele, risottodele jne. Võimalusi on palju! Pulberda kuivatatud nõgeselehti jahuks jupikaupa vastavalt vajadusele, et sealsed vitamiinid ja mineraalid ei lahtuks.

14. Mõned retseptid ehk mida saaksid kõrvenõgesest väga kergesti ja kiiresti valmistada

Kuigi –  sarnaselt võilillega võib nõges olla looduses olla üsna invasiivne, on see üks levinumaid looduslikke taimseid toite. Nõgesest maitsvaid jooke ja roogi valmistada on õnneks ka ülimalt lihtne! Meie kangelasest aitab teha teed ning keedetud nõgese lehti võib lisada ka suppidele. Allolevalt jagamegi sinuga kahte lihtsat ja kiiret võimalust, kuidas selle supertoidu oma toidulauale tagasi tuua saad.

1. Kodune nõgesetee

Lisades kogutud nõgeselehtedele vett ja kuumutades seda peaaegu keemiseni, saad turgutavat nõgeseteed valmistada väga lihtsasti. See käib nii:

1. Kasuta tassitäie lehtede kohta umbes kaks tassi vett. Tee saab teha kangemaks, kui seda kauem leotada, või lahjemaks, lisades rohkem vett.
2. Kui vesi keema hakkab, vähenda kuumust ja keeda teed paar minutit. 
3. Siis kurna nõgeselehed läbi sõela ja turgutav nõgesetee ongi joomiseks valmis.
4. Mõned inimesed eelistavad teele magusainena veidi mett lisada, kuid nõgesetee maitse on lihtsalt oivaline ka ilma igasuguste lisanditeta (2)!

Nõgesetee annab annab jõudu ja väge enim just talvel ja varakevadel, kus valgust vähem ja keha vajab turgutust. Niisamuti on see hea pärast haigust. Aga tähtis on meeles pidada, et peale paarinädalast nõgesetee joomist peaks sellega pausi tegema.

2. Kodune nõgesesupp

Siin on sulle üks väga lihtne nõgesesupi retsept. Selle valmistamiseks on sul vaja:

• umbes 1 tassitäis nõgesepealseid
• ¼ tassitäit võid või oliiviõli
• 1 sibul, kooritud ja tükeldatud
• 1 suur porrulauk või 2 väikest porrulauku, lõigatud, pestud ja peeneks viilutatud
• 2 tükeldatud sellerivart
• 1 küüslauguküüs, kooritud ja tükeldatud
• 2 spl valget riisi, näiteks basmati riisi
• 4 tassitäit köögivilja- või kanapuljongit
• meresoola ja värskelt jahvatatud pipart
• 6 kuhjaga spl paksu maitsestamata jogurtit (serveerimiseks)
• 1 väike käputäis murulauku (serveerimiseks)

Supi valmistamine käib nii:

1. Pese nõgesed hoolikalt ja viska ära kõvemad varred. 
2. Kuumuta suurel pannil madalal või keskmisel kuumusel õli, või sulata või. 
3. Lisa pannile sibul, porrulauk, seller ja küüslauk, kata kaanega ja küpseta vahepeal paar korda segades õrnalt 10 minutit, kuniks kõik on pehme, kuid mitte veel pruunistunud.
4. Nüüd lisa riis ja puljong, kuumuta keemiseni ja keeda 10 minutit. 
5. Sega puljongisse nõgesed ja hauta veel umbes viis minutit, kuniks riis ja nõges on pehmed (väga noored nõgesepealsed vajavad vaid kaks kuni kolm minutit). 
6. Maitsesta soola ja pipraga.
7. Püreesta supp kahes osas, vajadusel kuumuta ja kontrolli maitsestust. Vajadusel lisa soola ja pipart.  
8. Serveeri eelsoojendatud kaussides, lisades igale portsjonile suurel hulgal jogurtit ja ohtralt hakitud murulauku (2).

3. Toiduks sinu taimedele ehk nõgeseväetis

Kui sinu aias on nõgeseid palju, saad neist teha lämmastikurikast taimeväetist. See käib nii:

• Täida tavaline ämber poolenisti nõgestega ning vala neile vesi peale.
• Jäta see umbes nädalaks seisma kuniks ämbris on imeliselt lõhnav tumeroheline vedelik.
• Nüüd valagi see taimedele, sest taimede puhul mängib lämmastik võtmerolli saagi moodustamisel (12).

15. Nõgesest toidu valmistamisel pea meeles!

• Värskelt hakitud kõrvenõges tuleb ära kasutada kohe, sest sealne raud oksüdeerub ja hävineb ka C-vitamiin.
• Lisaks blanšeerimisele ja keetmisele saad nõgest valutult kasutada ka siis, kui pistad nõgeselehed vaid korraks keevasse vette, kuhu on lisatud veidi soola.
• Nõgesest tehtud püreed võid ka sügavkülmutada.
• Vitamiinide ja mineraalide sisaldus nõgeses võib olenevalt sellest, kuidas sa teda valmistad veidi varieeruda. Näiteks kauem küpsenud road nagu pajaroad, vormiroad ja puljongid võivad sinu kehal aidata nõgeses peituvaid mineraale lihtsamini omastada (13).

16. Kokkuvõtteks

Kõrvenõgest võib kohata peaaegu kõikjal Maa peal. Seda – juba meie esiemade poolt tuntud rohelist kangelast – võib süüa lihtsalt lehtköögiviljana, või, siis valmistada temast mahla, teed, rohejahu, suppe ning muid maitsvaid vitamiinidest ja mineraalidest pakatavaid roogi.

Lisaks toiteväärtusele on kõrvenõgesel ka vägagi mitmeid tervist turgutavaid ja ravivaid omadusi nagu vere parandamine, kehast toksiinide väljutamine, põletike leevendamine, luude, liigeste, küünte- ja juuste tugevdamine ning keha energiaga varustamine.

Peale selle on meie loo kangelane ideaalne kiumaterjal ka tekstiilitöösustses ja tema kasutamine kalade, kodulindude ja loomade toidus võib kiirendada nende kasvu ning tugevdada immuunsust, muutes nii kalakesed kui loomakesed vastupidavamaks bakteriaalsete infektsioonide suhtes. Niisamuti saab nõgest kasutada ka looduslike lämmastikurikaste taimeväetiste valmistamiseks (4).

Ja nüüd kõik juurte juurde tagasi ja nõgesest teed või maitsvaid roogi valmistama! Kui värsket nõgest parasjagu saada ei ole, või ei kasva see sinu kodukoha lähedal – või ei ole sul parasjagu lihtsalt kokkamiseks aega – siis nõgese vägi on kinni püütud ka kapslitesse ja tarbides Ecoshi nõgeselisandiga rauakompleksi – saad selle rohelise vägilase jõudu nautida lihtsasti!

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Albion_7Reasons_6page_EU_102618.indd (vaneeghen.com)
2. June Herbal Spotlight: Nettle Leaf | Tree of Qi
3. Mineral Properties and Dietary Value of Raw and Processed Stinging Nettle (Urtica dioica L.) – PMC (nih.gov)
4. Nutritional and pharmacological importance of stinging nettle (Urtica dioica L.): A review – PMC (nih.gov)
5. Stinging Nettles, blanched (Northern Plains Indians) nutrition facts and analysis. (nutritionvalue.org)
6. Stinging nettle | The Wildlife Trusts
7. BBC News – Know your nettles: 10 bare facts
8. Nettles Facts and Figures: 26 Things to Know about Nettles (finedininglovers.com)
9. An Essential Guide to Nettle: History, Benefits & Uses: Gaia Herbs®
10. Urtica dioica – Wikipedia
11. Nettles! – The Healing Sanctuary
12. Ravimtaimed – Apollo
13. Metsapoole maitsed – Taimed ja toit – Apollo