Probiootikumid e. piimhappebakterid

Võib olla on keeruline mõista, et bakterid meie organismis võivad olla head või lausa eluliselt olulised. Aga nii see on! Suurele hulgale bakteritele on koduks meie soolestik täitmas väga mitmekülgset ja elutähtsat rolli. Neid baktereid nimetatakse probiootikumideks, mis tuleneb sõnast „pro-“ e. „poolt“ ning „-biotic“ „elu“ ehk „elu poolt“ vastandina „antibiotic-le“ e. „elu vastu“. Probiootikumid, nende all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul on laialdased uuringud näidanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel.

Inimese mikrobioom e. mikrofloora on mikroskoopiline kosmos, kuhu kuuluvad tuhanded bakterite, viiruste ja muude mikroobide liigid. Bakterid elavad meie soolestikus, suus, nahal, ninas ja muudel pindadel ning on üks kõige kiiremini arenevaid ja revolutsioonilisemaid uurimisvaldkondi tänapäeval.

Seedetrakt kui omaette tiheda elutegevusega maailm

Inimese seedekulgla on kuni 10 meetrit pikk, millest soolestik umbes 6-9 meetrit pikk, massiga ligikaudu 2 kg. Iga selle ruutsentimeeter on tihedalt asustatud bakterite, viiruste, seente ja arhebakterite sadade liikide poolt, keda kokku on umbes 100 triljonit. Peamiselt une ajal tegelevad bakterid organismis paljunemise, toidu pärast võitlemise, toidu seedimise, toksiinide lagundamise ja kõrvalsaaduste nagu vitamiinide, mineraalide, valkude, rasvade, antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete eraldamisega verre, et toita ja kaitsta peremeesorganismi. Need sõbralikud bakterid lagundavad nt suhkruid, tärklist ja süsivesikuid toitaineteks, et keha saaks neid kergesti omastada ja energiaks muuta. Loe siit lähemalt, milline on soolestiku mikrofloora ja piimhappebakterite roll organismis.

Teadlased on avastanud, et need mikroorganismid, keda kunagi peeti haigustekitajateks, keda oli vaja steriliseerijate ja antibiootikumidega rünnata, täidavad tegelikult meie jaoks ülimalt elutähtsaid ülesandeid. Üks olulisemaid tõdemusi on see, et kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus (peen ja jämesooles) ning just bakterid on need, kes kaitsevad meie immuunsüsteemi, luues esimese kaitseliini kahjulike bakterite nagu nt E. coli bacteria, C. difficile symptom, Helicobacter Pylori ja teiste patogeensete mikroorganismide invasiooni vastu. Lagundades ja viies organismist välja toksiine, kantserogeene, allergeene, soolasid ja raskemetalle takistades sellega erinevate haiguste tekkimisi. Bakterid, soolestik ja kogu organism olevat tervikuna omavahel nii tihedalt seotud, et nad mõjutavat viimaste teadusuuringute järgi isegi meie kesknärvisüsteemi ja aju-meie tuju, veresuhkru stabiilsust ja jõudlust igapäeva eluga hakkama saamisel. Näiteks stress, depressioon, keskendumisraskused ja ärevushäired olevat kõik seotud häirunud seedesüsteemiga. Pole siis ime, kui öeldakse, et tervis ja heaolu sõltub meie soolestiku seisukorrast.

Probiootilised toidud

Oma sooletegevust saame aga ise positiivselt toetada süües probiootilisi toite. Oluline on seejuures tähele panna, et toidud, mida sa valid, ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna see hävitab enamiku mikroorganismidest, mis annavad probiootilistele toitudele nende toime. Hapendatud toitudel ostmisel tuleks eelistada usaldusväärset allikat, kuna ebaõigeid meetodeid kasutades võib sinna tekkida kahjulikke baktereid või mikroorganisme.
Parimad probiootilised toidud on jogurt, keefir, hapukapsad, hapendatud kurgid ja seened, teatud tüüpi vetikad nagu spirulina ja klorella, tume šokolaad, miso, tempeh e. fermenteeritud sojatoode, natto e. fermenteeritud sojaoad, kimchi, mis on aasiapärane vürtsikas hapukapsas ja kombucha, mis on mustast ja rohelisest teest valmistatud fermenteeritud jook.

Probiootikumid purgist

Kuna puhast ja naturaalset pastoriseerimata piimast valmistatud hapupiima või keefiri on tihtipeale raske leida, siis alternatiivseks võimaluseks on manustada inimspetsiifilisi probiootilisi piimahappebaktereid purgist, et tõsta kasulike bakterite osakaalu soolestiku mikroflooras. Seda tasuks kaaluda ka juhul, kui läbi on tehtud antibiootikumikuur või vaevab mõni pikemat aega kestnud tervisemure (näiteks seedehäired, kandida, kõrge kolesteroolitase, ekseemid, allergiad). Sellisel juhul ei pruugi olla kasu üksnes hapendatud toitude söömisest, kuna sõltuvalt säilitamisest ja töötlemise astmest ei pruugi toitudes olla piisaval hulgal elujõulisi baktereid.
Kuigi soolestikus leidub sadu bakteritüvesid, on oluline, et probiootikum sisaldaks just neid tüvesid, mis sobiksid omavahel ja suudaksid soolestikku jõudes teiste bakteritega koos toimida. Kõige paremad on inimeselt saadud bakteritüved e. inimspetsiifilised piimhappebakterid, mille efektiivsus on teadusuuringutega tõestatud.
Piimhappebaktereid tuntakse kui inimesele ohutuid baktereid st. mitte kunagi pole täheldatud nende hulgas ühtegi infektsiooni põhjustajat. Vastupidi, nende positiivset toimet inimese tervisele on tõestatud juba esimeste piimhappebakterite isoleerimise järel 1845 aastal.

Probiootikumid, milliseid tarbida?

Ecoshi probiootikumide seeria algab nii beebidest ja lõpeb seenioridega. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Probiootikum

Kas sellest postitusest oli abi?
Anna teada, kas artiklist oli kasu. Ainult nii saame me ennast parandada.
Jah10
Ei4
Sulge menüü
×
×

Ostukorv