PROBIOOTIKUMID e. PIIMHAPPEBAKTERID

VĂ”ib olla on keeruline mĂ”ista, et bakterid meie organismis vĂ”ivad olla head vĂ”i lausa eluliselt olulised. Aga nii see on! Suurele hulgale bakteritele on koduks meie soolestik tĂ€itmas vĂ€ga mitmekĂŒlgset ja elutĂ€htsat rolli. Neid baktereid nimetatakse probiootikumideks, mis tuleneb sĂ”nast „pro-“ e. „poolt“ ning „-bio“ „elu“ ehk „elu poolt“ vastandina „antibio-le“ e. „elu vastu“. Probiootikumid, nende all mĂ”eldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, nĂ€iteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul on laialdased uuringud nĂ€idanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel.

Inimese mikrobioom e. mikrofloora on mikroskoopiline kosmos, kuhu kuuluvad tuhanded bakterite, viiruste ja muude mikroobide liigid. Bakterid elavad meie soolestikus, suus, nahal, ninas ja muudel pindadel ning on ĂŒks kĂ”ige kiiremini arenevaid ja revolutsioonilisemaid uurimisvaldkondi tĂ€napĂ€eval.

Probiootikumid ja nende tĂŒved

Probiootikumid jagunevad peamiselt kaheks bakterite liigiks, millest uuritumad on laktobatsillid ja bifidobakterid. Need  omakorda jagunevad erinevateks tĂŒvedeks:

  • Laktobakterite tĂŒved: Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus fermentum, Lactobacillus plantarum, Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus paracasei, Lactobacillus gasseri, Lactobacillus reuteri, Lactobacillus salivarus, Lactobacillus helveticus, Lactobacillius bulgaricus.
  • Bifidobakterite tĂŒved: Bifidobacterium bifidum, Bifidobacterium longum, Bifidobacterium infantis, Bifidobacterium lactis, Bifidobacterium breve, Bifidobacterium adolescentis.
  • Streptococcus thermophilus.

Seedetrakt kui omaette tiheda elutegevusega maailm

Inimese seedekulgla on kuni 10 meetrit pikk, millest soolestik umbes 6-9 meetrit pikk, massiga ligikaudu 2 kg. Iga selle ruutsentimeeter on tihedalt asustatud bakterite, viiruste, seente ja arhebakterite sadade liikide poolt, keda kokku on umbes 100 triljonit. Peamiselt une ajal tegelevad bakterid organismis paljunemise, toidu pĂ€rast vĂ”itlemise, toidu seedimise, toksiinide lagundamise ja kĂ”rvalsaaduste nagu vitamiinide, mineraalide, valkude, rasvade, antioksĂŒdantide ja pĂ”letikuvastaste ainete eraldamisega verre, et toita ja kaitsta peremeesorganismi. Need sĂ”bralikud bakterid lagundavad nt suhkruid, tĂ€rklist ja sĂŒsivesikuid toitaineteks, et keha saaks neid kergesti omastada ja energiaks muuta. Loe siit lĂ€hemalt, milline on soolestiku mikrofloora ja piimhappebakterite roll organismis.

Teadlased on avastanud, et need mikroorganismid, keda kunagi peeti haigustekitajateks, keda oli vaja steriliseerijate ja antibiootikumidega rĂŒnnata, tĂ€idavad tegelikult meie jaoks ĂŒlimalt elutĂ€htsaid ĂŒlesandeid. Üks olulisemaid tĂ”demusi on see, et kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus (peen ja jĂ€mesooles) ning just bakterid on need, kes kaitsevad meie immuunsĂŒsteemi, luues esimese kaitseliini kahjulike bakterite nagu nt E. coli bacteria, C. difficile symptom, Helicobacter Pylori ja teiste patogeensete mikroorganismide invasiooni vastu. Lagundades ja viies organismist vĂ€lja toksiine, kantserogeene, allergeene, soolasid ja raskemetalle takistades sellega erinevate haiguste tekkimisi. Bakterid, soolestik ja kogu organism olevat tervikuna omavahel nii tihedalt seotud, et nad mĂ”jutavat viimaste teadusuuringute jĂ€rgi isegi meie kesknĂ€rvisĂŒsteemi ja aju-meie tuju, veresuhkru stabiilsust ja jĂ”udlust igapĂ€eva eluga hakkama saamisel. NĂ€iteks stress, depressioon, keskendumisraskused ja Ă€revushĂ€ired olevat kĂ”ik seotud hĂ€irunud seedesĂŒsteemiga. Pole siis ime, kui öeldakse, et tervis ja heaolu sĂ”ltub meie soolestiku seisukorrast.

Probiootilised toidud

Oma sooletegevust saame aga ise positiivselt toetada sĂŒĂŒes probiootilisi toite. Oluline on seejuures tĂ€hele panna, et toidud, mida sa valid, ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna see hĂ€vitab enamiku mikroorganismidest, mis annavad probiootilistele toitudele nende toime. Hapendatud toitudel ostmisel tuleks eelistada usaldusvÀÀrset allikat, kuna ebaĂ”igeid meetodeid kasutades vĂ”ib sinna tekkida kahjulikke baktereid vĂ”i mikroorganisme.
Parimad probiootilised toidud on jogurt, keefir, hapukapsad, hapendatud kurgid ja seened, teatud tĂŒĂŒpi vetikad nagu spirulina ja klorella, tume ĆĄokolaad, miso, tempeh e. fermenteeritud sojatoode, natto e. fermenteeritud sojaoad, kimchi, mis on aasiapĂ€rane vĂŒrtsikas hapukapsas ja kombucha, mis on mustast ja rohelisest teest valmistatud fermenteeritud jook.

Probiootikumid purgist

Kuna puhast ja naturaalset pastoriseerimata piimast valmistatud hapupiima vĂ”i keefiri on tihtipeale raske leida, siis alternatiivseks vĂ”imaluseks on manustada inimspetsiifilisi probiootilisi piimahappebaktereid purgist, et tĂ”sta kasulike bakterite osakaalu soolestiku mikroflooras. Seda tasuks kaaluda ka juhul, kui lĂ€bi on tehtud antibiootikumikuur vĂ”i vaevab mĂ”ni pikemat aega kestnud tervisemure (nĂ€iteks seedehĂ€ired, kandida, kĂ”rge kolesteroolitase, ekseemid, allergiad). Sellisel juhul ei pruugi olla kasu ĂŒksnes hapendatud toitude söömisest, kuna sĂ”ltuvalt sĂ€ilitamisest ja töötlemise astmest ei pruugi toitudes olla piisaval hulgal elujĂ”ulisi baktereid.
Kuigi soolestikus leidub sadu bakteritĂŒvesid, on oluline, et probiootikum sisaldaks just neid tĂŒvesid, mis sobiksid omavahel ja suudaksid soolestikku jĂ”udes teiste bakteritega koos toimida. KĂ”ige paremad on inimeselt saadud bakteritĂŒved e. inimspetsiifilised piimhappebakterid, mille efektiivsus on teadusuuringutega tĂ”estatud.
Piimhappebaktereid tuntakse kui inimesele ohutuid baktereid st. mitte kunagi pole tĂ€heldatud nende hulgas ĂŒhtegi infektsiooni pĂ”hjustajat. Vastupidi, nende positiivset toimet inimese tervisele on tĂ”estatud juba esimeste piimhappebakterite isoleerimise jĂ€rel 1845 aastal.

Probiootikumid, milliseid tarbida?

Ecoshi probiootikumide seeria algab nii beebidest ja lÔpeb seenioridega. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Probiootikum

Was this post helpful?

×

Ostukorv