PIIMHAPPEBAKTERID – millised on piimhappebakterite tuntuimad liigid ja miks neid meile vaja on

Piimhappebakterid on elusad mikroorganismid. Need on sinu seedesüsteemis loomulikult esinevad bakterid mida saab omastada ka hapendatud toidust või toidulisanditest. 

Inimese mikrobioom, mida nimetatakse ka mikroflooraks ja mikrobiootaks, on mikroskoopiline ruum, mis sisaldab tuhandeid baktereid, viiruseid ja muid mikroobe. Sinu seedetraktis elab rohkem mikroorganisme kui elab inimesi maal. Mõned neist mikroorganismidest on head ning vajalikud kehas tasakaalu säilitamiseks, teised aga jälle patogeensed ja kahjulikud. 

Need head mikroorganismid ehk piimhappebakterid takistavad halbadel bakteritel end sinu seedetraktis sisse seadmast ja seal kahju tekitamast. Nii moodustavadki head bakterid sinu kaitseks justkui kaitseliini. Sinu enda isikliku armee!

Üldlevinud arvamuse kohaselt on piimhappebakterid seotud peamiselt seedimise ja soolestiku tervisega. Siiski, üha rohkem uuringuid näitavad, et bakterite tasakaal või tasakaalutus sinu seedesüsteemis võib olla seotud ka sinu üldise tervise, teatud seisundite ning lausa meeleolumuutuste ja vaimse tervisega.

Siin loos toomegi ära ülevaate erinevatest piimhappebakterite liikidest ning vastused teistele piimhappebakterite tarbimisega seotud küsimustele (2, 74).

Piimhappebakterid (varem nimetatud ka kui probiootikumid) 

Võib olla keeruline mõista, et osad bakterid meie organismis ei ole mitte ainult head – vaid lausa eluliselt olulised. Aga nii see on! Meie soolestikku oma koduks pidavad bakterid on täitmas vägagi mitmekülgset ja elutähtsat rolli. 

Piimhappebaktereid nimetati varem ka probiootikumideks, mis tuleneb sõnast „pro-“ e. „poolt“ ning „-bio“ „elu“ ehk „elu poolt“ vastandina „antibio-le“ e. „elu vastu“. 

Probiootikumide all mõeldigi enamasti piimhappebaktereid ehk piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mis esinevad inimese soolestikus ka loomulikult.

Inimese mikrobioom e. mikrofloora on mikroskoopiline kosmos, kuhu kuuluvad tuhanded bakterite, viiruste ja muude mikroobide liigid. Bakterid elavad meie soolestikus, suus, nahal, ninas ja mujalgi ning bakterioloogia on tänapäeval üks kõige kiiremini arenevamaid ja revolutsioonilisemaid uurimisvaldkondi.

Seedetrakt kui omaette tiheda elutegevusega maailm

Inimese seedekulgla on kuni 10 meetrit pikk, millest soolestik – kaaludes ligikaudu 2 kg, moodustab umbes 6-9 meetrit. Iga selle ruutsentimeeter on tihedalt asustatud bakterite, viiruste, seente ja arhebakterite sadade liikide poolt, keda on kokku umbes 100 triljonit. 

Peamiselt une ajal tegelevad bakterid organismis paljunemise, toidu pärast võitlemise, toidu seedimise, toksiinide lagundamise ja kõrvalsaaduste nagu vitamiinide, mineraalide, valkude, rasvade, antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete eraldamisega verre. Kõike seda selleks, et toita ja kaitsta peremeesorganismi. Need sõbralikud bakterid lagundavad nt suhkruid, tärklist ja süsivesikuid toitaineteks, et keha saaks neid kergesti omastada ja energiaks muuta. 

Teadlased on avastanud, et need mikroorganismid, keda kunagi peeti haigustekitajateks ja keda oli vaja steriliseerijate ning antibiootikumidega rünnata, täidavad tegelikult meie jaoks ülimalt elutähtsaid ülesandeid.

Üks olulisemaid tõdemusi on see, et kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus (peen ja jämesooles) ning just bakterid on need, kes kaitsevad meie immuunsüsteemi, luues esimese kaitseliini kahjulike bakterite nagu nt E. coli bacteria, C. difficile, Helicobacter Pylori ja teiste patogeensete mikroorganismide invasiooni vastu. 

Lagundades ja viies organismist välja toksiine, kantserogeene, allergeene, soolasid ja raskemetalle takistatatakse sellega erinevate terviseprobleemide tekkimisi. Bakterid, soolestik ja kogu organism olevat tervikuna omavahel nii tihedalt seotud, et viimaste teadusuuringute järgi mõjutavad need tillukesed olendid isegi meie kesknärvisüsteemi ja aju, meie tuju, veresuhkru stabiilsust ja jõudlust igapäeva eluga hakkama saamisel. 

Näiteks stress, depressioon, keskendumisraskused ja ärevushäired olevat kõik seotud häirunud seedesüsteemiga. Pole siis ime, kui öeldakse, et tervis ja heaolu sõltub meie soolestiku seisukorrast.

Millised on piimhappebakterite peamised liigid?

Mitmesuguste seedimisega seotud hädade puhul soovitatakse inimestele osta soolestiku töö tõhustamiseks elavaid organisme e. piimhappebaktereid. Loeme pakenditelt erinevate võõrapäraste nimetustega bakterite nimesid, mis tihtipeale meile midagi ei ütle. 

Eesti keeles on piimhappebakterite erinevate liikide kohta äärmiselt vähe infot ja seetõttu toomegi siinkohal ära mõned faktid enim uuritud ja tuntumate piimhappebakterite kohta.

Piimhappebakterite perekonnad on Lactococcus, Leuconostoc, Streptococcus, Pediococcus, Lactobacillus, Bifidobacterium, Enterococcus, Vagococcus, Aerococcus, Tetragenecoccus ja Carnobacterium (88).

Enim kasutatud ja uuritud bakterid on piimhappebakterite Lactobacillus ja Bifidobacterium liigid (heade bakterite hulka kuuluvad ka laktokokid, mõned enterokokid ja mõned streptokokid). Bifidobakter ei ole traditsiooniline piimhappebakter. Kuid bakteril on omadused, mis kattuvad piimhappebakterite omadustega ning nad toodavad piimhapet. 

Piimhappebakterite peamised perekonnad ja liigid:

• Lactobacillus liigid – enam kui sajast Lactobacillus liigist kasutatakse tavaliselt probiootikumidena järgmiseid liike: Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus fermentum, Lactobacillus plantarum, Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus paracasei, Lactobacillus gasseri, Lactobacillus reuteri, Lactobacillus salivarus, Lactobacillus helveticus, Lactobacillius bulgaricus.
• Bifidobakterium liigid – probiootikumideks tunnistatud 30 liigi hulgas on: Bifidobacterium bifidum, Bifidobacterium longum, Bifidobacterium infantis, Bifidobacterium lactis, Bifidobacterium breve, Bifidobacterium adolescentis.
• Streptococcus thermophilus.

I. Piimhappebakterite perekond – laktobakterid (Lactobacillus)

Kõige olulisemad ja valdavamad bakterid, mis resideeruvad peamiselt inimese peensooles on laktobakterid (Lactobacillus). Lactobacillus on gram-positiivsete fakultatiivsete anaeroobsete pulgakujuliste bakterite perekond. 

See piimhappebakterite grupp vastutab laktaasi tootmise eest. Laktaas on ensüüm, mis lagundab süsivesikuid nt laktoosi (piimasuhkrut) ja teisi suhkruid piimhappeks. 

Laktobaktereid on kõige rohkem just hapupiimatoodetes nagu hapupiimas ja värskes ilma konservantideta keefiris, mida soovitakse regulaarselt tarvitada üks klaasitäis päevas. Laktobakterid mängivad olulist rolli ka bifidobakterite paljunemiseks soodsa keskkonna loomisel.

Kuidas eristatakse gram-positiivseid gram-negatiivsetest bakteritest? 

Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G (+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurides aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist. Grami meetodil lisatakse pärast kristallvioleti kasutamist kontrastvärvus tavaliselt safraniin, mistõttu kõik grampositiivsed bakterid värvuvad violetseks või tumesiniseks.

Piimhappebakterite perekonna Lactobacilluse tuntuimad liigid

Piimhappebakterid: liik Lactobacillus acidophilus

Lactobacillus acidophilus on üks olulisemaid tüvesid Lactobacillus piimhappebakterite grupis. See bakter koloniseerub kõige tihedamini just peensoole sooleseinal. Lactobacillus acidophilus sisaldub enamik piimhappebakterite kompleksides, mida kasutatakse seedesüsteemis piimhappebakterite varude täiendamiseks. 

Piimhappebakterid: liik Lactobacillus fermentum

See piimhappebakteri tüvi, mida leidub probiootilistes toitudes nagu juuretis ja kimchi, toodab kahte võimast superoksiidi e. antioksüdanti nagu dismutaasi ja glutatiooni (81).

Piimhappebakterid: liik Lactobacillus plantarum

L. plantarum on tuntud oma võime poolest toota vesinikperoksiidi. Keha kasutab vesinikperoksiidi kui kaitset tarbitud toidust tulenevate bakterite ja teiste  mikroorganismide vastu (81).

Lactobacillus plantarum sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Lactobacillus rhamnosus

L. rhamnosus on maailmas üks enim uuritud laktobakterite liike, mille soodsalt mõjutavaid omadusi on tänaseks uuritud rohkem kui 260 kliinilises uuringus. See probiootiline liik on tuntud oma võime poolest seedetrakti läbimisel ellu jääda.

Lactobacillus rhamnosus sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Lactobacillus paracasei

L. paracasei, mis kuulub L. casei gruppi on üks tugev liik, mida leidub peamiselt peensooles. Tarbides koos piimavalguga (mis tõstab vastupanuvõimet maohappele) võib antud bakter koloniseeruda ka jämesooles.

Ka L.casei bakterid kuuluvad Ecoshi piimhappebakterite kompleksi EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Lactobacillus gasseri

L. gasseri on piimhappebakterite liikide seas suhteliselt uus bakter. Valdavalt on seda liiki uuritud just seoses seedetrakti tervise, kõhulahtisuse ja vaginaalse mikroflooraga. Näiteks naistel, kes tunnevad tupes ebamugavustunnet on täheldatud tavalisest madalamat L. gasseri kolonisatsiooni kui terve vaginaalse e. tupe mikroflooraga naistel (81).

Piimhappebakterid: liik Lactobacillus reuteri

L. reuteri bakterid asuvad nii sooles kui ka suuõõnes. Uuritud on seda bakterit enim seoses seedetrakti, suu mikrofloora- ning immuunsüsteemiga.

Lactobacillus reuteri sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Lactobacillus salivarus

Kuna L. salivarius on võimeline kasvama kehvemates tingimustes kui teised piimhappebakterid (sealhulgas kõrge soolasisaldusega kasvukeskkonnas ning koos või ilma hapnikuta), siis on see mõnevõrra unikaalne bakter. Lactobacillus salivariust leidub jämesooles, peensooles, vagiinas ja suus. Et hoida inimese organism terve ja toimiv toodab L. salivarus ise vajalikke antibiootilisi aineid. Need antibiootikumid on konkreetselt suunatud patogeensete bakterite sissetungi vastu. 

Samuti toodab L. salivarius piimhapet, mis loob mittesobiva keskkonna halbadele bakteritele ja ideaalse keskkonna vajalikele piimhappebakteritele. Võrreldes teiste piimhappebakterite tüvedega kasvab L. salivarus väga kiiresti. Tänu sellele tõrjub ta kiiresti välja ka halvad bakterid. Lactobacillus salivaruse tarbimise kõrvalmõjud on tavaliselt leebed  nagu kerge lööve või ajutine seedehäire (81).

Lactobacillus salivarius sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Lactobacillus helveticus

Lactobacillus helveticuse puhul on üks huvitavamaid asjaolusid fakt, et seda bakterit kasutatakse Šveitsis laialdaselt juustu tootmisel (81).

Ka L. helveticus sisaldub Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Lactobacillius bulgaricus

L. bulgaricus oli üks esimesi probiootilisi tüvesid, mis uurimise alla võeti. Ilja Mechnikov, Vene Nobeli preemia laureaat, eraldas esmakordselt 1882 aastal kääritatud hapupiimast Lactobacillus bulgaricuse bakteri, kui ta avastas, et Balkani rahva pikaealisus tulenes hapendatud toitude (kääritatud hapupiim, keefir, hapukapsas jne) söömisest. 

L. bulgaricus bakterist võib olla abi neile, kel on laktoositalumatus ja puudub seedesüsteemis ensüüm, mis aitab murda laktoosi lihtsamaks suhkruks (81).

II. Piimhappebakterite perekond – bifidobakterid (Bifidobacterium)

Bifidobakterid on gram-positiivsete anaeroobsete hargnenud pulgakujuliste bakterite perekond. Miljardid bifidobakterid asuvad peamiselt just jämesoole e. käärsoole seintel. Hõivates tihedalt sealse keskkonna, on kahjulikel bakteritel ja muudel patogeensetel mikroorganismidel (sealhulgas pärmseentel) end sinu soolestikus kehtestada. Bifidobakterid moodustavad suurima bakterite grupi imikute soolestikus, täiskasvanutel on nad suuruselt alles 3. või 4. grupp ning nende osakaal väheneb vananedes veelgi. 

Sarnaselt laktobakeritele toodavad piim- ja äädikhapet ka bifidobaterid.

Piimhape soolestikus aitab hoida jämesoole pH tasakaalus pärssides sedasi halvaloomuliste bakterite kasvu ning soodustades sellega omakorda kasulike bakterite kasvu. Madal pH keskkond on vajalik ka selleks, et aidata mineraalidel nagu kaltsium, vask, magneesium, raud ja tsink verre imenduda. 

Uuringud on näidanud, et vanuse, stressi ja ebaõige toitumise tõttu hakkab bifidobakterite hulk organismis vähenema. Tähtsamateks bifidobakterite tüvedeks on B. lactis, B. bifidum, B. longum, B. infantis ja B. breve (81).

Piimhappebakterite perekonna Bifidobacterium tuntuimad liigid

Piimhappebakterid: liik Bifidobacterium bifidum

See liik hõivab esimeste seas imikute sooleseinad ja jätkab nii kogu elu olles üks peamisi bakterite rühmi terve jämesoole mikroflooras. Bifidobacterium bifidumi võib leiduda ka peensooles. Kinnitudes soole limaskestale paremini kui patogeensete bakterite tüved ja hõivates sinu soolestiku mikrofloora on soovimatutel bakteritel, seentel ja pärmil keerulisem sinu soolestikus võimule pääseda (81).

Bifidobacterium bifidum sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Bifidobacterium longum

B. longum on üks kõige tavalisemaid seedetraktist leitud bifidobaktereid. Selle bakteri mõju on uuritud immuunsüsteemile ja ka seoses süsivesikute lagundamise ning soolestikus leiduvate toksiinide (metalsete mineraalide nt vase ja söövitavate vabade radikaalide) elimineerimisega (81).

Bifidobacterium longum sisaldub Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Bifidobacterium infantis

See liik on piimhappebakterite seas suurima koloonia tihedusega just beebidel. B. infantis bakterite kogus väheneb eaga, ent jääb jätkuvalt oluliseks bakteriks meie mikroflooras. Uuritud on teda enim just seoses puhituse ja roojamise raskuste vähendamisega (81).

Bifidobacterium infatis sisaldub Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Bifidobacterium lactis

Bifidobacterium animalis/lactis on üks enim uuritud bakteri liikidest keda elab soolestikus ja käärsooles vägagi suurel hulgal. Bifidobacterium lactis bakterikultuuri kasutatakse laialdaselt ka juustu, kohupiima ja või valmistamisel.

Bifidobacterium lactis sisaldub Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Bifidobacterium breve

Piimhappebakter B. brevis/breve on samuti teadlaste huvioribiidis olnud vägagi mitmetes uuringutes. Bifidobakterite allikad on kõik kääritatud toidud, eriti aga keefir, juuretisega leib, hapukapsas, kimchi ja muud kääritatud köögiviljad.

Bifidobacterium breve sisaldub Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleksis EcoBiotic.

Piimhappebakterid: liik Bifidobacterium adolescentis

Bifidobacterium adolescentis on iga terve inimese soolestiku loomulik koostisosa ja hõivab soolestiku koheselt pärast sündi. Nende populatsioon soolestikus säilib suhteliselt stabiilsena ka kuni hilise täiskasvanueani. B. adolescentise vähenemist põhjustavad sellised tegurid nagu ebatervislik toitumine, stress ja antibiootikumide tarvitamine. 

B. adolescentis tüve eraldas esmakordselt rinnapiimatoidul oleva vastsündinu väljaheitest Tissier 1899 aastal. Tema oli ka esimene, kes bifidobakterid imikute kõhulahtisuse korral kasutas, andes neile suukaudselt suurtes kogustes bifidobakterid. Alates sellest ajast on piimhappebakterite olemasolu soolestikus seostatud terve mikroflooraga.

III. Piimhappebakterite perekond – Streptococcus

Piimhappebakterid: liik Streptococcus thermophilus

Streptococcus thermophilus on väga võimas piimhappebakter, mida on samuti palju uuritud ja mis toodab laktaasi, mis aitab piimasukrut e. laktoosi lõhustada. See liik asub peamiselt käärsooles. S. thermophilust kasutatakse ka juustu ja jogurti valmistamisel.

Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega piimhappebakterite kompleks EcoBiotic aitab täiendada soolestiku mikrofloora piimhappebakterite varusid ja sisaldab rikkalikult piimhappebaktereid nagu: Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus plantarum, Lactobacillus reuteri, Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus casei, Lactobacillus salivarius, Lactobacillus helveticus, Bifidobacterium bifidum, Bifidobacterium lactis, Bifidobacterium breve, Bifidobacterium longum, Bifidobacterium infantis.

Piimhappebakterite kohta enim küsitud küsimused

1. Kas piimhappebaktereid saab ka toidust?

Jah, piimhappebaktereid leidub ka toidus ja teatud toitude söömisega saad oma tervist ja soolestiku tööd positiivselt toetada. Oluline on seejuures tähele panna, et toidud, mida sa valid, ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna see hävitab enamiku mikroorganismidest, mis annavad probiootilistele toitudele nende toime. 

Siiski, hapendatud toidu ostmisel võiksid eelistada usaldusväärset tootjat, kuna valede meetodite kasutamine võib põhjustada kahjulike bakterite või mikroorganismide moodustumist. 

Piimhappebakterid toidust – 18 parimat piimhappebakteritest rikkalikku toiduainet on:

1. Jogurt.
2. Keefir.
3. Kookoskeefir.
4. Veekeefir.
5. Pett.
6. Toorpiim – näiteks toores lehmapiim, kitsepiim või lambapiim. Kitsepiimast, lambapiimast ja A2 piimast valmistatud juustudes on eriti palju probiootikume, sealhulgas thermophillus, bifidus, bulgaricus ja acidophilus.
7. Hapukapsas.
8. Õunaäädikas.
9. Hapukurgid ja muud hapendatud toidud.
10. Teatud tüüpi vetikad nagu spirulina ja klorella.
11. Tume šokolaad.
12. Osad juustud, näiteks gouda, mozzarella, cheddar ja kodujuust, sest head bakterid elavad nendes juustudes vananemisprotsessi üle.
13. Miso.
14. Tempeh (fermenteeritud sojatoode).
15. Natto (kääritatud sojaoad).
16. Kimchi (Aasia vürtsikas hapukapsas).
17. Kombucha (mustast ja rohelisest teest valmistatud kääritatud jook).
18. Kvass (iidsetest aegadest Ida-Euroopas levinud kääritatud jook, mida valmistatakse traditsiooniliselt rukki või odra kääritamisel).

2. Kas piimhappebakterid hävivad kuumutamisel?

Jah, on oluline ära märkida, et valitud toiduaineid ei tohiks eelnevalt pastöriseerida, kuna see hävitab suurema osa soovitud mikroorganismidest.

3. Kui söön vähe piimhappebaktereid sisaldavaid toite, siis milliseid piimhappebaktereid ja millal juurde tarbida?

• Kuna puhast ja naturaalset pastoriseerimata piimast valmistatud hapupiima või keefiri on tihtipeale raske leida, siis alternatiivseks võimaluseks on manustada inimspetsiifilisi piimahappebaktereid purgist, et tõsta soovitud bakterite osakaalu soolestiku mikroflooras. 
• Kuna piimhappebakterite eelised sõltuvad konkreetsest tüvest, ei pruugi kõik liigid tingimata sinu jaoks igas olukorras kasulikud olla. Seetõttu võiksid enne valiku tegemist ja piimhappebakterite toidulisandite tarbimist pidada nõu oma perearstiga või tutvuda hoolikamalt siinses artiklis toodud viidetega.
• Võiksid kindlasti kaaluda piimhappebakterite tarbimist, kui oled manustanud antibiootikume (kuna antibiootikumid hävitavad nii halvad kui ka head bakterid) või, kui sul on muu pikaajaline terviseprobleem (näiteks seedehäired, kandidoos, kõrge kolesteroolitase, allergiad).

Just terviseprobleemide korral ei pruugigi olla piisav manustada piimhappebaktereid ainult toidu kaudu (seda enam, et puhtast ja looduslikust pastöriseerimata piimast valmistatud hapupiima või keefirit on sageli raske leida), kuna sõltuvalt säilitamisest ja töötlemise kvaliteedist ei pruugi toidus sisalduda piisavas koguses elujõulisi baktereid.

• Kui tarbid toidulisandeid, veendu, et toode sisaldab ka tegelikult etiketil märgitud baktereid. Kuna enamik piimhappebaktereid müüakse toidulisanditena, ei läbi need testimis- ja heakskiitmisprotsessi, mida ravimid teevad. Seega, kuna tootjad ise vastutavad selle eest, et tooted oleksid enne turustamist ohutud ja etiketil esitatud väited vastaksid tõele – on ülimalt tähtis valida oma piimhappebakterid usaldusväärselt tootjalt.
• Vastavalt vanusele on soolestiku mikrofloora erinev ja ka vajadus piimhappebakterite järele võib sellest tulenevalt olla erinev. Seepärast on Ecoshi valikus müügil sobivad piimhappebakterid igale vanusele ja igaks olukorraks.
  • Bacillus Subtilis Plus on samuti üks inimese seedetraktis esinev batsillide perekonda kuuluv bakter. Tootele lisatud kiudaineterikkad prebiootilised taimed nagu moringa ja võilillejuur rikastavad ainevahetussüsteemi vajalike toitainetega, toetavad organismi vastupanuvõimet ja on kõrge toiteväärtusega. Võilillejuured toetavad lisaks seedetrakti ja maksa tööd.
  • Ecobiotic kaheteistkümne erineva inimspetsiifilise piimhappebakteri tüvega sisaldab rikkalikult erinevaid piimhappebaktereid nagu Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus plantarum, Lactobacillus reuteri, Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus casei, Lactobacillus salivarius, Lactobacillus helveticus, Bifidobacterium bifidum, Bifidobacterium lactis, Bifidobacterium breve, Bifidobacterium longum ning Bifidobacterium infantis – ja aitab seeläbi täiendada sinu soolestiku mikrofloora varusid.
  • EcoBiotic Baby Formula on piimhappebakterite kompleks imikutele ja sisaldab samuti rikkalikult inimspetsiifilisi piimhappebakterid.
  • EcoBiotic Junior Formula on aga mõeldud noorukitele ja sisaldab inimspetsiifilisi piimhappebakterid, mis sobivad enim täiendamaks just noorukite mikrofloora varusid.
  • EcoBiotic Adult Formula täiskasvanutele sisaldab inimspetsiifilisi piimhappebakterid, mis täiendavad tõhusalt keskealiste soolestiku mikrofloorat.
  • EcoBiotic Senior Formula eakatele sisaldab inimspetsiifilisi piimhappebakterid, mis täiendavad tõhusalt eakate soolestiku mikrofloorat.
• Kuigi soolestikus leidub sadu bakteritüvesid, on oluline, et piimhappebakterite kompleks sisaldaks just neid tüvesid, mis sobiksid omavahel ja suudaksid soolestikku jõudes koos toimida ka teiste bakteritega.

Kõige paremad on inimeselt saadud bakteritüved e. inimspetsiifilised piimhappebakterid, mille efektiivsus on teadusuuringutega tõestatud.

• Piimhappebaktereid tuntakse kui inimesele ohutuid baktereid st. mitte kunagi pole täheldatud nende hulgas ühtegi infektsiooni põhjustajat. Vastupidi, nende positiivset toimet inimese tervisele on tõestatud juba esimeste piimhappebakterite isoleerimise järel 1845 aastal.
• On tähtis, et toode sisaldaks toimimiseks piisavalt baktereid. Bakterite mõõtühikuks on CFU – ehk kolooniaid moodustav ühik.
• Samuti on oluline, et bakterid suudaksid ellu jääda piisavalt kauaks, et soolestikuni jõuda.
• Kliinilistes uuringutes kasutatud piimhappebakterite, poodides müüdavate toitude (jogurtid, hapendatud toiduained jne) ja toidulisandite vahel võib olla suur erinevus (70, 71).

4. Piimhappebakterite kõrvaltoimed – kas piimhappebakterid on ohutud?

Kuna piimhappebakterid eksisteerivad kehas juba niigi, siis üldjuhul on nende lisaks tarbimine ohutu. Siiski võivad need teatud olukordades ka kõrvalmõjusid põhjustada.

Piimhappebakterite tarbimise kõrvaltoimed aga tähendavad üldjuhul tegelikult hoopis seda, et nad on elus ja tööle hakanud! Seega, eeldades, et kõrvaltoime mõju on suhteliselt väike ja nähud ei kesta üle 14 päeva, on põhjust nende kõrvaltoimete üle pigem rõõmustada.

• Ajutised reaktsioonid nagu kerge puhitus, kõhulahtisus või -kinnisus annavad tunnistust sellest, et kahjulikud bakterid asenduvad kasulikega, toimub sooletikust jääkainete väljutamine ja soole keskkonna parandamine ja paranemine. Samuti tuleb meeles pidada, et kuigi need kõrvaltoimed on ebameeldivad, on need tunduvalt kergemad võrreldes paljude ravimitest tulenevate kõrvaltoimetega.
• Kõhu- ja nahaprobleemid. Piimhappebakterid võivad eriti just esimestel päevadel peale tarbimise alustamist põhjustada kergeid kõhuprobleeme nagu gaase, puhitust, maoärritust, kõhulahtisust, kõhukinnisust, lööbeid või vinne. Need sümptomid kaovad tavaliselt pärast seda, kui keha on heade bakteritega juba harjunud.
• Teatud juhtudel infektsioonid ja muud probleemid. Kui sul on immuunsüsteemi probleem või mõni muu tõsine tervisemure, võib kõrvalnähtudeks olla suurem tõenäosus. Mõnes uuringus on probiootikumide tarvitamist seostatud infektsioonide ja muude kõrvaltoimetega. Kõige tõenäolisemalt tekib ebasoovitavaid kõrvalnähte inimestel, kellel on probleemid immuunsüsteemiga, kes on hiljuti läbinud operatsiooni või kes on kriitliselt haiged. Seega kui kahtlustad, et sul võib olla mõni neist probleemidest, konsulteeri enne probiootikumide tarbimist oma perearstiga (70, 71).

3 viisi, kuidas piimhappebakteritest tulenevaid kõrvaltoimeid vähendada

1. Annuse vähendamine

Üks võimalus vähendada kõrvaltoimeid on vähendada doosi ja manustada kahe kapsli asemel üks, kuni  keha harjub uute bakteritega. Kui keha on harjunud, saab annust taas suurendada. Piimhappebakterite liigtarbimine võib soolestikus liiga kiiret CFU e. bakteri kolooniate paljunemist põhjustada.

2. Vee tarbimine

Vesi peaks aitama kõrvaltoimeid vähendada. Kõik nimetatud kõrvaltoimed nagu kõhulahtisus, gaasid, puhitused, krambid, lööbed, vinnid annavad tunnistust sellest, et organismis on vähe vett ja keha ei tule soolestiku puhastuse ja jääkainete väljutamisega toime. Organism vajab keha puhastamiseks ilmtingimata vett. Vesi on parim detoksifitseerija.

3. Anna oma kehale aega kohaneda

Võttes probiootikume võib keha tappa suurel hulgal halbu baktereid asendades neid kasulikega. See võib aga kehale üsna suur šokk olla.  Anna kõrvaltoimete puhul kehal harjuda vähemalt kaks nädalat kuni need mööduvad. Kui kõrvaltoimed ei taandu on põhjust pöörduda arsti juurde.

5. Mida tähendavad piimhappebakterite nimed

Harvardi meditsiinikooli andmetel on rohkem kui 500 erinevat tüüpi bakterite liike. Iga piimhappebakter identifitseeritakse selle ainulaadse tüve järgi, millele antakse esmalt nimi selle perekonna, seejärel liigi ja seejärel tüve järgi (nt Lactobacillus casei W56). Perekonna mikroobidel on ühine geneetika, kuid igal liigil ja tüvel on erinevad geenid (87).

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Autorid: Agnes Laine ja Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Health benefits of taking probiotics – Harvard Health
2. 8 Health Benefits of Probiotics (healthline.com)
3. A randomized controlled trial to test the effect of multispecies probiotics on cognitive reactivity to sad mood – PubMed (nih.gov)
4. Effect of Probiotics on Central Nervous System Functions in Animals and Humans: PubMed (nih.gov)
5. The effects of probiotics on mental health and hypothalamic-pituitary-adrenal axis: PubMed (nih.gov)
6. Clinical and metabolic response to probiotic administration in patients with major depressive disorder: PubMed (nih.gov)
7. Cholesterol-lowering probiotics as potential biotherapeutics for metabolic diseases – PubMed (nih.gov)
8. The effect of a probiotic milk product on plasma cholesterol: PubMed (nih.gov)
9. Effect of probiotics on blood pressure: PubMed (nih.gov)
10. Long-term consumption of fermented dairy products over 6 months increases HDL cholesterol – PubMed (nih.gov)
11. Probiotics in the management of atopic eczema – PubMed (nih.gov)
12. Maternal probiotic supplementation during pregnancy and breast-feeding reduces the risk of eczema in the infant – PubMed (nih.gov)
13. The role of gut microbiome in the pathogenesis of psoriasis and the therapeutic effects of probiotics (nih.gov)
14. Probiotics for treating eczema (nih.gov)
15. The role of probiotic lactic acid bacteria and bifidobacteria in the prevention and treatment of inflammatory bowel disease and other related diseases: PubMed (nih.gov)
16. Maintaining remission of ulcerative colitis with the probiotic Escherichia coli Nissle 1917 is as effective as with standard mesalazine – PubMed (nih.gov)
17. The efficacy of probiotics in the treatment of irritable bowel syndrome: PubMed (nih.gov)
18. Probiotics for prevention of necrotizing enterocolitis in preterm infants – PubMed (nih.gov)
19. Live probiotics protect intestinal epithelial cells from the effects of infection with enteroinvasive Escherichia coli (EIEC) – PubMed (nih.gov)
20. Probiotics for preventing acute upper respiratory tract infections – PubMed (nih.gov)
21. Effect of long term consumption of probiotic milk on infections in children attending day care centres: double blind, randomised trial – PubMed (nih.gov)
22. Randomized, placebo-controlled phase 2 trial of a Lactobacillus crispatus probiotic given intravaginally for prevention of recurrent urinary tract infection – PubMed (nih.gov)
23. Effect of Lactobacillus rhamnosus CGMCC1.3724 supplementation on weight loss and maintenance in obese men and women – PubMed (nih.gov)
24. Effect of Lactobacillus gasseri SBT2055 in fermented milk on abdominal adiposity in adults in a randomised controlled trial – PubMed (nih.gov)
25. Beneficial metabolic effects of a probiotic via butyrate-induced GLP-1 hormone secretion – PubMed (nih.gov)
26. Probiotics and immune health (nih.gov)
27. Beneficial Effects of Probiotic Consumption on the Immune System – FullText – Annals of Nutrition and Metabolism 2019, Vol. 74, No. 2 – Karger Publishers
28. Probiotics for the prevention of pediatric antibiotic-associated diarrhea – PubMed (nih.gov)
29. Efficacy of probiotics in prevention of acute diarrhoea: PubMed (nih.gov)
30. Probiotics for treating acute infectious diarrhoea – PubMed (nih.gov)
31. Can prebiotics and probiotics improve therapeutic outcomes for undernourished individuals? (nih.gov)
32. Probiotics and Paraprobiotics in Viral Infection: Clinical Application and Effects on the Innate and Acquired Immune Systems (nih.gov)
33. Allergies? Probiotic combination may curb your symptoms, new study finds — ScienceDaily
34. Treatment of Allergic Rhinitis with Probiotics: An Alternative Approach (nih.gov)
35. Effect of Probiotics on Oral Candidiasis: A Systematic Review and Meta-Analysis (nih.gov)
36. 5 Benefits of Oral Probiotics (healthline.com)
37. A preliminary study of the effect of probiotic Streptococcus salivarius K12 on oral malodour parameters – PubMed (nih.gov)
38. Health effects of probiotics on the skin – PubMed (nih.gov)
39. Protection and Restitution of Gut Barrier by Probiotics: Nutritional and Clinical Implications (nih.gov)
40. Probiotics for Leaky Gut – Dr. Michael Ruscio, BCDNM, DC (drruscio.com)
41. Effectiveness of probiotics in irritable bowel syndrome: Updated systematic review with meta-analysis (nih.gov)
42. Probiotics for Crohn’s disease: Benefits and research (medicalnewstoday.com)
43. Probiotics for Crohn’s disease: what have we learned? (nih.gov)
44. Antioxidant properties of potentially probiotic bacteria: in vitro and in vivo activities – PubMed (nih.gov)
45. Are probiotics useful in the treatment of chronic idiopathic constipation in adults? A review of existing systematic reviews, meta-analyses, and recommendations (nih.gov)
46. Probiotics may ease constipation – Harvard Health Blog – Harvard Health Publishing
47. Probiotic Bacteria: A Promising Tool in Cancer Prevention and Therapy (nih.gov)
48. Probiotics and Cancer – Cancer Therapy Advisor
49. The effects of probiotics in lactose intolerance: A systematic review – PubMed (nih.gov)
50. Are probiotics useful in Helicobacter pylori eradication? (nih.gov)
51. Warding Off Recurrent Yeast and Bacterial Vaginal Infections: Lactoferrin and Lactobacilli (nih.gov)
52. Probiotics for prevention of recurrent vulvovaginal candidiasis: a review – PubMed (nih.gov)
53. Probiotics in Clostridium difficile Infection (nih.gov)
54. Probiotics for Prevention and Treatment of Clostridium difficile Infection – PubMed (nih.gov)
55. Effects of Probiotics on Cognitive Reactivity, Mood, and Sleep Quality (nih.gov)
56. The Latest on Sleep and Gut Health – Your Guide to Better Sleep (thesleepdoctor.com)
57. Role of Gut Microbiota in the Skeletal Response to PTH | The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism | Oxford Academic (oup.com)
58. The Potential of Probiotics as a Therapy for Osteoporosis (nih.gov)
59. Probiotics restore bowel flora and improve liver enzymes in human alcohol-induced liver injury: PubMed (nih.gov)
60. Evidence of the Anti-Inflammatory Effects of Probiotics and Synbiotics in Intestinal Chronic Diseases (nih.gov)
61. Even ‘dead,’ this probiotic may be effective against inflammation (medicalnewstoday.com)
62. Probiotics May Lower Inflammation and Treat Diseases | Live Science
63. The Surprising Benefits of Taking Probiotics for Teeth and Gum Health (unitedconcordia.com)
64. Use of Probiotics and Oral Health (nih.gov)
65. Microbiota and Probiotics in Health and HIV Infection (nih.gov)
66. The Role of Probiotics in HIV Patients With Immunological Non-Responder – ClinicalTrials.gov
67. Probiotics and Anti-inflammatory Processes in HIV Infection: From Benchside Research to Bedside – ScienceDirect
68. The effect of probiotics on CD4 counts among people living with HIV (researchgate.net)
69. Are Probiotics the Next Wonder Drug in HIV Care? – Infectious Disease Advisor
70. Probiotics – NHS (www.nhs.uk)
71. Probiotics: Risks and Benefits (webmd.com)
72. Probiotics – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
73. What are the different types of probiotics? (webmd.com)
74. What’s a Probiotic? – Probiotics DatabaseProbiotics Database (probioticsdb.com)
75. Võitlus vähkitekitava bakteri vastu on arvatust raskem | Teadus 3 minutiga | ERR
76. Your gut is the cornerstone of your immune system | Health24 (news24.com)
77. Vaccines, Blood & Biologics | FDA
78. probiotics review – Search Results – PubMed (nih.gov)
79. Gut microbiota is linked with age-associated inflammation – Gut Microbiota for Health
80. Probiotic Strains (probacto.com)
81. Best Probiotic Strains (Benefits & Side Effects) — Probiotics.org
82. Bifidobacterium breve: A Healthy Probiotic Strain (globalhealing.com)
83. Bifidobacterium adolescentis – microbewiki (kenyon.edu)
84. PROBIOTIC BIFIDOBACTERIUM ADOLESCENTIS STRAINS – CHR HANSEN AS (sumobrain.com)
85. Anti-proliferative effects of Bifidobacterium adolescentis SPM0212 extract on human colon cancer cell lines | BMC Cancer | Full Text (biomedcentral.com)
86. Bifidobacterium bifidum – Probiotics DatabaseProbiotics Database (probioticsdb.com)
87. What are Probiotics? | Probiotic Supplements, Foods, and Strains (omnibioticlife.com)
88. Lactic Acid Bacteria – an overview | ScienceDirect Topics
89. Streptococcus thermophilus – an overview | ScienceDirect Topics