Silmade tervis on Sinu tervise ja igapäevaelu väga oluline osa. Nägemise kaudu on võimalik tajuda ümbritsevat maailma. Silmadega näeme ja tajume teisi ning silmadega nähakse ja tajutakse ka meid – nagu sageli öeldakse, on silmad meie hinge aknad. Nad võivad olla tühjad ja elutud nagu poleks kedagi kodus, või selged, säravad ja täis elu. Neist võib peegelduda viha ja hirm või õrnus, usaldus ja uudishimu. Me ei näe mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psüühiliselt ja emotsionaalselt. Näha tähendab tajuda, tunda, mõista ja teada.
Närviimpulsside vahendusel liiguvad võrkkestal tekkivad kujutised ajju ja selge nägemine on seotud nii silmade kui ka närvisüsteemi tööga. Kui meile ei meeldi see, mida näeme, võime silmad sulgeda ja vaatamisest hoiduda. Nägemise muutuste taga on sageli geneetilised, keskkonnast või terviseseisunditest (nt diabeet) tingitud põhjused, kuid see võib olla ka psüühhilis-emotsionaalsel tasandil ühenduses sooviga lõigata ennast ära sellest, mida nähakse.
Silmade tervis holistilisest vaatenurgast
Emotsionaalne pinge või tulevikuga seotud muremõtted võivad avalduda ka tajudes. Näiteks võib tuua hirmu tuleviku ees, mille tõttu võib kaugusesse vaatamine hägustuda. Või vastupidi – hirm olla kohal ja näha iseennast, mille puhul võib hägustuda lähedale vaatamine.
Tundlikud lapsed võtavad sageli üle oma vanemate hirme ja laste silmaprobleemid peegeldavad tihti vanemate omavahelist suhet või olukorda kodus. Näiteks kui lapse üks vanematest kardab elu ja vastutuse võtmist ning põgeneb hirmutavate olukordade eest, mille on ta omakorda võib-olla saanud oma vanematelt, võib selle suhtumise ja hirmu üle võtta ka kolmanda põlvkonna liige, kandes samu mustreid põlvest põlve edasi, kuni keegi need teadlikult või mitteteadlikult lahendab. Üsna keeruline on lapsel olla enesekindel ja täis usku positiivsesse tulevikku, kui vanem või vanemad igapäevaselt vastupidist peegeldavad. Sellised tulevikuhirmud võivad närvisüsteemi ja uskumuste kaudu kajastuda silmanägemise halvenemises.
Silmaprobleemide korral võib endalt küsida selliseid küsimusi nagu: kas minus on midagi, mida ma näha ei taha? Kas on mälestusi, sügavaid hirme ja traumasid, mille olen matnud sügavale enda sisse ja mille päevavalgele toomist ma kardan? Kas on kangestavaid hirme käesoleva hetke või tuleviku ees, mis võivad mõjutada üldist pingeseisundit ja seeläbi ka tajusid? Näiteks on holistilises tõlgenduses pakutud, et hallkae võib vanematel inimestel seostuda hirmuga jääda abituks, haigeks ja üksi. Kae sümboliseerib valguse puudumist elus.
Kel on tõsisem huvi, millised seoseid mõtted ja tunded võivad erinevate kehaprotsessidega omada, sealhulgas ka nägemise teemadega, võib tutvuda D. Shapiro raamatuga “Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele”. Raamatust leiab palju huvitavat ja mõtlemapanevat.
Nägemise halvenemist ei osata alati üheselt seostada ühe kindla teguriga ning nägemise nõrgenemist aastatega peetakse sageli vältimatuks. Seda kinnitab ka statistika: hallkaed ehk katarakti esineb kahel kolmandikul üle 50-aastastest inimestest, ent 60. eluaasta lävest üle astudes esineb seda juba 90 protsendil inimestest. Glaukoomi on 40-50 aastaste seas 2 protsenti ja 70-aastastel 8 protsenti. Samas on palju vanemaid inimesi, kellel nägemine püsib korras ja silmadega vaevused puuduvad, mistõttu tekib küsimus, miks ühtedel halveneb nägemine ja teistel mitte?
Mis on katarakt ehk hallkae?
Terviseportaal Inimene.ee kirjeldab katarakti ehk hallkaed kui silmaläätse hägustumist, mis on vanemas eas sageli esinev haigus ja võib põhjustada nägemise halvenemist. Lastel esineb katarakt harvem, kuid arenenud maades on see üks sagedasemaid laste pimedaks jäämise põhjuseid. Portaal kirjutab ka, et täiskasvanul areneva katarakti täpsed põhjused ja mehhanismid ei ole siiani selged.
Ent ometi on maailmas vähemalt üks arst, kes julges sellisele lähenemisviisile teistsugust vaatenurka pakkuda. Meie seast juba lahkunud Briti oftalmoloog Stanley Evans läks 1964. aastal Aafrikasse, et uurida seal pimedaks jäämise ja sellega seotud tegureid. Seitsmeteistkümne seal elatud aasta jooksul teostas ta ulatuslikke vaatlusi ja uuringuid nii pimeduse kui ka teiste silmahaiguste põhjuste, profülaktika ja ennetamise teemadel. Evans kogus kokku lood inimestest, kellel puhul kirjeldati, et nägemisega seotud vaevused leevenesid õige elustiili, toitumise, harjutuste ja toidulisandite toel. Ta leidis oma töö käigus seoseid teatud toitainete puudujääkide ja nägemisega seotud probleemide vahel ning töötas välja toitumisteraapiale tugineva lähenemise.
Ka uuemad uuringud viitavad, et hallkae ja glaukoomi kujunemisel ning kulul võivad rolli mängida elustiil, toitumisharjumused, toidu toiteväärtus ja kokkupuude keskkonnatoksiinidega. Samuti on teaduskirjanduses arutletud selle üle, et teatud ravimite kasutamine võib mõnel juhul olla seotud katarakti või silmaläätse muutuste riskiga. Enamikul juhtudel ei ole aga võimalik tuua välja üht ainsat põhjust ning seosed võivad olla komplekssed. Silmaarstid teevad väga olulist tööd, kuid inimese roll on toetada enda tervist mitmekülgse, toitaineterikka toidu ning tasakaalus elustiiliga, sealhulgas stressiallikate teadvustamisega.
Mis on glaukoom?
Glaukoom on silmasisese rõhuga seotud seisund, mis võib viia nägemisnärvi kahjustuse ja nägemise halvenemiseni. Silmasisene rõhk suureneb silmasisese vedeliku ringlusehäire tõttu (vedelik voolab silma eesotsast tahapoole). Rõhk avaldab survet silma erinevatele osadele, mistõttu võib kahjustuda nägemisnärv. Glaukoom on üks sagedasemaid pimedaks jäämise põhjuseid üle 40-aastaste inimeste seas. Traditsiooniliselt ravitakse glaukoomi kirurgiliselt või ravimitega, mille eesmärk on silmasisest rõhku kontrolli all hoida, toetades vedeliku äravoolu ja vähendades silma siserõhku.
Evansi kogemuse põhjal on pakutud, et toitainete puudujäägid võivad olla üheks võimalikuks taustateguriks. A-vitamiini puudus on näiteks seotud silma limaskestade ja nägemisfunktsioonidega ning tugeva vaeguse korral võib see mõjutada silmade tervist. A-vitamiini tasakaalu võivad mõjutada elustiilitegurid, näiteks ülemäärane alkohol ning suhkrurikas töödeldud toit.
Millised toitained ja vitamiinid toetavad nägemise normaalset talitlust?
A-vitamiin
A-vitamiin on antioksüdant, mis mängib nägemise juures olulist rolli. A-vitamiin aitab säilitada normaalset nägemist ning toetab limaskestade talitlust. Päevane soovituslik A-vitamiini kogus on ligikaudu 800 mikrogrammi retinooli ekvivalenti. Inimene omastab A-vitamiini aktiivse retinoolvormina peamiselt loomsetest allikatest, näiteks maksast ja munadest. Samas suudab keha ka taimsest toidust pärineva beetakaroteeni retinooliks muundada. Head beetakaroteeni allikad on kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad ning marjad.
E-vitamiin
E-vitamiin on mitmes vormis esinev antioksüdant, kuid inimese organism omastab seda kõige paremini alfa-tokoferoolina. E-vitamiin aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. E-vitamiini saame peamiselt taimsetest toiduainetest, näiteks pähklitest ja taimeõlidest.
Tsink
Tsingil on tähtis roll silmade tervises, kuna silma võrkkestas leidub suurel hulgal tsinki. Tsink aitab kaasa A-vitamiini normaalsete ainevahetusele ning aitab säilitada normaalset nägemist. Tsinki sisaldavad näiteks maks, pähklid, täisteratooted ja meresaadused.
Seleen
Seleen on antioksüdant, mis aitab kaitsta oksüdatiivse stressi eest. Head seleeniallikad on rasvane kala, maks, pähklid ja seemned.
Luteiin ja zeaksantiin
Inimese silmas leidub kahte sorti karotenoide, luteiini ja zeaksantiini. Need on kollased pigmendid, mis kollatähnile tema värvuse ja nime annavad. Neid leidub rohelistes lehtköögiviljades (eriti spinatis, kapsas ja kähar peakapsas) ning mitmetes teistes puu- ja köögiviljades. Ka munakollane, kiivi, viinamarjad ja mais sisaldavad luteiini.
Astaksantiin
Astaksantiin on karotenoid, mida toodavad päiksevalguse toimel rohelised vetikad Haematococcus pluvialis. Uuringutes on astaksantiini käsitletud antioksüdandina ning seda on uuritud ka silmade koormuse ja väsimuse teemadel, eriti ekraanitööga seoses. Punased mereannid, näiteks krabid, homaarid, krevetid ja lõhe, sisaldavad astaksantiini.
Oomega-3-rasvhapped
Nägemise arengul ja säilitamisel mängivad tähtsat rolli kaks asendamatut rasvhapet, DHA ja EPA. Silma võrkkest sisaldab suurel määral DHA-d, mis viitab selle olulisusele silma ainevahetuses. DHA aitab säilitada normaalset nägemist (toime saavutamiseks on vajalik 250 mg DHA-d päevas). Oomega-3-rasvhappeid seostatakse ka silmade niiskuse ja üldise heaoluga. Neid leidub enim kalas aga ka chia-, lina- ja kanepiseemnetes.
Viinamarjaseemne ekstrakt
Viinamarjaseemne ekstrakt (Vitis vinifera) sisaldab looduslikult esinevaid antioksüdante, mis aitavad kaitsta rakke oksüdatsiooni eest. Kuna silmad on pidevalt valguse ja keskkonnamõjude käes, on see osa silmade heaolu toetavast toitumisest.
Milline toidulisand sobib silmade heaolu toetamiseks?
Meie soovitus on uuenenud retseptiga Silmavitamiinid, mis sisaldab karotenoide (luteiini, zeaksantiini ja astaksantiini) ning samuti viinamarjaseemnete ekstrakti, tsinki, vitamiine A ja E.
Silmavitamiinid sobivad eriti neile, kes töötavad palju ekraanidega, tunnevad silmade koormust ja väsimust või soovivad igapäevaselt toetada silmade tervist.
Allikad:
- D.Shapiro “Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele”.
- Ajakiri “Mida arstid sulle ei räägi” Juuni 2018 Nr. 6 (42). Mida süüa, et vanas eas nägemine ei nõrgeneks.
- Vja L. Mihkelsoo, “Isetervendaja käsiraamat”
- http://elutark.delfi.ee/tervis/10-olulist-ainet-mis-toetavad-silmade-tervist?id=79064698
- http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/glaukoom-380
- http://www.tervisekool.ee/tervisekool/failid/File/lugemist/silmade%20tervis/Kaire%20Tampere%20LUTEIINI%20JA%20ZEAXANTIIN.pdf
- https://en.wikipedia.org/wiki/Astaxanthin
