Suve lõpp on alati maagiline aeg. Õhk on veel soe, kuid hommikud muutuvad jahedamaks ja päevad järjest lühemaks.

Siinses geograafilises asukohas elades teame hästi seda hetke, kui valgus hakkab tasapisi kaduma. Septembrist alates ei saa me enam piisavalt päikese kaudu D-vitamiini ja meie kehad tunnevad seda kohe.

Lisaks toob sügise vaikne saabumine kaasa olulise ülemineku: lapsed lähevad kooli, töökoormus kasvab ja liiklusummikud muutuvad igapäevaseks reaalsuseks. 

See võib olla ärevust tekitav, sest peame naasma rutiini juurde, mis kontrastina suvisele vabadusele võib mõjuda närvisüsteemile kurnavalt.

Loe edasi, sest sellest blogipostituses saad teada:

  • Miks sügis suurendab vajadust D-vitamiini ja teadliku enesehoiu järele
  • Kas tõesti 70% eestlastest kannatab D-vitamiini puuduse all
  • Kuidas D-vitamiin toetab sinu immuunsust, meeleolu ja ajutervist
  • Millised märgid viitavad võimalikule D-vitamiini puudusele
  • Millised igapäevased harjumused aitavad püsida terve, rõõmus ja tasakaalus ka pimedatel kuudel

 

Miks just sügis on kurnav

Kujuta ette, et väljas on hall, vihma tibutab vastu akent ja õues puhuv tuul kisub mütsi peast. Sellel hetkel võib tunduda, et energia voolab sinust välja sama kiiresti kui vihmaveerennist alla kallav vesi.

Olgugi, et pimedus võtab võimust, ei kao valgus täielikult. See saab jätkata elamist sinu sees.

Sügis on imeline aastaaeg – värvilised puud, hubased õhtud ja rahulikum tempo pärast suvist saginat – aga samas seab see meie kehale ja vaimule ka omad väljakutsed. 

Päikesevalgust jääb aina vähemaks ja organism vajab midagi enamat, et püsida tugev, selge ja rõõmus.

Kuidas pimedus meid muudab

Meie keha on looduse rütmidega väga tihedalt seotud. Kui päike loojub varem ja hommikul on pikalt hämar, toodab organism rohkem melatoniini.

Melatoniini toodetakse käbinäärme poolt juhul kui meid ümbritsev keskkond on pime. Melatoniinile viidatakse tihtipeale kui ”unehormoonile”, kuid tegelikult on selle roll palju suurem.

Melatoniini näol on tegemist ühe kõige tugevama antioksüdandiga meie kehas, mis aitab kontrolli all hoida põletikutaset ning puhastab une ajal ajus asuvad lümfikanalid sinna päeva jooksul kogunenud toksiinidest.

Samuti on melatoniinil väga suur roll meie immuunsüsteemi juures, mis on ka põhjuseks, miks tihtipeale inimesed haigestuvad pärast seda, kui pole paar ööd korralikult maganud.

Ka immuunsüsteem on sügisel suurema surve all: temperatuuride kõikumine, niiske õhk ja rohkem aega siseruumides koos teiste inimestega tähendab suuremat viiruste levikut.

Lisaks mõjutab meid päikesevalguse vähenemine, sest väheneb D-vitamiini tootmine, mis mängib olulist rolli nii immuunsuses kui ka meeleolus. Pole ime, et sügisel kerkivad esile väsimus, motivatsioonilangus ja isegi kerge masendus.

 

D-vitamiin: päikeseenergia, mis mõjutab nii keha kui ka meelt

Kujuta ette, et ärkad talvehommikul. Päike piilub vaevu horisondi tagant, õues on hall ja niiske. Sa tunned, et keha on raske ja mõtted liiguvad aeglaselt. 

Sellistel hetkedel võib süüdlane olla hoopis nähtamatu D-vitamiini puudus. See väike, aga ülioluline vitamiin ei reguleeri ainult luude ja immuunsüsteemi tervist, vaid mõjutab sügavalt ka sinu meeleolu ja vaimset tasakaalu.

Miks D-vitamiin on keha jaoks kriitiline

D-vitamiin töötab nagu hormoon. See ei ole pelgalt „üks vitamiin paljude seas“, vaid signaalimolekul, mis osaleb enam kui 2000 geeni regulatsioonis. See tähendab, et kui D-vitamiini on liiga vähe, hakkab keha „häälest ära“ minema. [1] [2]

Tuntumad mõjud on luude hõrenemine ja nõrgem immuunsus, aga tegelikult on selle taga palju rohkem. Põletikulised protsessid kehas, aeglasem taastumine, kehvem uni ja isegi hormonaalne tasakaalutus.

Põhjamaade tõde: 70% meist elab puuduses

D-vitamiini puudus on globaalne probleem: ligikaudu poolel maailma elanikest (47,9%) on puudus mõõdukas (alla 50 nmol/l) ja ligikaudu 15,7% maailma populatsioonist on puudus väga tõsine (>30 nmol/l). [3]

Põhjamaades on olukord veelgi kehvem. Meie laiuskraadil ei piisa päikesevalgusest, et keha saaks sügisel ja talvel piisavalt D-vitamiini toota. See ei ole pelgalt teadlaste mure, vaid see on reaalsus meie kõigi eludes. 

Eestis on ligi 70% inimestest talvekuudel D-vitamiini puuduses ja 8% tõsises puuduses. See tähendab, et enamik meist ei saa sügisest kevadeni kätte seda päikeselist energiat, mida keha vajab. [4]

Tegelikult toodab nahk D-vitamiini vaid maist septembrini, kui päike on kõrgemal ja suudab UVB-kiirte kaudu protsessi käivitada. 

See tähendab, et oktoobrist aprillini elab eestlane justkui „vitamiinivõlas“. Kui sellele lisada pikad tööpäevad siseruumides, vähene värskes õhus liikumine ja kesine menüü, on puudujääk kiire tulema.

Kuidas aru saada, kas Sul võib olla D-vitamiini puudus

Tüüpilised märgid on: pidev väsimus, masendustunne, sagedased külmetushaigused, lihasvalud või isegi unehäired. 

Tihti ei seosta inimesed neid sümptomeid vitamiinipuudusega, vaid arvavad, et tegemist on lihtsalt stressi või sügisväsimusega. Tegelikult tasub oma D-vitamiini taset vähemalt kord aastas vereprooviga üle kontrollida.

Ecoshi kingitus: valgus, mis jääb Sinusse elama

D-vitamiin

Sellepärast usume Ecoshis, et D-vitamiin on midagi enamat kui lihtsalt toidulisand. See on päike, mis siseneb Sinusse, et jääda.

Septembris, ajal mil keha vajab kõige enam tuge, kingime iga ostuga kaasa D-vitamiini kookosõliga. See on meie viis öelda: valgus ei kao, see jääb Sinusse elama.

Lisaks on kogu kampaania vältel väekuller Tallinna piires (sh. ka Viimsi, Peetri, Laagri) tasuta (01.–30.09.2025).

MILLAL VÕTTA? Uuringud viitavad, et D-vitamiini võiks võtta hommikul või päeval koos toiduga, mis sisaldab rasva, nii imendub see paremini. Kui võtta seda õhtul, võib mõnel inimesel uni häiritud olla, sest D-vitamiin võib tõsta dopamiini ja energiat.

PANE TÄHELE! D-vitamiin aitab kehal kaltsiumi paremini omastada, kuid pikaajaliselt ainult D-vitamiini eraldi võttes võib kaltsium sattuda valesse kohta, näiteks veresoontesse või neerudesse. 

Siin tuleb mängu K2-vitamiin, mis “suunab” kaltsiumi õigesse sihtkohta, eeskätt luudesse ja hammastesse. Nii töötavadki D3 ja K2 vitamiin ühtse tandemina: üks avab ukse kaltsiumile, teine juhatab selle õigesse kohta. 

Kui kehas aga K2 puudus, võib aja jooksul suureneda risk veresoonte lupjumiseks ja südameprobleemideks. 

Kokkuvõtteks: väiksemad ja mõõdukad D-vitamiini annused lühiajaliselt ei vaja ilmtingimata K2-vitamiini lisamist, aga pikemaajalisel ja suurema annusega tarvitamisel on see igati kasulik ja ohutust toetav.

Ecosh pakub premium kvaliteedi ja imendumisega K2+D3 vitamiini kooslust, millega oled kaitstud kogu talveks.

Päike Sinu meeles ja südames

Viimastel aastatel on järjest rohkem teadusuuringuid näidanud, et D-vitamiini puudus ei avaldu ainult kehas, vaid ka meeles. Madal D-vitamiini tase võib olla seotud suurema depressiooni, ärevuse ja hooajalise meeleoluhäire riskiga. [5] [6] [7]

Põhjus on lihtne: D-vitamiin mõjutab serotoniini ja dopamiini tootmist, need on hea enesetunde ja motivatsiooni hormoonid. Kui neid ei toodeta piisavalt, on loomulik, et meeleolu võib langeda ja ärevus tõusta. [7]

Kujuta ette oma aju nagu aiamaad. Päikesevalgus ja D-vitamiin on justkui väetis, mis aitab närvivõrgustikul õitseda ja tasakaalus püsida. Kui seda väetist ei ole, muutub pinnas kurnatuks ja meeleolu kipub kõikuma.

D-vitamiin ei valgusta ainult keha, vaid ka hinge.

Päike Sinu immuunsuses

D-vitamiini võib nimetada immuunsuse “käivitajaks”. Meie immuunrakud vajavad seda, et toota kaitseaineid (nt tsütokiinid ja immunoglobuliinid), mis aitavad viiruste ja bakterite vastu võidelda. 

Uuringud on näidanud, et madal D-vitamiini tase võib olla seotud sagedasemate külmetuste ja raskemate nakkustega. Kui tase on liiga madal, võib haiguste risk ja ka suremus suureneda. Piisav D-vitamiini varu aitab kehal haigustele paremini vastu seista. [8]

Päike Sinu ajus ja luudes

Kas teadsid, et D-vitamiin on seotud ka mälu, keskendumisvõime ja ajutervisega? Samuti hoiab D-vitamiin luud ja lihased tugevad, toetab südant ning aitab nahal püsida säravana.

Aju närvirakkudel on retseptorid, mis “kuulavad” D-vitamiini signaale. Uuringud näitavad, et madal D-vitamiini tase võib olla seotud suurema dementsuse ja Alzheimeri tõve riskiga. [9] [10]

Inimestel, kellel on puudus, esineb sagedamini mäluhäireid ja kiiremat mõtlemisvõime langust. On leitud, et inimesed, kellel on piisav D-vitamiini tase, võivad elada kauem ja on tervemad. [9] [10]

Väga madala tasemega inimestel on risk krooniliste haiguste ja varajase suremuse jaoks oluliselt suurem. 

Suured uuringud on näidanud, et D-vitamiin aitab vähendada põletikku, toetab südame ja veresoonte tervist ning võib isegi aeglustada rakkude vananemist. 

Teisisõnu, piisav D-vitamiin võib anda meile juurde tervelt elatud eluaastaid. See on tõeline elujõu vitamiin.

 

Kuidas püsida värske, selge ja vastupidav ka pimedatel kuudel

Õnneks ei pea me sügisega lihtsalt leppima, vaid saame oma keha ja meelt toetada. See ei tähenda keerulisi süsteeme ega lõputut nimekirja, vaid pigem väikseid ja järjepidevaid samme, mis annavad suure muutuse.

  1. Valgus ja liikumine
    Kui väljas on hämar, siis otsi võimalust minna iga päev vähemalt 20 minutiks õue päevavalguse kätte. Ka pilvise ilmaga on looduslik valgus meie ajule oluline. Lisa siia kerge liikumine: jalutuskäik, sörkjooks või rattasõit. Liikumine paneb vereringe käima, suurendab hapnikuvarustust ajus ja toob tagasi selguse.
    PS! Kindlasti ära vaata hommikul esimese asjana oma telefoni, sest sealt tulev tehislik sinine valgus lööb sassi Sinu ööpäevase rütmi
  2. Soojus ja taastumine
    Sügisel vajab keha rohkem taastavat soojust. Mõtle kuumadele vanniõhtutele, saunale, infrapunamatile või lihtsalt villaste sokkide ja teetassi kombole. Kui lased kehal lõõgastuda ja hoiad selle soojas, kulutab organism vähem energiat tasakaalu hoidmisele ning saad seda kasutada hoopis enesetunde parandamiseks.
  3. Toit, mis annab jõudu, mitte ei võta seda
    Rasvane, liigne suhkur ja rafineeritud süsivesikud annavad sulle kiire tõusu, aga toovad hiljem kaasa järsu languse. Sügisel on oluline eelistada sooje ja toekaid toite, mis annavad aeglase ja stabiilse energia: köögiviljasupid, hautised, täisteraviljad, kvaliteetne valk ja head rasvad (nt kala, avokaado, oliiviõli). Ära unusta kiudaineid, mis hoiavad veresuhkru stabiilsena ja seedimise korras. Stabiilne veresuhkur vähendab ärevust ja aitab vältida energialangusi.
    PS! Soovitame selle teema kohta ise rohkem uurimistööd teha, sest veresuhkrul on väga suur mõju sellele, kuidas Sa end igapäevaselt tunned.
  4. Looduse tugi toidulisanditest
    Mõnikord ei piisa ainult toidust, eriti sügisel, kui keha vajadused on suuremad. D-vitamiin, kvaliteetsed oomega-3 rasvhapped, magneesium ja C-vitamiin on sügise „klassikaline kvartett“. Sügisel ja talvel on enamikel inimestel vaja D-vitamiini juurde võtta. Annus sõltub vereanalüüsist, kuid täiskasvanule soovitatakse tavaliselt 2000–4000 IU päevas. Beebide ja laste puhul on vajalik eraldi doseerimine (tavaliselt 400 IU).
  5. Meeleselgus ja õhtune ’’maha jahtumise’’ rituaal
    Ära alahinda ka vaimse poole tähtsust. Sügis võib endaga kaasa tuua melanhooliat, aga selle vastu aitavad lihtsad hingamisharjutused ja teadlikkus. Näiteks 5 minutit sügavat hingamist hommikul või enne magamaminekut rahustab närvisüsteemi ja suurendab hapnikuvarustust. Suvel tavapärased hilisõhtused seiklused võivad sügisel kehale väsitavaks muutuda. Aita end tagasi rütmi, pannes tähele õhtust valgust: lülita ekraanid varem välja ja vali soojem, pehmem valgus, et uni tuleks sügavam ja taastavam.

Sügis kui võimalus, mitte koorem

Vaimne tervis on meie sisemine kompass. See suunab, kuidas end tunneme, mõtleme ja igapäevase eluga toime tuleme. 

Hea uudis on see, et keha ja meel on sügavalt seotud ning väikeste teadlike sammudega on võimalik toetada mõlemaid korraga.

Kui me võtame sügist kui märguannet aeglustada ja pöörata rohkem tähelepanu enda hoolitsemisele, võib see muutuda hoopis üheks kõige ilusamaks ja taastavamaks perioodiks. 

Sügis on võimalus luua oma energiasüsteemile tugev alus, et talv ei tuleks kurnava, vaid hoopis selge ja rahuliku ajana.

Sügis ei pea tähendama, et kaotad suvise kerguse.

Võta sügist kui võimalust naasta tuttava tasakaalu juurde. Samm-sammu haaval, enda eest hoolitsedes.

Sinu vaimne heaolu loeb. Valgus Sinus Eneses.

„Maal, kus päike kaob kuudeks, hakkasid inimesed otsima valgust mujalt kui taevast. Nad leidsid selle oma hingede varjatud kambrist, kust säras leek, mis ei kustu. See leek kasvas vaikuses ja tugevnes igas naerus, igas armastusepilgus. Nõnda kandsid nad valgust edasi läbi kõige pikemate ööde, kuni lõpuks mõistsid, et pimedus ei olnud kunagi neid valitsenud. Sest valgus oli alati nendes endis.”

Autor: Siim Mesipuu, terviseedendaja ja biohäkker – spetsialiseerunud inimkogemuse optimeerimisele

 

 

 

 

 

Pildid: Unsplash.com; Pexels.com

VIITED & ALLIKAD:

[1] – Vitamin D: An Overview of Gene Regulation, Ranging from Metabolism to Genomic Effects

[2] – Vitamin D and Its Target Genes

[3] – Global and regional prevalence of vitamin D deficiency in population-based studies from 2000 to 2022: A pooled analysis of 7.9 million participants

[4] – Seasonal variance of 25-(OH) vitamin D in the general population of Estonia, a Northern European country

[5] – Vitamin D deficiency and depressive symptoms: meta-analysis of studies

[6] – Meta-analysis of the effect of vitamin D on depression

[7] – The effect of vitamin D supplement on negative emotions: A systematic review and meta-analysis

[8] – Vitamin D deficiency 2.0: an update on the current status worldwide

[9] – Vitamin D and Cognitive Impairment

[10] – Association of Vitamin D Levels with Risk of Cognitive Impairment and Dementia: A Systematic Review and Meta-Analysis of Prospective Studies

Lisa kommentaar