HELICOBACTER PYLORI (H. PYLORI) EHK HELIKOBAKTER – kes ta on ja kas tema levikut saab piirata ka looduslike vahenditega?

Helicobacter pylori, tuntud ka kui H. pylori või meie maal kui – helikobakter, on üks selline pisike spiraalikujuline mikroorganism, kes on küll imetilluke, aga võib gastriidi, haavandite ja teistegi maohaiguste peamise põhjustajana meie tervise ja heaolu üle suurt mõju omada. 

Õnneks on enamikul juhtudel see peamiselt just maos resideeruv bakter meile siiski täiesti ohutu. Midagi halba ta ei tee ja mingeid haigusi ta ei põhjusta. See on nii 90% juhtudel. Seetõttu ei saa suur osa inimesi ei arugi, et nad H. pylori infektsiooni kannavad. Nakkuse sümptomite puudumine põhjustab aga helikobakteri massilist edasikandumist ja H. pylori infektsiooniga on nakatunud arvatavasti enam kui pool maailma rahvastikust. Helikobakteri suure levikuga maade hulka kuulub muuseas ka Eesti. 

Kuigi H. pylori täielik likvideerimine võib olla keeruline (seda eriti just kasvava antibiootikumiresistentsuse tõttu), siis pole muretsemiseks siiski põhjust, sest teadus ja loodus pakuvad meile selle salakavala bakteri vastu võitlemiseks mitmeid erinevaid lahendusi.

Siinses loos uurimegi H. pylori mõju meie tervisele veidi põhjalikumalt. Räägime terviseprobleemidest mille taga võibki olla just helikobakter ja lisaks tavapärastele raviviisidele toome ära ka võimalused H. pylori looduslikuks raviks. Viimast just seepärast, et antibiootikumiresistentsuse suurenemise tõttu on avastatud, et mitmed looduslikud vahendid võivad H. pylori tavapärasele antibiootikumiravile toeks olla ja seeläbi ka tõhusamat tervenemist pakkuda. Head lugemist!

Kes on Helicobakter pylori

Helicobacter pylori on gramnegatiivsete bakterite liik helikobakterite perekonnast. H. pylori’ga on nakatunud umbes pooled maailma elanikkonnast, kuid ainult mõned H. pylori tüved on patogeensed. 

• Kuju. H pylori on peamiselt spiraalse kujuga bakter, mida sageli kirjeldatakse ka S-kujulisena. Spiraalne kuju sobib helikobakterile paremini ka mao viskoosse limaskesta vooderduse läbimiseks ja sellist kuju aitavad tal säilitada mitmed rakuseina peptidoglükaanis (ehk mureiinis, mis moodustab võrgustiku paljude bakterite rakukesta peal) olevad ensüümid. Bakterid jõuavad vähem happelisele limaskestale oma viburite abil. 
• Suurus. Kolme uuritud H. pylori tüve pikkus varieerus 2,8–3,3 μm, kuid läbimõõt oli üsna konstantne, nimelt 0,55–0,58 μm. 
• Elutingimused. Seedetrakti limaskesti (eriti just mao) koloniseeriv helikobakter on mikroaerofiilne – see tähendab, et ta vajab hapnikku, kuid väiksema kontsentratsiooniga kui atmosfääris. 
• Biokile. H. pylori on võimeline moodustama biokilesid. Biokilede moodustamine aga ei ole antud juhul üldsegi mitte positiivne omadus, sest biokiled aitavad takistada antibiootikumide toimet ja võivad seeläbi soodustada ka antibiootikumiravi ebaõnnestumist.
• Virulentsus. Peremehe edukaks koloniseerimiseks kasutab H. pylori paljusid erinevaid virulentsustegureid, sealhulgas oksüdaasi, katalaasi ja ureaasi. Ureaas on kõige rikkalikum valk, selle ekspressioon moodustab umbes 10% valgu kogumassist.
• Koostis. H. pyloril on viis peamist välismembraani valgu perekonda. Suurimasse perekonda kuuluvad teadaolevad ja oletatavad adhesiinid. Ülejäänud neli perekonda on poriinid, rauatransporterid, flagellumiga seotud valgud ja tundmatu funktsiooniga valgud. Nagu teistegi tüüpiliste gramnegatiivsete bakterite puhul, koosneb H. pylori välismembraan fosfolipiididest ja lipopolüsahhariidist. Helikobakter sisaldab ka ensüümi, mis suudab soolebakterite toodetud molekulaarse vesiniku (H2) oksüdeerimisel energiat toota (2).

Helicobakter pylori infektsiooni sümptomid

Enamikul helicobakter pylori nakkusega inimestel ei pruugigi kunagi mitte mingeid sümptomeid ega tüsistusi esineda, kuid sümptomite puudumisest hoolimata on neil selliste terviseprobleemide nagu peptiliste haavandite (10–20%-l) või maovähi tekkerisk (0,5–2%-l). Sellisel juhul esinevad sümptomid juba nimetatud terviseprobleemide, mitte aga H. pylori nakkuse enda tõttu. See, miks osadel sümptomid puuduvad ei ole siiani selge.

Kui aga H. pylori infektsiooniga kaasnevad sümptomid siiski esinevad, on need tavaliselt seotud gastriidi või peptiliste haavandite nähtudega ja võivad hõlmata:

• põletavat valu maos või kõhupiirkonnas,
• kõhuvalu, mis võib olla hullem, kui kõht on tühi,
• iiveldust,
• söögiisu kaotust,
• sagedast röhitsemist,
• kõhupuhitust,
• tahtmatut kaalulangust (1).

Millal pöörduda arsti poole

Lepi oma tervishoiuteenuse osutajaga aeg kokku kohe, kui märkad ülaltoodud sümptomeid, mis võivad viidata gastriidile või peptililisele haavandile. Viivitamatut arstiabi (esmaabi) otsi kohe kui sul on:

• tugev või kestev kõhuvalu, mis võib sind isegi unest äratada,
• verine või must tõrvjas väljaheide,
• verine või must okse, mis näeb välja nagu kohvipaks (1).

Helikobakter pylori nakkusallikad ja edasikandumine

Helikobakteri nakatumisteid tegelikult väga hästi ei tuntagi ja kuna nakkuse märgatavad sümptomid avalduvad vaid väga väikesel osal nakkusekandjatest ning sedagi alles aastakümneid pärast nakkuse saamist, siis niisamuti on raske tuvastada ka infektsiooni ennast,  

Siiski arvatakse, et helikobakter on väga kergesti nakkav ja levib otsese kontakti kaudu oro-oraalselt, gastro-oraalselt, fekaal-oraalselt või siis loomadelt ja osadelt putukatelt nagu näiteks: 

• Oro-oraalselt. Suust suhu levib helikobakter süljega või hambakatuga, aga samuti ka ühiste sööginõudega ning joogivee ja toiduga. Kuna helikobakterit on leitud ka inimese suuõõnes ja süljes, siis ei ole välistatud ka bakteri ülekandumine inimeselt inimesele suudlemisel.
• Gastro-oraalselt. Maonõre kaudu levib see bakter näiteks oksendamisel (H. pylori võib okse sees aktiivne olla kuni mõni tund). Niisamuti võib helikobakter üle kanduda ka endoskoobiga (mao-uuringul).
• Fekaal-oraalselt. Arengumaades seostatakse helikobakteri infektsiooniga aga fekaalidega saastunud pinnases kasvatatud juurviljade söömist.
• Loomadelt. Helikobakter elab ka lehmade ja lammaste maos, aga toorpiimas on seda bakterit tuvastatud siiski õnneks väga harva.
• Kärbestelt. Niisamuti on avaldatud ka arvamust, et helikobakteri levikule võivad kaasa aidata ka toakärbsed, kuna nende kehapinnal võib helikobakter elada kuni 12 ja soolestikus lausa kuni 24 tundi. Niisamuti võivad helikobakteri edasikandjateks olla ka prussakad (2, 7).

Kooskõlas nende levikuteedega on helikobakteried eraldatud väljaheitest, süljest ja isegi hambakatust. H. pylori võib edasi kanduda ka bakteriga saastunud toidu või vee tarbimisel. 

Helikobakteriga nakatumine toimub arenenud riikides peamiselt perekonnasiseselt, arengumaades aga ka laiemates kogukondades. Arvatakse, et helikobakterit esinebki enim just arengumaade elanikel, kus 20-aastastest on nakkuse saanud juba üle 80% inimestest ning nakatunud on nii mehed kui naised. Suure tõenäosusega nakatutakse juba lapseeas ning helikobakteri infektsioon jääb lapsel püsima kogu eluks. Siiski ei esine nakatumist ainult arengumaades, vaid ülemaailmselt ja bakteriga on nakatatud arvatavasti enam kui pool maailma rahvastikust. Helikobakteri infektsiooni suure levikuga maade hulka kuulub ka Eesti (2, 7).

Helicobacter pylori nakkuse riskitegurid

H. pyloriga nakatutakse sageli juba lapsepõlves ja seepärast ongi nakkuse riskitegurid peamiselt seotud just lapseea elutingimustega, näiteks:

• Elamine rahvarohketes tingimustes. H. pylori infektsiooni riski võib suurendada paljude teiste inimestega koos elamine.
• Elamine ilma puhta veevarustuseta. H. pylori nakkuse riski aitab vähendada puhta voolava vee olemasolu.
• Arengumaades elamine. Arengumaades elavatel inimestel on kõrgem H. pylori nakkuse oht. Põhjuseks võibki olla see, et arengumaades on rahvarohked ja ebasanitaarsed elutingimused tavalisest levinumad.
• Elu koos inimesega, kellel on H. pylori infektsioon. H. pylori infektsiooni tekkeks on tõenäosus suurim, kui elad koos inimesega, kellel juba on H. pylori infektsioon.
• Vastuvõtlikkus infektsioonide suhtes. Põhjuseks, miks H. pylori osadel tüsistusi põhjustab ja teistel mitte, arvatakse olevat see, et osad inimesed võivad juba loomupäraselt olla H. pylori kahjulikele mõjudele vastuvõtlikumad (1).

Helicobacter pylori infektsioon ehk nakkus

Helicobacter pylori infektsioon ehk teisisõnu helikobakter-infektsioon, on helikobakteri poolt põhjustatud infektsioon, mis võib pikapeale ja enamasti just inimestel bakteriaalset päritolu kroonilisi põletikke tekitada.

Ühel ja samal inimesel võib korraga esineda mitu H. pylori tüve ning erinevad helikobakteri tüved on ka erineva tõvestusvõimega. 

Valdaval osal helikobakteri nakkuse saanutel (umbes (90%) ei esine enamasti mitte mingeid haiguse sümptomeid (nö sümptomiteta bakterikandlus), väikesel hulgal inimestel võib aga nakkus suurendada gastriidi, duodeniidi, haavandite (maohaavandi, kaksteistsõrmiksoole haavandi või söögitoru haavandi), polüüpide ning ka teatud maovähivormide tekkeriski (7). Nendest helikobakteri poolt põhjustatud tüsistustest nüüd kohe lähemalt räägimegi.

Helicobacter pylori infektsiooni tüsistused

Helicobacter pylori infektsioon on kroonilise gastriidi, peptiliste haavandite ja ka mao kasvajate peamiseks põhjuseks. Lisaks võib helikobakter suurendada ka duodeniidi ja polüüpide ohtu. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur on selle bakteri klassifitseerinud lausa I rühma kantserogeeniks. H. pylori infektsiooniga seotud tüsistused ja nende seisundite sümptomid on järgmised:

• Mao limaskesta põletik ehk gastriit. H. pylori infektsioon võib mõjutada magu ja seal ärritust ja turset (gastriiti) põhjustada. Helicobakter pylori põhjustatud gastriit võib avalduda ägeda gastriidina koos kõhuvalu, iivelduse ja jätkuva düspepsiaga (seedehäired), millega mõnikord kaasnevad ka depressioon ja ärevus. Gastriidi teiste põhjuste ja loodusliku ravi kohta oleme pikemalt kirjutanud siin. Kui gastriit areneb krooniliseks gastriidiks või haavandiks, on sümptomid samad ja võivad hõlmata: 
  • seedehäireid;
  • mao- või kõhuvalusid;
  • iiveldust;
  • puhitust;
  • röhitsemist; 
  • hommikust näljatunnet;
  • liiga kiiresti tekkivat täiskõhutunnet;
  • mõnikord ka oksendamist, kõrvetisi, halba hingeõhku ja kaalulangust (1, 2).
• Duodeniit. Duodeniit on põletik peensoole (kaksteistsõrmiksoole) esimese osa limaskestas või sügavamates kudedes. Tavaliselt tuleneb see H. pylori bakterite põhjustatud infektsioonist, liigsest maohappest või valuvaigistite, mida nimetatakse MSPVA-deks, liigsest kasutamisest. Selle seisundi tavapärane ravi hõlmab antibiootikume ja maohappesuse vähendajaid. Seisund ei pruugi sümptomeid põhjustada, kui aga sümptomid ilmnevad, võivad need hõlmata:
  • põletustunnet, krampe või näljalaadset valu kõhus;
  • kõhugaase või puhitust;
  • söögiisu puudumist;
  • kõhuärritust (iiveldust) ja oksendamist;
  • täiskõhutunnet kohe pärast sööma hakkamist;
  • tõrvavärvi või tumedat väljaheidet;
  • väsimust ja madalat verepilti juhul kui haavandid veritsevad (7, 8).
• Peptilised haavandid ehk haavandid mao, peensoole või söögitoru limaskestal. H. pylori võib kahjustada ka mao ja peensoole kaitsekihti, mis võib omakorda võimaldada maohappel  lahtiseid haavandeid tekitada. Haavand võib tekkida umbes 10–20%-l H. pyloriga nakatunud inimestest. Maos olevat haavandit nimetatakse maohaavandiks. Kaksteistsõrmiksoole haavand on peptiline haavand, mis tekib peensoole (kaksteistsõrmiksoole) esimeses osas. Söögitoru alumises osas tekib söögitoru haavand. Haavandi tüsistused võivad põhjustada juba tõsisemaid sümptomeid, nagu: 
  • must või tõrvjas väljaheide (mis viitab mao- või kaksteistsõrmiksoole verejooksule); 
  • verine okse – kas siis punane või jahvatatud kohvi värvi; 
  • püsiv terav või tugev kõhuvalu; 
  • pearinglus ja kiire südametegevus; 
  • kõige levinum tüsistus on verejooks. Pikaajaline verejooks võib põhjustada aneemiat, mis põhjustab omakorda nõrkust ja väsimust (1, 2).
• Polüübid. Gastriit soodustab omakorda hüperplastiliste polüüpide ja adenoomide teket. Polüübid on adenoomid, mis on tavaliselt asümptomaatilised ja healoomulised, kuid võivad olla ka düspepsia (kõhuvaevused, mis on kestnud üle 4 nädala ning mida ei põhjusta ükski konkreetne haigus), kõrvetiste, maoverejooksu ja harva ka mao väljavoolu takistuse põhjuseks. Suuremad polüübid võivad aga muutuda vähiks. Kolorektaalsed polüübid võivad põhjustada rektaalset verejooksu, aneemiat, kõhukinnisust, kõhulahtisust, kaalulangust ja kõhuvalu (1, 2).
• Maovähk. H. pylori infektsioon on ka teatud tüüpi maovähi tugev riskitegur ja arvatakse, et see haigus võib tekkida umbes 0,5–2% nakatunutest. Maovähk võib põhjustada: 
  • iiveldust, 
  • oksendamist,
  • kõhulahtisust, 
  • kõhukinnisust ja 
  • seletamatut kaalulangust (1, 2).

Helicobacter pylori nakkuse ennetamine

Maailma piirkondades, kus H. pylori nakkus ja selle tüsistused on tavalised, testivad tervishoiuteenuse osutajad mõnikord H. pylori nakkuse suhtes ka terveid inimesi. Ekspertide seas on aga vaieldav küsimus, et kas H. pylori infektsiooni testimisest on üldse kasu, kui puuduvad infektsioonile omades tunnused või sümptomid.

Kui aga oled mures H. pylori infektsiooni pärast või arvad, et sul on risk mõne H. pylori infekstioonist põhjustatud terviseprobleemi tekkeks, pea nõu oma tervishoiuteenuse osutajaga ning saate siis juba koos edasi otsustada. H. pylori teste saab teha ka perearsti juures (1).

Kuna H. pylori levib oraalsel ja fekaalsel teel, siis on üldisteks H. pylori edasikandumise ennetusmeetmeteks tavapärased hügieeninõuded. Kui aga H. pylori on ennast sinu juba seedetraktis sisse seadnud, siis on võivad selle kolonisatsiooni piirata ja vähendada teatud toiduained ja toidulisandid. Nendest aga kirjutame juba lähemalt alapealkirja “Helicobacter pylori looduslik ravi” all. 

Etteruttavalt olgu aga öeldud, et ühiselt koos looduslike vahenditega peetakse H. pylori täielikuks elimineerimiseks tõhusaks siiski endiselt ainult mitmete erinevate antibiootikumide kombinatsiooni. Sellest, miks H. pylori ravis on vaja kasutada mitmeid erinevaid antibiootikume, nüüd kohe lähemalt räägimegi.

Helicobakter pylori ja antibiootikumiresistentsus

Bakteri mutatsioonide, biokilede moodustumise ja mitmete teistegi tegurite tõttu on helikobakteri esmase ravi ebaõnnestumise peamine põhjus tihti just antibiootikumiresistentsuse suurenemine. Ilmselt on see ka põhjus, miks WHO nimetas 2018. aastal H. pylorit uute ravimite ja ravimeetodite uurimisel ja avastamisel esmatähtsaks patogeeniks. 

Üks peamisi helikobakteri nakkuse raviks kasutatavaid antibiootikume on siiani olnud klaritromütsiin, kuid juba on välja kujunenud klaritromütsiiniresistentsed tüved ja seetõttu kasutataksegi helikobakteri ravis ka muid antibiootikume või teisi alternatiivseid ravimeetodeid. Õnneks on saadaval ka väljaheite testid, mis võimaldavad juba enne ravi alustamist teada saada, kes tõenäoliselt klaritromütsiini ravile reageerivad. 

Kasvav antibiootikumiresistentsus on tekitanud huvi alternatiivsete ravimeetodite väljatöötamise vastu, kus H. pylori raviks kasutatakse ka mitmeid taimseid ühendeid. Samuti on taimsete ühendite kasutamise üheks eeliseks see, et need põhjustavad vähem ebasoovitavaid kõrvaltoimeid. Enamik taimeekstrakte sisaldab keerulist komponentide segu, mis aga ei pruugi iseenesest üksi antimikroobsete ainetena toimida. Kuid on avastatud, et ravi tõhustamiseks ja resistentsuse ületamiseks võivad need toimida koos H. pylori tavapärase ravi ehk antibiootikumidega. H. pylori tavapärase ravi juurde nüüd kohe jõuamegi.

Helicobacter pylori tavapärane ravi

Nii nagu siin loos juba mitmeid kordi oleme maininud, siis on helikobakterit antibiootikumiresistentsuse tõttu keeruline täielikult elimineerida ja seetõttu on vajalik kombineerida mitmeid antibiootikume ning manustada lisaks ka prootonpumba inhibiitorit. Seega ravitaksegi H. pylori infektsioone tavaliselt korraga vähemalt kahe, kui mitte enama erineva antibiootikumiga. See peaks aitama vältida bakterite resistentsuse tekkimist ühe konkreetse antibiootikumi suhtes.

Ravi hõlmab erinevaid antibiootikume ning tihti ka ravimeid, mis aitavad paraneda maol, sealhulgas:

• Antibiootikumid. H. pylori on tundlik mitme antibiootikumi, st klaritromütsiini, amoksitsilliini, metronidasooli ja tetratsükliini suhtes, kuid üksi ei suuda need antibiootikumid seda mikroorganismi hävitada. Siiski ei ole amoksitsilliini, klaritromütsiini ja omeprasooli praegune laialdane ravi antibiootikumiresistentsuse suurenemise tõttu tõhus. Konkreetse ravi efektiivsus võib varieeruda sõltuvalt patsiendi seisundist, vanusest, kohalikest antibiootikumijuhistest, toidust ja hügieenist. Teadaoleva klaritromütsiiniresistentsuse piirkondades vahetatakse esmavaliku ravi 14 päeva jooksul vismutil põhineva raviskeemi vastu, mis sisaldab tetratsükliini ja metronidasooli. Kõrge resistentsuse määr on tuvastatud ka metronidasooli suhtes. Kui üks neist ravikuuridest ebaõnnestub, on soovitatav kasutada alternatiivi. Seepärast on peale ravi soovitatav teha uued H. pylori testid vähemalt neli nädalat pärast ravi. Kui testid näitavad, et ravi ei aidanud infektsioonist vabaneda, võib olla vaja täiendavat ravi mõne muu antibiootikumide kombinatsiooniga. Lisaks antibiootikumiresistentsusele võib ravi ebaõnnestumise põhjuseks olla ka prootonpumba inhibiitorite ebapiisav happesupressioon (1, 4).
• Prootonpumba inhibiitorid (PPI). Need ravimid takistavad maohappe tootmist. Mõned näited prootonpumba inhibiitoritest (PPI-d) on omeprasool (Prilosec), esomeprasool (Nexium), lansoprasool (Prevacid) ja pantoprasool (Protonix).
• Vismut-subsalitsülaat. See ravim, mida tuntakse sagedamini kaubamärgi Pepto-Bismol all, katab haavandi ja kaitseb ka seda maohappe eest.
• Histamiini (H-2) blokaatorid. Need ravimid blokeerivad ainet nimega histamiin, mis käivitab samuti maohappe tootmise. Üks näide histamiini blokaatoritest on tsimetidiin (Tagamet HB). Histamiini (H-2) blokaatorid on ette nähtud H. pylori infektsiooni korral ainult sellisel juhul, kui PPI-sid ei saa kasutada.

Koos antibiootikumiraviga kasutatakse H. pylori ravis üha enam ka taimeekstrakte ja probiootilisi toite ning sellest nüüd järgmisena räägimegi.

Helicobacter pylori looduslik ravi

Kuna katseklaasiuuringutes (in vitro) on osad taimeekstraktid ja probiootilised toidud näidanud antibakteriaalset toimet, siis kasutatakse H. pylori ravis tavapäraste raviviiside kõrval üha enam ka neidki. Katsed, mis on läbi viidud elavas organismis või rakus (in vivo) on olnud vähem tõhusad.

Seega on praegusel hetkel teadlased H. pylori loodusliku ravi kohta arvamusel, et looduslikud vahendid ainult piiravad H. pylori levikut ja bakteri täielikuks elimineerimiseks on siiski vaja kasutada erinevate antibiootikumide kombinatsiooni. Allolevalt toome sinuni mõned toiduained või toidulisandid, mis on uuringutes H. pylori nakkuse vähendamisel siiani enim silma jäänud (4).

1. Helicobacter pylori looduslik ravi ja probiootikumid 

Uuringutes on näidatud, et mõnedel probiootilistel tüvedel on H. pylori vastu bakteritsiidne (baktereid surmav) ja bakteriostaatiline (bakterite paljunemist pidurdav) toime ning need aitavad tasakaalustada ka soolestiku mikrobiootat, vältides seeläbi düsbioosi.

Ka osad probiootilised jogurtid, mis sisaldavad piimhappebaktereid nagu bfidobaktereid ja lactobacillust, avaldavad H. pylori infektsioonile pärssivat toimet ning nende kasutamine on näidanud, et see soodustab ka H. pylori täieliku likvideerimise määra. Samas ei ole kõikides uuringutes jõutud samadele järeldustele, sest osades uuringutes jälle Bifidobacterium spp. ja Lactobacillus acidophilus’e manustamine olulist erinevust H. pylori likvideerimise määras patsientide seas keda raviti standardse kolmikraviga – ei näidanud (2, 3).

Lisaks, kuna mõned soolestiku mikrobioota osaks olevad soolebakterid toodavad võihapet (büturaati), mis toimib prebiootikumina ja tugevdab limaskesta immuunbarjääri, võib selliste bakterite kasutamine probiootikumidena aidata tasakaalustada ka antibiootikumide kasutamisega kaasnevat soolestiku düsbioosi (soolestiku tasakaal halbade ehk patogeensete bakterite kasuks).

Nagu kindlasti juba isegi teadsid, siis avaldavad antibiootikumid seedetrakti mikrobiootale negatiivset mõju ning põhjustavad iiveldust, kõhulahtisust ja terviseprobleeme, mida probiootikumid leevendada võivad. See teeb antibiootikumiravi korral probiootikumidest sinu seedetrakti heaolu jaoks asendamatud kaaslased (2, 3, 6). 

Uuringute andmetel on osadel probiootilistel tüvedel H. pylori vastu baktereid surmav ja bakterite paljunemist pidurdav toime ning need aitavad tasakaalustada ka soolestiku mikrobiootat, vältides seeläbi düsbioosi.

2. Helicobacter pylori looduslik ravi ja Saccharomyces boulardii

Mõnedes uuringutes on hiljuti hinnatud pärmi Saccharomyces boulardii rolli H. pylori likvideerimisel ja selle toimet antibiootikumravi sekundaarsete mõjude (nt antibiootikumidega seotud kõhulahtisuse) ennetamisel. Metaanalüüs näitas, et S. boulardii lisaks tarbimine (antibiootikumiravi ajal) suurendas märkimisväärselt H. pylori likvideerimise määra ja vähendas üldiste H. pylori raviga seotud kõrvaltoimete riski Korea patsientide rühmas, kes said S. boulardii’d 4 nädala jooksul standardse kolmikravi käigus. Pärast ravi, oli S. boulardii’d saanute rühmas likvideerimise määr 10% kõrgem kui neil, kes S. boulardii toidulisandit ei saanud (2, 3).

S. boulardii toidulisandi tarbimine koos tavapärase antibiootikumiraviga võib H. pylori ravis anda paremaid tulemusi kui antibiootikumid üksi.

3. Helicobacter pylori ravi ja periodontaalne ravi ehk igemeravi

H. pylori levik hõlmab teadaolevalt peamiselt just suukaudset ehk oraalset ülekannet, mis viitab sellele, et bakterite reservuaarina võib toimida ka hambakatu biokile. Seega elab helikobakter ka süljes ja hambakatus.

2016. aasta süstemaatilises ülevaates leiti, et ka periodontaalne ravi ehk igemeravi võib H. pylori raviga kaasnevas lühi- ja pikaajalises elimineerimise protsessis rolli mängida. Seetõttu on H. pylori kehast eemaldamiseks soovitatud ka periodontaalset ravi. Siiski on nende tulemuste kinnitamiseks vaja edasisi uuringuid (2, 3).

Lisaks maole ka süljes ja hambakatus resideeruva helikobakteri elutingimusi saab häirida ka periodontaalse raviga.

4. Helicobacter pylori looduslik ravi ja jõhvikad (Vaccinium macrocarpon)

Uuringud on näidanud, et ka jõhvikamahla joomine võib H. pylori infektsiooni osaliselt nõrgendada. Jõhvikamahl on muuseas edukas ka kuseteede infektsioonide pärssimisel või ravimisel ja seda just tänu oma võimele vältida bakterite (kuseteede infektioonide korral on selleks bakteriks E.coli) kleepumist ja kinnitumist kuseteede limaskestale.

See bakteriostaatiline (bakterite paljunemist pärssiv) omadus on tingitud proantotsüaniididest. Proantotsüanidiinid on põletikuvastased keemilised ühendid, mis annavad paljude taimede viljadele või õitele punase, sinise või lilla värvi. Niisamuti võib bakteriostaatilise toime juures rolli mängida jõhvikates sisalduv C-vitamiin.

Mõned uuringud seoses Helicobakter pylori ja jõhvikatega

1. Ühe uuringu andmetel võib jõhvikamahla kõrgendatud molekulmassiga komponent takistada in vitro (katseklaasiuuringus) H. pylori adhesiooni (erinevate osakeste või pindade kalduvus üksteise külge klammerduda) inimese mao limaskestaga. Samuti võivad olla mõjutatud ka muud adhesioonid, näiteks BabA. Arvatakse, et veregrupi antigeeni siduv adhesiin (BabA) mängib samuti haiguse patogeneesis rolli (4).
2. Loomuuringud on näidanud BabA tähtsust sellega seotud H. pylori haiguste puhul, mis mõjutavad haiguse tõsidust. Hiljutine uuring näitas, et kui jõhvikamahla söödeti H. pyloriga nakatunud hiirtele, paranes 80% neist 24 tundi pärast ravi ja H. pylori likvideerimise määr oli 4 nädalat pärast ravi 20%. Kuid tegelik protsess, mille käigus jõhvikamahl H. pylori koloniseerimist ja selle mahasurumist mõjutab, väärib täiendavat uurimist.
3. In vivo uuringutes inimestel on H. pylori infektsioonide ravimine jõhvikamahlaga samuti märkimisväärseid positiivseid tulemusi näidanud. Peaaegu kümme aastat tagasi testiti jõhvikaid näiteks koos traditsiooniliste H. pylori vastaste antibiootikumidega, nagu metronidasool ja klaritromütsiin ning see kooslus osutus tõhusaks H. pylori likvideerimise määra parandamisel ja infektsioonide mahasurumisel endeemilistes populatsioonides. Sellegipoolest on väga vähesed uuringud hinnanud jõhvikate võimalikku kasulikku mõju H. pylori infektsiooni täielikul välja ravimisel ilma antibiootikumideta (4).
4. Samuti näitas võrreldes platseeboga H. pylori likvideerimise määra tõusu üks 90-päevane jõhvikamahla uuring, milles osales 189 patsienti. Pärast seda topeltpimedat randomiseeritud kliinilist uuringut väitsid teadlased, et jõhvikamahla lisamine amoksitsilliini, klaritromütsiini ja omeprasooli standardravisse võib parandada H. pylori likvideerimise määra naistel.  
5. Hiljutine in vivo uuring näitas, et jõhvikamahla tarbimine võib aidata hallata H. pylori kolonisatsiooni asümptomaatiliste laste seas (4).

Kuigi selleks on vaja edasisi täiendavaid uuringuid, siis on oletatud, et jõhvikate pärssivat toimet H. pylori vastu põhjustavad mitmed mehhanismid. Nende hulka kuuluvad: 

• Helikobakteri adhesiooni takistamine inimese mao limaga. Adhesioon on erinevate osakeste või pindade kalduvus üksteise külge klammerduda.
• Biokile moodustumise blokeerimine. Biokile on pinnale kleepunud hästi organiseeritud mikroorganismide, sealhulgas bakterite, seente ja tüvede segu, kus bakterid töötavad ellujäämiseks koos. Kliinilistes tingimustes põhjustab biokile aga sageli kroonilisi infektsioone. Kuna biokiles olevad bakterid on välja arendanud antibiootikumiresistentsuse, on antibiootikumide kasutamine ainult biokile põhjustatud infektsioonide raviks ebaefektiivne.
• Antioksüdatiivne ja antikantserogeenne toime.
• Helikobakteri proliferatsiooni (kiire paljunemine ehk vohamine) pärssimine kõrge proantotsüanidiinide (jõhvikates sisalduvad ained) kontsentratsiooni tõttu.
• Ureaasi inhibeerimine ehk pärssimine. Mikroobsed ureaasid hüdrolüüsivad uurea ammoniaagiks ja süsinikdioksiidiks. Nakkusliku mikroorganismi ureaasi aktiivsus võib soodustada kuseteede kivide, püelonefriidi, maohaavandite ja muude haiguste teket.
• Tsütotoksiline toime batsilli vastu. Tsütotoksilise toime all on mõeldud elusrakke kahjustavat või hävitavat toimet. Tsütotoksilisi ravimeid kasutatakse ka vähi ravis (4).

Jõhvikamahla tarbimine koos tavapärase antibiootikumiraviga võib H. pylori ravis anda paremaid tulemusi kui antibiootikumid üksi. 

5. Helicobacter pylori looduslik ravi ja D-mannoos

Kuna D-mannoos käitub põiepõletike ravis sarnaselt jõhvikamahlale bakterite kleepumist takistavalt, siis on selle võimalik samalaadne toime teadlasi huvitanud ka seoses helikobakteriga.  

Näiteks ühe uuringu tulemused, kus käsitleti D-mannoosi põletikuvastaseid omadusi viitasid sellele, et D-mannoos võib olla paljutõotav strateegia ka põletikuliste haiguste, sealhulgas eriti just Helicobacter pylori poolt põhjustatud põletike pärssimiseks.

Lisaks on Helicobacter pylori nakkuse korral mainitud D-mannoosi rolli ka immuunvastuses (9, 10, 11, 12, 13).

D-mannoos võib aidata vähendada põletikku, mis on seotud Helicobacter pylori nakkusega, muutes selle potentsiaalseks ravistrateegiaks. Lisaks mängivad D-mannoosi siduvad lektiinid rolli keha loomulikus immuunvastuses Helicobacter pylori vastu (9, 10, 11, 12, 13).

6. Helicobacter pylori looduslik ravi ja küüslauk

Lauguliste (Allium) perekonda kuuluv antioksüdantse toimega küüslauk (Allium sativum L.) sisaldab laias valikus tiosulfinaate, st allitsiini, millel paistab olevat ka antibakteriaalne toime. 

Arvatakse, et küüslaugu bakteriostaatiliste omaduste eest vastutabki just allitsiin ning, et allitsiini olemasolu või puudumine (mis võib küüslaugu töötlemisega kaasneda) on katseklaasitingimustes H. pylori kasvu pärssimisel kõige kriitilisem tegur. Mitmed uuringud on aga näidanud, et ka toore küüslaugu ekstraktid, küüslaugupulbri tabletid ja osad küüslauguõlid säilitavad katseklaasitingimustes H. pylori vastu oma aktiivsuse (5).

Mõned uuringud seoses Helicobakter pylori ja toore küüslauguga 

1. Hiljutises uuringus tehti Lääne-Hiina alalistele elanikele 14C-uurea hingamistest (14C-UBT), mida kasutati H. pylori infektsiooni diagnoosimiseks ning neist 8365 osalejal (53,1%-l) diagnoositi H. pylori infektsioon. Osalejatel, kes sõid toorest küüslauku, oli H. pylori nakkuse tase statistiliselt oluliselt madalam kui neil, kes toorest küüslauku ei söönud. Seega selles piirkonnas näis toores küüslauk tõepoolest nakkust pärssivat.
2. Teised teadlased teatasid aga, et Türgi populatsioonis küüslaugu pikaajaline tarbimine H. pylori nakkuse esinemist ei mõjutanud. Küll aga oli küüslaugu sööjatel oluliselt madalam antikehade tiiter, mis viitab samuti küüslaugu pärssivale toimele H. pylori tekke suhtes ja võimalikule edasiminekule ägedamate haigusteni. Senistes uuringutes mis on keskendunud küüslauguõli mõjule, ei ole aga H. pylori vähendamise suhtes veel positiivsetele tulemustele jõutud (4).

Peamiselt just toore küüslaugu söömine võib aidata vähendada H. pylori nakkuse levikut ja selle ägenemist tõsisemate haigusteni.

7. Helicobacter pylori looduslik ravi ja kurkumiin

Kurkumiin (diferuloüülmetaan) klassifitseeriti esmakordselt keemiliselt aastal 1910 ja seda peetaksegi kurkumi kõige aktiivsemaks komponendiks. Tänu oma erilisele maitsele ja karrile sarnasele kollasele värvusele kasutatakse kurkumit ka vürtsina. Selle põletikuvastaseid, mutageenseid, antioksüdantseid ja nakkusvastaseid omadusi on in vitro ja in vivo uuringutes uuritud palju. Kurkumiini on kasutatud ka peptiliste haavandite ravimisel ja H. pylori kasvu ennetamisel või pärssimisel.

Mõned uuringud seoses Helicobakter pylori ja kurkumiiniga

1. Ühe loomkatse tulemused näitasid, et kurkumiin on võimeline hävitama helikobakteri hiirtel. 
2. Hiljuti hinnati kurkumiini mõju mitmetele teguritele H. pyloriga nakatunud isikute mao limaskestale, kelledel oli diagnoositud gastriit. Patsiendid määrati juhuslikult kas omeprasooli, amoksitsilliini ja metronidasooli (OAM) või kurkumiini ravikuuri. Mao biopsiad koguti enne ja pärast ravi. Lisaks mõõdeti põletikuliste tsütokiinide mRNA taset. Patsientidel, kes said OAM-ravi oli Helicobacter pylori likvideerimise määr oluliselt kõrgem kui kurkumiini neelanud patsientidel (78,9% vs 5,9%). OAM-rühmas halvenes aga pärast ravi oluliselt IL-8 mRNA ekspressiooni tase (IL-8 tase korreleerub kasvajarakkude kasvu ja metastaatilise potentsiaaliga), kuid muude tsütokiinide muutusi ei leitud. Seega leiti antud uuringus, et ainult kurkumiinil üksi võib H. pylorile ja põletikuliste tsütokiinide tekkele olla väike toime.
3. Ühes teises II faasi kliinilises uuringus, mis kirjeldas kurkumiga (Curcuma longa Linn) ravitutud peptiliste haavandite paranemise tulemusi, uuriti peptilise haavandi sümptomitega patsiente, kelledel leiti endoskoopia tegemisel kaksteistsõrmiksoolest ja maost 0,5–1,5 cm läbimõõduga haavandeid. Uuringus manustati patsientidele suukaudselt 300 mg kurkumiga täidetud kapsleid 5 korda päevas. Pärast 4-nädalast ravi ei ilmnenud haavandeid 48%-l ja pärast 12-nädalast ravi ei olnud haavandeid enam 76%-l. Kõhuvalu ja ebamugavustunne vähenesid piisavalt juba esimesel ja teisel nädalal. Katsealused sõid katse ajal ka täiesti tavalist toitu. Uued arusaamad kurkumiini terapeutilise toime kohta peptiliste haavandite ravis julgustavadki seda nüüd alternatiivse ravina kasutama. Siiski puuduvad in vivo tõendid selle kohta, et kurkumiin on aktiivne just H. pylori infektsiooni vastu.

Kurkumiinist võib abi olla haavandite ravis, kuid helikobakteri vastu ei pruugi see soovitud tulemusi anda.

8. Helicobacter pylori looduslik ravi ja ingver

Ingverijuur (Zingiber officinale) on traditsiooniliselt ette nähtud seedetrakti vaevuste, st hüperemeesi (rasedusaegne liigoksendamine), düspepsia (kõhuvaevused, mis on kestnud üle 4 nädala ning mille põhjuseks ei ole ükski konkreetne haigus), peptiliste haavandite ja muude põletikuliste häirete raviks. Ingveri keemilises koostises sisalduvad lenduvad õlid (ligikaudu 1%-4%), mida peetakse ka ingveri meditsiiniliselt aktiivseteks elementideks.

Ingver on antioksüdant ja tal on ka haavandivastane, põletikuvastane, kasvajavastane, puhitusevastane, seedimist soodustav ning rögalahtistav toime. 

Mõned uuringud seoses Helicobakter pylori ja ingveriga

• Osad teadlased on leidnud, et ingveri vesiekstrakt võib kaitsta mao limaskesta stressist põhjustatud limaskesta kahjustuste eest, pärssida maohappe sekretsiooni ning piirata ka H. pylori kasvu. Seega pakub ingver antioksüdantset kaitset oksüdatiivsest stressist põhjustatud maokahjustuse eest, avaldades seega in vitro antioksüdatiivseid omadusi.
• Kinnitatud ja tugevdatud on ka seost rasedusaegse liigoksendamise (Hyperemesis gravidarum ehk hüperemees) ja H. pylori infektsiooni vahel normaalsetel rasedatel kontrollisikutel ja hüperemeesiga rasedatel naistel. Uuringus leiti, et võrreldes normaalsete rasedatega, kellel hyperemesis gravidarumit ei esinenud (1045 naist ehk 46,2%), oli rasedusaegse liigoksendamise all kannatavate rasedate seas H. pylori nakatumise määr tunduvalt kõrgem (1289 naist ehk 69,6%). Mitmed uuringud on näiteks leidnud, et teatud H. pylori vastu aktiivsed ained on väga tõgusad ka hüperemeesi ravis. Nagu näiteks ingver, mida on seostatud ka mao- ja käärsoole kantserogeneesi pärssimisega, tekitab kaitsva toime ka H. pylori vastu. Ingveri fenoolsed osakesed pärsivad H. pylori kasvu, eemaldavad vabu radikaale, kaitsevad DNA-d ja inhibeerivad lipiidide peroksüdatsiooni. Näiteks teatati ingveri kantserogeneesi pärssivast toimest, mis takistab otseselt ka H. pylori, eriti CagA+ tüvede kasvu. Autorid näitasid oma uuringus, et gingeroolid (gingerool on domineeriv fenool ja väga oluline farmakoloogiliselt aktiivne ühend, mida leidub ingveris (Zingiber officinale) ja ingveriekstraktid inhibeerivad 19 erineva H. pylori tüve arengut in vitro. Lisaks oli gingeroole ja 6-shogoaali sisaldav fraktsioon väga edukas H. pylori CagA+ tüvede kasvu pärssimisel. Need uuringutulemused viitavad sellele, et gingeroole sisaldavad spetsiifilised ingveriekstraktid võivad aidata ravida või ennetada H. pylori CagA ja tüvesid ka in vivo.
• Mongoolia liivahiiri uurinud teadlased märkisid, et ingveriekstrakt hoidis ära ja ravis H. pylori põhjustatud nakkust ja põletikku. Lisaks viidi läbi täiendavaid uuringuid, et selgitada ingveri ekstrakti in vitro mehhanismi. Seega kinnitavad uuringute tulemused ingveri raviomadusi ja selle kasutamist Ayurvedas ja rahvameditsiinis ning toetavad tõdemust, et ingverit tuleks pidada uueks raviviisiks maohäirete ravis (4).

Ingver võib mängida suurt rolli H. pylori arengu pärssimisel ja ka maohäirete ravis.

9. Helicobacter pylori looduslik ravi ja mastikskumm

Mastiks ehk mastikskumm ehk mastiksivaik on hele- kuni rohekaskollane taimne vaik, mida toodab mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus) taim ja mida kasvatatakse peamiselt Kreekas Chiose saarel. Euroopa Liidus on mastiksi puhul tegemist kaitstud päritolunimetusega (protected designation of origin). 

Mastiksit on 5. sajandil eKr esimest korda maininud juba Herodotos ja alates aastast 3000 eKr on kreeklased mastiksit kasutanud toiduvalmistamisel, kosmeetikas ja ka maohaiguste ravis.

Mõned uuringud seoses Helicobakter pylori ja mastiksiga

• 1980. aastatel leiti, et mastikskumm on potentsiaalne aine kaksteistsõrmiksoole haavandite ravimisel inimestel. Teadlased hindasid selle antibakteriaalset toimet ja transmissioonelektronmikroskoopia abil määrati kindlaks mastiksi mõju H. pylori morfoloogiale (kuju või struktuur). Uuringu tulemused näitasid, et mastiksil on H. pylori vastane aktiivsus, kuna see kutsub H. pylori rakkudes esile rakkude killustumise ja morfoloogilised kõrvalekalded.
• 2011. aasta uuring tõestas, et mastikskumm hoiab ära H. pylori põletikku, inhibeerides in vitro neutrofiilide aktivatsiooni. Neutrofiil on valgeverelible tüüp, mis on immuunsüsteemi oluline osa ja aitab organismil infektsioonidega võidelda. Neutrofiilide aktiveerimine on sageli mitmeastmeline protsess, mis on kasulik patogeenide hävitamiseks. Kuid neutrofiilide aktiveerimise rajad võivad samuti potentsiaalselt põhjustada koekahjustusi autoimmuun- ja põletikuliste haiguste korral. Need tähelepanekud leidsid kinnitust ka teiste teadlaste poolt, kes uurisid mastikskummi mõju H. pylori täielikule likvideerimisele H. pyloriga nakatunud patsientidel. Mastiksikumm oli hästi talutav ja kerged kõrvaltoimed olid tagasipöörduvad. Uuringus tehti kindlaks, et mastikskummil on in vivo H. pylori vastu bakteritsiidne (baktereid surmav) toime. 
• On leitud, et H. pylori vastu on aktiivsed ka mastikskummi ekstraktid ja osakesed. Pärast lahustumatu polümeeri eemaldamist valmistati kogu mastiksiekstrakt ilma polümeerita, parandades seeläbi selle lahustuvust ja suurendades in vivo aktiivsust. Kasutades 11 H. pylori kliinilisest tüvest koosnevat paneeli, testiti mastiksi ekstraktide ja eraldatud puhaste triterpeenhapete in vitro toimet. Uuringu autorid näitasid, et mastikskummi manustamine võib vähendada H. pylori kolonisatsiooni. Sellise toime eest võivad vastutada peamised mastiksi happe-ekstraktis leiduvad triterpeenhapped.
• Loomkatsete autorid on aga teatanud, et mastikskumm H. pylorit ei mõjuta. Uuringus praktiseeriti mastikskummi monoteraapiat (ravi, mis kasutab teatud haiguse või seisundi raviks ainult ühte tüüpi ravi), et tõestada selle võimet elimineerida hiirtel H. pylori infektsiooni. Tulemused aga näitasid, et mastikskumm ei suutnud H. pylori infektsiooni hiirtel likvideerida. Samuti teatasid ka ühed teised teadlased, et mastiks ei suutnud inimestel H. pylori infektsiooni maha suruda ega hävitada. H. pylori infektsiooniga patsiente raviti 1 g mastikskummiga-ga 4 korda päevas 14 päeva jooksul. Leiti, et mastiks ei mõjutanud H. pylori staatust ja kõik uuringus osalejaid jäid endiselt H. pylori-positiivseteks. Seega otsustati selles konkreetses uuringus, et vaatamata H. pylori vastasele toimele in vitro, ei näi mastiksil H. pylori’le mõju olevat inimestel. On veel teisigi uuringute autoreid, kes on märkinud, et toormastiksiga ei tohiks oodata “antibiootikumilaadset” toimet.

Uuringutes on näidatud, et mastiksil on H. pylorile kindel antibakteriaalne toime, mis võib osaliselt seletada ka selle haavandivastaseid omadusi. Samas ei ole kõikides uuringutes jõutud ühtviisi samadele järeldustele, et mastiksi tarbimine H. pylori täielikult likvideerib.

Kokkuvõteks

Helicobacter pyloriga seotud haiguste nagu gastriidi, duodeniidi, haavandite või muude selle bakteri poolt põhjustatud maoprobleemide tõhusaks raviks on endiselt parim valik H. pylori täielik likvideerimine. Kuna helikobakter on aga mitmete antibiootikumide suhtes muutunud resistentseks, siis on seda infektsiooni ülimalt keeruline likvideerida. Seetõttu ongi helikobakteri ravis vaja tihti manustada mitmete erinevate antibiootikumide kombinatsiooni ja vajadusel ka prootonpumba inhibiitorit.

Siiski on üha enam selgeks saanud ka see, et tavapärane antibiootikumiravi võib anda paremaid tulemusi kui sellega käivad käsikäes ka osad taimsed saadused, probiootilised toidud ja toidulisandid ning pärm nimega Saccharomyces boulardii.

Ka kõik siin loos käsitletud toiduained või taimsed ühendid nagu jõhvikamahl, D-mannoos, kurkumiin, ingver, küüslauk ja mastiks võivad oma tugevate põletikuvastaste omaduste tõttu H. pylori nakkuse ennetamisel ja/või vähendamisel ning sellega seotud maohäirete leevendamisel tõhusad olla.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne siinses loos toodud koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Helicobacter pylori (H. pylori) infection – Symptoms & causes – Mayo Clinic
2. Helicobacter pylori – Wikipedia
3. Helicobacter pylori eradication protocols – Wikipedia
4. Non-pharmacological treatment of Helicobacter pylori – PMC (nih.gov)
5. Optimization of Allium sativum solvent extraction for the inhibition of in vitro growth of Helicobacter pylori – PubMed (nih.gov)
6. Mis iseloomustab 100-aastaseks elavate inimeste soolestikku? (postimees.ee)
7. Helicobacter pylori infektsioon – Vikipeedia (wikipedia.org)
8. Duodenitis | Saint Luke’s Health System (saintlukeskc.org)
9. Antibacterial and antibiofilm activity of mannose-modified chitosan/PMLA nanoparticles against multidrug-resistant Helicobacter pylori – ScienceDirect
10. Natural mannose-binding lectin (MBL) down-regulates phagocytosis of Helicobacter pylori – PubMed (nih.gov)
11. How to manage Helicobacter pylori infection beyond antibiotics: The bioengineering quest – ScienceDirect
12. Frontiers | Mannose Treatment: A Promising Novel Strategy to Suppress Inflammation (frontiersin.org)
13. Combination of Helicobacter pylori infection and the interleukin 8 –251 T > A polymorphism, but not the mannose-binding lectin 2 codon 54 G > A polymorphism, might be a risk factor of gastric cancer | BMC Cancer | Full Text (biomedcentral.com)