AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE EHK ATH – kuidas seda supervõimet ära tunda ja sellega toime tulla?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH-ga lapsed ja täiskasvanud – need energilised, särasilmsed, siirad, uudishimulikud ja tihti ka oma reeglite järgi elavad inimesed omaksid justkui supervõimeid. Nad tegutsevad palju, nad jõuavad palju ja enamasti on neil elus ka palju saavutusi ette näidata. 

Kõrge energiatase, elav pilk, erakordne märkamisvõime ja huvi mitmete erinevate asjade vastu on aga vaid osad ATH supervõimetest ja kui ATH-ga inimene oma erilisi omadusi oskuslikult kasutama õpib, siis superkangelaseks ta ka saab. Ometi on see aga enamiku ATH-de jaoks suur väljakutse, sest teisest küljest on ATH-d ääretult tundlikud ja kui tegu ei ole just mõne eriliselt huvipakkuva tegevusega – kipub nende tähelepanu ka hajuma. Lisaks on ATH-del pea, et olematud pidurid.

Tundlikkus, pidurite nõrkus ning tähelepanu hajumine teevad neile meie maailmas kohanemise väga raskeks. Nad lihtsalt ei saa mängida täpselt samade reeglite järgi kui neurotüüpsed inimesed. Ja kuigi ATH-sid peaks kohtlema, suunama ja juhendama täiesti erinevalt – sest nende aju ju ongi lihtsalt teisiti ehitatud – võib ATH-de mõistmine ja nende eriliste inimeste jaoks eraldi tingimuste loomine veel aega võtta. 

Siiski hakkab meil ühiskonnana selle eripära mõistmisega kiireks minema, sest ATH diagnoosid on tõusutrendis. Kuigi aktiivsus- ja tähelepanuhäire levimus laste ja noorukite seas on ülemaailmselt väga kõikuv, siis Ameerikas on see näiteks keskmiselt juba 8,7%. Ka Eestis on ATH-d diagnoositud varasemast rohkem. Kolm madalaimaima ATH levikuga riiki on Iraak (1%), Poola (3%) ja Rumeenia (4%). Selline kõikumine ei tähenda muidugi alati, et seda tüüpi inimesi kuskil rohkem või vähem on – aga pigem seda, et kõikjal ei pruugita ATH-d ühtviisi diagnoosida.  

Kuna aktiivsus- ja tähelepanuhäire spekter on ülimalt lai, siis on igal täiskasvanud ATH-l ja igal ATH-ga põnni lapsevanemal kindlasti rääkida oma lugu. Meid huvitab sinu lugu! Seega, kui oled valmis oma kogemust jagama, siis pane oma lugu siinse artikli alla kommentaaridesse kirja – sellest on kindlasti kellelegi abi!

Aga kuidas siis ATH-d ära tunda, millised on veel teised ATH supervõimed, kuidas neid supervõimeid toetada ja mida peaks või ei peaks ATH sööma? 

Kõikidele nendele küsimustele saadki siit loost vastused, sest selles artiklis räägime peamistest aktiivus- ja tähelepanuhäirega kaasnevatest sümptomitest, ATH levikust, muudest ATH-ga kaasuvatest probleemidest, sellest millised on ATH aju eripärad, millised on ATH supervõimed, sellest kuidas neid supervõimeid toetada ning ka olulistest nüanssidest ATH toitumises (ehk mida ATH peaks sööma ning mida ta ei tohiks mitte mingil juhul süüa). Käesolevas artiklis toome sinuni sellegi, kuidas mõned ATH-ga inimesed ise oma erinevat tunnetust kirjeldavad ja kes on aktiivsus- ja tähelepanuhäirega kuulsused. Kui sind huvitavad siinsest loost ainult teatud peatükid, siis klikka julgesti allolevatele just sind huvitavatele teemadele. Mõnusat lugemist!

Sisuleidja:

1. ATH ehk aktiivus- ja täheleanuhäire: “Ferrari mootor aga jalgratta pidurid”
2. Erinevused ATH aju ja mitte-ATH aju vahel
   
3. ATH levimus laste ja täiskasvanute seas
   
4. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire erinevad tüübid
5. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire erinevate tüüpide sümptomid lastel ja teismelistel
6. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid täiskasvanutel
7. Kuidas ära tunda täiskasvanud ATH naine?
8. Kas ATH supervõimed on tõelised? Mis need on?
9. Mida ATH ise tunneb?
10. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire põhjused ja kujunemise riskifaktorid”
11. Kuidas toetada ATH supervõimeks kujunemist
12. ATH-toitumine – ATH ajufunktsiooni jaoks on vaja valku
13. ATH toidulisandid – vitamiinid, mineraalid ja taimed ATH toitumise täiendamiseks
14. Milliseid toite peaks ATH vältima?
15. ATH-ga kuulsused
16. ATH-ga seotud seisundid lastel ja teismelistel
17. ATH ravi tavameditsiinis 
18. Kokkuvõtteks

ATH ehk aktiivus- ja täheleanuhäire: “Ferrari mootor aga jalgratta pidurid”

Meditsiinidoktor Edward (Ned) Hallowell on sertifitseeritud laste- ja täiskasvanutepsühhiaater ning ATH alal ülemaailmne autoriteet. Ta on lõpetanud Harvardi kolledži ja Tulane’i meditsiinikooli ning oli Harvardi meditsiinikooli õppejõud 21 aastat. Ta on The Hallowell ADHD keskuste asutaja Boston MetroWestis, New Yorgis, San Franciscos, Palo Altos ja Seattle’is.

Lisaks on Dr Hallowell New York Timesi enimmüüdud autor, kes on mitmetel psühholoogilistel teemadel kirjutanud 20 raamatut. Temale kuulubki ATH-d väga tabavalt kirjeldav ütlus “ATH tähendab seda, et inimesel on Ferrari aju, aga jalgratta pidurid.”

Ta selgitab oma väljaöeldut järgmiselt:

“Miks ma ütlen: “Sinu ATH aju on Ferrari?”  Minu eesmärk on aidata inimestel omandada ATH võimed, vältides samal ajal selle lõkse. Kui ATH diagnoos rõhutab, mis inimesel viga on, hakkab see inimene ennast kohe nendes negatiivsetes tingimustes ka nägema. Kasvavad häbi, hirm ja enesekindlus. Kui aga aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravi algab püüdest leida inimeses head, kasutades jõupõhist lähenemist oma varjatud tugevuste väljaselgitamiseks ja rõhutades positiivset, siis näeb inimene ennast positiivses valguses.  

Kui selgitan lapsele ATH-d, ütlen ma: “Sinu mõistus on nagu turbomootor – nagu Ferrari mootor, aga jalgratta piduritega ja mina olen pidurite ekspert.” Kui ATH-d korralikult ravitakse, võib inimene saavutada suuri kõrgusi: arstid, juristid, tegevjuhid, unistajad, uuendajad, maadeavastajad ja isegi Harvardi kraadiõppurid. Ka meie riigi asutajatel võis olla ATH. Tähelepanuhäire teine külg on uudishimu.” (30).

Erinevused ATH aju ja mitte-ATH aju vahel

Kuigi teadus on eriti just aju puudutavates teemades veel lapsekingades ja suurem osa on veel ebaselge, siis mõned esialgsed mõtted teadlastel ATH aju ja mitte-ATH aju erinevuste kohta siiski on. Allolevalt neid sinuga jagamegi.

• Erinevus kemikaalide nagu norepinefriini ehk noradrenaliini ja dopamiini tasemetes. Üks olulisemaid erinevusi ATH aju ja mitte-ATH aju vahel on norepinefriini ehk noradrenaliini (neurotransmitteri) tase. Norepinefriini sünteesitakse dopamiinist. Kuna need kaks käivad käsikäes, usuvad eksperdid, et ATH-ga on seotud nii dopamiini kui ka norepinefriini madalamad tasemed. Dopamiini ülekande tasakaalustamatust ajus võib seostada ATH sümptomitega nagu tähelepanupuuduse ja impulsiivsusega. See võib häirida ka muid dopamiiniga seotud radu, muutes seda, kuidas ATH aju tajub näiteks tasu ja naudingut.
• Niisamuti võib teatud piirkondades tavalisest ajust erineda ka ATH aju struktuur, sealhulgas:
  • Frontaalkoor: see piirkond reguleerib käitumist, emotsioone ja tähelepanu.
  • Limbilised piirkonnad: limbiline süsteem mõjutab emotsioone ja motivatsiooni. ATH-ga seotud muutused selles ajupiirkonnas võivad soodustada hüperaktiivsust, tähelepanematust ja kehvemat otsustusvõimet.
  • Basaalganglionid: basaalganglionid vastutavad motoorse õppimise eest (konkreetse oskuse omandamine praktika või kogemuse kaudu). Samuti aitab see reguleerida  käitumist, emotsioone, võimet planeerida, keskenduda ja teha korraga mitut ülesannet.
• Veel üks oluline erinevus hõlmab aju vaikerežiimi võrku. See vaikerežiimi võrk aktiveerub, kui unistad või kui sa ei keskendu (või kui sa ei suuda keskenduda) ülesandele või tegevusele. ATH korral aktiveeritakse see vaikerežiimi võrk sagedamini. Selle tulemusena võib ATH-ga inimene tunda, et tema fookus on pidevalt tõmbunud käsilolevalt ülesandelt eemale ja mitte ülesandega seotud mõtetele. See selgitab ka seda, miks tüütutele või korduvatele ülesannetele keskendumine ATH jaoks nii keeruline võib olla (32, 33).

ATH levimus laste ja täiskasvanute seas

ATH diagnoosimise statistika laste ja noorukite seas

• ATH diagnoosimise keskmine vanus on 7 aastat, kuid raskema ATH-ga lapsed diagnoositakse sagedamini nooremas eas.
• Ülemaailmselt mõjutas aktiivsus- ja tähelepanuhäire 2017. aasta andmetel umbes 2,2% inimestest. See määr kõikus Aasias, Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas 0,1–8,1% ning oli Lähis-Idas vahemikus 0,6–7,3%. Norra puhul on protsendimäär 1,9%, Saksamaal 1,8% ja Hispaanias 5,4% (28).
• Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on kõige kõrgem ATH määr laste ja noorukite seas USA-s. Hinnanguliselt 9,8 protsendil (peaaegu 6 miljonit) USA lastest vanuses 3–17 aastat on kunagi diagnoositud ATH, võrreldes 8,7%-ga (üle 5 miljonil USA lapsel), kellel on ATH diagnoos praegu (27).
• USA-s diagnoositakse ATH-d rohkem poistel kui tüdrukutel. Praegu on seal aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoos näiteks ligikaudu 11,9%-l 3–17-aastastest poistest, võrreldes 5,5% tüdrukutega.
• Kolm madalaimaima ATH levikuga riiki on on Iraak, 1%, Poola, 3% ja Rumeenia 4% (27, 28).
• Ka Eestis on ATH levimus tõusuteel ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel registreerisid psühhiaatrid 2022. aastal pea 2200 uut aktiivsus- ja tähelepanuhäire juhtumit. Diagnooside kasv võib tuleneda ka asjalust, et nüüd lihtsalt teatakse ja tuntakse ATH-d paremini (29).

Õige ATH diagnoos lapsepõlves annab lastele võimaluse täita oma potentsiaali õpilaste ja täiskasvanutena ning varajane sekkumine võib aidata lastel vältida ka paljusid ATH-ga seotud raskusi, nagu raskused hinnete, suhete ja vaimse tervise probleemidega nagu ärevus ja depressioon (27, 28).

ATH diagnoosimise statistika täiskasvanute seas

• Ülemaailmselt on lapsepõlvest alanud ATH ligikaudu 2,6 protsendil (139,8 miljonil) täiskasvanutest. See hõlmab inimesi, kes kogesid ATH algust juba lapsepõlves ning sümptomid jätkusid ka täiskasvanueas.
• Ülemaailmselt on sümptomaatiline ATH ligikaudu 6,8% (366,3 miljonit) täiskasvanutest. See hõlmab inimesi, kellel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoositud sõltumata vanusest, millal see algas.
• Sümptomaatilise täiskasvanute ATH levimus maailmas väheneb aga koos vanusega. 18–24-aastastel täiskasvanutel on rohkem kui 75,5 miljonit sümptomaatilist ATH juhtumit, samas kui üle 60-aastaste inimeste seas on juhtumeid vaid ligikaudu 46,4 miljonit (27).

ATH jääb täiskasvanutel avastamata suurema tõenäosusega kui lastel. See on osaliselt tingitud sellest, et täiskasvanutel puudub igapäevane kontakt ATH-d äratundvate inimestega, nagu näiteks lasteaiakasvatajate ja kooliõpetajatega. Diagnoosimata ATH võib täiskasvanute elule aga negatiivselt mõjuda, sest ATH-ga täiskasvanud võivad töökohas ja suhetes kogeda ebastabiilsust ning kannatada pidevate ärevushäirete või depressiooni all. Niisamuti on nad altimad tarvitama ka mõnuaineid ja võivad kergemini sattuda õnnetustesse (27).

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire erinevad tüübid

Sinu laps unistab palju ja tema tähelepanu kipub mängimisel või muude ülesannete täitmisel kergesti hajuma? Või siis on ta hoopis rahmeldis ehk nö “hüpik”? Tunduvad omamoodi vastandlikud omadused ja varasemalt neist ühte – tähelepanuhäiret – erineva nimega ka nimetati. Nimelt kutsuti sellist tüüpi ATH-d, kus sümptomid hõlmavad peamiselt ainult keskendumis- ja tähelepanupuudulikkust – “attention deficit disorder” ehk ADD-ks. 

Aga kas neil on vahet ka täna?

Ei, enam mitte. 1994. aastal otsustasid arstid, et kõiki tähelepanupuudulikkuse häire vorme nimetatakse edaspidi ühiselt  “aktiivsus- ja tähelepanuhäireks” või ATH-ks (ingl “Attention deficit hyperactivity disorder” ehk ADHD) ja seda isegi juhul, kui inimene ei ole hüperaktiivne (18). 

Nüüd liigitatakse erinevad ATH tüübid kui ATH tähelepanuhäire tüüp, ATH hüperaktiivne/impulsiivne tüüp või ATH kombineeritud tüüp:

• ATH tähelepanuhäire tüüp. Seda tüüpi ATH-d võivadki mõnikord jääda tähelepanuta ja diagnoosimata, kuna nende sümptomid võivad olla vähem ilmsed. Nagu ka varem mainisime, oli inglise keelsetes allikates peamiselt nende sümptomite ülekaaluga ATH diagnoosi jaoks lausa eraldi termin, mis kõlab inglise keeles “attention deficit disorder” ehk ADD. Tüdrukutel näiteks võivadki enamasti olla ainult tähelepanuhäire (ADD) tunnused ja nad ei pruugigi väljendada impulsiivset käitumist, mis ATH sümptomid ilmsemaks muudaks. Seetõttu diagnoositaksegi ATH-d ka sagedamini poistel kui tüdrukutel. Mis tähendab ühtlasi ka seda, et ATH-ga tüdrukud, kelledel ilmnevad ainult tähelepanuhäire ehk ADD sümptomid, jäävad tihti diagnoosimata. Seda tüüpi ATH peamised tunnused hõlmavad organiseerimatust, probleeme ülesannete täitmisel, pidevat unistamist ja tähelepanu mitte pööramist kui nendega otse räägitakse.
• ATH hüperaktiivne/impulsiivne tüüp. Hüperaktiivsuse ja impulsiivsusega seotud sümptomid on sümptomid mis enamasti rohkem silma paistavad ja lapsevanemate elu ka väljakutsuvamaks muudavad.
  • Hüperaktiivsuse tunnused hõlmavad siplemist, askeldamist, koputamist, rääkimist ja pidevat liikumist. Seda kõike mõistagi eriti just olukordades, kus see nii ei sobi.
  • Impulsiivsuse tunnused hõlmavad aga peamiselt hetkeotsuseid mõtlemata nende otsuste kahjudele või pikaajaliste mõjude võimalusele. Nad tegutsevad kohese kasu saamise eesmärgil kiiresti ja võivad regulaarselt õpetajaid, sõpru ja perekonda segada.
• ATH kombineeritud tüüp. Kombineeritud tüübi puhul esinevad korraga nii tähelepanuhäire kui ka hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse sümptomid.

Paljudel aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestel ongi sümptomid, mis kuuluvad mõlemasse kategooriasse, tähendades, et enamik ATH-sid kuuluvadki ATH kombineeritud tüübi alla, kuid mitte kogu aeg. Näiteks umbes 2–3 inimesel 10-st ATH-ga inimesest on raskusi keskendumisega (tähelepanuhäire või ADD), kuid mitte hüperaktiivsuse või impulsiivsusega. 

Enamasti on lastel ja teismelistel ATH tunnused ja sümptomid selgelt määratletud ja ilmnevad või on ilmsed enne 6. eluaastat. Need sümptomid (nii tähelepanuhäire kui ka hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse või nende kombinatsiooni) ilmnevad tavaliselt rohkem kui ühes olukorras, näiteks nii lasteaias, mänguväljakul, külas olles, eelkoolis kui ka kodus.

Kohe aga löömegi aktiivsus- ja tähelepanuhäire lahku ning räägime eraldi sümptomitest mis kaasnevad nii tähelepanuhäire kui ka aktiivsuse ja impulsiivsusega. ATH eripärade mõistmine teeb selle seisundi supervõimeks kujunemise oluliselt kergemaks.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire erinevate tüüpide sümptomid lastel ja teismelistel

1. ATH tähelepanuhäire tüüp (varem ingl attention deficit disorder ehk ADD) ja selle sümptomid lastel ja teismelistel

Peamiselt tähelepanuhäirega lapsed ei ole hüperaktiivsed ning neil ei ole ka sama kõrget energiataset nagu paistab olevat paljudel teistel ATH-ga inimestel. Tegelikult võivad selle vormiga lapsed tunduda pigem lausa häbelikud või “omas maailmas”.

See ATH vorm diagnoositakse, kui alla 16-aastasel lapsel on vähemalt 6 järjestikuse kuu jooksul olnud 6 või enam tähelepanematuse sümptomit (vanemate teismeliste puhul 5 või rohkem), kuid puuduvad hüperaktiivsuse/impulsiivsuse tunnused (17).

ATH tähelepanuhäire peamised sümptomid lastel ja teismelistel hõlmavad järgmist:

• Probleemid tähelepanu pööramise ja tegevustel tähelepanu hoidmisega. Sageli on ATH-l probleeme tähelepanu hoidmisega. Tema tähelepanu on kergesti kõrvale juhitav ning ta ei kuluta tavaliselt teatud ülesandele või tegevusele keskendumisele väga palju aega enne kui tema tähelepanu juba hajub – ja tema tähelepanu võib hajuda väga kergesti. Seetõttu võib ta koolis ka tunni ajal oma mõtetesse kaduda ja vajalikele tegevusetele mitte tähelepanu pöörata, jättes seega ka ülesanded tegemata. Lühidalt – kui miski pole tema jaoks piisavalt huvitav, siis sellel ATH oma tähelepanu ka ei hoia.
• Teeb kergesti hooletusvigu. Kõik lapsed teevad vigu. Kuid ATH-ga lapsed teevad regulaarselt vigu, mis tunduvad tulenevat hooletusest või laiskusest ehk nö viitsimatusest. Nad ei kontrolli koolis oma tööd üle ega järgi päris täpselt ka juhiseid. See on ATH sagedane sümptom, mis võib tavaliselt lapsele mitmeid probleeme tekitada nii koolis kui ka hilisemas elus. Taaskord juhtub see enamasti vaid siis, kui miski pole tema jaoks piisavalt kaasahaarav, et sellesse täielikult pühenduda.
• Ei pööra erilist tähelepanu detailidele. Niisamuti ei pööra nad tihti tähelepanu detailidele.
• Tundub unustav ja kaotab sageli asju. ATH-ga lapsed võivad unustada mingi ülesande konkreetsed etapid (nt majapidamistöödes, kodutöödes) või kuhu nad konkreetsed objektid asetasid. Seetõttu võivad nad sageli ka asju kaotada. Niisamuti võivad nad sageli unustada osade igapäevatoimingute tegemise.
• Lõpetamata ülesanded ning tahtmatus kinni pidada ülesannetest või tegevustest, mis on aeganõudvad, igavad või korduvad. Tavaliselt näib ATH-ga lastel olevat huvi paljude tegevuste või mängude vastu. Kuigi mitmesuguste erinevate huvide olemasolu on ju vägagi positiivne nähtus, võib see ka raskendada lapsel teatud ülesannete lõpetamist või neile pühendumist, sest tema olemus sunnib tema tähelepanu ja meelt juba järgmiste tegevuste juurde. Seetõttu näitab ATH-ga laps tihti oma ülesannete, näiteks kodutööde, majapidamistööde, hobide või mängude lõpetamata jätmise mustrit.
• Väljakutsuvate ülesannete vältimine. ATH-ga lapsed võivad mõnikord hakata ise oma olemusega toime tulemiseks rakendama toimetulekumehhanisme. Seega neile ei meeldi teha või nad hakkavad vältima pikka pühendumist nõudvaid vaimseid ülesandeid (nt kodutöid või koolitöid). Tundes esmalt ära rasked, nõudlikud, vaimselt pingelised ülesanded ja ülesanded mis nõuavad pika aja jooksul suurt vaimset pingutust, mida ta ju ei suuda – siis nad lihtsalt ei taha neid teha või väldivad nende tegemist täielikult. 
• Unistamine. Kõik lapsed ja ka täiskasvanud aeg-ajalt ikka unistavad. Eriti kui neil on igav või nad ei ole huvitatud mõnest tegevusest, mis neil parasjagu käsil on. ATH tunnuseks on aga  mõtetesse eksimine ja unistamisse liigne keskendumine.
• Näib, et ei kuula, kui temaga otse räägitakse ja ei täida juhiseid. Sageli tundub, et ta tegelikult ei kuula, kui temaga otse räägitakse ja näib, et tal raske kuulata ja järgida ka juhiseid.
• Probleemid ülesannete organiseerimisel. Ta on sageli organiseerimata ja tema jaoks on probleemne ka tegevuste korraldamine.
• Tal on kõrgendatud õiglustunne ja ta märkab ebaõiglust (1, 2, 3, 17, 18). 

Tähelepanuhäire üks põhijooni ongi pidev unistamine ja oma mõtetesse hajumine (17).

2. ATH hüperaktiivne/impulsiivne tüüp ja selle sümptomid lastel ja teismelistel

Seda tüüpi ATH-ga lastel on palju energiat ja nad liiguvad pidevalt ringi. See ATH vorm on palju märgatavam ja põhjustab tihti ka probleeme. ATH hüperaktiivne/impulsiivne tüüp diagnoositakse, kui alla 16-aastasel lapsel on vähemalt 6 kuu jooksul olnud 6 või enam hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse sümptomit (vanemate teismeliste puhul 5 või rohkem). 

ATH hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse peamised sümptomid hõlmavad järgmist:

• Püsiv nihelemine ja siplemine (väikesed liigutused peamiselt käte ja jalgadega) või keerutamine (näiteks keha pööramine küljelt küljele). Need on kaks peamist viisi, kuidas ATH-ga lapsed oma närvilisusega toime tulevad ja oma raskust paigal püsimisega üles näitavad.
• Probleemid mängimise või muude tegevuste ajal vaikne olemisega. Pidev askeldamine ja siplemine mängimise või muude tegevuste ajal hõlmab tavaliselt ka müra tekitamist. Näiteks ümisemist, pomisemist (eriti kui see on sobimatu), muude häälituste tegemist, jalgadega põrutamist või pliiatsiga vastu lauda koputamist. ATH-ga lapsed lihtsalt ei saa vaikselt mängida.
• Erksama pilguga ja eriliselt säravad silmad. ATH-l on tihti silmis teine pilk. Nad vaatavad maailma kuidagi sügavama, säravama ja uudistavama pilguga.
• Liigne füüsiline liikumine. ATH on alati “liikvel”. Tal on lihtsalt rohkem energiat ja ta muudkui tegutseb. 
• Ta ei väsi. Seepärast tundub neurotüüpsete lastevanemate väljend “lapse ära väsitamine” ATH-ga laste vanemate jaoks võimatu missioon. Nad ei väsi ja kui keegi üldse väsib, siis on need ATH-ga lapse lähedased.
• Liigne rääkimine, vestluste katkestamine, soov vahele rääkida, etteruttav vastamine ja probleemid oma korra ära ootamisega. ATH-l on peas pidevalt mitmed mõtted korraga ja need mõtted jooksevad edasi või ühelt teemalt teisele valguskiirusel – seepärast on tal ka palju öelda. Kui ta oma mõtteid kohe välja öelda ei saa, siis selle aja peale kui tema kord tuleb, on tal juba uued mõtted peas – ja see mis ta tahtis välja öelda, lihtsalt ununeb. Niisamuti purskab ta vastuseid enne küsimuse lõpetamist. Ta on lihtsalt jõudnud oma peas sinu küsimusest juba aru saada, selle lõpuni mõelda ja tal puudub kannatus ära oodata kuniks sa oma küsimuse ka tegelikkuses lõpuni küsida jõuad. Need jooned on suuresti seoses ka pidurite puudumisega. ATH-l on lihtsalt väga keeruline end pidurdada kui ta miskit välja öelda tahab.
• Suutmatus paigal istuda ja jooksmine või ronimine sobimatutes olukordades. Kui märkad, et lapsel on raske paigal istuda tingimustes, kus ta peaks paigal olema nagu näiteks vaikses või rahulikus keskkonnas, võib see samuti olla märk seda tüüpi ATH-st. ATH võib ka täiesti vabalt püsti tõusta olukordades, kus see ei sobi (nt kui õpetaja räägib või keset õhtusööki).
• Kannatamatus. Tal on kõike vaja kohe nüüd ja praegu ning mitte minutitki hiljem! Maailm käib ühe ATH peas ringi palju kiiremini ja seal toimub kõik veidi teises, võiks isegi öelda, et neurotüüpsete inimeste jaoks hullumeelses tempos – seega, kui ta peab midagi ootama, on see tema jaoks ülimalt keeruline. 
• Pidev teiste segamine. ATH-ga lapsed segavad pidevalt oma vanemaid, õdesid-vendi, klassikaaslasi ja õpetajaid. Ta lihtsalt ei oska alati teadvustada teiste inimeste vajadusi.
• Ohutunne on väga väike või puudub täielikult. Ta ei suuda teadvustada, et miski võiks teda ohustada või talle liiga teha. Väike kartmatu!
• Emotsionaalsed pursked, vihahood ja raskused oma emotsioonide kaane all hoidmisega. Kui pidurid on nõrgad, on väga raske oma mitte rahulolematust või halba tuju välja näidata. Lisaks, kuna ATH märkab rohkemat kui meie ja segavaid tegureid on tema peas rohkem, siis ta ka ärritub rohkem (1, 2, 18).

3. ATH kombineeritud tüüp ja selle sümptomid lastel ja teismelistel

Seda tüüpi lapsel on nii tähelepanuhäire kui ka hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse sümptomid (18).

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid täiskasvanutel

Mõnedel ATH-ga inimestel on täiskasvanuks saades endiselt tõsised sümptomid, mis võivad takistada ka igapäevast toimetulekut, kuid mõnel täiskasvanul pole sümptomeid peaaegu üldse. Paljud aktiivsus- ja tähelepanuhäirega täiskasvanud isegi ei tea, et neil ATH on – nad lihtsalt teavad, et teatud ülesannete täitmine (enamasti igavate) on nende jaoks miskipärast alati olnud keerulisem kui teistele inimestele.

ATH sümptomid täiskasvanutel võivad hõlmata:

• Äärmuslik kannatamatus, rahutus, kergesti ärrituvus ja impulsiivsus, mis võib ulatuda kannatamatusest (näiteks järjekorras ootamise või liiklusummikus viibimise tõttu) meeleolumuutuste ja vihapurseteni. Nagu ka varem mainisime, siis kuna ATH ajus toimub kõik veidi kiirenenud tempos, on igasugune ootamine ATH jaoks lausa füüsiliselt piinarikas. Nõrga pidurdussüsteemi tõttu näitab ATH oma erimeelsust ja rahulolematust tihti ka välja. 
• Raskused tähelepanu pööramise või ülesandele keskendumisega, mis võib põhjustada tähtaegadest mitte kinni pidamist ning koosolekutel või sotsiaalsetes olukordades räägitu unustamist. See võib tähendada ka vähest tähelepanu detailidele ja hooletusvigade tegemist. See kõik aga hõlmab enamasti vaid neid tegevusi, mis ei ole ATH jaoks piisavalt põnevad, kaasahaaravad ja millesse ta ei pühendu.
• Hüperfookus. See on eelnevale eripärale vastandlikuna tunduv omadus, aga ei ole seda tegelikult sugugi mitte. Nimelt, kui ATH jaoks miski tõelist väljakutset ja pinget pakub, siis on tema tähelepanu ainult selle ülesande sooritamisel. Siis keskendub ta 100% ja sooritab oma ülesande ka maksimaalsele tulemusele. ATH on perfektsionist ja millegi vähema, kui täiuslikkusega on tal raske leppida. Seetõttu võib üks ATH olukorras, kus ta on leidnud endale huvipakkuva ja sobiva ala, ületada neurotüüpsete töötulemusi mitmekordselt. Kuidas see aga eelnevaga seotud on ja kuidas seda siis tähelepanupuuduseks nimetada saab? Nimelt, kui ATH on parasjagu oma “hüperfookuses”, ei ole tal tähelepanu teiste, tema jaoks sel hetkel ebapõneva ja ebaolulisena tunduvate asjade – nagu söömine, koristamine, piisav uni ja muu nö “segava” vastu. 
• Raskused ülesannete ja tegevuste lõpuni viimisega. ATH võtab korduvalt ette uusi tegevusi ja ülesandeid enne, kui vanad on lõpetatud. See nii seepärast, et kui miski tegevus pälvib ATH huvi ja täieliku tähelepanu (neid asju võib olla mitmeid, kuna ATH on oma loomult ergas, uudishimulik ja teotahteline), siis sunnib tema sisemine mootor teda seda ka tegema. Kui aga mõni tegevus liigselt aega võtab, on tema ajus selle aja peale juba 100 uut huvi tekkinud millega ta samuti tulihingeliselt tegeleda soovib.
• Korraga mitme asja tegemine ehk nö “multitasking”. Kuna ATH-le ei meeldi oodata, siis kui ta näeb, et ta jõuab sama ajaga teha korraga mitut asja, siis seda võimalust ta ka kasutab. Osadel juhtudel võib mitme asja korraga tegemine aidata tal mõnda asja isegi paremini teha. Alles siis omab midagi tema jaoks piisavat väljakutset, kui see ka piisavalt võimatu tundub.
• Meeleolumuutused ja meeleoluhäired, ärrituvus, pidev ärevus, stress või depressioon. Need probleemid tekivad ATH täiskasvanutel pigem sellest, et tempo nende ajus ei sobi kokku tempo ja ootustega meie ühiskonnas või reaalses maailmas üleüldiselt. Seega on nad sunnitud elama raamistikus, mis ei sobi vähimalgi määral kokku sellega, mis toimub nende mõttemaailmas – seal ju ei ole raame, kaste ega piire. ATH-le tekitab ärevust ja stressi ka see, kui asjad ei liigu reaalses maailmas sama kiiresti kui tema peas või, siis ei tule need piisavalt ideaalselt välja. ATH-l on endale väga kõrged ootused ja ta on tõsiselt pettunud kui kõik tema ettekujutuste kohaselt ei liigu. Enda pidev piitsutamine, süütunne ja üritamine olla selline nagu kõik teised, tekitab aga mõistagi tohutuid pingeid, mis siis erinevate meeleoluhäiretena välja löövad. ATH-ga inimesi lihtsalt ei mõisteta veel piisavalt.
• ATH eripärade seas on välja toodud ka aktiivset, tulist ja kirglikku olemust mis võib tunduda ka rahutuse või närvilisusena, madalat frustratsioonitaluvust, probleeme aja planeerimisega ja raskusi prioriteetide seadmisel. 
• Unustamine, desorganiseeritus, asjade valesti paigutamine või kaotamine. Väga keeruline on mäletada kuhu sa midagi panid – või kas üldse panid, või mida keegi ütles, kui sa sellel ajal väga süvenenult hoopis muule mõtled – aga see on see, mida ATH aju teeb.
• Liigne rääkimine, enamasti kiire tempoga rääkimine, etteruttav vastamine, probleemid vaikimise ja vestlustel oma korra ootamisega (etteruttav vastamine ja sageli teiste katkestamine ehk teiste jutule vahele segamine). Kuna ATH ajus erinevad mõtted üheaegselt pidevalt “kihutavad”, siis ongi võimatu vaiki olla, mitte rääkida või, siis rääkida aeglases tempos. Veel võimatum on ATH jaoks vestlustes mitte vahele segada. See on niimoodi seetõttu, et ATH on juba jõudnud oma peas läbi mõelda selle, mis sina ütled, selle, mis ta ise sulle selle peale vastab ja sellegi mis sa uuesti selle peale ütled. Kuna ta on kogu dialoogi oma peas juba ära pidanud ja kuna teised tema eripärad on kannatamatus ning pidurite puudumine, siis ta lihtsalt ei näe sellisel aja raiskamisel mõtet, ega suuda end takistada vestlust ka oma temposse tagasi juhtimast.
• Riskide võtmine. ATH-d kipuvad võtma keskmisest suuremaid riske, sest nad on julgemad ning nende ohutunne on väiksem. Selline omadus võib neid küll kiiresti sihini viia, aga võib osadel juhtudel olla ka ohtlik.
• Suurenenud õiglustunne ja protestimeelsus. ATH ei kannata kui kellegile liiga tehakse. Siiski, kuigi nende õiglustunne on suur ja nad võivad teisi tulihingeliselt kaitsta, siis ei pruugi see tähendada alati seaduskuulelikkust või kinni pidamist reeglitest, mis ATH-le ebaloogilised, ebaõiglased, jaburad või põhjendamatud tunduvad. Nii ei pruugi ATH kiirustada vahetama oma autol talverehve, olenemata sellest, et selle kohustuslik aeg on käes (juhul kui ta näiteks ise teab, et lumi ei tule maha veel niipea ja ei lähe ka libedaks). Niisamuti võib ta vahele jätta mõned tehnoüleaavaatused, kui ta on autoga just hoolduses käinud ja teab, et tema sõiduk on korras. Vormi pärast ei tee ATH midagi. Tema jaoks on oluline asjade sisuline pool ja muu ei oma tähtsust (2, 3).

Kuidas ära tunda täiskasvanud ATH naine?

• Nad mõtlevad kõike üle. Tema aju on pidevalt hüperaktiivne ja seal on korraga lugematult mõtteid – tema peas jookseks justkui üheagselt tuli takus ringi mitu väikest kohvist üledoosi saanud oravat. Ja see trall ei lõpe mitte kunagi. Mitte kunagi.
• Pidev ärevus. Kui su peas jooksevad pidevalt kohvist kõhud punni joonud oravad ringi, sul on samaaegselt korraga peas tuhat mõtet ning sa mõtled kõike üle, siis tekitab see mõistagi ühte täiskasvanud ATH naiste peamist sümptomit – ärevust. Tegelikult ei osata esialgu tänapäeval nii levinud ärevushäirete taga hoopis ATH-d kahtlustadagi. Seetõttu jääb ATH tihti ka diagnoosimata ning keskendutatakse hoopis ärevushäirete ravile.
• Väga hea toimetulek kriisiolukordades vs mitte nii hea toimetulek väikeste või tühiste probleemide korral. ATH naine tuleb väga hästi toime kriisiolukordades, kuid võib kaotada pea kui tegu on mõne väikese probleemiga.
• Liigne avameelsus. Ta jagab endast sotsiaalsetes olukordades tihti liiga palju ja siis kahetseb seda pärast kuid. Olles samas ka ülemõtleja, siis arvab ta, et end liialt avades, jättis ta nüüd endast halva mulje ja, et teised arvavad, et ta on “üle võlli”. Seepärast arvab ta, et ta ei meeldi teistele inimestele – tihti isegi mitte oma sõpradele. 
• Füüsiline tardumine. Jah, vahel ATH-ga naine justkui tarduks, aga see ei ole nii mitte selle pärast, et tal ei oleks midagi teha või ta ei oskaks midagi teha, aga vastupidi. Ta teab, et tal on lihtsalt NII palju teha ja ta üritab oma ülesandeid peas läbi mõeldes neid prioritiseerida ja järjekorda seada. See tekitab tema ajus omakorda ülekuhjumist ja seetõttu on tal keeruline üldse midagi teha –  siis ta sõna otseses mõttes tardubki.
• Segadus. ATH-ga naise tuba võib olla väga segamini, aga ta teab vägagi täpselt, kus mingi asi asub.
• Samastumine. Kui keegi räägib talle mõne oma loo, siis ta räägib kohe vastu sarnase loo. See ei ole nii mitte seepärast, et ta tahaks kellegi teise loo pealt loorbereid lõigata, kuulsust röövida ja ise tähelepanu keskmes olla, vaid see on lihtsalt tema viis öelda, et ta mõistab.
• Nad tahavad meeldida. ATH naistel võib vahel olla madal enesehinnang, nad tahavad inimestele meeldida ja neil on hirm vastasseisu ehk konfliktide ees. Seeb teeb nad aga väga vastuvõtlikuks ärakasutamisele.
• Probleemide varjamine. ATH naine on osav oma probleemide varjamises ja nii paistab teistele, et tal kulgeb kõik kuidagi lihtsamini ning, et ta on õnnelik.
• Keerulised sõprussuhted. Tema jaoks on keeruline sõprussuhete säilitamine sest objekti ebapüsivuse tõttu unustab ta tihti, et ka teised inimesed eksisteerivad. Kui osad ATH-d kannatavad sellise nähtuse nagu objekti ebapüsivuse käes, siis mis asi on objekti püsivus? Objekti püsivus kirjeldab võimet teada, et objektid, inimesed või olukorrad eksisteerivad edasi ka siis, kui need pole meile parasjagu enam nähtavad või kuuldavad. ATH-de puhul on aga sagedaseks tunnuseks hoopis objekti ebapüsivus ehk: “Mis silmist, see meelest”. Arutades objekti püsivust seoses ATH-ga, muutub see määratlus aga veelgi nüansirikkamaks. Asi pole selles, et ATH-ga inimesed ei suuda mõista, et midagi on olemas, kui see on nende vaateväljast väljas. Pigem teavad nad, et objekt on küll olemas, kuid nad näevad vaeva, et säilitada seda oma teadlikus teadlikkuses. Teisisõnu, ATH-ga inimestel on raskusi objekti selgelt oma mõtetes visualiseerimisega, kui see otse nende ees pole. Sellisena vajavad nad pidevaid visuaalseid ja kuuldavaid meeldetuletusi, mis aitaksid neil objekti kujutist oma vaimsesse ruumi tuua. Nende meeldetuletuste kasutamine võimaldab millelgi, mis on silmist eemal, mõistusesse tagasi liikuda.
• Tunne, et püsid vaevu vee pinnal. Nad on terve elu tundnud, et nad püsivad vaid vaevu vee pinnal ja peavad pivedalt nö tulekahjusid kustutama (42, 43).

ATH naine sooviks minna ajas tagasi ja kallistades iseenda nooremat versiooni öelda talle: “Sa ei ole katki – sa oled lihtsalt erinev”.

Kas ATH supervõimed on tõelised? Ja kui nii, siis millised on need ATH tugevused ja eelised mis sellest “häirest” hoopis supervõime teevad

ATH-ga inimeste aju füüsilised omadused põhjustavad sümptomeid, mis nende elu tihti väljakutsuvamaks teevad, sealhulgas impulsiivsust ja raskusi tähelepanu pööramisega.

Kuid nendel omadustel võib olla ka mitmeid üllatavaid eeliseid. Näiteks kuigi suutmatus paigal istuda (hüperaktiivsus) võib olla häiriv, näitavad uuringud, et see tähendab ka seda, et ATH-ga inimestel on teistest kõrgem energiatase. Nii hõlmavadki ATH tugevused ehk ATH supervõimed muude plusside seas nii kõrget energiataset, kui ka loovust, julgust ja vastupidavust (19).

ATH-l on mitmeid eeliseid ehk supervõimeid, mis võivad puudutada inimese elu paljusid aspekte nagu näiteks:

1. Energiatase. Ühe uuringu andmetel on ATH-ga inimestel kõrgem energiatase kui teistel inimestel (20). Tõepoolest, raske on leida ATH-ga täiskasvanut või last, kellel patareid tühjaks saaks! Nende energia tundub olevat lõputu ja nad on nagu Duracelli jänkud kes muudkui lähevad ja lähevad ja lähevad…Sellise energiatasemega saab aga palju kasulikku ära teha.
2. Eneseteadvus. ATH-ga elamine ja selle ravi hõlmab sageli meetodeid, mis aitavad inimestel oma emotsioone paremini tundma õppida ja seeläbi õppida paremini juhtima ka oma käitumist (eneseregulatsioon). Nad õpivad sageli ära tundma oma käivitajaid ja mustreid ning kuidas neid käivitajaid siis kontrollida. Niisamuti õpivad nad end rahustama ja reguleerima. Seepärast võivad ATH-d aja jooksul eneseregulatsioonis isegi osavamaks saada kui mõned neurotüüpsed inimesed (19).
3. Vastupidavus. Vastupidavus, sihikindlus ja võime ületada raskusi on edu aluseks. ATH-ga seotud kahjulikud tagajärjed on hästi teada, kuid vähem on teada ATH-ga laste kohta, kes võivad sellest neuroarenguriskist hoolimata õitsele puhkeda. Nii uurisidki teadlased ATH-ga laste seas (206 ATH-ga last vanuses 8–13, kelledest 81 olid tüdrukud) ning said teada, et enamikku ATH-ga lapsi peavad nende vanemad ja õpetajad vastupidavateks. Uurimuslikud analüüsid rõhutasid, kui oluline on tuvastada tegurid, mis sellist vastupidavust ATH-ga laste seas soodustavad (21).
4. Loovus. Loov probleemide lahendamine on koolis ja tööl edu saavutamiseks väga oluline. Uuringud on näidanud, et ATH-ga inimestel on rohkem loovust ja nad on ideede genereerimisel reaalses maailmas oluliselt paremad kui ilma selle nö “häireta” inimesed. Selline loovus võib viia kastivälise mõtlemiseni, mida on vaja uute lahenduse avastamiseks ja ka innovatsiooniks. Kuid väljend “kastist välja mõtlemine” kuulub pigem neurotüüpsetele kirjeldamaks ATH inimesi, sest ATH-ga inimesed ei mõtle tegelikult kastist väljapoole. ATH-de mõttemaailmas lihtsalt ei olegi kaste ja nende ajus hõljub alati rohkem kui üks idee. Niisiis oma ma piiritu kujutlusvõime ja loovusega – nad loovadki oma unistuste lossid ja maailmad (22, 25).
5. Motivatsioon. ATH-ga inimestel on kõrge sisemine motivatsioon, aga uuringutes on näidatud ka seda, et kui lisada valemisse boonus, siis genereerivad täiskasvanud ATH-d võrreldes teistega oluliselt originaalsemaid ideid. Seega võib eesmärgistatud motivatsioon juhtida ATH-ga inimesed silmapaistvate tulemusteni loomingulistes valdkondades, mis vastavad ka nende oskustele ja eelistustele (22). 
6. Hüperfookus. Kuigi ATH tähelepanu võib olla kergesti hajuv, siis paljud ATH-ga inimesed keskenduvad neile huvipakkuvatele asjadele kohe erilise täpsuse ja tähelelepanelikkusega. Selline erakordne ja tavapäratu omadus võib kaasa tuua äärmise keskendumise ja tähelepanu detailidele, samuti tulise kire kooli, tööprojektide või hobide vastu. Kui ATH-ga inimesed kasutavad oma loomupärast hüperfookust, suudavad nad teha palju rohkem ja palju kiiremini kui paljud ilma selle supervõimeta inimesed. Täiskasvanud ATH-d kirjeldavad oma hüperfookust nii: “Kui ülesanne on uudne ja kaasahaarav, siis on mul superfookus. Konkreetse ülesande lõpus on kindel, et vaatan lõpus üles ja ütlen: “Ohoh, juba pime… mis päev nüüd täna oligi, kas ma täna üldse sõin?” või “Ma võin maha istuda, et projekti kallal töötada ja lihtsalt minna, minna, minna! Kui minu supervõime tööle hakkab, kuluks teistel topelt aega, et teha seda, mida mina teen. Selline hüperfookus on mind hästi teeninud, eriti just hädaolukordades, kus kiire tegutsemine on kriitilise tähtsusega.” Üks ATH ema kirjeldab aga oma poega järgmiselt “Mu poeg suudab hüperfokusseerida, kui ta on mingi teemaga tõsiselt seotud, näiteks uurides entsüklopeediast tähesõdade tegelasi.” 
7. Riskitaluvus. ATH-ga inimestel on sageli suurem riskitaluvus ja mõnes olukorras võib sellest suurt kasu olla. Näiteks võib ATH-ga inimene olla seetõttu rohkem võimeline sellekski, et proovida probleemidele lahendusi leida (19).
8. Impulsiivsus ja kirglik suhtumine. Kuigi on olukordi, kus impulsiivne käitumine võib olla negatiivne külg, siis näiteks suhetes aitavad sellised omadused nagu impulsiivsus, kirglikkus ja mängulisus hoida pikaajalises kooselus elus seda sädet, mis muidu tihti kiirelt kaduma kipub minema.
9. Hea mälu, vaatlusoskus ja äärmine tähelepanelikkus. Kõlab vastukäivalt, aga ATH ei tähenda alati tähelepanu puudumist. See võib vastupidi tähendada ka kõige märkamist ja sellele tähelepanu pööramist. See tähendab tähelepanu pööramist ka asjadele, millest teised võivad ilma jääda. ATH-ga laste emad kirjeldavad taolist tähelepanelikkust nii: “Mu tütar on minu tähelepanelik – ta on teadlik kõigest, mis teda ümbritseb ja leiab ilu asjadest, millest meie oma hullus elus kõige rohkem mööda tormame.” ning “Võib tunduda, et mu tütar hüppab ringi ja ei pööra tähelepanu, kuid ta mäletab iga pisiasja, mida ta märkab – kuni selleni, mida sa kandsid ja mida sa talle 6 kuud tagasi rääkisid!” (25).
10. Kiire taip ja probleemide lahendamise oskus. Kiire mõtlemine, analüüsimine ja olukorra mitmete tahkude korraga nägemine ehk nö “pingpongimõtted” võivad ATH-l aidata keerulistele olukordadele ainulaadseid lahendusi leida, millest neurotüüpsed ainult unistada võivad. Osad ATH-d nimetavad seda konkreetset supervõimet “ajukunstiks” (25).
11. Kaastunne, empaatiavõime ja suur süda. Maailma ainulaadsel viisil kogemine ja “teistmoodi” olemine võib muuta ATH-ga inimesed kaastundlikuks. Nad on paremad erinevuste aktsepteerimisel nii iseendas kui ka teistes. Nad toetavad alati allajääjaid ja jagavad oma tingimusteta armastust hädasolijatega. “Olgu see kodutu tänaval, kellele ta annab oma viimase raha, või Downi sündroomiga väike tüdruk ujumisternnis, kellega ta tõeliselt sõbruneb, nad oskavad panna end teiste olukorda ja tuua nende päeva sära” räägib ühe ATH poisi ema. Teise ATH isa kirjeldab oma poega jälle nii: “Mu poeg Tyleril on Texase osariigi suurune süda (ei, oota – Alaska!… ei, oota – kogu planeedi!… ei, oota – noh, saad aru). Tema kaastunne ei tunne piire!”. Kolmas aga kirjeldab oma last nii: “Mu pojal on empaatia, mis on kantud tema enda jätkuvast võitlusest. Ta võib leida igast inimesest head, tõdedes, et “Iga inimene tuleb oma tugevuste ja väljakutsetega – see on lihtsalt inimlik, ema!” Trikk on kõigi ja iseenda vastuvõtmine. Vajame üksteise erinevusi, sest see teeb meist üldiselt tugevama meeskonna.”
12. Huumorimeel. ATH-le meeldib teisi naerma ajada! Ja naermine on oluline! See võib vähendada kodust pinget ja panna igat ATH-ga inimest end teistega rohkem ühendatuna tundma. “Ükskõik kui masendav olukord ka poleks, kasutab mu tütar alati oma huumorimeelt, et teisi naerma ajada. Ta suudab mõne sõnaga kõike maandada.” räägib üks ATH lapsevanem. Teine lapsevanem ütleb jälle nii: “Mu poja huumorimeel hoiab mind maa peal… ja tuletab mulle meelde, et ma ei peaks elu liiga tõsiselt võtma!” 
13. Iseseisvus, enesekindlus, püsivus ja sihikindlus. Enamik ATH-ga lapsi ja täiskasvanuid töötab millegi saavutamise nimel kaks korda rohkem kui nende neurotüüpsed eakaaslased. ATH-l on lihtsalt kindel teadmine sellest mida ta tahab, piisavalt enesekindlust, et julgeda proovida ka võimatuna tunduvaid asju ning sügav soov (võiks isegi öelda tung) proovida uuesti, kuniks midagi, mis teda huvitab lõpuks ka õnnestub – ja kuniks see lõpuks ka perfektselt õnnestub!
14. Korraga mitmel rindel tegutsemine ehk nö “multitasking”. Kuigi uuringute kohaselt võib üheaegselt mitme asjaga korraga tegelemine olla ebatõhus, siis ATH-ga inimesi see hoopis innustab ja nad on mitme asjaga korraga tegeledes ka tõhusamad. ATH-ga täiskasvanud kirjeldavad oma mitmel rindel korraga tegutsemist järgmiselt: “Minu töö on valdavalt kaootiline, kuid mul õnnestub alati leida viise, kuidas paljud asjad korraga ära teha.” ja “Selleks, et midagi teha, pean tegema korraga mitut toimingut. Tegelikult joon selle kirjutamise ajal kohvi ja räägin telefoniga! Tundub, et kui mu ajul pole piisavalt stimulatsiooni, olen ma koomas.” ning “Kui mul on korraga palju asju teha, saan neid teha paremini ja kiiremini kui keegi teine.” 
15. Elurõõm ja innukus. ATH-ga inimesed on seisnud silmitsi raskustega ja neist üle saanud. Nad kuidagi lihtsalt teavad, kuidas vaadata asja helgemat poolt ja kuidas nautida elu isegi siis, kui see pole ainult pidu ja pillerkaar. “Mu tütre elurõõm on nakkav! Ta lihtsalt kiirgab energiat, entusiasmi ja optimismi. Jah, tema magamistuba näeb välja nagu oleks sellest tornaado üle käinud, kuid igal hommikul väljub ta kaosest naeratus näol, valmis päeva tervitama… ja nii avastan ka ennast naeratamas.” räägib ühe ATH-ga tüdruku ema. Teine ema kirjeldab oma poega jälle nii: “Mu poeg õpib innukalt, mängib innukalt, loob innuga, jagab innukalt ja armastab innukalt. See kõik on 1000%!”. Kolmas aga nii: “Mu tütar on oma elus nii palju läbi elanud, kuid oma kauni naeratusega tuleb ta sealt alati õnnelikuna välja.” (25).
16. Tugev moraalne kompass ja õiglustunne. ATH-ga inimestel on sageli kullast süda ja nad toetuvad tee rajamisel või leidmisel oma isiklikule moraalsele kompassile. ATH-ga laste vanemad räägivad: “Mu tütrel on kindel teadmine sellest, mis on õige ja tal pole probleemi kellelegi öelda, kui ta eksib. Praegu, tema emana, ajab see mind kohati hulluks, aga ma tean, et see on tõeline supervõime.”; “Vaatamata koolitööle, spordile ja nüüd tööle, teeb mu tütar alati jõupingutusi, kui kellelegi ülekohut tehakse.”; “Mu tütar jälgib alati neid “väikeseid kutte”. Kui kellelegi liiga tehakse või kedagi kiusatakse, astub ta üles ja on alati nõrgema selja taga.” (25).

Paljud uuringud näitavad, et ATH supervõimed on tõelised ja, et ATH-ga inimesed on ka oluliselt energilisemad, loovamad, julgemad ning vastupidavamad kui neurotüüpsed inimesed. Seega võib just nendele “supervõimetele” keskendumine aidata sul või sinu lapsel ATH-sse ka positiivsemalt suhtuda.

Mida ATH ise tunneb?

ATH-s on palju enamat kui pidev võitlus paigal istuda või tähelepanu pöörata. Nii nagu iga inimene on ainulaadne, on ainulaadne ka see, kuidas iga ATH-ga inimene oma ajus ja kehas seda seisundit kogeb. Ja kuigi saad lugeda lugematuid meditsiinitöötajate poolt kirjutatud artikleid ATH sümptomite kohta, ei kirjelda seda seisundit paremini mitte keegi muu kui inimesed, kes sellega elavad.

Allolevalt toomegi sinuni selle, kuidas viis erinevas vanuserühmas ja erinevates eluvaldkondades töötavat inimest on vastanud küsimusele: “Mis tunne on olla ATH?”

1. Ryan Mayer, ATH treener: “Sa teed pidevalt asju mis panevad sind hetkeks hästi tundma ja teed seda isegi siis kui tead, et see pole okei ja pärast hiljem tehtut kahetsed”

• Kuidas ATH tundub sulle sinu ajus?: “Sul on alati tunne, et teed midagi, mis sulle häda kaela toob. Mõtle sellele kui olid alles laps, võib-olla 7–10-aastane. Su vanemad lihtsalt tabasid sind tihti tegemas midagi, mida teadsid, et sa ei pidanud tegelikult tegema. Tunne, mis tungis kehast läbi hetkel kui kuulsid, kuidas nad sind nimepidi kutsusid? Jah, just see tunne. Lihtsalt kui sul ATH, siis kestab see tunne terve päeva. Kujuta näiteks ette, et oled näljane – sa pole terve päeva söönud. Õnneks on kohe-kohe saabumas suur pepperoni pitsa, mille just oma lemmikkohast kohaletoimetamiseks tellisid. Vaid mõni minut pärast karbi avamist oled juba söönud rohkem kui piisavalt, et kõht täis saada. Kuid üks tükk on alles… lihtsalt sind vahtides. Sa mõtled: “Mmm, ma ilmselt ei peaks seda sööma. Viimati, kui ma liiga palju sõin, kahetsesin mitu päeva. Ja ma olen ju püüdnud oma kaalu kaotada…” Kuid näiliselt pidurdamatu jõud liigutab su kätt, haarab pitsast ja pistab selle suhu. ATH ütleb sulle: “Veel üks” – ja nii iga kord. Ja sa teed seda isegi siis kui tead, et see pole okei.” (26).
• Kuidas ATH tundub sulle sinu kehas?: “Kujuta ette, et keegi on sind kutsunud jooksulindil jooksma ja sa võtad väljakutse vastu. Kutsuja on küll inimene kes sind pidevalt alahindab ja tahab sind ka alandada, aga tahad talle tõestada, et saad hakkama. Kohale jõudes seotakse sul silmad kinni. Kuigi see valmistab sulle meelehärmi ja paneb sind end veidi segaduses tundma, oled otsustanud tõestada, et saad ülesandega siiski hakkama. Seejärel teavitatakse sind, et see kõik hakkab nüüd toimuma vee all. Kuigi see tundub täiesti ebaloogiline, siis sulle kinnitatakse: “Nii oleme seda alati teinud” ja “Kõik teised saavad seda nii teha.” Nüüd pead lihtsalt välja mõtlema, kuidas see toimima panna…”. Proovin joosta jooksulindil, vee all, kinnisilmi. Selline tunne on olla ATH-ga inimese kehas. Mis on asja kogu mõte? Rebid silmside eest ja vaatad ringi, et mõista, et kõik teised jooksevadki täiskiirusel oma veealustel jooksulintidel ja seda ilma probleemideta.

2. Shelah Barr, koerte massaaži ja fitness-treeningu sertifitseeritud ekspert: “Ma tegelikult isegi ei teagi, kus kast on. See on andnud mulle eeliseid, mida teistel inimestel pole ja ma tunnen end väga õnnelikuna, et saan näha asju ja luua seda, mida teised isegi ette ei kujuta.”

• Kuidas ATH tundub sulle sinu ajus?: “Mul diagnoositi kaks aastat tagasi 62-aastaselt “raskekujuline” ATH, peamiselt tähelepanupuuduse häire koos hüperaktiivsuse tunnustega. Siin tundub (minu ajus) olemine väga tegus ja värviline. Mul on peas alati korraga lugematul hulgal mõtted, kujutlusi ja tunded. Nagu elaks lõbustuspargis. Kuid see võib olla pidev hüplev ja üle jõu käiv sõit läbi kõigest sellest, mis minu elus on juhtunud, juhtumas ja juhtuda võib. Seega — mitte nii lõbus kogu aeg, aga loovaid mõtteid ja probleemide lahendamist on ka palju. Kui nad diagnoosivad rohkem tähelepanuhäire sümptomitega ATH, siis oleks tegelikult täpsem kirjeldus liiga palju tähelepanu pööratud sisemistele ja välistele stiimulitele. Minu arvates on peaaegu võimatu välja filtreerida asju, mis toimuvad minu keskkonnas ja mis toimub minu peas. Minu jaoks on tohutu väljakutse mitte lasta end segada mõtetest või millestki, mis mu vaate- või kuulmisvälja satub. Olen sunnitud sellele asjale tähelepanu pöörama ja sellele sageli kas suuliselt või füüsiliselt vastama. Niisamuti tundub mulle, et ma ka mõtlen kiiremini kui enamik inimesi ja olen seda kuulnud ka teistelt inimestelt, kellel on ATH. Vaatamata kogu kaosele, mis mu peas toimub, leidub siin suurepäraseid lahendusi probleemidele, ideid ettevõtetele, loomingulisi vastuseid poliitilistele ja sotsiaalsetele probleemidele jne. Lisaks saan end lihtsasti ka lõbustada. Ma arvan, et kõik mu ajju salvestatud juhuslikud faktid on naljakad. Peale selle, nagu ATH puhul tavaline, olen ma ka kastist välja mõtleja. Ma tegelikult isegi ei teagi, kus kast on. See on andnud mulle eeliseid, mida teistel inimestel pole ja ma tunnen end väga õnnelikuna, et saan näha asju ja luua seda, mida teised isegi ette ei kujuta.”
• Kuidas ATH tundub sulle sinu kehas?: “Füüsiliselt tunnen, et kõigis mu kehaosades on justkui väike mootor, mis lihtsalt hoiab kõike liikumas – seda isegi siis kui ma seda alati ei soovi. See tundub nagu pidev sumin ja nagu minu sees elaksid väikesed üleskeeratavad mänguasjad (kuid need on sellised üleskeeratavad mänguasjad mida polegi tegelikult vaja üles keerata, need on päikeseenergial töötavad!).” (26).

3. Becky Morrison, vaimse tervise õde, autor, kolumnist: “Kujuta ette, et iga päev, kui ärkad, on sinu sees see mootor, mis kogu aeg sõidab ja kui sa selle mootoriga ei sõida, tunned, et puruned tuhandeks killuks.”

Kuidas ATH tundub sulle sinu ajus ja kehas?: “Sellest ajast, kui ma mäletan, olen end alati erinevana tundud. Nägin välja nagu kõik teised tüdrukud, aga mõtlesin teisiti, käitusin teisiti ja rääkisin teisiti. Minu sees oli ja on siiani see võimas mootor, mis juhib kõike mida ma teen ja kõike, mis ma olen ja ma ei saa seda välja lülitada, hoolimata sellest, mida ma teen.

Kujuta ette, et iga päev, kui ärkad, on sinu sees see mootor, mis kogu aeg sõidab ja kui sa selle mootoriga ei sõida, siis tunned nagu puruneksid tuhandeks killuks.

Kujuta ette, et sa saa takistada sõnade suust välja tulekut üheski olukorras ühegi inimesega. Tead, et see on ebaviisakas, tead, et pole sinu kord rääkida, kuid sa ei saa sõna otseses mõttes oodata, sest see mootor hakkas uuesti käima. Kontekst või asjaosalised ei oma tähtsust, ma lihtsalt pean rääkima, inimesi katkestama ja need sõnad suust välja saama. Kui ei, siis on see väga ebamugav tunne, mis kasvab ja kasvab, kuni lasen sellel mootoril teha, mida ta tahab ja siis – „ahhh, kergendus, armas kergendus” – kasvõi korrakski.” (26).

4. Jacquelyn Dupras, sertifitseeritud ADHD elutreener: “Laine laine järel, põrkab uus laine vastu, ei lase mul täielikult hingata, enne kui uus laine mulle vastu tuleb. Järgmise asjana avastan end kaldale uhutuna. Läbipekstud ja kurnatud, kuid elus.”

„Mis tunne on olla ATH ajus ja kehas? Mäletan kaua aega tagasi, kui arvasin, et see on nagu tundide kaupa vee all kõndimine. Tahtsin vee alt välja saada, kuid olin kurnatud ja hoovus ei lubanud mul kaldale jõuda.

Laine laine järel, põrkab uus laine vastu, ei lase mul täielikult hingata, enne kui uus laine mulle vastu tuleb. Järgmise asjana avastan end kaldale uhutuna. Läbipekstud ja kurnatud, kuid elus. Nüüd kulub päevi, võib-olla nädalaid, et taastuda millestki, mis tundub neurotüüpse jaoks nii lihtne.

Nüüd olen ATH elutreener ja pärast seda kui sain teada, et mul on ATH, muutus mu elu tõsiselt.

Otsustasin sellesse sukelduda ja õppida ATH kohta kõike mida suutsin, nii, et registreerusin ADDCA-sse (ADD Coach Academy), mis on üks maailma parimatest ATH-hariduse koolidest. Ma registreerusin selleks, et aidata mitte ainult ennast, vaid ka lootusega aidata teistel inimestel mitte läbi elada seda, mida mina olin läbi elanud”.

5. Miranda D. Prosniewski, vanakraamipoe omanik: “Kui meie ülesannete nimekirjas on mõni ülesanne, mis on igav või me pole pühendunud, on selle täitmine lausa füüsiliselt valus. Üritades sellist ülesannet täita, on tunne justkui kõnniks läbi muda. Välja arvatud juhul, kui me viimasel hetkel midagi lõpetame – siis saame endorfiine.”

“Mul diagnoositi ATH tähelepanuhäire tüüp 28-aastaselt. Olin seda kahtlustanud juba lapsest peale. Õpetajad kirjutasid minu kohta „Miranda unistab”. Ma võisin lugeda läbi pikke peatükke raamatutest, aga kui pidin raamatu kohta kokkuvõtteid tegema, ei mäletanud ma enam mida lugesin. Samuti kaotasin kogu aeg asju või unustasin tundi kaasa võtta materjale, mida me igapäevaselt kasutasime – näiteks pliiatseid.

Kui sul on ATH, siis tunned, et on olemas kõik need lahedad ja lõbusad tegevused/asjad, mida õppida, lugeda või teha, kuid soovid neid kõiki teha korraga. Sellist asja nagu üks asi korraga pole olemas. Ma omistan selle meie kehvale lühiajalisele mälule. Nagu me unustame selle ühe asja, mis meid huvitas (ja me ei mäleta kunagi mis see oli), siis seetõttu ei saa me kunagi seda teha.

Meil on raske tulevikku planeerida, sest kõik, mis meile oluline, on siin ja praegu. Me ei ole tähelepanupuuduses, vaid pöörame kogu aeg liiga palju tähelepanu igale pisiasjale. Seega jaotub meie tähelepanu nii paljudele erinevatele asjadele korraga.

Kui meie ülesannete nimekirjas on mõni ülesanne, mis on igav või me pole pühendunud, on selle täitmine lausa füüsiliselt valus. Üritades sellist ülesannet täita, on tunne justkui kõnniks läbi muda. Välja arvatud juhul, kui me viimasel hetkel midagi lõpetame – siis saame endorfiine. 

Sageli oleme välja töötanud meie jaoks kohandatud toimetulekumehhanismid. Nagu näiteks oluliste detailide õppimiseks või meeldejätmiseks. Täiskasvanud kirjutavad uskumatult pikki ülesannete loendeid ehk nö “to do” liste. Märkmikud ja kalendrid on meile kinnisideeks, vahet pole kas siis paberkandjal või elektroonilisel kujul – aga kui leiame selle õige ja sinna oma ülesanded kirja paneme, loksub meie elu paika. Kahjuks aga unustame oma kalendreid regulaarselt kontrollida.

Ma ei loobuks oma ATH-st kunagi. Oskan unistada ja välja mõelda kõige loomingulisemaid lahendusi kõige keerulisematele probleemidele. Mõtlen pidevalt väljaspool kasti ja see on mind hästi teeninud. Ja ma juhin, mitte ei järgi.” (26).

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire põhjused ja kujunemise riskifaktorid

Kuigi ATH tekke otseseid põhjuseid veel ei teata, siis arvatakse, et selle eripära kujunemisel võivad rolli mängida mitmed allolevad tegurid.

• Geneetika. Uuringud näitavad, et ATH tekkes võivad suurimat rolli mängida just nimelt geenid ning seetõttu peetakse ATH-d ka pärilikuks.
• Kesknärvisüsteemiga seotud muutused arengu ajal. Mõju võivad avaldada ka probleemid kesknärvisüsteemiga kriitilistes arenguetappides.
• Keskkond. Arvatakse, et spetsiifilised keskkonnategurid (nt lapseeas kokkupuude pliiga) võivad samuti ATH tekke tõenäosust suurendada.
• Enneaegne sünnitus. Samuti arvatakse, et ATH risk võib suureneda enneaegse sünnitusega (2, 3).

Kuidas toetada ATH supervõimeks kujunemist

Kuigi ATH-d võib olla keeruline hallata, saavad selle eripäraga inimesed õigete strateegiate ja sekkumiste abil oma supervõimed avada.

See võib küll olla katse-eksituse meetod, aga lihtsad asjad, nagu ajakavast kinnipidamine, oluliste esemete (nt võtmed) kindlasse kohta asetamine või mõne minuti mediteerimine enne päeva algust, võivad ATH-ga inimeste jaoks suurt rolli mängida (10, 36). Allolevalt aga juba kõigest lähemalt.

ATH supervõimete avamine

1. Tunne oma ATH-d. Esimene samm oma ATH supervõimete avamiseks on saada ülevaade sellest, kuidas ATH sinu elu mõjutab. Igaüks kogeb ATH-d erinevalt, seetõttu on oluline oma ainulaadsetest väljakutsetest ja tugevustest teadlikuks saamine. Võta aega ja mõtle, kuidas ATH just sinu igapäevaelu mõjutab ja milliseid strateegiaid selle ületamiseks kasutada saad. Kindlasti on abi ka spetsiaalselt ATH-alase väljaõppe saanud terapeudiga rääkimisest.
2. Muuda oma harjumusi. Kui oled oma ATH-d paremini mõistnud, võid hakata oma elustiili ja harjumusi muutma. Näiteks võib rutiinide ja ajakavade kehtestamine aidata sul oma päeva üles ehitada ja seda ka õigel teel hoida. Lisaks võib ülesannete jaotamine väiksemateks tükkideks muuta need paremini hallatavaks. Samuti võid kasu saada taimerite, meeldetuletuste ja muude organisatsiooniliste tööriistade kasutamisest. Kui aga tahad kasutada oma hüperfookuse võimet ka tegevustes, mis sulle huvi ei paku ja suuta teha rohkemat kui neurotüüpse ajuga inimesed, siis sa lihtsalt pead õppima sel ajal end muudest segavatest teguritest, mis su tähelepanu samuti endale tahavad tõmmata – eemal hoidma. See hõlmab eriti just nutiseadmeid.
3. Kõik mis meelde tuleb ja mis on vaja ära teha, läheb kohe ka kirja! Mis iganes vahendit sa selleks kasutad, kas paberkandjal märkmikku või mõnda elektroonilist viisi, siis kõikide nende tegevuste kirja panemine (olgu neid kasvõi 100), mis sinu sekkumist nõuavad – aitab sul need peast välja saada, prioriteetsuse järjekorda seada ja see hetk veidigi kergemini ainult käesolevale konkreetsele ülesandele keskenduda. Ainult, et ära siis unusta sinna märkmikku vahepeal vaadata ja tegemata asju järgmisele päevale ümber tõsta. Niisamuti, kuigi see võib esialgu keeruline või mõistetamatu tunduda, siis ära unusta, et see mis läheb kirja, läheb ka päriselt kirja. Mis tähendab, et üleskirjutatu on midagi, millega sa ei pea tegelema kohe praegu, aga alles siis, kuniks jõuab kätte õige aeg. Seniks aga peab see mõte sinu peast sinna paberile jäämagi!
4. Hoolitse enda eest. Samuti on oluline seada esikohale oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine. Treening (ATH-dele sobib väga hästi just raske füüsiline treening), meditatsioon ja piisav uni on kõik oskused millega oma ATH sümptomeid juhtida. Regulaarsed pausid kogu päeva jooksul võivad samuti aidata vähendada stressi ja parandada ka keskendumisvõimet (ühesõnaga, vahepeal on vaja end teadlikult välja lülitada, et siis uue hooga jälle uuesti sisse lülitada). Kõige paremini sobivad ATH-le eesmärgistatud füüsilised tegevused. See tähendab jalgsi toidupoodi jalutamist, rasket aiatööd või millist iganes muud tegevust, millel on lõpuks ka mingi tulemus. Eriti just raske aiatöö aitab ATH ajule iseloomulikku pidevat mõttetegevust vaigistada (10, 36).
5. Tegutse! ATH jaoks on ääretu tähtsuse ja edasiviiva jõuga tegelemine sellega, mis teda huvitab. See avab tema supervõimed. Seega, kui märkad, et sinu lapsele pakub mõni asi rohkem huvi kui teine – ja see on see asi millele ta meelsasti ka keskendub – siis toeta seda. Kui talle meeldib joonistada, siis loo talle selleks tingimused ja joonista algul näiteks temaga koos. Vaadake koos joonistamise õppevideosid ja käige koos kunstipoodides. Kui ta järsult oma huvi vahetab ja nüüd teda hoopis miski muu huvitab, toimi samuti. ATH toetamiseks peab iga kord välja minema nö täispangale. Ja kui ATH on sinul endal, siis miks pagana pärast mitte ei võikski sa tegeleda niisamuti kõigega millega soovid! Ära pane endale pahaks, et sa ei jõua enamikku neist projektidest lõpetada või, et need ei tule sul nii perfektselt välja kui sooviksid. Küll kunagi teed lõpuni või, siis teed ümber ja küll kunagi tuleb ka hästi välja! Ja kui lõpuni ei tee ega tule ka välja (kuigi sellega sa vist ei lepi või mis?), siis oled ikka kogemuse võrra rikkam. Selle kohta on tabav inglise keelne väljend “better done, than perfect” ehk eesti keeles “parem tehtud, kui perfektselt tehtud”.
6. Ole nagu oled. Tea lihtsalt, et sa ei pea olema nagu teised ja sa ei pea mitte mingil juhul selliseks ka saama. Niisamuti ära oota seda ka oma ATH-ga lapselt.
7. Toitumine. Halb uudis: teatud tüüpi toitude puudused võivad nii lastel kui ka täiskasvanutel ATH sümptomeid süvendada. Hea uudis: ATH-dieet, mis sisaldab piisavas koguses õigeid toite, optimeerib tegelikult ajufunktsiooni. Tähendades, et hästi valitud menüü on ATH haldamise jaoks äärmise tähtsusega nii laste kui ka täiskasvanute jaoks. Niisamuti on paljudel ATH-del oma toitumise täiendamisel tihti abi ka teatud vitamiinidest ja mineraalidest. Sellest kõigest nüüd kohe lähemalt räägimegi.

ATH-toitumine – ATH ajufunktsiooni jaoks on vaja valku

Valgurikkad toidud nagu lahja veiseliha, sealiha, linnuliha, kala, munad, oad, pähklid, soja ja madala rasvasisaldusega piimatooted – võivad kõik ATH sümptomeid soodsalt mõjutada. 

Miks? Sest organism kasutab valgurikkaid toite neurotransmitterite tootmiseks – need on kemikaalid, mida ajurakud eraldavad üksteisega suhtlemiseks. Valk võib ära hoida ka veresuhkru tõusu, mis suurendab hüperaktiivsust ja impulsiivsust. 

“Kuna keha toodab valku süües aju äratavaid neurotransmittereid, alusta oma päeva hommikusöögiga, mis seda sisaldab. Aga ära lõpeta ainult hommikusöögiga. Otsi võimalusi kuidas lülitada oma menüüsse väherasvaseid valgutooteid kogu päeva jooksul.” ütleb Purdue ülikooli toitumisspetsialist ja raamatu “12 tõhusat viisi, kuidas aidata sinu ADD/ATH last” autor Laura Stevens.

Marylandi Bethesda registreeritud dietoloogil Faye Berger Mitchellil on üheksa-aastane tütar, kes sai ATH diagnoosi kaks aastat tagasi. Kuigi tema tütar võtab ATH sümptomite kontrolli all hoidmiseks stimulante, jõudis Mitchell järeldusele, et tablettidest üksi ei piisa. Ta leiab, et kui tema tütar sööb hästi tasakaalustatud toitu, mis sisaldab köögivilju, liitsüsivesikuid, puuvilju ja just nimelt rohkelt valku, on tema tütre käitumine järjepidevamalt kontrolli all.

Meditsiinidoktor Ned Hallowell, Hallowelli Kognitiivse ja Emotsionaalse Tervise Keskuse asutaja Sudburys, Massachusettsis ja New Yorgis, soovitab kõigil oma ATH-ga patsientidel toidu valmistamisel mõelda oma taldrikutele. Pool taldrikust tuleks tema sõnul täita puu- või juurviljadega, neljandik proteiiniga ja neljandik süsivesikutega.

Hallowell soovitab süüa iga päev ka mitu portsjonit kiudainerikkaid täisteratooteid, et vältida veresuhkru taseme tõusu ja seejärel selle järsku langemist. 

Niisamuti on ATH-jaoks oluline korras seedimine, sest soolestik on meie teine aju. Seega kui märkad oma lapsel või endal seedeprobleeme, siis lülita mõneks ajaks igapäevamenüüsse ka piimhappebaktereid sisaldavad toiduained nagu jogurtid, keefirid, hapendatud toiduained jne. Piimhappebaktereid on olemas ka toidulisandite kujul. Ecoshi valikus on piimhappebakterid olemas eraldi nii beebidele, lastele kui ka täiskasvanutele.

ATH toidulisandid – vitamiinid, mineraalid ja taimed ATH toitumise täiendamiseks

Kui sinu laps on valiv või kui ta sööb palju kiirtoitu, krõpse ja joob limonaadi, ei saa ta tõenäoliselt kätte päevast soovitatud vitamiinide ja mineraalainete kogust. ATH-de jaoks on aga toitumine ja teatud mineraalid lausa määrava tähtsusega!

“Paljude toitumises napib olulisi vitamiine, mineraale ja rasvu mis võivad aga erksust ja tähelepanu parandada,” ütleb ka meditsiinidoktor Richard Brown, raamatu “How to Use Herbs, Nutrients and Yoga in Mental Health Care” autor. Seepärast soovitab ta ATH-ga lastel ja täiskasvanutel kindlasti erinevate vitamiinide ja mineraaldie vaegust testida.

“Toidulisandid ja õige toitumine võivad parandada toitainete puudujääki, mis ATH sümptomeid süvendavad,” lisab Brown. Nii toit kui ka toidulisandid ei tohiks aga kindlasti sisaldada kunstlikke värv- ja maitseaineid, mis mõnede ATH-ga laste hüperaktiivsust suurendavad.

Allolevalt toomegi sinuni vitamiinid, mineraalid ja taimed, mida on seostatud ATH-parema juhtimisega. Siiski tarbi eriti just taimseid preparaate ainult oma arsti nõusolekul, sest need võivad ravimitega koostoimet omada.

1. ATH ja tsink 

Tsink reguleerib neurotransmitteri dopamiini toimet ja võib muuta metüülfenidaadi efektiivsemaks, parandades ka aju reaktsiooni dopamiinile. Selle mineraali madal tase on muuseas tähelepanupuudusega korrelatsioonis.

Ka mitmed uuringud näitavad, et ATH-ga lastel võib olla tsingi tase kehas vähenenud. Seetõttu kahtlustavad mõned teadlased, et tsingipuuduse ja ATH sümptomite raskuse vahel on seos. Mõnede uuringute kohaselt paranesid ka nende laste sümptomid, kes võtsid tsingi toidulisandeid koos traditsioonilise ATH-raviga. Sümptomid, mis uuringutes tsingi tarbimisel vähenesid, olid hüperaktiivsus ja impulsiivsus, kuid tähelepanus märgatavaid muutusi ei esinenud (4, 5, 6, 7).

Ainus küsimus, mis vajab täiendavat uurimist, on ATH korral tsingi õige annus (37).

Tsingirikkad toidud hõlmavad austreid, krabisid, homaare ja teisi mereande, punast liha, sealiha, linnuliha, ubasid, kikerherneid, rohelisi herneid, pähkleid, mandleid, kõrvitsaseemneid ja täisteratooteid (4). Kui sinu lapse või sinu enda igapäevane menüü selliseid toite piisavalt ei sisalda, siis võid lisaks tarbida toidulisandeid.

Enne toidulisandite võtmist on aga alati parem konsulteerida oma arstiga ja mõõta vere tsingitaset, kuid näiteks S. Newmarki sõnul on olenemata vereanalüüside tulemustest ohutu anda lapsele tsinki 20-25 mg päevas (10).

Meditsiinidoktor Sandy Newmark on Osheri Integratiivse Meditsiinikeskuse Pediatric Integrative Neurodevelopmental Programme juht, kus ta on spetsialiseerunud autismi, ATH ja muude arenguga seotud või krooniliste lapsepõlvehaiguste ravile. Ta on ka raamatu “ADHD Without Drugs: A Guide to Natural Care of ADHD” autor ja California ülikooli San Francisco kliiniline professor. Tsingi olulisusest ja selle puuduse tunnustest loe edasi siit.

Tsink Ecoshi valikus:

• Tsink diglütsinaat (sobib pigem täiskasvanutele).
• Vedel tsink koos C-vitamiiniga (sobib lastele alates 3-ndast eluaastast).

2. ATH ja raud

Dopamiini tootmiseks on vajalik ka raud. Üks väike uuring näitas, et ferritiini tase (rauavarude mõõt) oli madal 84 protsendil ATH-ga lastest võrreldes 18 protsendiga kontrollrühmaga. Madal rauasisaldus on korrelatsioonis ka kognitiivse defitsiidi ja raskekujulise ATH-ga (37, 39).

Seetõttu usutakse, et rauapuuduse korral võib raua lisaks tarbimine parandada ka ATH sümptomeid.

Rauarikkad toidud hõlmavad organiliha, eriti maksa ja punast liha, aga ka teisi loomseid saadusi nagu linnuliha ja mereande. Selleks, et taimsetest toiduainetest raud paremini imenduks on seda vaja tarvitada kindlasti koos C-vitamiini sisaldavate toiduainetega (11). Rauavaese toitumise korral saab abi toidulisanditest. Kuna aga liigse raua tarbimine võib ohtlik olla, on oluline esmalt mõõta vere rauasisaldust (hemoglobiini ja eriti ferritiini). Seega pea enne lapsele rauapreparaatide andmist, või ise nende võtmist eelnevalt nõu oma arstiga. Olgu aga siinkohal öeldud, et naisterahvad võivad alati rauda menstruatsiooni ajal lisaks tarbida. Tegelikult pigem lausa peavad (4, 10).

Meditsiinidoktor Sandy Newmark soovitab rauda lisaks tarvitada juhul, ​​kui lapse ferritiini tase on alla 30. Ta mainib ka seda, et oluline on kasutada just kelaaditud rauatoodet, mis vähendab kõhukinnisuse või kõhuvalude probleemi. Ta soovitab alustada päevas 30-40 mg elementaarse rauaga ja mõõta ferritiini taset uuesti kolme kuni kuue kuu pärast. Raua olulisusest ja selle puuduse tunnustest loe edasi siit.

Raud Ecoshi valikus:

• Rauakompleks + nõges + vitamiinid – vereloomele (sobib pigem täiskasvanutele).

3. ATH ja magneesium

Sarnaselt tsingiga kasutatakse tähelepanu- ja keskendumisvõimega seotud neurotransmitterite tootmiseks ka magneesiumi. Lisaks on magneesiumil aju jaoks ka rahustav toime (10, 12, 37).

Magneesiumirikkad toidud hõlmavad seemneid (kõrvitsaseemned, chia seemned, päevalilleseemned, seesamiseemned jne), mandleid, pähkleid (India pähklid, maapähklid, maapähklivõid jne), maitsetaimi, täisteratooteid, lehtköögivilju ja tumerohelisi köögivilju (13).

Magneesiumivaese toitumise korral võib tarvitada ka magneesiumi toidulisandeid.

Meditsiinidoktor Sandy Newmark: “Ma leian, et magneesium on kasulik lastele, kellel on pärast stimuleerivate ravimite võtmise lõpetamist “tagasilöögiefekt”. Laps võib julgelt võtta 100-300 mg. elementaarset magneesiumi kaks korda päevas magneesiumglütsinaadi, tsitraadi või kelaadi kujul. Tsitraadi vorm põhjustab aga tavalisest lahtisemat väljaheidet.” (10). Magneesiumi olulisusest ja selle puuduse tunnustest loe edasi siit.

Magneesium Ecoshi valikus:

• Liposoomne magneesium (sobib ka lastele alates 3-ndast eluaastast, kui kapsel (1 kapsel päevas) avada ja pulber toidu sisse puistata).
• Bioaktiivne magneesium glütsinaat (sobib pigem täiskasvanutele).

4. ATH ja B-grupi vitamiinid 

Uuringutes parandas B-vitamiini toidulisandi andmine lastele, kellede B-vitamiinide tase oli madal, IQ skoori (16 punkti võrra) ning vähendas agressiivsust ja antisotsiaalset käitumist. “Vitamiin B-6 näib suurendavat aju dopamiini taset, mis parandab tähelepanu,” ütleb  meditsiinidoktor Richard Brown (37). B-grupi vitamiinide olulisusest ja nende puuduse tunnustest loe edasi siit.

B-grupi vitamiinid Ecoshi valikus: 

• Bioaktiivne B-vitamiinide kompleks (sobib ainult täiskasvanutele).

5. ATH ja oomega-3 rasvhapped 

Arvatakse, et oomega-3 rasvhapped on olulised aju ja närvirakkude töös. On täheldatud, et ATH-ga laste seas on oomega-3 tase veres keskmiselt 38 protsenti madalam kui lastel, kellel ATH-d ei esine.

Kalaõli sisaldab oomega-3 rasvhappeid ja on piisavalt tõendeid selle kohta, et oomega-3 rikas kalaõli võib aidata parandada ka ATH sümptomeid.

Rootsis Göteborgi ülikoolis läbi viidud uues uuringus jõuti järeldusele, et rasvastes kalades (nt sardiinides, tuunikalas ja lõhes) leiduvate oomega-3-de päevased annused vähendasid ATH sümptomeid lausa 50 protsenti. Dr Sven Ostlund jälgis rühma ATH lapsi vanuses 8–18 aastat, kes võtsid iga päev kalaõli. Kuue kuu jooksul vähenesid ATH sümptomid 25 protsendil lastest (40).

Teine uuring näitas jälle, et oomega-3-d lagunevad ATH-ga patsientide kehas kergemini kui neil, kellel ATH-d ei esine. “ATH-ga inimesed, kellel on veres madal oomega-3 tase, näitavad vaimse fookuse ja kognitiivse funktsiooni suurimat paranemist,” ütleb Brown. “Mõnikord on muutus dramaatiline.” (37, 41).

Veel üks uuring näitas, et ATH-ga lastel, kes võtsid 4 kuud järjest igapäevaselt oomega-3 toidulisandeid, esines vähem hüperaktiivsust, tähelepanematust, sõnakuulmatust ja ka vaenulikkust. Lisaks parandas oomega-3 toidulisandite võtmine nende mälu, õigekirja ja õppimist.

Veelgi enam, oomega-3 rasvhapped võivad aidata ATH-ga lastel paremini ka magada. Lapsed, kes võtsid oomega-3 toidulisandeid, parandasid ka oma koostööoskusi teistega (4, 8). Oomega-3 rasvhapete olulisusest ja nende puuduse tunnustest loe edasi siit.

Meditsiinidoktor Sandy Newmark, kes on Osheri Integratiivse Meditsiinikeskuse Pediatric Integrative Neurodevelopmental Programmi juht, kus ta on spetsialiseerunud autismi, ATH ja muude arenguga seotud või krooniliste lapsepõlvehaiguste ravile ja on raamatu “ADHD Without Drugs: A Guide to Natural Care of ADHD” autor ning California ülikooli San Francisco kliiniline professor – soovitab oomega-3 rasvhappeid tarbida koguannuses:

• 1000 mg EPA-d ja DHA-d (lisada need kaks kokku) väiksematele lastele,
• 2000 mg noorukitele,
• ja 1500 mg neile, kes jäävad nende vanusegruppide vahele.

Ta mainib ka seda, et toidulisandis peaks EPA-d olema 1,5–2 korda rohkem kui DHA-d (10).

Oomega-3 rasvhapped Ecoshi valikus:

• Oomex kalaõli koos tudraõliga (sobib ka lastele alates 3-ndast eluaastast).

Enne järgmiste taimsete toidulisanditeni jõudmist paneme sulle südame, et sa ei tarvitakse neid ise ega annaks ka oma lapsele ilma eelneva arsti nõusolekuta ja seda eriti juhul kui tarvitad ATH ravimeid, sest neil võib taimsete preparaatidega olla ebasoovitav koostoime.

6. ATH ja Ginkgo biloba ehk hõlmikpuu

Kognitiivsete funktsioonide parandamiseks on Ginkgo bilobat kasutatud juba sajandeid. Sellest ürdist valmistatud preparaadid võivad leevendada selliseid seisundeid nagu depressioon, autism ja ärevus ning mõjutada ka ATH kognitiivseid ja käitumuslikke aspekte.

Seetõttu on hõlmikpuud kasutatud ka ATH ravis. Ginkgo biloba peamised käitumuslikud mõjud on rahustavad, seega võib see ravimtaim parandada ATH-ga inimeste taluvust ärritusele. Ginkgo biloba võib samuti edendada tahtlikku tunnetust, tähelepanu ja vähendada ärrituvust.

Hiljutises topeltpimedas randomiseeritud uuringus vaadeldi hõlmikpuu lisamist stimulandile, mida lapsed juba võtsid. Mõned lapsed võtsid hõlmikpuu toidulisandit pluss stimulanti, teised aga platseebot ja stimulanti. Neil, kes võtsid hõlmikpuud, oli tähelepanu paranemise määr lausa 35 protsenti. See ei mõjutanud aga hüperaktiivsust ega impulsiivsust. 

Kuigi vähesed väikesed uuringud (üks neist on tehtud Ameerika ženšenni ja hõlmikpuu lehtede kombinatsiooniga) on näidanud, et hõlmikpuu võib olla abiks ATH-ga laste tähelepanuvõime parandamisel ja hõlmikpuu preparaate kasutatakse ka ATH ravis – pole selle ohutuse ja efektiivsuse kohta veel süstemaatilisi ülevaateid avaldatud (10, 14, 37). Seetõttu, kuna tõendeid selle tõhususe kohta võib tõlgendada rohkem kui ühel viisil, pea enne preparaatide võtmist nõu oma arstiga.

Sandy Newmark kasutab hõlmikpuu toidulisandit lastele annuses 60 mg kaks korda päevas (10).

Ginkgo biloba ehk hõlmikpuu Ecoshi valikus:

• Ginkgo bilobat ehk hõlmikpuud sisaldab Ecoshi keskendumist ja aju tööd soodustav kompleks “Fookus” (sobib täiskasvanutele ja lastele alates 14. eluaastast ning ainult neile, kes ei tarvita ATH ravimeid).

7. ATH ja Rhodiola Rosea ehk roosilõhnaline kuldjuur

Arktikas kasvavast samanimelisest taimest valmistatud ravimtaim võib parandada erksust, tähelepanu ja ka täpsust. Kuigi see võib olla väikelastele liiga ergutav, võib see aeg-ajalt olla kasulik kaheksa- kuni 12-aastastele lastele. Browni sõnul on see kõige kasulikum keskkoolis ja ülikoolis õppivatele noorukitele, kes peavad kirjutama pikki referaate ja veetma palju aega ka lugemiseks (37).

Roosilõhnaline kuldjuur Ecoshi valikus:

• Roosilõhnaline kuldjuur sisaldub ka Ecoshi “Meelerahu” koostises, aga see toidulisand on mõeldud pigem soodustamaks rahunemist ja sobib ainult täiskasvanutele ning ainult neile, kes ei tarvita ATH ravimeid.
• Niisamuti sisaldub roosilõhnaline kuldjuur taimekompleksis “Fookus“, mis ongi loodud spetsiaalselt pidades silmas mitte ainult neid andekaid ja ülivõimekaid, kes kipuvad üle inimvõimekuse piiride tegutsema ning seepärast mälule, aju tööle ja keskendumisele toetust vajavad, aga just ka ATH-ga inimesi. Nimetatud taimekopleksist räägime juba peagi lähemalt.

8. ATH ja Ashwagandha

Ärevuse ja stressi maandamisel võib abi olla ka  Ashwagandhast (Withania somnifera). Sellel taimel on adaptogeensed omadused, mis aitavad luua organismis tasakaalu ja toetada vastupanuvõimet stressi korral. Lisaks aitab ashwagandha kaasa emotsionaalsele tasakaalule ning vaimsele ja füüsilisele heaolule. Peale selle toetab ashwagandha nõrkuse, kurnatuse, väsimuse ning keskendumisraskuste korral ning soodustab ka uinumist ja lõõgastumist.

Ashwagandha Ecoshi valikus:

• Ashwagandha KSM 66 (sobib ainult täiskasvanutele ja ainult neile, kes ei tarvita ATH ravimeid).

9. ATH ja muud taimed nagu sasi-vesikaak (Bacopa monnieri), Aasia vesinaba (Gotu Kola) ja naistepuna (St. John’s wort)

Sasi-vesikaaki (Bacopa monnieri) ja Aasia vesinaba (gotu kola), mis on osaks Ayurveda meditsiinist (India traditsiooniline meditsiin), on mõlemat kasutatud ka ATH korral, kuid lääne meditsiinis on need taimed alles oma populaarsust kogumas.

ATH-ga lastele soovitatakse sageli ka naistepuna, kuid uuringud näitavad, et see taim aitab pigem meeleoluhäirete korral (kasutatakse ärevuse, unehäirete ja depressiooni raviks), mitte konkreetselt just ATH sümptomite leevendamiseks (4, 10, 14).

Sasi-vesikaaki (Bacopa monnieri) ja Aasia vesinaba (gotu kola) Ecoshi valikus:

• Sasi-vesikaaki (Bacopa monnieri) ja Aasia vesinaba (gotu kola) sisalduvad mõlemad Ecoshi täiskasvanutele aju töö toetuseks loodud kompleksis “Aju vägi” (sobib ainult täiskasvanutele ja ainult neile, kes ei tarvita ATH ravimeid).
• Lisaks sisaldub sasi-vesikaak ka spetsiaalselt ATH-ga noorukitele ja täiskasvanutele mõeldud kompleksis “Fookus”, millest räägimegi kohe järgmisena veidi pikemalt. Seegi kompleks sobib paremini just neile, kes eelistavad ATH-ga toimetulekuks pigem taimseid ja looduslikke lähenemisviise.

10. ATH ja spetsiaalselt keskendumisvõime ja aju töö toetuseks mõeldud taimede kompleks “Fookus”

Taimekompleks “Fookus” ongi mõeldud keskendumisvõime, mälu ning ka aju jõudluse toetuseks. Seetõttu võibki just see rikkalikult närvisüsteemile toeks olevaid taimseid koostisosi sisaldav kompleks osutuda ATH korral osade jaoks lausa täiuslikuks looduslikuks abiliseks.

Fookusest võivad aga abi saada needki, kelledel on parasjagu käsil pingeline töö- või õppeperiood ning need, kes tunnevad, et vajavad lihtsalt veidi täiendavat abi keskendumist vajavate ülesannete täitmisel. See on lihtsalt üks selline taimekompleks, mida võib vaja minna kõikidel andekatel, võimekatel ja agaratel, kes vahel liiga palju enda kanda võtavad ning kellede aju ületundide tegemiseks veidi toetust vajab.

Toidulisandis sisalduv Bacopa monnieri on näiteks toeks kognitiivsetele funktsioonidele, keskendumisvõimele ja mälule. Gotu Kola ja roosilõhnaline kuldjuur aitavad aga kaasa optimaalse vaimsele funktsioonile. Ginkgo Biloba on jälle taim, mis toetab nii aju vereringet kui ka perifeerset vereringet.

Fookuses sisalduvad taimsed koostisosad kingivad tänu oma mitmekülgsetele omadustele sinu närvisüsteemile stressirohketel perioodidel just seda mida enim vajad – tuge mälule, aju vereringele, keskendumisele ja aju jõudlusele!

Fookuses sisalduvatest koostisosadest veidi lähemalt:

• Sasi-vesikaak ehk Bacopa monnieri (sanskritis Brahmi). Seda teeleheliste sugukonnast pärit taime, mis toetab sinu vaimset tervist, kognitiivseid funktsioone ja keskendumisvõimet, on juba ammustest aegadest edukalt kasutatud mälu ja õppimise parandamiseks ka Indias. Sasi-vesikaak mõjub soodsalt sinu kesknärvisüsteemile ja ajule ning aitab lisaks kaasa ka normaalsele vereringele, mis teadaolevalt on ju aju töövõimega vägagi tihedasti seotud. Kuna sasi-vesikaak on toeks nii lühi- kui ka pikaajalisele mälule, võib see taim vananemisprotsessiga kaasnevate muutuste tõttu osutuda eriti oluliseks just keskikka jõudnute ja eakamate seas (44).
• Aasia vesinaba ehk Gotu Kola (Centella asiatica). Samuti mõjub kognitiivsetele funktsioonidele hästi aasia vesinaba – aga see taim ei toeta mitte ainult kognitiivseid funktsioone, vaid ka vaimset tervist. Lisaks, toetades südame-veresoonkonna nõuetekohast toimimist ning perifeerset vereringet, on ka aasia vesinaba sinu kehas seotud vere normaalse liikumisega, et toitained ja energia jõuaks kõikjale sinu kehasse ikka kenasti kohale.
• Roosilõhnaline kuldjuur ehk Rhodiola rosea. See imekauni nimega taim on adaptogeen – tähendades, et ta aitab sinu kehal kohaneda nii emotsionaalse stressi kui ka füüsilise pingutusega. Kohanemise all peame silmas seda, et keskmisest suuremad vaimsed ja füüsilised koormused ei murra sind enam nii lihtsasti maha ja sul saab olema rohkem jõudu, et edasi minna. Seegi taim aitab kaasa aju jõudluse ja reaktsioonivõimega seotud normaalsele vereringele. Roosilõhnaline kuldjuur aitab stimuleerida ka sinu taju ja parandada meeleseisundit, toetades nii optimaalset vaimset kui ka kognitiivset tegevust. Lisaks ulatab roosilõhnaline kuldjuur sulle oma abikäe ka uneprobleemide, stressist tingitud väsimuse ja nagu kõike eelnevat veel vähe oleks – siis ka töövõime languse korral!
• Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba mõjutab üldtoonikuna kogu sinu keha – see tähendab, et nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Samuti toetab see taimeke aju- ja perifeerset vereringet ning normaalset veresoonte funktsiooni. Ginkgo biloba stimuleerib ka kognitiivseid võimeid ning jõudlust, toetab mälu ja soodustab head vaimset tasakaalu. Kõik need on omadused, millest võib füüsilise ja vaimse koormuse perioodidel vägagi suurt abi olla.
• Lõvilakk-korallnarmik ehk Hericium erinaceus. Lõvilakk seeneke, kes kasvab ka siinsetes lopsakates metsades on samuti üks superkangelane, keda ajufunktsioonide toetamise eesmärgil tihti kasutatakse.
• L-teaniin. L-teaniin on üks imeline looduslik aminohape. Aminohappeid on vaja kehavalkude ja muude oluliste lämmastikku sisaldavate ühendite, nagu kreatiini, peptiidhormoonide ja mõnede neurotransmitterite sünteesiks. Aminohapped aitavad lagundada toitu, kasvatada ja parandada kehakudet ning valmistada hormoone ja ka ajukemikaale (neurotransmittereid). Seepärast, kuna ilma aminohapeteta lihtsalt teatud aju kemikaale valmistada ei saa – ja ATH korral on neid just eriliselt vaja, on L-teaniin “Fookuse” koostises täpselt sama oluline kui iga teinegi selles toidulisandis sisalduv võimekas taim.

Kuidas “Fookust” tarbida?

• Kui palju tarbida? Võta päevas koos toiduga (jagatuna päeva peale) 1 kuni 4 kapslit. Alusta aga tarvitamist esialgu väiksemas koguses, seega võta 1-2 kapslit päevas. Kuna taimed töötavad kehas tasakaalu tagasitoomiseks rahulikult ja aeglasemalt kui ravimid, siis võid “Fookuse” kasutamise mõju oodata umbes paari nädala pärast.
• Mis vanusest alates võib tarbida? Fookus sobib täiskasvanutele ja lastele alates 14. eluaastast.

Kui võtad aega oma ATH mõistmiseks ja seda tõhusalt juhtima õpid, saad vabastada ATH-s peituvad supervõimed ja seeläbi ka täisväärtuslikumat ning edukat elu elada. 

Milliseid toite peaks ATH vältima?

1. Kõrge suhkrusisaldusega toidud ja suupisted

Mitmed uuringud näitavad, et mõned ATH-ga lapsed on suure koguse suhkruga nö “sisse lülitatud”. Ühes uuringus jõuti järeldusele, et mida rohkem suhkrut tarbisid hüperaktiivsed lapsed, seda rahutumaks nad ka muutusid. Yale’i ülikoolis läbiviidud uuring näitas aga, et kõrge suhkrusisaldusega toitude tarbimine suurendas mõnede laste seas ka tähelepanupuudust (37).

Mõned levinumad suhkrurikkad toidud, mida tuleks seega vältida hõlmavad puuviljajooke või limonaade, mis mõlemad sisaldavad suhkrut rohkem kui näiteks saja protsendiline puuviljamahl. Loe alati hoolikalt toiduainete etikette ja otsi sealt järgmisi koostisosi (suhkru koodsõnad ja magusained): kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup, aspartaam, dehüdreeritud siirupid (nagu glükoosisiirup ja kaerahelbesiirup), dekstriin, dekstroos, maltodekstriin, sahharoos, melass, ja linnasesiirup.

2. Kunstlikud värvained ja säilitusained

Ajakirjades The Lancet, Pediatrics ja The Journal of Pediatrics avaldatud uuringud viitavad sellele, et mõningaid ATH lapsi mõjutavad negatiivselt ka toidu lisaained. Hiljutine uuring näitab, et kunstlikud toiduvärvid ja maitseained ning säilitusaine naatriumbensoaat muudavad ka mõned ilma ATH-ta lapsed hüperaktiivseks.

Seega väldi värvilisi teraviljatooteid (nagu mõned hommikusöögihelbed) ning muid värvilisi maiustusi ja asenda karastusjoogid (millest enamik on kunstlikult värvitud ja maitsestatud) 100-protsendilise puuviljamahlaga (37).

3. Allergeenid ehk võimalikku allergiat põhjustavad toidud

Uuringute kohaselt kaotavad gluteen, nisu, mais ja soja mõnedel lastel tähelepanu ja muudavad nad hüperaktiivsemaks. Vincent Monastra, Ph.D., raamatu “Parenting Children with ADHD” autor, soovitab enne ATH-ravimite määramist kõiki lapsi toiduallergiate suhtes kontrollida. Seega uuri oma perearstilt võimalike allergiate testimise kohta (37).

ATH-ga kuulsused

ATH-ga tänapäeva kuulsused 

Igapäevaelus ATH-ga navigeerimisest, sellega seotud väljakutsetest ja õnnestumistest on avalikult rääkinud mitmed tänapäeval tuntud inimesed, sealhulgas:

• Muusikud: Laulja-näitleja Justin Timberlake ja teised muusikud nagu Britney Spears, Adam Levine, Joyner Lucas, Mel B (aka Scary Spice), laulja-laulukirjutaja Lily Allen, Foo Fighteri laulja Dave Grohl ja Will.i.am.
• Sportlased: Michael Phelps, Karina Smirnoff, Simone Biles, Terry Bradshaw, Michael Jordan, Shaquille O’Neal, Pete Rose ja Terry Bradshaw.
• Näitlejad: Mark Ruffalo, Cara Delevingne, Jim Carrey, Ryan Gosling, Channing Tatum, Zooey Deschanel, Woody Harrelson, Will Smith, Zooey Deschanel ning režissöör, stsenarist ja näitleja Greta Gerwig.
• Meedia isiksused ja telenäod: Paris Hilton ja Ty Pennington.
• Lisaks on oma ATH-st avalikult rääkinud astronaut Scott Kelly ja peakokk Jamie Oliver. Niisamuti on oma ATH diagnoosist tänaseks avalikult rääkinud ka mitmed tuntud eestlased (19, 23, 24).

ATH-ga mineviku kuulsused 

Täiskasvanute ATH pole uus ja ATH väljakutsetega võitlesid ka paljud ajaloolised avaliku elu tegelased nagu:

• Alexander Graham Bell – leiutaja
• Agatha Christie – müsteeriumikirjanik
• Leonardo da Vinci – maalikunstnik, teadlane
• Thomas Edison – leiutaja
• Albert Einstein – füüsik
• John F. Kennedy – USA president
• John Lennon — laulja, laulukirjutaja, rahuaktivist
• Wolfgang Amadeus Mozart – helilooja
• George Bernard Shaw – näitekirjanik
• Jules Verne – ulmekirjanik (24).

ATH-ga seotud seisundid lastel ja teismelistel

Kuigi see ei ole alati nii, võib mõnel lapsel ATH kõrval esineda ka muid probleeme või seisundeid, nagu näiteks:

• Ärevushäire: mis põhjustab lapsel suurema osa ajast muret ja närvilisust, aga võib põhjustada ka füüsilisi sümptomeid, nagu kiire südametegevus, higistamine ja pearinglus.
• Opositsiooniline trotsimishäire (ehk ingl Oppositional Defiant Disorder ODD): seda määratleb negatiivne ja häiriv käitumine, eriti autoriteetsete isikute nagu vanemate ja õpetajate suhtes.
• Käitumishäired: see hõlmab sageli kalduvust väga antisotsiaalsele käitumisele nagu varastamine, kaklemine, vandalism ning inimeste või loomade kahjustamine.
• Depressioon.
• Mõnuainete tarvitamine.
• Unehäired: raskused öösel magama jäämisel ja ebaregulaarsed magamisharjumused.
• Autismispektri häired: need mõjutavad sotsiaalset suhtlust, huve ja käitumist.
• Düspraksia: seisund, mis mõjutab füüsilist koordinatsiooni.
• Söömishäired.
• Epilepsia: seisund, mis mõjutab aju ja põhjustab korduvaid krampe.
• Tourette’i sündroom: närvisüsteemi seisund, mida iseloomustab tahtmatute mürade ja liigutuste kombinatsioon (tikid).
• Õpiraskused, nagu näiteks düsleksia (2, 3).

ATH ravi tavameditsiinis

Kuigi ATH-l otseselt püsiv ravi puudub, saab sobiva ravi leidmise korral selle sümptomeid leevendada. Ravi all on mõeldud kas siis ravimeid või teraapiat, kuid sageli on parim just nende mõlema kombinatsioon.

Tavameditsiinis kasutatakse ATH ravis peamiselt stimulante, mis soodustavad aktiivsust nendes aju piirkondades, mis mängivad rolli käitumise ja tähelepanu kontrollimisel. 

ATH ravimeid on põhiliselt viite tüüpi:

1. metüülfenidaat,
2. lisdeksamfetamiin,
3. deksamfetamiin,
4. atomoksetiin,
5. guanfatsiin.

Eestis on kasutusel peamiselt metüülfenidaat (nt Concerta, Medikinet) ja atomoksetiin (nt Strattera, Atominex). Üha enam kirjutatakse aga välja ka lisdexamfetamiini (nt Elvanse) (35).

Kokkuvõtteks

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire mõjutab paljusid eluvaldkondi ja lihtne oleks keskenduda ainult selle negatiivsetele mõjudele. Siiski ei ole sugugi mitte kõik ATH-ga kaasnevad omadused negatiivsed ja sellel eripäral on ka palju eeliseid. 

Nii käivadki ATH-ga tihti kaasas ka mitmed supervõimed nagu suurenenud energiatase, julgus, vastupidavus, suur süda, ülim loovus, kiire taip, hüperfookus ja tihti ka eriliselt ergas pilk. Nende tugevuste kasutama õppimine ja segavate omaduste kontrolli all hoidmine võib ATH-l hoolimata oma diagnoosist aidata oma täielikku potentsiaali saavutada.

Supervõimete avamisel tulevad appi mitmed enesekontrolli meetodid nagu näiteks nii lihtsad asjad nagu tegemist vajavate toimetuste kirja panemine ja tugev füüsiline treening. Niisamuti on ATH-de jaoks ääretu tähtsusega õige toitumine, mis sisaldaks kindlasti valgurikkaid toiduaineid ja kiudaineid ning teatud toitaineid, milledest ATH-del tihti vajaka jääb, aga mis aitavad neil paremini toime tulla tulla. Nende toitainete hulka kuuluvad tsink, magneesium, raud ja oomega-3 rasvhapped. Osadel juhtudel võib aga abi olla ka teatud stressi ja ärevust leevendavatest taimedest nagu Ashwagandha.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne siinses loos toodud koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. 12 Signs That Your Child Might Have ADHD | Family Psychiatry of NJ (familypsychnj.com)
2. Adult attention-deficit/hyperactivity disorder (ADHD) – Symptoms and causes – Mayo Clinic
3. Attention deficit hyperactivity disorder (ADHD) – Symptoms – NHS (www.nhs.uk)
4. Vitamins & Supplements for ADHD: Fish Oil, Melatonin, Zinc, and More (webmd.com)
5. Zinc for Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder: Placebo-Controlled Double-Blind Pilot Trial Alone and Combined with Amphetamine – PMC (nih.gov)
6. [The role of zinc in the treatment of hyperactivity disorder in children] – PubMed (nih.gov)
7. Zinc Supplements Could Help Treat ADHD — ScienceDaily
8. 15 omega-3-rich foods: Fish and vegetarian sources (medicalnewstoday.com)
9. ALA-Content.pdf (nih.gov)
10. 10 Supplements and Vitamins for ADHD Symptom Control (additudemag.com)
11. Iron – Consumer (nih.gov)
12. The effects of magnesium physiological supplementation on hyperactivity in children with attention deficit hyperactivity disorder (ADHD). Positive response to magnesium oral loading test – PubMed (nih.gov)
13. Magnesium – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
14. Efficacy and safety of ginkgo preparations for attention deficit hyperactivity disorder: a systematic review protocol – PMC (nih.gov)
15. The prevalence of adult attention-deficit hyperactivity disorder: A global systematic review and meta-analysis – PMC (nih.gov)
16. ADHD in children and young people: prevalence, care pathways, and service provision – PubMed (nih.gov)
17. Attention Deficit Disorder – Lanc UK
18. ADD vs. ADHD: What’s the Difference Between ADD & ADHD? (webmd.com)
19. 10 Benefits of ADHD: Strengths and Superpowers (verywellhealth.com)
20. The positive aspects of attention deficit hyperactivity disorder: a qualitative investigation of successful adults with ADHD | ADHD Attention Deficit and Hyperactivity Disorders (springer.com)
21. Are There Resilient Children with ADHD? – Elizabeth S.M. Chan, Nicole B. Groves, Carolyn L. Marsh, Caroline E. Miller, Kijana P. Richmond, Michael J. Kofler, 2022 (sagepub.com)
22. Creativity in ADHD: Goal-Directed Motivation and Domain Specificity – Nathalie Boot, Barbara Nevicka, Matthijs Baas, 2020 (sagepub.com)
23. Famous People with ADHD: Simone Biles, Emma Watson, Johnny Depp, Channing Tatum (additudemag.com)
24. 29 Famous People Show How ADHD Does Not Have To Limit Success – ADHD Online
25. Positives of ADHD: 12 Amazing Superpowers (additudemag.com)
26. People With ADHD Tell All: What Does ADHD Feel Like? – ADHD Online
27. ADHD Statistics And Facts In 2024 – Forbes Health
28. ADHD Rates by Country 2024 (worldpopulationreview.com)
29. ATH diagnooside arv mullu kahekordistus – Meditsiiniuudised
30. 67. ADHD & Relationships: Emotions & Having A Ferrari Brain With Bicycle Brakes – ADHD Online
31. Your ADHD Brain is a Ferrari – Dr. Hallowell (drhallowell.com)
32. ADHD brain vs. normal brain: Function, differences, and more (medicalnewstoday.com)
33. Inside the ADHD Brain: Structure, Function, and Chemistry – ADDA – Attention Deficit Disorder Association
34. Comparison of brain volume abnormalities between ADHD and conduct disorder in adolescence – PMC (nih.gov)
35. Ravi – ATH Liit
36. Unlock ADHD’s Superpowers – ADHD-Focused Therapy in NYC (attncenter.nyc)
37. ADHD Diet Plan: Foods to Eat & Avoid to Help ADD Symptoms (additudemag.com)
38. 10 Supplements and Vitamins for ADHD Symptom Control (additudemag.com)
39. Iron deficiency in children with attention-deficit/hyperactivity disorder – PubMed (nih.gov)
40. Omega-3/omega-6 fatty acids for attention deficit hyperactivity disorder: a randomized placebo-controlled trial in children and adolescents – PubMed (nih.gov)
41. Omega-3 fatty acids and neuropsychiatric disorders – PubMed (nih.gov)
42. Object Permanence & ADHD: “Out of Sight, Out of Mind” – 10018 (attncenter.nyc)
43. How to recognize ADHD in women | UCLA Health
44. Bacopa monnieri – Wikipedia