Ecoshi taimetark Angelika Somelar usub, et loodusesse ei tasu minna hirmuga, küll aga teadliku ettevalmistusega. Soov leida seespidine tugi enne loodusesse minekut juhatas ta mürr-kiviroosiku (Cistus incanus) juurde – tagasihoidliku Vahemere taimeni, mis osutus märksa erilisemaks, kui ta esialgu aimata oskas.
Maakodus suvesid veetes olen isegi pidanud end pärast metsaskäiku sõna otseses mõttes puukidest puhtaks nokkima. Puugid on saanud meie suvede ja pehmete talvede tõttu üha enam ka teiste aastaaegade paratamatuks kaaslaseks. Ilmselt ei ole ma ainus, kes tahaks looduses liikuda veidi muretumalt.
Puukide eest kaitsmiseks leidub soovitusi seinast seina, eeterlikest õlidest küüslaugusokkideni. Aga kas organismi saaks toetada ka seestpoolt? Just sellele küsimusele vastust otsides jõudis Angelika lõpuks Cistus + Küüslaugu loomiseni. Palusin tal rääkida selle põneva toote sünniloost ning sellest, mida tasub igal looduses liikujal enda kaitsmiseks ja organismi toetamiseks teada.
Kõik algas väga lihtsast vajadusest
Looduses liikumine on olnud Angelika elu loomulik osa ning peaaegu alati on matkadel kaasas ka koer. Kevadest sügiseni tähendas see aga pidevat spreide, tõrjevahendite ja ettevaatusabinõude kasutamist.
„Olin väsinud sellest, et pidin ennast ja koera pidevalt erinevate vahenditega üle pritsima ning ka siis ei olnud kindlustunnet. Tundus loogiline hakata otsima lahendust, mis toetaks organismi seestpoolt,“ meenutab ta.
Organismi seespidise toetamise võimalusi otsides avastas Angelika üsna kiiresti, et ta polnud selle mõttega sugugi esimene. Mitmes Euroopa riigis oli Cistust juba aastaid kasutatud samal eesmärgil ning selle kohta leidus nii kasutajakogemusi kui ka teaduskirjandust.
„Mind köitis eelkõige küsimus, miks mõned inimesed tunduvad puukidele ja teistele putukatele atraktiivsemad kui teised,“ ütleb Angelika. Teaduskirjandusse süvenedes sai talle selgeks, et puugid leiavad inimese üles kehasoojuse, väljahingatava süsihappegaasi ja nahalt eralduvate lõhnaühendite järgi. Neid omakorda mõjutavad naha mikrobioom, ainevahetus ja organismi üldine seisund.
Cistuse kohta avaldatud uuringutes kirjeldatakse taime suurt polüfenoolide sisaldust, antioksüdantseid omadusi ning võimalikku mõju naha mikrokeskkonnale. Euroopas on avaldatud ka tähelepanekuid ja kasutajakogemusi, mille järgi kirjeldasid Cistuse tarvitajad väiksemat kokkupuudet puukidega.
Selle täpset toimemehhanismi alles uuritakse, kuid ühe võimaliku selgitusena nähakse muutusi naha mikrokeskkonnas ja nahalt eralduvate lõhnaühendite mustris, mida puugid tajuvad oma haistmisorgani ehk Halleri organi abil.
„Just see tervikpilt veenis mind, et seda taime tasub ka Eestis inimestele tutvustada,“ ütleb Angelika.
Üks maailma polüfenoolirikkamaid taimi
Tegelikult oli taim Angelikale tuttav juba ammu, lihtsalt hoopis teisest vaatenurgast. Lõuna-Euroopas matkates oli ta Kreekas, Itaalias ja Prantsusmaal ikka ja jälle märganud teeäärtes kibuvitsa meenutavate õitega põõsaid. „Alles hiljem sain aru, et selle tagasihoidliku ilu taga peitub midagi nii erakordset.“
„Eestis räägiti sellest tol ajal üsna vähe, aga mind üllatas, kui palju uuringuid Cistuse kohta tegelikult olemas on,“ meenutab Angelika.
Kuigi esialgu otsis ta lihtsalt taime, mis võiks toetada looduses liikuvat inimest, sai talle teemasse süvenedes üha selgemaks, et mürr-kiviroosik on palju enamat kui taim, mida seostatakse üksnes puugihooajaga. Selle kasutusvõimalused osutusid märksa laiemaks, kui ta esialgu oli osanud arvata.
Kõige enam köitis Angelikat taime erakordselt suur polüfenoolide sisaldus. Need bioaktiivsed taimsed ühendid on tuntud oma antioksüdantsete omaduste poolest ning toetavad muu hulgas immuunsüsteemi, limaskesti, naha seisundit ja organismi võimet toime tulla oksüdatiivse stressiga.
Sama palju avaldas talle muljet Cistuse mitmekülgsus. „Ühed kasutavad seda kevadel enne loodushooaega, teised talvel immuunsuse toetamiseks ja kolmandad naha tasakaalu hoidmiseks. Just see lai kasutusvaldkond teebki Cistuse minu jaoks eriliseks.“
Meeskonnamäng ehk kuidas sündis retsept
Kui põhitaim oli leitud, hakkas Angelika otsima toimeaineid, mis seda täiendaksid. Nii jõudis ta musta küüslaugu ja B1-vitamiinini.
Must küüslauk ei sattunud valemisse juhuslikult. Erinevalt tavalisest küüslaugust on see fermenteeritud, mistõttu on ta seedimisele õrnem, ei jäta tugevat lõhna ning sisaldab rohkem stabiilseid antioksüdantseid ühendeid.
„Mina näen neid kui meeskonda. Cistus annab tugeva polüfenoolide toe ning must küüslauk lisab antioksüdantse ja immuunsust tasakaalustava poole. Koos on nende toime laiem kui kummalgi eraldi.”
Kolmandaks lüliks sai B1-vitamiin. „Rahvameditsiinis on seda juba aastakümneid kasutatud enne sääse- ja puugihooaega. Teaduslik tõendus selles vallas ei ole küll üheselt kinnitatud, kuid praktilisi kogemusi on väga palju. Just seetõttu otsustasin selle retsepti lisada.”
Miks standardiseeritud ekstrakt on oluline?
Kvaliteedist räägib Angelika erilise põhjalikkusega. Ta selgitab, et looduses ei ole kaks taime kunagi täiesti ühesugused. Toimeainete sisaldus sõltub kasvukohast, ilmastikust, korjeajast ja isegi kuivatamise viisist. Seetõttu ei piisa tema sõnul lihtsalt jahvatatud taime kasutamisest.
„Tahtsin, et iga kapsel sisaldaks alati sama kogust toimeaineid, mitte lihtsalt jahvatatud taime.”
Standardiseeritud ekstrakti puhul on toimeainete sisaldus mõõdetud ja fikseeritud, mistõttu annab iga kapsel ühtlase koguse olulisi bioaktiivseid ühendeid. Sobiva tooraine leidmine osutuski kogu arendusprotsessi kõige ajamahukamaks etapiks.
Nimi, mis pidi muutuma
Alguses kandis toode hoopis nime Puuk Stopp. „See nimi sündis väga praktiliselt – inimesed said kohe aru, milleks nad toodet kasutada võiksid,“ räägib Angelika.
Hiljem tuli nimi siiski muuta, sest toidulisandite regulatsioonid ei luba kasutada konkreetsele toimele viitavaid nimetusi.
Tagantjärele tundub Angelikale, et uus nimi Cistus + Küüslauk kirjeldab toodet isegi paremini, sest peegeldab taime märksa laiemat kasutusvõimalust.
Vanarahva tarkus ja teadus räägivad sama lugu
Angelika jaoks ei ole rahvameditsiin ja teadus vastandid. „Sageli räägivad nad lihtsalt sama lugu erinevas keeles.“
Vanarahvas ei otsinud tema sõnul kunagi üht imetaime, vaid toetas organismi tervikuna. Looduses liikujate kaaslasteks olid küüslauk, kadakas, nõges, angervaks, raudrohi, männivõrsed ja teeleht.
Kui küsin, kas mõni Eestis kasvav taim on talle selles kontekstis eriliselt südamelähedane, tuleb vastus hetkegi mõtlemata: „Teeleht.” Juba nimi ütleb palju. „Ta kasvab tee ääres, justkui saadaks rändajat igal sammul.”
Teelehte on sajandeid kasutatud putukahammustuste, marrastuste ja väiksemate haavade korral. Tänapäeval pakub see tagasihoidlik taim huvi ka teadlastele, kes uurivad selle bioaktiivseid ühendeid ning nende võimalikku rolli põletiku vähendamisel, mikroobide vastu võitlemisel ja isegi puukide kaudu levivate haigustekitajate, sealhulgas Borrelia mõjutamisel. Kuigi kliinilisi uuringuid inimestel on veel vaja, peab Angelika seniseid tulemusi paljulubavateks.
„Minu jaoks on teeleht ehe näide sellest, et vahel kasvavad kõige väärtuslikumad taimed otse meie jalge ees ning me kõnnime neist iga päev mööda.“
Levinuim viga: lootus ühele lahendusele
Kui küsin, milliseid vigu inimesed looduses liikudes kõige sagedamini teevad, vastab Angelika: „Kõige rohkem usaldatakse ainult ühte lahendust, kas ainult spreid või ainult kapslit.“
Tema soovitus on kihistada kaitset: valida sobivad riided, vaadata pärast metsaskäiku keha hoolikalt üle ning vajadusel toetada organismi ka seestpoolt.
Tema enda harjumused on üllatavalt lihtsad. Kevadest alates võtab ta Cistus + Küüslauku, metsa minnes eelistab heledaid riideid, paneb püksisääred sokkidesse ning kontrollib pärast koju jõudes alati keha üle. „Lihtsad harjumused töötavad kõige paremini.“
Kui puuk siiski kinnitub, rõhutab Angelika, on kõige olulisem see võimalikult kiiresti eemaldada, hammustuskoht puhastada ja oma enesetunnet jälgida. Laieneva punetava laigu või gripilaadsete sümptomite korral tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.
Tervist ei koguta ühe kapsliga
Vestluse jooksul kordub üks mõte üha uuesti: Angelika ei usu kiiretesse lahendustesse. Olgu jutt Cistusest, ravimtaimedest või tervisest laiemalt, tema sõnum on sama – kõige olulisem on järjepidevus.
„Taimed ei tööta enamasti nagu valuvaigisti, mille mõju ootad poole tunniga. Nad toetavad organismi tasapisi ning kõige paremini toimivad siis, kui neist saab osa igapäevasest elust.“
Ka tema enda igapäevased terviseharjumused ei erine sellest põhimõttest kuigi palju: piisav uni, liikumine, mitmekesine toit, head suhted ja võimalikult palju aega looduses. Ja taimed — järjepidevalt, mitte alles siis, kui probleem on juba käes.
Cistus ei ole tema jaoks ainult kevadine või suvine taim. Kevadest sügiseni kasutab ta seda peamiselt seetõttu, et liigub palju looduses ja õpetab taimetarkust, talvel on põhjus hoopis teine. „Mul on psoriaas ja olen märganud, et Cistus aitab mul talvisel ajal naha rahulikumana püsida. See ei tähenda, et see oleks psoriaasi ravi, aga minu enda kogemus on olnud väga positiivne.”
Ta räägib ka ühest teisest pikaaegsest kasutajast: „Cistust saab ka minu koer — muidugi mitte sama toodet, sest see oleks talle liiga kange, vaid sobivat varianti olen andnud talle juba ligi kümme aastat. Peidan kapsli väikese tüki maksapasteedi sisse. Karv läigib ja puugid hoiavad samuti eemale.”
Kellele Cistus + Küüslauk sobib?
“Kõige otsesemalt võiks sellest kasu olla matkajatel, aiapidajatel, marjulistel, seenelistel ja kõigil, kelle jaoks mets on elu loomulik osa,” ütleb Angelika.
Kuna tegu on ühe maailma polüfenoolirikkama taimega, võiks see pakkuda tuge ka neile, kes soovivad hoolt kanda immuunsüsteemi, ülemiste hingamisteede ja limaskestade heaolu, naha tasakaalu, organismi antioksüdantse kaitse või taastumise eest pärast haigust ja suuremat füüsilist või vaimset koormust.
„Mina näen Cistust eelkõige kui terviklikku organismi toetavat taime, mitte ühe kindla probleemi lahendajat. Just sellepärast kasutan seda ka ise erinevatel aastaaegadel erineva eesmärgiga.”
Loodus ei ole koht, mida karta
Vestluse lõpuks saan aru, et kuigi meie jutuajamine algas puukidest, ei rääkinud me tegelikult enam ammu ainult neist.
Rääkisime sellest, kuidas loodus ei paku enamasti ühte kiiret vastust, vaid õpetab märkama seoseid. Kuidas üks taim võib toetada organismi erinevatel aastaaegadel erineval moel. Ja kuidas kõige parem ettevalmistus loodusesse minekuks ei ole hirm, vaid teadlikkus.
Kui palun Angelikal lõpetuseks anda üksainus soovitus inimesele, kes armastab metsas käia, vastab ta: „Ära mine loodusesse hirmuga. Mine teadlikult. Vaata, kuhu astud, tunne taimi, kontrolli pärast keha üle ja toeta oma organismi enne, mitte alles siis, kui probleem on juba tekkinud.“
Võib-olla peitubki selles kogu loo kõige olulisem mõte: loodus ei ole koht, mida karta. Loodus on koht, kust tervist koguda, kui oskame sinna minna teadmiste, mitte hirmuga.
Fotod: Unsplash.com
Artikli autor: Agnes Kajander, Ecoshi holistiline ilu- ja terviseekspert
