Kas oled sinagi tundnud, et tähelepanu kipub hajuma, uus info ei taha meelde jääda ja õhtul, kui lõpuks voodisse jõuad, ei tule uni kohe? Põhjuseid võib olla mitmeid, kuid üha rohkem räägitakse ka magneesiumi rollist aju töös. Vähem teatakse aga seda, et kõik magneesiumivormid ei jõua ajju ühesuguse tõhususega.
Paljud tunnevad sellise päeva ära. Hommik algab telefonist, enne hommikusööki oled juba sõnumitele vastanud ja uudised läbi sirvinud. Päev möödub koosolekute ja katkestuste keskel ning õhtul avastad, et mõtted keerlevad edasi ka siis, kui oled juba voodis. Hommikul ärgates ei tunne end puhanuna ning keskendumine nõuab tavapärasest rohkem pingutust.
Pole ime. Tänapäeval peab aju töötlema rohkem infot kui kunagi varem. Iga kord, kui katkestad ühe tegevuse, et vastata teatele või vahetada ülesannet, kulub ajul energiat ümberlülitumiseks. Seda nähtust kutsutakse tähelepanujäägiks: osa tähelepanust jääb justkui eelmise tegevuse külge ning järgmisse asja süvenemine muutub raskemaks.
Sellest lähtuvalt otsivad teadlased üha enam võimalusi, kuidas aju loomulikku talitlust toetada. Üks huvi keskmes olev mineraal on magneesium.
Miks aju magneesiumi vajab?
Magneesiumi tuntakse eelkõige kui mineraali, mis aitab kaasa lihaste ja närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Tegelikult on selle roll organismis palju laiem. Magneesium osaleb enam kui 300 ensümaatilises reaktsioonis ning on hädavajalik paljude organismi põhiprotsesside toimimiseks. (1)
Ka ajus on magneesiumil oma koht. See aitab närvirakkudel omavahel suhelda, osaleb õppimises ja mälu kujunemises ning toetab uute närviühenduste teket. Just tänu sellele suudab aju õppida, kohaneda uue infoga ja mälestusi hoida. (2)
Pole seega üllatav, et teadlased on aastaid uurinud, kas magneesiumitase võib olla seotud ka vaimse võimekusega. Mitu uuringut on leidnud, et madalam magneesiumitase käib sageli käsikäes nõrgema mälu, tähelepanu ja üldise vaimse teravusega. Eakatel on seda seostatud ka suurema riskiga vanusega seotud vaimsete muutuste tekkeks. (3)
Siin tuleb mängu üks oluline nüanss: enamik tavalisi magneesiumivorme tõstab küll magneesiumitaset veres, aga see ei tähenda, et sama juhtub ka ajus. Põhjus on vere-aju barjäär, organismi enda “turvavärav”, mis kontrollib rangelt, mis ajukoesse üldse pääseb. (4)
Kõik magneesiumivormid ei ole ühesugused
Poeriiulil võib magneesiumilisandi valimine tunduda keeruline: tsitraat, glütsinaat, malaat, tauraat, oksiid ja palju muud. Vahe ei ole ainult nimes. See, millega magneesium on seotud, mõjutab, kui hästi see imendub ja mida see organismis konkreetselt teeb. (5, 6)
Näiteks levinud magneesiumoksiid sisaldab palju magneesiumi, aga organism omastab seda üsna vähe. Seetõttu ei ole see tavaliselt parim valik, kui eesmärk on magneesiumitaset tõsta. (6)
Paremini imenduvad näiteks:
- Magneesiumtsitraat, mis toetab ka soolestiku tööd
- Magneesiumglütsinaat, mis on seedimisele õrn ning sobib hästi lihaste lõõgastuseks ja õhtuseks rahunemiseks
- Magneesiumtauraat, mida seostatakse südame ja närvisüsteemi toetamisega
- Magneesiummalaat, mis toetab energia ainevahetust ja lihaste tööd (6)
Viimastel aastatel on aga teadlaste huvi pälvinud üks vähem tuntud vorm: magneesium L-treonaat. Sellest räägitakse mitte sellepärast, et see oleks kõiges parem, vaid sellepärast, et see loodi ühe kindla eesmärgiga — aidata magneesiumil paremini ajju jõuda.
Vorm, mis loodi aju jaoks
Magneesium L-treonaadi, tuntud ka kaubamärgi Magtein® all, töötasid välja MIT-i teadlased. Eesmärk oli lihtne: aidata magneesiumil paremini läbida vere-aju barjääri.
Selleks seoti magneesium L-treoonhappega ehk ainega, mida organism ise toodab C-vitamiini lagundades ja mida leidub looduslikult ka ajuvedelikus. See kombinatsioon aitab magneesiumil teistest vormidest kergemini ajukoesse jõuda. (7)
Miks see loeb? Aju töö põhineb miljardite närvirakkude koostööl. Närvirakud suhtlevad omavahel sünapside kaudu ning nende ühenduste võime muutuda ja tugevneda on õppimise ja mälu üks olulisi aluseid. (7)
Loomkatsed on näidanud, et magneesium L-treonaat suudab ajus magneesiumitaset tõsta ja aidata kaasa uute närviühenduste tekkele. Loomad, kes seda said, õppisid kiiremini ja mäletasid paremini, nii noored kui vanad. (7) Just need leiud on teinud sellest ühe enim uuritud magneesiumivormi, kui jutt käib aju tervisest.
Mida on uuringud inimestega näidanud?
Inimestega tehtud uuringud viitavad samale suunale. Ühes uuringus, kus osales üle saja täiskasvanu, tegi magneesium L-treonaati saanud rühm platseeboga võrreldes paremini mitmeid mälu testivaid ülesandeid, näiteks piltide meenutamist ja seoste loomist. (8)
Teises, kuus nädalat kestnud uuringus osalesid täiskasvanud, kellel kõigil oli halb uni. Need, kes said magneesium L-treonaati, näitasid platseeborühmaga võrreldes paremat töömälu, tähelepanu ja uue info meeldejätmist. Nende reaktsioonid olid kiiremad ja käe-silma koordinatsioon parem. Samuti tundsid nad end pärast und puhanumana. (9)
Sama uuring tõi välja veel ühe huvitava tulemuse, nn kognitiivse vanuse, mis näitab, kui vanana käitub inimese aju testides võrreldes teiste sama vanade inimestega. Magneesium L-treonaati võtnud osalejate tulemused sarnanesid nooremate inimeste omadega. See ei tähenda, et aju oleks päriselt noorenenud, pigem oli testides mõõdetud vaimne teravus lihtsalt parem. (9)
Kes võiks magneesium L-treonaadist enim kasu saada?
Magneesium L-treonaat ei ole mõeldud ainult vanemaealistele. Huvi selle vastu kasvab ka tööealiste inimeste seas, kelle igapäev nõuab palju keskendumist, kiiret otsustamist ja pidevat vaimset pingutust.
Sellest võib abi otsida inimene, kes:
- tunneb end sageli vaimselt väsinuna või hajameelsena
- soovib toetada õppimis- ja keskendumisvõimet
- teeb vaimselt nõudlikku või kiiret reageerimist eeldavat tööd
- soovib paremat und ja puhanumat enesetunnet hommikul
- soovib toetada oma meeleolu ja üldist vaimset heaolu
- soovib vananedes hoida oma mälu ja vaimset erksust
Teisisõnu võib see pakkuda huvi väga laiale ringile: õpilastest ja tudengitest, kellel on vaja keskenduda ja uut infot omandada, kuni kõrge töökoormusega spetsialistideni, kes vajavad selget pead ja kiireid otsuseid, ning eakateni, kes soovivad oma vaimset teravust hoida.
Tasub siiski meeles pidada, et magneesium L-treonaat ei ole ravim ega ravi mälu-, keskendumis- või unehäireid. Pigem sobib see osana laiemast tervislikust eluviisist koos kvaliteetse une, regulaarse liikumise, mitmekesise toitumise ja teadliku stressijuhtimisega.
Kuidas magneesium L-treonaati kasutada?
Kliinilistes uuringutes on kasutatud annust ligikaudu 1–2 grammi magneesium L-treonaati päevas. Siin ei ole kõige olulisem täpne kellaaeg, vaid järjepidevus. Uuringutes jagati päevane annus enamasti kaheks: hommikuks ja õhtuks, et magneesiumitase organismis ühtlasemana püsiks. Paljud eelistavad võtta suurema osa annusest hommikupoolikul ja väiksema õhtul enne magamaminekut.
Seda saab vajadusel kombineerida ka teiste magneesiumivormidega, näiteks glütsinaadi või tsitraadiga, kui soovid toetada korraga nii närvisüsteemi kui ka lihaste ja seedimise tööd. Sel juhul tasub jälgida kogu päevast magneesiumikogust ja pidada kinni tootja soovitatud annusest.
Nagu iga toidulisandi puhul, tasub ka siin enne kasutamist nõu pidada tervishoiutöötajaga, eriti raseduse, rinnaga toitmise, krooniliste haiguste või ravimite kasutamise korral. Näiteks võivad magneesiumilisandid mõjutada mõne antibiootikumi või kilpnäärmeravimi imendumist, mistõttu tasub neid võtta erineval kellaajal.
Väike mineraal, suur roll
Kiiret elutempot, pidevaid teavitusi ja infomüra ei saa täielikult vältida. Küll aga saab organismi toetada nii, et ta tuleks selle koormusega paremini toime.
Magneesium on toitaine, mida keha vajab iga päev, kuid mille tähtsust kiputakse alahindama. Kui eesmärk on toetada just aju tööd, on viimaste aastate uuringud toonud fookusesse magneesium L-treonaadi, vormi, mis loodi spetsiaalselt selleks, et aidata magneesiumil ajju jõuda.
Nagu enamiku toitainete puhul, pole ka siin tegu imerohuga, vaid ühe klotsiga suuremas pildis. Aga arvestades, kui paljud meist ei saa isegi baastasemel magneesiumi piisavalt, tasub sellele klotsile kindlasti tähelepanu pöörata.
Artikli autor: Agnes Kajander, Ecoshi holistiline ilu- ja terviseekspert
Fotod: Unsplash.com
Viited:
(1) https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11557730/
(2) https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9820677/
(3) https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9820677/
(4) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK507259/
(5) https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0899900721001568/
(6) https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34111673/
(7) https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20152124/
(8) https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36558392/
(9) https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12832366/
